Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
16.06.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-14-10513
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
292,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Riho Sillar (Õigusbüroo Riho Sillar OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn, e-post [email protected])
esindajad
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
26.05.2014
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 08.03.2014 kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-6) kohaselt Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-30968 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus kostja maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 145 eurot. Esialgu täitis kostja ülalpidamiskohustust, kuid 2014.aasta jaanuarist alates ei ole kostja hagejale üldse elatist maksnud. Elatise väljamõistmisel oli hageja 1 aasta ja 2 kuune. Üsna pea tähistab hageja juba 3. sünnipäeva. Hageja kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud kulud on suurenenud. Hageja leiab, et kostjalt välja mõistetud elatis kuulub suurendamisele 32,50 euro võrra seoses lapse eluvajaduste suurenemisega. Hageja arvestustel on hageja igakuised kulud arvestuslikult ligikaudu 570 eurot. Hageja palus muuta tsiviilasjas nr 2-12-30968 Harju Maakohtu 28.09.2012 kohtumääruse p-ga 1 kinnitatud elatise suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis on ajavahemikul 01.01.-31.12.2014.a. 177,50 eurot ning alates 01.01.2015.a. 195 eurot) alates 08.03.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.05.2029 või kui hageja täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni 26.05.2032.; jätta muutmata tsiviilasjas nr 2-12-30968 Harju Maakohtu 28.09.2012 kohtumääruse p 2, mille kohaselt kostja peab tasuma hagejale elatise võlgnevuse summas 810 eurot alljärgneva maksegraafikuga: alates 2012. a oktoobrist (kaasaarvatud) iga kuu 33,75 eurot 24 kuu jooksul; kostjal tasuda elatis iga kuu 20. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XX X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (AS Swedbank). Arveldusarve muutumisest teavitab XXX kostjat; kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja menetluskulud, sh. tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja palus kohtuotsuses näha ette menetluskulude rahalise suuruse. Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 51-52) märkis kostja, et tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist summas 177,50 eurot kuus alates 01.04.2014, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda maksta alates aasta algusest või suuremat summat. Kostja kulud ületavad hetkel tema tulud. Kuna lapse ema leiab raha õigusbürood kasutada, ei taha pakkuda lapse isale kompromissi, palus kostja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistung
Kohtuistungil (tl 68-69) palus hageja hagi rahuldada. Kostja nõustus maksma hagejale elatist alates 01.04.2014.a, kuna kostja finantsiline olukord ei võimalda varem maksta. Kostja auto on arestitud. Kostjal ei ole piisavalt raha elamiseks, osa palgast on arestitud. Jaanuarist märtsini oli kostja sissetulek 700 eurot. Kostja tööandja maksab hetkel palka 400 eurot, öeldes, et kui kostja rohkem töötab, saab rohkem palka. Kostjat aitavad vanemad ja kostja elukaaslane. Kostja osa eluasemekuludes on 100 eurot, toidule 100 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiule 20 eurot, muud kulud 20 eurot. Kostja leidis, et elukaaslase ja elukaaslase lapse ülalpidamine on võrdne kostja lihase tütre ülalpidamisega. Veebruaris oli kostjal hagejaga kirjavahetus. Kostja küsis kas ta võib last näha, lapse ema vastas et last ei näita, kuna kostja ei maksa elatist. Kostja vastas lapse emale, et kui saab raha siis maksab. Kostja leidis, et kui hageja tasub oma menetluskulud ise, on kostja nõus maksma elatist alates 08. märtsist 2014.a. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Harju Maakohtu 28.09.2012.a. kohtumääruse alusel. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi: PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11). Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 28.09.2012.a. kohtumäärusega (tl 12) kinnitas poolte kompromissi, mille p 1 kohaselt kostja tasub tütar XXX ülalpidamiseks elatist alates oktoobrist 2012.a. (kaasaarvatud) igakuiselt 145 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kohtumääruse p 2 kohaselt tasub kostja hagejale elatise võlgnevuse summas 810 eurot alates 2012.a. oktoobrist (kaasaarvatud) iga kuu 33,75 eurot 24 kuu jooksul. Elatise ja võlgnevuse tasub kostja iga kuu 20. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega alates 2012.a. oktoobrist oli kostjal kohustus tasuda elatist igakuiselt 145 eurot + iga kuu 33,75 eurot elatise võlgnevust 24 kuu jooksul. Vaidlust ei ole, et 2014.a jaanuaris ja veebruaris kostja elatist ei maksnud. 08.03.2014 maksis kostja lapse ema arvele 180 eurot, selgitusega XXX elatis (tl 64). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme sugulased ning § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.
Võlaõigusseadus (VÕS) § 63 lg 1 sätestab, et osavõlgnikud peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, võrdsetes osades. Kostja oli nõus maksma elatist miinimummääras alates 01.04.2014.a., kuna tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta elatist miinimummääras alates 08.03.2014. Alates 08.03.2014 oli kostja nõus maksma elatist tingimusel, et hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja esitatud andmetel (tl 34-35) ja kohtuistungil täpsustatu kohaselt ühes kuus kostja osa eluasemekuludes on 100 eurot ja toidule 100 eurot, kostja sidekulud 10 eurot, tervishoiule kulub 20 eurot ja muud kulud moodustavad 20 eurot. Kostja töötasu (bruto) ca 400 eurot kuus (tl 62). Kostja sõiduauto on arestitud ja kostja töötasu on osaliselt arestitud (tl 63). Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 järgi ei vabane kostja oma kohustustest varalise seisundi tõttu maksta elatist. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas asjas puuduvad. Kostja elukaaslase ja elukaaslase lapse osas ei ole kostjal seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja oli nõus maksma elatist miinimummääras alates 01.04.2014.a. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Hageja esitas hagi 08.03.2014.a. Kohus leiab, et kostjalt väljamõistetud elatise suurendamine 32,50 euro võrra alates 08.03.2014 ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta tsiviilasjas nr 2-12-30968 Harju Maakohtu 28.09.2012.a. määrusega kinnitatud elatise suurust (p 1) ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 08.03.2013.a. PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras). Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista elatis hageja täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel 21-aastaseks saamiseni. Kohus märgib, et PKS § 97 kohaselt on ülalpidamise saamiseks õigustatud alaealine laps. Kuigi sama §-i alusel on elatise saamiseks õigustatud ka see laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei ole praegusel ajal teada, kas hageja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid jätkab. Juhul, kui see nii peaks olema ja juhul, kui kostja peaks vabatahtlikust elatise maksmise kohustusest hoiduma, tuleb lapsel siis uuesti kohtusse pöörduda ning vastavad elulised asjaolud hagi alusena kohtu ette tuua. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks elatise välja kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
Kohus leiab, et antud tsiviilasjas on tegemist ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu TsMS § 164 lg 1, mis võimaldaks menetluskulud jätta poolte kanda. Kohus ei saa kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb lähtudes TsMS §-st 162 lõikest 1 jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl 72-82). Hageja leidis, et kuna kohus menetleb hagi vastavalt TsMS §-le 405 lihtmenetluses, võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kõik hageja menetluskulud, sh riigilõiv summas 60 eurot ja lepingulise esindaja kulud, mis vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad 320 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja tööaruande kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kohtus kokku 4 tundi (80 eurot/ tund). Kõik välja mõistetud rahasumma kanda üle hageja seadusliku esindaja XXX arveldusarvele AS Swedbank nr
Kohus edastas hageja avalduse kostjale ja andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kui kostjal on menetluskulusid, palus kohus esitada kohtule menetluskulude nimekiri. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada hageja kulusid mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Kostja vaidles vastu kulude suurusele ja leidis, et kulud on ülepaisutatud ning neid ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja leidis, et hagiavalduse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 0,75 tundi, ülejäänud toimingutele (vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine) 0,5 tundi. Lapse ema ei võtnud kostjaga ühendust enne õigusbüroosse pöördumist ega püüdnud kokkuleppel küsimust lahendada. Kostjal ei ole võimalust maksta hageja menetluskulusid. Kostja ei ole keeldunud ega keeldu oma lapse ülalpidamisest. Hageja poolt arve 100014 kohaselt teostati hageja suhtes järgmine õigusabitoiming: • Hagiavalduse koostamine ja esitamine (kestus 2 tundi). Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt esitati kohtule 08.03.2013 hagiavaldus pikkusega 6 lehekülge koos lisadega. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi, mis hõlmab endas materjalide, seaduste, Riigikohtu praktika läbitöötamist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Hageja poolt arve 100015 kohaselt teostati hageja suhtes järgmine õigusabitoiming: • Kostja hagivastusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine (kestus 1,5 tundi). Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 14.04.2014 seisukoha kostja vastuse suhtes pikkusega 6 lehekülge. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi, mis hõlmab endas kostja seisukoha, seaduste, Riigikohtu praktika läbitöötamist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Samuti oli hageja vastuses ka esitatud hageja põhjendatud taotlus kostja varalise seisukorra väljaselgitamiseks. Hageja poolt arve 100021 kohaselt teostati hageja suhtes järgmine õigusabitoiming: • Lepingulise esindaja osalemine kohtuistungil (kestus 0,5 tundi).
Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 26.05.2014 kohtuistung kestusega 30 minutit. Kohtu hinnangul on kõnealuse õigusabitoimingu teostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 0,5 tundi, mis hõlmab endas istungil osalemist. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 4 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 80 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (80 eurot/tund), ülemäära kõrge. Seega on hageja vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks õigusabitoimingutele kokku 320 eurot (4 h x 80). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 292,50 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 640 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 60 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 60 eurot. Kostja on leidnud, et kostjal ei ole võimalust maksta hageja menetluskulusid. Kohus selgitab, et kohtuotsuses märkis kohus, et menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna antud juhul tehti otsus kostja kahjuks, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjal on võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist apellatsioonkaebuse esitamisega Tallinna Ringkonnakohtule. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 380 eurot (320 + 60). Kõik välja mõistetud rahasumma kanda üle hageja seadusliku esindaja XXX arveldusarvele AS Swedbank nr XXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.