Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6340
Tsiviilasi
CT hagi RT ja KH vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsus
Tsiviilasja hind 1305 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse RT apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): CT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), eestkostja MT esindajad Kostja I (apellant): RT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Kostja II: KH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsus osas, millega kohus mõistis RT-lt CT kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni ning menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Maakohtu otsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgnev:
2.1.Mõista RT-lt (T) välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 21.04.2017 kokkuleppeliselt 145 eurot kuus CT (T) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.04.2022.
Mõista KH-lt välja igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 145 eurot kuus CT (T) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 25.04.2022.
2.3.Elatist tuleb maksta iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta eelneva kuu 15. kuupäevaks CT eestkostja MT arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX, Swedpank, selgitusega elatis.
2.4.Kohus tunnistab otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CT (hageja) esitas 21.04.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse RT (kostja I) ja KH (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks.
2.16.05.2017 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjatelt välja mõista elatise miinimummäras ning lisaks elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.2017.
3.29.05.2017 teatas hageja, et on nõus kostja I pakkumisega maksta elatist 145 eurot kuus ning palus mõista elatise välja ka tagasiulatuvalt alates 20.04.2016.
4.Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja vanemad. Pärnu Maakohtu 18.04.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40506 seati hageja üle eestkoste ja määrati hageja eestkostjaks MT. Kostjatelt ei võetud ära vanemlikke õigusi hageja suhtes. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja §-st 97 on kostjad kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostjate vastuväited hagile
5.28.04.2017 kinnitas kostja II hagiavalduse kättesaamist, kuid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud.
6.08.05.2017 vastuses hagiavaldusele palus kostja I jätta hagiavalduse läbi vaatamata või alternatiivselt hagiavalduse kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 18.05.2017 teatas kostja I, et ta võtab hagi osaliselt õigeks ning on nõus maksma hagejale elatist 145 eurot kuus. 01.06.2017 seisukohas palus kostja I jätta rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 20.04.2016.
7.Tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid selle kohta, mis annaksid talle lisaks õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 20.04.2016. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas ta on varasemalt kostjatelt elatise tasumist kindlas summas palunud
ning kui on, siis millises summas (vt ka RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12). Kuna hageja ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, ei peaks seda talle välja mõistma ka praegu. Kostja toob lisaks välja, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Esimese astme kohtu otsus
8.Pärnu Maakohtu 13.07.2017 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt I välja igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 kokkuleppeliselt 145 eurot kuus hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.04.2022. Maakohus mõistis kostjalt II välja igakuise elatise tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 145 eurot kuus hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.04.2022. Maakohus määras, et elatist tuleb maksta iga kuu eest ette, väljamõistetud elatis tuleb maksta eelneva kuu 15. kuupäevaks hageja eestkostja MT arveldusarvele, selgitusega elatis. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1).
9.Maakohus märkis, et kostja I on 01.06.2017 seisukohas välja toonud, et tal ei ole vastuväiteid elatise maksmine osas ning et kohus käsitab eeltoodut hagi õigeksvõtuna (TsMS § 440 lg 1). Kostja II hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ning seega rahuldas maakohus hagi kostja II suhtes tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 444 lg 4 alusel tegi maakohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
10.24.07.2017 täiendatud otsuses esitas maakohus 13.07.2017 otsuse põhjendused. Kostjad on hageja bioloogilised vanemad, mistõttu on neil perekonnaseadusest (PKS § 96, § 97 p 1) tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist vaatamata sellele, et kohus on 18.04.2008 määrusega lapsele määranud eestkostja, põhjusel, et vanemad ei soovinud oma last ise kasvatada ja laps oli pikemat aega elanud oma vanaema juures (eestkostja). Kohus tuvastas, et vanemad ei ole last materiaalselt toetanud juba 2006. aastast alates. Vanemad on jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohutuse, mida tõendab muu hulgas ka kohtu määrus eestkostja määramise kohta tsiviilasjas nr 2-07-40506.
11.Menetluse käigus on hageja seaduslik esindaja nõustunud elatise suuruse määramisega alla seaduses ettenähtud minimaalmäära, kostja I pakutud suuruses. Kohus elatise suuruse selliselt ka määras, võttes arvesse alaealise seadusliku esindaja poolt välja toodud kulutusi lapsele kuus.
12.Kostja I etteheide kohtule, et temalt on välja mõistetud elatis, mis paneb tema majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda, on põhjendamata. Kostja I ei ole toonud välja asjaolusid, mis takistab tal teenimast sissetulekut, sel määral, et see võimaldaks tal oma lapse ülalpidamises vajalikul määral osalemast. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on oma kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja I ei ole toonud välja neid asjaolusid, mis tegelikult annaks aluse elatise vähendamiseks alla minimaalmäära (PKS § 102 lg 2). Kohus vähendas elatist vaid seetõttu, et elatise taotleja esindaja sellega nõustus.
13.Hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud (PKS § 108). Kohtu hinnangul ei anna kostja põhjendus, et kuna hageja ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, alust elatise välja mõistmata jätmiseks.
14.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-des 13 ja 14 leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja
varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Antud juhul mõistis kohus välja miinimummäärast väiksema elatise, vaatamata sellele, et kostja I vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Vanem peab tegema kõik endast oleneva, et anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Juhul, kui tal puudub piisav sissetulek elatise maksmiseks, peab ta seda tegema muu vara arvel. Antud juhul on lapse vanaema lapse ülalpidamiskohustust täitnud juba 2006. aastast ja seetõttu on elatise nõue aasta võrra tagasiulatuvat täielikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
15.01.08.2017 esitas kostja I maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles mõisteti kostjalt I välja igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 20.04.2016 145 eurot kuus ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt palus kostja I teha ringkonnakohtul uue otsuse, millega jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Kostja I ei võtnud 01.06.2017 menetlusdokumendis hagi täies ulatuses õigeks. Maakohus ei saanud teha hagi õigeksvõtul põhinevat otsust vaid seetõttu, et kostja I võttis hagi õigeks osaliselt ja nõustus elatist maksma 145 eurot kuus.
17.Lisaks ei saanud maakohus tunnustada otsust viivitamatult täidetavaks, kuna kostja I ei võtnud hagi õigeks (TsMS § 468 lg 1 p 1) ning põhjusel, et hageja ei ole vastavat taotlust esitanud (TsMS § 468 lg 3).
18.Hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet põhjendanud. Tagasiulatuvat elatist kostjalt välja mõistes kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (PKS § 108). Kostja leiab, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-136-13 p-st 12 tuleneb, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise eeldus on mh see, et hageja on enne kohtusse pöördumist kostjalt elatist küsinud. Hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud, seega on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on hageja tagasiulatuva elatise nõuet põhjendamata ja tõendamata ning kostja ei pidanud maakohtus seetõttu vajalikuks esitada täiendavaid vastuväiteid seoses tagasiulatuva elatisnõude põhjendamatusega, sh faktilisi asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on kostja jaoks liigselt koormav. Ka ei juhtinud kohus kostja tähelepanu tõendamiskoormisele ja vajadusele esitada võimalikke täiendavaid tõendeid. Sellega on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4, lg 3) ning rikkunud TsMS § 230 lg-t 2.
19.Maakohus leidis, et elatise väljamõistmata jätmiseks ei anna alust kostja põhjendus, mille kohaselt kuna hageja ei ole varem kostjalt elatist nõudnud, siis ei peaks seda talle välja mõistma ka praegu. Vastav maakohtu põhjendus on ebapiisav ega ole veenev. Maakohus ei ole käsitanud kostja arvukaid väiteid seoses tagasiulatuva elatisenõude põhjendatusega ning on need sisuliselt tähelepanuta jätnud.
20.Maakohus ei arvestanud hagi lahendamisel kostja 18.05.2017 vastuväitega, mille kohaselt on osa lapse vajadustest kaetud riiklike toetustega (vt ka RKTKo nr 3-2-1-3711, p 16).
21.Maakohus leidis, et asjaolu, et vanemad ei ole täitnud ülalpidamiskohust tõendab ka määrusega tsiviilasjas nr 2-07-40506 eestkoste määramise kohta. Käesoleva tsiviilasja
materjalide hulgas eeltoodud määrust ei ole ning seega ei olnud pooltel võimalik selle kohta arvamust avaldada. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 3.
22.Maakohus tuvastas, et vanemad ei ole last toetanud juba 2006. aastast. Maakohus on nimetatud asjaolu ebaõigesti tuvastanud. 16.05.2017 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et vanemad ei ole elatist maksnud alates 18.04.2008. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asjaolusid ebaõigesti ja vastuolus hageja poolt väljatooduga tuvastanud ning teinud kostja jaoks üllatusliku otsuse (TsMS § 436 lg 4 rikkumine). Vastustaja seisukoht
23.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on edasi kaevatud vaid osas, milles maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus mõistis kostja I hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ja saata vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on nimetatud osas rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3, 4).
25.Asja materjalidest nähtub, et kostja I ei ole võtnud hagi õigeks osas, milles hageja palus kostjalt I välja mõista tagasiulatuva elatise. Maakohus on aga 13.07.2017 otsuses märkinud, et kuivõrd kostja on 01.06.2017 edastatud avalduses märkinud, et tal ei ole vastuväiteid elatise maksmise osas, siis käsitab maakohus eelöeldut hagi õigeksvõtuna ning rahuldab esitatud hagi (maakohtu otsuse lk 2). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eeltoodud otsuses eristanud, millises ulatuses on kostja I hagi õigeks võtnud ja millises mitte. Lisaks on maakohus märkinud, et ta teeb otsuse ilma kirjeldava ja põhjenda osata lähtuvalt TsMS § 444 lg-st 4. Nimetatud sätte alusel on kohtul võimalik teha otsus ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Toimiku materjalidest nähutvalt ei esinenud asjas kumbki asjaolu. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võis kohus teha edasiulatuva elatise nõude osas otsuse ilma kirjeldava ja põhjenda osata, kuivõrd kostja I võttis hagi selles osas õigeks, kuid tagasiulatuva nõude rahuldamisel on maakohus 13.07.2017 otsuses rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on esitanud vastavad põhjendused alles 24.07.2017 täiendatud otsuses.
26.Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on ebaõigesti tunnistanud otsuse viivitamata täidetavaks osas, milles mõisteti kostalt I välja igakuine elatis alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni, kuna puudub sellekohane hageja taotlus (TsMS § 445 lg 1 ja TsMS § 468 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse. Kuna kostja I ei ole tagasiulatuva elatise nõude osas hagi õigeks võtnud ning hageja ei ole vastava nõude osas esitanud taotlust tunnistada otsus viivitamata täidetavaks, siis ei olnud maakohtul alust selle nõude osas otsust viivitamata täidetavaks tunnistada. Vastava rikkumise saab kõrvaldada ringkonnakohus, kui tühistab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja elatise alates 20.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni.
27.Kolleegium ei nõustu kostjaga I, et hageja tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendanud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on varasemalt kostjalt I elatist nõudnud. Kostja I on viidanud seejuures Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-13 p-le 12. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12 väljatoodu ei tähenda seda, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Kolleegium on lisanud, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on ebaõige kostja I seisukoht, et hageja on minetanud oma õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
28.Kostja I on mitmes menetlusdokumendis viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12 väljendatud seisukohale, mille kohaselt võib olla tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja I jaoks olla ebamõistlikult koormav. Maakohus ei ole sellisele kostja I väitele tähelepanu pööranud. Eelmenetluse raames on kohus kohustatud selgitama välja menetlusosaliste seisukohad hageja nõuete osas (TsMS § 392 lg 1 p 1), menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3), tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kolleegium leiab, et maakohus on käesoleval juhul rikkunud selgitamiskohustust, kui ei ole kostjale I selgitanud kohustust tuua välja asjaolud, milles tulenevalt on tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja I jaoks ebamõistlikult koormav ning esitama oma väidete aluseks olevad tõendid. Kolleegium märgib lisaks, et elatise asjades on kohtul suurem uurimispõhimõte. Ka Riigikohus on leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (RKTKo nr 3-2-1-2115, p 11).
29.Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 20; nr 3-2-1-78-13, p 13; nr 3-2-1-136-13, p 13). Ka selle nõude lahendamisel arvestab kohus nii vanema varasemat (st nõudeperioodi aegset) kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p-d 12 ja 14). Seega tuleb maakohtul hageja nõude uuel lahendamisel välja selgitada: 1) kostja I varasem (st nõudeperioodi aegne) ülalpidamisvõime; 2) kostja I kohtulahendi tegemise ajal olemasolev ülalpidamisvõime; 3) elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ning alles pärast seda saab maakohus võtta seisukoha, kas tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud või mitte.
30.Kostja I väidab, et ta on palunud elatise väljamõistmise hagi lahendamisel arvesse võtta ka asjaolu, et hageja saab ka peretoetusi. Vastava väite on kostja I esitanud 18.05.2017 menetlusdokumendis. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul hinnata, kas kostja I väidet peretoetuste arvestamise kohta tuleks tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse võtta, kuivõrd hageja nõuab niigi tagasiulatuvat elatist alla miinimummäära (s.o 145 eurot kuus) (vt ka RKTKo nr 3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16).
31.Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Kuivõrd maakohtu otsus kuulub eeltoodud põhjendustest
tulenevalt tühistamisele, siis ei anna ringkonnakohus hinnangut teistele apellatsioonkaebuse väidetele, mis ei mõjuta asja lahendamist.
32.Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja selles osas asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.