Kohtuasja number
2-14-55071
Otsuse kuupäev
25. september 2014.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
XXX hagi XXXvastu abielulahutuse nõudes
Istungi toimumise kuupäev
23.09.2014.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX)
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Lahutada XXX`u ja XXX abielu, mis on sõlmitud XXX.a Harju Maavalitsuses. Taastada XXX`u abielueelne perekonnanimi ja anda talle perekonnanimi XXX. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Mõista välja XXX Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole (Nordea Pank nr EE221700017003510302 või Swedbank nr EE062200221059223099 või SEB Pank EE571010220229377229 viitenumber mõlemal juhul 99914100004362) selgitusega riigilõiv tsiviilasjas nr 2-1455071 järgmiselt: -15.10.2014 25 eurot -15.11.2014 25 eurot. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu. Hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult 4 aastat tagasi lõppenud, abikaasadel puudub abieluline kooselu.
Kostja avaldas, et on abielulahutusega nõus.
Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja leiab samuti, et abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja on sellega nõustunud, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades poolte esitatud seisukohti tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu. Kuivõrd pooled on väljendanud kindlameelselt tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. Asjas esitas hageja taotluse, milles palub muuta oma perekonnanime XXX`ks Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusest nähtuvalt oli hageja perekonnanimi enne abiellumist XXX. Seega tuleb hageja taotlus perekonnanime taastamiseks rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 03.08.2014.a määrusega on anti hagejale menetlusabi ja kohustati teda tasuma riigilõiv kokku summas 2100 eurot igakuiste 25 euro suuruste osamaksetena 4 kuu jooksul. Hetkel on hageja tasunud kaks osamakset kokku summas 50 eurot. Tasumata on seega 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.