Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuni 2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-2381
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
02. juuni 2014.a.
XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes
Resolutsioon
Tallinna
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusoalised soovivad kaebuse esitamisel taotleda menetlusabi, siis seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 17.01.2014 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud XXX.a., mille kohta on koostatud abielu tõend Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavaldusel on lisatud Tallinna Perekonnaseisuameti väljastatud abielu tõend nr XXX (tl 7) ning hageja ja kostja passi koopiad (tl 8-11). Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 25.03.2014. 1(3)
Kostja esitas Harju Maakohtule 21.04.2014 kirjaliku vastuse, milles soovib abielu lahutamist ning nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus vaatas asja läbi 02.06.2014. a kohtuistungil. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning lisas istungil, et abielusuhted lõppesid 2013. aasta augustis. Hageja avaldas istungil, et ta ei näe võimalust perelepituseks ega abielu suhete taasutmiseks, kuivõrd kostja elab välisriigis ja Eestis elada ei taha ning hageja elab Eestis ja ei soovi elada välisriigis. Hageja käis kostjal välisriigis külas ning leidis, et seal elada ei soovi. Kostja istungile ei ilmunud. Kohus loeb, et kostja on kohtuistungist teadlik, kuivõrd kohtukutse on kostja on 29.04.2014 kätte saanud. Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ning abielu jätkamine on võimatu. Kostja on abielu lahutamisega nõustunud. Kohus tuvastas, et XXXja XXXabielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abielu tõend nr XXX (tl 7). Rahvastikuregistriandmetel on hageja Eestimaa kodanik ning kostja Saksamaa kodanik. Eesti kohtu pädevus lahutusasja lahendamiseks tuleneb Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29) artiklist 3, mille kohaselt abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil: on abikaasade alaline elukoht või oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või on kostja alaline elukoht või on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht. Seega kohus leiab, et ta on õigustatud hageja ja kostja abielu lahutama ning kohaldamisele kuuluvad Eesti õiguse asjakohased sätted. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ning kuulanud kohtuistungil ära hageja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 64 võib abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuivõrd perekonnaseisuasutus ei ole antud juhul pädev abielu lahutama seoses asjaoluga, et kostja elukoht ei ole Eestis, tuleb abielu lahutada kohtuotsuse alusel. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielulist kooselu enam ei ole ja pooled elavad erinevates 2(3)
riikides, siis abielusuhted on lõppenud. Hageja on avaldanud, et ta ei soovi kooselu taastamist. Kostja on avaldanud, et soovib abielu lahutamist. Seetõttu on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielu tuleb PKS § 67 lg 1 alusel lahutada. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb käesoleva otsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.