XX avaldus YY ja CC suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks õppimiskoha ja huviringide määramise osas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. märtsi läbivaatamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
2018.
a
avalduse
nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Beljakova Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik JJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Eestkosteasutused Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsus ja Kristiine Linnaosa Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. märtsi 2018. a määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada XX määruskaebus.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, ema) esitas Harju Maakohtule 2. aprillil 2017. a avalduse YY (puudutatud isik I, laps) ja CC (puudutatud isik II, laps) suhtes JJ-ga (puudutatud isik III, isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha, tervise, õppimiskoha ja huviringide otsustuste vastuvõtmise osas. Puudutatud isik III esitas 27. aprillil 2017. a vastuavalduse, paludes määrata laste ja lahuselavate vanemate vaheline suhtlemise kord.
2.15. mai 2017. a määrusega kinnitas maakohus kompromissi, millega kehtestati suhtlemiskord laste ja lahuselava vanema vahel ning muud laste kasvatamist puudutavad tingimused ning lõpetas asjas menetluse, v.a osas, mis puudutas vanemate õiguste määramist laste kooli ja huviringide küsimuses.
3.30. augusti 2017. a määrusega kinnitas maakohus kompromissi, milles lepiti kokku, et puudutatud isik I käib nendes huvialaringides, milles ta tahab ja puudutatud isiku II huvialaringide kulud katab vanem, kes lapse huvialaringi paneb. Asjas lõpetati menetlus ja määrati, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi osutamise kulud, mis jäid riigi kanda.
4.Avaldaja esitas 30. augusti 2017. a määruse peale määruskaebuse, kuna kohus ei kajastanud määruses puudutatud isiku II osas õigesti seda, milles pooled kokku leppisid. Vanemate kokkulepe huviringide osas hõlmas vaid neid ringe, mis aja jooksul lapsele lisanduvad. See ei hõlmanud neid, milles puudutatud isik II juba osales. Samuti ei kajastunud määrus küsimusi, mis puudutasid lasteaeda, eelkooli ja lisatunde. Veel oli vanematel vaidlus, missuguses koolis hakkab puudutatud isik II käima.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri määrusega maakohtu 30. augusti 2017. a määruse osas, milles maakohus kinnitas kompromissi tingimusel, et kui ema paneb puudutatud isiku II huviringi, peab ema teda viima ja selle huviringi eest maksma. Kui isa paneb puudutatud isiku II huviringi, peab isa teda viima ja selle huviringi eest maksma ning lõpetas asjas menetluse ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus saatis tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 16. märtsi 2018. a määrusega avaldaja avalduse laste suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks huviringide määramise osas läbi vaatamata TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna 15. märtsil 2018. a toimunud kohtuistungil võttis avaldaja avalduse tagasi ning palus selle jätta läbi vaatamata. Eeltoodu tõttu ei pidanud kohus põhjendatuks lahendada avaldaja 13. novembril 2017. a esitatud riigi õigusabi taotlust. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, millega puudutatud isiku II kooli, huviringide ja tugiõppe üle otsustamisõigus anda üle avaldajale. Menetluskulud palub avaldaja jätta poolte endi kanda.
8.Avaldaja hinnangul ei ole maakohus saanud aru, mida avaldaja taotleb. Esiteks märgib avaldaja, et maakohus on teinud otsuse ka puudutatud isiku I suhtes, kelle suhtes on huviringide küsimus lõplikult lahendatud 30. augusti 2017. a määrusega. Samuti ei ole avaldaja soovinud puudutatud isiku II huviringide määramises küsimuses avaldust tagasi võtta. Maakohus ei selgitanud kohtuistungil avaldajale arusaadavalt avalduse
2(4)
tagasivõtmise tagajärgi. Lisaks juhib avaldaja tähelepanu sellele, et lahendamata on ka puudutatud isiku II kooli valimise küsimus. Puudutatud isikute seisukohad
9.Puudutatud isik III palub jätta määruskaebus rahuldamata.
10.Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et lapse huvides on säilitada vanemate ühine hooldusõigus, kui mõlemad vanemad maksavad lapse harrastuste ja hariduse, sh tugiõppe, eest.
11.Eestkosteasutus Kristiine Linnaosa Valitsus ei nõustu määruskaebusega osas, milles avaldaja hinnangul on lahendamata puudutatud isiku II hariduse küsimus. 16. mail 2017. a kohtule esitatud seisukohas palus avaldaja jätta laste kooli valiku osas vanematele ühine otsustusõigus ning 28. augusti 2017. a kohtuistungil selgitas avaldaja, et vanemad on kokku leppinud, et puudutatud isik II hakkab käima puudutatud isikuga I samas koolis ja selles enam vaidlust ei ole. Eestkosteasutus toetab ühise hooldusõiguse säilitamist ega pea määruskaebust põhjendatuks, kuna vaidlus puudutab suuremas osas ülalpidamisekohustuse täitmist lapse huvitegevuse ja hariduselu korraldamisel.
12.Laste esindaja nõustub eestkosteasutuse Kristiine Linnaosa Valitsuse seisukohaga ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
15.Maakohus on põhjendanud avalduse läbi vaatamata jätmist avaldaja poolt avalduse tagasivõtmisega 15. märtsi 2018. a kohtuistungil.
16.Esmalt märgib ringkonnakohus, et avaldaja juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et puudutatud isiku I huviringide määramise küsimus lahendati maakohtu 30. augusti 2017. a määrusega (selles osas on määrus jõustunud), mistõttu ei saanud maakohus avaldust puudutatud isiku I huviringide määramise osas läbi vaatamata jätta.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus määruses toodud põhjendustel avaldust läbi vaatamata jätta ka puudutatud isiku II osas, kuna kohtuistungi protokollist ei saa üheselt järeldada, et avaldaja soovis oma avalduse puudutatud isiku II huviringide määramises osas tagasi võtta (tl-d 157-158). Protokollist nähtub, et avaldaja on hetk enne talle avalduse läbivaatamata jätmise küsimuse esitamist avaldanud soovi, et huviringide üle otsustamise õigus jääks temale. Protokollist nähtuvalt ei arutatud avaldusest loobumist või selle tagasivõtmist, kohus esitas küsimuse avalduse läbi vaatamata jätmise kohta. Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks täitnud selgitamiskohustust ja teinud avaldajale selgeks TsMS § 426 järgsed avalduse tagasivõtmise tagajärjed. Olukorras, kus avaldaja on esitanud samal istungil vastukäivaid tahteavaldusi, tulnuks maakohtul veenduda, et avaldaja on kohtu küsimustest üheselt aru saanud, oma varasema tahte teadlikult ümberkujundanud ning tema avaldus loobuda huviringide üle otsustamise küsimuse kohtus lahendamisest väljendab tema tegelikku soovi.
18.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi avaldaja on 16. mail 2017. a esitanud taotluse jätta laste kooli valiku osas vanematele ühine otsustusõigus, ei ole maakohus seda küsimust menetlust lõpetades selgelt lahendanud. 30. augusti 2017. a kompromissmäärusega lahendati laste huviringide küsimus ja lõpetati asjas menetlus 3(4)
(tl-d 104-105). Poolte kompromisskokkuleppest ega määruse põhjendustest ei nähtu, kas kooli valiku küsimuses jõudsid vanemad kokkuleppele, kas vanematele jääb ühine otsustusõigus või selles osas vaidlus jätkub. Eelneva tõttu puudub selgus, millises osas on hooldusõigust puudutavad küsimused kohtu poolt lõplikult lahendatud.
19.Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi maakohtule tagasi avalduse edasiseks menetlemiseks.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.