Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-59699 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule on esitatud XXX i hagi XXX vastu igakuulise elatise 177.50 euro nõudes alates hagi esitamisest so 24.10.2014 ja ka tagasiulatuvalt alates 24.10.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatisesumma lapsele igakuuliselt kanda XXX(ik XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Lapse elukohaks on ema elukoht. Kostja ei ole lapse ülalpidamist toetanud ja kostja ei ole lapse ülalpidamist toetanud ka käesoleval ajal. Kostja ei ole hagile vastanud. 10.11.2014 toimunud kohtuistungil kostja ei avaldanud enda seisukohta esitatud hagi osas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja esindaja ning kostja ja läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine laps on XXX . Lapse vanemad elavad eraldi. Lapse isa ei ole lapsele ülalpidamist andnud. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 177.50 euro alates hagi esitamisest so 24.10.2014 ja ka tagasiulatuvalt alates 24.10.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatisesumma lapsele igakuuliselt kanda XXX(ik XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki elu-vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. PKS § 102 lg 2 kohaselt on erandina mõjuval põhjusel võimalik vähendada elatist lapsele alla seaduses ettenähtud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 2(5)

2-14-59699 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et kuigi elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, on primaarse tähtsusega eelkõige lapse objektiivselt põhjendatud vajadused, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes lapsevanema ebapiisav töötasu ei vabasta teda kui iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt lapse vajadustele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu kohaselt ei ole kostjal tema sissetuleku puudumine arvesse võetav, kuna Riigikohus on lahendis 32-1-65-07 märkinud, et sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat alaealisele lapsele elatise maksmisest. Riigikohtu lahendis 3-2-1-118-12 on märgitud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ei tule PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses tõendada, kuid tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Eelnimetatud seisukohast lähtuvalt ja kuna hageja taotleb elatist miinimummääras, siis antud ulatuses ei ole vaja laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ( Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13). Riigikohus lahendis 3-2-1-108-07 on kinnitanud, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kostja ei ole ka ise kinnitanud, et ta oleks täitnud ülalpidamiskohustust. Eeltoodut arvesse võttes, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista 177.50 eurot alates hagi esitamisest so 24.10.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse põhi- ja keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatisesumma lapsele igakuuliselt kanda XXX(ik XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank.

XXX i hagis XXX vastu igakuulise elatise väljamõistmise nõudes on elatist taotletud ka tagasiulatuvalt alates 24.10.2013. seega hageja on ka nõude esitanud, et saada tagasiulatuva ajavahemiku eest elatist. 3(5)

2-14-59699 Riigikohus lahendis 3-2-1-136-13 on märkinud, et õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. (p 11) Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. (p 13) PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. (p 14). Toimiku materjalidest nähtuvalt hageja on viivitanud elatise tagasiulatuva nõude esitamisega üle aasta. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, selleks et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi tuleb jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagiesitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Riigikohtu Tsiviilkolleegium lahendis 3-2-1-136-13 märgib, et Kolleegium on varem leidnud, et korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud osamaksete (ka siis kui seda nõutakse ühe summana) ja tulevaste osamaksete tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega liita TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel. Algselt nõutavate osamaksete suurendamise korral muutub vastavalt ka hagihind (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 36). Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et samade põhimõtete järgi tuleb määrata tsiviilasja hind ka siis, kui hagis nõutakse elatist nii tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest kui ka alates hagi esitamisest edasiulatuvalt. Lähtudes ülalmärgitust, on käesoleva asja hind 1597.50 eurot (9 * 177.50 eurot). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4(5)

2-14-59699 TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.