Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-3487 29. jaanuar 2024 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi - Tiiu Järviste süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3; § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi; - Andrii Danchaki süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; - Aleksei Dremovi süüdistuses KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsus - Tiiu Järviste kaitsjad vandeadvokaadid Kristi Rande ja Oliver Nääs; - Andrii Danchaki kaitsja vandeadvokaat Stella Veber; - Aleksei Dremovi kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik; kassatsioonid Prokuratuur, esindajad riigiprokurörid Sigrid Nurm ja Alan Rüütel 29. november 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsus, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks ringkonnakohtu menetluses Aleksei Dremovile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus, ja osas, millega prokuratuuri apellatsioon jäeti rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus osas, millega Tiiu Järviste tunnistati süüdi ja talle mõisteti karistus KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi, moodustati liitkaristus, määrati kindlaks lõplikult kandmisele kuuluv karistus ning karistuse kandmise viis.
Mõista Tiiu Järviste KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi õigeks.
4.Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
5.Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja 23 355 eurot 64 senti kohtueelses ning maa- ja ringkonnakohtus tasutud menetluskulude katteks.
7.Mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja 2880 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
1-20-3487
8.Jätta Riigikohtu 11. juuli 2023. a määrusega Advokaadibüroole Valdma & Partnerid kassatsioonimenetluses Aleksei Dremovile osutatud riigiõigusabi eest määratud tasu 345 eurot 60 senti menetluskuluna riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Aleksei Dremov ja Andrii Danchak anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning Tiiu Järviste süüdistatuna KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi.
2.A. Dremovit, A. Danchakki ja T. Järvistet süüdistatakse rahapesu toimepanemises grupis ning T. Järvistet lisaks omastamise katses kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel.
3.GFC Good Finance Company AS (pankrotis) (edaspidi GFC) oli T. Järviste loodud makseasutus, mis peamiselt osutas makseteenuseid Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajatele. T. Järviste oli GFC tegelik kasusaaja, nõukogu liige ning nõukogu esimees. A. Danchak oli GFC juhatuse liige ning A. Dremov kliendihaldur. Tegelikult juhtis äriühingut T. Järviste elukaaslane A. Š., kes on tagaotsitav ja kelle kriminaalasi on eraldatud eraldi menetlemiseks.
4.Rahapesu eelkuriteoks on jahi Alexandra omastamine, mille kohta alustati Itaalias kriminaalmenetlus. Jaht kuulus äriühingule Crosspoint International Logistics S.A. (edaspidi Crosspoint S.A.) ja müüdi 20. septembril 2017 jahi kapteni poolt 3,2 miljoni euro eest äriühingule Crosspoint Ltd. Kaptenil puudus tehinguks volitus ning Crosspoint S.A-le raha ei laekunud.
5.Crosspoint Ltd-le avati 30. jaanuaril 2018 GFC-s maksekonto. 13. aprillil 2018 väljastas Crosspoint Ltd. jahti puudutava müügiarve summas 2,88 miljonit eurot ning 27. aprillil 2018 laekus Crosspoint Ltd. GFC kontole 2,88 miljonit eurot selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Perioodil 11. mai kuni 7. juuni 2018 tehti Crosspoint Ltd. GFC kontolt ülekandeid erinevatele Hiina Rahvavabariigis registreeritud pangakontodele. Rahapesuna käsitatavaid kandeid teostati kokku summas 2 872 164 eurot.
6.A. Danchak ja A. Š. määrasid Crosspoint Ltd. kliendihalduriks A. Dremovi, kes avas äriühingule GFC-s konto. A. Dremov oli teadlik Crosspoint Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest, sh sellest, et GFC-s avatud kontolt teostatakse edaspidi makseid kuritegelikku päritolu rahaga. Konto avamisel jättis A. Dremov vormistamata tavapärased protseduurid, sh jättis tuvastamata tegeliku kasusaaja ning näitas äriühingu ja tema juhiga seotud riske reaalsest väiksemana.
7.Pärast 2,88 miljoni euro laekumist Crosspoint Ltd. kontole ei olnud GFC rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja nõus edasikannetega pangakontodele Hiinas, kuivõrd äriühingute tegevusvaldkonnad ei kattunud ning kanded polnud äriliselt põhjendatud. Korralduse ülekannete lubamiseks andis A. Danchak, kes teadis, et tegemist on kuritegelikku päritolu rahaga.
8.T. Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada tema loodud äriühingut. T. Järviste pidi GFC nõukogu esimehena äriseadustiku (ÄS) § 316 kohaselt kontrollima juhatuse tegevust ning tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) nõuete täitmise. Kuigi T. Järviste teadis, et RahaPTS-i nõudeid ei järgita, ei sekkunud ta GFC töösse ja juhtimisse, vaid aktsepteeris toimuvat.
2(11)
1-20-3487
9.T. Järvistet süüdistatakse ka omastamise katses. Süüdistuse kohaselt lasid T. Järviste ja A. Š. menetluses tuvastamata isikul kanda GFC klientide raha GFC Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontole. Kooskõlastatult T. Järvistega lasi A. Š. seejärel kanda osutatud maksekontolt 7 811 153 eurot 59 senti makseasutuse PayAlly Limited Saksamaal ja Venemaal registreeritud kontodele eesmärgiga pöörata see vara enda ja kolmandate isikute kasuks. Teoplaan ei realiseerunud T. Järviste ja A. Š. tahtest olenematutel põhjustel, sest vara arestiti Läti Vabariigis alustatud kriminaalmenetluse käigus. Maakohtu otsus
10.Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsusega tunnistati kõik süüdistatavad rahapesus süüdi ning T. Järviste tunnistati lisaks süüdi omastamise katses.
11.Kohtu hinnangul tegutsesid süüdistatavad äriühinguga Crosspoint Ltd. seotud rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult. A. Dremov ei järginud Crosspoint Ltd. kliendiks registreerimisel tavapäraseid protseduurireegleid. A. Danchak kinnitas Crosspoint Ltd. makselimiitide suurendamised ning otsustas tehingute lubamise ja maksete teostamise. T. Järviste jättis nõukogu liikme ja esimehena täitmata ÄS §-st 316 tulenevad kohustused, mis võimaldas GFC kaudu rahapesu toime panna. T. Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega.
12.T. Järvistele etteheidetava omastamise katse osas leidis kohus, et A. Š-l oli konkreetne plaan klientide raha omastamiseks, millest oli teadlik ja mida toetas ka T. Järviste. GFC varaga tehtud tehingud kattusid A. Š. teoplaaniga, mis tõendab, et süüdistatavad asusid teoplaani ellu viima.
13.Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni kõik kaitsjad ja prokuratuur. Ringkonnakohtu otsus
14.Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsusega jäeti kõik apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15.Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni kõigi süüdistatavate kaitsjad ja prokuratuur. Prokuratuuri kassatsiooni, milles vaidlustati maa- ja ringkonnakohtu otsused karistust puudutavas osas, ei võtnud Riigikohus menetlusse. A. Dremovi kaitsja kassatsioon
16.Kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule või alternatiivselt mõlema kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Rahapesus süüdimõistmine eeldab isiku teadmist rahapesu objektiks oleva vara kuritegelikust päritolust. Selles küsimuses on kohtulahendid põhistamata. A. Danchaki kaitsja kassatsioon
17.Kassatsioonis palutakse mõlema kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist või alternatiivselt kohtuotsuste tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Juhatuse liikmena järgis A. Danchak RahaPTS-i nõudeid ning rakendas tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kohtud pole selgitanud, mida pidanuks süüdistatav teisiti tegema. Samuti on jäänud nõuetekohaselt sisustamata süüteokoosseisu subjektiivne külg. Seejuures pole tuvastatud, et A. Danchak teadis rahapesu objektiks oleva vara kuritegelikust päritolust. 3(11)
1-20-3487 T. Järviste kaitsjate kassatsioon
18.Kaitsjad taotlevad mõlema kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist või alternatiivselt kohtulahendite tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaitsjate seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
19.Kohtud väljusid süüdistuse piiridest, tunnistades T. Järviste süüdi rahapesu toimepanemises tegevusetusega.
20.T. Järvistele pole ette heidetud tegevust, mis realiseeriks rahapesu objektiivse koosseisu. Ta ei rikkunud ÄS §-st 316 tulenevaid kohustusi, vaid toimis nagu keskmine mõistlik isik. Rahapesus süüdimõistmiseks peab isik teadma rahapesu objektiks oleva raha kuritegelikust päritolust. T. Järvistele saaks rahapesu ette heita, kui ta oleks loonud GFC eesmärgiga rahapesu võimaldada või oleks teadnud kliendist Crosspoint Ltd. ja/või tema tehingutest. Nimetatu ei leidnud kohtumenetluses tuvastamist.
21.T. Järvistel puudus tahtlus omastamisteo toimepanemiseks ning ta ei asunud teoplaani ellu viima. Väidetav süütegu ei jõudnud katse staadiumisse. Prokuratuuri seisukoht
22.Prokuratuur leiab, et kohtuotsused on seaduslikud ja põhjendatud ning palub jätta kassatsioonid rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23.Kolleegiumi hinnangul väärivad kassatsioonides esitatud väited tähelepanu ning mõlemad kohtuotsused tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
24.Esmalt käsitletakse rahapesus esitatud süüdistuse puudulikkust ning kohtute eksimusi kohtuotsuse põhjendamisel (I). Seejärel kujundatakse seisukoht küsimuses, kas T. Järvistet süüdi tunnistades väljusid kohtud süüdistuse piiridest, ning analüüsitakse, kas äriühingu nõukogu liige saab panna toime rahapesu tegevusetusega (II). Edasi käsitleb kolleegium T. Järviste süüditunnistamist omastamise katses (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab kassatsioonimenetluse kulud ning nende hüvitamise (IV). (I) Rahapesu süüdistus ja põhjendamiskohustuse rikkumine
25.Kassatsioonide piiride väliselt osutab kolleegium, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab süüdistus lisaks karistatavuse hindamiseks olulistele faktilistele asjaoludele kajastama ka prokuratuuri õiguslikku hinnangut süüdistatava teole. Lisaks kohustusele esitada süüdistusakti lõpposas kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS § 154 lg 3 p 3) eeldab kõnealune nõue ka seda, et blanketse koosseisutunnuse puhul oleks süüdistuses viidatud väljapoole karistusseadust jäävatele õigusnormidele, mis seda koosseisutunnust sisustavad (vt nt RKKK 03.11.2014, 3-1-1-40-14, p 68).
26.A. Dremovile, A. Danchakile ja T. Järvistele on esitatud süüdistus KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused tuleb avada RahaPTS-is sätestatud rahapesu mõiste kaudu (RKKK 03.06.2011, 3-1-1-41-11, p 23.1).
4(11)
1-20-3487
27.Süüdistuse kohaselt jäävad rahapesuga seotud süüdistatavate käitumisaktid ajavahemikku jaanuarist kuni juunini 2018. Nimetatud perioodil kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: (p 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, või (p 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, või (p 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.
28.Kohtupraktika kohaselt tuleb süüdistuses määratleda, millisele RahaPTS § 4 lg 1 p-des 1–3 loetletud rahapesu teoalternatiivile või -alternatiividele süüdistatavate käitumine vastab (vrd nt RKKK 28.12.2009, 3-1-1-100-09, p 32). Seda nõuet pole käsiloleval juhul järgitud. Süüdistusaktis on küll välja kirjutatud teo toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 redaktsioon, kuid sätet pole seostatud süüdistatavatele etteheidetava tegevusega (tegevusetusega). Seetõttu ei selgu süüdistusest sõnaselgelt, millise rahapesu teoalternatiivi on süüdistatavad realiseerinud.
29.Maakohus märkis asjakohaseks teoalternatiiviks RahaPTS § 4 lg 1 p 1 (vrd nt RKKK 11.10.2018, 1-17-1219/39, p 11; 05.04.2012, 3-1-1-25-12, p 11), kuid kolleegiumi hinnangul ei analüüsinud maakohus ammendavalt, kas süüdistatavatele etteheidetavas käitumises esinevad kõik selle teokoosseisu kohustuslikud elemendid. Maakohtu arutluskäigu lüngad on ulatuslikud ega võimalda kontrollida kohtu siseveendumuse kujunemist. Ringkonnakohus nõustus üldsõnaliselt maakohtu põhjendustega ja vastas vaid üksikutele kaitseväidetele, jättes sisuliselt hindamata, kas maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
30.Maakohus selgitas, et Crosspoint Ltd. ülekannetega GFC maksekontolt erinevatele Hiina äriühingutele liigutati eelkuriteost saadud raha ühelt kontolt teisele, et peita raha päritolu ning varjata seoseid toime pandud kuriteo ja kurjategijate vahel. Kohtu hinnangul kasutas Crosspoint Ltd. GFC-s avatud maksekontot rahapesutoimingute tegemiseks, mille juures abistasid teda süüdistatavad. Maakohus tuvastas, mil viisil liikus raha Crosspoint Ltd-st GFC kaudu pangakontodele Hiinas, milline oli iga süüdistatava teopanus ning milliseid RahaPTS-i nõudeid süüdistatavad rikkusid. Samas ei ole maakohus veenvalt põhistanud, mil viisil täidab süüdistatavate tegevus (tegevusetus) RahaPTS § 4 lg 1 p-s 1 kirjeldatud rahapesu objektiivse koosseisu tunnused. Samuti ei selgu kohtuotsusest, kas kõik süüdistuses loetletud ja kohtuotsuses tuvastatud RahaPTS-i nõuete rikkumised on käsitatavad rahapesuna RahaPTS § 4 lg 1 p 1 ja KarS § 394 tähenduses.
31.Puudulik on ka subjektiivse külje käsitlus. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 p 1 redaktsiooni järgi peab isik rahapesus süüdimõistmiseks teadma rahapesu objektiks oleva raha kuritegelikust päritolust. RahaPTS § 4 lg-s 1 kasutatud sõnastus kui on teada osutab isiku kindlale teadmisele raha kuritegeliku päritolu osas (KarS § 16 lg 3). Sõltumata eeltoodust pole maakohus süüdistatavate teadmist raha päritolust kindlaks teinud. A. Dremovi ja A. Danchaki puhul on pelgalt sedastatud, et nad ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid välja selgitada, ning et A. Danchak on üritanud näidata, et Crosspoint Ltd-ga seotud ebatavalised asjaolud vastavad tavapärasele praktikale. T. Järviste puhul maakohus vaid mainib, et kuivõrd Crosspoint Ltd. oli A. Š. poolt GFC-sse toodud suurklient, siis on vähetõenäoline, et T. Järviste Crosspoint Ltd-st ja tema tehingutest ei teadnud.
32.Eksimustele subjektiivse koosseisu analüüsimisel osutasid apellatsioonimenetluses kõik kaitsjad, tuues eraldi välja, et maakohtus ei leidnud tõendamist süüdistatavate teadmine vara kuritegelikust 5(11)
1-20-3487 päritolust. Sellele vaatamata sedastas ringkonnakohus, et kaitsjad „ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda“. Osutatud apellatsiooniväidetele ringkonnakohus aga sisuliselt ei vastanud. A. Dremovi ja A. Danchaki puhul on üldsõnaliselt märgitud, et maakohus tuvastas süüdistatavate teadlikkuse vara kuritegelikust päritolust. Millises otsuse osas ja millistele tõenditele tuginevalt maakohus seda järeldas, ringkonnakohus ei täpsusta. Ka T. Järviste puhul on lakooniliselt nõustutud maakohtuga, et eluliselt usutav on tema teadmine kliendi Crosspoint Ltd. tehingutest. Kolleegium märgib, et isegi kui pidada eeltoodud asjaolu eluliselt usutavaks, siis ei järeldu sellest automaatselt, et T. Järviste teadis vara kuritegelikust päritolust. Nõustumisväärne on kaitsjate seisukoht, et ka nõukogu liikme puhul tuleb koosseisus nõutav teadmine kindlaks teha või alternatiivselt, lähtudes kriminaalasja tehioludest, tõendada, et GFC loodigi eesmärgiga panna toime rahapesu.
33.Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et RahaPTS § 4 lg 1 p 1 eeldab, et teo toimepanija tegutseb eesmärgiga (KarS § 16 lg 2) varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut (vt nt ka RKKK 22.06.2015, 3-1-1-94-14, p 229). Maakohtu hinnangul tõendas vara ebaseadusliku päritolu varjamist asjaolu, et Crosspoint Ltd. kontole laekus ühekordne suur summa, mis kanti lühikese aja jooksul pea täies mahus edasi, ning muid tehinguid kontol ei tehtud. Kolleegium nõustub, et objektiivselt osutab see Crosspoint Ltd. soovile varjata vara päritolu. Samas ei ole nimetatud eesmärk automaatselt üle kantav süüdistatavatele, vaid see tuleb kohtul asjaolude põhjal eraldi tuvastada (vrd viidatud 3-1-1-94-14, p-d 217-218).
34.Eeltoodust nähtub, et kaitsjate apellatsioonis tõstatatud küsimused ei saanud maakohtu otsuses selget ja ammendavat vastust (vrd nt RKKK 26.04.2019, 1-16-4665/224, p 10). Seetõttu ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu hinnanguga, et „[m]aakohus on kõiki oma seisukohti põhjalikult põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid“ ja et „[m]aakohtu põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale“. Enamgi veel –maakohtu otsus tervikuna on raskesti jälgitav, otsuse põhiosa on üles ehitatud lähtuvalt uuritud tõenditest, mistõttu ei moodusta põhjendused sidusat, loogiliselt jälgitavat ja deliktistruktuuri järgivat tervikut (vt nt RKKK 18.05.2012, 3-1-1-41-12, p 9.1; 15.12.2014, 3-1-1-65-14, p 16). Samuti on lahendis ulatuslikult kajastatud tõendeid (tõendite sisu), millel pole tõendamiseseme seisukohalt tähtsust.
35.Kohtupraktika kohaselt ei pruugi kirjeldatud puudused alati tähendada kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega tuua kaasa kohtuotsuse tühistamist, kui kohtu põhjendid tervikuna on lõppastmes arusaadavad, ammendavad ja vastuoludeta (RKKK 21.06.2022, 1-20-2143/118, p 22). Käsiloleval juhul see nii aga pole. Kirjeldatud maakohtu eksimuste tõttu oli seda olulisem, et apellatsioonikohus kaitseväiteid põhjalikult analüüsiks. Kui maakohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata ja ringkonnakohus jätab selle kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tähelepanuta ning võtab (osa) maakohtu otsuse ebaselged, mitteammendavad ja vastuolulised järeldused omakorda aluseks oma otsuse tegemisel, siis on ka ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhistamise nõudeid (viidatud 3-1-1-41-12, p 9.2).
36.Neil põhjustel leiab kolleegium, et kohtud on jätnud tuvastamata ja nõuetekohaselt põhjendamata, kas süüdistatavate tegevus (tegevusetus) vastab rahapesu süüteokoosseisule. Tegemist on olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob rahapesu süüdistuse osas kaasa kohtuotsuste tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise. Kuigi kriminaalmenetlusõiguse rikkumine sai alguse maakohtust, saab selle kõrvaldada ringkonnakohus ja menetlusökonoomiat arvestades on otstarbekas saata kriminaalasi rahapesu süüdistuse osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus (vrd nt RKKK 07.11.2019, 1-18-86/128, p 70).
37.Uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang, kas süüdistatavate käitumine vastab RahaPTS § 4 lg-s 1 toodud rahapesu teoalternatiivi(de)le, kui jah, siis millis(t)ele (vrd nt viidatud 6(11)
1-20-3487 3-1-1-25-12, p 12) ning kas süüteokoosseisu subjektiivne külg on täidetud. Seejuures märgib kolleegium, et süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuse alusel on loetud kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks eelkõige kaitseõiguse kahjustamise tõttu (vt nt RKKK 25.02.2004, 3-1-1-122-03, p 11). Kaitsjad pole menetluse jooksul väitnud, et süüdistus on rahapesu teoalternatiive puudutavas osas ebaselge ja takistab kaitseõiguse teostamist. (II) Nõukogu liikme vastutus rahapesu tegevusetusega toimepanemise eest
38.Järgnevalt vastab kolleegium kaitseväitele, mille kohaselt väljusid kohtud süüdistuse piiridest, kui tunnistasid T. Järviste süüdi rahapesus tegevusetusega, ning annab seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks hinnangu, kas äriühingu nõukogu liige saab vastutada nimetatud süüteo tegevusetusega toimepanemise eest.
39.Süüdistuse kohaselt jättis T. Järviste täitmata ÄS §-st 316 tulenevad nõukogu liikme kohustused: olles teadlik, et GFC-s ei järgita rahapesu tõkestamise reegleid, ei andnud ta juhatusele korraldust viia GFC tegevus kooskõlla RahaPTS-i nõuetega, ei asendanud juhtkonda kuuluvaid ega rahapesu tõkestamise eest vastutavaid juhtivtöötajaid ning aktsepteeris, et faktiliselt juhib äriühingut tema elukaaslane. Kolleegium nõustub kohtutega, et süüdistuses kirjeldatud käitumine on käsitatav tegevusetusena – T. Järvistele heidetakse ette passiivseks jäämist. Kuigi prokuratuur leidis veel apellatsioonimenetluses, et süüdistuse raskuspunkt lasub GFC asutamisel ning T. Järviste passiivseks jäämine järgnes aktiivsele teole, sedastas ringkonnakohus õigesti, et sellist etteheidet süüdistusakt ei sisalda (vrd nt RKKK 03.11.2014, 3-1-1-40-14, p 67).
40.Vaatamata eeltoodule ei väljunud kohtud käsiloleval juhul süüdistuse piiridest, kui tunnistasid T. Järviste süüdi rahapesu toimepanemises tegevusetusega. Tegevusetusdelikti puhul tuleb süüdistuses ära näidata, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (vt nt RKKK 04.06.2007, 3-1-1-13-07, p 10). Need elemendid on T. Järvistele esitatud rahapesusüüdistuses kirjeldatud (vt käesoleva otsuse p 39). Kuigi kohus asus süüdistuse raskuspunkti osas prokuratuurist erinevale seisukohale, pole osutatud etteheited menetluse kestel muutunud. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest pole prokuratuuri õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv (vt nt RKKK 07.11.2019, 1-18-86/128, p 61). Süüdistuses toodud T. Järvistele etteheidetava käitumise faktiline kirjeldus ja selle põhjal tehtud õiguslik etteheide ei välista seega süüdimõistmist KarS § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel tegevusetuse vormis, s.t süüdimõistmine ei eelda prokuröri poolt süüdistuse muutmist (vt nt RKKK 20.06.2014, 3-1-1-33-14, p 12).
41.Kohtupraktikas on rõhutatud, et tegevusetuse eest saab vastutada vaid selline isik, kes on õiguslikult tegutsemiseks kohustatud (garant). Garandikohustuse tekkimist saab jaatada järgmistel juhtudel: kaitsegarant peab tagama, et tema kaitse all olevat õigushüve ei kahjustataks, ning valvegarant peab ära hoidma mõne õigushüve kahjustamise tema valve all oleva ohuallika poolt (vt nt RKKK 04.01.2010, 3-1-1-104-09, p 12.1). Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas nõukogu liikmel tekib garandikohustus rahapesu koosseisuga kaitstava õigushüve suhtes.
42.Riigikohus on varem selgitanud, et rahapesu koosseisu eesmärk on kaitsta riigi rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest, samuti pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu. Koosseisu aluseks oleva õigushüve saab määratleda kui kõige laiemalt rahandus- ja majandussüsteemi korrapärast toimimist, konkreetselt aga legaalse majandus- ja rahakäibe kindlustamist (vt nt RKKK 11.04.2011, 3-1-1-97-10, p 24 ja 13.12.2010, 3-1-1-68-10, p 16).
7(11)
1-20-3487
43.Kohtud tuvastasid, et GFC oli makseasutus ehk äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine (makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 5 lg 1), ning GFC peamised kliendid olid mitteresidendid.
44.Praeguses asjas on T. Järviste garandiseisundit GFC nõukogu liikmena põhjendatud ÄS §-ga 316, mille lg 1 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Aktsiaseltsi nõukogu liikme pädevus tuleneb äriühingu ja tema nõukogu liikme vahelisest käsundilaadsest õigussuhtest (RKTK 20.06.2013, 3-2-1-72-13, p 14), mistõttu tuleb nõukogu liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (vrd nt RKKK 24.09.2009, 3-1-1-61-09, p 12). Seejuures ei saa garandistaatust omistada pelgalt tsiviilõigusliku kohustuse alusel. Ära tuleb näidata, et isiku kaitse all oli teatud õigushüve, mida ta pidi ohtude eest hoidma, või pidi isik teatud ohuallikast tulenevad kahjulikud mõjud elimineerima (vt nt viidatud 3-1-1-33-14, p 16).
45.Nõukogu keskne ülesanne on juhatuse üle järelevalve teostamine (ÄS § 316 lg 1), mille peamine eesmärk on kaitsta äriühingu vara ja huve. Makseasutusel, mis on ühtlasi finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse (KAS) § 5 tähenduses, on lisaks kohustus kaitsta oma klientide vara (MERAS § 78 lg 1). Makseasutuse nõukogul ja selle liikmetel tekib seega kaitsegarandina tegutsemise kohustus, kui nimetatud õigushüved on ohus. Samas pole tegemist õigushüvedega, mis kuuluksid rahapesu süüteokoosseisu kaitsealasse. Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas rahapesu etteheite puhul võiks kõne alla tulla nõukogu liikme vastutus valvegarandina.
46.Makseasutused on osa finantssektorist, mille toimimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks on kehtestatud rangemad nõuded ja hoolsusmeetmed ning mille järgimist sektoris osalejatelt, sh makseasutustelt eeldatakse. Makseasutusena tegutsemiseks on vajalik tegevusluba (MERAS § 14 lg 1) ning äriühing allub Finantsinspektsiooni järelevalvele (MERAS § 89 lg 1). Makseasutuse tegevusega kaasneb rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, mistõttu on makseasutus finantseerimisasutusena kohustatud järgima RahaPTS-i nõudeid (KAS § 5, RahaPTS § 2 lg 1 p 2). Rahapesu riski suurus sõltub mh valitud strateegiast ja ärimudelist. Mitteresidentidest klientide puhul võib olla keeruline selgitada välja rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, mis omakorda suurendab rahapesu riski.
47.Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et kui äriühingu valitud ärimudeliga kaasneb suurem rahapesu risk, siis on alust käsitada sellist äriühingut ohuallikana (vrd viidatud 3-1-1-33-14, p 17). Makseasutuse juhatusel ning juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostaval nõukogul on nimetatud juhul valvegarandina tegutsemise kohustus, s.o kohustus äriühingust lähtuv rahapesu oht minimeerida.
48.Äriühingu nõukogu on kollektiivne organ, mille põhiline töövorm on koosolek. Seega ei saa nõukogu esimees täita nõukogu ülesandeid üksinda. Küll aga saab ta oma hoolsuskohustuse realiseerida, kutsudes nõukogu pädevusse kuuluva küsimuse otsustamiseks kokku koosoleku (ÄS § 321 lg 1). Õigus nõuda nõukogu kokkukutsumist ja küsimuste arutamist on kõigil nõukogu liikmetel (ÄS § 321 lg 3). Kui nõukogu esimees jääb mingil põhjusel passiivseks, on nõukogu liikmel õigus (ja äriühingu tegevuse seisukohast olulistel juhtudel ka kohustus) koosolek ise kokku kutsuda.
49.Nõukogu liige on kohustatud täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 327 lg 1) ja ta vabaneb vastutusest, kui tõendab, et täitis kohustusi nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt nt RKTK 03.10.2018, 2-15-18186/83, p 24). Seejuures sõltub ÄS § 327 lg-s 1 mainitud korraliku ettevõtja hoolsusstandard mh äriühingu tegevusalast ja tegevuse ulatusest (vrd nt RKTK 17.06.2015, 3-2-1-69-15, p 23; 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 19). (III) T. Järviste süüditunnistamine omastamise katses 8(11)
1-20-3487
50.Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele (KarS § 25 lg 1). Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud (vt nt RKKK 09.02.2017, 3-1-1-111-16, p 8). Katse eeldab subjektiivse koosseisutunnusena toimepanija tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste suhtes (vt nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629, p 35).
51.Maakohus refereeris oma otsuses ulatuslikult mh T. Järviste ja A. Š. vahelisi pealt kuulatud vestlusi, mille käigus arutati, kuidas klientide raha GFC-st välja viia, kui palju raha on T. Järvistel ja A. Š-l tõenäoline Baltic International Bankis asuvalt GFC kontolt kätte saada ning kuidas osutatud raha tulevikus enda tarbeks kasutada. Kolleegiumi hinnangul ei jäta kohtus uuritud tõendid kahtlust, et T. Järviste ja A. Š. eesmärk oli GFC kliendid süüdistuses toodud ulatuses makseasutusele usaldatud varast ilma jätta ning vara enda kasuks pöörata.
52.Prokuratuur süüdistab T. Järvistet isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikus enda või kolmanda isiku kasuks pööramise katses. KarS § 201 osutatud koosseisualternatiivi kohaselt saab omastamise täideviijaks olla vaid isik, kellele on vara usaldatud. Teiste isikute puhul on võimalik vaid kuriteost osavõtt (RKKK 21.04.2008, 3-1-1-83-07, p 15). Lähtuvalt vaidlusaluse kriminaalasja tehioludest tuleb vara usaldamisena mõista juurdepääsu GFC kontodele, kus asus makseasutusele usaldatud klientide vara, ja õigust (pädevust) GFC esindajana kontosid käsutada. Süüdistuse kohaselt oli T. Järvistel juurdepääs nimetatud GFC kontodele, kuid süüdistusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel T. Järviste GFC asutaja või nõukogu liikmena kuriteokatse objektiks olevale võõrale varale juurdepääsu omas.
53.Maakohus leidis, et A. Š. GFC kontodele ligi ei pääsenud, kuid märkis, et T. Järviste sai nõukogu liikmena suunata GFC juhatuse liikmete tööd ja võimaldada seeläbi A. Š-l oma teoplaani ellu viia. Kuigi kaitsjad ei ole oma kaebustes (sh apellatsioonis) sellele osutanud, oleks pidanud menetluse käigus hindama ka seda, kas T. Järviste oli isikuks, kellele oli usaldatud GFC klientide vara.
54.Seega on kohtud jätnud analüüsimata ja nõuetekohaselt põhjendamata, kas T. Järviste üldse saab vastutada omastamisteo täideviimise eest (sh grupis koos A. Š-ga). Osutatud puudus on käsitatav menetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa kohtuotsuste tühistamise ka omastamise katse süüdistuses. Kolleegium ei pea siiski vajalikuks saata kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks, kuna kohtute tuvastatud asjaolud ei võimalda T. Järvistet omastamise katses süüdi mõista, sõltumata sellest, kas leiab tuvastamist tema õiguspädevus GFC klientide vara suhtes. Nimelt nõustub kolleegium kaitsjatega selles, et väidetav varavastane kuritegu ei jõudnud katse staadiumisse.
55.Süüdistuse kohaselt tegutses T. Järviste kooskõlastatult A. Š-ga, et omastada GFC valduses olev klientide vara kokku summas 7 811 153 eurot 59 senti. T. Järviste ja A. Š. lasid täpselt tuvastamata ajal ja täpselt tuvastamata isikul kanda GFC kontodel oleva klientide raha Lätis asuva Baltic International Banki kontole, kust see plaaniti edasi kanda makseasutuse PayAlly Limited kontole, eesmärgiga vara hiljem enda kasuks pöörata.
56.Maa- ja ringkonnakohus möönsid, et pärast GFC tegevusloa tühistamist 27. mail 2019 ei nõustunud Eesti krediidiasutused GFC-le arvelduskontot avama. See omakorda muutis keeruliseks GFC klientidele nende vara tagastamise ning GFC juhatus pöördus küsimuse lahendamiseks ka Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni poole. Otsuse avada GFC-le arvelduskonto Lätis asuvas korrespondentpangas Baltic International Bank tegi GFC juhatus. Kohtud lugesid ühtlasi tõendatuks, et pärast GFC-le konto avamist ja sinna raha kandmist kehtestas Baltic International Bank ühepoolselt lisakomisjonitasu, millega GFC ei nõustunud. Seejärel esitas GFC taotluse kanda raha üle PayAlly Limitedi kontole, ülekande algatas A. Danchak.
9(11)
1-20-3487
57.Kolleegiumi hinnangul oleks GFC klientide vara omastamise katset alust jaatada, kui menetluse käigus oleks leitud, et süüdistatav vahetult asus talle usaldatud võõrast vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörama, s.o tegi kas isiklikult või vahendliku täideviija abil ebaseadusliku varakäsutuse. Kohtuotsustest aga järeldub, et GFC kontolt raha küll liikus Baltic International Banki ja sealt püüti raha edasi kanda PayAlly Limitedi kontole, kuid ülekanded tehti T. Järvistest ja A. Š-st sõltumatult. Kuigi maakohus märkis, et lisaks mh A. Danchaki ütlustega kinnitust leidnud püüetele tagastada GFC klientidele nende vara oli Baltic International Bankis konto avamisel ka muid põhjusi, ei selgitanud maakohus, milline oli seejuures T. Järviste ja/või A. Š. panus. Maa- ja ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et osutatud maksekonto oleks avatud või sinna raha kantud lähtuvalt T. Järviste ja/või A. Š. juhistest. Samuti lugesid kohtud tõendatuks, et just A. Danchak algatas GFC raha ülekandmise Baltic International Bankist PayAlly Limitedi kontole. Ka sel puhul ei tuvastanud maa- ja ringkonnakohus, et A. Danchak oleks tegutsenud kooskõlastatult T. Järviste ja/või A. Š-ga või lähtuvalt nende juhistest.
58.Nii süüdistusakti kui ka kohtuotsuste põhjal jääb ebaselgeks seegi, millise teoga alustas T. Järviste vahetult omastamise katset ehk ebaseaduslikku varakäsutust (vt nt viidatud 3-1-1-41-14, p 12). Näiteks on süüdistuses esitatud alternatiivne käsitlus selle kohta, kes lasi kanda GFC maksekontodelt raha Baltic International Banki maksekontole (T. Järviste ja A. Š. ühiselt või viimane ainuisikuliselt), ning üheselt pole selge, kas nii GFC raha ülekandmine Baltic International Banki kui ka hilisemad planeeritud ülekanded PayAlly Limitedi kontole olid ajendatud eesmärgist pöörata vara hiljem enda või kolmanda isiku kasuks või oli selline eesmärk ainult viimati mainitud ülekannete puhul.
59.Kolleegium leiab, et kohtute tuvastatud asjaoludel ei vasta T. Järvistele etteheidetav käitumine omastamise katse ega ka mitte ühegi muu süüteokoosseisu tunnustele. Osutatud põhjustel tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega kohtud tunnistasid T. Järviste KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi süüdi omastamise katses, ning T. Järviste tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista.
60.Kuna maa- ja ringkonnakohus tegid süüdimõistva otsuse, jäid T. Järviste menetluskulud tema enda kanda ning nende suurust kindlaks ei määratud. Osalise õigeksmõistmise tõttu peab riigi kanda jääma osa T. Järviste kohtueelses menetluses ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulust.
61.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt alates RKKK 01.12.2008, 3-1-1-61-08, p-d 19.1-19.2). KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale makstav mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalisele vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
62.Maakohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on T. Järviste valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtus makstud tasu suuruseks 85 537 eurot 83 senti (ilma käibemaksuta), millele palutakse juurde arvestada vandeadvokaat O. Nääsi 17. juuni 2022. a kohtuistungile kulunud aeg hinnaga 170 eurot tund. Protokolli kohaselt kestis nimetatud istung 1 tund ja 44 minutit, millest johtuvalt taotleb kaitsja täiendava 294 euro 67 sendi hüvitamist. Kokku kulus õigusabile 85 832 eurot 50 senti. Etteheide omastamise katses moodustab süüdistuse kogumahust hinnanguliselt 1/3. Lähtudes omastamise katse süüdistuse sisust ja mahust, loeb kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud õigusabi eest 20 000 eurot (ilma käibemaksuta).
10(11)
1-20-3487
63.Samuti paluvad kaitsjad hüvitada T. Järvistele maakohtus dokumentaalsete tõendite tõlkimisega kaasnenud kulu summas 2615 eurot 63 senti (ilma käibemaksuta). Kolleegium leiab, et omastamise katse süüdistuse menetlemisega on seotud tõlkekulud 1043 euro 64 sendi ulatuses (arved nr 2155, 2169 ja 2220), mis tuleb arvata menetluskulude hulka ning jätta KrMS § 186 lg 1 alusel koos eelmises punktis mainitud õigusabitasuga riigi kanda.
64.Ringkonnakohtule esitatud taotluses paluti hüvitada T. Järvistele 6937 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Eelkirjeldatud põhimõtetest lähtuvalt on ringkonnakohtus omastamise katse menetlemisega seotud põhjendatud menetluskulu 2312 eurot. Ka see summa tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt T. Järviste kasuks välja mõista. (IV) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu
65.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 6 ja 7 ning § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Harju Maakohtu 15. detsembri 2022. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2023. a otsuse osaliselt. Tühistatud osas saadab kolleegium kriminaalasja osaliselt uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus ja teeb osaliselt ise uue otsuse. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
66.Kõigepealt tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks ringkonnakohtu menetluses A. Dremovile osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus, ja osas, millega prokuratuuri apellatsioon jäeti rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega T. Järviste tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 – § 25 lg 2 järgi süüdi GFC klientide raha omastamise katses. Nimetatud süüdistuses tuleb T. Järviste õigeks mõista.
67.T. Järviste kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 5521 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Taotluse lisadest nähtuvalt kulus kaitsjatel õigusabi osutamisele 35 tundi ja 31 minutit, sh 26 tundi ja 46 minutit kassatsiooni koostamisele. Kaitsjate tunnitasud 150 eurot ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul mõistlikud. Arvestades kassatsioonimenetluse esemeks olevate küsimuste hulka, nende õigusliku keerukuse astet ja asjaolu, et argumendid kattuvad olulises osas kaitsjate apellatsioonis esitatuga, loeb kolleegium kassatsioonimenetluses hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate 18 töötunnile vastava summa, s.o 2880 eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb see summa riigilt T. Järviste kasuks välja mõista.
68.Riigikohtu 11. juuli 2023. a määrusega loeti menetluskulude hulka Advokaadibüroole Valdma & Partnerid A. Dremovile kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest määratud 345 eurot 60 senti. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.
69.A. Danchaki kaitsja kassatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.