lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-15964/87

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-15964/87
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1038
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-15964/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-15964

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Raivo Einula

Määruse kuupäev

09. oktoober 2018

Tsiviilasja number

2-17-15964

Tsiviilasi

S S avaldus viia läbi S S ja K R suhtlemist nende lapsega T S S korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetlus

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, ärakuulamine 04.10.2018

Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja: S S (isikukood xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Ojasaar Advokaadibüroo, e-post: xxx )

(LEADELL

Pilv

Puudutatud isikud: T S S (isikukood xxx) Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo Aadli, epost: xxx) K R (isikukood xxx) Lepinguline esindaja: Külli Aas (e-post: xxx ) Kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu (e-post: [email protected] ) ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (epost: [email protected])

RESOLUTSIOON

2-17-15964

1.Kinnitada S S ja K R vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Muuta Harju Maakohtu 19.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-15964 punktis 4 määratud suhtlemiskorda ja määrata S S ja K R suhtlemiskord nende pojaga T S S järgmiselt: 1.1.1 Laps T S S viibib vaheldumisi üks nädal emaga K R, teine nädal isaga S S. Lapse üleandmine ühelt vanemat teisele toimub isa elukohas, eeldusel, et isa elukoht asub T. Laps antakse üle pühapäeviti kell 17:00 lapse vanema või erandkorras võib kõne alla tulla temale tuttava isiku poolt, kelle hoole alla on antud laps hoidmise eesmärgil antud. Ajal, mil laps viibib ema hoole all, kohustub ema tagama, et laps ei ööbi K t. 1.1.2 Kui lapse vanem ei saa last tema juures viibimise nädalal tööülesannete täitmise tõttu või muul põhjusel hooldada ja laps ei ole lasteaias või lastehoius, siis viiakse laps teise vanema juurde ja last hooldab teine vanem ning lapsega täiendavalt koos oldud aega teise vanema graafikujärgsest ajast maha ei arvata. Välja arvatud juhul, kui laps antakse kuni 24h vanavanema(te) hoole alla või kuni 4h kolmanda isiku hoole alla, eeldusel et see isik on lapsele tuttav. 1.1.3 Lapse terviseküsimused otsustab see vanem, kellega koos laps vastavalt graafikule viibib ja teine vanem annab vajadusel nõusoleku. 1.1.4 Lapse viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lapsega sidevahendite (Skype, e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava. Lahusolev vanem peab tagama iga päev ajavahemikus kell 18.00-20.00 õhtul, et laps on telefonil nr xxx (avamiskoodiga xxx) kättesaadav (telefon on laetud ja sisse lülitatud), et lahus olev vanem saaks lapsele helistada. Lapsele peab olema tagatud võimalus igal ajal lahus oleva vanemaga suhelda ja talle helistada. 1.1.5 Kummalgi vanemal on õigus reisida oma suhtlemiskorra järgsel nädalal koos lapsega T S S Euroopa Liidu liikmesriikides ilma teise vanema nõusolekuta. Lapsega reisiv vanem peab teist vanemat teatama, millises riigis laps koos vanemaga viibib. 1.1.6 Kummalgi vanemal on õigus viibida 2 korda aastas kuni 2 nädalat järjestikku koos lapsega puhkusel, tingimusel, et üks 2 nädalane puhkus leiab aset perioodil 1. jaanuari kuni 30 juuni ning teine 2 nädalat on 1. juuli kuni 31. detsember. Kahe puhkuse perioodi vahele peab jääma vähemalt 60 päeva. Lapse ema on teavitanud, et tal on plaanid 30. detsember 2018 kuni 6. jaanuar 2019 ning lapse isa ei planeeri sellele ajale puhkuse reisi. Puhkuse soovist tuleb teavitada teist vanemat vähemalt 60 päeva ette ja teine vanem saab nõusoleku andmisest keelduda mõjuval põhjusel, milleks on näiteks varasemalt ostetud reisi piletid, planeeritud lend. 1.1.7 Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. 1.1.8 Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1.2 Vanemad on kokku leppinud, et laps pannakse lapsehoidu S (kesklinnas asuv) esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 15.11.2018. Vanemad teevad ühiseid jõupingutusi, et leida lapsele koht munitsipaallasteaias (võimalusel kesklinna piires).

2-17-15964

1.3 Vanemad on kokku leppinud, et alustavad perelepituses käimist esimesel võimalusel ja valivad lepitaja hiljemalt 12.10.2018. Lepitaja valitakse T tegutsevate lepitajate nimekirjast. Juhul kui lepitajal M K on pakkuda aegu 1 kuu jooksul, siis eelistatakse teda. 1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15964.
3.Käesoleva määruse resolutsiooni p 1.1 kinnitatud suhtlemiskord asendab Harju Maakohtu 19.02.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-17-15964 punktis 4 määratud suhtlemiskorda.
4.Jätta lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Tagastada S S riigilõiv 5 eurot LEADELL Pilv Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates.

ASJAOLUD

S S esitas 05.09.2018 Harju Maakohtule avalduse korraldada S S ja K R suhtlemist nende lapsega T S S korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetlus. S S ja K R suhtlemise kord nende pojaga on määratud Harju Maakohtu 19.02.2018 määrusega. Määrus on jõustunud 20.07.2018. Kohus võttis avalduse menetlusse 11.09.2018. Pooled avaldasid 04.10.2018 toimunud ärakuulamisel kohtule kompromissi kinnitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud ja määruskaebuse esitamise õigust lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja lg 4 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja eest on tasunud riigilõivu 10 eurot LEADELL Pilv Advokaadibüroo,

2-17-15964

kellele kohus tagastab avaldaja korraldusel 5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja