Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

2-14-54838 Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas Harju Maakohtule 23.07.2014 avalduse alaealisele XXX erieestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt algatas Põhja-Prefektuuri Kriminaalbüroo Lastekaitse talitus menetluse kriminaalasjas nr 13230100102 karistusseadustiku § 121 järgi seoses sellega, et 25.12.2012 kella 18:00 paiku XXX asuvas korteris, kasutas XXX endine elukaaslane XXX(sünd XXX) füüsilist vägivalda XXX suhtes. Alaealisel kannatanul peab olema esindaja kohtueelses menetluses ning kohtus. Lapse ema XXX suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 tunnustel (nr 14230101445), samuti oli XXX käesolevas avalduses märgitud väärkohtlemise toimepanemise ajal XXXelukaaslane. Seetõttu ei saa ta huvide konflikti tõttu last esindada, PKS § 120 lg 6 näeb ette, et vanemad ei või last esindada, kui see on PKS § 180 kohaselt eestkostjale keelatud. PKS § 180 lg 1 p 3 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja eestkostja vahel. Põhja-Tallinna Valitsus palub määrata XXX erieestkostjaks kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks (kriminaalasja nr 13230100102 kohtueelses menetluses ning kohtus) Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Kohus määras 05.08.2014 kohtumäärusega alaealisele XXX riigi õigusabi korras esindaja, kes on oma vastuses asunud seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, s.o määrata XXX erieestkostja kriminaalasjade kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks. Advokaat on seisukohal, et täiendavalt avaldaja poolt taotletud kriminaalasjale nr 13230100102, tuleks Tallinna linn määrata XXX esindajaks ka teistes Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri (PPA) poolt Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnale 07.07.2014 saadetud teatises märgitud kriminaalasjades. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, lapsele määratud esindaja arvamusega ja arvestades ärakuulamisel saadud teavet ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. PKS § 209 lg 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. PKS § 180 lg 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel. PKS § 209 lg 3 kohaselt juhul, kui tekib vajadus määrata erieestkostja, teatab vanem või eestkostja sellest viivitamata kohtule. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid. PKS § 209 lg 4 kohaselt juhul, kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 kohaselt kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Tallinna linn on esitanud kohtule avalduse alaealisele XXX erieestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt algatas Põhja-Prefektuuri Kriminaalbüroo Lastekaitse talitus menetluse kriminaalasjas nr 13230100102 karistusseadustiku § 121 järgi seoses sellega, et 25.12.2012 kella 18:00 paiku XXX asuvas korteris, kasutas XXX endine elukaaslane XXX(sünd XXX) füüsilist vägivalda

2-14-54838 XXX suhtes. Alaealisel kannatanul peab olema esindaja kohtueelses menetluses ning kohtus. Lapse ema XXX suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 tunnustel (nr 14230101445), samuti oli XXX käesolevas avalduses märgitud väärkohtlemise toimepanemise ajal XXXelukaaslane. Kohus on tuvastanud, et lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 83 ja PKS § 116 lg 2 kohaselt XXX(tl 7). Põhja-Prefektuuri Kriminaalbüroo Lastekaitse talitus on algatanud menetlused kriminaalasjades nr 13230100102, 12230113924, ja 14230101445 (tl 9). Kuivõrd kõikides eelnimetatud kriminaalasjades on tegemist PKS § 180 lg 1 kohase olukorraga, siis ei saa lapse ema XXX eestkostetavat esindada. Kohus on seisukohal, et juhindudes PKS § 209 lg 1 ja 2 koosmõjus PKS § 180 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt on lapsele erieestkostja määramine antud juhul põhjendatud ja vajalik, kuid seda üksnes konkreetsetes kriminaalasjades (12230113924, 13230100102 ja 14230101445), seega ilma piiranguteta erieestkostja määramine ei ole põhjendatud. PKS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohtule ei ole teada sobivat füüsilist isikut, kes oleks nõus asuma täitma erieestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et lapse erieestkostjaks tuleb määrata Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kriminaalasjade nr 13230100102, 12230113924 ja 14230101445 kriminaalmenetluse (kohtueelses menetluses ja kohtus) ajaks. Erieestkostjal on XXX esindusõigus kriminaalasjaga nr 13230100102, 12230113924 ja 14230101445 seonduvates õiguslikes vaidlustes. Menetluskulud Lähtudes TsMS § 172 lg 3 sätestatust, tuleb menetluskulud käesolevas asja jätta täielikult riigi kanda. TsMS § 5631 kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates

päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.