lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-606/10

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-606/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-606

Tsiviilasi

AK avaldus AF-lt alaealise lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2018 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AK (isikukood XXXXXXXXX)

NK

suhtes

Puudutatud isik AF (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 16.01.2018 määrus tühistada ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.
12.01.2018 esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isikult nende ühise alaealise lapse suhtes hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Avalduses on mh märgitud, et avaldaja ja puudutatud isiku abielu lahutati 23.10.2013 kohtuotsusega ning puudutatud isikult on 12.09.2014 maksekäsu määrusega välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks. Puudutatud isik lapse elus ega tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale alates aastast 2011, samuti puudub tal püsiv elukoht ning tema viibimiskoht on teadmata. Avaldaja on abielus VK-ga, kes on lapsele isa eest ja soovib teda lapsendada.
2.16.01.2018 määrusega keeldus Harju Maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 4 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Määruse

põhjenduste kohaselt palub avaldaja kohtult, juhindudes perekonnaseaduse (PKS) § 135 lõikest 2, võtta ära täielikult puudutatud isikult hooldusõigus oma alaealise lapse NK suhtes. Tsiviilasjas nr 2-16-10317 jõustunud kohtulahendiga on lõpetatud avaldaja ja puudutatud isiku ühine isiku- ja varahooldusõigus lapse NF (nüüd K) suhtes ning antud lapse ainuhooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) üle avaldajale. Seega on puudutatud isikult juba võetud jõustunud kohtulahendiga ära NK hooldusõigus, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lõike 7 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd avaldust ei ole menetlusse võetud ega teisi isikuid menetlusse kaasatud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3.29.01.2018 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja tema avalduse rahuldada või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuses kordab avaldaja avalduses esitatud väiteid, märkides täiendavalt, et eelmises kohtumenetluses otsisid puudutatud isikut nii advokaat, kohalik omavalitsus, politsei, lastekaitse kui avaldaja, kuid keegi ei suutnud teda leida. Selleks, et avaldaja ja tema uus abikaasa VK saaks esitada lapsendamiseks dokumendid Sotsiaalkindlustusametisse, peab olema kohtulahend vanema hooldusõiguse täieliku äravõtmise kohta, vanema surmatõend või tema nõusolek lapsendamiseks. Kuna registrite järgi on puudutatud isik elus ja teda ei suudeta leida, on temalt nõusoleku saamine keeruline, kui mitte võimatu. Seega palub avaldaja lapse huvidest lähtuvalt võtta puudutatud isikult ära täielikult oma lapse hooldusõigus, kuna teised abinõud ei ole tulemusi andnud.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.01.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lõike 1 punkti 4 järgi. Viidatud sättest tulenevalt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mh õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tsiviilasjas nr 2-16-10317 lahendas kohus PKS § 137 alusel avaldaja avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Praeguses asjas on aga esitatud avaldus puudutatud isikult hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks PKS § 135 lõike 2 järgi. Seega ei ole tegemist sama avaldusega, mida lahendas kohus tsiviilasjas nr 2-16-10317. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 1 punkti 4 järgi.
7.Samuti on kolleegiumi hinnangul avaldusest nähtuv selle esitamise eesmärk, s.o saada PKS § 135 alusel tehtav lahend puudutatud isikult vanema hooldusõiguse täieliku äravõtmise kohta, et avaldaja uus abikaasa saaks puudutatud isiku nõusolekuta lapse

lapsendada. Avalduses on põhistatud, et puudutatud isikult nõusoleku saamine on raskendatud, kuna tema viibimiskoht on pikka aega teadmata (mh on otsitud teda nii politsei kui kohtutäituri abil). PKS § 152 lõikest 1 tulenevalt võib lapse lapsendada tema vanemate nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 5 järgi ei ole vanema nõusolekut vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus PKS § 135 alusel täielikult ära võetud. Seega tulenevalt PKS § 152 lõikest 5 on võimalik last vanema nõusolekuta lapsendada mh juhul, kui vanemalt on PKS § 135 alusel hooldusõigus täielikult ära võetud.

8.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt läbivaatamise tulemusest.

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium