Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-59332
Kohtuasi
XXX(XXX) avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita perekonnaasjas Avaldaja XXX(endine perekonnanimi XXX, isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja esindaja Valeria Štšerbakova (OÜ Õigus ja Kord, asukoht Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn); Puudutatud isik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isikule XXXriigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Osaühing Advokaadibüroo Selberg & Ko registrikood 11358394 , asukoht Juhkentali 8, Tallinn 10132); Puudutatud isik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), Menetlusse kaasatud alaealise elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe linnaosa valitsuse kaudu (asukoht Pallati 54, 11414 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
02.12.2014 kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Avaldaja XXX, tema lepinguline esindaja Valeria Štšerbakova, puudutatud isik XXX, puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Oksana Sobko ja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja Olga XXX.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX avaldus.
2.Lõpetada XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) ühine hooldusõigus XXX(isikukood XXX) suhtes.
Anda XXX (isikukood XXX) täielikult üle alaealise lapse XXX(isikukood XXX) hooldusõigus.
4.XXX saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXX ainuke seaduslik esindaja.
5.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel XXX isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
6.XXX kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka XXX varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. Menetluskulude jaotamine
7.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
8.Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja avaldaja lepingulise esindaja kulud avaldaja XXX kanda.
9.Jätta puudutatud isiku XXX menetluskulud tema enda kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest XXX ja XXX . Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX(endise nimega XXX) esitas 20.10.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles palub lõpetada XXX ja avaldaja ühise hooldusõiguse alaealise lapse XXX suhtes ja anda XXX ainuhooldusõigus avaldajale üle.
2.Avalduse esitamist põhjendab avaldaja asjaoluga, et avaldaja ja puudutatud isiku XXX kooselu lõppes enne tütre XXX sündi ning XXX ei ole tütre elus põhimõtteliselt 10 aasta vältel osalenud. XXX puudus huvi lapse kasvatamises osalemiseks ning samuti ei soovinud ta avaldaja ja tütre XXX suhelda. Puudutatud isik XXX ei ole täitnud seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ega osalenud muul viisil XXX kasvatamises. XXX ei tunne bioloogilist isa XXX ning XXX tajub isana avaldaja abikaasat. Avaldaja sõnul vastab hooldusõiguse üleandmine lapse huvidele. Avaldaja abikaasa soovib täita lapse ülalpidamiskohustust ning osaleda tema kasvatamises. 02.12.2014 toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja, et ta jääb kohtule esitatud avalduse juurde.
3.Harju Maakohus kaasas 22.10.2014 määrusega menetlusse puudutatud isiku XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 219 lõigetega 2 ja 5 määras alaealisele lapsele riigi õigusabi korras esindaja.
4.Puudutatud isik XXX kinnitas 02.12.2014 toimunud kohtuistungil, et ta nõustub avaldaja väidetega ning ta on nõus avalduse rahuldamisega ja XXX ühise hooldusõiguse lõpetamisega selliselt, et XXX ainuhooldusõigus antakse XXX .
5.Kohtu poolt alaealisele lapsele XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Oksana Sobko toetas 21.11.2014 vastuses ning 02.12.2014 toimunud kohtuistungil avalduse rahuldamist.
6.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Lasnamäe
Linnaosa Valitsuse kaudu toetas samuti 06.11.2014 kohtule esitatud seisukohas XXX avalduse rahuldamist. Sündimise järgselt on XXX elanud emaga (XXX ) ning XXX kasvatamise ja hooldamisega on tegelenud üksnes XXX. Samuti selgus vestlusest XXX, et ta peab isaks XXX abikaasat. Ka puudutatud isik XXX kinnitas vestluses, et on nõus kohtule esitatud avaldusega ning ühise hooldusõiguse lõpetamisega. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kinnitas 02.12.2014 kohtuistungil, et jääb kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja, puudutatud isiku XXX, XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja seisukohad, samuti tutvunud kohtule esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
8.Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 116 lõike 2 alusel on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 124 lõike 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
9.Kohus leiab, et puudutatud isiku XXX hooldusõigus peaks kuuluma alaealise lapse emale, XXX , kellega koos laps elab alates 2004. aastast ja kes on lapse hooldusõigust seni ka reaalselt teostanud, olles seejuures taganud lapsele eluks vajalikud elamistingimused, hoolitsuse ja turvalisuse. Otsuse tegemisel võtab kohus arvesse lapse huvid ning asjaolu, et hingeliselt on XXX seotud emaga ning peab isaks ema uut abikaasat, samuti senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse elamistingimusi. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et puudutatud isik XXX tunnistas 02.12.2014 toimunud kohtuistungil, et ta ei ole oma lapse XXX suhtes hooldusõigust teostanud ega ka temaga sisuliselt 10 (kümme) aastat suhelnud (v.a üksikud korrad, kui laps viibis XXX ema juures aastal 2009) ning ta on avalduse rahuldamisega nõus. Eelnevale tuginedes lõpetab kohus XXX ja XXX ühise hooldusõiguse XXX suhtes ning annab alaealise lapse XXX hooldusõiguse täielikult üle XXX . XXX saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise lapse XXX ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub nii XXX isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
10.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 138 lõikele 1 võib, juhul kui vanema hooldusõigus
kuulub ainult ühele vanemale, teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
11.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja tema lepingulise esindaja kulu, jätab kohus tema enda kanda. Puudutatud isiku XXX menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.