Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3952
Tsiviilasi
AM (M), VM (M) ja S M (M) hagi U M (M) vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A, V ja S M apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Iga apellandi puhul 2115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I/apellant A M (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II/apellant V M (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja III/apellant S M (isikukood xxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja J M Kostja/vastustaja U M (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta AM, VM ja S M apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2017 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.13.03.2017 esitasid hagejad maakohtule hagi kostjalt iga hageja kasuks seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatise väljamõistmiseks. Hagejate vanemate abielulised suhted lõppesid 2015.a. Vanemad elavad ühises korteris. Kuigi kostja on aeg-ajalt osalenud laste ülalpidamisel, ei jätku sellest, et kindlustada neile vajalik ja nõuetekohane ülalpidamine. Hagejate keskmised vajadused kokku on 1510 eurot kuus. Alates 2017.a juunist ei ela kostja hagejatega koos.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi rahuldamine kahjustaks oluliselt tema enese tavalist ülalpidamist. Kostja osaleb koduse majapidamise korraldamises ja laste ülalpidamises. Ka enne hagi esitamist võimaldas kostja hagejate emal kasutada enda pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Kostja on kandnud eluasemekulud, teostab sisseoste toidukaupluses ja annab taskuraha. Kostja on taganud ja tagab jätkuvalt laste mõistliku ülalpidamise. Hagejad elavad kostjaga ühises korteris ning kostja osaleb laste ülalpidamises. Ei vasta tõele, et alates 2017.a juunist ei ela kostja enam hagejatega koos. Kostja kuupalk on 600 eurot. Elatise väljamõistmine hagetavas määras tooks kaasa selle, et tasumata jääksid igakuised laenumaksed pangale, mis seaks ohtu laste kodu olemasolu. Laste ema pangakontole laekub igakuiselt lastetoetus 219.18 eurot ja lisaks suvisel koolivaheajal toetus 300 eurot kuus, mis on samuti mõeldud laste vajaduste rahuldamiseks.
3.12.09.2017 otsusega jättis Harju Maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõike 2 esimese lause alusel hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 leidnud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on last esindades võimalik eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib
eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures. Maakohus leidis, et Riigikohtu seisukohti ülalpidamiskohustuse vahetu täitmise kohta tuleb kohaldada ka olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem elab lapsega koos. Vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Ajal, mil laps viibib vanema juures, saab eeldada, et see vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult. Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata.
4.Hagejad tuginesid asjaoludele, mille kohaselt kostja osalus laste ülalpidamisel kuni 2017.a juunini lastega ühises korteris elades ei olnud piisav ning alates juunist ei ela kostja enam lastega koos. Kostja vaidles väidetele vastu. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas laste elukoht on kostja elukoht või mitte (t lk 70). Kohus selgitas hagejatele tõendamiskoormist, mille kohaselt üldjuhul peab nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja (t lk 15) ja Riigikohtu seisukohti asjas nr 3-2-1-35-17 ülalpidamise vahetu andmise asjaolude tõendamise kohta (t lk 70) ning tegi hagejatele ettepaneku esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid selle kohta, kas kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult (t lk 70). Hagejad ei esitanud tõendeid tõendamaks väidet, et kostja ei ela lastega koos (PKS § 100 lõike 2 esimese lause esimene alternatiiv). Kostja registreeritud elukoht on jätkuvalt Sõpruse pst 219-48, Tallinnas. Kostja väide, nagu ta oleks alates 2017.a juunist asunud lastest eraldi elama, on tõendamata. Hagejad ei esitanud ühtki tõendit tõendamaks väidet, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises vahetult (PKS § 100 lõike 2 esimese lause teine alternatiiv). Tuleb lähtuda eeldusest, et kostja täidab lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult. Et hagi jäi eeltoodud põhjusel rahuldamata, ei oma asjas tähtsust hagejate vajaduste katmise kulud ja nende kohta esitatud tõend (t lk 30-32) ning vanemate sissetuleku teenimise võimed, sissetulekute suurused ja nende kohta esitatud tõendid (t lk 28, 5869). Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust tõendid, mille kostja esitas tõendamaks, et ta on osalenud ülalpidamises (t lk 29, 33-48). Menetluskulud on TsMS § 162 lõike 4 alusel põhjendatud jätta poolte endi kanda. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejatelt oleks antud juhul hagejate suhtes ebaõiglane, arvestades asja sisu, menetluse käiku ja asjaolu, et hagejad on kostja alaealised lapsed, kellel asjas esitatud asjaolude kohaselt puudub sissetulek või muu vara. Apellatsioonkaebus
5.29.09.2017 esitasid hagejad apellatsioonkaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Hagejad ei nõustu maakohtu otsusega. Kostja ei väitnud, et ta ei ela koos lastega. Arusaamatuks jääb, kuidas peaksid hagejad tõendama, et kostja ei ela koos lastega. Tõestuseks, et kostja ei ela koos lastega, on ka asjaolu, et ta ei tea laste igapäevaelust midagi. Märtsis, aprillis ja mais 2017 käis kostja aeg-ajalt komandeeringute vahel pere ühises kodus, aga ei osalenud laste ülalpidamises. Tegelikkuses on kostja sissetulek rohkem kui 600 eurot kuus, kuna lisanduvad komandeeringutasud. Alates 2017.a juunist lisandunud lastetoetust 300 eurot ei tuleks arvestada elatise väljamõistmisel, sest see summa on mõeldud ka nendele peredele, kus on olemas mõlemad vanemad. Kõnealused 300 eurot võiks jääda boonuseks lastele selle eest, et nende isa neid ei kasvata, ja hagejate ema võiks saada selle arvelt natuke vähem tööd teha ja rohkem lastele aega pühendada, sest hetkel on ta laste vajaduste rahuldamiseks sunnitud töötama igapäevaselt puhkepäevadeta. Ka menetluskulud 400 eurot tuleks jätta kostja kanda, sest see raha on võetud otseses mõttes laste toidurahast.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 12.09.2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lõike 2 ja TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus on asja lahendamisel jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise, mille tulemusel on jätnud hagi ennatlikult rahuldamata. Samuti on kohus jätnud hindamata asjas esitatud tõendid.
8.Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud, et kostja ei ela koos lastega, millises olukorras tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 järgi lähtuda eeldusest, et kostja täidab lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Hagis on esile toodud, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu on lõppenud 2015.a. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on abielu lahutatud 30.03.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3950. Kuigi maakohus leidis käesolevas asjas, et hagejate vanemad omavad ühist elukohta, ei ole kumbki pooltest ega kohus tuginenud asjaolule, et laste vanemad omaksid ka ühist majapidamist. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui hagejate lahutatud vanemad elavad ühises korteris, siis eelduslikult ei oma nad abieluliste suhete lõppemise tõttu ei moodusta nad ühte leibkonda. Seega ei saa praeguses asjas lähtuda eeldusest, et kostja täidab lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult.
9.Seejärel leidis maakohus, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises vahetult. Selliselt on maakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise, kohustades hagejaid tõendama negatiivset asjaolu, millises olukorras üldreeglina pöördub tõendamiskoormis ümber (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-03, punkt 10), st kostjal tuleb tõendada, et tema on osalenud laste ülalpidamises vahetult. Nagu eelnevalt märgitud, isegi kui hagejate vanemad elavad ühises korteris, võivad nad ja eelduslikult antud juhul omavadki eraldi majapidamist, millisel juhul tuleb kummalgi vanemal esile tuua ja tõendada, mil määral nad laste ülalpidamises osalevad. Kostja poolt esile toodu, et ta osaleb laste ülalpidamiskohustuse täitmises vahetult, näol on tegemist kostja vastuväitega, mille aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 230 lõike 1 järgi tõendada kostjal. Hagejad ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises vabatahtlikult.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud ka selgitamiskohustust (TsMS § 392 lõige 1). Kaevatavas otsuses on kohus märkinud, et on hagejatele selgitanud tõendamiskoormist ja viidanud seejuures hagi menetlusse võtmise määrusele (t lk 14-16), milles on kohus sisuliselt kolmel leheküljel tsiteerinud TsMS-i sätteid. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmise määruses menetlusseadustiku asjakohaste sätete tsiteerimist ei saa pidada selgitamiskohustuse
täitmiseks. Oma olemuselt tähendab selgitamiskohustus konkreetses asjas konkreetsete asjaolude pinnalt menetlusosalistele asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustuse selgitamist. Seega ei täida selgitamiskohustuse eesmärki abstraktselt TsMS-i normidele viitamine asja menetlusse võtmise määruses. Samuti on kohus kaevatava otsuse järgi teinud 23.08.2017 istungil hagejatele ettepaneku esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid selle kohta, kas kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult. Istungiprotokollist nähtuvalt on kohus tõepoolest sellise ettepaneku pooltele teinud, samas ei ole kohus määranud tõendite esitamiseks tähtaega ning on samal istungil jätkanud asja sisulise arutamisega ja määranud otsuse kuulutamise aja. Protokollist jääb selgusetuks, kas pooled ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada või juhul kui soovisid, siis miks kohus ei määranud tähtaega tõendite esitamiseks.
11.Arvestades eelnevat, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada nii hagejatele kui kostjale konkreetselt, millised asjaolud tuleb neid käesolevas asjas esile tuua ja tõendada, ning hinnata poolte esitatud tõendeid.
12.TsMS § 656 lõike 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtul tuleb täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse ülesanded, arvestades mh TsMS § 230 lõigetes 3-6 sätestatut.
13.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
14.Koos apellatsioonkaebusega esitasid hagejad ka riigi õigusabi taotluse. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hagejate apellatsioonkaebuse, puudus vajadus lahendada riigi õigusabi taotlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas hagejad jäävad oma riigi õigusabi taotluse juurde ja vajadusel nimetatud taotlus lahendada. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.