Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa, kes jättis lapse ema kasvatada. Hagejal on probleemid suhtlemise ja kõnega, mistõttu ta käib logopeedi ja psühholoogi juures. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 790 eurot, mis sisaldab järgmisi kulusid: eluasemele 130 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 10 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 180 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustuse täitmisele 180 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 40 eurot. Elatise väljamõistmist taotletakse alates 01.03.2014 summas 250 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja selgitab, et kuigi kostja ja hageja seaduslik esindaja ei ela koos alatest märtsikuust, võtab kostja jätkuvalt osa poja ülalpidamisest ja kasvatamisest, kohtub lapsega regulaarselt, on tasunud lasteaia , jalgpalli trenni, Elion ja Elisa arveid. Samuti on kostja soetanud pojale vajaminevaid asju, sh riideid, jalanõusid, mänguasju, arvuti. Kostja on seisukohal, et tegemist on tavalise lapsega, mistõttu puudub vajadus teha täiendavaid rahalisi väljaminekuid. Kostja möönab, et laps on vajanud individuaalset tööd ja lähenemist. Kostja on nõus maksma 200 eurot iga kuu. Võla graafik võiks olla miinimum 50 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, kuni 21 aastaseks saamiseni, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 790 eurot, mis sisaldab kulutusi eluasemele, toidule, tervishoiule, transpordile, sidele, koolikohustuse täitmisele hügieenitarvetele, riietele, jalanõudele ning muid vältimatud püsikulusid. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud arved, tšekid ja pangakontode väljavõtted. Kohus jätab tähelepanuta hageja seadusliku esindaja enda kulusid tõendavad dokumendid (mh kulutused meditsiiniteenusele, seadusliku esindaja ravimitele, keelekursusele) kui asjasse mittepuutuvad. Hageja on kommunaalkulude tõendamiseks esitanud KÜ XXX arved perioodi 2013 kuni 2014 märtsi eest ning nende tasumist ka pangakonto väljavõtetega tõendanud. Kuivõrd hageja elab nimetatud korteris seadusliku esindajaga kahekesi, siis on hagejale langeva osa suurus 65 eurot (130/2). Elektrikulude tõendamiseks on hageja esitanud Eesti Energia arved perioodi 2013 septembri kuni 2014 veebruari eest ning nende tasumist ka pangakonto väljavõtetega tõendanud. Hagejale langev osa on keskmiselt 8 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on kulutused koolikohustuse täitmisele 180 eurot. Koolikohustuse

tõendamiseks on esitatud XXXOÜ arved kokku 90 eurot, mida kohus peab põhjendatuks ja vajalikeks. Kulutusi toidule tõendavad pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et pangakaardiga on toitu ostetud keskmiselt 100 euro eest kuus. Arvestades, et eelduslikult on toidu eest tasutud ka sularahas ning seda, et TSN Emori andmetel oli 2014. aasta augustikuus põhitoiduainete ostukorvi maksumuseks 68,77 eurot ühe inimese kohta, peab kohus põhjendatud kulutusteks toidule 100 eurot kuus. Kulutusi riietele ja jalanõudele ning mänguasjadele tõendavad kviitungid ja pangakonto väljavõtted. Kohus peab kulutusi riietele ja jalanõudele summas 60 eurot põhjendatuks. Hageja on märkinud, et tervishoiule kulub keskmiselt 180 eurot kuus. Tervishoiule tehtavate kulutuste tõendamiseks on esitatud apteegi kviitungeid ja pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kõik tehtud kulutused ei ole seotud lapse tervishoiuga. Arvestades, et arstiabi on tasuta kättesaadav, retseptiravimeid müüakse lastele soodushinnaga ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja kulutused tervishoiule on tavapärasest suuremad, leiab kohus, et 180 eurot keskmiselt 1 kuus tervishoiule on ülemäärane. Kohus peab põhjendatuks kulutusi keskmiselt 1 kuus 15 euro ulatuses. Kuigi hageja ei ole tõendanud kulutusi hügieenitarvetele, peab kohus kulutusi isiklikule hügieenile ja hooldusele vajalikeks ja põhjendatuteks ning arvestades jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikuks 30 eurot kuus. Kuigi hageja ei ole tõendanud kulutusi sidele ja transpordile, peab kohus kulutusi vajalikeks, põhjendatuteks ja mõistlikeks kokku summas 20 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit muude vältimatute püsikulude tõendamiseks summas 40 eurot (teater, tsirkus jms kohad). Hageja selgitab, et on maksnud lasteaia ürituste eest sularahas ja lasteaed tšekki ei anna, mistõttu puuduvad tõendid. Kohus arvestades, et meelelahutus- ja kultuuriürituste hinnad on lastele üldjuhul soodsamad ning eluliselt ei ole usutav, et lasteaia üritusteks kulub iga kuu keskmiselt 40 eurot, leiab, et muud vältimatud püsikulud on põhjendatud summas 20 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja ühe kuu vältimatud kulutused, mis on tõendatud või kohtu poolt peetud mõistlikuks ja vajalikuks, on järgmised: eluasemele 65 eurot, elektrile 8 eurot, koolikohustusele 90 eurot, toidule 100 eurot, tervishoiule 15 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalatsitele 60 eurot, sidele- ja transpordile 20 eurot ning muud vältimatud püsikulud 20 eurot, kokku 408 eurot. Kui jagada lapse kulutused mõlema vanema vahel võrdselt, siis tuleks kummalgi vanemal kanda kulutusi 204 eurot kuus. Hageja on esitatud kohtule tõendid, milles tuleneb, et hageja kõne ei ole arenenud eakohaselt (tema kõnes esineb palju häälduspuudeid, silbi- ja vältestruktuuri puudeid, sõnavara on vaene, lausetes esineb grammatikavigu, lausetes on vale sõnade järjekord, kasutab 3-sõnalisi lauseid, puudub elementaarne jutustamisoskus, tähelepanu- ja mõtlemisülesanded valmistavad raskusi jms) ning Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni 23.05.2014 otsusega nr 2-13/72 on koolikohustuse täitmise algus edasi lükatud seoses lapse võimete ja kõneprobleemidega. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ettevalmistusega seotud kulutusi. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja vajab täiendavat abi kooliks ettevalmistamisel, muuhulgas kõne arendamist, mistõttu on põhjendatud täiendavad rahalised väljaminekud. Kuivõrd hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.03.2014, siis kohus ei arvesta kostja vastuväiteid ja tõendeid, mis puudutavad perioodi enne nimetatud kuupäeva. Kostja väitel on ta tasunud lasteaia , jalgpalli trenni, Elion ja Elisa arveid ning soetanud pojale vajaminevaid asju (sh

riideid, jalanõusid, mänguasju, arvuti ja muud vajaminevat). Kulutuste tõendamiseks on kostja esitanud pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on 2014 märtsikuus tasunud lasteaia tasu 63,23 eurot ja Elisa Eesti AS-le 20 eurot, kokku 83,23 eurot. Kostja ei ole tõendanud 2014 märtsikuus kulutusi jalgpalli treeningutele, Elioni’le, riietele, mänguasjadele ja arvutile. Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, mis seisneb ülalpidamise ebapiisavas andmises, mistõttu on alus eeldada, et kostja ei täida ka tulevasi kohustusi õigel ajal. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse osaliselt, mõistes kostjalt välja elatise 200 eurot kuus. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hagiavaldus on kohtule esitatud 25.03.2014, hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.03.2014. Kostja esitas kohtuistungil taotluse võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel iga kuu 50 eurot. Arvestades, et kostja on ülalpidamiskohustust 2014 märtsikuus täitnud 83,23 eurot, kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis 116,77 (200-83,23) eurot ning alates 01.04.2014 igakuiselt 200 eurot kuus. Elatise võlgnevus 2014 märtsi kuni septembri eest tuleb kostjal tasuda igakuiselt 50 euroste maksetena kuni võla tasumiseni. Kostjal tuleb tasuda hageja elatis igakuiselt XXX arvelduskontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.