Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-22-2637 5. detsember 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi X-i süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2025. a otsus X-i kaitsjad vandeadvokaadid Norman Aas ning Sander Potisepp ja vandeadvokaadi abi Simone Eelmaa, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Sigrid Nurm 5. november 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2025. a otsus X-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi, temalt hüvitise väljamõistmises tunnistaja kulude katteks ning enne apellatsioonimenetlust valitud kaitsjale makstud tasu jätmises süüdistatava kanda.
2.Jõustada Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsus X-i õigeksmõistmises KarS § 3001 lg 2 järgi, muutes maakohtu otsuse põhiosa ja asendades selles õigeksmõistmist puudutavad põhjendused käesoleva otsuse punktides 30–42 toodud põhjendustega.
Jätta tunnistajale hüvitatud menetluskulu 43 eurot 59 senti Eesti Vabariigi kanda.
6.Mõista Eesti Vabariigilt X-i kasuks välja menetluskulu hüvitis järgmiselt: - enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks 79 677 eurot 81 senti; - kassatsioonimenetluse kulu katteks 2880 eurot.
7.Tasuda eelmises punktis nimetatud menetluskulu hüvitis OÜ Advokaadibüroo X pangakontole nr EE461010220011658017 (AS SEB Pank).
1-22-2637
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.X anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangu rikkumises. Süüdistuse aluseks on järgmised asjaolud.
2.Vihula vallavanem volitas ajavahemikul 17. augustist 2016 kuni 8. septembrini 2017 (k.a) X-i esindama Vihula valda ning osutama vallale õigusteenust seoses Vihula Vallavolikogu 12. juuni 2014. a otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetlusega. Süüdistatav pidi (a) koostama valla nimel esitatavaid seisukohti ning (b) esindama valda detailplaneeringut puudutavas maavanema järelevalvemenetluses. Vallavanema volitusega anti süüdistatavale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.
3.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 4 kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutada, kui see pole seadusega lubatud. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 2 p 1 kohaselt peab ametiisik seaduses sätestatud juhul pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest (KVS § 11). Käsmu sadama detailplaneeringu menetlust alustati MTÜ Käsmu Majaka Sadam taotlusel. Süüdistatav on alates
22.maist 2012 selle mittetulundusühingu juhatuse liige. Seega on ühing KVS § 7 lg 1 p 3 ja tulumaksuseaduse § 9 kohaselt süüdistatavaga seotud isik. X teadis mittetulundusühingu majanduslikust huvist, mis võib mõjutada tema toiminguid valla volitatud esindaja ning õigusteenuse osutajana. Samuti oli süüdistatav teadlik korruptsiooniohust, sest ametiisikuna sai ta sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ning maavanema otsust mittetulundusühingu jaoks soodsas suunas (KVS § 11 lg 1 p-d 1–3).
4.Vaatamata korruptsiooniohule osales süüdistatav alates 17. augustist 2016 Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses ja suunas valla toiminguid, mis olid seotud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekunud vastuväidetele vastamise, teabenõuete esitamise ning Käsmu sadama rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste, valla seisukohtade ja detailplaneeringut puudutavate vastuste koostamisega. Süüdistatav rikkus toimingupiirangut ka sellega, et osales 8. septembril 2017 Vihula vallavanema volituse alusel Vihula valla esindajana Lääne-Viru Maavalitsuses maavanema järelevalvemenetluse arutelul. Ta kujundas ja esindas valla nimel detailplaneeringut puudutavaid seisukohti, et saavutada mittetulundusühingu huvides kehtestatavale detailplaneeringule heakskiit. Nii suunas süüdistatav sisuliselt maavanema otsustust. Kuna MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvi seisnes 1 500 000 euro suuruse hoonestusõiguse investeeringu tegemises, rikkus süüdistatav toimingupiirangut eriti suures ulatuses. Maakohtu otsus
5.Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsusega mõisteti X KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, jäeti menetluskulud (tunnistaja kulu) riigi kanda ning mõisteti riigilt valitud kaitsjale makstud tasu katteks välja 40 484 eurot 78 senti.
6.Maakohus tuvastas, et süüdistatav on alates 22. maist 2012 MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige ning ta töötab vandeadvokaadina OÜ-s Advokaadibüroo X. Vihula Vallavolikogu 12. juuni 2014. a otsusega nr 51 algatati MTÜ Käsmu Majaka Sadam taotlusel Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu menetluse vältel edastas süüdistatav vallale teabenõuete, vastuste ja hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste projekte, mida ta enamjaolt ise ei koostanud. Samuti osales ta 8. septembril 2017 Lääne-Viru Maavalitsuses maavanema järelevalvemenetluse arutelul, kus tutvustas ennast Vihula Vallavalitsuse esindajana. 2(11)
1-22-2637
7.Süüdistatav ei olnud ametiisik, sest tal puudus ametiseisund KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 mõttes. Tõendid ei kinnita, et tal oli mõnest tehingust tulenev kohustus avaliku ülesande täitmiseks. Järelevalvemenetluses toimunud arutelu ajal oli vallavanema avaliku võimu teostamise õigus peatunud ning seetõttu ei saanud ta süüdistatavale valla esindamiseks volitust anda. Ka ei tohtinud vallavanem volitust anda suuliselt ja ainuisikuliselt. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuigi AdvS § 55 lg 4 teise lause kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Süüdistatavat ei teavitatud sellest, et tal on ametiseisund, ning tal ei olnud ka juurdepääsu valla dokumendihaldussüsteemile. Seetõttu pole tarvis analüüsida, kas mittetulundusühing oli süüdistatavaga seotud isik ning kas toimingupiirangut rikuti eriti suures ulatuses.
9.Maakohtu otsuse vaidlustas nii prokuratuur, kes taotles X-i süüditunnistamist ja karistamist KarS § 3001 lg 2 järgi, kui ka kaitsja, kes palus hüvitada kogu süüdistatava makstud kaitsjatasu. Ringkonnakohtu otsus
10.Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2025. a otsusega rahuldati prokuratuuri apellatsioon ja X tunnistati süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ning teda karistati 150 päevamäära suuruse rahalise karistusega. Süüdistatavalt mõisteti välja ka tunnistaja kulu ning maakohtu menetluses tekkinud kaitsjatasu jäeti tema kanda. Apellatsioonimenetluse kuluna mõisteti riigilt süüdistatava kasuks välja 6336 eurot 28 senti. Ringkonnakohus leidis järgmist.
11.Tõendatud on see, et Vihula vallavanem andis süüdistatavale valla esindamiseks suulise volituse. Vihula valla põhimäärusest ei tulene, et volituse andmiseks oli tarvilik vallavolikogu nõusolek. Kliendilepingu kirjaliku vorminõude järgimata jätmine süüdistatava karistusõiguslikku vastutust ei välista. Ta tegutses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses Vihula Vallavalitsuse õigusnõustajana käsunduslepingu alusel.
12.Detailplaneeringu menetlemine on avalik ülesanne (KOKS § 6 lg 1). Kuigi süüdistatav ei koostanud enamikku süüdistuses loetletud dokumentidest ise, tegeles ta nende edasisaatmisega, oli dokumentide sisuga hästi kursis ning nõustas valda detailplaneeringu menetlemisel. Süüdistatav esindas valda ka 8. septembril 2017 toimunud maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, kus vastas valla nimel kõigile järelepärimistele. Dokumentide edasisaatmine pole siiski sellise kaaluga tegevus, et seda saaks käsitada otsuste või toimingute sisulise suunamisena. Detailplaneeringu menetluse suunamisel oli oluline maavanema järelevalvemenetluse koosolekul valla esindamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lg 1 kohaselt sai kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada üldplaneeringu siis, kui selle oli heaks kiitnud maavanem. Heakskiidu andmisel oli suur kaal nende isikute seisukohtadel, kelle arvamusega vald varem ei arvestanud. Valla jaoks oli tähtis tagada sellise spetsialisti kaasamine, kes suudaks nendele seisukohtadele esitada sisukaid ja õiguslikult argumenteeritud vastuväiteid. Valla ametiisikuna sai süüdistatav mõjutada detailplaneeringu heakskiitmist, suunates protsessi endaga seotud mittetulundusühingu jaoks soodsas suunas. Määrav pole see, kas süüdistatava tegevus mõjutas detailplaneeringu menetlust ka tegelikult. Siiski päädis järelevalvemenetlus detailplaneeringu heakskiitmisega. Maavanem osutas seejuures mh vastuväidete kohta koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtade piisavale põhjendatusele.
3(11)
1-22-2637
13.Süüdistatav oli MTÜ Käsmu Majaka Sadam asutaja ja juhatuse liige. Mittetulundusühing oli KVS § 7 lg 1 p 3 tähenduses isik, kelle majanduslikud huvid on seotud Käsmu sadama detailplaneeringuga. Detailplaneeringu õigusvastasust puudutavas haldusasjas nr 3-18-787 leidsid kohtud, et süüdistatav poleks tohtinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt valla nimel tegutseda. Ta rikkus KVS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid, sest Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine oli temaga seotud arendaja MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvides. Kuivõrd süüdistatav teadis, et maavanema järelevalvemenetluses tehtud toimingud võivad mõjutada detailplaneeringu menetlust mittetulundusühingu jaoks soodsas suunas, oli ta korruptsiooniohust teadlik (KVS § 11 lg 1 p 3).
14.Toimingupiirangu rikkumine on abstraktne ohudelikt, mille puhul pole süüteo suur ulatus koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde. Käsmu sadama rajamise investeering oli äriplaani kohaselt 1 500 000 eurot. Äriplaani elluviimisele suunatud tegevus näitab rikkumise ulatust. Süüdistatav rikkus toimingupiirangut otsese tahtlusega ning tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et ta ei saanud teo keelatusest aru või et tal oli enda rollist maavanema järelevalvemenetluses väär arusaam. Süüdistatav teadis, et ta esindab valda ametiisikuna, kuigi ei tohi seda huvide konflikti tõttu teha.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Norman Aasa kassatsioon
15.Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist ja menetluskulude hüvitamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiväited on järgmised.
16.KarS § 3001 sisaldab määratlemata õigusmõisteid, mistõttu tuleb seda kuriteokoosseisu ultima ratio- ja määratletuspõhimõtet arvestades tõlgendada kitsalt.
17.Tuvastades valla ja süüdistatava vahelise kliendilepingu olemasolu, väljus ringkonnakohus süüdistuse piiridest. Ka valla esindamiseks antud volitus oli tühine. Lisaks ei olnud süüdistataval ametialast pädevust maavanema otsustuse sisuliseks suunamiseks, sest tegemist on teise haldusorganiga. Planeeringu heakskiitmist ja kehtestamist puudutavaid otsuseid ei tehtud MTÜ Käsmu Majaka Sadam suhtes ega tema huvides KVS § 11 lg 1 mõttes. Mittetulundusühingule ei kuulunud detailplaneeringu mõjualal ühtegi kinnistut ning samuti ei olnud tal majanduslikku huvi sadama arendamiseks.
18.Toimingupiirangu rikkumise ulatus tuvastati detailplaneeringu kehtestamisele järgnenud hoonestusõiguse seadmise menetluses esitatud hinnapakkumise põhjal. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hinnapakkumine koostati rohkem kui kaks aastat pärast väidetava kuriteo toimepanemise ajavahemikku. Süüdistusaktis ja ringkonnakohtu otsuses ei viidata ka sellele, et detailplaneeringu kehtestamise või maavanema järelevalvemenetluse tulemusena võeti vallale rahaliselt hinnatavaid õigusi või kohustusi. Toimingupiirangu rikkumise ulatus on kuriteokoosseisu objektiivne tunnus, mis peab olemas olema ametiseisundi kasutamise ajal. Seda ei saa asendada subjektiivsete elementidega (nt isiku tegevuse kaugema eesmärgiga, huviga jne).
19.Kuna maakohus leidis, et süüdistataval puudus ametiseisund, siis ei analüüsinud ta ülejäänud kaitseargumente. Ringkonnakohus tuvastas ametiseisundi kõrval esmakordselt ka kõik muud kuriteokoosseisu tunnused, kuigi nende üle apellatsioonimenetluses sisuliselt ei arutletud.
4(11)
1-22-2637
20.KarS § 3001 on määratletuspõhimõtte seisukohalt problemaatiline ning sellele on tarvis anda täpsemad tõlgenduspiirid. Vajadust reguleerida toimingupiiranguid selgemalt on tunnistanud ka seadusandlik ja täidesaatev võim. Praegune kohtuasi on oluline mh advokaatide jaoks, kuna see annab vastuse küsimusele, kas ja mil viisil muutub advokaat klienti esindades ametiisikuks ning millised huvide konflikti lahendamise reeglid sel juhul kehtivad. Hinnang tuleb anda sellelegi, missugustel juhtudel on toimingupiirangu formaalne rikkumine nii ohtlik, et see õigustab kriminaalkaristust, ja millisel juhul piisab distsiplinaarvastutusest.
21.Süüdistatava õigeksmõistmise korral tuleb talle hüvitada kaitsjatasu 107 077 eurot 87 senti. Simone Eelmaa ja Sander Potisepa kassatsioon
22.Kaitsjad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist, maakohtu otsuse jõustamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda või alternatiivselt kaitsealuse õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks madalama astme kohtule. Kassaatorite põhiväited on järgmised.
23.Süüdistatav ei olnud ametiisik, sest ametiseisundi andmiseks puudus kehtiv volitus. Ametiseisund ei saanud tekkida isiku ja riigi tahte vastaselt või üllatuslikult. Süüdistatav ei suunanud maavanema otsust KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes. Järelevalvemenetluses ei tehtud otsust temaga seotud isiku suhtes (KVS § 11 lg 1 p 1). Ka ei olnud süüdistatava tegevuses korruptsiooniohtu, mis võimaldaks ta üksnes KVS § 11 lg 1 p-le 3 toetudes süüdi tunnistada. Võimalik toimingupiirangu rikkumise ulatus ei ületa 40 000 eurot. Ühtlasi ei olnud süüdistatavale etteheidetava teo keelatus ilmne ja keelueksimus oli tema jaoks vältimatu. Alternatiivselt on tegemist koosseisueksimusega. Kassatsioonivastus
24.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks pole alust. On tõendatud, et süüdistatav abistas kokkuleppe alusel valda Käsmu sadama detailplaneeringu menetlemisel ning esindas teda ka maavanema järelevalvemenetluse arutelul. Ringkonnakohus vastas kaitseväidetele ammendavalt. Järelevalvemenetluse arutelul antud vastused näitavad, et süüdistatav pidas ennast avaliku võimu kandjaks. Isegi kui leitakse, et süüdistatav pole ametiisik, võib tema tegevus olla käsitatav kõlbmatu süüteokatsena. Süüdistatavale antud volituse põhjal saab ametiseisundit jaatada ning AdvS § 43 lg 4 seda ei välista. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt pole tähtis see, kuidas ja kellena isik tööle vormistatakse. Süüdistatav pidi menetlusest taanduma ning korruptsioonioht oli talle äratuntav ja ilmne. Ta poleks tohtinud anda maavanema järelevalvemenetluses valla nimel lubadusi edasise menetluse kohta. Seega tegutses süüdistatav ametiisikuna korruptsioonivastase seaduse nõudeid rikkuvalt, oli korruptsiooniohust teadlik ning suunas teadvalt otsust, mis tehti temaga seotud juriidilise isiku huvides. Süüdistatava roll ei olnud maavanema järelevalvemenetluses teiste koosolekul osalejatega samaväärne ning arutelul toimunut ei saa vaadata detailplaneeringu kehtestamise menetlemisest eraldiseisvalt. Meelevaldne on väide, et toimingupiirangu rikkumise ulatus tuvastati aastaid hiljem tehtud hinnakalkulatsiooni põhjal. Selle väite kummutab järelevalvemenetluse arutelu salvestis. Kaitsjate vastus prokuratuurile
25.S. Eelmaa ja S. Potisepp prokuratuuri seisukohtadega ei nõustu ning leiavad, et süüdistatav ei olnud ametiisik. Arutelul osalemist puudutav tegevus ei kvalifitseeru otsuse ega toimingu suunamiseks KVS § 2 lg 2 mõttes. Süüdistatava teo keelatus ei olnud ilmne ning eksimus oli
5(11)
1-22-2637 vältimatu, mis välistab tema süü KarS § 39 lg 1 mõttes. Ka toimingupiirangu rikkumise ulatust sisustatakse süüdistuses vääralt. Süüdistuse põhjal ei saa kõneleda kõlbmatust süüteokatsest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26.Kolleegium selgitab kõigepealt, missugust osa süüdistuses kirjeldatud tegevusest kassatsioonimenetluses hinnata saab (I). Seejärel põhjendab kolleegium, miks pole süüdistatav ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes ning miks ta toimingupiirangu rikkumise eest ei vastuta (II). Edasi on tarvis hinnata enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu põhjendatust (III), võtta kokku kassatsioonimenetluse tulemus ja lahendada kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlus (IV). I
27.Süüdistuse kohaselt suunas X Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses Vihula valla toiminguid ja Lääne-Viru maavanema otsustust. Ta esitas valla nimel teabenõudeid ning koostas hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused, valla seisukohad ja detailplaneeringut puudutavad vastused. Samuti kujundas ja esitas süüdistatav 8. septembril 2017 maavanema järelevalvemenetluse arutelul valla seisukohti, et saavutada detailplaneeringule maavanema heakskiit. Prokuratuur käsitas kirjeldatud tegevust ühe jätkuva kuriteona.
28.Kohtud tuvastasid ühtmoodi, et enamikku süüdistuses loetletud dokumentidest süüdistatav ise ei koostanud, kuigi ta tegeles nende edastamisega ning oli nende sisuga kursis. Ringkonnakohus ei pidanud dokumentide koostamist ja/või edastamist otsuste või toimingute sisuliseks suunamiseks, s.o koosseisupäraseks teoks KarS § 3001 mõttes. Kohtukolleegium tunnistas süüdistatava süüdi üksnes maavanema otsuse sisulises suunamises. Süüdistuses kirjeldatud ülejäänud tegevuses apellatsioonikohus süüdistatavat süüdi ei tunnistanud.
29.Prokuratuur ringkonnakohtu otsust ei vaidlustanud ning kassatsioonimenetlus toimub kaitsjate kaebuste alusel. Riigikohus vaatab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3602 lg 1 kohaselt kriminaalasja läbi kassatsiooni piires ega tohi kooskõlas reformatio in peius-keelu põhimõttega süüdistatava olukorda tema huvides esitatud kaebuste alusel raskendada. See tähendab, et Riigikohtu pädevuses on hinnata üksnes seda, kas põhjendatud on süüdistatava süüditunnistamine maavanema järelevalvemenetluses tehtud otsustuse sisulises suunamises. Ülejäänud süüdistuses kirjeldatud käitumist, mida ringkonnakohus toimingupiirangu rikkumiseks ei lugenud, pole enam võimalik karistatava teo osana käsitada ega süüdistatavat selles süüdi tunnistada. Samas võib neid fakte arvestada teo tõendatuse hindamisel (RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 120). II
30.KarS § 3001 järgi on karistatav korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine kas suures (lg 1) või eriti suures (lg 2) ulatuses. KVS § 11 lg 1 kohaselt laienevad toimingupiirangud üksnes ametiisikule ja seega saab KarS § 3001 järgi täideviijana karistada vaid ametiisikut.
31.KVS § 2 lg 1 määratleb ametiisiku mõiste avaliku ülesande täitmiseks antud ametiseisundi kaudu. Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või toiming, sh osaleda otsuse või toimingu tegemises või sisulises suunamises (KVS § 2 lg 2). Kassatsioonimenetluse pooled ei vaidle selle üle, et detailplaneeringu menetlemine on avalik ülesanne (KOKS § 6 lg 1; kuni 1. juulini 2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) § 4 lg 2; 1. juulil 2015 jõustunud PlanS § 124 lg 10).
6(11)
1-22-2637 Kassaatorid ei nõustu aga ringkonnakohtu hinnanguga, mille kohaselt oli süüdistataval valla esindamiseks kehtiv õiguslik alus ja ta oli seetõttu ametiisik.
32.Süüdistuse järgi esindas ja nõustas X Vihula valda vallavanema suulise volituse alusel. Prokuratuur pole täpsustanud, missugune õigussuhe süüdistatava ja valla vahel oli. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et seda õigussuhet saab vaadelda käsundina võlaõigusseaduse § 619 mõttes, ning erinevalt kassaatoritest ei pea kolleegium ringkonnakohtu järeldust menetlusõiguslikult keelatuks. Kohus saab süüdistuses kirjeldatud asjaoludest oluliselt irdumata kvalifitseerida pooltevahelise õigussuhte prokuratuurist erinevalt, kui annab süüdistatavale küllaldase võimaluse ennast sellise muudatuse vastu kaitsta (nt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p-d 44–52). Praegusel juhul täpsustas ringkonnakohus prokuratuuri õiguslikku hinnangut sellele, millise tehingu tunnustele vastab see õigussuhe, mille alusel vald süüdistatavale volituse andis. Niisuguse täpsustuse tegemine ei ole käsitatav süüdistuse piiridest väljumise ega kaitseõiguse rikkumisena. Kassatsiooniväidetega ei saa nõustuda selleski, justkui oleks süüdistuse tekstis piiratud käsundi andmise aega maavanema järelevalvemenetluse arutelu toimumise kuupäevaga. Teokirjelduse põhjal on ilmne, et valla esindamise ja nõustamise õigus ning kohustus tekkis süüdistataval tunduvalt varem kui 8. septembril 2017. Apellatsioonikohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsiga kummutati veenvalt argumendid, mille kohaselt esindas süüdistatav maavanema järelevalvemenetluse arutelul üksnes MTÜ-d Käsmu Majaka Sadam. Ringkonnakohus põhjendas jälgitavalt, miks oli vallavanem õigustatud sõlmima kokkuleppe valla esindamiseks ja nõustamiseks ainuisikuliselt. KrMS § 363 lg 4 p 1 kohaselt kolleegium nendes küsimustes ringkonnakohtu põhjendusi ei korda.
33.Alusetud on kassaatorite väited, et valla esindamiseks maavanema järelevalvemenetluse arutelul oli tarvilik anda volikiri või sõlmida kirjalik kliendileping. Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus algatati 12. juunil 2014. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 järgi tuli seetõttu planeeringu menetlemisel kohaldada kuni 1. juulini 2015 kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni. PlanS v.r §-s 23 ette nähtud maavanema haldusjärelevalve kujutas endast ühe haldusorgani kontrolli teise haldusorgani tegevuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lg 1). Järelevalve peamine eesmärk oli kaitsta avalikku huvi ja ühtlasi saavutada kokkulepe planeeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ning valla vahel (PlanS v.r § 23 lg 3 p 5 ja lg-d 4– 6). Maavanema järelevalvemenetluse tulemusena otsustati siduva iseloomuga kooskõlastuse – heakskiidu – andmine (RKHK 15.05.2013, 3-3-1-78-12, p 13). Maavanema heakskiidu andmine oli menetlustoiminguna (RKHK 19.05.2008, 3-3-1-61-07, p 23) üks osa detailplaneeringu menetlusest. Järelikult oli maavanem menetlusosaline valla läbiviidavas haldusmenetluses HMS § 11 lg 1 p 4 mõttes. Seetõttu ei puutu asjasse kassaatorite viited HMS § 13 lg-le 2 ega ka AdvS § 55 lg-le 4, milles sätestatakse teatud juhtudeks esindusõiguse andmise ja kliendilepingu sõlmimise kirjalik vorminõue. Valla esindamine maavanema järelevalvemenetluse arutelul ei olnud menetlusosalise esindamine haldusmenetluses ega haldusorgani esindamine mõnes ametiasutuses viidatud normide tähenduses.
34.Kolleegiumil ei ole tuvastatud asjaolude põhjal kahtlust, et Vihula vallavanem ja süüdistatav leppisid suuliselt kokku käsundi täitmises, käsundusleping oli kehtiv ning selle alusel oli süüdistataval õigus ja kohustus esindada valda mh Käsmu sadama detailplaneeringut puudutaval maavanema järelevalvemenetluse arutelul. Valla esindamist ja nõustamist puudutavale kliendilepingu sõlmimisele ja kliendisuhtele osutas süüdistatav ringkonnakohtu otsuses analüüsitud tõendite kohaselt ka ise ning käsunduslepingu olemasolu ega kehtivust ei eitanud ka vald.
35.Riigikohus on leidnud, et otsustamise sisulise suunamise käsitamine ametiisiku staatust loovana on fakti küsimus ja kellelegi karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isikule antud pädevusest kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel (RKKK 20.03.2013, 3-1-1-95-12, p 14.2). Otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, 7(11)
1-22-2637 ja seda sisuliselt, mitte vormiliselt (RKKK 14.03.2023, 1-19-10225/120, p 47). Pidades silmas korruptsioonivastase seaduse kaitse-eesmärki (nt RKKK 23.12.2024, 1-21-8803/138, p 61), pole praeguseid asjaolusid arvestades vahet, kas sisuliselt suunatakse otsust või toimingut. Kuna mõlemal juhul võib olla tegemist toimingupiirangut rikkuva teoga, kehtib kohtupraktikas otsuse sisulise suunamise kohta öeldu reeglina ka toimingu sisulises suunamises osalemise kohta.
36.KVS § 2 lg 1 ei sea ametiseisundi tekkimist sõltuvusse nõustaja eriteadmiste laadist, tegevusalast või muudest asjaoludest. Järelikult võib ka õigusalane nõustamine kujutada endast otsuse või toimingu sisulist suunamist, sest sellega kaasneb vähemalt enamasti ülevaate andmine asjasse puutuvate õigusnormide kohaldamisest, avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku õigustest ja kohustustest, võimalikust vastutusest ning muudest asjaoludest, mis aitavad kujundada otsuse või toimingu tegija tahet. Õigusnormid on sageli mitmeti tõlgendatavad ja nende alusel elulisele juhtumile antav hinnang võib suuresti sõltuda sellest, millist tõlgendust eelistada. Seetõttu ei saa õigusnõustamist taandada juba eelduslikult n-ö mittesisuliseks abistavaks tegevuseks. Õigusnõustaja valikud ja tema pakutud argumendid võivad avaldada otsuse või toimingu tegijale ning seega ka otsusele või toimingule suurt mõju. Seda arusaama ei väära ka AdvS § 43 lg-s 4 sätestatud keeld samastada advokaati tema ülesannete täitmise tõttu kliendiga ja kliendi kohtuasjaga. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei tohi advokaadile omistada midagi sellist, mida on teinud või väljendanud tema klient. Sellise olukorraga pole aga tegemist juhul, kui advokaat on astunud enda esindatava rolli ning täidab viimase pädevusse kuuluvaid ülesandeid.
37.Kolleegiumi arvates on ametiisiku mõiste avar materiaalne määratlus seadusandja teadlik valik, vältimaks seda, et korruptsioonivastase seadusega sätestatud piirangute täitmist asutakse eirama formaalsetele ettekäänetele toetudes (nt töö- või teenistuslepingu puudumisele viidates). Punktis 35 viidatud kohtupraktikast lähtudes peab aga täiendavalt tuvastama, et nõustamise mõju ületab teatud lävendi. Otsuse või toimingu sisulisest suunamisest KVS § 2 lg 2 mõttes ei saa kõneleda näiteks siis, kui nõuanne puudutab pelgalt juba kujundatud tahte vormistamise küsimust. Samuti pole üldjuhul ametiisikuks avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku esindaja, kes annab õigusnõu otsuse või toimingu põhjal tekkinud õigusvaidluse raames.
38.Süüdistuse kohaselt suunas X maavanema järelevalvemenetlust sellega, et ta kujundas ja esitas arutelu käigus detailplaneeringut puudutavaid valla seisukohti, saavutamaks maavanema heakskiitu.
39.Nagu eespool öeldud, oli Vihula vald õigustatud kehtestama Käsmu sadama detailplaneeringu üksnes tingimusel, et maavanem kiidab selle järelevalve käigus heaks. Maavanema siduv kooskõlastus oli detailplaneeringu formaalse õiguspärasuse eeldus (RKHK 15.01.2009, 3-3-1-87-08, p 16). Ringkonnakohus luges tõendatuks, et valla nimel vastas küsimustele peaasjalikult süüdistatav. Ta kõneles mh sadama asukohast, suurusest, sadamakohtade arvust, keskkonnamõjude aruandest, vastuskirjade koostamisest ja kokkulepete saavutamisest. Vaidlustatud otsuse kohaselt oli maavanema heakskiidu andmise juures suur kaal sellel, kuivõrd veenvalt õnnestub vallal vaielda järelevalvemenetluses vastu vallaelanike nendele seisukohtadele, millega ta ei olnud detailplaneeringut heaks kiites arvestanud. Autoriteedi, kogemuste ja erialaste teadmiste tõttu sai süüdistatav esitada nendele seisukohtadele sisukaid ja õiguslikult argumenteeritud vastuväiteid. Ringkonnakohus täheldas sedagi, et kuigi pole tähtis, kas süüdistatava käitumine mõjutas järelevalvemenetluse tulemust, on maavanem heakskiitu andes viidanud kohaliku omavalitsuse vastuskirjade piisavale põhjendatusele. Ka see kinnitab ringkonnakohtu arvates süüdistatava panuse olulisust.
40.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuses tuvastatud asjaolud pole küllaldased, kõnelemaks süüdistatava osalemisest maavanema toimingu sisulises suunamises KVS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Seda järeldust põhjendavad järgmised argumendid. 8(11)
1-22-2637
41.Kuigi on ilmne, et süüdistatav osales detailplaneeringu menetluses, ei tähenda see automaatselt, et just tema roll ja panus olid detailplaneeringu heakskiitmisel olulised. Kaitsjad märgivad õigustatult, et arutelu käigus antud vastustes ja selgitustes kirjeldas süüdistatav peaasjalikult detailplaneeringu menetluse senist käiku, tehtud valikute põhjusi ja lahendamata küsimusi. Selliste vastuste ja selgitustega ei lisanud süüdistatav aga juba valla tehtud toimingutele ega otsustustele midagi olemuslikult uut ning senistest seisukohtadest erinevat. Ka maavanema nõusolek osutab just valla varasemate vastuskirjade piisavale põhjendatusele, mitte suulisel arutelul väljendatud valla esindaja lisaseisukohtadele või lubadustele. Ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt piirdus süüdistatava roll maavanema järelevalvemenetluse arutelul eelnevalt kujundatud seisukohtade edasiandmisega, mis ei ole eraldivõetuna piisavalt oluline, käsitamaks seda maavanema toimingu sisulise suunamisena. Süüdistatava tegevuse mõju valla varasemate seisukohtade kujunemisele jääb väljapoole talle ringkonnakohtu otsusega ette heidetud käitumise piire (vt eespool p 29). Süüdistatava rolli maavanema heakskiidu andmise suunamisel vähendab seegi, et süüdistatav ei täitnud järelevalvemenetluses maavanema ülesandeid, vaid esindas valda ehk teist haldusorganit. Seejuures oli maavanem siduva kooskõlastuse andjana valla suhtes teataval võimupositsioonil. Süüdistatava kui valla esindaja tegevus kvalifitseeruks maavanema toimingu sisuliseks suunamiseks (KVS § 2 p 2) üksnes juhul, kui sel olnuks järelevalvemenetluses eriti kaalukas iseseisev tähendus. Ringkonnakohtu tuvastatust niisuguse järelduse tegemiseks aga ei piisa.
42.Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu lõppjäreldus, et süüdistatav ei olnud ametiisik KVS § 2 mõttes ja KarS § 3001 lg 2 objektiivsed tunnused ei ole täidetud. Tagajärjetuks jääb prokuratuuri argument kõlbmatu süüteokatse kohta, sest see väide hälbib süüdistuses kirjeldatud ja ringkonnakohtu otsusega tuvastatud asjaoludest: kõneleda ei saa olukorrast, kus süüdistatav oleks asjaolude ebaõige hindamise tõttu kujutanud ette seda, et ta suunab maavanema toimingut sellisel määral, mida saab pidada toimingu sisuliseks suunamiseks KVS § 2 lg 2 p 2 mõttes. Kuna süüdistatav käesoleva otsuse p-des 30–41 toodud põhjustel toimingupiirangu rikkumise eest ei vastuta, ei käsitle kolleegium kassatsioonimenetluse poolte ülejäänud väited.
43.Väljaspool kaebuste lahendamise piire selgitab kolleegium KarS § 3001 koosseisuliste tunnustega suur ja eriti suur ulatus seonduvat. Toimingupiirangu rikkumine on abstraktne ohudelikt ja selle ulatus on toimingupiirangu rikkumise kvantitatiivne mõõde, mitte koosseisupärane tagajärg (nt RKKK 28.05.2021, 1-19-5367/144, p 27). Toimingupiirangu rikkumise ulatuse saab tuvastada otsuse või toimingu rahalise väärtuse järgi. Otsuse või toimingu rahaline väärtus võib väljenduda näiteks otsuse või toimingu alusel omandatud või säästetud vara maksumuses, vara väärtuse muutuses, ostetud teenuse hinnas, kasutuseelise väärtuses või saadud soodustuse suuruses (RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p-d 3 ja 92; 08.05.2020, 1-18-7408/62, p 17 ja viidatud 1-19-5367/144, p-d 3 ning 30). Küll ei näita toimingupiirangu rikkumise ulatust see, missuguseid rahalisi kulutusi eraõiguslik isik otsusest või toimingust lähtuvalt oma majandustegevuse korraldamiseks teeb või kavatseb teha (vrd viidatud 1-21-8803/138, p 61). III
44.Süüdistatava õigeksmõistmisega kaasnevalt tuleb KrMS § 181 lg 1 kohaselt lahendada taotlus temal enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulude hüvitamiseks.
45.Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale tasunud 107 077 eurot 87 senti (ilma käibemaksuta). Maakohus rahuldas menetluskulude hüvitamise taotluse 40 484 euro 78 sendi suuruses summas (käibemaksuga). Kõnesolev otsustus on vaidlustatud nii apellatsioonis kui ka kassatsioonis, sest kaitsja hinnangul pole menetluskulude ulatuslikku vähendamist põhjendatud.
9(11)
1-22-2637
46.Kolleegium möönab, et maakohtu seisukohad pole valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamise küsimuses vähemalt osaliselt jälgitavad. Lisaks mõistis maakohus menetluskulu hüvitise välja koos käibemaksuga, ehkki menetluskulude hüvitamist taotleti ilma käibemaksuta. Menetluskulude hüvitamise taotluse täielik rahuldamine ei ole sellele vaatamata põhjendatud. KrMS § 191 lg 3 annab kõrgema astme kohtule pädevuse hinnata menetluskulude suurust – ja menetluskulu hüvitist ka vähendada – olenemata sellest, kas ükski kohtumenetluse pool on seda otsustust vaidlustanud (nt RKKK 21.11.2025, 1-21-8803/170, p 22). Praeguses asjas on valitud kaitsjale enne apellatsioonimenetlust makstud tasu põhjendamatult suur ning seda ei saa taotletud ulatuses KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulu hulka arvata ega süüdistatavale hüvitada.
47.Kolleegium ei sea kahtluse alla kohtuistungitel osalemise kulu (13 365 eurot), transpordikulu (455 eurot 32 senti), registripäringute tegemise kulu (7 eurot) ja juristi tööga seotud menetluskulu (1917 eurot) põhjendatust. Nende kulude suurus kokku on 15 744 eurot 32 senti (ilma käibemaksuta). Ülejäänud 91 333 euro 55 sendi suurust õigusabikulu tuleb vähendada 30% võrra järgmistel kaalutlustel.
48.Kriminaalasja esemeks olevad õigusküsimused ei ole nii keerukad ega asi ise sedavõrd mahukas, et sellega saaks põhjendada keskmisest kõrgemat kaitsja töötunni hinda (225 eurot 73 senti) koosmõjus ligikaudu 463-tunnise ajakuluga (vrd nt RKKK 06.05.2025, 1-23-5985/71, p 34; 14.03.2025, 1-19-705/1769, p-d 253–255). Samuti ei võimalda kriminaalasja materjal ega tasutaotlus hinnata mitme kohtueelses menetluses tehtud kaitsetoimingu vajalikkust. Osa toiminguid ei seostu seejuures otseselt süüdistatava kaitsmisega praeguses kriminaalasjas (nt meediasuhtluse koordineerimine; ettevalmistus, suhtlus ning istungil osalemine seoses Eesti Advokatuuris toimunud distsiplinaarmenetlusega) või pole seda seost taotluses arusaadavalt avatud (nt suhtlus advokaadibürooga Cobalt). Osa toiminguid ei olnud vajalikud (nt määruskaebuste esitamine vaatamata edasikaebepiirangule, nõustamine seoses planeerimismenetluse ja sellega seotud toimingutega). Kaitsepositsioon toetub kohtueelse menetluse lõpuleviimisest saati paljuski samadele põhiväidetele ning ettevalmistatud argumentide kordamine pole nii töömahukas, kui seda on nende väljatöötamine. Pealegi pole ka kõik kaitseargumendid põhjendatud (vt nt eespool p-d 32 ja 33), mistõttu ei saa nende esitamiseks kulunud aega hüvitada (vrd RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p 32).
49.Eelnimetatud põhjendustel tuleb lisaks p-s 47 loetletud kuludele lugeda KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks 63 933 eurot 49 senti. Kokku peab riik X-ile KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitama 79 677 euro 81 sendi suuruse menetluskulu (63 933 eurot 49 senti + 15 744 eurot 32 senti). IV
50.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 3, 5 ja 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse X-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi, temalt tunnistaja kulu väljamõistmises ning enne apellatsioonimenetlust tekkinud kaitsjatasu jätmises süüdistatava kanda. Maakohtu otsus tuleb jõustada X-i õigeksmõistmises KarS § 3001 lg 2 järgi, kuid muutma peab maakohtu otsuse põhiosa, asendades õigeksmõistmise aluseks olevad õiguslikud põhjendused käesoleva otsuse p-des 30–42 toodud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Tunnistajale hüvitatud kulud tuleb jätta riigi kanda ning riigilt tuleb süüdistatava kasuks välja mõista enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitis 79 677 eurot 81 senti (ilma käibemaksuta). Kaitsjate kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
51.X-i kaitsja N. Aas taotleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist 8276 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal koos juristi ja 10(11)
1-22-2637 assistendiga ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega suhtlemiseks ning kassatsiooni ja menetluskulude hüvitamise taotluse koostamiseks 35,9 tundi. Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt.
52.Nagu märgitud (vt p 48), pole kassatsioonimenetluse esemeks olevad õigusküsimused nii keerukad, et see õigustaks keskmisest tunduvalt suurema tunnitasu hüvitamist. Kassatsioonis korratakse suuresti argumente, millele kaitsja toetus kogu eelneva menetluse käigus. Seejuures pole kõik kaitseargumendid põhjendatud. Ajakulu põhjendamatust näitab seegi, et pelgalt kassatsioonimenetluse kulude nimekirja ja kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse koostamiseks kulus peaaegu neli tundi ning kassatsiooni keeletoimetuseks kaks tundi. Põhjendamatu on ka kassatsiooni täiendavaks analüüsimiseks kulunud aeg. Kolleegium peab õigustatuks 16-tunnist ajakulu, lugedes KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks 2880 euro suuruse kaitsjatasu (ilma käibemaksuta). KrMS § 186 lg 1 kohaselt tuleb see menetluskulu välja mõista riigilt. Nii enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu hüvitis kui ka kassatsioonimenetluses hüvitatav menetluskulu tuleb tasuda X-i taotluses näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.