3.Eestkosteasutus Talinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) aadress: Tammsaare tee 135 Tallinn, e-post: [email protected] Istungi toimumise aeg 11.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Suuline menetlus
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada. Lõpetada XXX`i ja XXX ühine hooldusõigus XXX(ik XXX) suhtes. Anda XXX`ile lapse XXX suhtes ainuhooldusõigus. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtumäärus menetlusosalistele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
XXX esitas Harju Maakohtule 25.08.2014 avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXX suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Avalduse kohaselt elab laps XXX alates aprillist 2014 avaldajaga, kes on lapse isa. Avaldajale sai teatavaks, et lapse ema on jätnud lapse hooletusse ning avaldaja võttis lapse vanaema juurest ära. Avaldaja suhtles lapsega ka enne seda regulaarselt. Avaldaja pani lapse lasteaeda, kus selgus, et lapsega ei oldud tegeletud, tema areng ja kõne ei vastanud tema eale. Lapse ema on jätnud korduvalt lapse hooletusse, lisaks kuritarvitab ta narkootikume ega oma püsivat sissetulekut. Sõltuvuse ravi osas ei ole ema midagi ette võtnud. Avaldaja soovis, et lapsele vormistatakse vajalikud dokumendid, millest lapse ema keeldus. Sellise käitumisega takistab ema lapse suhtes teostatavaid igapäevaseid toiminguid. Lapse huvid ja õigused on seeläbi kahjustatud. Avaldajal on lapsele pakkuda kõik eluks ja arenguks vajalik. Avaldaja sissetulek võimaldab last üleval pidada, teisi lapsi avaldajal ei ole.
2.24.09.2014 esitas kirjaliku arvamuse lapsele määratud esindaja (tl 22-25). Arvamuse andmisele eelnes advokaadi vestlus lapse isa ja emaga, kodukülastus lapse elukohta ning vestlus sotsiaaltöötajaga. Lapsele määratud esindaja toetab esitatud avaldust. Arvestades, et laps elab alaliselt avaldajaga ja avaldaja kasvatab teda ning hoolitseb igapäevaselt lapse heaolu eest, otsustades lapse igapäevaelu küsimusi ning seda, et XXX on nõus, et laps elab alaliselt avaldajaga, saab järeldada, et avaldajale võib ainuhooldusõiguse lapse suhtes üle anda. Lapse emal säilib lapsega suhtlemise õigus.
08.10.2014 esitas kirjaliku arvamuse eestkosteasutusena kaasatud Talinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (tl 30-31). Arvamuse andmiseks on tehtud päring Tallinna Nõmme linnaosa lastekaitse talitusele, kes edastas kokkuvõtte perega tehtud tööst ning avaldas, et on teadlik asjaoludest kohtusse esitatud avalduse osas ning toetab avalduse rahuldamist (tl 32-38) ning vesteldud avaldajaga. Eestkosteasutus on arvamusel, et hooldusõiguse üleandmine avaldajale on otstarbekas ja vastab lapse huvidele.
Menetluse käik
4.11.12.2014 toimus asjas kohtuistung, kus osalesid avaldaja, puudutatud isikutena - lapsele määratud esindaja, lapse ema ja eestkosteasutuse esindaja (tl 59-61). Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde ning selgitas täiendavalt, et lapse ema helistas 4 kuu jooksul ainult ühe korra lapsele ja nägi last viimati augustis. Puudutatud isik lapse ema XXX selgitas, et kui ta on soovinud last näha, siis on isal olnud vabandused, miks ei ole olnud võimalik last näha. Viimati nägi last suvel. Nõustub sellega, et hetkel on lapsel isa juures turvalisem ja parem, kuid ta soovib ka lapsega suhelda. Ei tarvita enam narkootikume, alkoholi suhtes on kodeeritud. Käib ka nüüd tööl ja elab koos emaga. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja jäid nende poolt varem esitatud kirjalike seisukohtade juurde, toetades avaldust. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt on käesolev tsiviilasi hagita asi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1 teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
6.Käesolevas asjas on esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse XXX suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale, lapse isa XXX. Toimikus olevast
sünnitõendist (tl 3) nähtuvalt on lapse XXX(sündinud XXX) isa XXX ja ema XXX. Laps elab alates aprillist 2014 isa juures ning on isa (avaldaja) hoolitsusel ja ülalpidamisel.
7.PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest oluliseima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. XXX ja XXX on lapse XXX suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Seega otsustavad vanemad lapse elu puudutavaid küsimusi ühise hooldusõiguse korral üldjuhul ühiselt. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 p 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
8.TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on isiklikult ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isiku lapse ema XXX. Kohus on asjaomaste isikutega arutanud asja lahendamist kokkuleppel TsMS § 561 mõttes, kuid seda ei ole pidanud võimalikuks ei avaldaja ega ka KOV-i esindaja, kes on avaldanud, et lähtuda tuleb siiski lapse heaolust ja huvidest ning lisanud, et alates 2015 aastast puudub neil ka teenus perenõustamise osas (tl 59 pöördel). Puudutatud isik on küll arvanud, et nõustamisest oleks kasu, kuid samas ei ole ta osanud öelda, miks ta ei ole täitnud varasemaid kokkuleppeid KOV-i poolt lapsega suhtlemise korraldamise osas. Lapse ema on avaldanud istungil ka selgesõnaliselt, et lapsel on isa juures parem ja turvalisem, tema sooviks on lapsega suhelda (tl 60). Kohus tunnustab lapse ema selles, et ta on hakanud mõtlema oma elu muutmise peale, st on asunud tööle, on võtnud tarvitusele abinõud sõltuvustest vabanemiseks, kuid hinnates kogumis nii avaldaja, lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutuste (Mustamäe Linnaosa ja Nõmme Linnaosa Valitsused) seisukohti ja selgitusi, on kohus siiski arvamusel, et lapse huvidest lähtuvalt on põhjendatud vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ning lapse suhtes ainuhooldusõigus üle anda avaldajale, so lapse isale. Kohtu veendumust toetab ka asjaolu, et lapse ema on väga ebakindel, st ta ei tea täpselt, mida ta soovib ja seeläbi on ohustatud ka lapse vajadused ja heaolu. Ta ajab segamini isegi lapse vanuse. Ta on takistanud lapsele vajalikke dokumentide vormistamist. Laps peab tundma ennast turvaliselt ning lapsele peab olema tagatud igapäevane hoolitsus. Seda pakub lapsele avaldaja ning on ka tuvastatud, et lapse isal on olemas võimalused, aeg ja tahe seda teha, st lapse eest igapäevaselt parimal viisil hoolitseda. Lapsele määratud esindaja on avaldanud, et lapsel on ka väga tugev emotsionaalne side oma isaga, kodukülastusel oli laps rõõmsameelne ning
oli näha, et kodus on korraldatud elu selliselt, mis arvestab lapse vajadusi ja huve (tl 23-24). Lapse ema on küll asunud muutma enda elu, kuid kohtul ei tekkinud veendumust selles, et emal oleks tegelik tahe pühenduda lapsele viisil, mida laps oma eluks ja arenguks vajab.
9.Eeltoodu alusel, on kohus seisukohal, et XXX avaldus kuulub rahuldamisele ning XXX ja XXX ühine hooldusõigus XXX suhtes tuleb lõpetada ja XXX tuleb anda ainuhooldusõigus lapse suhtes.
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 143 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega, kohus lisab, et avaldajale ainuhooldusõiguse andmine ei tähenda lapse emalt suhtlemisõiguse äravõtmist. Seega jääb ka pärast ainuhooldusõiguse isale andmist lapse emale võimalus osaleda lapse elus. Kuna kohtul puudub alus kahelda selles, et isa teeks takistusi lapse suhtlemisele emaga, ei pea kohus käesoleval juhul ennetavalt vajalikuks ega põhjendatuks sekkuda lapse ja vanemate vahelisse suhtlemisse.
11.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib kohus isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Seega jätab kohus riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.