Hageja: TNO (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja HLT (endine nimi SO) Kostja: RO (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja, TNO kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TNO esitas 14.02.2014 Harju Maakohtule hagi RO vastu elatise 400 eurot saamiseks kuus, millele lisandub iga aasta augustis täiendavalt 200 eurot seoses kooliaasta algusega. Samuti palus hageja korrigeerida väljamõistetavat elatist vastavalt inflatsioonile ja mõista tagasiulatuvalt välja elatise alates 14.02.2013 kuni hagi esitamiseni suurusega 2900 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sündis SO-i ja RO abielust XX.XX.XXXX laps TNO. Abielu lahutati 08.01.2013.
3.Kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks piisavas suuruses elatist. Hageja püsikulutused on 1686 eurot kuus, millest on kulutused söögile 163 eurot, riietele ja jalanõudele 89 eurot, spordivahenditele 35 eurot, teraapiale 83 eurot, ravimitele 12 eurot, hügieenile 24 eurot, mänguasjadele 20 eurot, vaba aja sisustamisele 18 eurot, eluasemele 68 eurot, sidele 7 eurot, aiale ja kodule 5 eurot, transpordikulu lasteaeda ja tagasi 225 eurot, transpordikulu teraapiasse 406 eurot, autokulu 89 eurot, lasteaiamaks 65 eurot ja kulutused lastehoiule 377 eurot.
4.Tulenevalt lapse erivajadustest ei saa hageja ema tööl käia ja ei ole võimeline osalema lapse ülalpidamiskulude katmises võrdselt kostjaga. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hagiavalduses märgitud hageja kulutused ülepaisutatud ja põhjendamata. Tõsiseltvõetav ei ole väide, et hageja seaduslik esindaja ei saa lapse pärast töö käia. Hageja seaduslik esindaja on elanud kogu aeg kostja kulul ja pidanud kostja antud rahaga ülal ka oma eelmisest kooselust sündinud poega. Kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks kogu aeg ja nii palju, kui on olnud võimalik. Alates 2011.a septembrist on kostja maksnud elatist miinimumsuuruses. Lisaks tasus kostja kuni 2013.a oktoobrini suurema osa hageja lasteaiamaksust. Hageja seaduslikul esindajal on sissetulekud, mida ta ei ole deklareerinud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on osalenud hageja ülalpidamisel vaidlusalusel perioodil järgmiselt: alates 25.04.2012-25.08.2013 maksis ta lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 150 eurot; septembrist 2013 kuni detsembrini 2013 maksis ta elatist 160 eurot kuus; 29.03.2013 ja 14.04.2013 andis kostja lapsega arsti juures käimiseks kokku 150 eurot; lisaks elatisele maksis kostja 01.01.2011-01.10.2013 igakuiselt hageja lasteaiamaksu; alates 2014. a veebruarist maksab kostja hageja ülalpidamiseks elatist 180 eurot kuus.
8.Maakohus leidis, et 6-aastase poisslapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on 521 eurot, millest on kulud toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 89 eurot, spordivahendite ostmiseks 10 eurot. Lapsele ei ole vaja osta igal aastal uut jalgratast,
suuski, kelku jm spordivahendeid, vaid neid saab kasutada mitme aasta vältel, mistõttu 120 eurot aastas on eelkooliealisele lapsele piisav kulu erinevate spordivahendite ostmiseks. Põhjendatud kulutused hügieenile ja ravimitele on 27 eurot, sh ravimite ostmisele 12 eurot, vaba aja veetmisele ja mänguasjade ostmisele 40 eurot.
9.Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka kulutusi soojusele, elektrile, veele, prügiveole jne ning hageja elab tema vanaisale kuuluvas XXXXXX talus, XXXXXXXX külas koos oma emaga, on põhjendatud eluasemekulud kuus 50 eurot, kuna keskmiselt kulub aastas ühekordse maja kütmiseks 10 ruumi puid ja keskmiseks kümne ruumi küttepuude hinnaks on 400 eurot. Hageja poolt esitatud AS Eesti Energia arvet 2013. a maikuus tarbitud ja tasumisele kuuluva elektri kohta ei saa arvestada, sest sellelt ei nähtu millise perioodi eest on elektriarve koostatud ja kas see üldse puudutab elamut kus hageja elab.
10.Arvestades asjaolu, et hageja elab XXXXXXXXX, kuid käib Tallinnas XXXXXXXX Lasteaias ja vajab puude tõttu ka erinevate terapeutide ja muude spetsialistide abi, on põhjendatud transpordikulu kuus 100 eurot. Hagejat ei ole vaja eraldi sõidutada autoga Tallinna teraapiasse ja lasteaeda, vaid need käigud on võimalik ühildada, mistõttu on põhjendamatu arvestada hageja transpordikulu eraldi lasteaeda ja teraapiatesse sõidutamise eest, nagu hageja on seda teinud. Kostja ei pea hagejale makstava elatise kaudu kompenseerima tema emale viimase kasutuses oleva võimsa ja palju kütust tarbiva sõiduki Volkswagen Toureg kütusekulu, sest sellise auto pidamine ja sellega igapäevaselt XXXXXXXXX Tallinnasse sõitmine ei ole rentaabel. Kostja ei pea hagejale ülalpidamise andmise raames maksma kinni ka hageja ema sõiduki kindlustuskulusid ja remondikulusid. Need kulud peab hageja ema kandma ise oma vahenditest. Põhjendatud kulutused lasteaiale on 55 eurot. Tõendamata on asjaolu, et hagejal oleks kulusid seoses MTÜ-s XXXXX XXXX lastehoius käimisega.
11.Arvestada ei saa väidetavaid kulutusi teraapiale, sest hageja esindaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt kompenseerib riik lapse füsioterapeudi, logopeedi, tegevusterapeudi, psühholoogi ja muusikaterapeudi kulud ning hobuteraapiasse ta last veel viinud ei ole, kulutusi kodule ja aiale, millised tuleb kanda kinnistu omanikul või seda kasutaval täisealisel isikul ning sidekulu, sest hageja ei ole tõendanud, et tal oleks telefon vm sidevahend, mille kasutamisega tekiks kulu.
12.Hageja emale eestkostetava eest makstud 14.02.2013-31.07.2014 puudega lapse sotsiaaltoetust kokku 1369,35 eurot ja peretoetust 326,06 eurot ehk kokku 1695,41 eurot, mis teeb kuus 96,88 eurot (1695,41:17,5 kuud). Keila Vallavalitsus on ajavahemikul 14.02.2013-07.07.2014 maksnud toetusi summas 2197,59 eurot ehk keskmiselt 129,27 eurot kuus (2197,59:17 kuud), mistõttu jääb hageja vanemate kanda tema põhjendatud ja vajalikest ülalpidamiskuludest 294,85 eurot kuus. Seega peab kumbki vanem andma oma lapse ülalpidamiseks 147,43 eurot (294,85:2).
13.Kuna kostja on osalenud oma poja ülalpidamisel vaidlusalusel perioodil selliselt, et kuni 25.08.2013 maksis ta elatist 150 eurot kuus ning sealt edasi kuni 2014. a jaanuarini (kaasarvatud) 160 eurot kuus + 2013. a andis täiendavalt lapse arsti juures käimiseks 150 eurot, kuni 01.10.2013 tasus igakuiselt lasteaiamaksu ja alates 2014. a veebruarist on kostja andnud hageja ülalpidamiseks 180 eurot kuus, on ta täitnud oma lapse ülalpidamiskohustuse ning hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
14.Arvestades asjaoluga, et hageja käib lasteaias vähemalt neljal päeval nädalas, oleks hageja emal võimalik käia tööl vähemalt osalise töökoormusega ning osaleda oma lapse ülalpidamiskulude kandmises puudujäävas osas. Asjaolu, et ta ei ole alates 2007. a kuni käesoleva ajani tööl käinud, ei saa olla aluseks kostjalt suuremas summas elatise väljamõistmiseks kui ta on tasunud kuni käesoleva ajani vabatahtlikult.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
16.Maakohus määras lapse vajadused kindlaks ebaõigesti. Tulenevalt asjaolust, et 2014. a on vähenenud hageja transpordikulud, on esmavajaduste rahuldamiseks vajalik 1686 euro asemel 1359 eurot kuus. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja vajaduste rahuldamiseks piisab 521 eurost kuus.
17.Kohus leidis ebaõigesti, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja kulutused hügieenile, spordivahenditele, eluasemele, transpordile lasteaeda ja täiesti põhjendamatud on kulutused teraapiatele, sidekuludele, aia ja kodu tarbeks, transpordile teraapiatesse, autole ja lapsehoiule.
18.Kulutused hügieenile on 24 eurot kuus, mis on tõendatud kohtule esitatud 2013.a juuni ja juuli tšekkidega (2013.a juunis 17 eurot - juuksur, dušigeel, WC-paber, hambaniit, 2013.a juulis 32 eurot - hambahari ja –pasta, WC-paber, puhastusvahendid). Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole kulutused hügieenile sellises suuruses põhjendatud.
19.Kulutused spordivahenditele on 35 eurot kuus. Kuna hageja kasvab, tuleb spordivahendeid osta iga paari aasta järel. Lisaks tuleb osta kiiver, käe- ja jalakaitsed, arvestada jalgratta parandamise ja hooldamise kuludega. Samuti on hageja arenguks vaja teisi spordivahendeid, nagu näiteks rulluisud, käimiskepid, rula, tõukeratas, pall, korvirõngas jms.
20.Kulutused eluasemele on 68 eurot kuus. Maakohus arvestas põhjendamatult eluasemekuluna üksnes küttekulu ning ka selle kulu suuruse on kohus kindlaks määranud meelevaldselt. Eluaseme kütmiseks kulub aastas 15 ruumi küttepuid, kuna ca 40 aastat tagasi ehitatud elamu on amortiseerunud ja selle soojapidavus ei vasta tänapäeva nõuetele. Halupuu hind on keskmiselt 42 eurot/ruum, seega on küttekulu aastas 630 eurot ehk 53 eurot kuus, millest hageja küttekulu on 27 eurot. Kuna elektriarvete igakuine tasumine nähtub kohtule esitatud pangaväljavõtetelt, on meelevaldne kohtu järeldus, et apellandi igapäevavajaduste hulka ei kuulu elektrienergia ja et seda kulu ei tule arvestada. Kohtule esitatud arve kohaselt on elektrikulu 55,41 eurot, mis teeb hageja elektrikuluks 28 eurot kuus. Elamu valveteenus on vajalik hageja turvalisuse tagamiseks. Valveteenuse kulu kuus on esitatud arve kohaselt 25 eurot, millest hageja osa on 13 eurot.
21.Sidekulud 7 eurot kuus. Hageja sidekuludena on arvestatud kulusid, mis on tekkinud hageja ema mobiilikasutusest hagejaga seotud asjaajamisel – suhtlemine lasteaiaga, arstidega, ametnikega, helistamine tasulisele arstinõuande telefonile ja internetiühenduse kulud. Kuna hageja kasutab lastefilmide vaatamiseks ja mängude mängimiseks arvutit, vajab selleks internetiühendust. Ühtlasi õpib hageja arvutit kasutama, mis on vajalik tema arenguks. Telefonikõnede kulu on 2 eurot kuus ja internetiühenduse kulud vähemalt 5 eurot kuus.
22.Aia- ja kodukulud on 5 eurot kuus. Kuna hageja ema kasvatab aiasaadusi ka hagejale söögiks, on õigustatud ka nende taimedega seotud kuludega arvestamine. Samuti on põhjendatud lillede kasvatamine lapse mänguväljakul ja mänguväljaku hoolduseks muru niitmine. Kinnistu omanik (hageja vanaisa) ei ela koos hagejaga, seega ei tarbi ta ka kasvatatud aiasaadusi ega hoolda mänguväljakut. Aia- ja kodukulude hulgas on ka kulud, mis on tehtud hageja asjade parandamiseks.
23.Transpordiks lasteaeda kulub 290 eurot kuus. Hageja elab XXXXXXXXX ja käib lasteaias Tallinnas, mis on 34 km kaugusel. Hageja lasteaeda transportimise kütusekulu oli 2013.a 23 eurot päevas, s.o aastas 2700 eurot ehk 225 eurot kuus. 2014. a alguses ehitati hageja ema sõiduauto ümber gaasikütusele ja pärast seda on transpordikulu 15 eurot päevas. Viiel päeval nädalas (232 päeva aastas) lasteaias käimiseks kulub
transpordikulude katteks aastas 3480 eurot aastas (15x232) ehk keskmiselt 290 eurot kuus.
24.Transpordiks teraapiasse kulub 39 eurot kuus: (9 kuud x 20eurot)+(3 suvekuud 94 eurot):12=39 eurot. Rehabilitatsiooniplaanis on erinevate teraapiate vajadus ette nähtud.
25.Autokulud on 85 eurot, millest kohustuslik liikluskindlustus on 17 eurot kuus, kaskokindlustus 832 eurot aastas ja auto pisiremont 1000 eurot aastas (kuluvate osade vahetus – piduriklotsid, rehvid, õli- ja filtrite vahetus jms), kokku 170 eurot kuus. Auto on puudega lapse transportimisel vajalik vahend sõltumata sellest, kas laps elab linnas või maal.
26.Teraapiakulud on 83 eurot kuus. Asjaolu, et osa teraapiaid on riigi poolt tasuta, ei tähenda, et hagejal ei oleks vaja täiendavaid teraapiaid. Erialaspetsialistide soovituste kohaselt on vajalik hobuteraapia (40 eurot kuus) ja kõneraviteraapia (43 eurot kuus).
27.Vajalikud lapsehoiukulud on 377 eurot kuus. See, et hageja ema ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu seni lapsehoiuteenust kasutanud, et tähenda seda, et seda teenust ei ole vaja. See annaks hageja emale parema võimaluse nii sissetulekut teenida kui ka puhata. Lapsehoiuteenust oleks vaja vähemalt ühel õhtul nädala sees 5 tundi ja kuus 2 korda nädalavahetustel 11 tundi, kokku 64 tundi.
28.Maakohus jättis välja selgitama kostja sissetuleku ja varalise seisundi. Väär on kostja väide, et tal ei ole võimalik maksta elatist rohkem kui 180 eurot kuus, sest pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja 2012.a aprillist kuni 2013.a septembrini tasunud hageja ülalpidamiseks elatist keskmiselt 202 eurot kuus ja lisaks sellele lasteaiatasu keskmiselt 55 eurot kuus.
29.Maakohus määras ebaõigesti lapse ülalpidamises osalemise proportsiooni. Hageja ema ei saa üheaegselt hooldada raske puudega last ja käia tööl, et sissetulekut teenida, mistõttu on hageja ema sissetulekuks lapse hooldamise tasu 50 eurot kuus. Sellega võrreldes on kostja sissetulek ja varaline seisund väga hea. Maakohus leidis ebaõigesti, et vanemad peavad osalema hageja ülalpidamiskulude kandmises võrdselt.
30.Maakohus vähendas ebaõigesti kostja ülalpidamiskohustuse suurust riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadud toetuste võrra. Lapse ülalpidamiskulud peaksid eelduslikult katma tema vanemad. Toetusi on antud seetõttu, et hageja ema on pidanud hageja raske puude tõttu olema kodune ja ta ei saa sissetulekut teenida. Kuna antud juhul on alus võrdsusest kõrvale kaldumiseks, peaks kostja kandma vähemalt 2/3 ülalpidamiskuludest.
31.Hagi tuleks rahuldada juba üksnes seetõttu, et seni ei ole kohus elatist välja mõistnud ja kuna puudub elatise maksmise kokkulepe, otsustab kostja ühepoolselt vastavalt enda suvale, millal ja mis summas ta elatist tasub. Kuna on tõendatud, et hageja vajadused on miinimumist suuremad, peab kostja tasuma miinimumist suuremat elatist. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus lapse vajadused kindlaks õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hügieenikulude katmiseks piisab 15 eurost kuus. Kui ka mõnel kuul võivad olla kulutused hügieenivahendite ostmiseks suuremad, on need teistel kuudel ilmselt väiksemad, sest paljud asjad on kasutatavad kauem kui ühe kuu jooksul ja ilmselt ei käi hageja ka igas kuus juuksuris.
36.Spordivahendite kulu kindlaksmääramisel leidis maakohus põhjendatult, et mõistlik kulu spordivahendite ostmiseks on 120 eurot aastas, s.o 10 eurot kuus, kuna neid saab kasutada mitme aasta jooksul ja uuendada vastavalt lapse kasvamisele. Ilmselt ei ole vaja lapsele osta ka kõiki hageja loetletud spordivahendeid, vaid üksnes neid, mille kasutamine on vajalik vastavalt tema eale ja võimetele. Kaitsevahendid on arvestatavad nimetatud kulu all.
37.Maakohus ei arvestanud eluasemekuluna üksnes küttekulu, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus arvestas selle kulu kindlakstegemisel nii elektrikulu kui ka muid kulusid. Asjaolu, et kohus ei arvestanud tõendina 2013.a maikuu elektriarvet, ei tähenda, et kohus elektrikulu üldse ei arvestanud. Arvestades asjaolu, et küttepuude ostmiseks raha ei kulu, sest neid saadakse oma metsast (hageja seadusliku esindaja selgitus II kd lk 14), ei ole asjakohased hageja väited küttepuude hinna ja vajamineva koguse kohta. Maakohtu poolt kindlaks tehtud eluasemekulust 50 eurost piisab nii elektrikulude katteks kui ka valveteenuse kulu kandmiseks.
38.Maakohus jättis põhjendatult arvestamata hageja väidetava sidekulu. Hageja ei ole sellise kulu olemasolu tõendanud. Samuti ei arvestanud maakohus hageja ülalpidamiskuluna õigesti kinnistu korrashoiuga seotud kulusid, kuna selliseid kulusid peab kandma kinnistu omanik või seda kasutav täisealine isik.
39.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määratud transpordikulu suurusega. Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et Keila vald maksab hageja transpordikulud 150-250 euro ulatuses kuus kinni ja et tegemist on puudega lapsele ettenähtud kompensatsiooniga (II kd lk 105 pöördel). Maakohus leidis põhjendatult, et hagejat ei ole vaja sõidutada eraldi lasteaeda ja teraapiatesse. Teraapiat, sh logopeedi teenust osutatakse lasteaias. Täiendav maakohtu määratud transpordikulu 100 eurot kuus on mõistlikus suuruses. Hageja seadusliku esindaja auto kindlustuskulusid ja remondikulusid ei saa käsitleda hageja ülalpidamiskuludena.
40.Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et teraapiad toimuvad riigi kulul. Asjaolu, et hageja ei kasuta lasteaias osutatavat logopeedi teenust, ei tähenda iseenesest seda, et tal on vajadus saada tasulist teenust mujalt. Hageja ei ole väitnud, et lasteaias pakutav teenus on ebarahuldav või ei vasta hageja vajadustele. Tasulise teenuse kasutamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja ema soovil hageja juunis ja augustis lasteaias ei käi, kuigi see on avatud. Hobuteraapia on ilmselt lapsele kasulik, kuid selle kulu saab kanda muude kulude kõrvalt, arvestades maakohtu poolt kindlaks tehtud lapse vajadusi ja kostja poolt makstavat elatist.
41.Olukorras, kus hageja ema on kodune ja hageja viibib tavapäraselt 4 päeval nädalas lasteaias, ei ole täiendav lapsehoiuteenus ilmselt vajalik. Hageja ei ole sellise kulu
vajalikkust veenvalt põhistanud ja tõendamata on asjaolu, et ta oleks sellist teenust kasutanud.
42.Hageja ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust väita, et hageja puue ei takistab tema ema töötamist kas osalise tööajaga või kodus.
43.Kuna maakohus tegi kindlaks hageja põhjendatud vajaduste rahalise suuruse ja leidis, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, ei pidanud kohus välja selgitama kostja sissetulekute suurust ja varalist seisundit. Kohtule esitatud tõendite, s.h kostja ja hageja ema pangakontode väljavõtetega on tõendatud, et kostja maksab elatist regulaarselt, mitte suvaliselt, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kuni kostja täidab hageja ülalpidamise kohustust regulaarselt ja piisavas ulatuses, ei ole kostjalt vaja elatist kohtu poolt välja mõista. Elatisehagi rahuldamiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et senini ei ole kostjalt elatist välja mõistetud ega sõlmitud kokkulepet elatise maksmise kohta.
44.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus võinud otsuse tegemisel arvestada riigi ja omavalitsuse poolt makstavate toetustega. Hageja vajaduste kindlakstegemisel tuleb kõigi riigi ja omavalitsuse poolt makstavate toetuste ja hüvitistega arvestada. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on toetused sellised, mille maksmine on ette nähtud hageja puude tõttu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et toetusi ja hüvitisi oleks makstud muul põhjusel. Menetluskulud
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nt lepingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui ta on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014.a lõppu ja lähtudes kehtinud TsMS-st ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja.
46.See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), ei kehti alates 01.01.2015. TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist, mida ei saa pidada õiguspäraseks.
47.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalistele tuleb tagada õigus nõuda ka enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamist, mistõttu tõlgendab kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni.
48.Seetõttu määrab ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda selliselt, nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsioon.
49.Maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda ja ringkonnakohtul puudub alus selle jaotuse muutmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
50.TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.