Perekonnaõigus › Rahvusvaheline õigusabi perekonnaasjades

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 26.03.2014 edastas Justiitsministeerium XXX taotluse Harju Maakohtu 18.10.2010 määruses tsiviilasjas nr 2-10-30517 väljamõistetud elatise määra vähendamiseks. Koos taotlusega esitas hageja riigi õigusabi taotluse. Harju Maakohus 31.03.2014 kohtumäärusega rahuldas XXX taotluse ja andis riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid (tl 1-21, 25-26). 18.07.2014 kohtule esitatud hagiavalduses (tl 41-44) palus hageja vähendada alates hagiavalduse esitamisest hageja poolt kostja ülalpidamiseks makstava igakuise elatisraha summat 98,60 euro võrra, määrates elatisraha suuruseks 177,50 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 18.10.2010 tsiviilasjas 2-10-30517 tehtud kohtumäärusega kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja alates 25.10.2010 maksma kostjale igakuist elatist summas 4320 krooni ning tasuma elatise võlgnevuse summas 51 840 krooni osamaksetena, summas 305 krooni kuus. Pärast kompromissi sõlmimist hageja majanduslik olukord oluliselt halvenes. Kompromissi sõlmimise ajal töötas hageja töölepingu alusel ja aasta töötasuks oli 35 000 naelsterlingit, millele lisandusid täiendavad soodustused. Lisaks oli hagejale tagatud palgaline puhkus 21 päeva aastas, mis tööaastatega suurenes ning haigushüvitis. Kõik töökohustuste täitmisega seotud kulutused kuulusid hagejale tööandja poolt hüvitamisele, tööülesannete täitmisel sai hageja kasutada tööandja sõiduautot. Praegusel ajal tegeleb hageja iseseisva ettevõtjana (eesti õiguse mõistes füüsilisest isikust ettevõtjana), osutades torulukksepa teenust. Hageja ettevõtlusest saadav igakuine sissetulek on keskmiselt 2000 naelsterlingit, samas on sissetulek väga ebaregulaarne. Sellest sissetulekust peab hageja kandma kõik oma ettevõtlusega seotud kulutused – sh kulutused transpordile, kütusele, sidekulud. Haigushüvitist ega puhkusetasu hagejale enam ei hüvitata ning neil põhjustel ajutiselt mittetöötamise korral hagejal sissetulek puudub. Selleks, et kohtuda teises riigis elava oma alaealise lapsega, peab hageja võtma tasuta puhkuseid. Hageja igakuiste kulutuste hulka kuuluvad muuhulgas eluasemega seotud kulutused (hüpoteeklaen, kommunaalkulud) summas 891,21 naela kuus. Kompromissi sõlmimise ajal elas hageja koos elukaaslasega ning vastavate kulutuste tasumiseks kasutati kahe isiku sissetulekuid. Tänaseks on hageja kooselu lõppenud ning eluasemega seotud kulutused jäänud ainuüksi hageja kanda. Hageja poolt lapse külastamine ja lapse Suurbritanniasse endale külla viimine on seotud arvestatavate kulutustega. Võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga on praeguseks hetkeks hageja Eestisse ja oma elukohta tagasi reisimisega seotud kulutused olulisel määral suurenenud. Kompromissi sõlmimise ajal toimusid hageja elukoha lähedasest XXX lennujaamast otselennud Tallinnasse. Vastav lennujaam asub hageja elukohast 4 km kaugusel ning seetõttu ei kaasnenud hagejal kodust sinna sõiduga erilisi kulutusi. Praegusel ajal on aga vastavad otselennud lõpetatud ja Tallinnasse peab lendama Londonis asuva Stansted ́i lennujaama kaudu, mis asub hageja elukohast

ca 140 km kaugusel ning sinna sõiduga kaasnevad hagejale täiendavad transpordikulud (sh kütusekulu ca 25 naelsterlingit). Lennujaama jääva sõiduauto parkimise eest tuleb tasuda 44 eurot. Vastuseks kostjale märkis hageja, et ongi elatise vähendamise nõudega pöördunud seetõttu, et pärast 2010.a. kompromissis elatise suuruse kokkuleppimist on hageja varaline olukord oluliselt halvenenud. Kostja vastusest nähtuvalt on ka kostja ema igakuine sissetulek üksnes 437 eurot kuus. Hageja arvates tuleks olukorras, kus kummagi vanema varaline seisund ei võimalda lapsele igakuiselt 716 euro ulatuses väljaminekuid teha, igakuiseid kulutusi mõistlikus ulatuses piirata. Hagejale teadaolevalt lõpetas kostja balletikooli tundides käimise. Samuti ei ole laps kunagi rääkinud, et ta käiks muusikakoolis. Lisaks ei saaks lapse käimist korraga kolmes kooli pidada mõistlikuks ei kulutuste ega ka lapse enda heaolu aspektist nähtuvalt. Lapse riietele ja jalatsitele igakuiselt kuluv 75 eurot on selgelt ülepaisutatud. Hageja on käesoleva aastal ostnud lapsele riideid 150 euro ulatuses. Suure osa lapse igakuistest kuludest moodustavad reisid soojale maale, reisid Soome ning väljas käigud (kokku kuu lõikes 170 eurot), mis ei ole lapse vanemate varalist seisundit arvestades mõistlik ega põhjendatud. Igakuine autokulu 75 eurot on ülepaisutatud ja tõendamata. Arvestada tuleb, et kuna hageja rahalised võimalused on piiratud, tähendaks elatise suuruse vähendamata jätmine sisuliselt seda, et hagejal jääks vähem rahalisi vahendeid Eestisse kostjaga kohtumistele sõiduks (tl 117-120). Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja kinnitas, et tema igakuised kulutused ja vajadused ei ole vähenenud ajaga, mil jõustus kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-30517. Kuivõrd kostja näol on tegemist kasvava lapsega (8-aastane), siis on tema igakuised kulutused pigem suurenenud. Kostja käib koolis, osaleb aktiivselt erinevates huvialaringides (tantsutrenn, kunstiring, muusikakool) ning tema igapäevased vajadused toidule ja riietele/jalanõudele on suuremad, kui seda olid lasteaialapsel. Kostja igakuised vajalikud kulutused kokku on ca 716 eurot. Kuivõrd kohustus kostjat ülal pidada on nii hagejal kui kostja emal, siis oleks mõlemale vanemale langeva osa suuruseks 358 eurot. Kostja ema sissetulek viimase poole aasta jooksul on olnud kokku üksnes 2622,01 eurot (keskmiselt 437 eurot kuus), mistõttu suurt osa kostjaga seotud kuludest aitab igapäevaselt kanda ka kostja ema abikaasa, sest vastasel juhul ei oleks võimalik kõikide kostjaga seotud kulude kandmine. Hagejalt igakuiselt väljamõistetud elatis on praegusel ajal 82 eurot väiksem kui kostja tegelik igakuine kulu. Hageja on viidanud, et tal tuleb aastaid veel tasuda elatise võlgnevuse osamakseid summas 19,49 eurot (305 krooni). Kostja märgib, et tegelikkuses hageja nimetatud makseid ei tasu ning on jätkuvalt maksetega viivituses. Kostja leidis, et elatise vähendamine ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest kostja igakuised kulutused ei ole võrreldes 2010. aastaga vähenenud, vaid pigem suurenenud. Harju Maakohtu 18.10.2010 kohtumäärusega hagejalt väljamõistetud elatis summas 4320 krooni (276,10 eurot) kuus on igati põhjendatud ning hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata (tl 74-78). Kohtuistung Kohtuistungil hageja oli nõus kompromissina maksma elatist 200 eurot kuus. Hageja sissetulek on keskmiselt 2000 naela kuus. Hageja tunnitasu on 12 naela, töömaht sõltub tellimustest. Sissetuleku saamiseks teeb hageja vahel 90-tunniseid töönädalaid. Hageja on erialalt torulukksepp ning tööd ei ole nii palju, et tagada stabiilset sissetulekut. Tellijaks on firma, mille kaudu tulevad tellimused ja mille kaudu makstakse makse. Hageja teeb mõistlikult kõik selleks, et nii ennast kui last ülal pidada. Hageja kulud on ca 1800 naela kuus: igakuine laenumakse 638 naela, makse suurus sõltub intressimäärast, mis on kõikuv; igakuisele laenumaksele lisandub tasu 110 naela kuus; ettevõtlusega seotud loatasu 305 naela kuus; hageja isiklik laen 300 naela kuus; elekter, gaas ja vesi makstakse kvartalis korra, keskmiselt 150 naela, talvekuudel on see kulu suurem; ettevõtlusega seotud kindlustus on 34 naela kuus, lisaks kodukindlus 24,91 naela kuus, mille sisse on arvestatud ka televisioonimaks 14 naela kuus. Makse interneti ja telefoni eest, nt juulis 53 naela ja mis tänaseks on

tõusnud 80 naelani kuus. Mobiiltelefoni eest maksab hageja 41 naela kuus. Igakuiselt makstav elatis on kokku 200 naela. Ettevõtlusega seotud transport + kütus keskmiselt 100 naela kuus. Krediitkaardimaksete tagasimakse igakuiselt 100 naela. Krediitkaarti on hageja sunnitud kasutama Eestisse lapsega kohtuma reisimiseks. Ülejäänud on toidu ja riietega seotud kulud. Üks reis Eestisse lapsega kohtumiseks maksab minimaalselt 1000 naela. Kuna hageja on eraettevõtja, siis Eestis oldud päevadel ta tulu ei teeni. Hageja ostab lapsele riideid, saates need postiga või tuues ise Eestisse. Sel aastal on hageja lapsele riideid ostnud 150 euro eest. Lisaks ostis hageja lapsele Ipadi väärtusega ca 500 naela ja mobiiltelefoni. Eelmisel aastal andis hageja lapsele 150 naela prillide ostmiseks. Hageja vaidles osaliselt vastu kostja kuludele. Hageja on kulutanud tuhandeid eurosid, et kostjat näha. Kui hageja tuleb Eestisse, siis lapse ema ütleb, et hageja last ei näe. Hagejal ei ole praegusel hetkel nii palju raha, maksab nii palju kui saab. Hageja kulutab kogu oma raha sellele, et elada ja näha oma tütart. Kostja leidis, et hagejal on ettevõtjana võimalus teenida rohkem. Alaealine laps ei pea saama vähem elatist, kuna tema vanem teeb selliseid ettevõtlusega seotud kulusid, mis on ebamõistlikud. Vähe usutav, et hageja teenib 12 naela tunnis. Näiteks Eestis Toruabis miinimumtasu 33 eurot tunnis ning maksimaalselt 100 eurot tunnis. Kusjuures on Eestis teenused Euroopa Liidus kõige odavamad. Kostja igakuised kulutused on 716 eurot kuus. Huviharidus on lapsele oluline. Kostja hageja pakutud summaga 200 eurot kuus ei nõustunud. Hagejal ei ole mitu aastat olnud võimalik maksta kokkulepitud elatist. Kostja haridustee jätkamist võimaldab võõrasisa sissetulek, kes samuti võtab kostja kaasa soojamaareisile. Kindlasti ei saa lapse ema ainuüksi tänu sellele, et lapse isa ei suuda kulutusi kanda, võtta lapse ära kunstikoolist ja muusikakoolist. Arvestades kostja arengut, ei ole need kulutused ülepaisutatud. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kostja on hageja laps, kes elab koos emaga ning hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatist Harju Maakohtu 18.10.2010 kohtumääruse (tsiviilasi 2-10-30517) alusel (tl 10, tl 46-47). Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega saab hageja nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest. TsMS §-le 432 vastavalt kohaldatakse TsMS §-s 459 kohtuotsuse kohta sätestatut ka kohtumäärusele, millega kinnitati pooltevaheline kompromiss. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel.

Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 18.10.2010 kohtumäärusega kinnitas XXX (hageja) ja XXX vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub hageja lapsele XXX elatist 271,10 eurot (4320 krooni) igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks alates 25.10.2010 XXX kasuks. Elatise võlgnevuse 51 840 krooni kohustus XXX tasuma osamaksetena igakuuliselt 19,49 eurot (305 krooni). Kostja märkis kohtuistungil, et kostja arvestuse kohaselt moodustab hageja elatise võlgnevus 2014.a. augustikuu seisuga 11 805 eurot. Hageja selgitas, et erinevus on tingitud maksusüsteemist. Hageja ei maksa otse kostjale, vaid Suurbritannia kohtuasutusele. Hageja maksab igakuist elatist 150 naela ja 50 naela elatise võlgnevuse katteks. Hageja peab kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast 18.10.2010 kohtumääruse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Juhul, kui kostja hageja väiteid omaks ei võta, lasub hagejal ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus. Hageja tugines elatise vähendamise hagis sellele, et tema sissetulek on ajaga, mil varasemas kohtuasjas sõlmiti kompromiss, oluliselt vähenenud. Hageja väitis, et eelmise kohtuasja ajal oli tema aastasissetulek 35 000 naela, kuid praeguseks on langenud tema sissetulek 2000-le naelale kuus, mille tõttu ei saa ta enam oma varanduslikust olukorrast tulenevalt maksta elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimum. Kompromissina nõustus hageja maksma 200 eurot kuus. Hageja tugines elatise vähendamise hagis ka sellele, et hageja kulutused lapse külastamisega on suurenenud, üks reis maksab 1000 naela. Elatise vähendamise hagis tugines hageja ka sellele, et varasemalt kokkulepitud elatiselt pidi kostja maksma tulumaksu. PKS §-st 99 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt tuleb alaealisele lapsele ülalpidamist andma kohustatud vanemal vaesumise korral kasutada vara enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega, olukorras, kus alaealisele lapsele ülalpidamist andma kohustatud vanema varanduslik olukord ei võimalda ülalpeetava vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvat ülalpidamist anda ilma, et see kahjustaks vanema enda ülalpidamist, on halb varanduslik olukord aluseks sellele, et mõista elatis välja mitte ülalpeetava vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, vaid vanema varanduslikust olukorrast lähtudes, arvestades, et vanemale endale jääv vara ja lapse ülalpidamiseks minev sooritus on sellised, et need tagavad vanema ja lapse ühetaolise ülalpidamise. Kuivõrd seadusandja kasutab PKS § 102 lg 2 raames mõistet „ühetaoliselt“ ei tähenda see, et vanema poolt ülalpidamiseks antav rahasumma ei võiks olla suurem, kui see rahasumma, mille vanem enda ülalpidamiseks jätab. Alaealisele lapsele ülalpidamist andma kohustatud vanem ei vabane PKS § 102 lg-s 1 sätestatud olukorra tõttu siiski nö miinimummääras elatise andmise kohustusest, välja arvatud, kui esinevad erandlikud asjaolud (PKS § 102 lg 2 lause 4). Tõendamiskoormise seisukohast lähtudes tähendab kehtiv elatise regulatsioon seda, et elatist hagev menetlusosaline peab tõendama, et kostjal lasub ülalpidamiskohustus, samuti seda, millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ning milliseid kulutusi tuleb vastavate vajaduste tegemiseks teha. Ülalpidamist andma kohustatud isikul on sellisel juhul võimalik tõendada, et tema osa ülalpidamises peaks olema vähem kui pool (mis on seaduses sätestatud eeldus), et alaealisele lapsele ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuva elatise väljamõistmine asetaks ülalpidamist andma kohustatud isiku olukorda, mis kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. Selliste asjaolude tõendamise korral tuleb alaealisele lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikul tõendada, et väljamõistetav elatis ei saa ületada mingit konkreetset summat,

sest vastasel korral ei saaks kohustatud isik endale elatist saama õigustatud isikuga ühetaolist ülalpidamist kindlustada. Hageja väitel on see määr 200 eurot. Ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist väiksema elatise maksmine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku varanduslik olukord on PKS §-s 102 sätestatust viletsam. Varandusliku olukorra hindamisel tuleb arvestada mitte ainult kohustatud isiku igakuist sissetulekut aga ka kõiki muid varalisi vahendeid ja võimalusi, mis kohustatud isikul on. Seega peab kohustatud isik tegema kohtule usutavaks muutma, et tema kogu varanduslik olukord on sedavõrd halb, et ei võimalda elatise maksmise kohustuse täitmist ilma, et kohustatud isik ise ei satuks elatist saama õigustatud isikuga võrreldes halvemasse olukorda. Vara nappuse olukorras peab kohustatud isik kasutama tema käsutuses olevat vara enda ja ülalpeetava jaoks ühetaoliselt. Kuivõrd väiksemas kui PKS § 99 lg-s 1 sätestatud määras elatise maksmist võimaldavate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis lasub elatise andmiseks kohustatud isikul, ei pea elatist saama õigustatud isik hakkama kohustatud isiku piisavat varanduslikku olukorda tõendama mitte enne, kui kohustatud isik toob kohtu ette ja tõendab asjaolud, mille alusel saab kohus kohustatud isiku spetsiifiliselt halvas varanduslikus olukorras veendumusele jõuda. Alaealisele lapsele elatise andmiseks kohustatud vanemad saavad PKS § 99 lgs 1 sätestatust väiksemas määras elatise määramist taotleda juhul, kui nende käsutuses olevatest vahenditest enda ja õigustatud isiku ühetaoliseks ülalpidamiseks ei piisa. Arvestada tuleb kogu vara mis on kohustatud isiku käsutuses. Käesolevas asjas tugines hageja sellele, et tema varaline olukord on halvenenud ning seda väidet põhistas hageja sellega, et tema varasem aastasissetulek 35 000 naela langes kuus 2000-le naelale. Hageja kulud moodustavad kuus 1800 naela. Sissetulekute ja kulude tõendamiseks esitas hageja koopia töölepingust (tl 49-53), väljatrüki hageja pangakontost (tl 55-59). Hageja tugines hagis ka sellele, et lapse külastamisega seotud kulud on suurenenud ja ühele korrale kulub 1000 naela. Kulude tõendamiseks esitas hageja väljaprindid East Midlands`i lennujaama veebilehest, kütusekulu kalkulaatorist ja lennujaama parkimistasu arvestusest (tl 61-68). Hageja esitas ka väite, et kompromissiga kindlaksmääratud elatiselt pidi elatise saaja sel ajal maksma tulumaksu. Veel leidis hageja, et kuna kummagi vanema varaline seisund (lapse ema sissetulek 437 eurot kuus) ei võimalda lapsele igakuiselt 716 euro ulatuses väljaminekuid teha, tuleks igakuiseid kulutusi mõistlikus ulatuses piirata. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohustust täitma. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kostja kulude tõendamiseks on esitatud kohtule arved, väljatrükid, maksekorraldused jm lapse kulusid tõendavad dokumendid (tl 80-100, tl 125-130). Hinnates kostja tavalist elulaadi ja vajadusi leiab kohus, et kostja vajadused ühes kuus ei ole ülepaisutatud.

Lapse vajadused ja tavalise elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid. Kuna kostja ema sissetulek on töötasu keskmiselt 467 eurot kuus (tl 101), kannab suurema osa lapse vajadustest lapse võõrasisa. Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolusid, mille alusel on kohus hageja halvas varanduslikus olukorras veendumusele jõudnud. Kohus arvestab elatise määra muutmisel ka sellega, et lapse ja isa kohtumised toimuksid ka edaspidi, mitte ei jääks ära isal rahaliste vahendite puudumise tõttu. Hageja hoolib oma lapsest ja teeb vastavalt võimalustele lapsele kingitusi ning ostab asju. Samuti on kohus hinnanud hageja majanduslikku seisu, rahuldades hageja riigi õigusabi taotluse ja andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Kohus mõistab, et lapsel on võõrasisa, kellel ei ole seadusest tulenevat lapse XXX ülalpidamiskohustust, kuid kes sellele vaatamata katab lapse kulusid. Kostja on saanud lubada menetluses kahe advokaadi osavõttu, teadupärast on juristi teenus tasuline (kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda). Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kohus leiab, et lapse huviringides käimine, millega kaasnevad kuus olulised kulud, tuleb vanematel otsustada ühiselt. Kohus leiab, et elatise määra muutmine on põhjendatud mitte hagi esitamisest, vaid alates 01.11.2014.a. Samuti peab hageja elatise miinimummäära suurenes suutma maksta elatist vähemalt miinimummääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta tsiviilasjas nr 2-10-30517 Harju Maakohtu 18.10.2010 määrusega kinnitatud igakuise elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.11.2014.a. kuni kostja täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus poole menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.