Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 150 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.25.05.2017 esitas hageja maakohtule hagi elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimumsuuruseni. Hagile on lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2011 otsus, millest nähtub, et kostjalt on välja mõistetud igakuine elatis 153.40 eurot.
2.Kostja võttis 26.06.2017 avalduses hagi õigeks, nõustudes tasuma elatist 235 eurot kuus alates hagi esitamisest. Menetluskulud palus hageja jätta poolte kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 04.07.2017 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja alates 25.05.2017 igakuise elatise 235 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 19.11.2027. Kohus märkis, et elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
4.Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et ei esine alust jätta TsMS § 168 lõikest 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja on ülalpidamise andmata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kulunud õigusabile 300 eurot, st materjalide uurimine ja hagi koostamine 3h (tunnihind 100 eurot). Kohus leidis, et hageja õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Seega mõistis kohus kostjalt hagejale välja õigusabikulu 300 eurot. Apellatsioonkaebus
5.07.08.2017 apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, ning palub teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt mõista hageja kasuks välja menetluskuluna õigusabikulu 80 eurot.
6.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on pidevalt täitnud ülalpidamise kohustust lähtuvalt maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-10-48689. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et hageja ei ole kasutanud võimalust lahendada asi kohtuvälist, vaid pöördus koheselt kohtu poole. Kostja pakkus esimeses vastuses hagile välja võimaluse lahendada asi kas kohtuvälise kokkuleppega või kompromissiga ulatuses, mida hageja nõudis ja milles hagi rahuldati.
7.Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on vastuolus kohtupraktikaga. Mitteadvokaadist esindaja puhul saab lugeda põhjendatuks tunnitasu 83.30 eurot käibemaksuta. Hageja
esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades hagi lihtsust on antud juhul mõistlikuks tunnitasuks 80 eurot. Põhjendamatu on ka esindaja poolt hagi koostamisele kulunud aeg 3h. Hageja nõudis elatise suurendamist seadusest tuleneva miinimummäärani, millise hagi puhul puudub vajadus tõendite esitamiseks ja asjaolude selgitamiseks. Seega oli hagi koostamise põhjendatud ajakulu 1h. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
9.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Seega ülejäänud osas on otsus jõustunud. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt poolte seni lahendamata taotlused. Vastustaja on esitanud koos vastusega kaebusele hageja ema 02.06.2015 ekirja apellandile ( t lk 71; tõlge lk 72) ja apellant omakorda enda 03.06.2015 vastuse hageja emale (t lk 77). Kuna maakohus ei andnud vastavalt TsMS § 176 lõigetele 7 ja 8 kostjale võimalust enne otsuse kuulutamist hageja menetluskulude kohta seisukohta võtta, on ringkonnakohtul TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel õiguslik alus võtta täiendavate tõenditena vastu menetlusosaliste e-kirjavahetus, mis toimus enne kohtu pöördumist.
11.Kaebuses tugineb kostja sellele, et hageja pöördus ennatlikult kohtusse, kuna ei nõudnud kostjalt kohtuväliselt elatise suurendamist. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Nimelt on vastuses apellatsioonkaebusele esile toodud ja tõendatud, et hageja seaduslik esindaja pöördus enne hagi esitamist kohtuväliselt elatise suurendamiseks kostja poole 02.06.2015 e-kirjaga. Selles palus ta suurendada elatise summat poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalse kuupalgamäärani. Apellant tõi apellatsioonimenetluses esile ja tõendas, et vastas hageja seadusliku esindaja 02.06.2015 e-kirjale 03.06.2015. Sellest kirjast aga nähtub, et vastuseks suurema elatise saamise palvele palus kostja hageja emal koos lapsega Tallinna tulla, et teha DNA-ekspertiis. Kuigi 03.10.2017 menetlusdokumendis märgib kostja, et selle kirjaga soovis ta lapse ema Tallinna kutsuda, et sõlmida dokument ning allkirjastada, kuna lapse emal ei ole võimalik digitaalselt dokumente allkirjastada, siis vastusest endast ei saa järeldada muud tahet, kui soovi teha Tallinnas lapsele DNA-ekspertiis. Seega ei tõenda kostja esitatud e-kiri tema apellatsioonimenetluses esitatud väidet, et ta soovis sõlmida Tallinnas kohtuvälise elatise kokkuleppe. Kostja soov teha lapse põlvnemise osas DNA-ekspertiis ei anna alust ülalpidamise andmisest ega selle seaduses
sätestatud määrani suurendamisest keelduda olukorras, kus ta on lapse isana sünniakti kantud.
12.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja pöördus enne hagi esitamist elatise suurendamise nõudega kostja poole. Kostja ei ole tõendanud, et hakkas hagejale suuremas summas elatist tasuma. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostja andis ülalpidamise seaduses sätestatud alammääras andmata jätmisega põhjuse hagi esitamiseks ning puudus alus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lõiget 6. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes kostja kanda. Tähendust ei oma apellatsioonkaebuse väide, et kostja on pidevalt täitnud ülalpidamise kohustust lähtuvalt kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-48689, kuna praeguses asjas esitati hagi viidatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks, millise nõude esitamiseks oli hagejal seaduslik alus (TsMS § 459).
13.Kolleegiumi hinnangul puudub alus tühistada maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus on hinnanud hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega, samuti õigusabi tunnitasu suurust. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata üksnes teise menetlusosalise hinnangule tuginedes. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegium on tsiviilasja materjalide põhjal seisukohal, et maakohus ei ületanud hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium, et õige ei ole arvamus, et kuna hageja nõudis elatise suurendamist miinimummäärani, puudub sellise hagi korral vajadus ja kohustus tõendite esitamiseks ja asjaolude selgitamiseks. Kuna praegusel juhul oli hageja kasuks elatis varasemalt, s.o 2011.a kohtuotsusega, välja mõistetud, tuli hagejal elatise suurendamise hagi puhul vastavalt TsMS §-le 459 esile tuua asjaolude oluline muutumine seoses varasema kohtulahendiga. Lisaks on hageja esile toonud, et hagi koostamisele kulunud aeg 3h sisaldas nii materjalide kogumist, esindatava seadusliku esindajaga konsulteerimist kui hagiavalduse koostamist, mis kolleegiumi hinnangul on kõik vajalikud ja põhjendatud õigusabitoimingud ning neile kokku kulutatud aeg 3h on mõistlik. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.
14.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
15.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 400 eurot, so 4h x 100 eurot. Apellant vaidles vastustaja kuludele vastu.
16.Kolleegium, tutvunud vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja tsiviilasja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingute (apellatsioonkaebuse uurimine ja vastuse koostamine – 3h, 03.10.2017 apellandi
vastuse uurimine ja sellele vastuse koostamine – 1h) ajakulu kokku 4h on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Nõustuda ei saa apellandiga, et vastuse koostamiseks oleks olnud vaja kulutada vaid 30min. Arvestades apellatsioonkaebuse ning sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonimenetluses käis vaidlus üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, on kolleegiumi hinnangul kaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ja mõistlik ajakulu 1h. Kaebusega tutvumata ei olnud võimalik vastust koostada. Kostja 03.10.2017 vastusega tutvumise ja hageja 06.10.2017 vastuse koostamise põhjendatud ja mõistlik ajakulu on 30min, arvestades mh, et hageja vastus on ühelauseline. Seega on ringkonnakohtu hinnangul vastustaja apellatsioonimenetlusega seotud õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu 1h 30min. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, on vastustaja esindaja tunnihind 100 eurot mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 150 eurot (s.o 1,5h x 100 eurot).
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.