KK avaldus MB vastu lapse RB suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (lapse ema): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik I (laps): RB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (lapse isa): MB (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räppo Eestkosteasutus: Tallinna Kesklinna Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2016 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.KK (avaldaja, lapse ema) esitas 19.01.2016 Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse RB (puudutatud isik I, laps) suhtes.
2.Harju Maakohtu 21.03.2016 määrusega lõpetati lapse ema ja MB (puudutatud isik II, lapse isa) ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti lapse hooldusõigus ainuisikuliselt üle
lapse emale. Kohtumääruse kohaselt on lapse hooldamise ja kasvatamisega lapse sünnist alates tegelenud lapse ema ainuisikuliselt. Lapse isa on lapsega kohtunud kokku kolmel korral. Lapse esimesel eluaastal osales lapse isa mõnel korral lapse ülalpidamises, andes raha lapse emale. Edaspidiselt isa rahaliselt panustanud ei ole. Viimase kahe ja poole aasta jooksul ei ole lapse ema ja isa vahel ühtegi kontakti olnud. Lapse ema on lapse isale kirjutanud ja helistanud, kuid ei ole vastust saanud. Kohtu arvates on lapse isa käitunud viisil, mis välistab tema ja lapse ning lapse ema suhtlemise. Lapse isa käitumine näitab, et ta ei soovi oma hooldusõigust lapse suhtes teostada. Seadusest tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas vajalik lapse isa ärakuulamine. Tema viibimiskoha kohta puuduvad andmed, ükski tema kontakt ei ole teada. Lapse isa ei ole kunagi Eestis elanud, ta on olnud Eestis külaskäikudel. Lapse huvides ei ole, et kohus asuks otsima lapse isa, selline tegevus võib võtta aastaid ning olla tulemusteta. Käesolevas menetluses tuleb eelkõige lähtuda lapse, mitte vanema huvidest. Lapse huvides on, kui kohus lahendab ära tema hooldusõiguse küsimuse.
3.11.04.2016 esitas lapse isa Harju Maakohtu 21.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta lapse ema avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata ning menetluskulud lapse ema kanda. Määruskaebuse kohaselt soovib lapse isa teostada lapse suhtes hooldusõigust. Lapse isa ei ole kunagi hooldusõiguse teostamisest loobunud. Isa soovib oma lapsega suhelda ja tema eest hoolitseda. Lapse isa korduvalt teavitanud lapse ema sellest, kus lapse isa elab ning ka sellest, kus ta ajutiselt viibib. Vähima pingutuseta oleks lapse ema saanud seda lapse isalt ka igal ajal üle küsida. Selle kohta esitab lapse isa kohtule lapse isa e-kirjad lapse emale, kus lapse isa mh selgitab alati ka seda, kus ta lähetusel viibib ning kui kaua. Samuti on lapse isa aastate jooksul korduvalt palunud lapse emal isale vastata, et vanemad saaksid kokku leppida aja, mil isa võiks tulla last külastama. Paraku ühtegi vastust lapse ema isale ei saatnud. Hoopis lapse ema on see, kes on muutnud oma nime, telefoni numbrit, ilmselt ka elukohta ning sulgenud oma konto skype’is ja portaalis www.facebook.com. Lapse isa on püüdnud lapse ema 2013.aasta oktoobrikuust kuni käesoleva ajani telefoni teel kätte saada, telefon on alati väljalülitatud. Niisiis seda numbrit lapse ema ilmselt enam ei kasuta. Küll aga on lapse isal alati olnud üks telefoninumber alates 2001. aastast. Lapse isa käinud ema ja last ise ka koha peal otsimas Tallinnas XXX. Paraku lapse isa last ega lapse ema ei leidnud. Niisiis on selge, et lapse ema ei ela Tallinnas, XXX. Vastasel juhul oleks ta lapse isa saadetud tähitud kirja kätte saanud ning lapse isal oleks olnud võimalik last ja ema sellel aadressil ka külastada. Lapsele määratud esindaja seisukoht
4.Lapse esindaja on seisukohal, et lapse isa määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lapse esindaja leidis, et antud asjas on mõistlik lahendus vanemate vaheliseks kompromissiks selline, et lapse ema saab lapse viibimiskoha otsustusõiguse vähemalt Eesti piires ja samuti otsustusõiguse lapse terviseküsimustes. Muud küsimused võiksid jääda vanematele ühiselt otsustada. Lapse ja isa suhtluse korraldamiseks tuleks kokku leppida suhtlemiskord, milline võimaldaks isal ja lapsel järk-järgult tutvuda ja harjuda- algselt oleksid kohtumised lühiajalised ja lapsele tuttavas keskkonnas, hiljem juba pikemad ja võimaldaksid lapsel ning isal ka omavahel aega veeta. Eestkosteasutuse seisukoht
5.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et lapsel õigus suhelda ja omada isiklikult kontakti oma isaga ning see vastab tema huvidele. Eestkosteasutus toetas isa määruskaebust, kuna see vastab lapse huvidele. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega rahuldati lapse isa määruskaebus. Maakohus lõpetas osaliselt lapse isa ja ema ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis lapse emale ainuisikuliselt otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel Eesti piires ja lapse tervisega seotud küsimustes. Maakohus määras lapse ja lapse isa suhtlemise korra kindlaks alljärgnevalt: - Lapse isa suhtleb lapsega Skype'i teel kaks korda nädalas: laupäeval kl 18.00 ja pühapäeval kl 11.00. Lapse ema tagab, et laps on nimetatud aegadel Skype'i kõneks sobiva seadme ulatuses; - Lapse isa külastab last 5 kuni 6 korda aastas järjest kuni 4 päeva. Nimetatud päevadest vähemalt 2-l päeval suhtleb isa lapsega 6 kuni 8 tundi. Alates lapse 6aastaseks saamisest ja vastava isa ning lapse kontakti olemasolu korral, võib laps ööbida isa peatumiskohas Eestis. Isa tagab, et peatumiskohas on lapsele sobivad tingimused, emal on õigus tingimusi kontrollida. Lapsevanemad kooskõlastavad kohtumiste ajad hiljemalt 2 nädalat enne kohtumist; - Laps koos emaga külastab lapse isa tema viibimiskohas Roomas suvel 2017 ja suvel 2018 Roomas viibimise kestvus on vähemalt 7 päeva. Lapse isa katab lapse ja lapse ema sõidukulud kohale ja tagasi ning kohalviibimise kulud. Lapsevanemad kooskõlastavad reiside kuupäevad vastava aasta 15. maiks; - Alates suvest 2019 viib lapse isa lapse endaga igal suvel Itaaliasse. Lapse isa tuleb lapsele Eestisse järele ja toob lapse Eestisse tagasi. Kohtumise kestvus on vähemalt 10 päeva. Maakohus jättis põhimenetluse lapse esindamise kulud riigi kanda ja muud kulud menetlusosaliste endi kanda ja määruskaebemenetluse kõik menetluskulud (lapse riigi poolt määratud esindamise kulud ja lapse isa lepingulise esindamise kulud) lapse ema kanda.
7.Lapse isa on kohtule avaldanud, et soovib lapse hooldusõigust teostada ning ei ole loobunud hooldusõiguse teostamisest vabatahtlikult. Lapse isa on tõenditena esitanud 29.09.2011, 18.06.2013, 19.03.2014, 25.04.2014, 24.12.2014, 30.09.2015, 31.03.2016, 03.04.2016 e-kirjad lapse emale. Esitatud kirjadest nähtub, et lapse isa on korduvalt püüdnud lapse emaga ühendust võtta ja on soovinud teostada oma hooldusõigust lapse suhtes. Lapse ema on esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et lapse isa ei ole temaga ühendust võtnud ja ei ole soovinud lapsega suhelda. Lapse ema ei ole tõendanud tema poolt esitatud väidet, et on korduvalt proovinud lapse isaga ühendust võtta lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamiseks, kuid isa ei ole olnud kättesaadav. Kohtumenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi põhjust, miks lapse ja isa suhtlemist takistama peaks. Laps vajab isaga suhtlemist. Lapse ema on aastaid on rikkunud lapse isikuhooldusõigust isa ja lapse vahelise suhtlemise takistamisega. Lapse ema tegutsemine on pikka aega last kahjustanud. Ema tegevuse tagajärjel on laps kasvanud teadmises, et tal ei ole isa, kellega suhelda. Kohus rahuldas lapse isa määruskaebuse.
8.Lapse ema on last igapäevaselt kasvatav isik. Lapse huvides on kui kohalviibiv ema otsustab lapse igapäevase elu ja tervisega seotud küsimused. Isa elab ja viibib erinevates välisriikides ja ei saa lapse igapäevast hooldust teostada. Maakohus lõpetas osaliselt lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel Eesti piires ning tervishoiuga seotud küsimustes ainuisikuliselt lapse emale. Muudes küsimustes säilib vanemate ühine hooldusõigus.
9.Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks nn astmelise suhtlemise korra, kuna isa ja laps järjest loovad jätkuvalt lähedussuhet ning kohtumiste kestvustes on arvestatud lähedussuhte kujunemist. Suhtlemise korra määramisel arvestab kohus, et lapse isa elab teises riigis. Suhtlemise korra määramisel on arvestatud, et laps kasvab ja areneb ning seega saavad kohtumised olla järjest pikemad. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra viisil, mille kohus pakkus välja pooltele 05.09.2016 edastatud kompromissettepanekus.
10.Maakohus jättis lapse esindamise kulud põhimenetluses riigi kanda ja muude menetlusosaliste kulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 3). Lapse ema on esitanud kohtule valeandmeid lapse isa isiku ja enda, lapse ning lapse isa suhete kohta. Eeltooduga on lapse ema põhjustanud määruskaebemenetluse. Seega leidis kohus, et on õiglane jätta kõik määruskaebemenetluse menetluskulud lapse ema kanda (TsMS § 172 lg 2). Teadaolevad kulud on isa ja lapse esindamise kulud. Määruskaebus
11.Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lapse ema avaldus ühise hooldusõiguse üleandmiseks lapse emale rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lapse ema palus jätta menetluskulud lapse isa kanda.
12.30.11.2016 esitas lapse ema alternatiivse määruskaebuse taotluse, milles palus lõpetada osaliselt lapse ema ja isa ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja anda lapse emale ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramisel, haridusasutuste valikul ning lapse tervisega seotud küsimustes.
13.Maakohus määras kindlaks lapse ja lapse isa suhtlemiskorra kuigi avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ei ole kohtule esitatud. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel määras ta suhtlemiskorra kindlaks lähtudes 05.09.2016 kompromissettepanekus toodust. Seejuures ei arvestanud maakohus lapse ema poolt kirjalikult toodud seisukohti.
14.Kaebaja möönab, et perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel, kuid praegusel juhul ei olnud kohtul alust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud suhtlemiskorra määramise hädavajadust (arvestades, et varem ei olnud pooltel selles osas vaidlust) ning ei ole põhjendanud, miks suhtlemiskord tuleb määrata just nimelt sellisel viisil. Hetkel suhtleb laps oma isaga ning seega ei ole kohtu sekkumine vajalik. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord (seejuures eriti Itaalias käimise osas) ei ole põhjendatud ning ei vasta lapse huvidele, kuna ei ole hästi läbimõeldud ja riivab oluliselt lapse ema õigust osaleda lapse elus teatud perioodil. Praegu on liiga vara otsustada selle üle, mis seondub lapse käimisega Itaalias.
15.Maakohtul ei olnud alust lõpetada vaid osaliselt lapse ema ja isa ühine hooldusõigus lapse suhtes, sest on täidetud kõik eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks. Lapse isa ei ole seletanud, kuidas ta kavatseb (peale suhtlemist Skype’i kaudu) osaleda lapse elus, seejuures valida lasteaed, kool, huviringid jms, viibides ise välismaal. Maakohus ei ole välja selgitanud, kuidas välisriigis elav vanem täidab oma kohustusi hooldusõiguse osutamise osas. Vaid lapse isa soovist teostada hooldusõigust käesoleval juhul ei piisa. Maakohus tuvastas, et lapse isa ei ole lapse hooldamises ja kasvatamises osalenud ning suure tõenäosusega ei osale ka tulevikus, kuid jättis ühise hooldusõiguse mõlemale vanemale. Maakohus oleks pidanud andma hooldusõiguse sellele vanemale, kes teostab ja täidab lapse suhtes nii õigusi kui kohustusi.
16.Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 avaldatust ei saanud maakohus anda otsustusõigust lapse elu- ja viibimiskoha määramisel Eesti piires ning tervishoiuga seotud küsimustes ainuisikuliselt lapse emale. Maakohus oleks pidanud lõpetama ühise hooldusõiguse ja andma ainuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel ning tervishoiuga seotud küsimustes ainuisikuliselt lapse emale, lähtudes PKS §-st 137.
17.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta piiras lapse ema õigusi nii, et andis otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel vaid Eesti piires.
18.Maakohus jättis ebaõigesti määruskaebemenetlusega tekkinud menetluskulud lapse ema kanda. Lapse ema ei esitanud valeandmeid. Asjaolu, et lapse ema ei saa tõendada negatiivset asjaolu, ei saa olla aluseks järeldada, et tegemist on valeandmetega. Lapse isa ei ole esitanud tõendeid TsMS § 229 mõttes, mille alusel oleks maakohus saanud järeldada, et lapse ema esitas valeandmeid. Samuti leidis maakohus ekslikult, et lapse ema on põhjustanud määruskaebemenetluse. Tegelikult oli määruskaebemenetlus põhjustatud maakohtu poolt, sest maakohus ei toimetanud lapse isale kohtudokumente kätte, vaid piirdus teatega Ametlikes Teadaannetes. Menetluse edasine käik
19.Eestkosteasutus toetas osaliselt määruskaebust.
20.Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
21.Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
24.Käesolevas asja on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust, jätnud täitmata TsMS § 392 lg-st 1 tulenevad eelmenetluse ülesanded ja maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata, mistõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks asja ise lahendada, vaid saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
25.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud menetlusnorme. Kaalutlusotsuse tegemisel peab maakohus oma valikuid põhjendama. Maakohus rahuldas ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt, põhjendades üksnes ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid ei ole millegagi põhjendanud avalduse rahuldamata jätmist.
26.Kuigi vanemate lahuselu korral, säilib vanemate ühine hooldusõigus, kus vanemad peavad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu, võib siiski olla osal juhtudel vajalik muuta ühist hooldusõigust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse.
27.Maakohus tuvastas, et lapse ema on last igapäevaselt kasvatav isik, lapse isa elab ja viibib erinevates välisriikides ja ei saa lapse igapäevast hooldust teostada. Maakohus märkis põhjendustes, et lapse huvides on kui kohalviibiv ema otsustab lapse igapäevase elu küsimused, kuid vaatamata sellele lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse piiratud
küsimustes, seda millegagi põhjendamata. Maakohus jättis välja selgitamata, kuidas välisriigis elav vanem täidab oma kohustusi hooldusõiguse osutamise osas. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks näiteks lasteaia, kooli ja huviringide küsimustes hooldusõiguse jätmist emale. Kohus ei ole avaldaja sellekohastele väidetele ka vastanud. Kohus ei ole välja selgitanud, kuidas kavatseb lapse isa, lisaks suhtlemisele Skype’i teel, osaleda lapse igapäevases elus, viibides alaliselt välismaal ja mitte tundes kohalikku elukorraldust. Kohus ei ole seda menetlusosalistega ka arutanud.
28.Kohus saab küll lapse elu- ja viibimiskoha määramise õigust territoriaalselt piirata, kuid see peab olema põhjendatud. Vaidlustatud kohtumäärus selliseid põhjendusi ei sisalda. Riigikohus on pidanud võimalikuks põhjuseks piirata lapse viibimiskoha määramise õigust ja anda vanemate lahuselu korral ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õigus vanemate ja lapse elukohariigi piires, et säilitada teisele vanemale õigus otsustada lapse välisriiki elama asumise üle, kuna see puudutab vahetult tema ja lapse õigust omavahel suhelda. Antud asjas elab ema lapsega Eestis, isa aga erinevates välisriikides. Seega ei puuduta lapse välisriiki elama asumine isa ja lapse õigust omavahel suhelda. Isa ei ole välja toonud oma huvi kontrollida lapse Eestist väljasõitu.
29.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määrus ei vasta ka seadusele ja Riigikohtu praktikale osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis selles osas avaldajale otsustusõiguse. Osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse, tulnuks emale anda ainuhooldusõigus, mitte otsustusõigus. Kuna vanemale otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded, saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga. Riigikohus on lahendi 3-2-1-159-15 p-s 25 asunud seisukohale, et vanem saab lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes lapse viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel. Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.
30.Käesoleval juhul on avaldaja soovinud ühishooldusõiguse lõpetamist ja endale üleandmist (PKS § 137 lg 1), mitte konkreetse küsimuse või olukorra lahendamist (PKS § 119). Sellisena on nõuet käsitlenud ka maakohus, lõpetades vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramisel Eesti piires ja lapse tervisega seotud küsimustes, kuid märkis ekslikult, et annab otsustusõiguse neis küsimustes emale.
31.Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse väitega selle kohta, et maakohtul puudus alus määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemiskorda, kuna avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ei ole kohtule esitatud.
32.Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist reguleerib PKS § 143 lg 21, mille kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema
nõudel kohus. Käesoleval juhul ei ole kumbki vanematest esitanud kohtule sellekohast avaldust. Asjaolu, et pooled on menetluses arutanud kompromissi sõlmimist ja sellega seoses ka suhtlemiskorra küsimusi, ei tähenda, et kumbki pool oleks palunud kohtult suhtluskorra kindlaksmääramist. Kompromiss, kui see oleks sõlmitud, oleks tähendanud siiski vanemate endi kokkulepet, mitte kohtu poolt määratud korda.
33.Kuigi PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel, ei ole maakohus praegusel juhul põhjendanud suhtlemiskorra määramise vajadust kohtu omal algatusel. Asja materjalist ei nähtu, et lapse heaolu oleks ohus ja vajaks kohtupoolset sekkumist. Varem on isa roll lapsega suhtlemisel olnud passiivne. Isa küll väidab, et ema pole vastanud ta e-kirjadele ja on sulgenud oma konto portaalis www.facebook.com, kuid isa pole ka aktiivselt last otsinud ega lapsega suhelda püüdnud.
34.Vastuses määruskaebusele möönab ka eestkosteasutuse esindaja, et kumbki vanem ei ole esitanud avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning kohus on kehtestanud isa ja lapse suhtlemise korra viisil, mille kohus pakkus ise välja vanematele edastatud kompromissettepanekus. Samuti märgib eestkosteasutuse esindaja, et isa suhtlus lapsega on üle pika aja taastunud ning väidetavalt saavad vanemad ise lapsega suhtlemise korraldamise küsimustes hakkama.
35.Seega pole asjas tuvastatud selliseid asjaolusid, mis annaks alus arvata, et vanemad ei suuda lapsega suhtlemises ise kokkuleppele jõuda. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks suhtlemiskord tuleb määrata just sellisel viisil ja nii pikaks ajaks olukorras, kui isa ja poeg veel tegelikult teineteist ei tunne. Isa ja laps ei ole senini üldse suhelnud, kuid nüüd suhtlevad Skype’i vahendusel. Ema on ärakuulamisel avaldanud, et soovib, et lapsel oleks isa, on avatud suhtlemiseks ning soovib teha koostööd.
36.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas kumbki vanematest soovib, et kohus määraks kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra või saavad vanemad suhtlemise korraldamisega ise hakkama. Vanem, kes soovib suhtlemiskorra kindlaksmääramist, peab esitama sellekohase avalduse, millega teine pool saab kas nõustuda või vastu vaielda. Maakohus peab kõiki asjaolusid kaaluma ja kummagi vanema väidetega mittearvestamist põhjendama. Vaidlustatud kohtumäärus ka selles osas põhjendusi ei sisalda.
37.Eeltoodu alusel tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse teeb maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
38.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-46-14 p-st 11 ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.