lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-57141/18

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-57141/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-57141

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

Hagihind

1 890 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: XXX (e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus

Asja lahendamise viis Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX elatis XXX kasuks igakuuliselt alates 15.11.2013.a. summas 210 (kakssada kümme) eurot kuni XXX õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui XXX 21-aastaseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on XXX kohustatud väljamõistetud elatise tasuma XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX märkides makse selgitusse „XXX elatis“.
4.Menetluskulud jätta XXX kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
05.detsembril 2013.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-23684 kostjalt välja mõistetud hageja kasuks igakuiselt elatist 3 300 krooni kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja saades 11.11.2013.a. täisealiseks jätkab õpinguid XXX. Hageja palub kostjalt elatise summa väljamõistmisel võtta aluseks varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise 3 300 krooni ehk 210 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 210 eurot igakuuliselt tagasiulatuvalt 15. novembrist 2013.a. Kostja seisukohad Kostja hagiga nõus ei ole, sest tema pensioniraha ei võimalda tasuda elatist hageja nõutud ulatuses. Kostja jäi pensionile alates 01.08.2013.a. ja kostja brutopension on 2 539.80 eurot ning peale tulumaksu arvestamist saab kostja 1 701.67 eurot. Alates 01.01.2014.a. on pension brutona 2 574.69 eurot ja tulumaksu muutumise tõttu alates 01.02.2014.a. jääb kostjale kätte 1 969.67 eurot. Kostja sissetulekud ei ole samasugused kui eelmise kohtuotsuse ajal. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et hageja XXX , kes on sündinud XXX .a., saades täiskasvanuks XXX.a. jätkab õpinguid XXX (t.l. 4-5, 88). PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle. Vaidlust ei ole, et 19.02.2009.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-23684 mõisteti kostjalt hageja kasuks, kui hageja oli alaealine, välja elatis igakuuliselt 3 300 krooni ehk 210.90 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (t.l. 20-24) Vaidlust ei ole, et kostja hagejat, kes jätkab täiskasvanuks saades õpinguid keskhariduse omandamiseks, ülal ei pea. Kostja arvates ei ole tema sissetulekutest võimalik hagejat ülal pidada. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Pooled ei vaidle, et kostja ei tööta ning on pensionil ja saab igakuuliselt pensioni 2 574.69 eurot, millest peale tulumaksu kinni pidamist jääb kostjale 1 969.67 eurot (t.l. 71-73). Kohus leiab, et kostja varanduslikust seisundist tulenevalt, kus kostjal on kohustus eelkõige üleval pidada oma alaealist last XXX igakuuliselt summas 210 eurot, on kostjal võimalik ka hagejat ülal pidada igakuuliselt 210 euro ulatuses. Asjaolu, et kostja varanduslik olukord on muutunud võrreldes ajaga, mil temalt mõisteti välja elatis alaealisele XXX ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et täites seadusest tulenevat kohustust ülal pidada oma õppivat last 210 euro ulatuses igakuuliselt, oleks kostja enda tavaline ülalpidamine kahjustatud.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis igakuuliselt tagasiulatuvalt 15.11.2013.a. kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited hageja ema varandusliku olukorra kohta, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust kuna vaidlust ei ole selle üle kas hageja ema täidab hageja ülalpidamiskohustust. Vaidlust ei ole ka, et pooled kohtuvälist kokkulepet elatise tasumiseks sõlminud ei ole. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium