TL avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealiste laste igakordse viibimiskoha ainuotsustusõiguse andmiseks avaldajale ning suhtluskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KL, LL ja JL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (isa) TL (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
kompromissi
Puudutatud isik (ema) LS (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (laps) KL (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (laps) LL (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (laps) JL (isikukood xxxxxxxxxx) Laste esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsus kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.TL (avaldaja, isa) esitas Harju Maakohtule 07.09.2017 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja alaealiste laste KL, LL ja JL igakordse viibimiskoha ainuotsustusõiguse andmiseks avaldajale ning suhtluskorra määramiseks.
2.Maakohus tegi 13.11.2017 e-kirjaga menetlusosalistele ettepaneku lahendada perekonnavaidlus kokkuleppega. Laste ema LS nõustus 16.11.2017 e-kirjas kompromissettepanekuga osaliselt, tehes ettepanekud kohtu poolt pakutud kokkuleppe täpsustamiseks. Kohus täpsustas kokkulepet vanematele edastatud 20.11.2017 e-kirjas. 29.11.2017 e-kirjas avaldaja nõustus kohtu ettepanekuga. Maakohtu määrus
3.06.12.2017 määrusega maakohus kinnitas TL ja LS, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas tsiviilasja nr 2-17-13318 menetluse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata ja määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Kompromiss sõlmiti alljärgnevalt: 1.1 Laste igakordse viibimiskoha otsustusõigus jääb laste emale. 1.2 TL veedab lastega iga kuu 2. ja 4 nädalavahetuse. 1.3 Laste isa toob lapsed ema juurde pühapäeva õhtul hiljemalt kella 18:00. Ema viib lapsed isa juurde reedeti peale laste treeningu lõppemist, kuid mitte varem kui kell 19:00. 1.4 Jõulupühad (24.12-26.12) viibivad paaritutel aastatel lapsed emaga, paaris aastatel on lapsed isaga. Aastavahetuse (31.12-1.01) viibivad paaritutel aastatel isaga, paaris aastatel emaga. Jaanipäeva viibivad lapsed paaris aastatel emaga, paaritutel aastatel isaga. 1.5 Koolivaheajad: 1-ne vaheaeg esmaspäevast-neljapäevani on lapsed emaga ja reedestpühapäevani isaga. 2-ne vaheaeg on lapsed isaga esmaspäevast-neljapäevani ja reedestpühapäevani emaga. 4-s vaheaeg on esmaspäevast-neljapäevani lapsed emaga ja reedestpühapäevani isaga. Jõuluvaheaeg jaguneb vanemate vahel võrdselt arvestades punktiga 1.4. Lapsed saavad viibida isa juures nädala sees tingimusel, et isa viibib antud aja lastega, kui isa tööpäev on pikem kui 19:00, siis tuleb isal sellest ema teavitada. 1.6 Suvevaheajal on isal võimalik lastega veeta kuni 28 kalendripäeva. Täpsema aja lepivad vanemad omavahel kokku hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks. 1.7 Vajaduse tekkimisel võivad vanemad käesolevat suhtluskorda omavahel kokkuleppeliselt muuta, sellest antakse teisele vanemale teada vähemalt kaks päeva enne lapsega kohtumist. Suhtlemisel tuleb arvestada laste soovi isaga kohtuda. Maakohtu põhjenduste kohaselt vastab poolte vahel kokku lepitud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ja ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitas menetlusosalistele TsMS § 430 lg-tes 6 ja 8 sätestatut ning asus seisukohale, et pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3), välja arvatud laste riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäi Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1). Maakohus märkis, et TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Määruskaebus
4.Laste määratud korras esindaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus asus seisukohale, et määruse peale ei saa edasi kaevata ja määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi.
Kaebuse põhjenduste kohaselt on eksitav kompromissis ja määruses läbivalt tehtud viide pooltele, kuna hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud, kuigi see ei too kaasa ebaseadusliku kohtulahendit, kuna ei muuda sisuliselt kompromissi sisu. Maakohus ei saanud kinnitada kompromissi osas, milles kohtu arusaama kohaselt on TsMS § 661 lg 4 tähenduses loobutud määruskaebuse esitamise õigusest ning leida, et määruse peale ei saa edasi kaevata. TsMS § 661 lg 4 sätestab määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise võimaluse ja selle õiguse esitamisest loobumise hagimenetluses. Hagita menetluses ei ole puudutatud isikutel ja avaldajal võimalik kokku leppida määruskaebuse esitamise õigusest loobumist. Sellisele järeldusele võib jõuda hinnates nii hagita menetluse olemust (reeglina avaliku huvi olemasolu) kui ka süstemaatilis–loogiliselt tõlgendades TsMS § 661 sätteid. Avaldaja ja puudutatud isikud ei ole kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis sõlminud kokkulepet määruskaebuse esitamisest loobumiseks. Kuigi määruskaebuse osas otsustuse tegemise ajaks on eeldatavasti määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud, toob kaebuse rahuldamine avaldajale ja puudutatud isikutele kaasa õiguse nõuda tähtaja ennistamist ja vajadusel kaebuse esitamise. Edasine menetluse käik
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isegi kui ringkonnakohus tühistab edasikaebamise korra, jäävad kompromissis kokkulepitud tingimused muutmata ja määruskaebuse esitamine ei muuda asja sisuliselt.
6.Eestkosteasutus Tallinna linn ei toeta määruskaebust.
7.Laste ema leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ning selgitab, et vajadusel annab ta nõusoleku edasikaebeõigusest loobumiseks.
8.26.01.2018 e-kirjas tegi maakohus laste määratud korras esindajale ettepaneku kaaluda määruskaebusest loobumist.
9.31.01.2018 seisukohas selgitas laste määratud korras esindaja, et kaalus määruskaebusest loobumist, kuid soovib ühtse kohtupraktika kujundamiseks määruskaebuse edasi menetlemist. Määruskaebusmenetlus ei takista vaidlustatud määruse täitmist.
10.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.12.02.2018 esitas laste ema kohtule taotluse sõlmitud kompromissi muutmiseks kompromissi p 1.3 osas, mille kohaselt peab ema lapsed viima isa juurde reedeti peale laste treeningu lõppemist. Laste ema selgitas, et ta on nõus nimetatud punkti täitma vaid juhul, kui avaldaja tasub lastele elatist. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 06.12.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi sõltumata määruskaebuse väidetest ja kaebuse ulatusest (TsMS § 656 lg 4 koostoimes §-ga 659) menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.TsMS § 430 lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromissi allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Praeguses asjas ei ole laste isa ja ema kompromissi sõlmimist istungil arutanud. Maakohus esitas laste vanematele
kompromissettepaneku 13.11.2017 e-kirjas (tl 55), millele laste ema tegi 16.11.2017 ja 17.11.2017 e-kirjades kohtule parandusettepanekuid (tl 60, 64). Kohus edastas laste ema poolt pakutud täpsustatud ettepaneku laste isale, kes nõustus 29.11.2017 e-kirjas pakkumisega (tl 65). Seejärel kinnitas kohus 06.12.2017 määrusega kompromissi. Seega toimikust nähtuvalt ei ole laste vanemad maakohtule kompromissi ka allkirjastatuna esitanud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
14.Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist.
15.Kompromissi kinnitamise otsustamisel peab kohus olema veendunud, et menetlusosalised saavad aru kompromissi sõlmimise tagajärgedest, st kompromissi ei saa lugeda sõlmituks tingimustel, millega menetlusosalised selgelt nõus ei ole. Kohtule paneb sellise kohustuse TsMS § 431 lg 1 teine lause, mille järgi peab kohus eelnevalt selgitama menetlusosalisele või tema esindajale menetluse lõpetamise tagajärgi, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Eelkõige tuleb menetlusosalistele selgitada, et kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument ja välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Kohtuliku kontrolli ulatus kompromissi sõlmimisel ei sõltu sellest, kas tegemist on kirjaliku või suulise menetlusega, ega sellest, kas kompromissettepaneku esitasid kohtule menetlusosalised või nõustusid menetlusosalised kohtu välja pakutud kompromissettepanekuga. TsMS § 430 lg-st 3 ja § 431 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt vastutab kohus selle eest, et menetlusosaliste huvid oleksid kaitstud.
16.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et praeguses tsiviilasjas ei ole võimalik menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigust välistada TsMS § 661 lg 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas vaidluses on maakohus kompromissi sõlminud hagita menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagita menetluses TsMS § 661 lg-4 tulenevalt võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õigust välistada.
17.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kompromissettepanekus või hilisemas kirjavahetuses menetlusosalistega edasikaebamise korda üldse arutanud. Laste ema on 17.11.2017 saatnud maakohtu menetluspostile e-kirja, milles ta on mh kirjutanud järgmist: „Mina LS ei ole nõus vastu võtma pakutud kompromissi. Jätan endale mõlemaid osapooli mitterahuldava kokkuleppe korral edasikaebamise õiguse.“ (tl 60). Seejärel on maakohus 20.11.2017 kirjutanud laste vanematele e-kirja, milles on mh märkinud, et ema ettepanekud on igati mõistlikud (tl 64). Nimetatud kirja all on aga menetlusosalistele edastatud lapse ema poolt 16.11.2017 üksnes kohtujuristile saadetud vastus, milles pole edasikaebekorda mainitud (tl 64). Seega on kohus laste vanematele esitanud täpsustatud kompromissettepaneku, milles pole edasikaebekorda kordagi mainitud. Hoolimata sellest, et lapse ema on 17.11.2017 e-kirjas sõnaselgelt väljendanud, et ta soovib jätta endale edasikaebamise õiguse, on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Selliselt toimides rikkus maakohus kompromissi sõlmimisel selgitamiskohustust.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul ka üheselt selge, et kompromissi kinnitamisel on menetlusosalised aru saanud kompromissi sõlmimise sisulistest tagajärgedest. Nimetatut kinnitab lapse ema 12.02.2018 kohtule esitatud soov muuta kompromissi tingimust, mille kohaselt ta kohustub igal teisel nädalal viima lapsed isa juurde reedeti peale laste treeningu lõppemist, kuid mitte varem kui kell 19:00 (kompromissi p 1.3). Praegusel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on hagita menetlusega ning lapse emal puudub menetluses
lepinguline esindaja, mistõttu võib kompromissi kohtuliku kontrolli ulatust ja kohtu selgitamiskohustuse täitmist pidada tavapärasest kõrgemaks. Selgitamiskohustuse täitmisel peaks kohus mh kontrollima seda, kas menetlusosalised on õigesti hinnanud materiaalõiguslikku olukorda ning ei võta endale teadmatusest põhjendamatuid kohustusi. Juhul, kui menetlusosaliste tegelik tahe kompromissi sõlmimisel jääb ebaselgeks, saab kohus TsMS § 431 lg 1 teise lause alusel korraldada istungi, sest üksnes kirjalike dokumentide vahetamise teel võib kohtul olla väga raske aru saada, kui palju pooled õiguslikku olukorda tegelikult mõistavad.
19.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.