Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
14.10.2014.a., Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-14-53083
Kohtuasi
XXX(XXX) avaldus XXX vastu alaealise lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale
Kohtuistungi toimumise aeg
01.10.2014.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Kaie XXX (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX) Puudutatud isiku määratud esindaja: advokaat Kadi Mägi Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Eestkosteasutus: Keila vald Keila Vallavalitsuse kaudu (Paldiski mnt 21, 76607 Keila, Harjumaa, e-post [email protected])
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ning tähtaeg, määruse jõustumine
Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§st 661 lg 4. Määrus hakkab kehtima alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue. Avaldaja, XXX(XXX) ja XXX kooselust sündis XXX tütar XXX, kes elab oma emaga alates vanemate kooselu lõppemisest 2011 aasta kevadel, Enne seda elasid lapsevanemad ja laps koos. Tütar on täielikult ema ülalpidamisel ja kasvatamisel. Oma isa, XXX, kohtus XXX viimati 2012.a. sügisel. XXX ei ole lapse käekäigu vastu huvi tundnud, mingeid kingitusi jõuludeks või sünnipäevaks ei ole teinud. XXX puuduvad
igasugused suhted XXX sugulastega. XXX vanemad elavad XXX. Avaldaja ei ole neid ka ise kunagi näinud, sest XXX endal puuduvad samuti nendega suhted. Avaldaja ja XXX kooselu lõppemise oluliseks põhjuseks olid XXX kuritegelik eluviis, majanduslikult hävitav käitumine ja alkohol. Avaldaja soovib, et kohus lõpetaks ühise hooldusõiguse ja talle antaks üle ainuhooldusõigus lapse suhtes. Parima tahtmise korral ei saakski avaldaja XXX kasvatamise osas XXX arvamust küsida, seast tal lihtsalt on kogu selle aja puudunud XXX kontaktid. Avaldaja on seisukohal, et XXX suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale täielik üleandmine on kindlasti lapse parimates huvides. Puudutatud isiku XXX arvamus Puudutatud isik on kohtuistungil avalduse rahuldamisega nõus. Puudutatud isiku XXX määratud esindaja seisukoht Harju Maakohtu 04.08.2014.a. määrusega määras kohus puudutatud isikule XXX esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määratud esindaja ülesandeid täitis kohtumenetluses advokaat Kadi Mägi. Määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. XXX on rõõmsameelne ja väga seltsiv peagi 5-aastaseks saav tüdruk. Hetkel XXX lasteaias ei käi, sest ema on kodune. XXX on kokku 12 korda kriminaalkorras karistatud, neist 3 viimast korda joobes sõiduki juhtimise eest, mis näitab, et isikul on probleeme alkoholiga. Varguste eest on XXX karistatud 7, huligaansuse eest 3 ja sõiduki ärandamise eest 2 korral. Käesoleval hetkel teeb XXX talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde kriminaalhoolduse all. Esindaja on arvamusel, et lapse huvidega ei ole vastuolus emale ainuotsustusõiguse andmine tema hooldamise küsimustes, sest ema on sisuliselt ainuhooldusõigust juba pikema aja jooksul teostanud. Senine elukorraldus on näidanud, et XXX on suutnud last kasvatada, arendada ja üleval pidada ning emal on olemas täielik valmisolek seda teha ka jätkuvalt. Eestkosteasutuse seisukoht Keila vald Keila Vallavalitsuse kaudu on arvamusel, et XXX avaldus XXX vastu lapse XXX suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks XXX on põhjendatud ega kahjusta alaealise XXX huve. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üldjuhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus, mis Perekonnaseaduse § 116 lg 2 tähenduses on vanemate kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Vanema isikuhooldus hõlmab Perekonnaseaduse § 124 lg1 ja § 126 lg 2 järgi muu hulgas vanema kohustust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda – mis loobki eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kui lapsevanemad asuvad eraldi elama, säilib üldjuhul ühine hooldusõigus ja vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada.
Arvestades seda, et laps elab alaliselt avaldajaga ja avaldaja kasvatab teda ning hoolitseb igapäevaselt tema heaolu eest, XXX on nõus avalduse rahuldamisega, ta ei ole alates 2011.a. kevadest tütre vastu huvi ega vanemlikku hoolitsust ilmutanud, on kohtu arvates vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale lapse ainuhooldusõiguse üleandmine kooskõlas lapse huvidega. Lapse suhtes on vaja pidevalt vastu võtta tema elukorralduses olulise tähtsusega otsuseid, sh elukoht, haridus, vajadusel ravi, samuti lapsega koos elava vanemaga reisimine jne. Ilma Urmo-Rain Markuselt lapse isiku- ja varahooldusõiguse avaldajale täielikult üleandmiseta ei ole emal võimalik vajaduse korral lapse suhtes olulisi otsuseid vastu võtta. Ema ja lapse vahel on hingeline side, mis lapse ja isa vahel puudub. XXX on senini pühendunud lapse eest hoolitsemisele ja on valmis seda tegema ka edaspidi. Lapse määratud esindaja advokaat Kadi Mägi toetab avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. Kohus leiab, et arvestades seda, et tegelikkuses teostab lapse hooldusõigust käesoleval ajal avaldaja üksinda, siis lapse hooldusõiguse üleandmisel avaldajale toimub ainult õigusliku olukorra vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Lapse suhtes ei muutu midagi. See ei välista isa tütre elust. Lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise korral on XXX endiselt õigus lapsega suhelda. Samuti säilib isal lapse ülalpidamiskohustus. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Pooled loobusid kohtuistungil määrusele edasikaebamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.