lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-3534/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3534/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-3534

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-3534

Määruse tegemise aeg ja koht 08.02.2018, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Harju Maakohtu 28.09.2017 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja PP, lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk esindajad Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta YY määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.09.2017 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja, YY kanda. Hagejal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 02.03.2017 hagi YY (kostja) vastu igakuise elatise saamiseks ja elatise võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Maakohus arutas kohtuasja 27.09.2017 kohtuistungil, kus pooled jõudsid kokkuleppele ja avaldasid tahet kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus
3.28.09.2017 määrusega maakohus kinnitas pooltevahelise kompromissi ja lõpetas tsiviilasja nr 2-17-3534 menetluse. Poolte menetluskulud jäid vastavalt poolte kokkuleppele poolte endi kanda. Kompromissi kohaselt kohustub kostja maksma hagejale ajavahemiku 02.03.2016 kuni 30.09.2017 eest elatise võlgnevuse 1770 eurot osamaksetena 3 aasta jooksul igakuiselt 49 eurot 17 senti kuus, ning alates 01.10.2017 igakuiselt elatist miinimumsummas, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus.
4.Maakohus põhjendas, et vaidluse lõpetamine kompromissiga on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 430 lg 1). Kohus asus seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku avalikku huvi. Määruskaebus
5.Kostja esitas 12.10.2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses teeb kostja ettepaneku, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale alates hagi esitamisest igakuiselt elatist 210 eurot. Määruskaebuse väidete kohaselt sõlmis kostja kompromissi arvestusega, et kostja taotleb hagejale lastetoetust Rootsi Kuningriigilt, kuid pärast kompromissi sõlmimist sai kostjale teatavaks asjaolu, et hageja seaduslik esindaja (hageja ema) taotleb riiklikku lapsetoetust Eesti Vabariigist. Kuivõrd mõlemast riigist ei ole võimalik lastetoetust saada, on muutunud kompromissi sõlmimiseks olevad asjaolud.

Menetluse edasine käik

6.Hageja oma seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse tsiviilkohtumeneltuse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
9.Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 esimese lause järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Selleks esitavad pooled TsMS § 430 lg 2 järgi kohtule allkirjastatud kompromissilepingu või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 teise ja kolmanda lause järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, ning märgib määruses kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Ka määruskaebuses ei ole selliseid asjaolusid välja toodud. Samuti ei ole kolleegium tuvastanud menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi kinnitamisel. Toimikust nähtuvalt arutasid pooled kompromissi sõlmimist 27.09.2017 kohtuistungil. Pooled palusid vastavalt TsMS § 430 lg 2 teisele alternatiivile kanda kompromisskokkulepe kohtuistungi protokolli (tl-d 156 pöördel ja 157). Kompromisslepingus nõustus kostja elatise tasumisega hagejale alates 01.10.2017 igakuiselt miinimumsummas, kuid mitte vähem kui 235 eurot kuus, ning samuti elatise võlgnevuse 1770 eurot tasumisega osamaksetena kolme aasta jooksul igakuiselt 49 eurot 17 senti kuus. Pooled arutasid enne kokkuleppe sõlmimist ka määruskaebuses viidatud lastetoetuse küsimust (tl 156 pöördel ja 157). Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul aluseid maakohtu määruse tühistamiseks.
11.Määruskaebuses välja toodud asjaolu, et kostja ei osanud enda sõnul kompromissi sõlmimisel arvestada võimalusega, et väidetavalt edaspidi taotleb lastetoetust lapse ema, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kompromissiga nõustumisel peab menetlusosaline ise olema kindel, et tal on piisavalt informatsiooni kokkuleppe sõlmimiseks ja ta on suuteline seda täitma. Kompromissi sõlmimise aluseks olevate asjaolude olulise muutumise korral võib kostja TsMS § 459 lg-st 1 lähtudes esitada maakohtule hagi elatise suuruse vähendamiseks (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p-d 37 jj). Kohtuliku kompromissi saab võlgnik (kostja) tühistada või üles öelda ainult TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud korras (vt ka Riigikohtu 01.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15, p 9; 01.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p 11).
12.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud kostja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud hageja oma seisukohta määruskaebusele, siis ei ole hagejal tekkinud määruskaebuse menetlemisel lepingulise esindaja kulusid. Seega hagejal puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
13.Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium