K Ra () ja T R (R) avaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse A R (R) nimel tehingute tegemiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldajad K R (ik xxx), (e-post: xxx) ja T R (ik xxx) (epost: xxx) Puudutatud isik A R (ik xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar (e-post: [email protected]) Eestkosteasutus Saku vald Saku Vallavalitsuse kaudu, esindaja Raili Suits, (e-post: [email protected]) Kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata osas, milles K ja T R taotlesid kohtu nõusolekut kasutada A R kuuluva kinnisasja müügist saadavat raha kinnisasja koormava hüpoteegi aluseks oleva laenu tasumiseks.
2.Mitte anda K ja T R nõusolekut kasutada alaealisele A R kuuluva 1⁄2 mõttelise osa xxx (registriosa nr xxx) kinnisasja müügist saadavaid raha kinnisasja koormava hüpoteegi aluseks oleva laenu tasumiseks.
3.Kinnistu müügist saadav alaealisele kuuluv raha tuleb paigutada A R pangakontole ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult A R huvides, sealhulgas kinnistu ostu-müügi tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks.
4.Kohustada avaldajat esitama kohtule aruanne lapse raha paigutamise kohta kahe kuu jooksul pärast punktis nr 2 märgitud tehingute toimumist.
2-18-1006
5.Jätta avaldajate menetluskulud nende endi kanda ja lapse määratud esindaja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.K ja T R esitasid 19.01.2018 maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealisele tütrele A R (puudutatud isik, laps) kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistust aadressil xxx (registriosa nr xxx) müümiseks. 08.02.2018 täpsustasid avaldajad nõuet ja palusid lisaks nõusolekut kinnisasjale seatud hüpoteegiga seotud tehingute tegemiseks. Kinnisasi kuulub puudutatud isikule ja tema täisealisele õele M R . Selle kinkisid neile A R ja R R 08.07.2014 tingimusel, et vanavanaemal H R on õigus elamut kasutada oma elu lõpuni. Vanavanaema suri xxx. Kinnisasja müümisel saadud rahaga saaks kustutada avaldajate laenu S AS-i ees, mida tagab xxx asuvale kinnisasjale seatud hüpoteek. Kinnisasja hinnanguline väärtus on 50 000 eurot ja laenujääk umbes 13 300 eurot. Pangalaenu tasumisest ülejääv summa jagatakse omanike vahel võrdselt.
2.Maakohus rahuldas 5.03.2018 määrusega avalduse ja andis avaldajatele nõusoleku alaealisele lapsele kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast müügiks turuhinnaga, kustutades kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse ja/või hüpoteegi ning tehes seejuures kõik eeltooduks vajalikud tehingud. Samuti kohustas avaldajaid kandma kinnisasja müügist saadavad rahalised vahendid, mis jäävad üle seda koormava hüpoteegi aluseks oleva laenu tasumisest, alaealisele lapsele kuuluvas osas tema pangakontole. Lapse pangakontol olevaid rahalisi vahendeid on avaldajatel õigus kasutada üksnes lapse huvides tema ülalpidamiseks või hoiustades rahalised vahendid lapse kontol. Avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jättis kohus avaldajate kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
3.Lapsele määratud korras esindaja esitas 19.03.2018 määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha uus, millega määratleda avaldajate kohustus hüvitada lapsele taotletud tehingust saadud ja laenulepingu lõpetamiseks mineva raha tagastamine lapsele. Kohtulahend kahjustas lapse huve. Vaidlusalusele kinnistule 04.05.2005 seatud hüpoteek tagas avaldaja II nimel 21.04.2005 sõlmitud avaldajate laenulepingut. Laps oli laenulepingu sõlmimise ajal 50-päevane. Seega ei saanud tema ilmselt olla laenusaajaks.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.05.2018 määrusega Harju Maakohtu 5.03.2018 määruse osas, milles kohus rahuldas K R ja T R avalduse täies ulatuses ning andis loa K R ja T R kasutada 1⁄2 mõttelise osa xxx (registriosa nr xxx) kinnisasja müügist saadavaid rahalisi vahendeid kinnisasja koormava hüpoteegi aluseks oleva laenu tasumiseks ja A R ülalpidamiseks ning määras menetluskulude jaotuse, v.a A R riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude Eesti Vabariigi kanda jätmise osas, saatis tühistatud osas asja tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus määras, et maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus andis K R ja T R nõusoleku müüa A R kuuluv 1⁄2 mõtteline osa xxx (registriosa nr xxx) kinnisasjast turuhinnaga, kustutades kinnistule seatud isiklik kasutusõigus ja/või hüpoteek ning tehes
2-18-1006 seejuures kõik eeltooduks vajalikud tehingud. Samuti osas, milles kohus jättis Eesti Vabariigi kanda A R riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.
5.Maakohus andis asja uuel menetlemisel menetlusosalistele tähtaja uute seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning tulenevalt Ringkonnakohtu juhistest erieestkostja määramise vajaduses ja keda erieestkostjaks soovitaks määrata. Saku vald 8.06.2018 esitatud seisukohas on seisukohal, et alaealisele tuleks määrata erieestkostja, kuid ei oska isikut välja pakkuda. Avaldaja K R esitas 8.06.2018 e-kirja, millise kohaselt avaldajad loobuvad ja võtavad avalduse tagasi, sest menetlus on võtnud sellise pöörde, millega nad ei olnud arvestanud. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar leidis 8.06.2018 esitatud seisukohas, et vara võõrandamisel vanemate poolt laenu tagastamisele kuuluv summa tuleb kohtulahendiga määratleda laenuna lapselt. Laenu tasumine oleks põhjendatud ositi ja lõpptähtajaga kuni A R täisealiseks saamiseni. Eestkostja tahteavalduse saab asendada jõustunud kohtulahendiga ja sellisel juhul ei ole erieestkostja määramine otstarbekas. 14.06.2018 täpsustatud seisukoha kohaselt leiab esindaja, et kohus ei ole õigustatud avaldaja loobumise avaldust vastu võtma ja menetlust lõpetama. Asjas on jõustunud kohtulahend lapse nimel tehingute tegemiseks, kuid lahendamata on asjaolu, kuidas lahendada lapsele avaldajate poolt hüpoteegipidaja ees olevate kohustuste hüvitamine. Kohus kuulas telefoni teel ära K R, kes kinnitas, et vanemad ei soovi enam kinnistu müüki põhjusel, et nende arvates ei ole õige kui nad peavad lapsele tagastama raha, mida vanemad kasutavad laenukohustuse täitmiseks. K R ei soovinud ka arutada võimalikke variante raha tagasimaksmiseks. Vanemad kavatsevad oodata, kuni A R on täisealine ega vaja enam kohtu nõusolekut kinnistu müügiks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6.Kohus jätab rahuldamata avaldajate nõude kasutada alaealise lapse osa kinnisasja müügist saadavast rahast kinnisasja koormava hüpoteegi aluseks oleva laenu tasumiseks. Vanemate varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (perekonnaseaduse (PKS) § 127). Samas peab vastavalt PKS § 131 lg-le 1 vanematel olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhul, kui PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab seda ka eestkostja. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Seega oli taotletava tehingu tegemiseks vajalik kohtu luba. Kohus langetab eelnevalt kirjeldatud otsuse lähtudes esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Kohus selgitab, et vanemad ei tohi kinkida lapse vara (PKS § 129) ja nad kohustuvad paigutama nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks (PKS § 130). Kohus on seisukohal, et lapsele kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast müümisest saadava raha kasutamine avaldajate laenulepingu jäägi kustutamiseks ilma tagasimaksekohustuseta ei ole lapse huvides.
2-18-1006 Kuna laenulepingust ei tule lapsele kohustusi, ei ole tema huvides müüa temale kuuluv 1⁄2 mõtteline osa kinnisasjast nii, et tema vara arvelt täidetakse teise isiku kohustused. Seda juhul, kui laenukohustuse täitmiseks kasutatud raha lapsele ei tagastata. See ei ole lapse huvides ka mitte juhul, kui laenusaaja jääb laenu tasumise kohustusega hätta, mistõttu otsustab laenuandja hüpoteegi realiseerida. Nimelt läheb vastavalt AÕS § 349 lg-s 3 sätestatule juhul, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, nõue rahuldatud ulatuses temale üle. See tähendab, et hüpoteegi realiseerimisel avaldaja laenukohustuse katteks, läheb lapsele üle seni laenuandjale kuulunud nõue laenusaaja vastu. Samuti oleks see vastuolus PKS §-s 129 sätestatud lapse vara kinkimise keeluga.
7.Avaldajad ei ole taotlenud kasutada kinnisasja müügist saadavat raha lapse ülalpidamiseks, seega ei pea kohus ka põhjendatuks sellist nõuet rahuldada (kuigi varasemas otsuses selline luba anti). Ka ei ole lapse huvides kasutada kinnisasja müügist saadavat raha lapse ülalpidamiseks. Alaealisele lapsele on kohustatud ülalpidamist andma eelkõige täisealised esimese astme ülenejad sugulased, n.o lapse vanemad (PKS § 96). Seda ka juhul, kui lapsel endal on vara, mille arvelt saaks teda ülal pidada. Lapse vara heaperemeheliku valitsemise põhimõttest tuleneb, et vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Seetõttu ei ole üldjuhul lapse huvides võõrandada lapsele kuuluv vara tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. PKS § 132 lg 1 järgi võib küll lapse varalt saadavat kasu pärast varal lasuvate kohustuste täitmist ja valitsemiskulude katmist kasutada ka lapse ülalpidamiseks, kuid viidatud sättest ei tulene, et lapse vara võõrandamisest saadava raha arvel seda viidatud sätte alusel teha võiks. Esemest saadav kasu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Seega saab PKS § 132 lg 1 järgi lapse ülalpidamiseks lisaks vanemate ülalpidamiskohustuse täitmisele kasutada üldjuhul lapsele kuuluva eseme vilju, kuid mitte eset asendavat hüvitist (Riigikohtu 17.11.2015 määrus asjas nr 3-2-1-127-15, p 26).
8.TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tuleb lapse ärakuulamisel teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (TsMS § 5521 lg 3). Kohus leiab, et praegusel juhul on olemas mõjuv põhjus loobuda lapse ärakuulamisest. Nõusoleku andmine on hagita asi, mida saab algatada ainult avaldajate avalduse alusel. Avaldajad enda kinnitusel lapsele kuuluvat kinnistut enam müüa ei soovi. Seetõttu tuleks kohtul jätta avaldus läbi vaatamata ning puuduks vajadus lapse seisukoha välja selgitamiseks. Praeguses olukorras on aga olemas jõustunud lahend, millega on avaldus juba osaliselt rahuldatud, s.o on antud nõusolek kinnistu müügiks. Seetõttu ei saa kohus jätta avaldust läbi vaatamata ning peab andma seisukoha lahendamata jäänud rahakasutuse loa osas. Kohtu järeldused ei võimalda rahuldada avaldust selles osas ka juhul, kui laps sellega ise nõus oleks. Seetõttu ei muudaks lapse seisukoha küsimine sisuliselt mitte midagi.
9.Kinnistu müügist saadavad rahalised vahendid peab avaldaja paigutama A R pangakontole tema seadusliku esindaja varast eraldi ning seda raha võib vajadusel kasutada ainult alaealise huvides, sh nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks, notari tasude ning riigilõivude tasumiseks. PKS § 130 järgi paigutavad vanemad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides PKS §-s 186 sätestatut.
2-18-1006
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
11.TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.