2-18-6511/14 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna (koos täiendava osaga) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Hageja A P oma seadusliku esindaja J P kaudu esitas 25.04.2018.a hagiavalduse M P vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 18.06.2014.a otsusega nr 2-14-50331 väljamõistetud ja suurendatud elatist 177,5 eurot kehtiva elatise alammäärani 250 eurot kuus. Ühtlasi palub hageja elatise väljamõistmisel siduda väljamõistetav elatis riikliku elatise alammääraga. Kostja M P teatas kirjalikus vastuses, et ei ole hagiga nõus. Hageja elas alates veebruarist 2017.a kuni aprillini 2018.a kostja juures ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Antud hetkel elab hageja ema juures, kuna kostja viibib kaks nädalat merel ja kaks nädalat kodus. Kui laps elas kostja juures, siis kostja siiski igas kuus maksis väljamõistetud elatist lapse kontole. Lisaks kannab kostja kogu aeg lapse muid kulusid. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on hageja vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 150 eurot toidukulu 150 eurot transpordikulu 0 eurot sidekulu 5 eurot tervishoiukulu 30 eurot hügieenikulu 50 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot riiete ja jalanõude kulu hageja 50 eurot meelelahutus 14 eurot kokku hageja kulud hageja ema väitel ühes kuus 499 eurot. Kostja ei ole hageja kuludele vastu vaielnud. Hagejate seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 150 eurot, sidekulu 5 eurot, tervishoiukulu 30 eurot, hügieenikulu 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 50 eurot ja riiete ning jalanõude kulu 50 eurot on kõik mõistlikud ja kohtupraktikaga kooskõlas. Hageja seaduslik esindaja on kirjalike tõenditega eluasemekulusid ühes kuus tõendanud alljärgnevalt: OÜ R A on esitanud üüri ja kommunaalteenuste arved juuni 2018.a kohta 283

14.Mõistlik transpordikulu hagejal vanusel lapsel on 10 eurot kuus ja meelelahutuskulu 40-50 eurot kuus. TsMS § 459 lg 2 pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja seaduslik esindaja põhjendas elatise suurendamise nõuet sellega, et hageja kulud on suured. Varasem kohtuotsus millega elatist suurendati, on tehtud üle nelja aasta tagasi ning hageja kasuks mõisteti siis välja elatis 177,5 eurot kuus. Hageja oli sel ajal vanuses 11 aastat ja 7 kuud, käesoleval ajal saab hageja nelja päeva pärast 16. Kohtu seisukoht on, et selle aja jooksul on hageja kulud tulenevalt tema vanusest oluliselt suurenenud ja elatise suuruse uuesti hindamine on põhjendatud. Kostja on elatise suurendamise nõudele vastu vaielnud. Kostja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et ta on tasunud elatist. Samuti on kostja esitanud kirjalikud tõendid selles, et ta on ostnud lapsele saapad, on tasunud lapse telefoni ja keeltekooli eest ning ostnud uue aasta kingituse. Samuti väidab kostja, et ta on kulutusi teinud hageja reisile ja ajal, kui hageja tema juures viibib, kannab hageja kulud. Kostja poolt esitatud kirjalikud tõendid ei ole aluseks elatise suurendamata jätmisele. Elatise nõude suurendamine põhineb sellel, et hageja vajadused on suurenenud, mitte aga sellel, kas ja kui palju kostja on hageja ülalpidamises osalenud. Samuti on kostja esitatud arvetest näha, et kõiki nimetatud hageja kulutusi on ta kandnud ajal, kui hageja tema juures elas ja tema ülalpidamisel oli. Viimane hageja keeltekooli makse on tehtud 2018.a aprilli algul, alates aprilli lõpust elab hageja ema juures. Reisikulu ei ole kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja kulu hageja ülalpidamiseks, kuna kostja poolt esitatud võlakirjast nähtuvalt hüvitab hageja ema kostjale reisikulu osamaksetena. Nii hageja esindaja seletusest kohtuistungil kui ka kostja kirjalikust seletusest ilmneb, et hageja elas isa juures kuni aprillini. Suurendatud elatist nõuab hageja alates ajast, kui ta enam kostja juures ei elanud. Seega ei oma elatise suurendamisel tähtsust, et kostja juures elamise ajal kandis kostja hageja kulusid.