(Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2015.a
Tsiviilasja number
2-14-59802
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu põlvnemise tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aare Kaldma (e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
mil lapse ema teatas ootamatult, et hageja ei ole lapse isa ja keelas hagejal edaspidiselt lapsega suhtlemise. Hageja on veendunud, et laps on eostatud tema poolt ja ta on lapse bioloogiline isa. Hageja soovib jätkata suhtlemist oma lapsega ja hoolitseda lapse käekäigu ja elukorralduse eest. Hageja palub kohtul tuvastada kostja põlvnemise hagejast. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja teatas kohtule, et XXX sündis hageja ja kostja suhetest, ühtlasi kinnitas kohtule nõustumist isaduse tuvastamisega lapse suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võivaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja palub kohtul tuvastada, et ta on kostja bioloogiline isa. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja seaduslik esindaja vastuse hagile, millest nähtuvalt nõustub hageja isaduse tuvastamisega XXX suhtes ja kinnitab, et kostja põlvneb hagejast. Kohus asub PKS § 94 lg 2 ja eeltoodud kostja seadusliku esindaja XXX poolt avaldatule tuginedes seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et XXX põlvneb XXX, põhjendatud on TsMS § 440 lg 1 ja TsMS § 440 lg 3 alusel õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine kohtuistungit pidamata. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus, juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jätab menetluskulud poolte endi kanda, hagejale 31.10.2014 kohtumääruse alusel riigi poolt antud menetlusabi summas 300 eurot jätab kohus riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.