Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-14-53076 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXX avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. 08.12.2012.a. sündis tütar XXX(ik. XXX). Peale lapse sündi Kostja käitumine muutus veel halvemaks ka lapse suhtes. Kostja võis karjuda lapse peale ja tema käitumine lapse suhtes oli ähvardav. Elades abikaasaga Suurbritannias Kostja käitumise, ähvarduste ja vigastuste tõttu Hageja kaotas mitu korda hetkeks rinnapiima ja laps jäi näljaseks. Hageja rõhutab, et Kostjat laps ei huvitanud ja ei huvita. Tema pole hoolitsenud lapse eest ei füüsilises ega ka materiaalses mõttes, kuna tol momendil tema raiskas kõik oma raha alkoholi tarvitamisele ja kasiinos mängimisele. Veebruaris 2013.a. Kostja sõitis ära teise linna elama ja töötama ning Hageja jäi üksi koos lapsega. Kevadel 2013.a. Hageja sai lapse isikut tõendavad dokumendid Suurbritannias ning pärast seda viivitamatult kolis koos lapsega tagasi Eestisse, kus ta alaliselt elas kuni abiellumiseni Kostjaga. Käesoleval ajal Hageja koos lapsega elab aadressil XXX, Tallinn. Käesoleval ajal laps on Eesti Vabariigi kodanik. Laps on pidevalt ümbritsetud ema ja lähedaste sugulaste hoolega. Hageja valdab eesti, vene ja inglise keelt, räägib lapsega vene keeles ning püüab rääkida eesti keeles. Lapsele on Hageja poolt loodud hea sotsiaalne keskkond harmoonilise elu arendamiseks Eestis. Käesoleval ajal laps ootab kohta lasteaias Tallinnas. Laps on kogu aeg oma emaga, teab ja tunneb ainult teda ja tema vanemaid. Hageja arvab, et lapse antud eluperioodil on väga tähtis lapse psühholoogiline areng ja kasv ning ka lapse kiindumus oma emasse. Hageja arvab, et Kostjal ei ole vaimset valmisolekut lapse kasvatamiseks ning lapsele tulevaste elamistingimuste loomiseks. Peale selle lapse tervisliku seisundi tõttu ta vajab regulaarselt meditsiinilist kontrolli. Samuti on vaja rõhutada, et Kostja töö ei võimalda hoolitseda lapse eest ja kasvatada teda ning luua talle kodu. Hageja juhib tähelepanu sellele, et Kostjal ei ole kindlat elukohta ja tema eluviis ei ole seotud perekonna ja hooldusõiguse teostamise kohustusega lapse suhtes. Hageja ei teinud ja ei tee Kostjale takistusi vanemlike õiguste ja kohustuste rakendamisel, kuid peale lahkuminekut ning eraldi elama asumist ei ole Kostja ei lapsega suhelnud ega ka kasvatamises osalenud, hooldusõigust teostab Hageja üksinda. 2013 aasta talvel nägi laps viimast korda oma isa, rohkem ei kohtunud Kostja lapsega üldse ning seda mitte põhjusel, et Hageja oleks takistanud või keelanud lapsega suhelda. 2(5)

2-14-53076

Lapse isa ilmselgelt ei soovi täita oma vanema kohustusi palub avaldaja lapse ühise hooldusõiguse lõpetamist ning hooldusõiguse täielikku üleandmist avaldajale. Kohalik omavalitsus, Mustamäe Linnaosa Valitsus, toetab XXXavaldust, kuna on kooskõlas lapse huvidega ega välista lapse ja tema isa vahelise suhte taasloomist. Lapse kasvatamisest isa ei hooli. Isa nägi last viimati novembris 2013. Lapsel isa suhtes mingeid mälestusi ega tundeid ei ole. Isa elab hoopis Inglismaal. Pärast elamisloa saamist algas isa poolt vägivald kasiinos käimine ja joomine. Lapse kasvatamine reaalselt vormistada selliselt, nagu ta tegelikult on. XXXriigiõigusabi korras määratud esindaja adv Raivo Bergson tutvunud materjalidega, vestelnud avaldajaga, kohtunud esindatavaga ning konsulteerinud eestkosteasutuse esindajaga, on arvamuusel, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud alljärgnevatel asjaoludel. Lastekaitsespetsialisti sõnul toetab eestkosteasutus avalduse rahuldamist. Lapsel on olemas vajalikud tingimused arenemiseks ja kasvamiseks. Avaldajal on hea kontakt lapsega. Eestkosteasutuse esindaja leiab, et lapse huvidest lähtuvalt on õigustatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ning ainuhooldusõiguse üleandmine emale. Avaldaja ja esindatavaga kohtudes ning vesteldes oli ilmselgelt tajutav, et emal on lapsega hea emotsionaalne ja usalduslik side ning ta on loonud lapsele kõik tingimused kasvamiseks ja arenguks. Laps oli puhas ja hoolitsetud. Vaatamata püüdlustele XXX lapse riigiõigusabi korras määratud esindajal kontakti saada ei õnnestunud. XXX avalduse rahuldamisega ei jää XXX ilma millestki sellisest, milles ta oleks igapäevaselt osalenud ja mis oleks tema igapäevaelu lahutamatu ja loomulik osa. Eelöeldu alusel on lapsele määratud esindaja seisukohal, et kuna XXX ei osale reaalselt lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ega ole suhtes lapsega järjekindel, vanemate kooselu on lõppenud, siis tuleb avaldus poolte lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX rahuldada. Ühise hooldusõiguse lõpetamine antud olukorras on põhjendatud, vastab seadusele ja on kooskõlas lapse huvidega. Lapsele määratud esindaja leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine antud olukorras on põhjendatud, vastab seadusele ja on kooskõlas lapse huvidega. XXX avalduse rahuldamisega ei jää XXX ilma millestki sellisest, milles ta oleks igapäevaselt osalenud ning mis oleks tema igapäevaelu lahutamatu ja loomulik osa, kuid isale jääb võimalus oma suhete taastamiseks lapsega - selle tulemuslikkus on suuresti tema enda teha. Esindaja on seisukohal, et kuna XXX ei osale reaalselt lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ega ole suhtes lapsega järjekindel, sisuliselt puudub tal selleks huvi ja tahtmine, vanemate kooselu on sisuliselt lõppenud ning selle taastamine ei ole võimalik, siis tuleb XXX avaldus XXX ja XXX tütre XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX rahuldada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3(5)

2-14-53076 Avaldaja XXX ja XXX ühine laps on XXX. Laps on käesolevalt 02.12.2014, 2-aastane ja elab alaliselt ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Sama põhimõte on sätestatud ka lapse õiguste konventsiooni artiklis 3, mille kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Kohus, tutvunud avaldusega, lapse eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamusega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus hooldusõiguse üleandmiseks XXXile on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 116 lg-st 1 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt PKS § 118 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 137 lg 1 sätete kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et käesoleva ajani alates lapse vanemate kooselu lõppemisest on lapse ema teostanud sisuliselt ainuhooldusõigust tütre suhtes. Lapse isa ei ole osalenud lapse kasvatamisel, ülalpidamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei ole näidanud üles huvi lapsega suhtlemiseks. Nimetatud asjaolusid ei ole kohtule esitatud seisukohas vaidlustanud ka lapse isa. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas ja lapse huvides lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja jätta hooldusõigus ühele vanemale. PKS § 137 lg 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamisel ja hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kõike väljaselgitatud asjaolusid kogumis hinnates ja arvestades seejuures fakti, et lapse isa on avaldanud selleks ka omapoolset nõusolekut, leiab kohus, et lapse hooldusõigus peaks kuuluma lapse emale, kellega laps ka elab. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab faktilisele olukorrale ja annab lapse emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ta neid faktiliselt juba teostab. Samuti vastab ainuhooldusõiguse andmine emale ka lapse huvidele sellega, et tagab lapse senise elukorralduse püsimajäämise ja säilitab lapsele turvatunde. Käesoleval ajal lapse isa ei rakenda seadusest tulevevat vanema hooldusõigust ning hooldusõigus peaks olema sellel vanemal, kes tegelikult lapse hooldusõigust teostab tulenevalt Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-45-11. 4(5)

2-14-53076 Seega on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse täielikult üleandmine lapse emale XXX . Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.