Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Kohtuasi
MM hagi JM vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse JM apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja MM (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Veiko Parts esindajad Kostja JM (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Võtta vastu hageja MM osaline hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-17-11049 menetlus.
2.Tühistada seoses MM hagist loobumisega Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsus osas, milles jagati poolte ühisvara. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus otsustas:
2.1.Lahutada MM ja JM abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
3.Jätta maakohtu menetluses kantud ja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta rahuldamata MM taotlus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
5.Rahuldada osaliselt JM taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada JM-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 eurot, ja kanda nimetatud summa JM arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.MM (hageja) esitas 19.07.2017 Pärnu Maakohtule hagi JM (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 31.08.2017 otsusega lahutati hageja ja kostja abielu, lõpetati endiste abikaasade varaühisuse varasuhe ja jagati ühisvara. Otsusega jäeti hageja ja kostja ühisvara hulka kuulunud kinnistu (registriosa nr XXXXXXXXX) kostja ainuomandisse ning kohustati hagejat ja kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikeks tahteavaldusteks; vallasvara jäeti valdajate omandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 68 250 eurot (75% 91 000 eurost). Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
3.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ühisvara jagamist puudutavas osas ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Kumbki pool ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega lahutati poolte abielu ning lõpetati endiste abikaasade varaühisuse varasuhe.
4.06.10.2017 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja on apellatsioonkaebusele 12.11.2017 esitatud vastuses palunud jätta kaebuse rahuldamata.
5.05.02.2018 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse, milles loobub poolte ühisvara jagamise nõudest. Avaldusest nähtuvalt jõudsid pooled kokkuleppele ühisvaraks olnud kinnistu võõrandamises ja müügist saadud raha jagamises, mistõttu soovib hageja
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-11049 loobuda hagist ühisvara jagamise nõudes. Hageja esitas ka taotluse tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Ühtlasi kinnitab hageja, et pooled on kokku leppinud, et nad ei nõua teineteiselt menetluskulude hüvitamist.
6.05.02.2018 seisukohas nõustus kostja hagist loobumisega. Kostja kinnitab, et ta ei nõua hagejalt enda menetluskulude hüvitamist. Seoses hagist loobumisega esitas kostja taotluse tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tervikuna, kuna tegu on võrdväärselt olukorraga, kui apellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 150 lg 1 p 3). Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja loobumine hagiavalduses esitatud ühisvara jagamise nõudest tuleb vastu võtta ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega jagati poolte ühisvara. Osas, millega lahutati poolte abielu ning lõpetati endiste abikaasade varaühisuse varasuhe on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel jõustunud, kuna selles osas otsust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul ei vaidlustatud.
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 431 lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ning lõpetab asja menetluse.
9.Nii hagist loobumise avaldusest kui ka kostja seisukohast nähtuvalt on pooled jõudnud ühisvara jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, mistõttu soovib hageja ühisvara jagamise nõude osas hagist loobuda. Kolleegiumi hinnangul on võimalik loobumine vastu võtta.
10.TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt kannab hagist loobumise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud. Praegusel juhul on nii hageja kui ka kostja avaldanud
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-11049 kohtule, et soovivad enda menetluskulud ise kanda. Seega jätab kohus hageja ja kostja nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
11.Hageja on palunud tagastada pool maakohtus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtus hagist loobumise korral saab taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud poole riigilõivu tagastamist.
12.Kostja taotleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist täies ulatuses TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd praegune olukord sarnaneb hagi läbivaatamata jätmisele. Viidatud säte välistab riigilõivu tagastamise, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega leiab kolleegium, et seaduse mõtte kohaselt tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kostjale tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus suuruses 300 eurot, s.o 150 eurot.
13.Seoses kohtuniku Ele Liiv viibimisega haiguslehel asendas teda hagist loobumise avalduse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.