Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2014.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-5197
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu abielulahutuse nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; viibimiskoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2014
Kostja: XXX(isikukood XXX; viibimiskoht: XXX)
Kostja vastuse kohaselt on hageja teda laimanud. Hageja teadis enne abielu sõlmimist, et kostjal on narkosõltuvus ja kostja viibib vanglas. 23.09.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 23.09.2014 toimunud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata on poolte abielusuhted antud juhul pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu ei ole poolte kunagi olnud ja mõlemad pooled on 23.09.2014 kohtuistungil kohtule kinnitanud, et soovivad abielu lahutada. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja avaldas soovi taastada tema varem kantud perekonnanimi XXX, siis juhindudes NS § 11 lg 1 sätestatust taastab kohus kostjale enne abielu sõlmimist kantud perekonnanime XXX. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, seega on hagi hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.