nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta XX apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2018 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud jaotatakse ja määratakse rahaliselt kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 22.02.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas jääb hageja ainuomandisse; tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosas omanikukande muutmiseks, ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korteriomandi omanikuks hageja; jätta hageja kanda Nordea Bank AB Eesti filiaaliga (hagiavalduse taotluses märgitud ekslikult Nordea Finance Estonia AS) sõlmitud laenulepingust nr 092203063322 tulenevad kohustused seisuga 01.02.2017 summas 62 489,41 eurot; tuvastada hageja kohustus maksta kostjale välja hüvitis 3255,29 eurot; määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi hageja on kohustatud kostjale välja maksma hüvitise 3255,29 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise päevast selliselt, et 5 esimest makset on 543 eurot kuus ja viimane makse on 540,29 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt lahutasid hageja ja kostja abielu 26.10.2016. Poolte ühisvarasse kuulub korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas ja Nordea Bank AB Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingu alusel saadudud laenu tasumise kohustus. Vastavalt Arco Vara 01.12.2016 eksperthinnangule nr ARE-163256-A on korteriomandi turuväärtus 28.11.2016 seisuga 69 000 eurot. Laenujääk oli 01.02.2017 seisuga 62 489,41 eurot.
3.Korter on õiglane jätta hageja ainuomandisse. Seoses sellega tuleb hagejal kostjale maksta hüvitist 34 500 eurot. Lapse kool asub selle korteri lähedal, mistõttu on põhjendatud jätta korteriomand hagejale. Kostjal ei ole finantsilist võimalust tasuda edaspidi korteriga seotud kulusid (kommunaalarved, laenusumma) üksi. Poolte kohustus ehk laenujääk 62 489,41 tuleb jätta hageja kanda. Seoses sellega tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist 31 244,71 eurot. Eeltoodud viisil ühisvara jagamisel on hageja kohustatud maksma kostjale hüvitist 3255,29 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja palus 04.04.2017 vastuses jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist arutama ühisvara jagamist kostjaga kohtuväliselt. Kuna asja oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt ja kohtusse pöördumine ei ole põhjendatud, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
6.Lisaks korteriomandile kuulub ühisvara hulka järgmine vallasvara: nurgadiivan maksumusega 600 eurot; vaip maksumusega 200 eurot; diivanilaud maksumusega 120 eurot; sektsioonikapp maksumusega 350 eurot; külmkapp maksumusega 280 eurot; arvuti maksumusega 300 eurot; pesumasin maksumusega 300 eurot; televiisor maksumusega 100 eurot; multikeetja maksumusega 120 eurot; naiste käekell maksumusega 300 eurot; kullast käekett maksumusega 175 eurot ja 2 kullast sõrmust kogumaksumusega 300 eurot, kokku vara väärtusega 3145 eurot.
7.Korteriomandi eksperthinnang ei kajasta ühisvara reaalset turuväärtust. Hindamise tellimisel oli hageja eesmärgiks saada võimalikult madala hinnaga tulemus ja seeläbi saavutada olukord, kus kostjale kuulub hüvitamisele võimalikult minimaalne hüvitis. Hindamisakti ei tuleks arvestada. Hindamisakti ebausaldusväärsust kinnitab ka see, et selle
kokkuvõtte lehel on märgitud, et hinnatav vara ei ole koormatud hüpoteegiga, kuigi kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli varal hindamise hetkel kehtiv hüpoteek. Kinnisvara müügiportaalides avaldatud müügikuulutuste kohaselt ulatuvad samaväärsete korterite müügihinnad 90 000 euroni. Ühisvaraks oleva korteri turuväärtus on vähemalt 80 000 eurot, millisest summast oleks käesoleva vaidluse lahendamisel õiglasem lähtuda.
8.Kohtuvaidluse vältimiseks tegi kostja kompromissiettepaneku jagada ühisvara järgmiselt: jätta kinnisasi asukohaga XXX, Tallinnas hageja ainuomandisse, vallasvara jääb hageja ainuomandisse, hageja kanda jääb laenukohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali (vastuses märgitud ekslikult Nordea Finance Estonia AS) ees, hageja tasub kostjale rahalise hüvitise 10 000 eurot kahe kuu jooksul pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist, rahalise hüvitise tagamiseks seatakse kohtulik hüpoteek või alternatiivselt realiseerida korteriomand ja vallasvara võimalikult maksimaalse hinnaga, saadava rahaga kustutada laen ja alles jääv summa jagada hageja ja kostja vahel pooleks. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus märkis otsuses, et rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus luges poolte ühisvaraks korteriomandi aadressil XXX Tallinnas ja Nordea Finance Estonia AS-ga (õige oleks Nordea Bank AB Eesti filiaal) 23.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr 09220306322 tuleneva laenu tagastamise solidaarkohustuse 62 489,41 eurot (seisuga 01.02.2017). Maakohus otsustas lõpetada poolte ühisomandi korteriomandile selle müümisega kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku kohaselt korraldataval avalikul enampakkumisel; korteriomandi müügist laekuva raha arvel täita poolte rahaline solidaarkohustus Nordea Finance Estonia AS (õige oleks Nordea Bank AB Eesti filiaal) ees ning järele jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades ja täita korteriomandi müügist saadava raha arvel Nordea Finance Estonia AS-ga (õige oleks Nordea Bank AB Eesti filiaal) 23.05.2014 sõlmitud laenulepingust nr 09220306322 tulenev laenu tagastamise solidaarkohustus summas 62 489,41 eurot (seisuga 01.02.2017).
10.Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti poolte abielu 26.07.2008 ja see lõppes abielu lahutamisega 26.10.2016. Vaidlus puudub, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas. Samuti puudub vaidlus, et korteriomandiga on seotud laenuvõlgnevus. 23.05.2014 sõlmisid pooled laenulepingu nr 09220306322 Finance Estonia AS-ga (õige oleks Nordea Bank AB Eesti filiaaliga) ja korteriomandile on seatud hüpoteek 86 346 euro suuruses Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks. Nordea panga tõend kinnitab, et pooled on laenuvõtjad ja laenu jääk seisuga 01.02.2017 on 62 489,41 eurot. Seega vastutavad pooled solidaarselt laenulepingust nr 05-183619-EL tuleneva laenukohustuse täitmise eest.
11.Kostja ei tõendanud, et vallasvara on olemas, et vara soetati ühiselu ajal ja vara on hageja valduses. Seega tuleb vallasvara jätta ühisvara koosseisust välja.
12.Olukorras, kus pooltel on vaidlus kinnistu turuväärtuse üle ja hagejal puuduvad rahalised vahendid kostjale kohese hüvitise tasumiseks ja korteriomand on koormatud pangalaenuga, on kõige mõistlikum müüa korteriomand kostja pakutud viisil avalikul enampakkumisel, korteri müügist saadud rahast tasuda pangalaen ja järele jääv raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Sellisel viisil selgub korteriomandi parim turuväärtus ja on võimalik laenuandja hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud kohustus abikaasade vastu perekonnaseaduse (PKS) § 38 esimese alternatiivi järgi täita, et tagada kõigi asjast puudutatud isikute huvide arvestamine võimalikult suures ulatuses.
13.Põhjendatud ei ole korteriomandi jagamine hageja taotletud viisil, sest hageja ei ole käesoleva menetluse kestel näidanud üles huvi tasuda kostjale õiglast rahalist hüvitist
omandiõiguse kaotamise eest. Kuna pooltel on vaidlus korteriomandi turuväärtuse üle, siis kinnisvara müümisel avalikul enampakkumisel selgub korteriomandi harilik turuväärtus. Hageja palus määrata hüvitise tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Vaatamata hageja soovile säilitada senine elukoht, millega kaasnevad kohustused panga ees ja korteriomandi kasutamisega seotud igapäevased kohustused, lisaks laste ja enda ülalpidamine, ei ole kohtule esitatud tõendeid, milliste rahaliste vahendite arvel kavatseb hageja oma kohustused tema soovitud ühisvara jagamise viisi puhul täita. Kohustuste mittenõuetekohane täitmine võib samuti tuua kaasa kinnistu realiseerimise võlgade katteks.
14.Kohustustest vabanemine ja uue jõukohase elukoha soetamine või üürimine on mõistlikum lahendus nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ülekaalukaks huviks ei saa olla ainuüksi kodu säilimise soov, sest hageja üürib juba mujal elamispinda ja elab seal koos lastega. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et uut otsust ei ole võimalik teha, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
16.Maakohus rikkus menetlusõigusnorme ja kohtuotsus ei ole seaduslik. Kostja kompromissiettepaneku käsitlemine vastuhagina oli üllatuslik. Kostja ei ole seaduse nõuetele vastavat vastuhagi esitanud ega sellelt riigilõivu tasunud. Kohus ei ole vastuhagi menetlusse võtnud ega küsinud sellele hageja vastust. Kohus ei ole 21.06.2017 ja 22.01.2018 kirjades märkinud, et kostja oleks esitanud vastuhagi. On arusaamatu, millisel õiguslikul alusel käsitles kohus vastaspoole kompromissettepanekut vastuhagina. Kohus rõhutas oma kirjades, et mõistlik lahendus on see, et korter ja laenujääk jääb hagejale ning hageja maksab kostjale hüvitist. Üllatuslik oli lahendus, millega kohus pidas otsuses mõistlikuks korteri müümist enampakkumisel. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439.
17.Ebaõiged on kohtu järeldused, et hageja ei olnud huvitatud kostjale rahalise hüvitise maksmisest. Hageja väljendas huvi hüvitise maksmise kohta hagiavalduses, 21.06.2017 vastuses, 29.06.2017 e-kirjas ja 22.01.2018 menetlusdokumendis. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ei soovi hüvitist maksta.
18.Hageja palve võimaldada tal maksta kostjale hüvitist 6 kuu jooksul ei saa viidata sellele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal kanda enda ja lapse igakuiseid kulusid ning täita samal ajal ka muid kohustusi. Sellest, et pank annab hagejale võimaluse vormistada laen enda nimele, võib järeldada, et panga jaoks ei ole hageja majanduslik seisund kahtluse all. Kohtu poolt hüpoteetiliselt järeldatud asjaolu ei saa olla aluseks korteri sundmüümisele. Kohtutäituril on igal enampakkumisel võimalus hinda alandada kuni 25% ja kokku kuni 70% vara alghinnast. Juhul, kui esimene enampakkumine ei õnnestu ja kohtutäitur vähendab hinda, siis võivad pooled jääda pangale võlgu. Seega ei saa nõustuda, et kohustustest vabanemine ja uue elukoha soetamine või üürimine on kõige mõistlikum lahendus.
19.Erinevus poolte hindamisaktides võib olla tingitud sellest, et hageja poolt tellitud hindamisakt tehti 28.11.2016 ja kostja oma 26.06.2017. Korteri väärtuse tuvastamiseks oleks õiglasem võtta ekspertiisiaktide keskmine summa, milleks on 70 500 eurot. Hageja hindamisakt oli tellitud 2 kuud enne kohtusse pöördumist ja kostja oma 4 kuud hiljem. Asjaolu, et pooled vaidlevad korteri turuväärtuse üle ei ole aluseks korteri sundmüümisele. Kohus ei uurinud ega hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS-s sätestatud normidega. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega tõlgendanud neid
õigesti. Maakohus rikkus TsMS § 243 lg-t 1, § 436 lg-d 1 ja 2, § 439, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse võtta, maakohtu otsus TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada kaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi saata uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule.
21.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu menetluse puudusi ise kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamise. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus tühistatakse kaebuse põhjendustest olenemata, ei tule küsida ka vastustaja seisukohta.
22.TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 5 lg 1 ja § 439 järgi lahendab kohus hagiasjas üksnes need nõuded, mis on kohtule esitatud.
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohus viitas õigesti AÕS § 77 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus otsustada kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
24.Hageja esitas hagi ühisvara jagamiseks selliselt, et tema ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas, tema kanda jääb laenukohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali (hagiavalduses ebaõigesti märgitud Nordea Finance Estonia AS) ees ja ta maksab kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitist. Samuti esitas hageja kostja vastu nõude omandi üleandmiseks tahteavalduse andmise kohustamiseks. Kostja vastuhagi ei esitanud, mida ta kinnitas kohtule 14.02.2018 vastuses hagiavaldusele.
25.Kuigi kostja ei esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks teisel viisil, märkis maakohus otsuse resolutsioonis ebaõigesti, et rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus otsustas lõpetada poolte ühisomandi korteriomandile selle müümisega kohtutäituri poolt enampakkumisel ja selle, et müügist laekuva raha arvel täidetakse poolte rahaline solidaarkohustus Nordea Finance Estonia AS ees ning järele jääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Sellisel viisil ühisvara jagamise nõuet ei olnud hageja esitanud.
26.Vastuhagi puudumise tõttu oli maakohtul käesoleva asja lahendamisel võimalik lähtuda vaid hageja esitatud nõuetest. Maakohus võis hageja nõuded rahuldada või jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja ei taotlenud ühisvara jagamist selle müümisega enampakkumisel, siis ei saanud maakohus sellekohast otsust teha. Maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud, millega rikkus TsMS §-s 439 sätestatut, ja jättis hagiavalduses esitatud nõude lahendamata. Kohtuotsus on ainuüksi eeltoodu tõttu ebaseaduslik ja tuleb tühistada.
27.Samuti rikkus maakohus oluliselt TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on vaja läbi viia nõuetekohane eelmenetlus, järgides TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus seda ei teinud ja rikkus selgitamiskohustust. Maakohtus piirdus kogu asja menetlus sellega, et kohus esitas pooltele kaks kompromissilepingu projekti ja selgitas kostja vastuses loetletud vallasvaraga seonduvat tõendamiskoormist, seejärel andis pooltele tähtaja taotluste, avalduste ja tõendite esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise kuupäeva.
28.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis kostjale selgitamata tema õiguse esitada vastuhagi. Kohtul on ühisvara jagamise menetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kohustus juba eelmenetluses juhtida poole tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada vastuhagi (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-74-16, p 22.3). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale vastuhagi esitamise võimalust ja võimaldama tal see soovi korral esitada.
29.Lisaks eeltoodule ei järginud maakohus TsMS § 403 lg 1 teises lauses sätestatut. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Eelviidatud sätte eesmärk on luua menetluses selgust ja anda pooltele võimalus esitada oma seisukohti asja lahendamisel tõusetunud küsimuste kohta. Maakohus peaks kas kirjaliku menetluse määramisel või enne seda viima läbi eelmenetluse olulised toimingud, sh täitma selgitamiskohustust. Käesolevas asjas ei ole maakohus teinud TsMS § 403 lg 1 nõuetele vastavat määrust. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka TsMS § 403 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
30.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada.