Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-5323
Tsiviilasi
T.S. hagi J.S. vastu ühisvara jagamiseks J.S. vastuhagi T.S. vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
875 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. juuli 2018 otsus (vaheotsus) (otsusel ekslikult kuupäev 16. juuli 2017)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagi hageja): J.S. (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): T.S. (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. juuli 2018 vaheotsus muutmata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- tuvastas, et T.S. ja J.S. ühisvarasse kuuluvad kinnisasi aadressiga XX, Rahinge küla, Tartu linn (registriosa nr XXX), nimetatud kinnisasja kasutuseelised, Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 04-454931-EL ja selle lisast tulenevad kohustused ning elutoa sektsioonkapp, nahast nurgadiivan, köögilaud ja 6 tooli, pesumasin, külmkapp, kodukino, televiisor, kummut, magamistoa mööbel, trimmer ja muruniiduk; - tuvastas, et korteriomand Tartus X (registriosa nr 3130003), nimetatud korteriomandi kasutuseelised ning Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 08-043483-EV ja selle lisast tulenevad kohustused kuuluvad T.S. lahusvarasse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled määratlenud, et nende abielusuhted lõppesid 2008. a lõpus. Kuna abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010, saab abikaasade varasuhte lugeda toona kehtinud seaduse järgi abielusuhete lõppemise ajast lõppenuks ja abikaasade ühisvara sai moodustuda üksnes abielusuhete lõppemiseni, st 1. jaanuarini 2009. Enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 järgi on abikaasade ühisvaraks abikaasade abielu jooksul omandatud vara. Hageja on 31.03.2008 asjaõiguslepingu alusel 02.04.2008 X korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega on korter omandatud abielusuhete ajal. Samas on pooled abieluvaralepingus leppinud kokku, et korteriomand jääb hageja lahusvarasse. Kehtinud PKS § 9 lg 1 p 2 järgi võisid pooled abieluvaralepingus kokku leppida, et ostetav korteriomand jääb hageja lahusvaraks. Kostja väljatoodud asjaolud ei tingi abieluvaralepingu vastuolu heade kommetega. Korteriomandi ostmiseks võetud laenu tagastamiseks on makseid teinud hageja. Kostja roll on piirdunud laenu tagamisega, seda nii solidaarvõlgnikuks olemise kui ka kinnisasjale hüpoteegi seadmise kaudu. Enda pereliikmete kohustuste tagamist, isegi kui see toimub vastutasu saamata, ei saa pidada ebaõiglaseks või ebakohaseks, vaid vastupidi, tavapäraseks. Sellise abieluvaralepingu sõlmimise võimalus oli seaduses ette nähtud, seega ei saa see eksida õiguse üldpõhimõtete vastu. Seadus sätestas abikaasadele ka võimaluse ühisvarasuhe tervikuna välistada, mistõttu ei saa pidada abielusuhete kestel abikaasade omandatava vara kuulumist abikaasade ühisvarasse õiguse üldpõhimõtteks. Seega tehing, millega abikaasad leppisid kokku, et korteriomand jääb hageja lahusvarasse ja hageja tasub selle eest, ei ole vastuolus ei ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde või väärtushinnangutega ega õiguse üldpõhimõtetega. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et hageja tagastas osaliselt laenu abielusuhete ajal ühisvara arvel. Pangakonto väljavõtetest, kinnistusraamatu väljavõttest ja tsiviilasjas nr 2-2-97/2005 tehtud otsusest nähtub, et hageja müüs kostjaga abielusuhete ajal oma eelmise abielu ajal soetatud korteriomandi, mis jäi hagejale ühisvara jagamisel, st korteriomand oli hageja lahusvara, sest see omandati enne abielu kostjaga, kuivõrd ühisvara jagamisel ei toimu vara omandamist PKS § 14 lg 1 mõttes. PKS § 14 lg-st 1 tulenevalt oli müügilepingust saadud raha küll õiguslikult abikaasade ühisvaras, kuid esines PKS § 19 lg 2 p-s 3 toodud alus ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, mistõttu ei saa pidada ebaõiglaseks, et see raha kulutati hageja lahusvara peale. Eeltoodust tulenevalt ei ole abieluvaraleping tühine, mistõttu kuulub X korteriomand koos selle kasutuseelistega hageja lahusvarasse. 25.03.2008 laenuleping nr 08-043483-EV Swedbank AS-ga ja selle lisa on sõlmitud poolte abielusuhete ajal. Abielu ajal tekkinud kohustustest saab abikaasade ühisvara hulka arvata üksnes sellised kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kuna PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel PKS § 20 lg-st 2 (3-2-1-13-07, p 20). Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega, kuna korteriomand, mille ostmise finantseerimiseks laenuleping sõlmiti, soetati hageja lahusvarasse. Laenulepingus on küll märgitud mõlemad pooled laenusaajateks, kuid poolte käitumine annab alust järeldada, et pooled olid kokku
leppinud, et omavahelises suhtes vastutab laenukohustuse eest hageja. Nimelt on laenu tagastanud hageja. Seega laenulepingust tulenevad kohustused kuuluvad hageja lahusvarasse.
hulgas sõlmisid pooled laenulepingu arvestusega, et vastustaja müüb tema lahusvarasse kuuluva Rõhu korteriomandi ning kasutab saadud raha laenu tagastamiseks. Eeltoodut kinnitab poolte tegevus pärast laenulepingu sõlmimist. 14.08.2008 võõrandas vastustaja Rõhu korteri 460 000 krooni eest ja kasutas sellest 25.08.2008. a 440 000 krooni (28 106,75 eurot), laenulepingu nr 08-0434483-EV täitmiseks. Apellandi arvelt ei ole tasutud ühtegi laenumakset. Laenulepingu nr 08-043483-EV eesmärgiks oli vahendite saamine vastustajale korteriomandi ostmiseks. Laenuleping nr 04-454931-EL sõlmiti selleks, et osta perele ühine kodu, s.o XX kinnistu. Seega ühel juhul on tegemist perekonna huvides võetud laenuga ja teisel juhul mitte; 2) on poolte abieluvaraleping kehtiv. Apellandil ei esinenud lepingu sõlmimiseks erakorralist vajadust, sõltuvussuhet ega kogenematust. Apellant oli tehingu tegemise ajal 35-aastane, oli varasemalt sõlminud nii laenulepinguid kui kinnistu võõrandamise lepinguid. Asjaolu, et laenulepingust nr 08-043483-EV tulenevate kohustuste tagamiseks koormati ühisvarasse kuuluv kinnistu hüpoteegiga, ei oma abieluvaralepingu kehtivuse seisukohalt tähtsust. Arvestades X korteriomandi omandamise ja omandamiseks võetud laenukohustuste täitmise asjaolusid, ei saa väita, et abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused on ulatuslikult tasakaalust väljas. Apellant pole toonud välja, milliseid suulisi kokkuleppeid on eiratud. Apellandi viide kehtinud PKS § 13 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuna lepingu tühiseks tunnistamist ei saa nõuda tuginedes kehtivuse kaotanud regulatsioonile; 3) oli Rõhu korteriomand tulenevalt kehtinud PKS § 15 lg-st 1 vastustaja lahusvara, kuna vastustaja omandas selle enne apellandiga abiellumist. Ühisomandi puhul kuulub asi omanikele ühiselt nii, et osasid pole kindlaks määratud. Ühisvara jagamisel ei toimu vara omandamist. Asjaolu, et poolte ühisvara arvelt täideti vastustaja ühisvara jagamisega seotud kohustusi, võib anda aluse ühisvara võrdse jagamise põhimõttest kõrvale kaldumiseks, kuid ei muuda poolte tahet ja kavatsusi abieluvaralepingu sõlmimise ajal.
kinnitanud, et korteriomandi ostmiseks võetud laenu tagasimakseid on teinud ainult hageja ning seega on kostja roll piirdunud üksnes solidaarvõlgnikuks olemise ja laenu tagamisega. Asja materjalidest nähtub ka see, et olulise osa laenust tagastati pangale lühikese aja jooksul pärast laenulepingu sõlmimist hageja lahusvarasse kuulunud Rõhu korteriomandi müügist saadud raha arvelt. Mingeid tagasinõudeid seoses laenukohustuse täitmisega ei ole hageja kostjale esitanud. Eeltoodust järeldub ka see, et poolte sisesuhtes olid laenulepingust nr 08-043483-EV tulenevad kohustused jagatud poolte tahte kohaselt ning ka see asjaolu kinnitab, et abieluvaraleping ei ole vastuolus heade kommetega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.