AÜ avaldus tema ja MK ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste UÜ ja OÜ suhtes ning laste viibimiskoha, koolihariduse ja raviküsimustes ainuhooldusõiguse saamiseks MK avaldus tema ja AÜ ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste UÜ ja OÜ suhtes ning laste viibimiskoha, koolihariduse ja raviküsimustes ainuhooldusõiguse saamiseks Harju Maakohtu 02.05.2018 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MK määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
AÜ (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Puudutatud isik I: MK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Stella Einla Puudutatud isik II: OÜ (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik III: UÜ (isikukood XXXXXXXXXXX) esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus I: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) Eestkosteasutus II: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 02.05.2018 määrus muutmata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MK kanda, välja arvatud tasu OÜ-le ja UÜ-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Mõista välja MK-lt AÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 827,60 eurot. MK-l tuleb tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AÜ (avaldaja, isa) esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha, koolihariduse- ja raviküsimustes hooldusõiguse üleandmiseks laste isale. MK (puudutatud isik I, ema) esitas 21.02.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus anda hooldusõiguse laste viibimiskoha, hariduse- ja raviküsimustes üle laste emale. Maakohus liitis esitatud avaldused ühte menetlusse.
2.Avalduste kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku I kooselust sündinud 2 last: XX.XX.XXXX poeg OÜ (puudutatud isik II) ja XX.XX.XXXX poeg UÜ (puudutatud isik III). Alates vanemate kooselu lõppemisest 2016. a veebruaris elavad lapsed kordamööda nädala kaupa kummagi vanema juures. Avaldaja elab Tallinnas, puudutatud isik I Harku vallas, XXX külas. Lisaks avaldajate ühistele lastele on puudutatud isikul I 16-aastane tütar MK, kes elab alates 13.02.2017 avaldaja juures.
3.Avaldaja põhjendas avaldust sellega, et ta soovib pakkuda lastele kindlat ja turvalist kodu ning hoolivat vanemat, mida laste ema, kes kannatab sundkäitumise ja sundmõtete all, lastele pakkuda ei saa ega oska. Tulenevalt emal esinevatest probleemidest, ei käitu ta alati laste huvides, vaid võib hoopis laste huve kahjustada. Ema on hiliste õhtutundideni tööl, mistõttu ei saa ta laste eest piisavalt hoolitseda ega neid kasvatada, vaid jätab neid üksi. Kui lapsed on haiged, on lastega hoolduslehel laste isa. Isa leidis, et laste huvides ei ole laste ema ja isa vahet nn pendeldamine, eriti kui arvestada seda, et vanem laps asub 2018. a
sügisel kooli õppima. Isa leidis, et ta saab laste kasvatamisega hästi hakkama, mida kinnitab fakt, et puudutatud isiku I tütar tuli tema juurde elama ega soovi ema juurde tagasi minna.
4.Puudutatud isik I põhjendas oma avalduse esitamist sellega, et isa pole kunagi lapsi hambaarsti juurde viinud. Ükskord neelas noorem lastest isa juures alla kruvi, kuid isa last arsti juurde ei viinud. Isa jätab lapsi üksi koju kui ta poes käib. Lisaks käitus avaldaja laste ema suhtes nende kooselu ajal vägivaldselt. Alaealistele määratud esindaja seisukoht
5.Laste esindaja asus seisukohale, et põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt ning anda ainuhooldusõigus laste viibimiskoha, koolivaliku- ja raviküsimustes üle laste isale. Laste huvides ei ole kordamööda vanemate juures elamine, eriti kui arvestada seda, et vanem laps läheb sel õppeaastal kooli. Laste seisukohad
6.Kohus kuulas ära alaealised lapsed ning puudutatud isiku I 16-aastase tütre MK.
7.Lapsed rääkisid oma elukorraldusest vanemate juures, sh seda, et süüa teeb neile isa, ema juures süüakse moosi ja saia ning sedagi peab tegema ettevaatlikult ja moosi saia peale ise panna ei tohi, sest muidu võib midagi ära määrida. Kuna ema kardab kodu mustaks minemist, tuleb kõik riided, kaasaarvatud aluspesu, korterisse sisenedes ukse peal ära vahetada. Samal põhjusel ei luba ema lastel kunagi kodus teda abistada. Sellest tulenevalt saavad nad kodutöödes abistada ainult isa, mitte ema. Lapsed rääkisid, millist sporti nad koos isaga teevad ja milliseid mänge isaga ja omavahel mängivad. Emaga koos käivad nad kelgutamas. Eestkosteasutuste seisukohad
8.Harku valla ja Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsuse esindajad leidsid, et rahuldada tuleks isa avaldus. Isal on lastega hea läbisaamine, isa on kohusetundlik ja hea lapsevanem, mida kinnitab mh see, et MK tahab elada koos temaga, mitte oma emaga. Poistel ja MK-l on lähedased ja sõbralikud suhted ning just isa on see, kellel on selge nägemus, kuidas poegade elu edaspidi korraldada. Põhjendatutud ei ole, et lapsed elavad kordamööda kummagi vanema juures, sest lastel peab olema üks ja kindel elukoht. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 02.05.2018 määrusega isa avalduse ning jättis ema avalduse rahuldamata. Maakohus määras lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt nende alaealiste laste suhtes ning anda hooldusõigus laste viibimiskoha, koolivaliku ja raviküsimustes üle laste isale. Kohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud nende enda kanda, laste õigusabikulud riigi kanda.
10.Asjas ei olnud vaidlust selles, et avaldajal ja puudutatud isikul I on XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sündinud ühised lapsed; emal on ka 16-aastane tütar MK, kes elab alates 13.02.2017 avaldaja juures, ega soovi sealt ema juurde tagasi kolida; alates vanemate kooselu lõpust 2016. a veebruaris elavad lapsed kordamööda nädala kaupa kummagi vanema juures; laste isa elab Tallinnas ja ema XXX külas, Harku vallas; selle aasta sügisel asub vanem laps kooli õppima. Vaidlus oli selle üle, kas lapsed peaksid elama ema või isa juures, samuti selle üle, millisesse kooli peaks vanem laps õppima asuma 2018. a sügisel.
11.Arvestades asjaoluga, et isa on kohusetundliku vanemana alates 2016. aasta veebruarikuust üle nädala oma laste eest hoolitsenud ja neid kasvatanud, ta tegeleb lastega, kui nad on tema juures, teeb nendega sporti, mängib, valmistab lastele sooja toitu, on nendega hoolduslehel, kui lapsed on haiged, suhtub lastesse sõbralikult ja toetavalt, isal on lastega soojad ja lähedased suhted ning ta on majanduslikult suuteline oma laste eest hoolitsema ja neid kasvatama, milles kohus veendus alaealiste ülekuulamise käigus isa elukohas, on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha küsimuses ja anda selles ainuhooldusõigus laste isale. Põhjendamatu on laste senise elukorralduse jätkumine, et lapsed elavad kordamööda kummagi vanema juures üle nädala, sest see ei ole laste huvides. Laste huvides on omada üht ja kindlat elukohta, elukorraldust ning kodukorda, eriti kui arvestada seda, et vanem laps asub sügisel kooli õppima. Lastel on isa juures turvalisem ja sõbralikum kasvukeskkond, kui nende ema juures, kes õhtuti kaua tööl on ja hilja koju jõuab. Koos avaldajaga elab ka puudutatud isiku I 16-aastane tütar, kellel on poolvendadega hea ja sõbralik läbisaamine ning vajadusel saab ta vanema õena vendade eest hoolitseda ja neid abistada, kui isa tööl on. Isa juures õpivad lapsed ka ise osalema kodutöödes, mis nende edaspidises elus on hädavajalik. Ema juures on seevastu aga ebamõistlik distsipliin ja põhjendamatud takistused laste normaalseks arenguks, mis võivad olla tingitud ka ema sundmõtetest ja –käitumisest.
12.Kuna laste viibimiskoha hooldusõigus jääb laste isale, tuleb isale jätta ka laste hariduse küsimustes ainuhooldusõigus, sest vanemad vaidlesid ka selle üle, kuhu kooli laps õppima peaks asuma. Nimetatut kinnitab mõlema vanema samasisulise avalduse kohtule esitamine. Põhjendatud on anda isale laste haridusküsimustes ainuhooldusõigus, sest kohus veendus, et isa teeb ka selles osas laste huvides õigemad otsused. Samuti on põhjendatud anda raviküsimustes ainuhooldusõigus vanemale, kes lastega koos elab ning kes ka lastega hoolduslehel viibib, kui lapsed haiged on. Määruskaebus
13.Puudutatud isik I esitas 18.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta isa avaldus rahuldamata ja rahuldada ema avaldus.
14.Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa olla asjaolu, et ema töötas mõnikord õhtuti (seda ei kordunud juba ammu) põhjuseks, miks lapsed peavad elama isaga. Laste isa ülejäänud väited ja teave selle kohta, et isa hoolitseb laste eest paremini, kui ema, ei vasta tõele. Maakohus ei tuvastanud, et laste isa on vägivaldne isik, kellele ei saa anda hooldusõigust laste elukoha küsimuses. Olemas on tõendid selle kohta, et isa käitub kodus vägivaldselt nii laste ema kui ka laste suhtes.
15.Maakohus ei võtnud arvesse, et enne seda kui vanemad läksid lahku, ja ka hiljem, elasid lapsed emaga. Laste huvides on elada ema juures edasi. Laste ema on vastutustundlik ja hoolitsev, ta on alati täitnud kõik oma kohustused laste suhtes. Lastekaitse töötajad ei süvene asjasse, nende arvamus põhineb sellel, et kaebuse esitaja vanem tütar elab avaldaja juures. Kohus ei arvestanud või ei uurinud seda, et lapsed soovivad elada emaga, mitte isaga. Vanem laps on öelnud, et ta tahab minna XXX kooli.
16.Maakohus ei arvestanud sellega, et laste emal ei olnud esindajat terve menetluse kestel. Kohus jättis ema avalduse rahuldamata, kuna laste ema lihtsalt ei teadnud, et ta pidi tõendama, et ta on hea ema ja lapsed peavad elama tema juures. Isegi paljud menetlusdokumendid ei olnud kaebuse esitaja poolt läbi loetud, kuna dokumentide
lugemine on emale emotsionaalselt raske. Kaebuse esitaja ei esitanud ühtegi kirjalikku seisukohta laste isa väidete ja seisukohtade kohta. Laste ema ei saanud esimese astme kohtus aktiivselt oma õigusi kaitsta. Vastused määruskaebusele
17.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta maakohtu määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et isa juures on lastel paremad võimalused stabiilseks ja turvaliseks eluks. Isa on suhtunud laste elu korraldamisse, kooli valikusse, terve ellusuhtumise ja harjumuste kujundamisse parimal võimalikul moel.
18.Lastele määratud esindaja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Esindaja arvamuse kohaselt on laste isale hooldusõiguse üleandmine laste huvidega rohkem kooskõlas ja kohus lähtus õigesti ja põhjendatult laste huvidest.
19.Eestkosteasutused palusid jätta maakohtu määruse muutmata. Laste ema hoolduspõhimõtted ei ole laste huvides ja on lapsi kahjustavad. Isa on arvestanud rohkem laste heaoluga ja taganud neile eakohase arengukeskkonna. Lastele on oluline turvaline ja stabiilne elukorraldus, mis on praegusel juhul paremini tagatud isa juures. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
21.28.08.2018 määrusega kohaldas ringkonnakohus esialgset õiguskaitset ja andis esialgse õiguskaitse korras avaldajale otsustusõiguse puudutatud isiku II koolivaliku osas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
23.Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 esimese lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28).
24.Maakohus lähtus hooldusõiguse küsimuses otsustust tehes eelkõige alaealiste laste huvidest, arvestades menetluses esile toodud asjaolusid. Praegusel juhul ei ole vanemad laste elukoha, koolivaliku ja ravivaliku küsimuses kokkulepet saavutanud. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et laste huvides ei ole vanemate jätkuvad erimeelsused küsimuse üle, kumma vanema juures lapsed peaksid elama või millises koolis käima. Samuti ei ole laste huvides selline elukorraldus, et lapsed elavad kordamööda mõlema vanema juures. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et maakohus oleks ületanud
otsuse tegemisel diskretsioonipiire, kui leidis, et lastel on parem elada isa juures. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
25.Laste ema ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et laste elukoha, samuti laste koolivaliku- ja raviküsimuste osas hooldusõiguse andmine laste isale ei oleks laste huvides. Maakohus tuvastas, et laste isa on võimeline tagama lastele stabiilse ja laste igakülgseks arenguks soodsa keskkonna. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Laste esindaja ja eestkosteasutused on väljendanud toetust isa avalduse rahuldamiseks. Hooldusõiguse üle otsustamisel on oluline arvestada, et ka pärast vanemate kooselu lõppemist oleks laste elukorraldus võimalikult stabiilne ja turvaline.
26.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Puudutatud isik I on esitanud koos määruskaebusega oma ema SK 18.05.2018 kirjaliku selgituse, mille kohaselt tassis avaldaja 23.03.2017 puudutatud isikut II randmetest, kuna ta ei allunud SK korraldusele. Lisaks on selgituse kohaselt avaldaja olnud korduvalt vägivaldne puudutatud isiku I suhtes. Avaldaja on määruskaebuse vastusele lisanud SK poolt 07.06.2018 digitaalallkirjastatud avalduse, mille kohaselt ei ole tema 18.05.2018 selgitust koostanud ega allkirjastanud. Puudutatud isik I on 20.10.2018 esitanud SK poolt 04.09.2018 digitaalallkirjastatud selgituse, mis on valdavas osas samasisuline 18.05.2018 selgitusega. Ühtlasi on SK 04.09.2018 selgituses märkinud, et 07.06.2018 käis avaldaja tema juures kodus ning veenis teda andma oma ID-kaardi ning allkirjastas tema eest dokumendi, mille sisu ta täpselt ei tea. Avaldaja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2018 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, milles nähtub, et puudutatud isik I soovis kriminaalmenetluse algatamist seoses 23.03.2017 toimunud sündmusega. Teatisest nähtub, et avaldaja kinnitas sündmuse toimumist, kuid leidis selle olevat ülevõimendatud. Politsei- ja Piirivalveamet võttis ühendust ka SK-ga, kes kinnitas sündmuse toimumist, kuid ei pidanud juhtunut nii tõsiseks. Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2018 teatise kohaselt ei esine küllaldaselt andmeid, mis viitaksid kuriteo toimepanemisele. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda SK 04.09.2018 kirjalik selgitus, et lapsed võiksid olla isa poolt ohustatud. Seda kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.06.2018 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.
27.Puudutatud isik I on esitanud ka Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2017 teatise selle kohta, et puudutatud isik I on pöördunud ohvriabi vastuvõtule seoses avaldaja vägivaldsusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2017 teatisest ja SK 04.09.2018 selgitusest avaldaja väidetava vägivaldsuse kohta puudutatud isiku I aadressil, teha järeldust, et lapsed võiksid olla isa juures ohus.
28.Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, mistõttu hagita asja läbivaatamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamisel aktiivsem roll. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ole maakohus asjaolude väljaselgitamise kohustust rikkunud. Sealhulgas on maakohus mõlemad lapsevanemad isiklikult ära kuulatud (TsMS § 558 lg 1). Praegusel juhul pidi laste ema maakohtus mõistma vaidluse olemust ja vajadust
põhjendada oma seisukohta, miks lapsed peaksid elama just temaga koos. Lisaks on ema saanud oma seisukohad esitada kohtule kirjalikult ning ema on esitanud ka vastuavalduse. Seega puudub alus arvata, et lapse ema huvid jäid maakohtus lepingulise esindaja puudumise tõttu kaitseta, ning et see võis kokkuvõttes mõjutada maakohtu otsustust asja lahendamisel.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
30.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku I kanda, välja arvatud tasu lastele osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
31.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on ringkonnakohtus tema lepingulise esindaja kulud 777,60 eurot ning esialgse õigusabi taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Esindajal kulus kokku 5,4 tundi, sh konsultatsiooniks ja määruskaebuse analüüsiks 1 tund, vastuse koostamiseks 1,5 tundi, esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks 1,8 tundi ja puudutatud isiku I esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks 1,1 tundi. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks 24 eurot), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud määruskaebuse menetluses kokku 827,60 eurot (lepingulise esindaja tasu 777,60 eurot + riigilõiv 50 eurot), mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul I TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.