Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-51926/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 27.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1316

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Tsiviilasja number

2-14-51926

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi

XXX määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel Eestkoste pikendamise otsustamine

Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja Toomas XXX ja Kristel XXX Puudutatud isik I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikule I XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annamarie Kunila Puudutatud isik II XXX(ik XXX, elukoht XXX)

Asja kohtuistungil

läbivaatamine 23.10.2014

Kohtuistungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja Toomas XXX ja Kristel XXX Puudutatud isik I XXX ja tema esindaja riigiõigusabi korras adv Annemarie Kunila Puudutatud isik II XXX

RESOLUTSIOON

1.Pikendada XXX(isikukood XXX) üle seatud eestkostet.

2.Jätta XXXeestkostja ülesannete täitmine jätkuvalt XXX .

3.Eestkoste on seatud XXX kõigi asjade ajamiseks.

4.Hiljemalt 27.11.2019 kontrollida, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

9.Teha määrus teatavaks menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Avalduse asjaolud ja kohtu seisukoht Harju Maakohtu 07.07.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-10379 pikendati XXX üle seatud eestkostet ja eestkostja ametiaega. Eestkoste on seatud XXX kõigi asjade ajamiseks. XXX on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning tal on keelatud tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Eestkosteasutuse Tallinna linn Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu 25.06.2014 esitatud arvamusest nähtub, et käesolevaks ajaks ei ole XXX eestkoste vajadus ära langenud. Eestkoste pikendamine on vajalik XXX elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamisel, rahaliste vahendite käsutamiseks, kõigi varaliste ja õiguslike tehingute tegemiseks ja kinnisvara valitsemiseks. XXX on nõus jätkama XXX eestkostjana. XXX kinnitas, et XXX seisund ei ole muutunud ning ta vajab jätkuvalt eestkostet. XXX ei kõnele, ta ei oska lugeda ega kirjutada, teda ei saa üksinda tänavale lasta, sest ta ei taju ohte. XXX käib argipäeviti vaimupuuetega isikute päevakeskuses. Kuna ta ei ole võimeline kasutama ühistransporti, siis osutatakse talle puuetega inimestele mõeldud transporditeenust. Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja 10.06.2014 antud arvamusest nähtuvalt kohtus esindaja puudutatud isikuga eestkostetava elukohas. XXX esindaja arvates jutuajamisest aru ei saanud. Esindaja kõnetusele ja küsimustele ei reageerinud. Ta on tumm, kuid kuuleb. XXX nõudis pidevalt ema XXX tähelepanu, milleks haaras ema näost. Esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kohtunud puudutatud isikuga, leiab, et eestkostja ametiaja pikendamine on põhjendatud, hädavajalik ja puudutatud isiku huvides. Esindaja on arvamusel, et XXX vajab elupuhust eestkostet kõigis eluvaldkondades, sest ta on ise võimetu oma heaolu tagama ning elu korraldama. Esindaja on seisukohal, et XXX ema XXX on eestkostja ülesannetega hästi hakkama saanud ning kedagi temast sobivamat eestkostja kandidaati pole teada ja XXX ei lepikski kellegi teisega. Esindaja hinnangul tuleks eestkoste pikendamisel eestkostja ülesanneteks määrata, et eestkostja on kohustatud kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid; esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes; hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest; kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse; teatama

kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohtule 26.08.2014 esitatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisi aktist nr 14-27 nähtuvalt esineb XXX raske vaimne alaareng, mis on määratletav mõistega „ nõrgamõistuslikkus“, mistõttu ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, teostada valimisõigust ega anda seisukohta eestkostja isiku suhtes. XXX psüühiline seisund ei võimalda isiku osalemist kohtuistungil, samuti on sisuline kontakt isikuga vähene. XXX vajab eestkostja määramist ja eestkostja ülesannete ring oleks esindada teda kõikides tsiviiltehingutes ja eestkostetavale inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. XXX vajab eestkostjat elukestvalt. Kooskõlas TsMS § 524 lg 5 ei pidanud kohus vajalikuks XXX isiklikult ära kuulata, kuna ekspert on ekspertiisi aktis jõudnud järeldusele, et XXX ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt ning sisuline kontakt temaga on vähene. Sellest tulenevalt on kohus veendunud, et XXX ei ole võimeline oma tahet avaldama. Kehtiva PKS § 200 kohaselt on eestkostjal õigus eestkostet teostada kuni ta enda eestkostja ülesannetest vabastamisest teada saab või peab teada saama. Kohtul lasub kohustus teostada järelevalvet eestkostja tegevuse üle ning otsustada eestkoste jätkamise vajadus PKS § 203 lg 4 kohaselt (TsMS §-s 526 sätestatud eeskoste lõpetamine või pikendamine). Eelnevast lähtudes peab kohus vajalikuks pikendada eestkostja volitusi, kuna eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohtu hinnangul on kõik alused eestkoste jätkamiseks olemas. TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesandeid ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval juhul kohus leiab, et eestkostetav ei ole võimeline tegema tehinguid eestkostja nõusolekuta, kuna ta ei ole jätkuvalt võimeline iseseisvalt hakkama saama oma rahaliste vahendite käsutamise ja kasutamisega. Eestkostja ülesanneteks on eelkõige XXX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõigi tehingute tegemisel ning XXX inimväärsete elutingimuste, meditsiiniabi ning toimetulekuks vajaliku kõrvalabi tagamine. PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni. Kohtu hinnangul on XXX senine eestkostja oma ülesannetega rahuldavalt hakkama saanud. Kohus teostab järelevalvet eestkostetava varade kasutamise üle ning kohtul puudub info selle kohta, et eestkostja oleks eestkostetava vara mittesihipäraselt kasutanud. Eestkostja on kohtule esitanud ka vastava aruande. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning pikendab eestkostja ametiaega vastavalt TsMS § 526 lg 3 kuni viie aastani. Perekonnaseaduse § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel. Selguse huvides kohus kordab käesolevas määruses eestkostja ülesandeid ja pädevust eestkoste teostamisel. Kehtiva PKS § 206 lg 1 kohaselt peab eestkostja kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, s.h hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Valimisõiguse suhtes on kohus seisukohal, et XXX tuleb jätkuvalt tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks, kuna varasemas tsiviilasjas kindlaks tehtud asjaolud ei ole muutunud.