XXX(XXX) avaldus täisealisele isikule XXXeestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10414 Tallinn); Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson (OÜ Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, registrikood 10656351, asukoht Kentmanni 24-4, 10116 Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX(XXX) avaldus.
2.Seada täisealisele isikule XXX(isikukood XXX) tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks XXX(isikukood XXX) tähtajaga 5 (viis) aastat, s.o kuni 16.09.2019.a.
3.Kohus otsustab XXX seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16.09.2019.a.
4.Tunnistada XXX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
Kuivõrd XXX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
6.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. XXX ülesanneteks on XXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
7.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja XXX vara kohta seisuga 16.09.2014.a. Nimekirjas tuleb esitada teave XXX varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos
vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 16. septembril. Esimene aruanne tuleb esitada 16.09.2015.a. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele.
9.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
11.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Menetluskulude jaotamine
13.Jätta XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest isik, kellele eestkostja määramist menetleti; isik, kes eestkostjaks määrati; isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 531 lõikele 1 alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja XXX esitas 20.06.2014.a. Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XXX eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik XXX võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Avaldaja kinnitas avalduses, et ta on nõus hakkama oma ema, XXX, eestkostjaks. Lisaks kinnitas avaldaja, et XXX poeg XXX elab Venemaa Föderatsioonis, XXX abikaasaga ja avaldaja isaga XXX XXX aga ei suhtle.
2.Kohus võttis oma 14.08.2014.a. kohtumäärusega käesoleva hagita asja menetlusse, määras puudutatud isiku XXX suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning andis XXX riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabikulusid. Riigi õigusabi osutas puudutatud isikule XXX vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson.
3.XXX
4.Puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja Raivo Bergson leidis oma 07.09.2014.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et XXX, kellega ta käis ka tema elukohas kohtumas, vajab eestkoste seadmist. Esindaja sõnul vastab eestkoste seadmine XXX huvidele, kuna XXX ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema ega kaitsma oma õigusi. XXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kinnitas, et XXX, kes on eestkostjaks hakkamise kohta andnud ka oma nõusoleku, on sobiv isik täitmaks XXX eestkostja ülesandeid ning tema määramine eestkostjaks ei ole vastuolus eestkostetava huvidega.
5.Puudutatud isiku XXX elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu toetas samuti oma 02.09.2014.a. kohtule esitatud seisukohas kohtule esitatud avalduse rahuldamist, kuna puudutatud isik XXX ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ega kaitsma oma isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja kinnitas, et XXX, kes omab oskusi, et täita eestkostja ülesandeid ja kohustusi, on eestkostjaks ka sobiv isik. Samuti leidis Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja, et XXX abikaasa XXX ei suudaks eestkostja ülesandeid täita.
6.Harju Maakohus kuulas 12.09.2014.a. vastavalt TsMS § 524 lõikele 1 isiklikult ära puudutatud isikud XXX ja XXX . XXX, kes leidis, et eestkostet tema üle seada ei ole vaja, ei suutnud meenutada, mis raha Eesti Vabariigis käesoleval ajal käibel on, samuti ei suutnud ta meenutada, kes on Eesti Vabariigi president ega Tallinna linnapea. XXX kinnitas kohtule, et ta tõi oma ema XXX oma isa XXX juurest enda juurde elama 2014.a. aprillis. Samuti kinnitas XXX, et XXX ei ole juba 2 (kaks) aastat poes käinud ja ta ei oska rahaga ümber käia. XXX, kes on nõus hakkama oma ema XXX eestkostjaks märkis, et kuivõrd ta töötab majahoidjana, on ta ka päeval kodus ja saab emal silma peal hoida, samuti aitavad tal ema eest hoolitseda tema abikaasa ja tütar. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Eestkoste seadmise eelduseks täisealisele isikule on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 203 lõike 1 kohaselt asjaolu, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et XXX põeb XXX. Eeltoodust tulenevalt on XXX TsÜS § 8 lõike 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
8.PKS § 203 lõige 1 sätestab, et juhul kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Kohus on seisukohal, et avaldus XXX eestkoste seadmiseks on põhjendatud, sest kohtumääruse punktis 7 jõudis kohus järeldusele, et XXX on piiratud teovõimega isik tulenevalt dementsusest, mis on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga.
9.PKS § 204 lõige 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohus leiab, et XXX eestkostjaks tuleb määrata tema tütar XXX, kes on oma ema asju ajanud ka siiani ja andnud eestkostjaks hakkamise kohta ka oma kirjaliku nõusoleku (t/l 5-6). XXX eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
10.Tulenevalt XXX psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, XXX riigi õigusabi korras
määratud esindaja ja XXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest, kohtule esitatud avaldusest ja sellele lisatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide XXX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
11.Tulenevalt asjaolust, et XXX tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks tuleb vastavalt TsMS § 526 lõikes 5 sätestatule tunnistada XXX ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
12.TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus iga 5 (viie) aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXX tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, s.o kuni 16.09.2019.a.
13.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. Vastavalt PKS § 184 lõikele 1 esitab eestkostja kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Tulenevalt nimetatud seadusesättest kohustab kohus esitama eestkostjat eestkostetava vara nimekirja eestkoste seadmise aja seisuga 1 (ühe) kuu jooksul ning koos vara nimekirjaga tuleb eestkostjal esitada kohtule ka XXX vara tõendavad dokumendid. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXX esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 16. septembril. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
14.Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava
vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Menetluskulude jaotamine
15.TsMS § 172 lõige 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avalduse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja XXX kanda ning puudutatud isikule XXX riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulu ja XXX psühhiaatrilise ekspertiisikulu Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.