Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Harju Maakohus 15.12.2022 Tallinna kohtumaja 1-20-3487 (kohtueelses menetluses 18221000059) kohtunik Anne Rebane, rahvakohtunikud Sten-Patrick Kreek ja Kati Miller Merike Kunnus, Ave Mõistlik, Ülle Karna Sigrid Nurm ja Alan Rüütel

Kriminaalasi

Tiiu Järviste süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 ja KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi, Andrii Danchak süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja Aleksei Dremov süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Tiiu Järviste, isikukood: 46306290336; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: I OÜ 09.12.2019-11.12.2019 Elukohast lahkumise keeld 14.01.2020-05.07.2022 Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Oliver Nääs ja Kristi Rande (lepingulised kaitsjad)

Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus Kaitsja Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja Süüdistatav

Tõkend Karistatus Kaitsja

Andrii Danchak, isikukood: 38301200078; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: B OÜ, xxxx Vahistamine 09.12.2019-12.08.2020, elukohast lahkumise keeld 24.05.2021-05.07.2022 Karistusregistri andmetel kriminaal- ja väärteo korras karistamata Stella Veber (määratud korras) Aleksei Dremov, isikukood: 37911210257; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; haridus: xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: erakool Xxxx, xxxx Vahistamine alates 09.12.2019-07.02.2020, elukohast lahkumise keeld 12.02.2021-05.07.2022 Karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Indrek Västrik (määratud korras)

RESOLUTSIOON

1.1 Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.2 Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 1.3 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Tiiu Järvistele liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. 1.4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Tiiu Järviste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva (09.12.2019-11.12.2019) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1.5 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 9 kuud ja 27 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Tiiu Järviste ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 1.6 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Tiiu Järvistele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 1.7 Konfiskeerida Tiiu Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot. Lugeda konfiskeerimisenõue osaliselt täidetuks Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiiu Järvistele kuuluva sularaha summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud konfiskeerimisnõude tagamiseks jätta kehtima Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 KrMS § 141 4 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. 1.8 Tiiu Järvistelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot. 1.9 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulu summas 1635 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.10 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043252 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1.11 KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Tiiu Järviste enda kanda. 2.1 Andrii Danchak süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. 2.2 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrii Danchaki karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 8 (kaheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva (09.12.2019-12.08.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2.3 KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Andrii Danchak ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Andrii Danchile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 2.5 Konfiskeerida Andrii Danchakilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 47 993,12 eurot. Lugeda konfiskeerimisenõue osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, täidetuks Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Andrii Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) arvelt. 2.6 Andrii Danchakilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 5461,20 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot. 2.7 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 7096,20 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 591,35 eurot. 2.8 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043265 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.9 KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Andrii Danchaki enda kanda. 2.10 Jätta rahuldamata Andrii Danchaki kaitsja Stella Veberi taotlus ebeaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot.

5.Asitõendid:  CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  Keskkriminaalpolitsei andmelaos asuvad andmed elektroonilistest andmekandjatest kustutada kohtuotsuse jõustumisel;  Pakend nr ADR-1, 07.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a Aleksei Dremovi elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud vihik, mis on suletud turvaklambriga nr 015131 ning mis asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksei Dremovile;  Pakend nr AK-1, 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. K. töö- ja elukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808072 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K.;  Pakend nr AV-1, 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808951 ning mis asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. V.le;  Pakend nr MV-2, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019645 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;  Pakend nr MV-1, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019643 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;  Pakend nr 2, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja ära võetud valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotis Ratiotec xxxx rahadetektor, mis pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr J13-0287033 ning asub

GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste 15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja juhatuse liige A. Š.. Läbi GFC Holding OÜ liikus Tiiu Järviste ja A. Š. korraldusel nii GFC loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine. Tiiu Järviste oli teadlik, et GFC algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid tuvastamata isikutelt läbi A. Š.i ning raha algne päritolu ei olnud teada. GFC näol oli tegemist makseasutusega, mis võimaldas avada maksekontosid ning teostada ja vahendada mitteresidentide makseid. GFC sulgemisel kattis GFC turust üle 50%, mis näitab GFC-s olevate klientide arvu ja maksete mahtu ning läbi selle riski, mis GFC Eesti finantssüsteemile kujutas. Kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt isiklikult, hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli Tiiu Järviste, siis tegelik GFC juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle töötajaid, otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka nõukogule korraldusi. Lisaks teostati A. Š.i korraldusel kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Andrii Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016 kuni 02.09.2019. A. Danchak juhtis äriühingut igapäevaselt vastavalt A. Š.ilt saadud korraldustele ning ta omas juurdepääsu GFC sisemistele programmidele, kus ta sai iseseisvalt teostada ülekandeid, kinnitada tehinguid ning teha klientidega muid toiminguid. A. Danchaki ülesandeks oli muuhulgas kontrollida äriühingu toimimise vastavust RahapTS-is toodud nõuetele ning luua äriühingus toimiv rahapesu tõkestamise süsteem. Samuti oli A. Danchak kontaktiks rahapesu tõkestamiseks tööle võetud (edaspidi:AML) töötajatele ja halduritele, kes olid kohustatud teavitama teda rahapesukahtlastest tehingutest. Aleksei Dremov töötas GFC-s kliendihaldurina ning tema üheks kliendiks GFC-s oli Crosspoint. International Logistics Ltd (edaspidi Crosspoint. Ltd). Kliendihaldurina oli Aleksei Dremov Crosspoint. Ltd konto avamise ning edasiste kannete puhul kohustatud mitteresidentidest klientide (nii Crosspoint.i enda kui ka tema lepingupartnerite) puhul välja selgitama nende raha tegeliku päritolu, lepingupartnerite usaldusväärsuse, viima läbi kliendivestluse, täitma tunne-oma-klienti küsitluse (edaspidi: KYC) vormi. A. Dremovi ülesanne oli Crosspoint. Ltd puhul kontrollida, kes on äriühingu tegelik kasusaaja ja kahtlaste tehingute korral teavitama GFC AML töötajat ning tehinguid mitte kinnitama.

2.Rahapesu GFC-s 30.01.2018 saabus Crosspoint. Ltd direktor D. M. Eesti Vabariiki läbi Tallinna Lennujaama eesmärgiga avada GFC-s konto ning sõlmida kliendileping. Samal päeval avas avati GFC-s Crosspoint. Ltd-le maksekonto nr xxxx. Lisaks avas GFC kliendihaldur Aleksei Dremov eelneval kokkuleppel Andrii Danchaki ja A. Š.ga D. M.ile GFC internetikeskkonnas iGFC kasutajakonto kasutajatunnusega „xxxx“. Sama päeva, s.o 30.01.2018, õhtul lahkus D. M. Eestist. A. Š. ja Andrii Danchak olid määranud Crosspoint. Ltd kliendihalduriks Aleksei Dremovi, kes oli teadlik Crosspoint. Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest ning ühtlasi sellest, et Crosspoint. Ltd-le tuleb avada maksekonto ilma kontrollita ja teostada makseid kuriteost pärit rahadega. Crosspoint. Ltd osas jäeti GFC-s konto avamisel vormistamata tavapärased protseduurid ning konto avati ja tehinguid tehti vaatamata sellele, et GFC enda süsteemis nähtus, et äriühingu tegelik kasusaaja on tuvastamata. Konto avamiseks näidati muu hulgas Crosspoint. Ltd ja tema direktori D. M. rahapesualaseid riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Peale jahi omandamist Crosspoint. Ltd nimele, koostas ja allkirjastas D. M. 09.03.2018 jaht Alexandra müüki ettevalmistava lepingu (memorandum of agreement), mille osapoolteks olid müüjana Crosspoint. Ltd ning ostjana Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud äriühing Preston Development Limited. Lepingus märgitud tehingu vahendajateks olid A. M. Y. M. ja B. I.. 13.04.2018 väljastas Crosspoint. Ltd äriühingule Preston Development Limited maksetähtajata arve nr 1/2018 jaht Alexandra eest summas 2,88 miljonit eurot. Arve järgi tuli raha kanda Crosspoint. Ltd GFC-s asuvale arvelduskontole nr xxxx. 27.04.2018 teostas hetkel kriminaalmenetluses tuvastamata isik A. M. Y. M. S. Credit Mutuel - CIC Banques kontolt nr xxxx Crosspoint. Ltd maksekontole nr xxxx ülekande summas 2 880 000 eurot, selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Seejuures ei olnud Crosspoint. Ltd-l tegelikult jahi omandiõigust, st puudus ka õigus jahti müüa ja selle eest raha saada. Crosspoint. Ltd ja D. M. tekitasid jahi ostjas ebaõige ettekujutuse, millele tuginedes tehti varakäsutus summas 2 880 000 eurot. Pärast kuritegeliku raha laekumist teostas D. M. alljärgnevad ülekanded Crosspoint. Ltd maksekontolt nr xxxx Hiina Rahvavabariigis asuvatele pangakontodele: Kuupäev

3.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumine T. Järviste, A. Š.i, A. Danchaki ja A. Dremovi poolt Ajavahemikul 01.01.2018-13.01.2020 kehtinud RahaPTS redaktsioonide kohaselt: RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 2 lg 1 p 2 järgi kohaldatakse nimetatud seadust finantseerimisasutustele. MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. RahaPTS § 4 lg 1 p 1-3 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. RahaPTS § 4 lg 2 kohaselt rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. RahaPTS § 4 lg 3 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. T. Järviste osales rahapesus võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut teades, et GFC-d juhtinud A. Š. ja A. Danchak ei täida Finantsinspektsiooni ning RahaPTS-i nõudeid ning äriühingu poolt pakutakse teenuseid mitteresidentidele, kelle vara päritolu ei ole legaalne. A. Dremov, A. Danchak ja A. Š. korraldasid vahetult Crosspoint. Ltd konto avamise, ilma tegelikku kasusaajat kontrollimata ning lubasid äriühingul GFC kontot kasutada ka siis, kui GFC AML-i juht M. L. oli keelanud ülekannete sooritamise rahapesuriski tõttu. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus tuleneb RahaPTS § 9 lg 4 ning sama sätte lg 5 kohaselt oli GFC-l kohustus säilitada dokumendid, mis on kogutud tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. RahaPTS § 13 kohustab kohustatud isikut riske juhtima, muuhulgas sama sätte lg 3 kohaselt tuleb kindlaks teha: 1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad; 2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse; 3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. RahaPTS § 14 kohaselt ohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Muuhulgas on kohustus luua mudel kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks ning kliendi riskiprofiili määramiseks (§ 14 lg 1 p 2), metoodika ja juhendid, kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus või on tegemist ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse täitmise juhend (§ 14 lg 1 p 3). Sama sätte lõige 3 kohaselt kohustatud isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt. A. Danchak, kes oli Crosspoint. Ltd maksekonto avamise ja maksekorralduste teostamise ajal GFC juhatuse liige oleks pidanud looma süsteemi, mis oleks A. Dremovil välistanud tegeliku kasusaajat määramata ja tegelikke riske hindamata avada Crosspoint. Ltd-le kontot. Tiiu Järviste, kes oli nimetatud ajaperioodil GFC nõukogu juht ja kelle kohuseks äriseadustiku § 316 alusel oli juhatuse töö kontrollimine, pidi muuhulgas tagama ka RahaPTS-i nõuete täitmise. Vaatamata Tiiu Järviste teadmisele, et äriühingut juhib juhatuse asemel A. Š. ning äriühingu klientide raha päritolu ja ärisuhted ei ole läbipaistvad, ei andnud ta juhatuse liikmele A. Danchakile korraldust viia GFC tegevus vastavusse seaduse nõuetele, vaid aktsepteeris GFC-s toimuvat tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse. A. Danchakil kui GFC juhatuse liikmel oli RahaPTS § 14 lg 6 kohaselt kohustus tagada töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele, toimumine. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks. Nimetatud koolitused GFC-s puudusid ning töötajaid ei koolitatud regulaarselt tuvastamaks rahapesuga seotud riske.

Tulenevalt RahaPTS § 19 p 1 ja 2 tuli ärisuhte loomisel Crosspoint. Ltd-ga ning tehingute tegemisel üle 15 000 euro (või sellega võrdväärne summa muus vääringus), eriti A. Dremovil, kes oli Crosspoint. Ltd kliendihaldur, kohaldada hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 20 lg 1 p 3 kohaselt tulnuks GFC töötajatel, eriti A. Dremovil, kes oli Crosspoint. Ltd kliendihaldur, Crosspoint. Ltd-ga tehingute tegemisel tuvastada tegelik kasusaaja ja tema isikusamasuse kontrollimiseks võtta meetmeid ulatuses, mis võimaldanuks kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. Punkt 4 kohaselt oleks tulnud juhuti tehtavast tehingust arusaamiseks koguda täiendavat teavet ja punkt 6 kohaselt teostada ärisuhete seire. Eelkõige oli nimetatud kohustuste täitmine A. Dremovi ülesandeks, kes haldurina oleks pidanud kontrollima Crosspoint. Ltd-ga maksekonto avamisel aga ka hilisemate ülekannete puhul, kes on äriühingu tegelik kasusaaja, kellega tehinguid tehakse ja kas ärisuhe on tegelik. Arvestades, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid, ning AML-i korraldusi ei täitnud haldur ega ka juhatuse liige A. Danchak, kes lubas Crosspoint. Ltd-l makseid teostada, siis saab järeldada, et Tiiu Järviste ei taganud juhatuse seaduspärast tööd ega ka äriühingu tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele. Crosspoint. Ltd-le konto avamisel oli RahaPTS § 36 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt kohustus A. Dremovil ja A. Danchakil kontot avades ja ülekandeid lubades kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, kuna konto avamisel ei esitatud tegeliku kasusaaja andmeid, neid ei olnud tehingute tegemisel GFC andmebaasides ning nii D. M. kui ka Crosspoint. Ltd on pärit riikidest, mida saab lugeda suure riskiga kolmandaks riigiks. Samuti tuleb arvestada, et Crosspoint. Ltd rahalised vahendid kanti edasi Hiina äriühingutele ja ka Hiina on loetav suure riskiga kolmandaks riigiks. Arvestades, et Crosspoint. Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii A. Š.il kui A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes täitmata seadusest toodud nõuded avas A. Š.i ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ning lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui KarS § 121 lg 2 nimetatud 40 000 eurot). RahaPTS § 42 lg 1 alusel ei oleks tohtinud nimetatud kontot avada ning tehinguid teostada. Seega Tiiu Järviste, jättes kontrollimata GFC juhatuse liikme A. Danchaki tegevuse, lubades äriühingut juhtida A. Š.il ning teades, et GFC-s ei toimi rahapesu tõkestamise reeglid ning protseduurid oli teadlik rahapesu toimepanemise ohust ning lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid, lubas äriühingust läbi tuvastamata päritoluga raha ning seega on ta teadlikult osalenud rahapesus. Ilma T. Järviste teopanuseta GFC loomisel ja puudulikul juhtimisel, aktsepteerides A. Š.i, A. Danchaki ja A. Dremovi käitumist, ei oleks saanud sellises mahus rahapesu toimuda. Tiiu Järviste, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrii Danchak, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Dremov, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Tiiu Järvistet selles, et tema grupis koos A. Š.ga plaanis kavatsetult omastada GFC Good Finance Company AS-ile (pankrotis) (registrikood 12423254; edaspidiGFC, registreerimiskohaga Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tn 9, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5) usaldatud ja viimase kontodel asuvat, kuid makseasutuse klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast vara, millele T. Järvistel oli juurdepääs, suures ulatuses. Tiiu Järviste lõi 04.02.2013 GFC, mis makseasutusena keskendus peamiselt Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajate makseteenuste osutamisele. GFC makseasutusena tegutsemise litsents võeti Eesti Finantsinspektsiooni poolt ära 27.05.2019, kuivõrd Finantsinspektsioon tuvastas ulatuslikud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised ning äriühingu põhikapitali suurendamise puudused. Tiiu Järviste oli GFC tegelik kasusaaja ning äriühingu nõukogu esimees alates 04.02.2018 kuni 11.05.2020. Seega lasus Tiiu Järvistel nõukogu esimehena kohustus kontrollida GFC juhatuse tegevust ning tagada GFC toimimise seaduslikkus ning takistada makseasutuse klientide huvide kahjustamist. GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste 15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja juhatuse liige A.Š.. A. Š., kui GFC faktiline juht ja Tiiu Järviste GFC asutaja ja nõukogu esimehena tegutsesid kavatsetult ja kooskõlastatult erinevatel aegadel, st juunis ja juulis 2019, eesmärgiga omastada ebaseaduslikult GFC valduses olevat võõrast vara suures ulatuses s.o kogusummas 7 811 153, 59 eurot. A. Š. ja Tiiu Järviste, kes omasid juurdepääsu GFC kontodele, millel asusid neile võõrad rahalised vahendid, mis kuulusid GFC klientidele, lasid täpselt tuvastamata aegadel tuvastamata isikul kanda GFC erinevatelt panga- ja maksekontodelt raha Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontole nr xxxx, eesmärgiga see hilisemalt omastada ja omavahel ära jagada. 09.05.2019 sõlmiti GFC ja AS Baltic International Bank vahel leping nr xxxx korrespondentkonto nr xxxx avamise kohta. Vastavalt 22.04.2019 kliendi (GFC) koostatud ankeedis märgitud informatsioonile on korrespondentkontol planeeritud GFC klientide vahendite kanded. Ajavahemikul alates 09.05.2019 kuni 19.08.2019 oli korrespondentkonto nr xxxx kreeditkäive 11 352 657,37 EUR, deebetkäive 3 541 503, 78 EUR. Klientidele kuuluvate vahendite kandmisega Läti Vabariigis asuvasse Baltic International Banka muutus sisuliselt võimatuks klientidele tagasimaksete tegemine ning igale kliendile kuuluva nõude väljaselgitamine. Rahaülekannete tegemise ainus eesmärk Lätis asuvasse panka oli rahalised vahendid saada välisriigi jurisdiktsioonis asuvasse panka, mis oleks nõus tegema vaatamata Eesti Finantsinspektsiooni poolsele makseasutuse litsentsi äravõtmisele GFC-lt edasisi rahaülekandeid GFC töötajatelt saadud korralduste alusel. A. Š. mõtles välja teoplaani, mida tutvustas T. Järvistele ja mis nägi ette järgmist. Kuna GFC kontosid Eesti pankades hakati Finantsinspektsiooni poolt GFC litsentsi äravõtmise järgselt sulgema, siis

leidis A. Š. Läti Vabariigist Baltic International Banka, kus oli GFC juhatuse liikme A. Danchaki poolt eelnevalt avatud konto ning lasi tuvastamata isikul GFC valduses olevad rahalised vahendid kanda nimetatud kontole, millelt plaaniti raha edasi kanda makseasutuse Payally Limited kontole Saksamaal ja Venemaal ja seejärel juba kasutada antud raha enda ning T. Järviste hüvanguks ning lahkuda Eesti Vabariigist. Tulenevalt Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 79 lg 1 p 1 on makseasutus, kes osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust, kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Seega makseasutuse korrespondentkontodel asuvad kliendile kuuluvad vahendid on makseasutusele ning makseasutuse töötajatele usaldatud võõras vara, mille käsutamine on lubatud ainult kliendi nõusolekul ja mahus (MERAS § 5 lg 3 makseasutus võib tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks). MERAS § 47 lg 6 alusel on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta. Äriseadustiku § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Sama sätte lg 2 ja 3 alusel käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. T. Järviste olles teadlik A. Š.i teoplaanist, selle ebaseaduslikkusest ning GFC klientidele kuuluvate rahade ülekandmisest välispankadesse, toetas A. Š.i teoplaani ning lõi A. Š.ile võimaluse omada juurdepääsu GFC kontodele ja realiseerida võimu GFC töötajate üle, kes täitsid A. Š.i korraldusi teades, et tema on tegelik GFC juht, kelle juhtimisotsuseid toetab ka T. Järviste, tegutses grupis A. Š.iga ning lõi olukorra, milles said võimalikuks alljärgnevad tehingud: Tuvastamata ajavahemikul juuli 2019- 11.10.2019 otsustas A. Š. eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult Tiiu Järvistega kanda Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontolt nr xxxx kogusummas 7 811 153,59 eurot ettevõtte Payally Limited järgnevatele kontodele: 1) Deutsche Kontor Privatbank AG kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“; 2) Alfa-Bank (SWIFT: xxxx) kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“. Ülekannete tegemise eesmärgiks oli GFC klientidele kuuluvad rahalised vahendid liigutada makseasutuse Payally Limited vahendusel uutele kontodele, et hilisemalt oleks võimalik nende enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine.

GFC (registrikood 12423254) oli makseasutus, mis asutati 04.02.2013.a T. Järviste poolt (äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Makseasutuse tegevust reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS). MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda MERAS § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Oluline on rõhutada, et oma olemuselt ei ole makseasutus pank ja makseasutusel ei ole õigust hoiustada klientide raha (MERAS § 5 lg 6) või klientide raha investeerida ja välja laenata (MERAS § 5 lg 4). Makseasutus allub Finantsinspektsiooni järelevalvele ning makseasutusena tegutsemiseks ja erinevate teenuste osutamiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba (MERAS § 14 jj). Kuna makseasutus ei tohi tegeleda hoiuste ja laenamisega (üksnes maksetehingu täitmiseks), siis teenib makseasutus oma tulu üksnes maksetehingutest. Kuna makseteenuste osutamisega kaasneb rahapesu risk, siis peab makseasutus oma tegevuses juhinduma ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) toodud nõuetest. GFC 17.12.2018.a ja 15.04.2015.a kinnitatud põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 12-21) järgi olid GFC tegevusalad äri- ja majandusalased konsultatsioonid, makseteenuse osutamine ja finantsteenuste abitegevusalad. GFC 05.06.2019.a kinnitatud põhikirjas kaotati tegevusalana ära makseteenuste osutamine, teised tegevusalad jäid samaks. Finantsinspektsioon väljastas GFC-le 05.06.2013.a otsusega nr 4.11/22 makseteenuste pakkumiseks vajaliku tegevusloa, sh sularaha sissemaksete ja väljamaksete tegemiseks maksekontolt, maksetehingute täitmiseks rahaliste vahendite ülekandmiseks makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole ja maksetehingute täitmiseks kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna ning rahasiirdeks. 23.10.2015.a otsusega nr 4.1-1/115 andis Finantsinspektsioon lisaks GFC-le tegevusloa võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamiseks ja maksetehingute vastuvõtmiseks. Lisaks eelnevale oli GFC-le tegevuslubade nimekirja kohaselt Finantsinspektsiooni poolt väljastatud ka piiriülese teenuse osutamise õigused Poola Vabariigis, Hispaania Kuningriigis, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, Soome Vabariigis, Saksamaa Liitvabariigis, Tšehhi Vabariigis ja Slovaki Vabariigis. GFC tegevusluba tunnistati kehtetuks Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 (Finantsinspektsiooni 16.07.2019.a kodulehe www.fi.ee väljatrükk; T8 kd, tl 7-22). GFC tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjustel peatub kohus edasise kohtuotsuse käigus. Finantsinspektsiooni faktileht GFC kohta (T8 kd, tl 46-47) tõendab, et seisuga 31.03.2019.a oli GFC turuosa maksete mahu järgi 51,1% (2018.a 53,3%), varade maht 18,6 mln eurot (2018.a lõpu seisuga 19,3 miljonit eurot), maksete maht 93,5 miljonit eurot (2018.a 363,9 miljonit eurot), maksete arv 10 271 (2018.a 37 698), piiriüleste maksete osakaal 81% (2018.a 73,9 %), kahjum 26 462 eurot (2018.a kasum 280 351 eurot) ja omavahendite nõude kaetus 136%. Juhtimise poole pealt on faktilehel märgitud, et oluline osalus kuulub GFC Holding OÜ-le (90,4%), nõukogu liikmed on E. T., Tiiu Järviste ja U. T. ning juhatuse liikmed Andrii Danchak ja S. G.. Lisaks on faktilehel GFC tegevuse ja Finantsinspektsiooni kontrollide toimumise ajaline kirjeldus, millel kohus peatub samuti pikemalt allpool. Finantsinspektsiooni kodulehe 27.09.2019.a väljatrükk – Makseasutuste sektori I kvartali 2019.a ülevaade (T8 kd, tl 48-50) tõendab samuti makseasutuste turujaotust seisuga 31.03.2019.a ja seda, et GFC-l oli 51,1% kogu turuosast.

GFC olemusest annavad hea ülevaate ka majandusaasta aruanded. Nimelt on GFC 2016.a majandusaasta aruande (äriregistri teabesüsteemi 26.09.2018.a väljatrükk; T1 kd, tl 22-39) tegevusaruandes märgitud GFC peamiseks tegevuseks klientidele maksekontode avamine, nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine. Enda strateegiana näeb GFC maksete efektiivsema käitlemise teenuste osutamist, positsioneerides ennast pankadele alternatiivse makseasutusena. GFC eesmärk on pakkuda klientidele kiiret ja mugavat makseteenust läbi maksevahendite ja kaasaegsete IT lahenduste. Tegevusaruandest nähtub, et 2016.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele Finantsinspektsioonilt ja Finantsinspektsioon väljastas GFC-le eespool mainitud piiriülese teenuse osutamise õigused. Lisaks keskendus GFC 2016.a sisemiste protseduuride uuendamisele ja pakutavate toodete ning teenuste arendamisele klientide paremaks teenindamiseks. Välja on ka toodud, et GFC on maksekäsundite vahendamise keskkonna SWIFT liige, mille kaudu teostatakse klientide maksetehinguid ja suheldakse korrespondentpankadega. Aruandes nähakse 2017. aasta prognoosina ette, et jätkatakse makseteenuste arendamisega, keskendutakse täiendava personali kaasamisele, tootearendusele ja IT süsteemide täiustamisele ning kliendibaasi kasvatamisele. GFC omakapital oli 31.12.2016.a seisuga 258 409 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2015.a kasumi mõttes miinuses, aruandeaasta kahjum oli -141 281 eurot. Majandusaasta aruande lõpus on ettevõtte juhtkonna seisukoht, mille kohaselt on ettevõtte tegevus jätkusuutlik. Majandusaasta aruande on allkirjastanud A. Danchak. GFC 2017.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1 kd, tl 40-61) on GFC peamise tegevusena märgitud endiselt klientidele maksekontode avamine, nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine. Tegevusaruandes on märgitud, et GFC on rahvusvahelise kaardimaksete vahendaja MasterCard partner ja suuteline väljastama klientidele kaasaegseid deebet- ning krediitkaarte. 2016.a ja 2017.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele Finantsinspektsioonilt. Jätkuvalt toimus pakutavate toodete ja teenuste ning selleks vajaliku infrastruktuuri arendamine. Märgitud on ka, et 2017.a teises pooles toimus seoses muutunud turusituatsiooniga oluline hüpe makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele. Kuna ettevõtte põhitegevus – makseteenuste osutamine – osas alles arvestatav kasv algas, siis moodustas olulise osa ettevõtte 2017.a ärituludest (72%) jätkuvalt ettevõtte vähemusosaniku poolt finantseeritav IT-lahenduse arendusprojekt eraklientidele web-platvormi ja mobiilrakenduse väljatöötamiseks. 2018.a moodustab põhitegevus juba enamuse ettevõtte tuludest. GFC omakapital oli 31.12.2017.a seisuga 341 617 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2016.a kasum 24 474 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest vahenditest moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 9 120 768 eurot (31.12.2016.a seisuga 3842 eurot). Majandusaasta aruandes on juhtkond kinnitanud, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada GFC jätkusuutlikkus ja kasv praegustes tingimustes ning et juhtkonna hinnangul on ettevõte jätkuvalt tegutsev. Majandusaasta aruande on allkirjastanud M. R.. GFC 2018.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 04.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 62-77, T23 kd, tl 77-84) on jätkuvalt välja toodud, et tegemist on makseasutusega, mis tegeleb peamiselt klientidele maksekontode avamisega, nende maksete teotamisega ning klientidele maksevahendite väljastamisega. Välja on toodud, et 2018.a sai ettevõtte suurimaks tegevusmahuks ning tulude allikaks 2017.a alguse saanud ettevõtete teenindamine maksete teostamisel. 2018.a suutis ettevõte oma põhitegevusega, s.o maksete teostamisega saavutada olulise kasumlikkuse tagamaks jätkuv areng ning võimalike arendusprojektide finantseerimine. Tuuakse välja ka see, et 2019.a maikuus lõppes ettevõtte litsents makseteenuste osutamiseks ning sellest alates tegeleb ettevõte senise põhitegevuse

lõpetamisega. Ettevõte vaidlustas tegevuslitsentsi lõppemise ning ei ole seni uusi tegevussuundi arendanud. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2017.a kasum 83 208 eurot ja 2018.a kasum 282 088 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest vahenditest moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 14 383 318 eurot ning „raha teel“ 4 189 838 eurot (31.12.2017.a seisuga 58 671 eurot). GFC omakapital oli 31.12.2018.a seisuga 623 705 eurot. Kokkuvõtvalt nähtub GFC 2016-2018.a majandusaasta aruannetest, et GFC peamine tegevus, s.o klientidele maksekontode avamine, klientide maksete teostamine ja klientidele maksevahendite väljastamine, püsis läbi aastate muutumatuna. Küll aga tegeleti algselt ka muude projektidega ning põhitegevusena makseteenuse osutamine sai hoo sisse 2017.a teises pooles. GFC hüppelisest kasvust annavad märku majandusaasta aruannete kasumiaruanded, millest nähtub, et GFC on suutnud miinuses olevast kasumist tõusta 282 088 euro suuruse kasumi peale ning ka klientide nõuded GFC vastu, mis võrreldes 2016. aastaga kasvasid 2018.aastaks märkimisväärselt. GFC 2017.a majandusaasta aruandes on märgitud, et 2017.a teises pooles toimus oluline hüpe makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele seoses muutunud turusituatsiooniga. Tunnistaja H. S. on 01.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 196-210) kirjeldanud, kuidas 2017.a lõpu poole või 2018.a alguses tuli GFC-sse juurde palju kliente ja seetõttu oli ka palju makseid ning tingitud võis see olla sellest, et Swedbankis suleti paljudel mitteresidentidest klientidel kontod, Versobank kaotas litsentsi ja litsents võeti ära ka ühelt Läti pangalt. Tunnistaja M. L. selgitas 15.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K4 kd, tl 3347) samuti, et GFC võttis üle suletud pankade Versobank ja ABLV Läti kliendid. Ka süüdistatav A. Danchak on 13.05.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K7 kd, 141-156) kinnitanud, et neil oli kliente, kelle puhul teised pangad keeldusid neile kontot avamast ja nemad siiski avasid sellistele klientidele GFC-s konto, seejuures ei selgitanud kliendid, miks pangad keeldusid neile kontosid avamast. Seega saab majandusaasta aruandes nimetatud muutunud turusituatsiooniks pidada kliendibaasi kasvatamist teiste pankade ja makseasutuste endiste klientide näol. GFC kliendibaasi suurus oli tunnistaja H. S. sõnul 2018.a lõpus või 2019.a alguses kuskil 300 ringis. Kui arvestada, et süüdistatava A. Danchaki sõnul oli GFC-l 2016.a kliente 10 või natuke rohkem (hilisemate ütluste kohaselt mitukümmend), siis oli GFC kliendibaas paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. GFC peamised kliendid olid juriidilised isikud ja mitteresidendid. Seda on kinnitanud tunnistajad M. L. ja H. S.. Tõendamist on leidnud, et GFC-s olid kehtestatud tüüpiliste maksteenuste hinnakirjad eraldi juriidilistele isikutele ja eraklientidele. Need hinnakirjad asusid GFC kodulehel aadressil xxxx ja olid kehtivad alates 30.10.2018.a (GFC kodulehe hinnakirjade 16.07.2019.a väljatrükid; T6 kd, tl 209-215). Juriidiliste isikute hinnakirjast nähtub, et hinnad ja teenustasud on odavamad siis, kui ettevõte on registreeritud Eestis, juhatuseliikmed ja omanikud on Eesti residendid ja äritegevus seotud Eestiga. Kui aga ettevõte on küll registreeritud Eestis, aga äritegevus ei ole Eestiga seotud või ettevõte on registreeritud EU-s ja äritegevus ei ole seotud Eestiga või ettevõte on registreeritud väljaspool EU riike, siis on hinnad ja teenustasud kõrgemad. Kõrgemad näiteks selliselt, et kui Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud äritegevusega juriidiline isik soovib avada GFC-s maksekonto, siis selleks esitatavate dokumentide analüüs on sellise juriidilise isiku jaoks tasuta. Seevastu Eestis registreeritud ettevõtte jaoks, kelle äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 800 eurot ning EU-s registreeritud ettevõtte jaks, kelle äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 900 eurot ning väljaspool EU riike registreeritud ettevõtte jaoks lausa 1000 eurot. Lisaks ka näiteks kontohaldustasu oli Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud

äritegevusega juriidilise isiku jaoks üksnes 1 euro kuus, seevastu kõigi teiste juriidiliste isikute puhul 40 eurot kuus. Ka eraklientidele kehtestatud hinnakirjast nähtub, et hinnad on taaskord madalamad Eesti residentidele, kallimad EU residentidele ja kõige kallimad mitte EU residentidele. Seega saab selle tõendi põhjal järeldada, et GFC-le oli kasumlikum omada mitteresidentidest kliente nii eraklientide kui ka juriidiliste isikute seas ning kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal võib väita, et seda GFC ka tegi. GFC äridokumendid (äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a ja 01.04.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 79-98) tõendavad, et GFC on suurendanud aktsiakapitali. Ettevõtte kapitaliseerituse täiendamiseks suurendati märtsis 2019.a ettevõtte osakapitali 200 010 euro võrra, milleks AS Swedbanki 04.03.2019.a tõendi kohaselt laekus GFC-le 04.03.2019.a GFC Holding OÜ-lt 180 810 eurot (ülejäänud 19 200 eurot laekus Moncornet Assets Inc-lt). Otsus aktsiakapitali suurendamise kohta võeti vastu 17.12.2018.a toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul, kus muu hulgas muudeti ka põhikirja. Koosolekul osalesid GFC Holding OÜ esindaja T. Järviste ja Moncornet Assets Inc, keda esindas volituse alusel L. R., koosoleku juhataja oli L. R. ja protokollija M. R.. Aktsionäride otsuse kohaselt on GFC-l 354 aktsiat, millest 320 aktsiat ehk 90,4% aktsiaseltsi aktsiakapitalist ja väärtuses 403 200 eurot kuuluvad GFC Holding OÜ-le ja 34 aktsiat ehk 9,6% aktsiaseltsi aktsiakapitalist nimiväärtuses 42 840 eurot kuuluvad Moncornet Assets Inc-le. Otsuse on allkirjastanud T. Järviste ja L. R.. Aktsiakapitali suurendamisele järgnes 2019.a aktsiakapitali vähendamine. Nimelt on 05.06.2019.a võetud vastu aktsionäride korduva erakorralise koosoleku protokolliline otsus aktsiakapitali vähendamise kohta. Muudetud on ka põhikirja, kuna Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 tunnistati kehtetuks GFC-le 05.06.2013.a ja 23.10.2015.a väljastatud tegevusload, mille tõttu ei ole selts enam Finantsinspektsiooni järelevalve subjekt ja talle ei kohaldu enam MERAS-st, vaid äriseadustikust tulenevad sätted. Otsuse on allkirjastanud T. Järviste ja protokollija on olnud S. G.. Lisaks aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele on 04.12.2019.a koosoleku protokolliga, kus GFC Holding OÜ-d esindas A. Š., tagasi kutsutud likvideerija ja nõukogu liikmed T. Järviste, E. T. ja U. T.. Selle protokolli on allkirjastanud A. Š.. Nagu eelnevast selgub, siis GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ (registrikood 12834459), mis on asutatud 15.04.2015.a T. Järviste poolt. T. Järviste oli GFC Holding OÜ juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 20.11.2019.a ja osanik alates asutamisest kuni 15.11.2019.a. A. Š. sai GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks 18.11.2019.a. ja osanikuks 15.11.2019.a (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 99-101). GFC Holding OÜ äridokumentidest nähtub (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk 30.03.2020.a; T1 kd, tl 140-155), et otsuse juhatuse liikme T. Järviste tagasikutsumise kohta tegi GFC Holding OÜ ainuosanik A. Š. 19.11.2019.a. Sealjuures on 13.11.2019.a dokumendiga „Kinnitus ja tahteavaldus“ andnud A. Š. nõusoleku olla valitud GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks. Samal päeval on senise ainuosaniku T. Järviste otsusega nimetatud A. Š. juhatuse liikmeks ning muudetud ära äriühingu aadress, e-posti aadress ja telefoninumber. Muudatuste kohta on tehtud ka Tartu Maakohtu Registriosakonnale avaldus, mille alusel kustutati 15.11.2019.a äriühingu registrikaardilt osanik T. Järviste ja osanikuna kanti registrisse A. Š. (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 145-155). Lisaks on oluline välja tuua, et T. Järviste oli GFC Holding OÜ tegelikuks kasusaajaks alates 05.09.2018.a kuni 15.11.2019.a ning alates 15.11.2019.a sai äriühingu tegelikuks kasusaajaks A. Š. (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 102). GFC Holding OÜ-l on alates asutamisest olnud üks põhikiri (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk GFC Holding OÜ põhikirjade nimekirjast; T1 kd, tl 137-139), mille kohaselt juhib osaühingut juhatus, mis koosneb ühest

kuni kolmest liikmest ning osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. GFC Holding OÜ 2015.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 103-111) nähtub, et GFC Holding OÜ tegevusalaks on tütarühingu GFC aktsiate hoidmine. GFC tegevusalaks on seejuures Finantsinspektsiooni järelevalve all finantsteenuse osutamine, milleks on kõik MERAS-s nimetatud makseteenused. Majandusaasta aruandes on välja toodud, et tütaräriühingus omatakse 90,4% aktsiatest (320 aktsiat 1260 eurose nimiväärtusega). GFC Holding OÜ 2016.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 112-120) ja 2017.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 121-128) nähtub, et äriühingu tegevusvaldkond ei ole muutunud, mingisuguseid muutuseid ettevõtte tegevuses ei ole aset leidnud ja jätkatakse sama äritegevust. GFC Holding OÜ 2018.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 30.08.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 129-136) on ettevõtte peamise tegevusalana jätkuvalt välja toodud GFC aktsiate hoidmine, kuid lisaks on märgitud, et teostatud on ka IT-alaste projektide arendustöid. Ettevõtte müügitulu 2018. aastal oli 73 797 eurot ja tulem 248 027 eurot (millest peamise osa moodustas tütarettevõtte kasum). Kõik majandusaasta aruanded on allkirjastatud T. Järviste poolt. GFC Holding OÜ majandusaasta aruannetest nähtuva põhjal saab seega väita, et GFC majanduslik kasv oli oluline mitte ainult GFC enda, vaid ka tema enamusaktsionäri GFC Holding OÜ jaoks, sest sellest sõltus äriühingu tulemuslikkus. Kohtule on esitatud lisaks ka andmed IO Halduse osaühingu (registrikood 10205233) kohta, mis tõendavad, et osaühing loodi 29.05.1997.a T. Järviste poolt ning T. Järviste on alates osaühingu loomisest kuni väljatrüki tegemiseni 30.04.2020.a, olnud selle osaühingu juhatuse liige ja alates 05.09.2018.a ka tegelikuks kasusaajaks (äriregistri teabesüsteemi 21.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 156-161). Kui nüüd tulla konkreetselt süüdistatavate juurde, siis süüdistatav T. Järviste kuulus 04.02.2013.a kuni GFC litsentsi lõppemiseni GFC nõukogusse ja oli alates 04.02.2018.a ka GFC nõukogu esimees (GFC äriregistrikui teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Lisaks sellele oli T. Järviste alates 05.09.2018.a GFC tegelik kasusaaja (äriregistri teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1 tl, tl 78). GFC põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt on nõukogu pädevuseks planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning võtta vastu otsuseid seadusega või põhikirjaga sätestatud küsimustes. Samuti esitab nõukogu üldkoosolekule aruande oma tegevusest majandusaastal ja see aruanne sisaldab hinnangut majandusaasta aruandele. Nõukogu määrab ka kohale ja kutsub tagasi siseaudiitori ja juhatuse liikmed. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. GFC-s oli selleks alates 04.02.2018.a T. Järviste. Kuigi GFC põhikirja on aja jooksul muudetud (kohtule on esitatud 15.04.2015.a kinnitatud 20.04.201507.03.2019.a põhikiri, 17.12.2018.a kinnitatud 07.03.2019-12.06.2019.a põhikiri ning 05.06.2019.a kinnitatud ja alates 12.06.2019.a kehtima hakanud põhikiri), siis on nõukogu pädevus jäänud samaks. Eelnev tõendab seega, et T. Järviste oli GFC nõukogu esimees ka süüdistuses nimetatud Crosspoint Ltd tehingute ajal. Süüdistuses on ette heidetud, et kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt isiklikult, hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli T. Järviste, siis tegelik GFC juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle töötajaid, otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka nõukogule korraldusi. Kohus märgib, et kuna A. Štšmelev on tagaotsitav ja ei ole käesolevas

kriminaalasjas süüdistatav, siis kohus ei võta seisukohta tema süüküsimuses, vaid üksnes analüüsib tema rolli seonduvalt GFC ja GFC töötajatega. Selles, et A. Š. võttis GFC-sse tööle uusi töötajaid, vaidlust ei ole. Lisaks sellele, et A. Š.iga tutvuse kaudu sai GFC-sse tööle süüdistatav A. Dremov, kes käis 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste (K7 kd, tl 162-167) kohaselt koos A. Š.iga 48. Keskkoolis ning A. Danchak, kelle samuti A. Š. tööle kutsus, sai selliselt tööle ka süüdistuses nimetatud perioodil GFC-s töötanud AML kontaktisik M. L.. Nimelt on tunnistaja M. L. andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kohtas ta tänaval A. Š.i, kes ütles, et hakkab looma ühte panka ja andis M. L. võimaluse liituda. Ka tunnistaja K. S. poolt 09.04.2021.a kohtuistungil antud ütluste (K4 kd, tl 25-28) kohaselt tegi GFC likvideerijaks asumise ettepaneku temale A. Š.. Lisaks töötajate tööle võtmisele on mitmed tunnistajad kirjeldanud, kuidas A. Š. käis pidevalt GFC kontoris, suhtles juhatuse liikmetega ja andis töötajatele korraldusi. Tunnistaja M. L. sõnul tundus temale, et A. Š.il on GFC-s juhtiv roll just nimelt seetõttu, et ta käis kontoris iga nädal, kui ta oli Eestis, rääkis tehingutest ja klientidest ning suhtles juhatuse liikmetega. Samuti nähtub M. L. ütlustest, et A. Š. küsis temalt tehingute kohta, kuidas miski on, kui kaugel on ja kas tunnistaja on midagi jõudnud vaadata. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt oli A. Š. algselt GFC-s tööl arendusjuhina. Kui H. S. läks GFC-sse tööle, siis tegeleti Mastercardi väljastamise projektiga (käisid läbirääkimised ja kohe-kohe hakati kaarte väljastama), mille arenduspoolega tegeles just A. Š. ja väljastpoolt oli võetud veel ka üks projektijuht I. S., kes tegeles kaartide väljastamisprojektiga. Tunnistaja H. S. ei osanud öelda, millega tegeles A. Š. siis, kui see projekt läbi sai. Küll aga käis tunnistaja sõnul A. Š. GFC kontoris nädalas mitu korda ja kuigi tunnistaja ei osanud täpselt öelda, mida A. Š. seal tegi, siis talle tundus, et ta andis mingisugustele töötajatele korraldusi. H. S. järeldab seda sellest, et kui A. Š. suhtles juhatuse liikmetega (A. Danchaki ja M. R.iga), siis kõneviisist oli aru saada, et seal midagi jagati. A. Š.i poolt korralduste andmine nähtus ka sellest, et teatud arutelud juhatuse liikmetega olid väga kõvahäälsed ja sellest tunnistaja järeldas, et A. Š. on mingist asjas huvitatud. Tunnistaja T. V. kinnitas 05.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 225234) samuti, et nägi A. Š.i GFC-s võib-olla korra nädalas või korra kahe nädala jooksul. A. Š. veetis siis aega koosolekute ruumis, oli arvuti taga ja rääkis telefoniga ning suhtles kindlasti ka A. Danchakiga ja võib-olla ka teiste töötajatega. Tunnistaja S. G. on andnud 05.04.2021.a kohtuistungil samuti ütlusi (K3 kd, tl 215-225), mille kohaselt oli A. Š. GFC-s väga tihe külaline. Kui S. G. käis kontoris, et arutada mingisuguseid dokumentide asju (kui ta ei olnud veel juhatuse liige), siis oli A. Š. pidevalt seal ja tema oli küll tunnistaja sõnul igapäevane külaline, kes tellis sinna endale pakke, tundis ennast seal väga vabalt ja oli pidevalt kohal. A. Š. ei olnud S. G. sõnul GFC-ga mingisuguses tööalases suhtes kui ta seal juhatuse liige oli. Lisaks on S. G. kirjeldanud A. Š.i rolli osas, et tema räägib seda kui anekdooti, et kõigepealt ta arvas, et A. Š. on turvamees, sest keegi teda talle ei tutvustanud, aga mis ta roll oli, sellest ei saanud tunnistaja lõpuni aru. S. G. sõnul kohtus A. Š. ka pidevalt A. Danchakiga, nad istusid GFC kohtumiste ruumis ja rääkisid kogu aeg midagi, arutasid omavahel või käisid koos tööreisil Saksamaal ja lõpupoole olid ka pidevalt kontorist väljas koos (tunnistaja nägi, kuidas nad läksid koos ja tulid koos). S. G. ütluste kohaselt oli A. Š.il GFC kontorisse saamiseks ka oma kaart. Süüdistatava A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas A. Š. GFC-s arendusjuhina, aga oli süüdistatava tunnetuse järgi omaniku huvide eest seisev. Tunnetus tekkis nende ülesannete ja suundade järgi, mis tulid A. Š.i poolt töötajatele ja ka juhatusele. Ülesanded ja plaanid, mis tulid juhatusele (tollel hetkel M. R. ja A. K.), võeti töösse ja sellest tegi süüdistatav järelduse, et A. Š. väljendab omaniku huve ning kui ta esitas selle küsimuse M. R.ile, kas see tõesti vastab tõele, siis M. R. kinnitas seda. Lisaks kirjeldas

A. Danchak, et kui ta tuli GFC-sse tööle, siis M. R. tutvustas talle A. Š.i kui ettevõtte omanikku ja inimest, kes võtab vastu äriühingus vastu otsuseid. Hiljem toetas seda asjaolu süüdistatava jaoks see, et vastused teatud küsimustele, mis esitati juriidilise äriühingu omanikule ehk T. Järvistele, olid samasugused, mida andis A. Š. pika perioodi jooksul. Samuti andis süüdistatav ütlusi, et kui A. Š. ta Ukrainast GFC-sse tööle kutsus, siis oli tal info, et A. Š. on selle ettevõtte esindaja või omanik. Ka süüdistatava A. Dremovi ütluste kohaselt oli A. Š. GFC-s arendusjuht, kuid tema oma töös temaga kokku ei puutunud, A. Š. talle töökorraldusi ei andnud ja ei pöördunud süüdistatava poole palumaks tal mõne kliendi tehinguid kiiremini vaadata või dokumente kiiremini koguda. Võis aga olla, et A. Š. edastas talle või GFC-le mingite klientide dokumente. Eelnevale lisaks teostati süüdistuse kohaselt A. Š.i korraldusel ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Selles osas on tunnistaja H. S. kinnitanud, et A. Š. tõi GFC-sse ka kliente, kuna nad pidid kliendikonto avamise juhendit ükskord muutma just sellepärast, et A. Š.il oleks klienti võimalik tuvastada ka väljaspool GFC kontorit. Seega ei olnud, et ainult kliendihaldur tuvastab kliendi, vaid ka GFC töötaja sai tuvastada klienti. Olgugi, et A. Š.i poolt GFC-sse klientide toomine on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud, siis nõustub selle süüdistuses etteheidetud lause osas kohus T. Järviste kaitsja seisukohaga. Nimelt ei selgu sellest lausest konkreetselt ei see, milliste kontode avamine on A. Š.i korraldusel tehtud ega ka see, milliste mitteresidentidest klientide raha ta on liigutanud ning miks neile ei oleks tohtinud teenust osutada. Sellise üldsõnalise väite alusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos käesoleva rahapesu süüdistusega. Seega jätab kohus selle lause tähelepanuta. Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus nr 7.1-4/018460-1 menetleja 25.06.2019.a nõudekirjale nr 3.2-1/14214-1 koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) tõendab, et A. Š. töötas GFC-s töölepingu alusel ajavahemikul 27.10.2014-22.11.2018.a ning tema tööleping lõpetati TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A. Š. korraldas GFC igapäevast tööd, võttis tööle töötajaid (või vähemalt kutsus neid GFC-sse tööle ja soovitas neid GFC juhatusele), käis pidevalt GFC kontoris kohapeal ja suhtles peamiselt GFC juhatuse liikmetega, tõi GFC-sse kliente ja tundis huvi klientide tehingute vastu. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas A. Š. GFC-s töölepingu alusel ning oli süüdistatavate sõnul arendusjuht (tegeledes näiteks Mastercardi projektiga), siis tegelikkuses võib tunnistajate ja süüdistatavate ütluste põhjal väita, et keegi ei saanud lõpuni aru, mis A. Š.i roll GFC-s oli. Küll aga saadi kohtu hinnangul aru sellest, et A. Š.i roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita. See, miks kohus sellisel seisukohal on ning kuidas A. Š. on seotud käesoleva rahapesu süüdistuse aluseks olevate Crosspoint Ltd tehingutega, selgub aga järgneva kohtuotsuse analüüsi käigus. Süüdistatav A. Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016.a kuni 02.09.2019.a (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Maksu- ja Tolliameti andmed (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) tõendavad, et A. Danchak töötas GFC-s ajavahemikul 01.06.2016-27.11.2017.a töölepingu alusel ja alates 27.11.2017.a oli ta juhtimis-, kontrollorgani liige. GFC põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt äriühingut juhib ja küsimusi lahendab seaduse, põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu poolt antud pädevuse raames äriühingu juhatus, kuhu kuulub 1 kuni 3 liiget. Juhatuse kompetentsi ja ülesannete hulka

kuulub muu hulgas äriühingu töötajatega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine, raamatupidamise korraldamine, vajalike selgituste ja ettekannete koostamine ning nõukogule esitamine, korralise üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud juhtudel järelevalve organitele teatamine, vajaduse korral errakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud juhtudel järelevalve organitele teatamine, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning äriühingu audiitoritele esitamine, majandusaasta aruande, sealhulgas kasumi jaotamise ettepaneku, üldkoosolekule esitamine, seadusest, käesolevast põhikirjast, nõukogu või üldkoosoleku otsusest tulenevate ülesannete koostamine ja teostamine ning äriregistrile, maksu- ja tolliametile, finantsinspektsioonile ja muudele ametiisikutele vajalike dokumentide esitamine. Põhikirja kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus äriühingut eraldi esindada. Nii nagu nõukogu pädevuse puhul ei ole ka GFC juhatuse liikmete pädevus ja kohustused hoolimata põhikirjade muutmisest aja jooksul muutunud. Vahemärkusena toob kohus välja, et süüdistatav A. Danchak on üle kuulatud järgmistel kohtuistungitel: 21.12.2021.a (K7 kd, tl 93-98), 14.03.2022.a (K7 kd, tl 102-112), 21.03.2022.a (K7 kd, 114-126), 22.03.2022.a (K7 kd, 129-137), 13.05.2022.a (K7 kd, tl 141156) ja 23.05.2022.a (K7 kd, tl 158-162). Kohus analüüsib süüdistatava poolt antud ütlusi jooksvalt kohtuotsuse koostamise käigus. A. Danchak kirjeldas 21.12.2021.a kohtuistungil, kuidas ta asus GFC-sse algselt tööle projektijuhina ja tegeles Mastercardi kaardiprojekti käivitamise tagamisega koostöös Poola ettevõttega. Kui temast sai juhatuse liige, siis hakkas A. Danchak vastavalt 06.09.2016.a sõlmitud juhatuse liikme lepingule, mis jõustus 07.09.2016.a (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 15; T8 kd, tl 133-158), vastutama turunduse, tootearenduse, protsessijuhtimise, kliendisuhete halduse ja IT arenduse eest. Juhatuse liikme lepingu kohaselt peab A. Danchak kui juhatuse liige alluma ja andma aru nõukogule ning teavitama nõukogu kõikidest olulistest tehingutest (välja arvatud, kui nõukogu on asjaomase tehingu juba heaks kiitnud) või asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada ettevõtte huve. Juhatuse liige on kohustatud võtma kõik mõistlikud meetmed, et hoida ettevõttele mis tahes kahju tekitamist. A. Danchaki töötasuks on juhatuse liikme lepinguga määratud 1300 eurot kuus (bruto). Juhatuse liikme leping on sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning on nende mõlema poolt ka allkirjastatud. 03.04.2017.a leping juhatuse liikmega GFC ja A. Danchaki vahel (juhatuse liikmega 06.09.2016.a sõlmitud lepingu lisa 1) tõendab, et A. Danchaki juhatuse liikme lepingu lõpetamisel makstakse talle 9000 eurot (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CDplaadil koos lisadega, fail 14; T8 kd, tl 133-158). 10.01.2018.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu lisa (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 16; T8 kd, tl 133158) kohaselt täidab juhatuse liige omal algatusel ja vajaduse korral kõiki tema ametikohaga ettevõttes seotud või lepingust, Eesti seadustest ning ettevõtte aktsionäride koosoleku ja nõukogu otsustest tulenevaid kohustusi ning eelkõige juhib ettevõtte igapäevast tegevust vastavalt ettevõtte organisatsioonilisele struktuurile. Juhatuse liikme lepingu lisa on taaskord sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning mõlema poolt ka allkirjastatud. Juhatuse liikme lepingu lisa tõendab seega, et 2018.a kaotati ära konkreetsed valdkonnad, mille eest pidi A. Danchak vastutama ehk tema vastutust laiendati ja ta hakkas vastutama kogu GFC igapäeva tegevusega seotud valkondade eest. Samasuguse sisuga juhatuse liikme lepingu lisa sõlmiti samal kuupäeval ka teise juhatuse liikme M. R.iga, kes varasema temaga 01.06.2014.a sõlmitud juhatuse liikme teenuselepingu kohaselt vastutas selliste valdkondade nagu rahavoogude juhtimine, klienditeenused ja maksed ning õigustoimingute eest (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 42; T8 kd, tl 133-158). Kuigi A. Danchak on 21.12.2021.a kohtuistungil öelnud, et kui ta õigesti mäletab, siis hakkas ta juhatuse liikmena

vastutama AML valdkonna ja seadusandlusele vastavuse eest 01.10.2018.a, siis kriminaalasjas kogutud muud tõendid tõendavad, et ta tegeles sellega ka juba varasemalt. Süüdistatav A. Dremov töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) GFC-s töölepingu alusel ajavahemikul 23.10.2017-11.01.2019.a. Täpsemini töötas A. Dremov alates 23.10.2017.a töölepingu nr 23102017-1 alusel kliendihalduri ametikohal (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 23 ja 29; T8 kd, tl 133-158). Töölepingu kohaselt on A. Dremovi põhiülesanded, õigused ja kohustused tööülesannete täitmisel ning vastutus määratletud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks. Töölepingu järgi on A. Dremovi põhipalk 430 eurot kuus, kuid talle võidakse sõltuvalt töö tulemuslikkusest maksta ka preemiat või lisatasu vastavalt juhatuse otsusele. Töölepingu on A. Dremoviga sõlminud A. Danchak ning tööleping on mõlema poolt allkirjastatud. A. Dremov kinnitas 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et töötas GFC-s kliendihaldurina ajavahemikul september 2017.a kuni jaanuar või veebruar 2019.a. A. Dremovi töötamine kliendihaldurina on tõendamist leidnud ka tunnistajate M. L., H. S. ja T. V.i ning süüdistatava A. Danchaki ütlustega. A. Dremovi brutopalk oli 24.11.2017.a töölepingu nr 23102017-1 lisa 1 alusel alates 01.12.2017.a 500 eurot kuus, töölepingu 31.01.2018.a lisa 2 alusel alates 01.02.2018.a 1167,01 eurot kuus ning töölepingu 31.08.2018.a lisa 3 alusel alates 01.09.2018.a 1296,68 eurot kuus (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, failid 24, 25 ja 26; T8 kd, tl 133-158). Süüdistatava A. Dremovi poolt kohtuistungil anud ütluste kohaselt lahkus ta GFC-st töölt, sest sel momendil oli vähem tööd ja vähem kliente. Maksu- ja Tolliameti andmetest (T7 kd, tl 7-13) ning koondamisteatest (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 28; T8 kd, tl 133-158) nähtub, et A. Dremov koondati 11.01.2019.a. M. R.i poolt seoses GFC töömahu vähenemise ning sellega seoses ettevõttes ühe kliendihalduri ametikoha kadumisega. Enne GFC-sse tööle minekut tegeles A. Dremov kohtuistungil antud ütluste kohaselt eraettevõtlusega ja polnud makseasutuses või pangas töötamisega varem kokku puutunud. GFC-sse tööle asudes tehti talle väike koolitus, kus M. R. selgitas dokumentide kogumist ja A. Danchak normatiivaktidega seonduvat. Tööle asudes tegeles süüdistatav üksnes juriidilistest isikutest klientidega. GFC kliendihaldurina töötamise ametijuhendis (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133-158) on märgitud ametipositsioonil töötamisele esitatavad nõuded, mille kohaselt peab kliendihalduril olema bakalaureusekraad finants-/majandus- või sellega seotud valdkonnas, eelnev töökogemus majanduse valdkonnas, suurepärane eesti, vene ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas, head arvutioskused, sealhulgas dokumentide ja tabelite redigeerimise oskus, disainirakenduste ja elektrooniliste arhiivide/andmebaaside kasutamise oskus, klienditeeninduse toe pakkumise kogemus, tugevad kliendiga suhtlemise ja suhtlusoskused, kõrgtasemel probleemide lahendamise ja mitme ülesande täitmise oskused, suunitlus klienditeenindusele ning lisaks peab kliendihaldur olema tähelepanelik, positiivne, aktiivne, sõltumatu, töökas, stressitaluvusega, võimeline töötama meeskonnas ja esinduslik. Arvestades, et A. Dremov tegeles enne GFC-sse tööle asumist eraettevõtlusega ja tal puudus kokkupuude makseasutuses või pangas töötamisega, sealhulgas kokkupuude kliendihalduri tööga, siis ei vastanud ta GFC kliendihalduri ametijuhendis toodud nõudmistele. Olenemata sellest, võeti A. Dremov GFC-sse tööle ja talle tehti küll tema sõnul väike koolitus, kuigi on selge, et üksnes sellest ei piisa kliendihalduri töö selgeks saamiseks. Ametijuhendi (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133158) kohaselt on kliendihalduri ametikoha eesmärk pakkuda suurepärast klienditeenindust ja edendada seda ideed kogu ettevõttes. Kliendihaldur peab tagama, et GFC klientide vajadused

on rahuldatud. Kliendihalduri konkreetsed ülesanded on ametijuhendi kohaselt järgmised: klientide hankimine, klientide identifitseerimine ja kontrollimine, klientide hindamine siseeeskirjade alusel, hoolsusmeetmete kohaldamine vastavalt sisedokumentidele ja protseduuridele, korrektne andmete säilitamine ja klienditeeninduse toimingute dokumenteerimine, klientide õigustoimikute koostamine ja hõlbustamine, klientide päringute käsitlemine, nõuetekohase töövoo säilitamine vastavalt prioriteetidele, klienditeeninduse vilumuse parandamine, kaasatud klientide loomine ja ettevõtte sisekasvule kaasa aitamine, klientidega seotud küsimuste valdamine ja probleemide lahendamine ning võimaluste leidmine klientide rahulolu mõõtmiseks ja teenuste parendamiseks. Lisaks on ametijuhendis märgitud, et kliendihaldur on kohustatud olema eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel nõuetekohaselt hoolikas ja kaalutlev. Kohtuistungil kirjeldas süüdistatav A. Dremov oma tööülesannetena kommunikatsiooni kliendiga, sealhulgas klientide taotluste töötlemine arveldusarvete avamiseks ja selle jaoks vajalike dokumentide kogumine ning ka kommunikatsiooni seonduvalt tehingutega, täpsemalt kommunikatsiooni tagamine kliendi ning GFC backoffice töötajate ja AML ohvitseri vahel, kui kliendilt taheti tehingutega seoses lepinguid või veel mingit lisainformatsiooni. Lisaks kinnitas A. Dremov, et tema tööülesandeks oli ka tunda oma kliendi äritegevust ja saada sellest aru, kuid klientide tehingute puhul selle kontrollimine, kas tegemist on nende tavapärase majandustegevusega või lähevad need kanded sellest tegevusest välja, oli A. Dremovi sõnul AML ohvitseri töö. A. Dremovi ütluste kohaselt tema kliendi edaspidist monitooringut ei teostanud, vaid üksnes vahendas kliendile AML töötaja ja juhatuse poolt tulnud küsimusi. Eelnevast nähtub, et olenemata kliendihaldurile ametijuhendiga kehtestatud arvukatest tööülesannetest pidas A. Dremov oma peamiseks, kui mitte ainukeseks, tööülesandeks kliendiga suhtlemist ja kliendiga suhtlemise vahendamist teiste GFC töötajatega. Kohtule on esitatud ka mitmeid Maksu- ja Tolliameti vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis annavad samuti aimu sellest, kellel ja millised volitused mingil ajahetkel olid, sealhulgas milline oli kellegi vastutusvaldkond. Maksu- ja Tolliameti 15.02.2019.a vastus menetleja 11.02.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 1-6) tõendab GFC maksudeklaratsioonide andmeid (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) perioodil jaanuar 2017.a kuni jaanuar 2019.a. Esitatud andmed tõendavad muu hulgas, et nii A. Danchak kui ka A. Dremov on GFC-s töötanud ja saanud kogu selle perioodi, milles GFC-le on esitatud süüdistus ehk kõikide Crosspoint Ltd tehingute ajal, palka. Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus menetleja 25.06.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 7-13) tõendab GFC volitatud esindajaid. Esitatud andmete hulgast on käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline välja tuua järgmine: M. R.il oli GFC raamatupidaja pakett alates 27.09.2017-05.07.2019.a ning volituste ja õiguste administreerimine alates 04.05.2019-05.07.2019; A. Danchakil oli juriidilise isiku esindaja pakett ja juriidilise isiku andmete vaataja pakett alates 04.05.2019.a. Vastusele on lisatud ka Exceli tabel andmetega töötamise registri kannetest seisuga 17.07.2019.a, väljatrükid TSD deklaratsioonidest ja nende lisadest ning väljatrükid KMD deklaratsioonidest ja nende lisadest. Maksu- ja Tolliameti 14.03.2019.a vastusest menetleja 15.02.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 14-20) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC poolt elektroonselt 2017.a jaanuar kuni 2019.a jaanuar esitatud käibedeklaratsioonide (KMD põhivorm, KMD INF A osa ja KMD INF B osa) väljatrükid. Maksu-ja Tolliameti vastus tõendab, et perioodil 01.01.2017-14.03.2019.a oli GFC nimel volitatud e-maksuametit kasutama järgmised isikud: M. R. - volituste ja õiguste administreerimine alates 03.06.2015.a ning raamatupidaja pakett alates 27.09.2017.a; A. K. - volituste ja õiguste administreerimine

ning raamatupidaja pakett alates 01.06.2016.a kuni 15.03.2017.a ning A. K. - raamatupidaja pakett alates 01.06.2016.a. Ühtlasi on vastuses välja toodud, et GFC Holding OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2017.a ning esitanud Maksu- ja Tolliametile 2017.a juuni kuni detsembri käibedeklaratsioonid, mis edastati samuti koos vastusega. GFC ja GFC Holding OÜ on registreeritud ühe käibemaksukohustuslasena (käibemaksugrupp) alates 01.01.2018.a. Käibemaksugrupi esindusisikuks on GFC. Käibemaksugruppi kuuluvate ettevõtete nimel esitab ühise käibedeklaratsiooni käibemaksugrupi esindusisik. Vastusest nähtub ka, et GFC Holding OÜ nimel oli perioodil 01.01.2017-14.03.2019.a volitatud e-maksuametit kasutama järgmised isikud: A. K. raamatupidaja pakett alates 21.07.2017.a ja T. Järviste - volituste ja õiguste administreerimine alates 21.07.2017.a. Maksu- ja Tolliameti 09.10.2019.a vastusest menetleja 02.10.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 21-26) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC juuni 2019.a kuni august 2019.a käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid koos lisadega, samuti väljavõtte töötamise registrist perioodi 01.06.2019-09.10.2019.a kannete osas. Vastus tõendab, et GFC volitatud kasutajad olid/on: A. K. alates 01.06.2016.a „I“ raamatupidaja pakett ja üksikõigustena FATCA-deklaratsioonide esitamine alates 01.06.2016.a, töötamise registris (TÖR) andmete vaatamine alates 01.06.2016.a, laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK) sisestaja alates 22.01.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates 01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a; A. V. alates 03.09.2019.a juriidilise isiku esindaja ja andmete vaataja pakett; A. Danchak alates 13.06.2019.a kuni 03.09.2019.a juriidilise isiku esindaja ja andmete vaataja pakett; M. R. alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a „I“ raamatupidaja pakett ja üksikõigustena käibedeklaratsiooni (KMD) lisa INF1 haldamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, FATCA-deklaratsioonide esitamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, töötamise registris (TÖR) andmete vaatamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK) sisestaja alates 22.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates 01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, isiku esindaja õigus rakenduste kasutamise õiguste haldamiseks alates 04.05.2019.a kuni 05.07.2019.a. Kohtule on esitatud hulgaliselt ka mitmete pankade vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis tõendavad samuti erinevate isikute juurdepääse ja volitusi GFC-ga seotud kontodele. Ka nendest vastustest toob kohus välja üksnes käesolevas kriminaalasjas tähtsust omava. AS SEB Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 113-117, tl 128-132, tl 142-143, tl 165-170, tl 183-201) tõendavad, et GFC omab AS-is SEB Pank arvelduskontot xxxx ja kogumiskontot xxxx, mille internetipanga kasutamisõigust omavad A. Danchak alates 11.04.2018.a, M. R. alates 14.04.2015.a ja A. K. alates 08.06.2018.a. Allkirjaõiguslikud isikud ja pangakaardid GFC-l puudusid. Lisaks omavad eraisikuna AS-i SEB Pank arvelduskontot ja pangakaarte A. Danchak ja T. Järviste, seejuures on T. Järvistel veel lisaks kaks tagatishoiust, EVK väärtpaberikonto ja pangasisene väärtpaberikonto. Lisaks on välja toodud, et AS-s SEB Pank on veel M. R.il arvelduskonto ja kaks pangakaarti (deebetkaart ja krediitkaart), A. Š.il on kaks arvelduskontot ja deebetkaart, H. S.l on kaks arvelduskontot ja deebetkaart, A. K. on arvelduskonto ja kaks deebetkaarti ning M. G. on arvelduskonto ja kogumishoius. GFC arvelduskonto xxxx suleti 09.04.2019.a, konto sulgemise allkirjastas A. Danchak ja sulgemisel teostati ülekanne GFC kontole xxxx. Ühtlasi tõendab AS SEB Pank vastus, et GFC pöördus 12.06.2019.a e-posti teel panga poole, esitades A. Danchaki poolt allkirjastatud avalduse pangakonto avamiseks. Avalduses on konto avamise eesmärgiks märgitud: 1) koguda rahalisi vahendeid (USA dollarites ja eurodes) GFC

korrespondentpankadelt: Venemaa Sberbank (Moskva, Venemaa Föderatsioon) ja Baltic International Bank (Riia, Läti). Oodatavate ligikaudsete rahaliste vahendite maht on 8 miljonit eurot ja 5 miljonit USA dollarit; 2) saadud rahaliste vahendite ülekandmine GFC klientide maksekontodele teistes krediidiasutustes- või makseasutustes. Avalduses on lisaks selgitatud, et GFC kliendibaas koosneb äriklientidest (82%) ja üksikisikutest (18%). Klientide arv kokku on 192 (registreerimisriikide hulka kuuluvad Eesti, Ühendkuningriik, Läti, Rootsi, Leedu, Ukraina, Venemaa, Taani, Saksamaa, Itaalia, Hongkong, Bahama). Ühtlasi on märgitud, et vastavalt Finantsinspektsiooni otsusele tühistada GFC litsents makseteenuste osutamiseks, ei suuda GFC enam oma klientide ees kohustusi täita. Seetõttu palutakse avalduses panga abi. AS SEB Pank vastas 14.06.2019.a kirjaga, et otsustas kontot mitte avada tuginedes Krediidiasutuste seaduse § 89 lg-le 9, mille kohaselt krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. AS Swedbank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 118-120, tl 121-127, tl 138-141, tl 171-177, tl 202-208) tõendavad, et GFC omas AS Swedbankis 3 arvelduskontot. Konto nr xxxx avati 06.07.2012.a ja suleti 11.06.2019.a (kuna klient ei vastanud päringutele) ning kontojääk kanti Swedbanki vahekontole. Kontot kasutas GFC igapäevases majandustegevuses (palgamaksed, majanduskulud, jms maksed) ning selle allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), M. R. (02.04.2015-29.03.2019.a) ja S. G. (16.04.201911.06.2019.a). Konto nr xxx avati 30.01.2014.a ja suleti 20.04.2017.a kliendi M. R.i avalduse alusel. Kontot kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja selle allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-20.04.2017.a) ja M. R. (02.04.2015-20.04.2017.a). Konto nr xxxx avati 05.11.2013.a ja suleti 20.12.2016.a kliendi M. R.i avalduse alusel. Kontot kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja konto allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-20.12.2016.a) ja M. R. (02.04.2015-20.12.2016.a). Lisaks oli GFC-l 2013.a avatud kaks tähtajalist hoiust, mis suleti 2013.a ja 2014.a I. S. poolt. AS Swedbank teleteenuste kasutajad olid M. R., I. S., A. Danchak, T. Järviste ja A. K. ning M. R.ile ja A. Danchakile olid väljastatud ka pangakaardid. Eraldi on veel välja toodud, et internetipanga kasutajad olid A. Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), S. G. (16.04.2019-11.06.2019.a), A. K. (08.06.2018-11.06.2019.a), T. Järviste (08.06.2018-11.06.2019.a) ja M. R. kuni 29.03.2019.a. Lisaks on väljastatud kaks pangakaarti, üks M. R.ile, mis suleti 28.02.2019.a ja teine A. Danchakile. AS Swedbank vastus tõendab ka, et GFC pöördus panga poole konto avamise avaldusega 14.06.2019.a, kuid pank ei avanud uut kontot. Panga poole on A. Danchak pöördunud täpselt samasuguse avaldusega nagu ta pöördus AS SEB Pank poole. AS LHV Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 133-137, tl 144-146, tl 178-182) tõendavad, et GFC omas AS-s LHV Pank kahte arvelduskontot. Konto xxxx avati 11.05.2016.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A. K. (11.05.2016-31.03.2017.a), A. Danchak (31.03.2017-08.05.2019.a), M. R. (17.01.201812.04.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). Konto xxxx avati 20.04.2018.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A. Danchak (20.04.2018-08.05.2019.a), M. R. (20.04.2018-12.04.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). GFC Holding OÜ omas arvelduskontot xxxx, mis avati 18.03.2015.a ja suleti 04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli T. Järviste (22.06.2015-04.10.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli A. K. (14.03.201904.10.2019.a). Lisaks omas GFC Holding OÜ kontot xxxx, mis avati 05.08.2019.a ja suleti 04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli T. Järviste (05.08.201904.10.2019.a) ning konto volitatud kasutajad olid A. Danchak (05.08.2019-03.10.2019.a) ja A. K. (07.08.2019-04.10.2019.a). Lisaks omasid veel eraisikuna arvelduskontot A. Danchak ja T. Järviste.

COOP Pank AS vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 147-156) tõendab, et GFC allkirjaõiguslikud isikud on I. S., M. R., A. Danchak ja A. K.. AS TBB pank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 157-161) tõendab, et GFC omas AS TBB pangas kolme kontot, millest konto nr xxxx oli avatud perioodil 23.04.201409.06.2014.a, konto nr xxxx perioodil 11.06.2014-02.09.2016.a ja konto nr xxxx perioodil 05.04.2018-07.06.2019.a. Pangakonto kasutamise eesmärgina on 12.05.2015.a ankeedis juriidilisele isikule märgitud kliendimaksete teostamine ja 23.04.2018.a ankeedis juriidilisele isikule korrespondentsuhte loomine makseasutuse klientidele makseteenuste osutamiseks. Volitatud esindajad on A. L. alates 23.04.2014.a, V. L. alates 12.05.2015.a, M. R. alates 12.05.2015.a, T. Järviste (tegelik kasusaaja) alates 14.05.2015.a ja A. Danchak alates 05.04.2018-26.09.2021.a. AS Versobank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 162-164) tõendab, et GFC omas Versobank AS-is (likvideerimisel) arvelduskontot xxxx alates 14.08.2017-16.08.2018.a, konto kasutaja oli juhatuse liige M. R., konto kasutamise eesmärgid olid laekumised kontole ja äriühingu põhitegevusega seotud kulude katmine ning konto jääk kanti sulgemisel GFC-le AS SEB Panka. GFC omas Versobank AS-is ka korrespondentkontot xxxx, mille leping allkirjastati M. R.i poolt 28.08.2014.a ja konto suleti 10.08.2018.a. Kokkuvõtlikult tõendavad pangapäringute vastused muu hulgas, et lisaks GFC juhatuse liikmetele A. Danchakile ja M. R.ile omas GFC kontodele juurdepääsu ka T. Järviste, kes oli AS Swedbank teleteenuste kasutaja, omades AS Swedbank internetipangale juurdepääsu perioodil 08.06.2018-11.06.2019.a ning lisaks oli ta ka AS TBB pank volitatud esindaja alates 14.05.2015.a. T. Järviste oli ka GFC aktsionäri GFC Holding OÜ AS-s LHV Pank avatud kahe arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, omades seega juurdepääsu ka nendele kontodele. GFC kontodele juurdepääsu omamine andis T. Järvistele võimaluse hoida ennast kursis GFC tegevusega, vähemalt GFC kontodel toimuvaga. Eelnev on üksnes ülevaatlik kokkuvõte sellest, kellena süüdistatavad GFC-s töötasid ning millised olid nende ülesanded ja kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjadest ja GFC ametijuhenditest. Sellel, kas süüdistatavad on käesoleva kriminaalasja aluseks oleva rahapesu toimumise ajal täitnud kõiki neilt oodatavaid seadusest tulenevaid nõuded ja kohustusi, peatub kohus pikemalt kui analüüsib konkreetselt käesoleva süüdistuse aluseks oleva rahapesuga seotud asjaolusid. Süüdistatavatele etteheidetav KarS § 394 on blanketne süüteokoosseis, mille objektiivsed tunnused tuleb avada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu mõiste kaudu. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on rahapesu ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine ning lõike 3 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi

rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Lõike 4 kohaselt võib lõigetes 1-3 nimetatud teadmist või eesmärki järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Rahapesuga on lõike 5 kohaselt tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Sisuliselt seisneb seega rahapesu kuritegeliku päritoluga vara ning selle allikaks olnud kuriteo vahelise seose näilises kaotamises, näiteks varjamise, peitmise, vahetamise või muude manipulatsioonide teel ja selle vara suunamises majanduskäibesse. Rahapesu objekt on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara. Seega tuleb vara kuritegeliku päritolu tuvastamiseks ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süüküsimusele hinnangu andmiseks tuvastada kuritegelik tegevus ehk asjaolu, et faktiliselt on aset leidnud eelkuritegu ja et teo objektiks olnud vara on pärit sellest eelkuriteost. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda isiku süüditunnistamine rahapesus varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust eelkuriteo osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10). Riigikohus on selgitanud, et ka rahvusvahelises õiguses on tunnustatud, et eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele ehk eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p 170). Kohtupraktika kohaselt peab eelkuritegu ehk see tegu, millest pärineb kuriteoga saadud vara, olema kuritegu selle toimepanemise ajal ja olema karistatav ka pärast seda perioodi. KarS § 394 kontekstis ei saa isikut süüdi tunnistada raha pesemise eest, mille ta sai teoga, mis oli toimepanemise hetkel kuritegu, hilisema seadusemuudatuse kohaselt aga mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p-d 181-185). Oluline on ka rõhutada, et rahapesu süüdistuses ei tee kohus isikutele karistusõiguslikku etteheidet eelkuriteo toimepanemises ning ei lahenda ka eelkuriteosündmuse fakti tuvastamisel eelkuriteo toimepanijate süüküsimust ja selles menetluses ei ole eelkuriteo toimepanijate suhtes võimalik kohaldada ka õiguslikke järelmeid. KarS § 394 lg-s 1 sätestatud rahapesu süüetteheide taandub vaid vara kuritegeliku päritolu varjamisele ja teo toimepanijat on võimalik karistada üksnes varjamistegude toimepanemise eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2018.a määrus kriminaalasjas nr 1-17-5176/37 p 21). Seega järgnevalt kohus tuvastabki, kas aset on leidnud eelkuritegu. Eelkuritegu Eelkuriteo tuvastamiseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 18.09.2019.a väljastanud menetlejale andmed nr 3.4-4/997-2 koos CD-plaadiga (T1 kd, tl 162-280), mis RAB on saanud oma koostööallikate kaudu. Need andmed sisaldavad esmalt Läti Vabariigi vandeadvokaat A. L. poolt 24.08.2018.a edastatud informatsiooni Riigiprokuratuurile, Kaitsepolitseiametile, RAB-le ja Finantsinspektsioonile Eesti Vabariigi kaudu toimunud rahapesu juhtumi kohta (T1 kd, tl 164-168). Informatsiooni kohaselt varastasid 2018.a maikuus grupp isikuid Itaalias Läti Vabariigi laevaregistris registreeritud ning Läti Vabariigi lipu all oleva superjaht (kaater) M/Y Alexandra. Kuritegelik ühendus võltsis M/Y Alexandra omandiõigust tõendavad dokumendid, müüs aluse tundmatutele isikutele ning kasutas

rahapesuks variettevõtteid ja Eesti finantssüsteemi. Eesti Vabariigi finantssüsteemi kaudu kuriteo tulemusena saadud summa on ligikaudu 3,2 miljonit eurot. Lisaks on informatsioonis välja toodud, et jaht Alexandra on ümbernimetatud ja registreeritud Ühendkuningriigi laevaregistrisse, olles samal ajal registreeritud ka Läti Vabariigi laevaregistris. Seega ühel ja samal ajal üks ja sama jaht on registreeritud kahes erinevas riigis. Samuti on kirjeldatud, kuidas D. M. on GFC-s avanud arvelduskonto Crosspoint International Logistics Ltd-le (edaspidi Crosspoint Ltd) ja kuidas rahakanded on toimunud. Informatsioonis on lisaks nimetatud, et tegelikult kuulub jaht Alexandra Crosspoint International Logistics S.A.-le (edaspidi Crosspoint S.A.) ja selle jahi kadumise osas on Itaalias alustatud kriminaalmenetlus. Eelnevale lisaks on A. L. pöördunud 28.01.2019.a avaldusega kuriteo toimepanemise kohta (T2 kd, tl 1-24) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna, Riigiprokuratuuri, Kaitsepolitseiameti ja RAB poole seoses jaht Alexandra vargusega. Avaldusele on lisatud notari poolt apostillitud 24.01.2019.a tõend, mille kohaselt on A. G. pädev esindama Crosspoint S.A.-d ja volikiri selle kohta, et Crosspoint S.A. volitatud isik kõikide tehingute tegemiseks on A. G.. Lisaks on avaldusele lisatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i poolt vandeadvokaat A. L. nimele tehtud volikiri, mille kohaselt on A. L. volitatud haldama, lahendama ja esindama Crosspoint S.A. huve seoses jaht Alexandra vargusega. A. L. on pöördunud ka Läti Vabariigi ametiasutuste poole samasisulise avaldusega nagu ta pöördus Eesti Vabariigi poole (T1 kd, tl 169-186). Kahtlust selles, et A. L. on Läti Vabariigi vandeadvokaat, kohtul ei ole. Seda tõendavad 15.08.2018.a order nr 032560 ja Läti vandeadvokaatide kolleegiumi kokkulepe nr 451, mille kohaselt osutab A. L. õigusabi Crosspoint S.A.-le seoses jaht Alexandra vargusega (T1 kd, tl 187-192). Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti Merendusameti 28.06.2018.a tõend nr 14-12/168 omandisertifikaat ja koormatised (T1 kd, tl 193-195) tõendab, et Läti Laevaregistris olev jaht Alexandra (registreerimise nr xxxx) on registreeritud 07.07.2014.a Riia sadamasse. Jaht on ehitatud 2014.a Suurbritannias. Jahi kogupikkus on 23,99 m ja laius 6,27 m. Jahi HIN kood on xxxx. Jahi mootorid on MTU 12V 2000 M94 numbritega xxxx ja xxxx. Vastavalt tõendile on jaht Crosspoint S.A. omand asukohaga Cuba avenüü, 34. tänav, 34-20, Panama, Panama vabariik. Laeva toimik ei sisalda mingeid andmeid seoses omaniku vahetumisega ega Läti laevaregistrist andmete kustutamisega, samuti ei ole nimetatud jahi suhtes registreeritud hüpoteeke, kinnipidamisõigusi ega muid koormatisi. Tõend on allkirjastatud Läti Laevaregistri juhataja G. A. poolt. Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti Mereadministratsiooni 21.08.2018.a tõendi kohaselt vastab 28.06.2018.a Laevade registri poolt välja antud dokumendi nr 14-12/168 „Certificate of Ownership and Encumbrances“ skaneering PDF formaadis originaalile (T1 kd, tl 196-198). Osalise prahtimise 11.12.2013.a hinnapakkumine nr 46096 (T1 kd, tl 203-210) tõendab, et jaht Alexandra väärtus on 4 058 000 eurot. Jaht on palutud prahtida Southamptonist Savonasse 2014. aastal. Hinnapakkumise juurde on lisatud see, millistel tingimustel toimub jahi liigutamine ühest asukohast teise. Läti Vabariigi 07.07.2015.a registreerimistunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 211-213) tõendab, et jaht Alexandrale (registreerimise nr xxxx) on 07.07.2014.a kodusadamaga Riia väljastatud registreerimise tunnistus. Tunnistuse kohaselt on registreeritud omanikuks Crosspoint S.A. Tunnistus on kehtiv kuni 07.07.2020.a. Samasisuline tunnistus on lisaks välja antud 07.07.2014.a kehtivusega kuni 07.07.2019.a (T1 kd, tl 214-216).

22.03.2017.a välja antud omandiõiguse tunnistuse kordustunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 217221) tõendab endiselt, et jaht Alexandra omanik on Crosspoint S.A. Kordustunnistus on välja antud, sest originaal on kadunuks tunnistatud ja loetakse kehtetuks alates 14.03.2017.a. Crosspoint S.A. on 17.03.2014.a volikirjaga (T1 kd, tl 222-231) volitanud A. F.t olema ettevõtte volitatud advokaat ja tegutsema ettevõtte nimel, tegema ja viima täide igal pool maailmas kõiki volikirjas toodud toiminguid, sealhulgas müüma ettevõtte omandis olevat jahti Sea Line 42/5 Alexandra, HIN koodiga xxxx ja tegutsema ettevõtte eest kõiges müügiga seonduvas ja registratsioonimuutmise protseduurides (nt allkirjastama müügilepingut, eemaldama jahti laevaregistrist, allkirjastama üleandmisakte, teostama kõiki makseid, mis kaasnevad jahi registrist eemaldamisega või muid vajalikke makseid). Volikirjaga määratakse A. F. tegutsema individuaalselt ettevõtte nimel, olema ettevõtte tõene ja seaduspärane esindaja tegutsedes üksikult ja eraldiseisvalt ettevõtte jaoks, selle nimel, asemel ja tegema kõiki toiminguid ja kõik vajaliku uue jahi Princess 88 Alexandra registreerimiseks Läti lipu all. A. F. on volikirja alusel seaduslik isik ja võib tegutseda uue jahi Alexandra laevajuhtimisega ilma piiranguteta. Volikirja on allkirjastanud V. A. M.. Sellele volikirjale lisaks on väidetavalt samal kuupäeval Crosspoint S.A. volitanud A. F.t müüma ka uut jahti Alexandra (T3 kd, tl 143-148). Kui volikirju võrrelda, siis oma sisult ja vormilt on need volikirjad identsed, üksnes erisusega, et teise volikirja kohaselt on A. F.el õigus müüa uus jaht Alexandra, kuigi esimese volikirjaga anti talle üksnes õigus teha selle jahi registreerimisega seotud toiminguid. Nimetatu tõendab, et teine volikiri peab olema võltsitud. 22.07.2014.a arve nr 07/2014 (T1 kd, tl 263-265) tõendab Linkdiamond Consultants Limited poolt jaht Alexandra müüki Crosspoint S.A.-le summas 4 142 790 naela. 17.01.2018.a koostas SIA FINIKS arve nr FIN2018-01-17 (T1 kd, tl 232-234) Gente di Mare S.r.l.-le seonduvalt jaht Alexandra suunamistasudega summas 31 000 eurot. Väljavõtted A. F.e dokumentidest (T1 kd, tl 271-280) tõendavad, et A. F.ele on Läti Vabariigi poolt antud õigus erinevaid aluseid juhtida, sealhulgas nii suuri nagu on jaht Alexandra ning tal on ka õigus tegutseda kaptenina. Eelkuriteo tuvastamiseks vajalike dokumentide saamiseks on Eesti Riigiprokuratuur edastanud 30.04.2019.a ka Euroopa Uurimismääruse (EIO) Itaalia Vabariiki. Itaalia Vabariiki edastatud EIO-st ja Itaalia Vabariigi vastusest EIO-le (T2 kd, tl 27-33, 34-90) nähtub Itaalia Vabariigi poole pöördumise fakt ja see, kuidas Eesti Riigiprokuratuur on käesolevas kriminaalasjas tõendeid kogunud. Samuti see, kuidas Eesti Riigiprokuratuuri poolt Itaalia Vabariiki edastatud Euroopa Uurimismäärus on liikunud ühelt asutuselt teisele. Itaalia Vabariigis on alustatud kriminaalasi nr 1538/18 Mod 44 Procura della Repubblica di Imperia (Itaalia Vabariigi prokuratuuri) poolt seoses tundmatute isikute poolt San Remos Portosole sadamas 2018.a aprillikuu lõpus toime pandud Itaalia kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 624 ja 625 nimetatud kuriteoga jaht Alexandra suhtes. Itaalia Vabariigi poolt esitatud dokumentidest selguvad järgmised asjaolud. Sadamaasutuse Imperia Rannavalve poolt 26.06.2018.a koostatud protokollis nr 10576-26.6.18 (T2 kd, tl 9199) on kirjeldatud ajalises järjestuses uurimistegevusi, mis on läbi viidud seoses jaht Alexandra varguse kaebuse uurimisega. A. G. esitas Crosspoint S.A. esindajana 27.06.2018.a

avalduse Imperia Politseijaoskonnale seoses jaht Alexandra kadumisega (T2 kd, tl 111-121). Imperia Politseijaoskond on 27.06.2018.a kinnitanud A. G.i avalduse vastuvõtmist (T2 kd, tl 122-124). Lisaks on Imperia politseijaoskond 27.06.2018.a koostanud protokolli A. G.i poolt esitatud kaebus-süüdistuse vastuvõtmisest (T2 kd, tl 125-134). Kuigi nimetatud dokumendi puhul ei ole tegemist A. G.i ülekuulamisega, vaid refereeritud on tema poolt suuliselt esitatud kuriteokaebust, siis ei too kohus selle sisu üksikasjalikult välja ja üksnes nendib, et A. G. on sellise kuriteoteatega Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poole pöördunud ning tema avaldus on politsei poolt vastu võetud ja dokumenteeritud. Kohus analüüsib A. G.i ütlusi allpool, kuivõrd A. G. on Eesti Vabariigis käesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud. A. G.i poolt esitatud kaebus edastati 28.06.2018.a Itaalia Vabariigi prokuratuurile (T3 kd, tl 24-33) koos selgitustega, mida senini on menetluses tehtud. 10.07.2018.a protokollis nr 11375 Itaalia Vabariigi prokuratuurile, Imperia üldkohtule ja politseiprefektuurile (T14 kd, tl 171198) on kirjeldatud seni menetluses tuvastatud asjaolusid, sealhulgas tuues välja Gente di Mare S.r.l. töötajate P. C. ja P. M. poolt ülekuulamisel räägitut. Marine Claim Services MC Sarl jaht Alexandra kahjuaruandest (T2 kd, tl 215-225), mis sisaldab ettevõtte Gente di Mare personali poolt antud informatsiooni, selgub, et ainuke isik, kellega on 2014.a kevadest alates jahi teemal Itaalia sadama poolt suheldud, on olnud jahi kapten A. F.. 2018.a märtsis võttis A. F. telefoni teel sadamaga ühendust seoses elektriprobleemiga, kuna jahi pardal olid tema poolt saadetud isikud, kes ei suutnud jahi pardal elektrisüsteemi käivitada. Jahi juurde minnes oli seal A. L., kes tutvustas ennast ettevõtte A. M. maaklerina, kes tegeleb jaht Alexandra müügiga. Kui rike oli kõrvaldatud ja sadamatöötaja A. F.ele sellest teada andis, siis teatas ta, et ei tegele enam edaspidi jaht Alexandraga, kuna asus tööle ühele teisele jahile ja kõnealune jaht on pandud müüki. 14.04.2018.a helistas sadamasse D. M., tutvustades end jahi omanikuna ja paludes edaspidi kirjavahetus saata e-posti aadressile xxxx. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat jahi müügist. 08.06.2018.a tuli sadamasse A. F. ja väitis, et ei ole kursis jahi müügiga. Sadamas näidati talle internetis avaldatud artiklit jaht Alexandra müügist ettevõtte A. M. maakleri A. L. poolt ühe Hispaania vahendusettevõtte Breeze Days poolt vahendatud ostjale hinnaga 3 500 000 eurot. A. F. võttis sadamaga uuesti ühendust 18.06.2018.a ja teatas, et läheb järgmisel päeval omanikuga politseisse, et teha laeva varguse kohta avaldus. Järgmisel päeval ilmus A. F. sadama kontorisse ja jättis oma uue telefoninumbri, kuna oli vahepeal numbrit vahetanud. Samal päeval kirjutati ka D. M.ile tasumata arve osas, kuid e-kiri tuli veateatega tagasi, kuna aadress polnud enam kasutuses. Gente di Mare töötajate P. C. ja A. M. e-kirjadest (T2 kd, tl 100-110) nähtub, et 16.04.2018.a on edastatud e-postile xxxx arve kulude tasumiseks. D. M. on kirjale 22.04.2018.a vastanud selgitusega, et kai on nende oma ja nad kasutavad seda ka edaspidi ühe teise paadi jaoks. 07.06.2018.a teavitatakse D. M.it, et arve on endiselt tasumata. 19.06.2018.a kirjas märgitakse, et juhul kui jahi kulud ei saa tasutud, siis võetakse alates 01.07.2018.a tagasi kai nr 44 valdamine, mida Crosspoint S.A. rentis sadamalt kuni 24.08.2018.a, hüvitisena tasumisele kuuluva summa eest. Itaalia Vabariigi Imperia kohus väljastas 12.07.2017.a ennetava arestimise määruse nr 2457/18 (T2 kd, tl 187-194) jaht Alexandra ennetavaks arestimiseks. Määrus edastati Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele aluse arestimiseks (T2 kd, tl 195-214), kuna jahi signaal määras jahi asukohaks sadama Ibiza saarel, Hispaanias. Itaalia Prokuratuuri 20.08.2018.a kiri Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele (T3 kd, tl 18-20) tõendab, et arestimismäärus on Hispaaniasse edastatud.

Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poolt 22.10.2018.a ja 31.10.2018.a koostatud kriminaalmenetluse nr 1538/18/44 R.G.N.R ajakohastamise dokumentidest (T2 kd, tl 251272) nähtub senini kriminaalmenetluses kogutud teave ja süüdistuse esitamine isikule A. F.. Kokkuvõttest selgub ka, et jaht on üles leitud ja arestitud Hispaania politsei poolt Ibiza sadamas ning jaht kandis sel hetkel nime „LS1(one)“, sõitis Suurbritannia lipu all ja kuulus ettevõttele Preston Development Limited. Kokkuvõttest selgub lühidalt, et jahi „kadumise“ hetkel oli selle käsutamine A. F.e käes, talle oli väljastatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i poolt nende äriühingu eelmise jahi müümiseks ja käesoleva jahi ostmiseks volikiri. 14.03.2017.a väljastati jahi Alexandra omanditunnistuse duplikaat kuna originaal oli väidetavalt kadunud. 2014.a augustis oli jaht ankrus San Remos Portosole sadamas. A. F. oli isikuks, kes võttis ühendust ja leppis kokku tingimused ettevõttega Gente di Mare S.r.l. jahi haldamiseks. A. F. oli ainuke isik, kes Panama ettevõtte poolt oli jaht Alexandrat puudutavates küsimustes sadamaga suhelnud. 2018.a veebruaris palus A. F. sadama käest jahi pardale viiva jalakäijate silla kaugjuhtimispuldi kolmanda eksemplari väljastamist. 2018.a märtsis palus A. F. sadama kontaktisikut P. C.t, et viimane aitaks tal lahendada jahil tekkinud elektriprobleemi. Probleemi lahendades kohtas kontaktisik jahil A. L., kes tutvustas end kui A. M. maakler ja tegeles jahi müümisega. 09.03.2018.a kirjutati alla eelleping jahi hindamiseks, jaht kandis siis Hollandi lippu. 26.03.2018.a lahkus jaht sadamast hindamisele, naastes 28.03.2018.a sadamasse. Hindamisaktil on tellijaks märgitud ettevõtte Preston Development Limited ja põhjusena võimalik ost. 14.04.2018.a võttis P. C.ga ühendust D. M., tutvustades end jahi omanikuna. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat, et jaht on müüdud. 25.04.2018.a lahkus jaht Alexandra Portosole sadamast lõplikult. 08.06.2018.a kohtus P. C. Portosoles juhuslikult A. F.ega, kes oli sinna tulnud jahile uut jeti paigaldama. 18.06.2018.a informeeris A. F. A. G.it jahi kadumisest. 27.06.2018.a andis A. G. sisse kaebus-süüdistuse. Jaht Alexandra „omanikuvahetuse“ dokumentidest nähtub, et 30.05.2014.a on Linkdiamond Consultants Limited müünud jahi Crosspoint Logistics S.A.-le, 20.09.2017.a on Crosspoint S.A müünud jahi Crosspoint Ltd-le ning 13.04.2018.a on Crosspoint Ltd müünud jahi Preston Development Limited-le. A. G. kinnitas, et dokumendid peavad olema võltsitud, kuivõrd 30.05.2014.a ja 20.09.2017.a dokumentidel ei ole tema allkiri. Kokkuvõttes leitakse kõige ülaltoodu valguses, et selles loos on oluline roll A. F.el. Itaalia Vabariigi prokuratuurile A. G.i poolt esitatud dokumenditest jahi omandiõiguse kuuluvuse osas, mille alusel täiendati 07.11.2018.a avaldust aresti alt vabastamise ja tagastamise taotlus kriminaalmenetluses nr 1538/18 mod. 44 R.G.N.R (T2 kd, tl 281-311) selguvad järgmised asjaolud. 22.03.2017.a välja antud duplikaat omandiõiguse tunnistuse originaalist, mis anti välja 07.07.2014.a, tõendab, et jaht kuulus A. G.ile alates 2014.a juulikuust. Läti laevaregistri poolt 28.06.2018.a välja antud omandiõiguse tunnistus tõendab, et Crosspoint S.A. ei müünud kunagi alust kolmandatele isikutele. 24.07.2014.a ehitaja Princess Yacht International PLC poolt Crosspoint S.A.-le antud tõendist nähtub, et aluse ehitamise kuu on 2014.a juulikuu. Lisaks on esitatud ka Läti laevaregistri 07.07.2014.a välja antud tõend ja raadioseadmete paigaldamise ja kasutamise luba, mis on välja antud 05.07.2016.a kehtivusajaga 01.07.2016-30.06.2021.a. Pantaenius GMBH 28.06.2018.a esindaja nimetamise dokumendi (T3 kd, tl 53-55) kohaselt on Pantaenius GMBH Crosspoint S.A. kindlustusandja seoses jaht Alexandraga. Pantaenius GMBH advokaat S. R. 13.11.2018.a e-kiri M. D. (T2 kd, tl 315-317) tõendab advokaadi poolt erinevate dokumentide esitamist, mis kinnitavad jaht Alexandra omandiõiguse kuulumist Crosspoint S.A.-le. Dokumentide seas on nii 30.05.2014.a müügileping, 22.07.2017.a arve, 24.07.2014.a omandiõiguse tunnistus, 18.06.2018.a kindlustuspoliis, kadumist puudutav 21.06.2018.a avaldus, Läti transpordiministeeriumi 28.06.2018.a tõend, 29.06.2018.a avaldus

C. C. G., A. F.e kaptenina tööle võtmise 28.07.2014.a tööleping, jahi hooldamisega seotud arved alates 2015.a keskpaigast kuni kadumiseni ja kontoväljavõtted A. F.e kasutuses oleva krediitkaardi kohta. Lisaks on advokaat S. R. 04.12.2018.a e-kirjaga M. D. (T2 kd, tl 321-325) edastanud jaht Alexandra 18.12.2013.a ostumüügilepingu Linkdiamond Consultants Limited ja Crosspoint S.A. vahel. Imperia Rannavalve 12.12.2018.a telegraaf Compamare Imperiale (T3 kd, tl 34-36) tõendab, et Pantaenius GMBH on Itaalia politseile edastanud jaht Alexandra müügilepingu kirillitsas. Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 12.12.2018.a Itaalia Vabariigi Prokuratuurile dokumentide edastamise saatekiri (T2 kd, tl 318-320) tõendab prokuratuurile uurimisasutuse poolt jaht Alexandra venekeelse ostu-müügilepingu edastamist. Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 21.11.2018.a Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saadetud täiendav informatsioon (T2 kd, tl 312-314) tõendab Itaalia kriminaalmenetluse käigus tuvastatud uusi asjaolusid, muuhulgas seda, et A. F.e ja A. M. M.vahel oli minevikus ärisuhe, mis puudutas 24.07.2017.a. Seabobi ostu. Itaalia Vabariigi prokuratuuri 27.11.2018.a kiri menetlus nr 1538/44 kohta (T3 kd, tl 21-23) tõendab, et A. F.ele esitati Itaalia Vabariigi karistusseadustiku § 624, § 625 ja § 61 nr 7 ja 11 alusel süüdistus seoses 25.04.2018.a San Remos toime pandud jaht Alexandra vargusega. S. R. 25.01.2019.a e-kiri M. P. M. (T3 kd, tl 56-58) tõendab advokaadi teabenõuet seoses jaht Alexandra omandiõigusega ja sellega, kas vahepeal on midagi otsustatud esialgse õiguskaitse abinõu küsimuses. A. G.i esindaja õigusbüroo Morbidelli advokaat F. M. 15.04.2019.a kiri Itaalia Vabariigi Prokuratuurile (T3 kd, tl 59-63) tõendab advokaadibüroo taotlust lisada uurimisaluste nimekirja ka A. R. äriühingust Hayholt Business LLP ja A. T. äriühingust Alextar Group OÜ. Äriühingut Preston Development Limited esindav advokaat G. P. esitas 21.05.2019.a taotluse Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saamaks teavet jaht Alexandra arestimise kohta ning prokuratuur andis 28.05.2019.a korralduse selline teave taotlejale väljastada (T3 kd, tl 46-52). Itaalia Vabariigi prokuratuuri 28.05.2019.a taotlusest nr 4348/19 N.R kohtule eeluurimismenetluse tähtaja pikendamiseks (T3 kd, tl 43-45) nähtub, et Itaalia Vabariigi prokuratuur menetleb A. F.e osas kriminaalasja karistusseadustiku (codice penale) artiklite 624, 625 ja 61 lõike 7 alusel ning palub Imperia kohtult pikendada uurimise läbiviimise kuuekuulist tähtaega. Itaalia Vabariigi prokuratuuri 06.06.2019.a arestitud vara tagastamise dekreet nr 4348/19/21 RGNR (T3 kd, tl 7-11) tõendab Itaalia Vabariigi prokuratuuri otsust vabastada jaht Alexandra ennetava aresti alt ning tagastada see omanikule A. G. kui Crosspoint S.A. seaduslik esindaja. 07.06.2019.a pöördus prokuratuur määruse täitmiseks Imperia kiirreageerimisrühma ja sadama ametivõimude poole (T3 kd, tl 4-6). Itaalia Vabariigi prokuratuuri 07.06.2019.a kiri Imperia kiirreageerimisrühmale ja Imperia sadama ametivõimudele (T3 kd, tl 37-39) tõendab korralduse andmist, et kohapeal tuleb kõikidel politseijõududel tagada selle jahi vabastamise dekreediga seotud toimingud. Imperia Politsei peakorteri 13.06.2019.a kirjas Siseministeeriumile (T3 kd, tl 1-3) märgitakse, et jahti tuleb endiselt andmebaasidest otsida, kuna Hispaania ametiasutustelt ei ole saadud kinnitust jahi arestimise täideviimise kohta. Lisaks on Imperia Politsei peakorter 13.06.2019.a kirjaga prokuratuurile ja sadama ametivõimudele teatanud, et asjaomased välisasutused on edastanud rahvusvahelise politseikoostöö teenistuse kaudu asjaomase laeva tagastamise dekreedi, sealhulgas tõlke Hispaania keelde (T2 kd, tl 326-328). Itaalia Vabariigi Siseministeeriumi 19.06.2019.a teade

Politsei peakorterile Imperias (T3 kd, tl 15-17) kinnitab, et aresti alt vabastamise dekreet on edastatud Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele. Imperia Politseijaoskonna 27.06.2019.a teade Taristu ja Transpordiministeeriumi sadamabüroole (T3 kd, tl 40-42) tõendab, et Itaalia Vabariik on Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele edastanud dokumendid jahi tagastamiseks. Imperia Politsei peakorteri 27.06.2019.a kirjas prokuratuurile ja sadama ametivõimudele (T3 kd, tl 12-14) kinnitatakse Itaalia politsei poolt Hispaania pädevatele asutustele jahi aresti alt vabastamise dokumentide edastamist. Kohus toob ka eraldi välja väidetavad jaht Alexandra omandiõigust puudutavad dokumendid, mis justkui kinnitavad jahiga tehtud tehinguid ja jahi kuulumist erinevatele äriühingutele. Esmalt on 30.05.2014.a ostukinnitusakti kohaselt Crosspoint S.A. jahi Princess 88 Y025, kere identifitseerimise koodiga xxx ja seerianumbriga xxxx ja mootorite 2 x Twin XXXX (mootorid Port xxxx, Stbt xxxx), ostnud äriühingult Linkdiamond Consultants Limited. Crosspoint S.A.-d esindas volikirja alusel A. F.. Jahi soetamiseks on 22.07.2014.a väljastatud arved nr 07/2014 summas 4 142 790 naela ja nr 08/2014 summas 25 794 naela (T1 kd, tl 235238, T2 kd, tl 135-144). 20.09.2017.a ostukinnitusakti kohaselt on Crosspoint S.A. esindaja J. A. R. F. müünud jahi Princess 88, seerianumbriga xxxx ja mootorite twin MTU 12V 2000 M94 (port xxxx, Stbd xxxx) Crosspoint Ltd-le, keda esindas D. M. (T1 kd, tl 239-241, T2 kd, tl 158-161). Selle ostukinnitusakti puhul väärib märkimist, et see on ülesehituselt, vormistuselt ja sõnastuselt väga sarnane 30.05.2014.a ostukinnitusaktile, millega väidetavalt Crosspoint S.A. algselt jahi Alexandra ostis. Lisaks on ostukinnitusaktides erisuseks, et kui 30.05.2014.a ostukinnitusaktis on jahi mootoriteks märgitud 2 x Twin xxxx, siis 20.09.2017.a ostukinnitusaktis on mootoriteks märgitud twin MTU 12V 2000 M94. Väljatrükist Hollandi laevaregistrist (T1 kd, tl 248-250) nähtub, et jaht Alexandra omanikuna on Hollandi laevaregistrisse sisse kantud Crosspoint Ltd. Sertifikaat on välja antud 12.10.2017.a ja aegub 12.10.2019.a. Hollandis asuva alalise asukoha sertifikaadist (T1 kd, tl 251-253) nähtub, et Hollandi jahiregistri kohaselt omab jaht Alexandra alates 12.10.2017.a juriidilist aadressi Hollandis. Väljavõtetest Hollandi mereregistrist (T1 kd, tl 254-259) nähtuvad jaht Alexandra mereside mobiilteenuse andmed otsingu- ja päästeoperatsioonide tarbeks ning veesõiduki raadioloa andmed. 17.01.2018.a on jaht Alexandra omaniku Crosspoint Ltd esindaja D. M.i ja A. M. Service esindaja A. B. vahel sõlmitud ainumüügiõiguse leping “Princess 88’ – Alexandra“ müügiks (T2 kd, tl 145-154). Lepingu kohaselt oli tehingu vahendajaks A. M., kes sai lepinguga jahi ainumüügiõiguse minimaalselt 12. kuuks alates kuupäevast, mil mõlemad pooled allkirjastavad lepingu. Lepingust nähtub, et alus pannakse müüki hinnaga 3 500 000 eurot koos käibemaksuga. 09.03.2018.a kokkuleppe memorandumist Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited vahel nähtub, et Crosspoint Ltd on müünud jaht Alexandra Preston Development Limited-le ning selle tehingu vahendajad on olnud A. M. Y. M. ja B. I. Coorporation. Jahi müügihind oli 3,2 miljonit eurot, millest sissemakse moodustas 320 000 eurot. Kokkuleppe memorandumi kohaselt on jaht Alexandra Hollandi, Amsterdami lipu all sõitev ja asub San Remos Portosole sadamas (T1 kd, tl 199-202, T2 kd, tl 226-250). Crosspoint Ltd esitas 13.04.2018.a Preston Development Limited-le arve nr 01/2018 jaht Princess 88 Alexandra twin 12V2000 M94 laevakere numbriga xxxx mootoriga eest summas

2 880 000 eurot (T1 kd, tl 260-262, T2 kd, tl 155-157). Nimetatud arvelt nähtub ka, et Crosspoint Ltd omab GFC-s arveldusarvet nr xxxx. Crosspoint Ltd poolt esitatud arve nr 01 viitab sellele, et tegemist on äriühingu 2018.a. esimese arvega. Briti registri sertifikaadist (T1 kd, tl 242-247) nähtub, et jaht seerianumbriga xxxx on 01.05.2018.a registreeritud Briti laevaregistris ja selle järgi on jahi omanik Preston Development Limited. Sertifikaat aegub 30.04.2023.a. Briti laevaregistri ärakirjast (T1 kd, tl 266-270) nähtub samuti, et jahi omanik on alates 01.05.2018.a Preston Development Limited. Itaalia Vabariigi prokuratuurile on jaht Princess 88 Alexandra omandiõiguse küsimusega seoses dokumendid edastanud ka M. M. esindades L. K. ja IQ FinTec OÜ-d (T2 kd, tl 273280). Edastatud teabepäring, uurimisse kaasamise palve ja palve anda üle vallasvara otsene valdus tõendab, et jaht Alexandra oli registreeritud ka Eesti Maanteeameti purjejahtide registris. Jahi mudelina on märgitud Princess 88, HIN/CIN-kood xxxx, ehitusaasta 2014). Teate kohaselt ostis IQ FinTech selle jahi 15.03.2018.a osaühingult Alextar Grupp OÜ, sõlmides tagatud rahastamislepingu, mille alusel andis IQ FinTech Alextarile rahastamiseks vajalikku laenu ning tagatisena andis Alextar selle jahi omandi ja kaudse valduse üle IQ FinTechile, samas kui otsene valdus jäi Alextarile. Kuna Alextar jättis saadud summa tagastamiseks mõeldud maksed tasumata, siis ütles IQ FinTech lepingu 01.10.2018.a üles. Alextar ei andnud jahi valdust üle IQ FinTechile. IQ FinTech sai teada, et Ibiza sadamas arestiti sama Princess 88 jaht, mille kaubamärk ja mudel on sama ning et varem kandis see nime „Alexandra“. Eelneva tõttu arvab IQ FinTech, et Ibizas arestitud jaht on sama jaht, mis on Eestis registreeritud IQ FinTechile kuuluvana. Nimetatud teabe puhul on oluline välja tuua, et kirjas märgitud jahi seerianumbris on G asemele C (originaalis on jahi seerianumber xxxx).’’ 08.11.2018.a nõudekirjast ja e-kirjast Maanteeametile ning Maanteeameti 15.11.2018.a vastusest nõudekirjale koos CD-plaadiga (T6 kd, tl 216-268) nähtub, et Maanteeamet on edastanud veesõiduki Alexandra, HIN-kood xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, registritoimingute aluseks olnud dokumentide koopiad ja registriväljavõtte. Vastuse kohaselt võeti veesõiduk Alexandra liiklusregistris arvele 11.01.2018.a, HIN-koodiga xxxx. Antud HIN-kood sisestati liiklusregistrisse Eesti Veeteede Ameti akti alusel. Päringu vastuse koostamise käigus avastas Maanteeamet, et sõiduki HIN-kood on hoopis xxxx. Maanteeamet pöördus sõiduki omaniku poole palvega saata kinnituseks foto veesõiduki HIN-koodist. Pärast HIN-koodi kinnituse saamist teeb Maanteeamet vastavad parandused ka liiklusregistris. Ühtlasi selgub vastusest, et Liiklusregistri andmetel ei ole Eestis registreeritud veesõidukit, mille nimetus on LS1 või veesõidukit, mille HIN-kood on xxxx. Esitatud registriväljavõtte kohaselt toimus jaht Alexandra omanikuvahetus 17.03.2018.a, taotluse selleks tegi IQ FinTech OÜ ja palus vastutavaks kasutajaks määrata Alextar Grupp OÜ (T6 kd, tl 221-222, vastutava kasutaja nõusolek asub T6 kd, tl 239). Laenulepingust nr xxxx (T6 kd, tl 223-236) nähtub, et laenuandja IQ FinTech OÜ esindaja juhatuse liige B. A. ja laenusaaja Alextar Grupp OÜ esindaja juhatuse liige A. T. on sõlminud laenulepingu 1 000 000 euro väärtuses ja selle laenulepingu tagatiseks on veesõiduk Princess 88 HIN-koodiga xxxx. Esitatud ka Tallinna notari M. O.poolt 01.03.2018.a kinnitatud volikiri (T6 kd, tl 237-238), mille kohaselt Osaühing Alextar Grupp esindaja A. T. volitab A. A. volitaja nimel tegutsema. Dokumentides on ka 11.01.2018.a väikelaeva registreerimistunnistuse xxxx koopia (T6 kd, tl 240-241), millest nähtuvalt on Alexandra omanik Osaühing Alextar Grupp. IQ FinTech OÜ on 12.10.2018.a esitanud registreerimistunnistuse kaotamise avalduse ja teatise (T6 kd, tl 242243). Alextar Grupp OÜ on esitanud 11.01.2018.a avalduse sõiduki Princess 88 registreerimiseks (T6 kd, tl 244-245). Dokumentides on ka Tallinna notar E. P. poolt 28.08.2017.a kinnitatud volikiri (T6 kd, tl 246-247), mille kohaselt Osaühing Alextar Grupp

esindaja A. T. volitab I. L. volitaja nimel tegutsema. Lisaks on müüja Hayholt Business LLP esindaja A. R. ja ostja Alextar Grupp OÜ esindaja A. T. vahel 16.11.2017.a sõlmitud ostukinnitusakt mootorjahi Princess 88 Y025, seerianumbriga xxxx müümiseks (T6 kd, tl 248-251). Samuti 06.12.2017.a vastuvõtu- üleandmisakt, millega Hayholt Business LLP annab üle ja Alextar Grupp OÜ võtab vastu mootorjaht Princess 88 seerianumbriga xxxx valduse (T6 kd, tl 252-254). Lisatud on ka St Kitts & Nevise rahvusvahelise laevade registri kustutamistunnistuse väljavõte (T6 kd, tl 255-257), mille kohaselt on jaht Alexandra laevaregistrist 13.12.2017.a kustutatud. Ehitaja sertifikaadi kohaselt, mis on allkirjastatud 24.07.2014.a, on Princess Yachts International plc ehitanud Crosspoint S.A. tellimuse peale juulis 2014.a jahi Princess xxxx, laevatehase numbriga xxxx xxxx (T6 kd, tl 258-260). 12.10.2018.a volikirjaga volitasid IG Fintech OÜ esindajad B. A. ja D. E. A. K. kätte saama uue registreerimistunnistuse veesõidukile Princess 88 registreerimisnumbriga xxxx (T6 kd, tl 261-263). 16.03.2018.a volikirjaga volitas IG Fintech OÜ esindaja B. A. A. A.t esindatava nimel sisse kandma veesõiduki Princess 88, HIN-kood xxxx, omanikuna IG Fintech OÜ-d ja vastutava kasutajana Alextar Grupp OÜ-d (T6 kd, tl 264-266). Kõigele eelnevale lisaks on kohtule esitatud ka Crosspoint S.A esindaja O. R. poolt edastatud erinevad jaht Alexandra omandiõigusega seonduvad dokumendid. O. R. 05.02.2019.a e-kirjast menetlejale (T3 kd, tl 64-78) nähtub tema poolt 18.12.2013.a kauba ostu lepingu nr xxxx edastamine, mis on sõlmitud müüja Linkdiamond Consultants Limited ja ostja Crosspoint S.A. vahel jaht Princess xxxx mootoriga Twin xxxx (kerenumber xxxx, mootorite numbritega xxxx ja xxxx) müümiseks ja ostmiseks hinnaga 4 050 000 naela. Lepingust nähtub, et jahi planeeritav üleandmine on hiljemalt 20.07.2014.a, kuna mootorjahti alles ehitatakse. Lisaks jaht Alexandra ostulepingule on O. R. 07.02.2019.a e-kirjaga menetlejale (T3 kd, tl 79157) edastanud järgmised dokumendid. Väljavõte 19.01.2016.a taotlusest allkirjastatuna A. F.e poolt jaht Alexandra registreerimiseks lõbusõidulaevana St Kitts & Nevis laevaregistrisse, millel nähtub jahi omanikuna Crosspoint S.A. (T3 kd, tl 80-91). 11.12.2017.a taotlusest jaht Alexandra kustutamiseks St Kitts & Nevis laevaregistrist nähtub jaht Alexandra omanikuna Hayholt Business LLP ning kustutamise põhjusena omaniku vahetus ja lipu vahetus Eesti omaks. Taotluse on esitanud A. R.. Kustutamistunnistuse kohaselt on jaht Alexandra St Kitts & Nevis laevaregistrist 13.12.2017.a kustutatud (T3 kd, tl 92-98). 26.07.2015.a mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisaktiga on Linkdiamond Consultants Limited andnud üle jahi valduse Crosspoint S.A.-le ja valduse võttis üle A. F. (T3 kd, tl 99-101). 24.07.2014.a ehitaja sertifikaadist nähtub Princess Yachts International plc poolt Crosspoint S.A. tellimuse peale juulis 2014.a jahi Princess xxxx, laevatehase numbriga xxxx ehitamine (T3 kd, tl 102-107). 04.02.2016.a volikirja kohaselt määras Hayholt Business LLP A. R.i enda ettevõtte esindajaks tegemaks jaht Alexandraga seotud toiminguid. Inglismaa ja Walesi äriregistri piiratud vastutusega partnerluse 02.02.2016.a registreerimistunnistuse kohaselt on Hayholt Business LLP registreeritud piiratud vastutusega partnerlusega äriühinguna. RSR Law Limited 02.02.2016.a kinnituse kohaselt on Hayholt Business LLP nõuetekohaselt asutatud, registreeritud ja eksisteerib piiratud vastutusega partnerlus. 02.02.2016.a usaldusdeklaratsiooni kohaselt omab PKD Insights Limited 50% osalust (500 aktsiat) piiratud vastutusega partnerluse kapitalis ning nad on loonud äriühingu Hayholt Business LLP omaniku A. R.i volitatu ja usaldusisikuna. 02.02.2016.a usaldusdeklaratsiooni kohaselt omab Nowi Setlus Corp. 50% osalust (500 aktsiat) piiratud vastutusega partnerluse kapitalis ning nad on loonud äriühingu Hayholt Business LLP omaniku A. R.i volitatu ja usaldusisikuna. Sertifikaat nr 002 tõendab, et PKD Insights Limited omab 50% osalust ja sertifikaat nr 001 tõendab, et Nowi Setlus Corp.omab 50% osalust äriühingus Hayholt Business LLP (T3 kd, tl 108-130). 06.05.2016.a taotlusest jaht Alexandra registreerimiseks lõbusõidulaevana St Kitts & Nevis laevaregistrisse nähtub, et jahi omanik on Hayholt Business LLP. Taotluse on

esitanud A. R. (T3 kd, tl 131-136). 18.02.2016.a mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisakti kohaselt on Crosspoint S.A. advokaat J. A. R. F. üle andnud ja Hayholt Business LLP advokaat A. R. oma valdusesse võtnud mootorjahi Princess xxxx (T3 kd, tl 137-139). Nimetatud mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisakti puhul on oluline märkida, et see on praktiliselt identne 26.07.2015.a mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisaktiga, mille kohaselt andis Linkdiamond Consultants Limited üle mootorjahi Princess xxxx Crosspoint S.A. valdusesse. Mootorpaadi vastuvõtu-üleandmisaktid on identsed nii ülesehituselt, struktuurilt kui ka vormistuselt. O. R. poolt edastatud 10.02.2016.a ostu-müügilepingust nähtub Crosspoint S.A. poolt jahi Princess xxxx müümine Hayholt Business LLP-le. Crosspoint S.A.-d esindas J. A. R. F. ja Hayholt Business LLP-d A. R. (T3 kd, tl 140-142). Ühendkuningriikide äriregistri väljavõttest 16.01.2019.a seisuga nähtub, et Hayholt Business LLP asutati 02.02.2016.a, deklareeriti tegevusetu äriühinguna 20.03.2017.a, kustutati registrist 24.04.2018.a ja likvideeriti 10.07.2018.a (T3 kd, tl 149-157). Kohtu hinnangul on Hayholt Business LLP äriühingu puhul kahtlustäratav, et äriühing deklareeriti tegevusetu äriühinguna juba aasta pärast äriühingu asutamist. Nimetatu annab alust kahtlustada, et tegelikkuses äriühing mingi püsiva äritegevusega ei tegelenudki, vaid loodi üksnes konkreetsete tehingute tegemiseks. Eelnevale lisaks on O. R. 15.04.2019.a e-kirjaga menetlejale (T3 kd, tl 158-161) edastanud ka dokumendi, mille kohaselt soovis A. M. Y. M. S. 26.04.2018.a äriühingule Crosspoint Ltd kanda 2 880 000 eurot selgitusega jaht Alexandra müük, aga tehingut ei toimunud. O. R. 11.07.2019.a vastusest menetleja 04.07.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T3 kd, tl 162-221) nähtub, et Crosspoint S.A. on saanud jaht Alexandra valduse tagasi, kuid jaht on saanud kannatada rüüstamise tagajärjel. Ühtlasi on O. R. selgitanud, et kahjuks osa dokumentidest, mida menetleja päringus küsis, ei eksisteeri üksikdokumendina. Küll aga selgub O. R. poolt esitatud dokumentidest, et Crosspoint S.A., alalise asukohaga Panama linnas, on asutatud 12.12.2007.a notariaalakti nr 18583 alusel (T3 kd, tl 167-169), äriühing on 13.12.2007.a tasunud aktsiaseltside ja eraõiguslike sihtasutuste ühekordse aastamakse (T3 kd, tl 170-174), kantud Panama avalikku registrisse (T3 kd, tl 175-177), 12.12.2007.a notariaalakti kohaselt on äriühingu esimees J. A. R. F. (T3 kd, tl 178-184), Panama avaliku registri 21.12.2007.a kinnituse nr 650590 kohaselt on äriühing registreeritud alates 14.12.2007.a. (T3 kd, tl 185-190), 03.09.2018.a aktsionäride erakorralise protokolliga kinnitati äriühingu presidendiks P. S. ja laekuriks Y. C. (T3 kd, tl 195-202), 07.09.2018.a on äriühingule välja antud õigusliku seisundi tunnistus (T3 kd, tl 203-206), 14.05.2013.a üldise volikirja alusel on ettevõtte esindajaks määratud üksnes A. G. (T3 kd, tl 213-217) ning 01.08.2016.a usaldusdeklaratsiooniga on A.B.C. Grandeservus Limited kinnitanud, et omavad 100 täielikult makstud aktsiat pariteediga 100 USA dollarit Crosspoint S.A. kapitalis usalduse alusel A. G.ile (T3 kd, tl 218-220). Crosspoint S.A. esindaja O. R. 08.01.2020.a vastusest menetleja 06.01.2020.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T3 kd, tl 222-249) nähtuvad Crosspoint S.A. poolt kasutatavate pangakontode (kokku neli pangakontot) andmed pangas EFG Bank AG (Zurich) ning kontode väljavõtted perioodi september 2017.a kohta. Kontode väljavõtete kohaselt on enamik kontode jääke null ning kohus ei tuvastanud ühtegi ülekannet, miks võiks olla seotud jaht Alexandra müügiga. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele on kriminaalasjas tunnistajana 13.12.2021.a kohtuistungil ütlusi andnud A. G. (K7 kd, tl 81-82). A. G.i sõnul on ta Crosspoint S.A. tegelik kasusaaja alates firma asutamisest aastal 2007-2010. Äriühing on registreeritud Panamas ja

selle president oli kuni pensionile minekuni, kas 2016.a lõpus või 2017.a, J. R.. Äriühingule kuulub jaht Alexandra. Kuni selle jahi varguskatseni, seisis see San Remo sadamas Itaalias. Jahi kapten oli A. F.. Jaht varastati märtsis 2018.a. Äriühing pole kunagi seda jahti müünud ega plaaninud müüa. Samuti ei olnud jahi kaptenil õigust seda jahti müüa või sellega tehinguid teha, vaid tal oli üksnes volitus selleks, et juhtida seda laeva ja teha registrites toiminguid seoses registreerimisega. A. G. selgitas, et jahi kapten pidi mittehooajal jahti külastama vähemalt korra kuus, kuna ta oli Lätis, aga jaht asus Itaalias. Pärast iga külastust teavitas kapten jahi seisundist ja tehtud töödest. Märtsis-aprillis, mais 2018.a ei õnnestunud kaptenil jahti külastada, tuues selleks igasuguseid põhjendusi ja öeldes näiteks kord, et politsei pidas teda Lätis kinni. Ütluste kohaselt sai A. G. jahi vargusest teada 18.06.2018.a, kui küsis jahi kohta kaptenilt ja viimane vastas, et käis seal umbes 10 päeva tagasi ja jahti enam ei olnud. A. G. käskis siis kaptenil kohe Itaaliasse politseisse minna ja avaldus teha. Hiljem pidi ka A. G. jahi omanikuna Itaaliasse minema. Tänaseks on A. G. jahi kätte saanud. Jaht oli tagaotsitav erinevates riikides ja arestiti juunis Hispaanias. Jaht oli kättesaamisel praktiliselt paljaks varastatud ja see, mis alles oli, oli rikutud. A. G.i sõnul ei ole ta kunagi teinud tehinguid äriühinguga Crosspoint Ltd. Samuti selgitas A. G., et nad on aru saanud, et see äriühing on loodud varifirmana kriminaalse skeemi teostamiseks. Nende äriühingul on ainult üks arve, mis oli siis ja on ka praegu ühes teises krediidiasutuses, mitte makseteenuse osutaja juures Argentaria Holding Incorporated. Hilisemalt on nad ka teada saanud, et seda jahti on veel kaks korda müüdud. Väidetavalt on kapten mingite võltsitud dokumentide alusel registreerinud selle jahi Läti registrist ümber St Kitts & Nevise registrisse, kuigi jaht ei ole olemasolevate andmete järgi kunagi lahkunud Lätist. Pärast seda müüdi jaht uuesti ja see sattus panti T. kuuluva firma kaudu IQ Fintech. A. G. andis ütlusi, et need protsessid kulgesid peaaegu paralleelselt, sest registreerimine toimus St Kitts & Nevises paar aastat enne paadi vargust (orienteeruvalt 2016-2017 a) ning kõik ülejäänud tehingud T. ja teistega seoses toimusid 2017. aasta lõpus. Kohtu hinnangul on A. G.i poolt seoses jaht Alexandra omandiõiguse ja vargusega antud ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. G.i ütlused tõendavad, et Crosspoint S.A. ei ole jaht Alexandrat müünud ning kõik jahiga seotud tehingud on toimunud ilma jahi tegeliku omaniku nõusolekuta ja teadmiseta. Tunnistajana on 23.04.2021.a kohtuistungil ütlusi andnud ka A. F. (K4 kd, tl 63-65). A. F. selgitas, et ta on elukutseline kapten ja töötas jaht Alexandra kaptenina kolm aastat enne kui see San Remos ärandati. Jahi kapten oli ta alates 2014.a kuni aprill või mai 2018.a, mil temaga lõpetati leping. Jahi omanik oli A. G., kes on firma Crosspoint S.A. omanik. Jaht asus Portosoles, San Remo sadamas. A. F.e sõnul ei ole tal jahil töötamiseks kunagi töölepingut olnud. Jaht ärandati 2018.a märtsi lõpus. A. F. sai jahi ärandamisest teada kui lendas koos meeskonnakaaslasest madruse Kirill Mahankoviga juuni alguses sadamasse, et jahi peale laadida jeti või skuuter, kuid siis jahti seal enam ei olnud. Nad läksid sellest teatama Gente di Mare sadamakapteni juurde, kuid kuna teda ei olnud ja kohal oli vaid sadamakapteni abi, siis mingit juttu jahist ei olnud. Nad helistasid päev otsa ka A. G.ile, kuid võttes arvesse, et neil ei olnud üldse mingeid dokumente, mis kinnitaks, et neil on mingi kokkupuude või suhe selle jahiga ja A. G. ei vastanud, siis võttis A. F. vastu otsuse sealt ära sõita. Selle kolme aasta jooksul, mis ta seal töötas, oli korduvalt selline asi, et seda jahti püüti maha müüa ja siis kuskile teistesse sadamatesse viia. See info oli A. G.ile teada. A. F. selgitas, et eelneva aja jooksul, kui ta pidevalt kuulis seda, et jaht on müügis, siis ei olnud selle kohta mingit kinnitust A. G.ilt, et tema seda laeva müüb. A. Feldmani sõnul teab ta kindlalt, et A. G.i ei saanud seda teha, sest see jaht oli ostetud tema naise auks. Politseisse pöördusid nad siis, kui ilmus välja A. G.i, sest enne ei olnud neil mingeid volitusi ega teadmisi (dokumente ja töölepingut ei

olnud) ning A. F.e sõnul oli tal tegelikult ka täiesti ükskõik. Kui A. G. võttis A. F.ega juuni lõpu poole ühendust, siis teatas A. F. talle jahi kadumisest. Ühtlasi selgitas A. F. kohtuistungil antud ütluses, et jaht oli lahkunud sadamast sellisel moel nagu tavaliselt laevad ei lahku. Nimelt ei kutsunud nad lootsi, kes aitaks neil välja sõita ja laeva köied olid lihtsalt eemale visatud, mis näitab, et see oli kiire lahkumine. Lähtudes sellest, milline oli A. G.i reaktsioon, siis on A. F.e hinnangul selge, et A. G. ei teadnud jahi lahkumisest, A. G.i jaoks oli see samasugune üllatus ja ootamatus nagu kõikide teiste jaoks. Hiljem kui jaht Interpolis tagaotsitavaks kuulutati, siis sai A. F. teada, et see jaht on Hispaanias. A. F.e sõnul ei eristu jaht Alexandra millegi poolest teistest jahtidest, see on täiesti tavalises formaadis ehitatud jaht. Kohus leiab, et olenemata sellest, et A. F.ele on Itaalia Vabariigis esitatud süüdistus jahi vargusega seonduvalt, siis saab tema poolt kohtus antud ütlused lugeda usaldusväärseks osas, mis puudutavad seda, kuidas tema oli jahiga üldse seotud ja kes oli jahi tegelik omanik, sest need asjaolud on tõendatud ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Küll aga ei loe kohus usaldusväärseks A. F.e ütlusi jahi vargusest teadasaamise ja jahi müügist mitteteadmise osas, sest eelnevalt kirjeldatud tõendite kohaselt oli A. F. teadlik sellest, et jahi pardal käis jahi müügiga tegelev maakler (A. F. helistas ise sadamasse ning kinnitas, et jahil on tema saadetud inimesed ja neil on elektriga probleem). Kuigi on tõendatud, et A. F. läks juuni alguses 2018.a jahile jeti paigaldama, siis ei vasta tõele, et tal ei olnud jahi kadumise avastamisel sellest kellegagi juttu. Eelnevalt analüüsitud tõendite kohaselt näidati A. F.ele tol päeval sadamatöötajate poolt lausa internetist jahi müügi kohta avaldatud artiklit. On selge, et A. F. üritab vähendada oma osalust jahiga seonduvalt ning annab seeläbi ennastõigustavaid ütlusi. Kui A. F. ei oleks jahi vargusega seotud, siis oleks ta kohtu hinnangul kohe politseisse pöördunud, mitte teinud seda alles siis, kui jahi tegelik omanik jahi vargusest teada sai. Üksnes sellele tuginemine, et väidetavalt ei olnud A. F.el mingeid volitusi ega dokumente ei selgita kohtu hinnagul piisavalt, miks politseisse pöörduti alles mitu nädalat pärast jahi vargusest teadasaamist. Tunnistaja O. R. poolt 16.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustest (K4 kd, tl 51-54) nähtub, et T. Järvistet tunneb ta umbes 10 aastat, nad on suhelnud ainult isiklikel teemadel, A. Danchaki tunneb ta ligikaudu 4 aastat, nad suhtlesid väga vähe ja A. Dremovi tunneb ta kuskil 6 aastat. GFC-ga kokku puutumises osas selgitas tunnistaja, et tema sõber A. Š. oli väga uhke selle üle, et ta suutis luua sellise ettevõtte. Tunnistaja kuulis tihti A. Š.ilt selle ettevõtte tegevusest. Tunnistaja on olnud mitmeid kordi ka GFC büroos, kus tutvus A. Danchakiga. O. R. sõnul tegeleb ta jaht Alexandra vargusega 2018.a augusti esimesest dekaadist alates ja see uurimine toimub siiamaani. Tunnistaja selgitas, et 2018.a augusti esimestel päevadel (5. august, võibolla pluss miinus üks päev) võttis temaga ühendust jaht Alexandra peremees, Suurbritannia kodanik A. G., kes on tunnistajale isiklikult tuttav 10 aastat ja teatas talle, et temale kuuluv jaht Alexandra on varastatud San Remo sadamast Itaalias. Selle sama jutuajamise käigus teatas A. G. ka tunnistajale, et kurjategijad sooritasid jahiga seotud makse läbi GFC. Umbes tund aega pärast seda jutuajamist võttis tunnistaja ühendust A. Š.iga ning teatas, et tema kliendil on toimunud raske kuritegu tema vara suhtes ja selle kuriteoga võib olla seotud ettevõtte GFC tegevus. A. Š. palus saata seda kinnitavad dokumendid. O. R. saatis A. Š.ile Läti Mereregistrist tõendi, kus jaht Alexandra oli alates 2014.a registreeritud. 08.08.2018.a saatis A. Š. tunnistajale e-kirja, mille põhjal võis teha järelduse, et ta ei uskunud tunnistaja poolt esitatud fakte. Nimelt edastas A. Š. tunnistajale fotod tõendi uurimise kohta ja sellest sai järeldada, et ta pidas Läti Mereregistri tõendit võltsituks. Suhtlus A. Š.iga käis Messengeri kaudu, dokumendid saatis tunnistaja talle enda meelest iMessage kaudu ja A. Š. saatis oma vastuse tunnistaja e-posti aadressile. Tunnistaja sõnul ei ole tal ettevõtte GFC tegevusest mingit reaalset ettekujutust. Kui O. R. käis politseis ülekuulamisel, siis näitas ta uurijatele

enda telefonis olevat e-maili ja uurijad tegid telefonist ka fotod. Kuivõrd tunnistaja ei mäletanud, kas ta protokollile lisatud lisasid ka allkirjastas, siis näidati tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel meenutuseks uurijate poolt tehtud fotosid. Fotosid vaadates meenus tunnistajale, et need fotod said allkirjastatud ülekuulamise käigus, fotodel on tema telefon, SMS kirjavahetus A. Š.iga ja tema e-kiri. Seoses jaht Alexandraga on tunnistaja pöördunud prokuratuuri poole 4 korda, kuid talle öeldi ära. Samuti erinevatesse ettevõtetesse Läti Vabariigis, Europoli, Luksemburgi rahapesuvastasesse büroosse ja Nizza prokuratuuri Itaalias, Imperia linnas. Tunnistajale teadaolevalt on jaht Alexandraga seotud mitu kriminaalmenetlust. O. R. ütluste kohaselt ta teab, kus jaht Alexandra täna on, tema klient on jahi tagasi saanud. Itaalias käimasolevas kriminaalmenetluses esindab klienti Itaalia advokaat F. M.. O. R. on pöördunud lisaks ka Eesti Vabariigi halduskohtu poole ja pidanud nendega kirjavahetust kord kuus. Tunnistaja O. R. ülekuulamise protokolli lisad (T14 kd, tl 274-285) tõendavad O. R. ja A. Š.i vahelist suhtlust. A. Š.i nimeks on vestluses E.. Vestluses küsib A. Š. 07.08.2018.a kuidas jaht Hollandi registrisse sattus, mille peale O. R. vastab, et seal on tähtis aru saada, mis register see on, seal on mitteusaldusväärne, ühesõnaga ta/see on siiani Lätis arvel. O. R. soovitab saata päringu Läti registrisse, öeldes, et juunis on paat seal ja täna on samuti seal. Samuti, et A. Š. teab ja on näinud ümberkirjutamise protseduuri dokumentidest. Dokumentides on Photoshopi viga ja et ta loodab, et A. Š. ei hakka venitama selle, kes selle kõigega tema juurde tuli, andmetega. 08.08.2018.a edastab O. R. Hollandi registri väljavõtte ja ütleb, et see pandi sinna 2017.a ja et 2018.a juunis, peaaegu aasta pärast, on see ikka veel Läti registris, et Hollandi dokumentides on 3 moonutamist ja inspektsiooni ei tehtud. A. Š. küsib selle peale, et kus nimelt on moonutamine. O. R. vastab, et kui dokumente kontrolliti, siis on peale firma kõik näha, ta ei ole midagi varjanud, see on faktiline informatsioon, aga vastuseks on vaikus. Seepeale küsib A. Š. uuesti, aga mida nimelt on näha, noh, reaalselt, kus on Hollandi paberites altvedamine, mille peale O. R. küsib, kas sa ei räägi mulle midagi? Edasi on 08.08.2018.a E. saatnud O. R.le sõnumi sisuga, et dokument, mille ta talle saatis, on Photoshopis koostatud, kogu dokument on screenshotidest kokku lõigatud, samuti on blanketil skannerile iseloomulik parem riba, kui skaneeriti tühja blanketti. Samuti lisab A. Š., et Adobe illustraatoriga sa töötada ei oska, soovitan tungivalt kursustel käia. Kohtu hinnangul on tunnistaja O. R. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. O. R. ütlused tõendavad, et A. Š. sai augustis 2018.a teada, et jaht Alexandraga on tehtud ebaseaduslike tehinguid ja üks tehingutest on toimunud läbi GFC. Nagu nähtub O. R. ütlustest ja tema ülekuulamise protokolli lisadest, siis A. Š. ei uskunud teda või vähemalt jättis ta O. R.le sellise mulje ning arvas hoopis, et O. R. ise on need dokumendid Photoshopis koostanud. Eelneva valguses on ka oluline märkida, et augustiks 2018.a olid käesoleva rahapesu kriminaalasja aluseks olevad Crosspoint Ltd tehingud GFC-s juba toimunud. Kõiki eelkirjeldatud tõendeid kogumis arvesse võttes selgub, et jaht Alexandra kuulus Panama Vabariigis registreeritud äriühingule Crosspoint S.A., oli registreeritud Läti Vabariigi laevaregistris ja sõitis Läti Vabariigi lipu all. Crosspoint S.A. ostis mootorjahi 18.12.2013.a Linkdiamond Consultants Limited-lt ja jaht ehitati juulis 2014.a Crosspoint S.A. tellimuse peale. Jahi kapteniks oli A. F.. Crosspoint S.A. ja äriühingu esindaja A. G.i poolt ei ole tehtud ühtegi tehingut jaht Alexandra müümiseks või teise laevaregistrisse kandmiseks. Küll aga on menetluse käigus selgunud, et jaht Alexandra on erinevatel ajahetkedel erinevate registrite ja dokumentide andmetel kuulunud erinevatele äriühingutele, olles nimetatud erinevate riikide registrites ja sõites erinevate riikide lippude all. On selge, et sellised kanded ja registreerimised on saanud võimalikuks tänu omandiõiguse tunnistuse võltsimisele, sest jahi tegelik omanik ei ole jahi müümisesse kaasatud olnud. Kohtule esitatud arvukate

dokumentide põhjal on jaht Alexandraga tehtud järgmised tehingud. Esmalt ostis Crosspoint S.A. jahi 30.05.2014.a äriühingult Linkdiamond Consultants Limited. Seejärel müüs Crosspoint S.A. 20.09.2017.a jahi Crosspoint Ltd-le. Tehingu järgselt registreeriti jaht Hollandi laevaregistris. Crosspoint Ltd kandis varasemalt nime Medicure Pharmacy LTD ja nime muutmise otsuse vastuvõtmisega samal päeval sai äriühingu direktoriks D. M., kes kannab käesolevas kriminaalasjas olulist rolli. Crosspoint Ltd müüs jahi 09.03.2018.a Preston Development Limited-le hinnaga 3 200 000 miljonit eurot, millest 2 880 000 liikus läbi Eesti makseasutuse GFC. Selle raha liikumist läbi Eesti makseasutuse analüüsib kohus edasise kohtuotsuse käigus. Preston Development Limited registreeris jahi Briti laevaregistris. Lisaks Läti, Hollandi ja Briti laevaregistritele oli jaht registreeritud ka Eesti Maanteeameti purjejahtide registris (kuigi vale HIN-koodiga) ning kuulus äriühingule IQ FinTech, kes omakorda ostis selle 15.03.2018.a äriühingult Alextar Grupp OÜ. Menetluse käigus on ka selgunud, et väidetavalt müüs Crosspoint S.A. jahi 10.02.2016.a ka Hayholt Business LLP-le ning jaht registreeriti St Kitts & Nevis laevaregistris. Eeltoodu põhjal saab kahtlemata väita, et jaht Alexandraga on tehtud mitmeid tehinguid, mille tegemiseks on võltsitud omandiõigust tõendavaid dokumente. Kuigi kohus ei A. siinkohal hinnangut sellele, kes täpselt on kuriteo toimepanemises süüdi, sest selle selgitab välja Itaalia Vabariigis läbiviidav kriminaalmenetlus, siis on selge, et ühe müügitehingu tegemiseks on kasutatud Eesti Vabariigis asuvat makseasutust. Kuivõrd tehingu tegemiseks õiguslik alus puudus, sest tehingu objektiks olev jaht Alexandra oli varastatud ja seda müüdi ilma tegeliku omaniku nõusolekuta, siis sellisel teel saadud raha on kuritegeliku päritolu. Itaalia ametivõimud on esitanud jaht Alexandra varguse osas süüdistuse jahi kaptenile A. F., kes oma süüd ei ole tunnistanud ja kelle osas puudub ka jõustunud kohtulahend. Eesti õiguses kvalifitseeritaks kirjeldatud tegu mitte varguse, vaid omastamisena KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Omastamisena just seetõttu, et jaht Alexandra kaptenil A. F.el, kellele on Itaalia Vabariigis esitatud jahi varguse süüdistus, oli juurdepääs jahile ning seega oli tema valduses võõras vallasasi, mis oli temale usaldatud jahi tegeliku omaniku poolt erinevate jahiga seotud toimingute teostamiseks (nt jahi hooldamiseks sellel ajal, mil jahti ei kasutatud). Omastamine oleks Eesti õiguse kohaselt pandud toime suures ulatuses KarS § 12 1 p 2 tähenduses, sest jahi väärtus on kohtule esitatud tõendite kohaselt mitu miljonit eurot ning ületab seega mitmekordselt KarS § 121 p-s 2 sätestatud 40 000 eurot. Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et A. F. ei tegutsenud temale süüks arvatava teo toimepanemisel üksi ja sellega on seotud ka teised jahi pardal käinud isikud, keda ei ole tänaseks suudetud tuvastada. Seega saab öelda, et Eesti õiguse kohaselt on omastamine toime pandud grupi poolt. Eeltoodu tõttu puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et jaht Alexandra väljus tegeliku omaniku valdusest ebaseaduslikult ehk toimunud on eelkuritegu ning nimetatud vara edasimüümisel saadud tulu on käesoleva rahapesukuriteo vahetuks objektiks. Rahapesu GFC-s GFC kasutas klientide ja nende tehingute haldamiseks keskset pangasüsteemi Lennuk (edaspidi Lennuk või süsteem) ning klientide teenindamiseks oli neil ka online pank nimetusega iGFC. Tunnistaja V. T., kes töötas GFC-s IT juhina alates september 2016.a kuni november 2019.a, selgitas 07.05.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K4 kd, tl 147-157), et kõik ettevõttes GFC toimuv läbis süsteemi Lennuk, sealhulgas sisestati sinna kõikide klientide ja nende tehingute kohta käiv info, peeti arvestust sissetulevate ja väljaminevate tehingute kohta, teostati AML kontrolli ja lülitumist maksesüsteemidesse (SWIFT ja SEPA) ning bilansi, kulude ja tulude arvestust ja valuutatehinguid. Süsteem Lennuk saadi V. T. sõnul Krediidipangast ja tänasel päeval kasutatakse seda Coop Pangas. Lennuki serverid asusid ettevõttes Võrguvara, mis oli põhimõtteliselt pilveteenuseks. Võrguvara väljatöötaja oli

ettevõtte Starsoft, kes pakkus ka iGFC teenust, mis oli osaks Lennuki süsteemist, kujutades endast sisuliselt internetipanka klientide distantsilt teenindamiseks. Ligipääs iGFC-le oli klientidel, kes said sinna sisestada sisenevaid makseid, teostada valuuta konventeerimist, näha oma sissetulevaid operatsioone, saada arvete kaupa väljatrükke ja näha saldoseisu ning pidada ka panga kliendihalduritega kirjavahetust. GFC-s kasutatava süsteemi kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja H. S., kes töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) ja töölepingu nr 13042016 (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CDplaadil koos lisadega, fail 39; T8 kd, tl 133-158) alusel GFC-s alates 16.05.2016.a kuni 15.07.2019.a arvelduste osakonna juhi ametikohal. H. S. ütluste kohaselt oli GFC tugiteenuste juhina tema tööülesanneteks maksete töötlemine GFC süsteemis, pangakaartide tellimine ja nende administreerimine, süsteemis kaarditehingute töötlemine, kliendiandmete muutmine, kaardilimiitide muutmine, suhtlemine korrespondentpankadega (ta oli korrespondentpankade Europank, Versobank ja Sberbank kontaktisik), GFC vahekontode korrashoid ning raporteerimine Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ja Mastercardile. H. S. sõnul kasutas GFC maksete töötlemiseks Starsofti süsteemi, mida kutsutakse ka põhisüsteemiks või coresüsteemiks ning selle süsteemi algne nimetus oli Lennuk, aga GFC-s kutsuti seda süsteemi MMS-iks. H. S. selgitas veel, et Lennukisse kanti kuupäevad, millal mingi dokument on esitatud, mis selle dokumendi peal on ja dokumendi nimetus, kuid dokumente failina juurde ei lisatud. H. S. ütluste kohaselt oli süsteemile Lennuk juurdepääs lisaks temale endale veel AML inimesel, M. R.il ja A. Danchakil ning assistendil, kes sisestas kliendiandmeid enne kliendikonto avamist. Lisaks oli kliendihalduritel süsteemi vaatamise võimalus, kuid neil puudus võimalus teha muudatusi. Tunnistaja V. T. kinnitas samuti, et süsteemile Lennuk oli juurdepääs kõikidel töötajatel, kuid see ligipääs oli piiritletud. Näiteks oli üksnes V. T.l kui administraatoril õigus näha andmebaasi sisu ja teostada operatsioone, sisestada andmeid uute töötajate kohta, luua paroole, uute aruannete kirjutamise võimalusi ja funktsioone. GFC töötajatel oli aga Lennuki kasutamise õiguste valik vastavuses tööülesannetega, st et igaühel oli oma roll ja ligipääs konkreetses ulatuses. V. T. selgitas, et näiteks andmeid said Lennukis näha kõik, aga arveid avada ja neid aktiveerida said ainult backoffice töötajad (H. S. ja A. K.), kes võisid ka saata ja vastu võtta makseid, arveid blokeerida ja sulgeda. Samuti, et kliendihaldur sai küll sisestada uue kliendi ja tema andmed ning uuendada neid andmeid, kuid arveid kliendihaldur avada ei saanud. GFC likvideerija K. S.i 11.03.2020.a ja 25.03.2020.a vastused menetleja 10.03.2020.a nõudekirjale nr 3.2-1/6256-1 (T8 kd, tl 113-126) tõendavad süsteemi Lennuk kõiki kasutajatunnuseid koos kasutajatunnuse kasutaja ja kasutamise ajaperioodiga. Kohus toob nendest välja üksnes käesolevas kriminaalasjas tähtsust omada võivad:  A. – A. K. 07.09.2016-12.08.2018  A. – A. K. 09.04.2018-01.07.2019  A. – A. V. 01.09.2019  ALEKSEI – Aleksei Dremov 07.09.2016-11.01.2019  A. – A. Z. 19.03.2018  A. – A. Š. 30.03.2015-02.06.2016  ANDRII – Andrii Danchak 07.09.2016  A. – A. S. 09.04.2018-01.07.2019  H. – H. S. 02.06.2016  I. – I. S. 13.09.2014-02.06.2016  J. – J. P. 23.10.2017-06.05.2019

Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt oli süsteemis Lennuk muudatuste tegemisel see muudatus nähtav ka teistele kasutajatele. Näiteks kui süsteemis muudeti riskitaset, siis seda oli süsteemis võimalik näha, sest Lennukisse jäi logi maha sellest, kes mingil ajal on mingeid muudatusi teinud. Süsteemi Lennuki logidest on seega võimalik tuvastada, milline kasutaja, millisel ajahetkel ja milliseid tehinguid teostas ning eespool toodud Lennuki kasutajatunnuste loetelu aitab seejuures tuvastada, kes on selle kasutajatunnuse taga olev isik päriselus. Siinkohal on oluline ka rõhutada, et süüdistatava A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli süsteemis Lennuk igal isikul ainult üks roll ja seda ei olnud võimalik muuta, kõik süsteemis jäi seotuks ainult oma kasutajanimega. GFC kliendiks saamiseks pidi klient avaldama soovi kas suuliselt GFC kontoris või kirjalikult, võttes ühendust elektrooniliste kanalite kaudu. Seejuures oli kord selline, et kui klient võttis ühendust elektrooniliste kanalite kaudu, siis oli kliendikonto avamisel kohustus ka kliendiga isiklikult kohtuda. Eelnevat on kinnitanud nii tunnistaja H. S. kui ka süüdistatavad A. Dremov ja A. Danchak. Kliendiga kohtumised võisid tunnistaja H. S. sõnul toimuda nii GFC kontoris kui ka kontorist väljas. Süüdistatav A. Danchak andis ütlusi, mille kohaselt oli GFC sisemise korraldusliku dokumendiga loetletud GFC töötajate nimekiri, kellel oli õigus teostada klientide identifitseerimist, kuid eelkõige olid nendeks töötajateks kliendihaldurid. Kliendikonto avamiseks pidi tunnistaja H. S. ütluste kohaselt klient esmalt esitama vajalikud dokumendid, kliendihaldur vaatas need üle, täitis vajalikud dokumendid ja küsis vajadusel dokumente ka juurde. Dokumendid saabusid GFC-sse eeskätt e-maili kaudu, kuid A. Dremovi sõnul võis klient käia ka kontoris, kaasas täielik originaaldokumentide pakett. Kliendikonto avamisel koguti A. Dremovi ütluste kohaselt ankeet „Tunne oma klienti“, ettevõtte asutamisega seotud dokumendid, passi koopia (kas firma esindaja, omaniku või direktori oma), direktori CV ja lepinguliste osapoolte kohta andmed. Kui kliendihaldur oli kliendiga kohtunud ja temalt vajalikud dokumendid saanud, siis tegi H. S. sõnul AML kontaktisik avalikest andmebaasidest päringuid ja kui kõik oli korras, siis avati kliendile konto. Kui kliendile oli süsteemis avatud eelkonto ja juhatuse poolt oli antud nõusolek kliendile konto avamiseks, siis kontrollis H. S. üle kliendiandmete dokumendipaki, sealhulgas kas dokumentidel on olemas vajalikud allkirjad, kuupäevad ja kas juba andmebaasi kantud info vastab dokumentidel olevale infole. Kui kõik andmed klappisid, juhatuse liikme allkiri oli kõrge riskiga klientide puhul all ja olid olemas ka kõik vajalikud dokumendid, siis tegi H. S. kliendi konto aktiivseks. Tunnistaja M. L., kes töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) GFC-s töölepingu alusel 18.08.2017.a kuni 31.10.2018.a, selgitas kohtuistungil, et AML kontaktisikuna olid tema tööülesanneteks kliendi onboardimisel taustakontrolli läbiviimine, tehingute kontroll, järelmonitoorimine, regulaarsete ülevaadete andmine juhatusele, ettepanekute tegemine seonduvalt leitud kitsaskohtadega, sisemiste reeglitega ja juhenditega, koolitamine, jooksvalt kliendihaldurite juhendamine ning üldiste riskide kaardistamine lähtuvalt jooksvatest tööülesannetest. Lisaks oli ta ka RAB kontaktisikuks ja seonduvalt sellega olid tema

ülesanneteks ärisuhte seire, onboardimisel hinnangu andmine kliendile, teatiste tegemine kahtluste esinemise korral, registri pidamine esitatud teatiste alusel, juhiste või koolituste andmine teistele töötajatele ning perioodiliste ülevaadete andmine juhatusele. Klientide taustauuringu tegemiseks kasutas M. L. andmebaase LexisNexis või WorldCompliance, kus sai kontrollida sanktsioonilisi kontrolle ehk siis ajakirjandusest välja tulnud negatiivset informatsiooni. Lisaks kontrollis M. L., kas ettevõttel on kodulehekülg ja mis on tema tegevusaadress, sealhulgas mitu äri või n-ö tööpinda sellel tegevusaadressil on ja mitu ettevõtet seal asub ning ka seda, kas Google mapsis on see maja üldse olemas. Samuti kontrollis M. L. tehingupartnereid, st kas kliendi ja tehingupartnerite tegevus ühtib. GFC sisemise töökorralduse järgi oli seega kliendihaldur esimene isik, kes kliendiga kohtus, kliendikonto avamiseks esitatud dokumentidega tegeles ja kliendiga suhtles. Seejärel tegelesid kliendi poolt esitatud dokumentide ülevaatamisega AML kontaktisik ja GFC tugiteenuste juht. Nimetatu tõendab süüdistatava A. Dremovi ütlusi, mille kohaselt ei võtnud kliendikonto avamise otsust vastu tema ainuisikuliselt, vaid see sisaldas ka teiste töötajate tööd. Ühtlasi selgitas A. Dremov, et tal ei olnud ka volitusi selleks, et võtta vastu lõplik otsus, kas avada konto või mitte. Seda kinnitas ka A. Danchak 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustes. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Crosspoint Ltd oli GFC klient ja tema kliendihaldur oli süüdistatav A. Dremov. Need asjaolud on tõendatud nii tunnistajate kui ka süüdistatavate ütlustega, lisaks GFC andmebaasides sisalduvaga ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, millel kohus allpool pikemalt peatub. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt olid kliendid kliendihaldurite vahel ära jagatud ja klientide jagamise otsuse tegi kliendihaldurite juht A. Danchak. 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes selgitas A. Danchak, et üldjuhul määrati uus klient sellele kliendihaldurile, kellel oli parasjagu kõige vähem tööd. Küll aga võis olla erandeid, kus klienti teenindas kliendihaldur, kes kliendi GFC-sse meelitas või teda varem tundis. Erand tehti ka kliendi Crosspoint Ltd puhul. Nimelt kuulis süüdistatav A. Danchak esmalt A. Š.i käest, et on olemas mingi ettevõtte (äriühingu nime siis süüdistatav veel ei teadnud), kes soovib GFC-s avada konto ja teostada maksetehinguid vastavalt oma äritegevusele, milleks oli kaubandus. Kuna A. Š. tegi ettepaneku määrata selle kliendi kliendihalduriks A. Dremov ja A. Dremovil oli tol hetkel ka kõige vähem tööd, siis süüdistatav ei olnud sellele vastu. Seega esimese kommunikatsiooni kliendiga Crosspoint Ltd teostas süüdistatava A. Danchaki sõnul tegelikkuses hoopis A. Š., mitte kliendihaldur A. Dremov. Lisaks märkis A. Danchak, et kuna A. Š. oli tema veendumusel A. Dremovi lähisõber, siis tundus loogiline see klient anda just selle kliendihalduri juhatamise alla. Seejuures selgitas A. Danchak, et kliendihaldurid omasid GFCs õigust saada boonuseid, mis sõltus uute klientide meelitamisest ja nende klientide poolt teostatud maksetehingute arvust. Eelnev tõendab seega, et kuigi klientide jagamise otsustus pidi tulema A. Danchakilt, siis kliendi Crosspoint Ltd puhul lähtuti kliendihalduri määramisel A. Š.i poolt tehtud ettepanekust. A. Danchak on seesuguse ettepanekuga nõustumist õigustanud seeläbi, et väidetavalt oli A. Dremovil sel hetkel ka kõige vähem tööd, kuid samas on ta ka nentinud, et klient määrati just A. Dremovile ka seetõttu, et ta oli A. Š.i lähisõber. On selge, et makseasutuse juhatuse liige peaks klientide määramisel lähtuma üldistest makseasutustes kehtestatud reeglitest, mitte juhinduma seesuguse otsuse tegemisel kellegi teise ettepanekust või veel vähem sellest, et keegi on kellegi sõber. Sellise otsustuse tegemine loob juba eos soodsa pinnase kahtlaste tehingute tegemiseks.

Crosspoint Ltd puhul on esmalt oluline märkida, et 19.07.2017.a väljastatud nime muutmise registreerimistunnistuse kohaselt kandis äriühing varasemalt nime Medicure Pharmacy LTD. Otsus äriühingu nime muutmise kohta kinnitati ja võeti vastu liikmete poolt 03.07.2017.a ning samal päeval sai äriühingu direktoriks Moldova kodanik D. M.. Companies House registri andmetel on Crosspoint Ltd puhul tegemist aktiivse osaühinguga, mis asutati 07.05.2013.a ning äritegevuse olemuseks on sõitjatevedu merel ja rannavetes, kaubavedu sisevetel ja muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (Crosspoint Ltd dokumendid; T2 kd, tl 162186). Tõendamist on leidnud, et Crosspoint Ltd-le avati GFC-s konto 30.01.2018.a. Võrguvara OÜ, milles asusid Lennuki serverid, on 09.12.2019.a vastusega menetleja nõudekirjale nr 3.21/27524-1 väljastanud GFC virtuaalserveritest tehtud koopia (T5 kd, tl 310-313), mida on vaadeldud 04.03.2020.a vaatlusprotokollis (T6 kd, tl 102-112). Vaatluse käigus otsiti Crosspoint Ltd ja D. M.iga seotud dokumente (kasutades märksõnu „crosspoint“ ja „mincov“). Vaatlusega on tõendatud, et 30.01.2018.a kell 15:49 sisestas kasutaja A. (tuvastatud kui A. K.) kliendina D. M.i andmed kliendinumbriga 251, märkides muu hulgas kontaktmeilina xxxx ja kontakttelefonina xxxx. Kliendiga kontakteerumise ajaks on märgitud 28.04.2018.a. Crosspoint Ltd sisestati kliendina 30.01.2018.a kell 15:54 samuti kasutaja A. poolt kliendinumbriga 252. Crosspoint Ltd kliendihalduriks märgiti kasutaja ALEKSEI (tuvastatud kui Aleksei Dremov) ning kontaktandmeteks telefon xxxx ja e-posti aadress xxxx. Oluline on ka välja tuua, et Crosspoint Ltd-ga kaasnes teavitus, et ettevõtte tegeliku kasusaaja esindaja on esitamata. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus tuleneb RahaPTS § 9 lõigetest 4 ja 5 ning § 20 lg 1 p-st 3. Oluline on see seetõttu, et tegeliku kasusaaja tuvastamine on aluseks kõigi ülejäänud hoolsusmeetmete kohaldamisele, st tegelikku kasusaajat tundmata ei ole võimalik hinnata konkreetse ärisuhte eesmärki ja ka seda, kas esitatud informatsioon kattub ehk kas tegelik kasusaaja omab kogemust ja on suuteline tegema tema poolt märgitud tehingupartneritega äritegevust. Kui kliendi ja sealjuures tegeliku kasusaaja suhtes ei ole õigesti või piisavalt kohaldatud hoolsusmeetmeid, siis ei ole makseasutus võimeline tuvastama ka kahtlaseid ja ebaharilike tehinguid. Süüdistatava A. Dremovi poolt kohtuistungil antud ütlustest selgub, et ta oli Crosspoint Ltd kliendihaldur kogu aja, mil äriühing oli GFC klient, sealhulgas ka konto avamisel. Konto avamiseks käis Crosspoint Ltd esindaja D. M. 30.01.2018.a GFC kontoris. Nimetatut tõendab lisaks A. Dremovi ütlustele Politsei- ja Piirivalveameti 18.10.2019.a vastus menetleja 23.09.2019.a nõudekirjale ja menetleja 18.10.2019.a täpsustavale nõudekirjale (T8 kd, tl 6067), millest nähtub, et D. M. käis Tallinna Lennujaama kaudu Moldova biomeetrilise passi nr xxxx alusel 30.01.2018.a Eestis ja ka lahkus Eestist samal päeval. Enne kui kohus uurib GFC poolt Crosspoint Ltd-ga seoses kogutud dokumente on oluline välja tuua, et A. Dremovi ütluste kohaselt oli GFC dokumentide kogumise süsteem korraldatud selliselt, et kuigi dokumendid võisid olla edastatud ka meili teel, siis kohtumisele pidi klient kaasa võtma kõik originaaldokumendid. Originaaldokumentidest tehti koopiad, mis köideti kokku ja kui dokumendid olid kontrollitud, siis hoiustati dokumentide kausta GFC seifis. Lisaks säilitati dokumendid ka programmis SharePoint. Tunnistaja H. S. on andnud samuti ütlusi, et füüsiliselt hoiti dokumente GFC kontoris tulekindlas rauast kapis ja elektrooniliselt skaneeriti dokumendid sisse SharePointi. Tunnistaja V. T. selgitas aga veel täpsemalt, et GFC-s kasutatav Microsoft SharePoint on andmete ja dokumentide pilveteenuses säilitamine ja hoidmine ning GFC kasutas seda kui peamist dokumentide hoidlat. Ligipääs GFC-s SharePointi oli kõikidel töötajatel, kes võisid sinna ka üles laadida ja salvestada dokumente. Kui keegi mingisuguse faili üles laadis või seda muutis, siis jäi see näha. SharePointi sisenemiseks peab olema ettevõtte töötaja, sest siseneda saab ettevõtte

punktis oleva teatega, siis selgub, et need teated on täiesti identsed ehk tegelikkuses ongi tegemist samal kuupäeval, samal kellaajal ja sama sisuga D. M.i poolt saadetud teatega. Küll aga nähtub kahe dokumendi võrdlusest, et need on GFC-s registreeritud küll sama isiku poolt (A. S.), kuid erinevatel kellaaegadel, üks hommikul kell 08:32 ja teine pärast lõunat kell 13:27. Samuti nähtub, et esimene D. M.i poolt esitatud limiitide suurendamise taotlus on jäetud kooskõlastamata, kuid teine samasisuline taotlus on samadel tingimustel kooskõlastatud. Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et D. M.i esialgne taotlus limiitide suurendamiseks ei saanud kooskõlastust, sest ei olnud piisavalt põhjendatud selle vajadust. Seejuures kirjeldas A. Danchak, et limiidi suurendamise protsess ei piirdu üksnes iGFC-sse päringu esitamise ja suulise selgitusega, vaid limiidi suurendamiseks peab klient esitama ka vastavad dokumendid, mis kinnitaksid tema taotlust. Kui taotlusele on märgitud not okei (nagu on eelmises punktis olevale taotlusele), siis see tähendab, et kliendi poolt esitatud selgitused, info ja dokumendid ei ole majanduslikult põhjendatud või loogilised ning kontrollija ei aktsepteeri seda selgitust. Süüdistatav tõi ka välja, et lisaks taotlusele, mida ei kooskõlastatud, oli Crosspoint Ltd poolt veel mitu taotlust limiitide suurendamiseks ning kuna need pöördumised olid kõik piisavas mahus põhjendatud (Crosspoint Ltd vastas vajalikele küsimustele ja esitas vajalikud dokumendid), siis need rahuldati ja backoffice töötajad suurendasid limiite. A. Danchaki sõnul tegeles ta nende taotlustega, sest need puudutasid riskijuhtimist. Crosspoint Ltd limiitide suurendamise otsused arutas ta läbi ka kliendihalduri A. Dremoviga. Tunnistaja S. G., kes töötas GFC-s juhatuse liikmena 26.03.2019-12.06.2019.a (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5), kirjeldas kohtuistungil antud ütlustes, et esines üsna tihti olukordi, kus kliendil oli mingisugusel põhjusel vaja teha oma makselimiidist suurem ülekanne ja selle peale siis klienditeenindaja saatis nii S. G.le kui A. Danchakile küsimuse, kuhu oli koopiasse lisatud ka AML kontaktisik, et kas võib seda limiiti tõsta lühiajaliselt. Selle 3 kuu jooksul, mis S. G. GFC-s juhatuse liikmena töötas vastas A. Danchak sellistele küsimustele alati nõusolekuga, tunnistaja ei näinud selle aja jooksul ühtegi keeldumist ühestki tehingust. Kui S. G. nägi, et see ei ole õige ja arutas seda ka M. G.ga ning nende mõlema nägemus oli, et tegelikult tuleks eelnevalt läbi viia uus KYC protseduur, siis said nad selle peale A. Danchakilt tagasisideks, et aga nii ehk nii on ju selle ülekande aluseks, ta esitab need dokumendid, lepingu, mingisuguse põhjuse, mille jaoks seda makset on vaja teha ja see on siis nende garantii, et tegemist ei ole keelatud tegevusega. Kuigi S. G. GFC-s töötamise perioodi jooksul Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt limiitide suurendamisi enam ei tehtud, siis kinnitavad kahe täiesti identse teate alusel tehtud kaks teineteist välistavat otsust, et limiitide suurendamisi otsuseid võeti GFC juhatuse liikme A. Danchaki poolt vastu kergekäeliselt, ilma vajalike dokumente kontrollimata. Kui dokumente oleks kontrollitud nii nagu seda A. Danchak väidab, siis ei oleks ta saanud jõuda sama teate puhul kahele täiesti erinevale järeldusele. Kohtu hinnangul tõendab lisaks seesugune sama päeva jooksul kahe teineteist välistava otsuse tegemine, et Crosspoint Ltd tehinguid tehti kiirustades, ilma alusdokumente kontrollimata või neisse süvenemata. 

Dokument tõendab, et Crosspoint Ltd on aktiivne osaühing, mis asutati 07.05.2013.a, äritegevuse olemus on 99999 – mittetoimiv ettevõte ja äriühingu direktor on alates 03.07.2017.a D. M.. Seega 30.01.2018.a seisuga, mil Crosspoint Ltd-le avati GFC-s konto, oli äriühingu registrikaardil märgitud äritegevus mittetoimivaks. Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et mittetoimiv ettevõtte on justkui magav ettevõtte, mittetöötav. Äriühingu staatusena märgitud aktiivne tähendab aga, et ettevõtte on olemas, reaalne ja registreeritud, kuid kuna on magav staatus, siis sellisele ettevõttele on lubatud aruandlust mitte esitada. A. Danchaki ütlustest nähtub, et juhul kui ettevõtte tegevusvaldkonnaks oleks jäänud dormant ehk magav või uinuv, siis sellele oleks pidanud tähelepanu pöörama esmalt kliendihaldur enne kliendiga ärisuhte loomist ning juhul, kui kliendihaldur seda ei oleks märganud (kas kuna ei teadnud või ei olnud piisavalt tähelepanelik), siis oleks pidanud sellele tähelepanu pöörama backoffice töötaja, kes kontrollib dokumente ja avab kontod. Antud juhul aga kliendihaldur A. Dremov, kes dokumendid vastu võttis ning H. S., kes dokumente kontrollis ja maksekonto avas, rikkumisi ei tuvastanud, kuna konto avamise hetkel esitati ajakohane dokument, kus ei olnud seda märget dormant company ehk magav ettevõte. A. Danchaki sõnul oli läbirääkimiste, dokumentide kogumise ja konto avamise vahel pikk ajaperiood. Samuti, et GFC sisedokumentide järgi on nii, et kui klient esitab avalduse konto avamiseks ning kahe kuu jooksul ei vasta küsimustele ja ei esita infot, siis sellise kliendi puhul keeldutakse konto avamisest. Seejuures nentis süüdistatav, et Crosspoint Ltd info ja vastused esitati järgemööda, aga küsimused ei jäänud vastuseta rohkem kui kahe kuu jooksul. A. Danchaki ütluse kohaselt alustas A. Dremov Crosspoint Ltd-ga 30.01 ärisuhte loomise protsessi ja maksekonto avati mais või aprilli lõpus, kui kliendilt oli saadud täielik ja ammendav dokumentide kogum. Kohtu hinnangul ei lähe süüdistatava A. Danchaki poolt kohtuistungil antud ütlused Crosspoint Ltd-le konto avamise kohta kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub eelnevalt analüüsitud tõenditest, et tegelikkuses ei alustanud A. Dremov Crosspoint Ltd-ga 30.01.2018.a läbirääkimisi, vaid talle avati 30.01.2018.a kliendikonto. Ühtlasi toob kohus siinkohal ka juba etteruttavalt välja, et aprillis ja mais, millal süüdistatava A. Danchaki sõnul toimus alles kliendile maksekonto avamine, toimusid tegelikkuses juba maksekontol tehingud. Kuivõrd Companies House kodulehelt on Crosspoint Ltd osas tehtud registrikaardi väljatrükk, millest A. Dremov on 30.01.2018.a koopia teinud ja selle koopia oma allkirjaga kinnitanud, siis saab öelda, et kliendikonto avamisel on lähtutud just nendest andmetest, mis sellel registrikaardil on välja toodud. Seega avati Crosspoint Ltd-le kliendikonto olenemata sellest, et tema registrikaardile oli äritegevuse olemusena märgitud mittetoimiv ettevõte. On raske uskuda, et A. Dremovil jäi selline asi lihtsalt märkamata ning kui minna seda teed, et A. Dremov lihtsalt ei teadnud, et ka sellist asja peab äriühingu registrikaardilt kontrollima, siis ei oleks ta tohtinud makseasutuses kliendihaldurina üldse

Dokument tõendab, et A. Dremov on 30.01.2018.a kliendi Crosspoint Ltd osas koostanud riskihinnangu, mille tulemusel sai Crosspoint Ltd hindepunktide kogusummaks 29,22 ja selle alusel riskitasemeks madala riski. Seesuguse riskihinnangu koostamise kohustus tuleneb makseasutusele RahaPTS §-st 13. Kohtuistungil selgitas A. Dremov, et GFC-s kasutatakse riskide hindamiseks Exceli tabelit, kuhu sisestatakse andmed ankeedist „Tunne oma klienti“ ja seejärel tabel genereerib kliendile riskiastme. Tabelist nähtub, et GFC-s olid kasutusel järgmised kliendi poolt esitatud andmete alusel kogutud punktisummadele vastavad riskitasemed:  = 30 - madal risk;  = 50 keskmine risk; = 80 - kõrge risk; = 90 - eriti kõrge risk; = 95 - eriti kõrge risk (piirangud); = 100 – loobuda kliendisuhte alustamisest. Tabeli poolt genereeritav riskiaste sõltub tunnistaja M. L. sõnul indikaatoritest nagu summa, kas klient on Euroopa majandusühistu liige või kolmandate riikide territooriumilt, mis on kliendi käive ja planeeritav tehingute maht. Asjaolu, et kliendi esmase riskiastme määramise teostab GFC-s kliendihaldur ja seejärel on seda riskiastet võimalik hilisemalt, kas AML kontaktisiku või juhatuse liikmete poolt muuta, kinnitavad tunnistajad M. L. ja S. G.. Seejuures selgitas tunnistaja M. L., et kliendi riskiastet muudeti näiteks siis, kui ta vaatas, et see info, mis talle esialgselt esitati kliendi kohta, ei olnud enam vastav tema tehingutele. M. L. määras siis tunnistaja riskiastme kõrgeks, et hoida silma peal sellel kliendil. Samamoodi oli selleks õigus ka juhatuse liikmel. Lisaks tuli ette ka kliendi riskiastme alandamist, kui oli ammendavalt kliendilt küsitud küsimusi ja täiendavaid andmeid, tehtud selleks taaskord taustauuring ning tehingud vastasid tema tegevusprofiilile. Riski tõstmine ei pidanud saama juhatuse liikme nõusolekut. Tunnistaja M. L. sõnul oli võimalik riskiastet tõsta või alandada ilma tema teadmata ning seda tuli tema GFC-s töötamise ajal ka ette, kui A. Danchak alandas kliendi riskitaset. Eelnev tõendab seega, et kuivõrd kliendi riskiaste kujuneb vastavalt Exceli tabelisse lisatud andmetele, siis on äärmiselt oluline, et need andmed saaksid sinna õigesti kantud ja et tabelisse ei jääks kandmata midagi, mis võiks kliendi riskiastet mõjutada. Kliendile õige riskitaseme määramine on oluline ka seetõttu, et vastavalt riskitasemele toimus edasiselt kliendi ja tema tehingute kontrollimine AML kontaktisiku poolt ning juhul, kui kliendile oli tegelikkusest määratud madalam risk, siis võimaldas see kliendil teostada kergemini tehinguid. Kui nüüd võrrelda Crosspoint Ltd poolt KYC ankeedis esitatud andmeid (01.05.2020.a vaatlusprotokolli lisa 16; T5 kd, tl 100-110) ja kliendihalduri A. Dremovi poolt 30.01.2018.a riskihindamise tabelisse märgitud andmeid, siis selguvad järgmised erisused:  riskihindamise tabelisse on märgitud eeldatava käibena 108 333 eurot, kuigi KYC ankeedi kohaselt on eeldatavaks käibeks 2 500 000 eurot;  riskihindamise tabelisse on märgitud partneritena Ühendkuningriik ja Läti, seevastu KYC ankeedis on peamiste partneritena märgitud ka Hiina äriühingud.

Kuigi algselt sai Crosspoint Ltd madala riskitaseme, siis hilisemalt muudeti see riskitase A. Danchaki sõnul juhatuse poolt kõrgeks. Kui kohtuistungil küsiti A. Dremovilt, kuidas sai ühe programmi kasutamisest tekkida riskitasemetel nii suur vahe, siis vastas A. Dremov, et kui ta õigesti mäletab, siis see ei ole üks ja sama programm. A. Dremov ei osanud öelda, kas juhatus kasutas mingit teist programmi, aga arvab, et seda tehti manuaalselt, kuid ei tea mil viisil (võibolla programmis Lennuk muudeti manuaalselt riskitaset). Küsimusele, kas see Exceli programm, kuhu A. Dremov pidi andmeid sisestama, kas see riskitase olenes sellest, kui palju andmeid sinna sisestada, vastas süüdistatav jaatavalt, et see sõltus koostööpartneri riikidest. Küsimusele, kas olukorras, kus näiteks mingisugune riik jätta sinna riskianalüüsi märkimata, kas siis on võimalik saada madalamat riski, vastas süüdistatav, et ta ei ole tehniline spetsialist ja ei tea kuidas see täpselt töötab. Asjaolu, et Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina ei ole riskihindamise tabelisse märgitud Hiinat, selgitas süüdistatav sellega, et see ei ole ainus KYC ankeet ja ilmselt 30.01.2018.a seisuga esitati ankeet, milles Hiinat ei olnud tehingupartnerina märgitud. Süüdistatava A. Dremovi seesugune selgitus riskihindamise tabeli ja KYC ankeedi vaheliste erisuste osas ei ole kohtu hinnangul usutav. Eelnevalt on kohus juba välja toonud, et SharePoint oli GFC peamine dokumentide hoidla ning väidetavalt tuli sinna üles laadida kõik kliendiga seotud dokumendid. GFC sisevõrgus olevast info- ja failivahetus platvormist SharePoint laeti alla failid, mis sisaldasid Crosspoint Ltd-ga seotud e-kirjavahetusi ning kirjavahetusega seotud saadetud ja vastu võetud manuseid (19.02.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 1-13). Nende dokumentide seast leiti küll accepted documents (tõlgituna: aktsepteeritud dokumendid) kaustast 11.05.2018.a loodud kujutis Crosspoint Ltd KYC ankeedist, mis on allkirjastatud 22.01.2018.a D. M.i poolt, kuid dokumendil puudub GFC esindaja allkiri (T10 kd, tl 1-13, CD-plaadil tabelis 1 fail nr 7). Isegi kui leida, et A. Dremov on riskihindamisel lähtunud 22.01.2018.a KYC ankeedist, siis ka selles ankeedis on Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina märkinud Hiina (nagu ka 30.05.2018.a KYC ankeedis) ning hoolimata sellest ei ole Hiina 30.01.2018.a koostatud riskihinnangu tabelisse Crosspoint Ltd peamise tehingupartnerina märgitud (kuigi võiks öelda, et andmed selle kohta olid kliendi poolt kindlasti esitatud). Ja tegelikkuses kui neid kahte KYC ankeeti, s.o 22.01.2018.a ja 30.05.2018.a võrrelda, siis nähtub, et need ankeedi on täiesti identsed. Seega leiab kohus, et puudub võimalus tõendada, et Hiina ei olnud algusest peale Crosspoint Ltd tehingupartnerina KYC ankeeti märgitud, sest sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Eelneva põhjal saab lisaks väita, et kuivõrd SharePointis ja ka arhiveerituna Crosspoint Ltd füüsiliste dokumente hulgas puudub KYC esialgne ankeet, mis oleks allkirjastatud nii kliendi kui ka GFC esindaja poolt, siis jääb tegelikkuses arusaamatuks, millisest KYC ankeedist on esialgse riskihindamise tegemisel üldse lähtutud. Seda enam, et tunnistajad ja süüdistatavad on kohtuistungil kõik kinnitanud, et kliendiga seotud dokumendid tuli kõik SharePointi üles laadida, kuid kliendi Crosspoint Ltd puhul seda millegipärast ei tehtud. Kohtu käsutuses olevate andmete pinnalt jääb eeltoodu tõttu paratamatult mulje, et kliendihaldur A. Dremov on jätnud Crosspoint Ltd tehingupartnerina Hiina märkimata tahtlikult, et saada äriühingule madalam riskitase. Kuivõrd A. Dremov on kohtuistungil kinnitanud, et kliendi riskitase kujunes vastavalt tabelisse sisestatud andmetele ja lisatud koostööpartnerite riikidele, siis oli A. Dremov kohtu hinnangul väga hästi kursis sellega, et nende andmete lisamata jätmisega saab kliendi riskistasemega manipuleerida. Siinkohal tuleks lisada, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et GFC-l oligi KYC ankeedi ja riskihindamisega seoses mitmeid probleeme. Tunnistaja S. G., kes tegeles GFC rahapesuvastase võitluse sisekorraeeskirjade korrastamisega ja oli hilisemalt ka GFC juhatuse liige, kirjeldas kohtus, et KYC dokumentide puhul oli selgelt näha või olid dokumendis sees

arusaamatud lõigud, mida kas GFC-s ei tehtud või mis oli segane. Seetõttu ei saanud päris täpselt aru, mida siis see inimene, kes selle KYC protseduuriga tegeleb, tegema peab, et kuhu suunda ta läheb või mis on täpselt need sammud, mida ta järgima peab. Lisaks on S. G. välja toonud, et väga segased ja arusaamatud olid ka riskihindamise dokumendid. Riskihindamiseks oli koostatud A. Danchaki poolt Exceli tabeli põhine maatriks, mis võttis arvesse, mis riigist klient pärit on ja millised on kliendi tegevusvaldkonnad. Seda süsteemi oli vaja uuendada, sest ohuriikideks peetavate riikide nimekirjad muutusid pidevalt tulenevalt FATF-ist või ka RABist ning seetõttu oli vaja üle vaadata ja karmistada neid protseduure, et keda üleüldse lubatakse kliendiks. Ja täpselt samamoodi oli ka tegevusvaldkondadega, et kes on lubatud ja kes mitte. Tunnistaja selgitas kohtus, et FATF on rahvusvaheline ÜRO juures tegutsev organisatsioon, mis tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega üle maailma ja abistab nii-öelda lonkavaid riike, et nende süsteemid jõuaksid vajalikule tasemele, et nad oleksid võimelised ise enda riigi sees rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega, aga ka muu kuritegevusega tegelema. Riskihindamise eeskirjade segasuses osas selgitas S. G. veel, et oli kaks erinevat dokumenti, üks oli mõeldud eraklientide jaoks ja teine äriklientide jaoks. Eraklientide puhul oli S. G. jaoks selge, mis on see metoodika ja kuidas see justkui toimib, aga äriklientide puhul oli S. G.l raskusi selle dokumendiga suhestumisega, et aru saada, mis on need praktilised sammud või kuidas see praktikas toimib, see riskihinnangu tegemine ja analüüsimine selle dokumendi põhjal. Tunnistaja S. G. ei olnud aga ainuke, kes märkas probleeme seonduvalt KYC ja riskihindamisega seotud dokumentidega, vaid nendele probleemidele on osutanud ka tunnistaja M. L. 04.10.2018.a e-kirjas „Kliendifailide kontrollimise kokkuvõte“ juhatuse liikmetele A. Danchak ja M. R. (T14 kd, tl 199-203). Sellest e-kirjast ja tunnistaja M. L. poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et probleemid olid ka selles, et KYC küsimustik oli tihtipeale edastatud e-posti teel, kuigi tegelikkuses peaks seal olema kliendi allkiri ja see peaks olema edastatud posti teel. Samuti oli probleemiks, et kliendiandmete uuendamine kui selline ei tähenda ainult KYC küsimustiku uuendamist, vaid ka kõikide teiste kogutud dokumentide uuesti kontrollimist (kas klient on aktiivne, kes on tegelikud kasusaajad jne). Kui M. L.lt küsiti kohtuistungil, kas KYC ankeedi allkirjastamata jätmine oli süsteemne ehk pidev probleem, vastas M. L., et ta nii täpselt ei mäleta, kuid kui ta on selle välja toonud, siis ju see nii oli. E-kirjas välja toodud parenduste osas märkis M. L. veel kohtuistungil, et kuigi talle jäeti mulje, et need viiakse ellu ja A. Danchak oli sellepärast ka mures, siis kuna tema tööperioodi lõpul esines tema poolt välja toodud tähelepanekuid tihti, siis ta ei olnud enam nii kindel nende täideviimise efektiivsuses. 

Väljatrükid tõendavad, et Crosspoint Ltd kliendikonto avamisel on A. Dremovile esitatud ka Medicure Pharmacy LTD 03.07.2017.a koosolekuprotokoll, millega nimetati direktoriks D. M., 19.07.2017.a registreerimistunnistus nime muutmise kohta, Crosspoint Ltd ettevõtte dokumendid, äriühingu osade üleandmise dokument, Companies House registripidaja 04.01.2018.a kinnitus äriühingu asutamise ja direktori kohta ning Leanne Coxoni avaldus ja apostill. A. Dremov on nendest dokumentidest teinud koopiad ja koopiad oma allkirjaga kinnitanud. Eespool nimetatud 01.05.2020.a vaatlusprotokollis (T5 kd, tl 1-267) vaadeldud dokumendid tõendavad kohtu hinnangul kokkuvõtvalt seda, et GFC kliendikonto avamisel kliendile Crosspoint Ltd kogus kliendihaldur A. Dremov küll mitmeid kliendikonto avamiseks vajalike dokumente (sealjuures tutvus mõningate originaaldokumentidega ja tegi nendest koopiad), kuid nagu tõendamist on leidnud, siis nende dokumentide alusel ei ole näiteks riskihindamise tabelisse märgitud andmeid õigesti ja osa andmeid on jäetud ka kandmata. Kliendiks saamisele järgnev samm oli GFC-s kliendi tehingutega seonduv, millega tegeles peamiselt tugiteenuste osakond ja AML kontaktisik. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt nägi maksete töötlemine välja nii, et kui klient oli algatanud makse oma elektroonilise kanali kaudu, siis see info jõudis Lennukisse ja tunnistaja pidi vaatama, et need maksed, mis olid saatmisvalmis, saaksid üheks failiks kokku pakitud ja majast välja saadetud. H. S. sõnul ei olnud võimalik selline olukord, et klient teeb makse ja see läheks kuidagi GFC süsteemidest sõltumatult läbi, oli vaja ikkagi fail koostada ja fail edasi saata, et see fail läheks töötlusesse ja majast välja. Nende maksete osas, mis olid kas ootel või mingisuguses teises staatuses, pidi H. S. uurima, mis põhjusel see staatus ei ole saatmisvalmis ja vastavalt siis edasi tegutsema. Kui makse jäi AML kontrolli alla, siis pidi H. S. teavitama kliendihaldurit, kes pidi tellima lisadokumente vastavalt AML-i inimese poolt küsitule. Kui AML oli kontrolli teostanud ja vabastas makse, siis muutus see automaatselt saatmisvalmiks ning H. S. sai selle faili panna ja ära saata. Tunnistaja M. L. andis kohtus tehingute kontrollimise osas järgmisi ütlusi. See, kas maksed vajasid AML kontrolli, sõltus riskimaatriksist. Tunnistaja kontrollis neid makseid, mis jäid süsteemis Lennuk kinni. Olukorras, kus mingisugune tehing jäi AML-i kinni ja tunnistaja oli selle üle vaadanud, puudus tal õigus seda tehingut ise füüsiliselt teostada ning tehingu teostas H. S. või mõnikord ka M. R.. Kuigi süsteem selekteeris ise välja kontrolli vajavad kanded, siis sai ka M. L. ise panna märke, kui tahtis mingi kande üle kontrollida. Kui tehing ületas kindlaks määratud summaarse piiri, siis pidi tehingu üle vaatama ka juhatuse liige. Kontrolli teostasid mõlemad juhatuse liikmed. Kontrollist jäi Lennukisse märge maha, selleks pidi rippmenüüst valima, et kontrollitud ja kinnita. Kandeid oli võimalik ka teha ilma tunnistajapoolse kinnituseta. See volitus oli M. L. asendajal ja ülemusel A. Danchakil. M. L. ütluste kohaselt oli A. Danchakil õigus üle teha tema otsustust, kui näiteks ta ei leidnud sisemist veendumust kande tegemiseks. M. L. mäletab ka selliseid olukordi, kus ta oli küsinud

kliendilt dokumente või täiendavad küsimusi ja siis enda üllatuseks märkas, et tehing on juba tehtud. M. L. sai siis kontrollida Lennukist, kes selle tehingu lubas (kord üks ja kord teine juhatuse liige). M. L. sõnul pidi ta klientide andmeid üle vaatama lisaks onboardimisele ka muul ajal. See, kui tihti ja mis perioodi tagant pidi kliendi andmeid üle vaatama, sõltus samuti riskiastmest. Järelkontroll tulenevalt riskiastmest toimus vastavalt sisereeglitele, mille raames vaadati tagasiulatuvalt tehinguid, kas need vastavad kliendi tegevusprofiilile ja uuendati andmeid. Tehnilise poole pealt kirjeldas GFC IT-juht V. T. kohtuistungil antud ütlustes, et kui makse tuli selline, mida tuli AML-i poolt kontrollida, siis edasi ei saanud see makse liikuda ilma, et AML-i inimene oleks pannud linnukese selle kohta, et AML kontroll on tehtud. Kui on ilmunud märge ehk linnuke mingisugusesse kastikesse, et AML kontroll on tehtud, siis süsteem muudab automaatselt makse olekut ja järgmine aste on „saatmisvalmis“. Edasi juba backoffice töötaja võis saata makse ära ja sama toimus ka makse vastuvõtmisega. Kui makse vajas AML kontrolli, siis kliendile saadeti süsteemi poolt automaatne kiri, et selle makse kohta on vaja edastada dokumendid. See kiri läks kas info meililt või siis ka support meililt. Tunnistaja selgitas, et oli kaks parameetrit – makse summa ja kliendi riskitase ning sõltuvalt nendest makse kas vajas AML-i kontrolli või mite. Seda, et kliendi andmete uuendamine sõltus kliendile määratud riskiastmest, kinnitas ka tunnistaja H. S., kelle mäletamist mööda oli kõrge riskiga klientide puhul kliendiandmete uuendamine kohustuslik iga poole aasta tagant ning madala ja keskmise riskiastmega klientide puhul tuli kontrolli teha iga aasta. Kui klient ei esitanud uuendatud dokumente või isikuandmeid, siis talle saadeti mitu teavitust ja mingi aja möödudes kliendi konto blokeeriti ja siis mingi aja pärast konto suleti, kas siis kliendi enda soovil või kliendihalduri või juhatuse liikme otsusel. Konto sulgemisel andis klient rekvisiidid, kuhu konto ülejääk tuleks kanda. Lisaks oli ka vähe juhuseid, kus kliendil ei olnud teist kontot ja siis tehti kliendile sularaha väljamakse (kui summa oli väike, alla tuhande) või kanti jääk kliendikontolt GFC vahekontole. A. Dremovi ütluste kohaselt tuli kõrge riskiga klientide puhul KYC ankeeti uuendada kord kolme kuu jooksul, seejuures mõned kliendid kontrolliti kord kolme kuu jooksul ja mõned kontrolliti kord kuue kuu jooksul. Enne konkreetsete Crosspoint Ltd tehingute vaatlemist on oluline korraks peatuda GFC töötajate asendamise korral. Crosspoint Ltd tehingute toimumise ajal olid GFC juhatuse liikmed M. R. ja A. Danchak. M. R. oli GFC juhatuse liige 11.06.2014.a kuni 26.03.2019.a (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5) ning temale allus backoffice ehk tugiteenuste osakond, ta tegeles vastavuskontrolli, raamatupidamise ja personaliküsimustega. M. R. oli seega GFC tugiteenuste juhi H. S. vahetu juht ja H. S. puudumisel asendas teda. Nimetatu on tõendamist leidnud nii H. S. ametijuhendi, tunnistajate H. S. ja M. L. kui ka süüdistatava A. Demovi ütlustega. Nagu eelnevalt juba öeldud, siis A. Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016.a kuni 02.09.2019.a ning ta tegeles kliendihalduritega ja temale allus ka AML kontaktisik. Seda on kinnitanud tunnistajad H. S. ja M. L.. Seega kliendihaldur A. Dremov ja AML kontaktisik M. L. allusid A. Danchakile ning kui AML kontaktisik puudus, siis teda asendas A. Danchak. Seda on kinnitanud A. Danchak ka 21.12.2022.a kohtuistungil antud ütlustes. Seejuures on oluline märkida, et GFC ainuke AML töötaja Crosspoint Ltd tehingute ajal oligi M. L.. Kuigi A. Danchak ise ja ka tema kaitsja on üritanud väita, et M. L. otsene ülemus oli juhatuse liige M. R., kellele viimane ka allus, siis tegelikkuses näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et ametlikult dokumentides võis see nii kirjas olla, kuid tegelikkuses teadsid kõik, sealhulgas ka AML töötaja M. L. ise, et ta allub A. Danchakile.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et läbi Crosspoint Ltd GFC arvelduskonto on liikunud jaht Alexandra müügi eest saadud 2 880 000 eurot, mis on kantud edasi erinevatele Hiina äriühingutele. Kriminaalasja peamine vaidlus seisneb kohtu hinnangul selles, kas nende tehingute teostamisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning kogutud ja kontrollitud piisava põhjalikkusega tehingute aluseks olevaid dokumente. Selleks, et tuvastada, kuidas GFC sai Crosspoint Ltd tehingutega seotud alusdokumente ja mil moel need GFC siseselt erinevate isikute vahel liikusid, on äärmiselt oluline GFC sisevõrgus olevast SharePointist alla laetud Crosspoint Ltd-ga seotud e-kirjavahetus, kirjavahetusega saadetud ja vastu võetud manused ning nendest manustest loodud dokumentide kujutised (19.02.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 1-13). Selleks, et aru saada, kas selle kirjavahetuse tulemusena on toimunud Crosspoint Ltd kontol ka ülekandeid või tehinguid, vaatleb kohus samaaegselt ka Võrguvara OÜ poolt väljastatud GFC virtuaalserverite tagavarakoopiate vaatlusega tuvastatud andmeid (04.03.2020.a vaatlusprotokoll koos CDplaadi ja väljatrükiga; T6 kd, tl 102-112). Kirjavahetuse puhul märgib kohus ka kohe ära, et tunnistaja V. T. ja süüdistatava A. Danchaki ütlustega on tõendatud, et meiliaadressid xxxx, xxx ja xxxx on GFC üldised postkastid, millele oli juurdepääs mitmetel GFC töötajatel. Tunnistaja V. T. on lisaks selgitanud, et kõiki neid postkaste kasutati kirjavahetuse pidamiseks klientidega, et see kirjavahetus ei oleks GFC töötaja isiklikus postkastis, vaid nähtav korraga üheaegselt mitmele GFC töötajale. Vaadeldud dokumentidest nähtub esmalt, et 21.01.2018.a on loodud kujutis D. M.i isikut tõendavatest dokumentidest (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 8). Loodud kujutisel on koopia D. M.i passist ja tema ID-kaardist pilt. Kuigi tegemist ei ole kinnitatud koopiatega, siis tõendab see kujutis, et enne kliendikonto avamist 30.01.2018.a on D. M.i isikut tõendavate dokumentidega tutvutud. 04.05.2018.a kell 00:28 on kasutaja D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud 28 manusega e-kirja kasutajatele A. Dremov xxxx ja Info xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 28). Kirja sisu on järgmine: „Tere päevast. Nagu lubasime, siis 10 tööpäeva jooksul saadame teile välja dokumentatsiooni, mis puudutab MY Alexandra müügitehingut. Lisas leiate te dokumentatsiooni, samuti teie küsimustele antud vastustega kirja. Me hindame teiega koostööd ja püüame, et meie koostöö poleks ainult efektiivne vaid ka meie ja teie jaoks maksimaalselt meeldiv. Lugupidamisega, CROSSPOINT INTERNATIONAL LOGISTICS LTD M. D..“ Kirjaga on edastatud järgmised dokumendid: 26.09.2017.a mootorjahi vastuvõtuüleandmisakt Crosspoint S.A.-lt Crosspoint Ltd-le, 24.07.2014.a ehitaja sertifikaat, 20.09.2017.a müügileping Crosspoint S.A. ja Crosspoint Ltd vahel, 25.04.2018.a müügileping Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited vahel, maakleri A. M. Y. M. andmed, EL vastavusdeklaratsioon väikelaeva Direktiivi 2013/53/EL projekteerimist, ehitamist ja müraheidet käsitlevatele nõuetele vastavuse kohta, Companies House 15.03.2018.a kinnitus Crosspoint Ltd kohta, Crosspoint Ltd 13.04.2018.a arve nr 01/2018 Preston Development Limited-le, raadiojaamaloa väljatrükk ja inventari loetelud jahi Alexandra kohta, Argentaria Holdings INC 01.08.2017.a kinnitus Ventorro Inc konto kohta, Crosspoint Ltd ja Ventorro Inc vahel 15.09.2017.a sõlmitud laenuleping, 09.03.2018.a kokkuleppe memorandum Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited vahel, Crosspoint Ltd Argentaria Holdings INC kontoväljavõte, 27.04.2018.a loodud kujutis D. M.i CV-st, 26.04.2018.a ja 03.05.2018.a vastused GFC küsimustele, Crosspoint Ltd Argentaria Holdings INC kontoväljavõtted sissetulevate ja väljaminevate maksete kohta, Crosspoint Ltd ja Preston Development Limited vahel 25.04.2018.a sõlmitud vastuvõtu-üleandmisakt, Crosspoint Ltd 15.03.2018.a juhatuse otsuse jaht Alexandra müümise kohta Preston Development Limited-le, aruanne jaht Alexandral 2017.a teostatud töödest, Hollandi jahiregistri Hollandis asuva alalise asukoha sertifikaat jahi Alexandra kohta, jaht Alexandra 16.08.2013.a tehniliste andmete väljavõte,

Crosspoint Ltd 03.04.2018.a kinnitus jaht Alexandra koormatiste ja laenude puudumisest ning jaht Alexandra asukoha andmed. 04.05.2018.a kell 07:58 on kasutaja Info xxxx D. M.i poolt 04.05.2018.a kell 00:28 saadetud kirja edastanud kasutajatele A. Z. xxxx, A. Danchak xxxx, H. S. xxxx, M. L. xxxx ja A. Dremov xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 35). Kirjaga edastatud dokumentidest on GFC-s kasutusel oleva SharePointi Crosspoint Ltd kausta loodud ka kujutised, millest kõiki kohus eraldi välja ei too (T10 kd, tl 1-13; failid 6, 42 ja 4451). Lisaks soovib kohus eelnevalt nimetatud dokumentide osas märkida, et kuivõrd jaht Alexandra müügitehinguga seoses esitatud dokumendid on edastatud e-posti kaudu, siis ei ole võimalik tõendada, kas GFC töötajad on tutvunud ka originaaldokumentidega. Eelnevalt nimetatud dokumentidest peatub kohus eraldi Argentaria Holdings Inc-ga seotud dokumentidel. Dokumendist nimega Argentaria statement.pdf“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 5 fail nr 44) nähtub, et Crosspoint Ltd on esitanud oma kontoväljavõtte ajavahemikul 11.09.201730.09.2017.a makseasutuses Argentaria Holdings Inc. Esitatud dokument on tuvastamata isiku poolt 30.09.2017.a käsitsi allkirjastatud. Kontoväljavõte tõendab, et D. M. on Crosspoint Ltde makseasutuses konto avanud 11.09.2017.a ning esitatud perioodil on ülekanded toimunud üksnes Ventorro Inc ja Crosspoint S.A. vahel. Kontoväljavõttest nähtub justkui oleks Crosspoint Ltd kandnud jahi müügitehingu eest Crosspoint S.A.-le 25.09.2017.a 500 000 eurot ja 29.09.2017.a 1 500 000 eurot. Dokumendist nimega „Letter 1284-17.pdf“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 5 fail nr 50) nähtub, et Argentaria Holdings Inc on 01.08.2017.a edastanud Ventorro Inc kontosaldo päringule vastuse, et konto kasutaja on A. S. ja 01.08.2017.a seisuga oli kontojääk 19 475 058,36 eurot. Vastuse on allkirjastanud Argentaria Holdings Inc finantsdirektor A. K.. Vastusest nähtub ka makseasutuse e-posti aadressina xxxx (T10 kd, tl 113; tabel 5 fail nr 50). Dokumendist nimega „Loan Agreement.pdf“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 5 fail nr 51) nähtub, et Crosspoint Ltd ja Ventorro Inc vahel on 15.09.2017.a sõlmitud laenuleping nr 17-1/CR. Laenu eesmärgina on laenulepingus märgitud mootorjahi ostmine ning laenulepinguga kohustub Crosspoint Ltd andma Ventorro Inc-le viivitamata asjakohase dokumentaalse kinnituse laenu kasutamise kohta laenuandja taotlusel. Laenuleping on sõlmitud 2 miljoni euro suuruse summa peale, mis kantakse Crosspoint Ltd pangakontole hiljemalt 30.09.2017.a. Laen on saadaval perioodi kohta alates laenu andmise kuupäevast kuni 31.12.2019.a. Aastase intressimäärana on lepingus märgitud 5%. Laenulepingus on toodud ka mõlema lepingupoole arvelduskontod, mis asuvad mõlemad makseasutuses Argentaria Holdings Inc. Lepingus puuduvad andmed selle kohta, kuidas toimub näiteks laenu tagastamine või intresside tasumine. Ventorro Inc on märgitud Crosspoint Ltd laenuandjana nii äriühingu poolt 22.01.2018.a (fail nr 7 nimega „New KYC.pdf“) kui ka 30.05.2018.a (fail nr 11 nimega „KYC 30.05.2018.pdf“) allkirjastatud KYC ankeetidesse. Seejuures väärib märkimist, et Crosspoint Ltd poolt 13.07.2018.a allkirjastatud KYC ankeedis (fail nr 12 nimega „New KYC 13.07.2018.pdf“) Ventorro Inc-i enam laenuandjana märgitud ei ole. SharePointist alla laetud Crosspoint Ltd kaustas on ka 04.05.2018.a kell 15:36 loodud kujutis Argentaria Holdings Inc koduleheküljest nimega „Argentaria Holdings (PSP) - company website 04052018.pdf“, mille autoriks on suvandite kirjelduse järgi kasutaja adanchak (T10 kd, tl 1-13; tabel 5 fail nr 43). Kujutisest nähtub üksnes, et Argentaria Holdings Inc reklaamib ennast litsentseeritud finantseerimisasutusena, mis spetsialiseerub rahaülekande- ja valuutavahetusteenustele rahvusvahelistele kaubandusettevõtetele ja neile, kes pakuvad neile finantsteenuseid ning pakub neid teenuseid 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas ja 52 nädalat

aastas. Lisaks on kodulehel märgitud, et Argentaria Holdingsi meeskonnal on ainulaadne väljapääs alates struktuuride, baastehnoloogia ja finantsteenuste protsesside määratlemisest kogu maailmas. Eelnev tõendab, et makseasutuse Argentaria Holdings Inc koduleheküljest tehtud väljatrükk on väga pealiskaudne, see ei sisalda mingit informatsiooni ei kontaktandmete ega ka näiteks pakutavate teenuse kirjelduse kohta. Selline makseasutuse kirjeldus oleks pidanud ilmtingimata kahtluse alla seadma selle ettevõtte usaldusväärsuse. 06.04.2020.a vaatlusprotokoll koos lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 96-101) tõendab, et Crosspoint Ltd poolt makseasutuse Argentaria Holdings Inc koduleheküljena märgitud xxxx ei avanenud vaatluse käigus, kuigi seda prooviti avada erinevates veebilehitsejates. Domeeni argentaria.biz metaandmetest nähtub, et domeen loodi 04.04.2014.a ja seda uuendati 17.04.2018.a. Registreeringu aegumise tähtajaks on märgitud 03.04.2019.a ning domeeni registreerinud isiku ja administraatori e-posti aadressiks xxxx. Lisaks on vaatlusprotokollis välja toodud, et veebileht kasutab HTTP protokolli, mitte turvalist HTTPS protokolli. 04.05.2018.a kell 16:52 saadeti e-posti aadressilt xxxx e-posti aadressile xxxx ja koopiana aadressidele xxxx ja xxxx kiri, kus paluti D. M.ilt infot selle kohta, mis allikatest ja kuidas planeeritakse laenu tagastamine firmale Ventorro Inc, kas esitati mingisugune pant või mingid muud garantiid laenu tagasisaamiseks Ventorro Inc-le, näidata Ventorro Inc tegevuse liik ja ärisuhete iseloom firmaga Crosspoint Ltd ning esitada täiendavate dokumentidena Crosspoint Ltd konto väljavõte viimase 12 kuu eest, kehtiv teave panga- ja makseasutustes avatud kontodest (kuna KYC ankeedis ei olnud näidatud kontot Argentaria Holdingsis) ja tõend Argentaria finantsasutusena töötamise litsentsi olemasolust (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 34). D. M. GFC kirjale 04.05.2018.a ei vastanud, kuid edastas iGFC kaudu 04.05.2018.a kell 17:19:44 teate, milles palus suurendada Crosspoint Ltd kuumaksete limiiti 3 miljoni euroni. Teade registreeriti A. Z. poolt 07.05.2018.a kell 13:39:30. Nimetatud teatest on loodud 10.05.2018.a ka dokumendi kujutis, mille suvandite kirjelduse järgi on autoriks kasutaja A. (tuvastatud kui A. K.). Dokumendil on käsikirjalised märkmed, mis tõendavad, et D. M.i taotlus on 09.05.2018.a kooskõlastatud A. Danchaki poolt soovitust väiksemas mahus ehk et kuulimiit on tõstetud üksnes 1 miljoni euroni (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 31). 07.05.2018.a kell 10:49 on D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud kirja koos 7 manusega eposti aadressidele xxxx ja xxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 34). Kirjale on lisatud järgmised dokumendid: Crosspoint Ltd Argentaria Holdings Inc kontoväljavõte perioodil 11.09.2017-04.05.2018.a, Argentaria Holdings Inc litsentsi kinnitav 04.05.2018.a väljavõte, D. M.i 15.09.2017.a garantiikiri laenu tagamise kohta ja 04.05.2018.a vastused GFC küsimustele. Argentaria Holdings Inc litsentsi tõestamiseks esitatud dokumendist nimega „CERTIFICADO DE AVISO DE OPERACION.pdf“ nähtub, et see tõend on väljastatud 04.05.2018.a kell 09:05 ja kannab Panama Kaubandus- ja tööstusministeeriumi (Ministerio De Comercio e Industrias) Panama Emprende teatise väljatrüki kujutist. Dokumendi suvandite järgi on dokument loodud 04.05.2018.a kell 19:39. Arvestades, et dokument on loodud samal õhtul, mil GFC esitas palve sellise dokumendi esitamiseks, siis on prokuröri sõnul tegemist Emprende süsteemisiseselt genereeritava dokumendiga (mis ühtib Emprende funktsiooniga). Esitatud teatise päise ja lõpposa moodustavad logode pildid, mis oleks sinna justkui eraldi kleebitud. Esitatud dokumendist nimega „Guarantee Letter.pdf“ (salvestatud eraldi ka failis 40) nähtub, et D. M. kinnitab, et vastutab Crosspoint Ltd-le väljastatud laenu tagasimakse eest füüsilise isikuna kogu oma varaga. Garantiikirjal on Crosspoint Ltd tempel koos D. M.i allkirjaga ja Ventorro Inc käsikirjaline nimi ja allkiri koos templiga „Aceptado“. Kirjale lisatud dokumendis nimega „Letter 2. Answers.pdf“ (salvestatud eraldi ka failis 41) on

Crosspoint Ltd edastanud vastused GFC küsimustele ja öelnud, et Crosspoint Ltd ja Venturro Inc laenulepingu lõpptähtaeg on 31.12.2019.a. Ühtlasi on vastuses selgitatud, et Crosspoint Ltd planeerib osta sisse Hiinast moodulmaju ja realiseerida neid Euroopa Liidu territooriumil ning majandustegevusest saadud raha läheb laenu põhisumma tagasimakseks, samuti laenuprotsentide tasumiseks ja ülejäänud summa jääb käibevahendina kasutusele edasiseks ettevõtte majandustegevuseks. Sellisele selgitusele ei ole D. M. ühtegi täiendavat tõendit esitanud. Arvestades, et üheski Crosspoint Ltd poolt esitatud KYC ankeedis, mida käesoleva kriminaalasja raames on uuritud, ei ole nimetatud äriühingu tegevusalana Hiinast moodulmajade ostmist ja nende realiseerimist Euroopa Liidus, siis oleks seesugune selgitus D. M.i poolt pidanud koheselt A. Danchakis kahtlust tekitama. Liiati kuna seniselt oli tegevusalana mainitud üksnes tekstiiltoodete müüki, mis on oma olemuselt väga kaugel moodulmajade ostmisest. Ja ka seda enam, et A. Danchak on 14.03.2022.a kohtuistungil kirjeldanud, et kui kliendil on mitu tegevusala ja selgelt väljendatud põhitegevust, siis on see risk, mis on kõrgem kui tavaline. Seega oleks sellele tulnud tähelepanu pöörata, kuna KYC ankeedi puhul on oluline aru saada, kas kliendi eesmärk konto avamiseks läheb kokku tema tegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul Crosspoint Ltd puhul seda tehtud ei ole. Crosspoint Ltd kontol andmebaasis Lennuk nähtub, et laekuvate maksete all on toimunud viitega 00C75A järgmine laekumine – 27.04.2018.a on A. M. Y. M. S. sooritanud Credit Mutuel – Cic Banques kontonumbrilt xxxx Crosspoint Ltd-le makse summas 2 880 000 eurot kirjeldusega „Jaht Alexandra müük“. Vaatluse kohaselt oli tehingu väärtuspäev ja esmane andmebaasi sisestamine 27.04.2018.a. Tehingu logi järgi toimus 07.05.2018.a kell 15:55 kaks värskendust kasutaja ANDRII (tuvastatud kui A. Danchak) poolt ja kell 17:08 teostati tehing kasutaja H. (tuvastatud kui H. S.) poolt (T6 kd, tl 102-112). 27.04.2018.a on loodud dokumendi kujutis nimega „Letter 1..pdf“, kus D. M. vastab 26.04.2018.a kirjaga GFC poolt esitatud küsimustele Crosspoint Ltd ja jaht Alexandra kohta (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 48). Kirjas on D. M. loetlenud dokumendid, mis on Crosspoint Ltd poolt 26.04.2018.a esitatud ning kinnituse, et garanteerib ülejäänud dokumentatsiooni esitamise, samuti ka vastused kõigile küsimustele 10 tööpäeva jooksul alates päringu saamise hetkest. Kui süüdistatavale A. Danchakile näidati 22.03.2022.a kohtuistungil 04.03.2020.a vaatlusprotokolli, siis selgitas ta, et 27.04.2018.a Crosspoint Ltd kontole laekunud raha osas tehti 07.05.2018.a kaks kontrolli toimingut. Esmalt AML kontroll ja teiseks suurmakse kontroll, mille järel backoffice töötaja H. S. arvas rahalised vahendid kliendi kontole. Lisaks märkis süüdistatav, et kohtule esitatud logi ei ole täielik, kuna täielik logi sisaldaks ka tehingu toimumise aega, mitte ainult tehingu kuupäeva. 09.05.2018.a on loodud kujutis 04.05.2018.a lepingust Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd vahel summas 2 890 750 eurot (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 24). 09.05.2018.a kell 17:56 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D29D äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 300 000 eurot (T6 kd, tl 102-112). Siinkohal on veel oluline 09.05.2018.a kuupäeva puhul märkida, et 28.09.2018.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (T5 kd, tl 314) tõendab, et A. Dremovi kasutuses

olevale abonendile number xxxx toimus 09.05.2018.a kaks kõnet kell 17:49 ja kell 17:50 abonendilt numbriga xxxx. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et see number kuulus D. M.ile, kuivõrd antud number on näiteks märgitud D. M.i kontakttelefoniks temale GFC-s kliendikonto loomisel. Seega on tõendatud, et vahetult enne 09.05.2018.a tehingu viitega 00D29D sisestamist Lennukisse suhtlesid A. Dremov ja D. M. omavahel. 10.05.2018.a kell 13:54 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D36B äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 16 250 eurot (T6 kd, tl 102-112). 10.05.2018.a kell 14:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D375 A. M. Service-le kirjeldusega „Jaht Alexandra kulutused“ summas 5535,12 eurot (T6 kd, tl 102-112). 10.05.2018.a kell 23:38 loodi dokumendi kujutis nimetusega „App_1 – Payments flow.pdf“, mille suvandite kirjelduse järgi on autoriks kasutaja Andrey Danchak. Dokument sisaldab endast joonist Crosspoint Ltd maksete struktuurist, kus on märgitud sisenevate ja väljuvate maksetega seotud tehingupartnerid ja –suunad koos tehingupartnerite loeteluga, sealhulgas nende kodulehekülje aadressidega (T10 kd, tl 1-13; tabel 1 fail nr 1). Selline dokument nimega „App_1 - Payments flow 30.05.2018.pdf“ Crosspoint Ltd maksete struktuurist on loodud ka 30.05.2018.a kell 22:39 autori Andrey Danchak poolt (T10 kd, tl 1-13; tabel 1 fail nr 10). Tähelepanu väärib, et kummalgi joonisel ei ole märgitud äriühingut A. M. Y. M. S., kuigi selleks hetkeks oli sellelt äriühingult laekunud Crosspoint Ltd kontole märkimisväärne summa. A. Danchak selgitas selle dokumendis osas 13.05.2022.a kohtuistungil, et see dokument on tehtud algselt Microsoft Wordis, kus on näha, kelle poolt see dokument on loodud ja muudetud. Süüdistatava nimi on seal seetõttu, et tema on „Tunne oma klienti“ ankeedi autor, mille lisa on „Rahaliste vahendite liikumise skeem“. See skeem esitatakse klientidele täitmiseks Wordi formaadis, klient lisab ankeeti oma andmed ja pärast salvestab selle pdf-i, mille tõttu jääb autoriks ikka süüdistatav, kuigi tema ei ole seda dokumenti koostanud. Kohtu hinnangul võib süüdistatava seesugune selgitus küll usutav olla, kuid see ei selgita seda, miks Crosspoint Ltd maksete struktuuri ei ole märgitud äriühingut A. M. Y. M. S. ning miks selle äriühingu puudumisele tähelepanu ei ole juhitud. Olgugi, et tegemist oli ühekordse maksena laekuva summaga, siis oli see äriühing Crosspoint Ltd tehingupartneriks ning oleks pidanud samuti sellel maksete struktuuril olema kajastatud. Crosspoint Ltd maksete struktuuris märgitud äriühingute osas on loodud järgmised kujutised: 17.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja SIA Ervitex vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 19), 14.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja Giewont SP Z O O vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 20), 16.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja UAB Quality Development vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 21), 14.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja UBANG babblechat vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 22), 10.05.2018.a loodud kujutis lepingust Crosspoint Ltd ja SIA V.O.V.A vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 23). Nendest lepingutest nähtub, et Crosspoint Ltd müüb Hiinast tarnitud tekstiiltooteid erinevatele äriühingutele Lätis, Leedus, Poolas ja Taanis ning tarnitavate kaupade eest tuleb tasuda 50% ettemaksu enne kauba kättesaamist Crosspoint Ltd GFC-s asuvale arvelduskontole xxxx. Kriminaalasjas on aga tõendamist leidnud, et kuigi läbi GFC-s oleva Crosspoint Ltd arvelduskonto toimusid ülekanded Hiina äriühingutele, siis ühtegi ülekannet Crosspoint Ltd kontole edasise tarne eest, s.o kaupa ostvate äriühingute poolt, ei laekunud. 11.05.2018.a kell 11:07 saadeti kasutaja E. e-posti aadressilt xxxx tuvastamata isikult saadud kirja sisu koos 5 manusega kasutajale A. Danchak xxxx. Kirjaga edastatakse Crosspoint Ltd

maksete struktuur, 22.01.2018.a allkirjastatud KYC ankeet, Exceli tabel maksete kohta ja 2 arvet (Pr. Invoice xxxx ja xxxx). Kirjale on lisatud ka andmed Crosspoint Ltd seniste ja uute klientide kohta. A. Danchak edastab selle kirja kell 13:54 kasutajale Aleksei Dremov xxxx pealkirjaga: „00D4B5 - @CROSSPOINT INTERNATIONAL LOGISTICS LTD >> FUJIAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD - 2018-05-11 - 348500.00 EUR (PR. INVOICE xxxx)“ ja sisuga: „Aleksei, siin on KYC ankeet parandustega+ rahaliste vahendite voo kirjeldamine. Ka on siin kaasdokumendid tehingu jaoks firmaga FUIJAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD. Paiguta SharePointi“ (T10 kd, tl 113; tabel 3 fail nr 15). Kasutaja E. e-posti aadress xxxx kuulub kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt A. Š.ile. Nimelt nähtub T. Järviste elukoha ja sõiduauto läbiotsimise käigus ära võetud tehnikaseadmete vaatlusest (16.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega CDplaadil; T3 kd, tl 294-302), et T. Järviste kasutuses olevalt e-posti aadressilt xxxx ja Skype kontolt tiiujr on suheldud kasutajaga E. xxxx ja kasutaja A. ning peetud kirjavahetuste sisust (saadetakse üksteisele filmisoovitusi ja internetilehekülgi, samuti räägitakse hotelli broneerimist ja reisile minemisest) saab järeldada, et nende kasutajate alt kirjutava isiku puhul on tegemist A. Š.iga. Lisaks on A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et kasutajalt E. saadetud kiri on kindlasti saadetud A. Š.i poolt, sest hiljem sai ta veel A. Š.ilt küsimusi selle kohta, kas ta on selle kirja kätte saanud ja neid saadetud dokumente vaadanud. 11.05.2018.a kell 13:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D4B5 äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 348 500 eurot (T6 kd, tl 102-112). 15.05.2018.a kell 11:07 sisestati Lennukisse tehing viitega 00D7D4 äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 339 750 eurot (T6 kd, tl 102-112). 17.05.2018.a kell 13:44 sisestati Lennukisse tehing viitega 00DB28 äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr 854371 osaline tasumine“ summas 178 00 eurot, mis tagastati tagastuskoodiga RR04 (regulatoorne põhjus). Samal päeval kell 13:46 sisestati ka tehing viitega 00DB2D äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd kirjeldusega „arve nr 854371 lõplik tasumine“ summas 170 00 eurot, mis tagastati tagastuskoodiga MS02 (deebitor keeldus raha vastuvõtmisest). Tehingute logide järgi teostasid tehingute värskendusi kasutaja M. ja ANDRII (tuvastatud kui M. R. ja A. Danchak), tehingud teostas kasutaja H. (tuvastatud kui H. S.) (T6 kd, tl 102-112). Nende tehingute aluseks olevat arvet nr 854371 kogusummas 348 000 eurot ei ole SharePointi Crosspoint Ltd kausta salvestatud. Kuivõrd äriühinguga Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management sõlmitud lepingumaht oli praktiliselt samas suurusjärgus (2 890 750 eurot), mis jaht Alexandra tehingust laekunud summa, siis ilmselt oli Crosspoint Ltd-l esmalt plaan sooritada sellele äriühingule võimalikult palju ülekandeid. Viimased kaks tehingut aga enam läbi ei läinud, need tühistati/tagastati ja edasised ülekanded jätkusid teiste Hiina äriühingutega. Selle kohta, miks nimetatud kanded tühistati/tagastati, rohkem kohtule andmeid esitatud ei ole. Asjaolu, et algne lepingumaht konkreetse äriühinguga jäetakse teadmata põhjusel täitmata ja rahalisi vahendeid hakatakse kandma teistesse äriühingutesse, oleks pidanud kohtu hinnangul ilmtingimata äratama kahtlust. Seega nõustub kohus prokuröriga, et selle asjaolu pinnalt oleks nii A. Danchak kui ka A. Dremov pidanud edaspidiselt veelgi põhjalikumalt kontrollima Crosspoint Ltd poolt esitatud dokumente ja nende alusel tehtavaid tehinguid.

17.05.2018.a kell 14:59 loodi dokumendi kujutis nimega „Contracts – Buyers – 17052018.docx“, mida muudeti 18.05.2018.a kasutaja Andrey Danchak poolt. Dokument sisaldab nimekirja ettevõttetest, kellega on Crosspoint Ltd-l sõlmitud lepingud ja kes on uued kliendid ning ka nende klientide lepingumahtusid eurodes. Dokument sarnaneb ülesehituselt 11.05.2018.a kell 11:07 kasutaja E. (tuvastatud kui A. Š.) e-posti aadressilt edastatud tuvastamata isikult saadud kirjale (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 26). 18.05.2018.a kell 10:40 saatis kasutaja A. Danchak kasutajale A. Dremov ning koopiana M. L. ja M. R.ile kirja, milles palub, et Aleksei esitaks kõik Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd tehingutega kaasnevad arved. Tehingud on kirjas märgitud tabeli kujul. Tabelis on kollasega markeeritud 17.05.2018.a tehingud, mis on olekuga ootel (blokeeritud) ning nende osas märgib A. Danchak, et on nende tehingute osas nõus ilma transpordidokumentideta (kuna esitati lepingud ostjatega) ja küsib, milline on M. arvamus (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33). 23.05.2018.a kell 15:57 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E1F2 äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHDxxxx“ summas 197 840 eurot (T6 kd, tl 102112). 23.05.2018.a kell 16:13 saadeti e-posti aadressilt xxxx kiri e-posti aadressile xxxx, et saata tuleks eelnevale tehingule 00E1F2 tehingu toimumist tõendavad dokumendid. D. M. vastas kirjale kell 16:56 ning edastas Crosspoint Ltd ja Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd vahel 18.05.2018.a sõlmitud lepingu ja tehingule vastava arve nr HHDxxxx. D. M.i vastus koos manustega on kell 17:00 xxxx poolt edasi saadetud kasutajatele M. L., H. S., A. S., A. Danchak, A. K. ja koopiana A. Dremov (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 25, 30 ja 36). 23.05.2018.a kell 16:46 on kasutajalt A. Danchak saadetud kasutajale M. L. 3 manusega ekiri, mis edastati koopiana ka kasutajale A. Dremov. Kirjas palub A. Danchak kasutajal M. L. tutvuda tõenditega, mis on esitatud esimeste maksete tegemiseks FUJIANile. Kiri sisaldab tabelit Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd tehingute kohta (sealhulgas ka 17.05.2018.a tühistatud ja tagastatud makseid) ning kirjale on lisatud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd veodokumendid koos arvetega (arved nr SHxxxx, SHxxxx ja SHxxxx) Crosspoint Ltd-le. Samas kirjas on A. Danchak palunud ka Alekseil esitada M. kogu Tarnijate > > Crosspoint > > Ostjate ketilogi (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 14). Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil selle kirja osas, et kirja eesmärgiks oli kliendi täiendav kontrollimine, st nende tehingute kontroll, mis on märgitud selles e-kirjas. A. Danchaki sõnul ei saanud ta detailseid selgitusi, aga enamjaolt. Enamjaolt tähendab, et mõningate tehingute poolest, mida kontrolliti pisteliselt, esitati selgitused ja kinnitavad dokumendid ning pärast nende analüüsi tekkisid veel uued küsimused, seoses sellega, et ettevõttel kadus mingil hetkel side kliendiga, ta ei vastanud enam kirjadele, siis mõningad küsimused jäidki vastuseta, aga just täiendavad küsimused. A. Danchak kinnitas, et kõikidele olulistele küsimustele vastused esitati, selleks, et tal tekiks sisemine kindlustunne nende tehingute läbiviimiseks. A. Danchaki ütlustest selgub seega, et kuigi ta küsis kliendilt küsimusi, siis ta ei saanud kõigile küsimustele vastust ja leppis olukorraga, kus osad küsimused jäidki vastuseta. Samas on ta kinnitanud, et hoolimata sellest oli tal sisemine kindlustunne, et tehingu saab läbi viia. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugused ütlused vastuolulised ja jääb arusaamatuks, milleks neid küsimusi siis üldse küsida, kui neile vastuste saamine ei ole oluline.

24.05.2018.a kell 15:52 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E34F äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 151 500 eurot (T6 kd, tl 102-112). 24.05.2018.a kell 17:09 saadeti e-posti aadressilt xxxx kiri e-posti aadressile xxxx, paludes saata tehingule 00E34F tehingu toimumist tõendavad dokumendid. D. M. vastab kirjale 24.05.2018.a kell 17:37 ning edastab Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World Co., Ltd vahel 22.08.2018.a sõlmitud lepingu ja tehingule vastava arve nr XIxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 38). 25.05.2018.a kell 9:27 on kasutaja E. (tuvastatud kui A. Š.) e-posti aadressilt xxxx saatnud 2 manusega e-kirja pealkirjaga „Tähtis!!!“ kasutajale A. Danchak, kes edastab selle kell 10:28 kasutajale A. Dremov. Kirja sisu on „Arve ja leping Xiamen Win World-ga. Saadan parandatud variandid!“ Kirja manusena on lisatud Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World Co., Ltd vahel 22.05.2018.a sõlmitud leping ning arve XIxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 18). Kui võrrelda neid manuseid Crosspoint Ltd poolt saadetud manustega, siis nähtub, et lepingu osas on muutunud üksnes lepingu kuupäev (Crosspoint Ltd kirjas 22.08.2018.a ja A. Š.i kirjas 22.05.2018.a) ja muus osas on lepingud identsed. Dokumentide suvanditest nähtub, et kui Crosspoint Ltd poolt edastatud dokument on loodud 24.05.2018.a kell 23:42, siis A. Š.i poolt edastatud dokument on loodud 25.05.2018.a kell 09:15 ehk vahetult enne selle dokumendi edastamist GFC-le. Arvestades, et dokumendid on peale kuupäeva täiesti identsed, sealhulgas on täiesti identsed dokumendil olevad allkirjad ja templid (asuvad samal kohal), siis on ilmne, et dokument on töödeldud A. Š.i poolt. Dokumentidena esitatud arve osas on kahe dokumendi vahel samuti ainult üks erisus, nimelt on A. Š.i poolt edastatud dokumendil märgitud arve numbri alla kuupäev 23.05.2018.a, samas kui Crosspoint Ltd pool edastatud dokumendil sellist kuupäeva ei ole. Crosspoint Ltd poolt edastatud arve dokument on loodud 24.05.2018.a kell 23:41 ja A. Š.i poolt edastatud dokument taaskord vahetult enne GFC-le dokumendi edastamist ehk 25.05.2018.a kell 09:16. Arvestades, et A. Š. on kirjas märkinud, et edastab parandatud variandid, siis ei ole kohtul kahtlust, et dokumendid on just nimelt A. Š.i poolt parandatud. 25.05.2018.a kell 15:23 on kasutaja D. M. e-posti aadressilt xxxx saatnud 4 manusega e-kirja kasutajale Info. Kirjaga on edastatud Crosspoint Ltd ja Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd vahel 23.05.2018.a sõlmitud leping ja arve nr xxxx, Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd arve nr HHD298-69168/255-83 ja Xiamen Win World Co., Ltd arve nr XIxxxx (T10 kd, tl 113; tabel 3 fail nr 16 ja 37). A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et kui toimub finantstehing, siis tehakse päring dokumentide kohta, mida on vaja esitada täiendava infona, et teha läbi verifikatsioon. Klient esitab seejärel esmased dokumendid, mis on seotud selle finantstehinguga, antud juhul on selleks arved teatud tarnijatega, aga samuti leping. Süüdistatava sõnul oli GFC-s selline reegel, et info tuli esitada vastusena päringule. Nimetatud kirja puhul on aga klient kirja nimetanud suvaliselt, lisanud sinna mõned dokumendid ja seetõttu on raske kindlaks teha, millise finantstehingu kohta need dokumendid konkreetselt käivad. Eelmise kirja jätkuks on 25.05.2018.a kell 16:10 saadetud kasutajalt Info xxxx e-posti aadressile xxxx kiri, milles palutakse lisainformatsiooni maksmise kohta äriühingutele Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd ja Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd D. M. on kirjale kell 16:55 vastanud ja selgitanud, et mõlemad firmad töötavad tekstiiltoodangu valmistamise ja realiseerimise valdkonnas. Hebei Huashi Dress Group CO. osas märgib D.

M., et firma töötab juba üle 25 aasta, firmas on umbes 1000 töötajat, äri tegemise asukoht on Hiina. Lisaks, et mõlemad firmad on Hiina omad, kuid orienteeritud toodangu ekspordile Euroopasse ja mitte ainult sinna ning põhimõtteliselt neil koostöö ajalugu ei ole, teevad alles koostöös esimesi samme (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 17). Kogu 25.05.2018.a kirjavahetusele järgnes, et sellel päeval sisestati Lennukis Crosspoint Ltd kontole kolm makset:  25.05.2018.a kell 13:30 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E473 äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHDxxxx“ summas 199 792 eurot (T6 kd, tl 102-112);  25.05.2018.a kell 15:46 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E4D9 äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 149 250 eurot (T6 kd, tl 102-112);  25.05.2018.a kell 15:49 sisestati Lennukisse tehing viitega 00E4DB äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 149 500 eurot (T6 kd, tl 102-112). 29.05.2018.a kell 09:13 on M. L. saatnud kirja A. Danchakile ja A. Dremovile, milles vastab A. Danchaki 18.05.2018.a kirjale, kus küsiti tema arvamust tehingute kohta. Kirja sisu on järgmine: „Lihtsalt tegin kiire ülevaate ja ma ei näe ühtegi vastuvõetavat dokumenti, minu arvates on need kõik kompileeritud just meie kliendi või tehingupoole poolt. Ma ei ole selliseid BOL dokumente näinud ... Sorry, aga ma võin ka sarnaseid kompileerida. Ma sooviksin näha kohadatud dokumente või midagi muud, mis tõestaks, et arved EI ole fiktiivsed. Praegu on mul selline tunne. M.“ (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33). 30.05.2018.a kell 12:32 on kasutajalt Info xxxx saadetud e-posti aadressile xxxx 3 manusega kiri, mis edastati koopiana ka kasutajatele Info ja A. Dremov. Kirjas palutakse selgitada, miks manusena lisatud veodokumentidel puuduvad B/L numbrid ja konteineri numbrid ning paluti ka esitada koorma/laadungi tollivormistuse dokumendid (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 13). Kirjale on lisatud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd veodokumendid koos arvetega (arved nr SHxxxx, SHxxxx ja SHxxxx), mis A. Danchak edastas 23.05.2018.a kell 16:46 ka M. L. kontrollimiseks. Süüdistatav A. Danchak kinnitas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et tema on selle kirja Info postkasti kaudu saatnud. Süüdistatava sõnul sisaldab kiri transpordidokumente, mida kontrolliti spetsiaalse tööriista abil, mis võimaldab saadetise numbri järgi jälgida konteineri numbrit. Kui kaitsja küsis A. Danchakilt, kas nende dokumentide pinnalt tekib kahtlus, et need võivad olla võltsitud, siis vastas süüdistatav, et seda on raske kindlaks teha. Ütluste kohaselt ei tekkinud A. Danchakil kahtlust ega aluseid, et neis kahelda, sest tegi selleks spetsiaalsete tööriistade abil dokumentide kontrolli ja kuna tal tekkis täiendavalt küsimusi nagu on näha ka sellest kirjast, siis need küsimused esitas ta otse kliendile. Kliendilt saadi täiendavad dokumendid, kaasaarvatud transpordidokumendid ja augustikuus ka selgituskiri, aga need vastused ei andnud A. Danchakile lõplikke selgitusi, aga enamjaolt sai vastused. Kohtu hinnangul on taaskord kahtlustäratav, et olenemata sellest, et A. Danchak nägi vajadust küsida kliendilt täiendavaid küsimusi, siis leppis ta sellega, et sai nendele küsimustele üksnes enamjaolt vastused. Kui esitatud küsimustele ei ole oluline saada täielike vastuseid, siis milleks neid üldse küsida. Seda enam, et selliste enamjaolt vastuste pinnalt on tehtud kandeid. 31.05.2018.a on loodud kujutis Crosspoint Ltd KYC-ankeedist (T10 kd, tl 1-13; tabel 2 fail nr 11). KYC ankeet on allkirjastatud 30.05.2018.a D. M.i poolt, kuid ankeedil puudub GFC

esindaja allkiri. Kui seda ankeeti võrrelda 22.01.2018.a esitatud KYC ankeediga, siis nähtub, et kõik ankeedis toodud andmed on jäänud samaks. A. Danchak on 21.03.2022.a kohtuistungil andnud ütlusi, et selline olukord, kus klient esitab ankeedi, mis on tema poolt kinnitatud ja skaneeritud allkirjaga läbi verifitseerimise kanali iGFC, oli lubatud. Dokumendi saatmisel läbi iGFC oldi kindlad, et ankeedi on teinud just see teatud klient, sest selleks, et saata iGFC-st dokumenti või sõnumit, oli kohustuslik kliendi identifitseerimine ja verifitseerimine. Antud juhul ei olnud Crosspoint Ltd ankeedil kliendihalduri allkirja, sest see saadeti e-posti teel koos kliendi allkirjaga, kliendihaldur printis selle dokumendi välja ja pani allkirja sinna käsitsi. 31.05.2018.a kell 16:09 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EBEF äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd kirjeldusega „arve nr HHD298- 6916/255-87 “ summas 198 108 eurot (T6 kd, tl 102-112). 31.05.2018.a kell 16:12 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EBF3 äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 147 500 eurot (T6 kd, tl 102-112). 01.06.2018.a kell 12:14 sisestati Lennukisse tehing viitega 00ED28 äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 153 250 eurot (T6 kd, tl 102-112). 01.06.2018.a kell 12:16 sisestati Lennukisse tehing viitega 00ED2B äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 146 250 eurot (T6 kd, tl 102-112). 04.06.2018.a kell 16:56 on M. L. saatnud kirja kasutajale A. Dremov ja küsinud, kas neil on olemas transpordidokumente Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd osas (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33). 04.06.2018.a kell 15:31 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EFA3 äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 90 000 eurot (T6 kd, tl 102-112). 04.06.2018.a kell 15:33 sisestati Lennukisse tehing viitega 00EFA5 äriühingule Baoding Municipal Huifa Clothes Co. Ltd kirjeldusega „arve nr xxxx“ summas 65 000 eurot (T6 kd, tl 102-112). 05.06.2018.a kell 16:23 on A. Dremov kirjutanud M. L. ja selgitanud vastusena 04.06.2018.a kirjale, et nende tehingute kohaselt ilmuvad transpordidokumendid alles pärast kauba Euroopasse toimetamist, see laaditakse maha ja edastatakse seejärel klientidele (T10 kd, tl 113; tabel 3 failid nr 29 ja 33). 05.06.2018.a kell 16:49 on kasutaja Andrey Danchak loonud Exceli tabeli nimega „Payments - details 05062018.xlsx“, mis sisaldab Crosspoint Ltd tehinguid ja nende andmeid perioodil 09.05.2018-05.06.2018.a (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 32). 05.06.2018.a kell 17:46 on kasutaja A. Dremov saatnud kirja tuvastamata kasutajale G. eposti aadressile xxxx ja palunud täita manusena lisatud tabeli (vaja märkida tehingutega seotud kauba teelesaatmise kuupäev, transpordi dokumendi number ja kuupäev, laeva nimi, teelesaatmise sadam, sihtsadam ja oodatav/eeldatav saabumise kuupäev, algus- ja sihtkohad, tarneajad, transpordidokumendi number ja kuupäev, veoks kasutatava aluse nimi). Genesise kasutaja on kell 18:02 A. Dremovile tabeli osaliselt täidetuna tagasi saatnud (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 39). Nimetatud tabel on täpselt sama, mille 05.06.2018.a A. Danchak koostas, kuid erineb A. Danchaki tabelist selle poolest, et tema poolt koostatud ja SharePointi

salvestatud tabel on kõigi tehingute osas täidetud, kuid Genesise poolt A. Dremovile edastatud tabelis on täidetud ainult 4 esimese tehingu osas andmed. 05.06.2018.a kell 15:23 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F1AD äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 97 500 eurot (T6 kd, tl 102-112). 05.06.2018.a kell 15:25 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F1B2 äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 98 000 eurot (T6 kd, tl 102-112). 07.06.2018.a kell 11:49 sisestati Lennukisse tehing viitega 00F480 äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd kirjeldusega „arve nr XIxxxx“ summas 24 174 eurot (T6 kd, tl 102-112). Viimasena nimetatud Lennukisse sisestatud tehing oli ka viimane, mis Crosspoint Ltd kontolt sooritati. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (T8 kd, tl 60-67) menetleja nõudekirjale nähtub, et D. M. käis Tallinna Lennujaama kaudu Eestis 10.06.2018.a ja lahkus Eestist 11.06.2018.a. Kohtuistungil andis A. Dremov ütlusi, mille kohaselt kohtus ta Crosspoint Ltd esindajaga ka 2018.a suvel, kuid ta ei mäleta, milliseid dokumente ta sellel kohtumisel sai. Seega saab järeldada, et A. Dremovi poolt mainitud kohtumine D. M.iga 2018.a suvel ja D. M.i Eestis käimine 10.06.2018.a on omavahel seotud. 05.07.2018.a kell 17:29 on A. Dremov saatnud kirja Genesisele xxxx, kus palub uuendada informatsiooni Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd transpordidokumentide kohta (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 29). 14.07.2018.a on loodud kujutis Crosspoint Ltd KYC-ankeedist (T10 kd, tl 1-13; tabel 2 fail nr 12). KYC ankeet on allkirjastatud 13.07.2018.a D. M.i poolt, kuid ankeedil puudub GFC esindaja allkiri. Ankeedis on äriühingu tegevusalana märgitud muud tegevusliigid, koos selgitusega, et tekstiiltoodangu müük ja kättetoimetamine on 90% ja jahtlaeva müük (ühekordne tehing) on 10 %. Äriühingu peamiste partneritena on KYC ankeedis sissetulevate maksetena märgitud: A. M. Y. M. – maakleri makse jahi eest ja riigina Monaco; Preston Development Limited – jahi ostja ja riigina Inglismaa; Giewont SP ZOO – tekstiili eest ja riigina Poola; Zaps Fashion Group Katarzyna Arendt Spolka Jawna – tekstiili eest ja riigina Poola ja viimaks SIA Ervitex – tekstiili eest ja riigina Poola. Väljaminevate maksetena on toodud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd, Hebei Huashi Dress Group Co.,Ltd, Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd ja Xiamen Win World Co.,Ltd – kõigi maksete eesmärgiks tekstiiltoodangu tarnete eest ja registreeritud riigina Hiina. Äriühingu teiste pankadena on ankeedis endiselt välja toodud Argentaria Holdings INC, mille käive oli viimase 12 kuu jooksul 2 000 000 eurot. Äritegevuse finantseerimise vahenditena on märgitud firma kasum põhitegevusest ja laenatud vahendid. Äriühingu käive on kontode järgi 3 000 000 eurot ja aktivate suurus 100 000 – 1 000 000 eurot. GFC-s planeeritakse teha makseid, planeeritav kuukeskne raharinglus on 2 500 000 eurot, kuumaksete arv 10-15 ning maksete eesmärgiks on tasu teenuste ja tarne eest. Ankeedi lisana on esitatud ka teave tegelike omanike (kasusaajate) kohta, kelleks on andmete alusel D. M.. Nagu eelnevalt juba mainitud on selle KYC ankeedi puhul oluline märkida, et kuigi ankeedis on äritegevuse finantseerimise vahenditena märgitud ka laenatud vahendid, siis Ventorro Inci pole enam laenuandjana märgitud (nagu kahes varasemas KYC ankeedis). See oleks tingimata pidanud kahtlust äratama või vähemalt oleks tulnud täpsustada, mida on KYC ankeedis märgitud laenatud vahendite all silmas peetud.

23.08.2018.a kell 17:37 on A. Dremov saatnud kirja e-posti aadressile xxxx ja koopiana xxxx, kus tuletab meelde vajadust esitada transpordidokumendid vastavalt tehingutele, mis on näidatud tabelis (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 29). 23.08.2018.a kell 17:49 on A. Danchak edastanud kirja A. Dremovile ning koopiana M. L. ja M. R.ile. Kirjas pöördub A. Danchak Aleksei poole ja ütleb, et ootab tõendavaid dokumente tema poolt 05.06.2018.a kell 16:54 edastatud palvele. Kirjale on lisatud tabel Crosspoint Ltd tehingute kohta. Lisaks ütleb A. Danchak kirjas, et kui enne homse lõppu andmeid ei ole, siis tuleb konto sulgeda AML põhjusel ja teavitada RAB-i. Kirja lõpus pöördub A. Danchak M. poole ja palub see kontrolli alla panna (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33). 23.08.2018.a kell 18:23 on A. Dremov edastanud kirja kasutajatele Info ja A. Danchak ning koopiana M. L. ja M. R.ile, kus pöördub Andrey poole ja märgib, et neil on arvete veokirjad xxxx, xxxx, xxxx ja saadab järgmise meeldetuletuse kliendile. Kirjas avaldab A. Dremov lootust, et klient esitab varsti ülejäänud dokumendid (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 33). 24.08.2018.a kell 16:45 on kasutaja A. Dremov kirjaga A. Danchakile ja M. L. vastanud, et ta sai kõik vajalikud saatelehed ja need on salvestatud SharePointi. Kirjale on manusena lisatud 11 transpordidokumenti (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29). 24.08.2018 kell 16:47 on kasutaja A. Dremov saatnud kasutajale A. Danchak ja koopiana M. L. 6 manusega kirja, milles edastab Crosspoint Ltd veodokumendid. Manustes on Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd veodokumendid ning arved nr xxxxDN, xxxxDN ja xxxxDN. Lisaks ka juba varasemalt korduvalt esitatud Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd veodokumendid ning arved nr SH8544348, SHxxxx ja SHxxxx (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 fail nr 27). Crosspoint Ltd GFC arvelduskonto suleti 10.10.2018.a (01.05.2020.a vaatlusprotokoll lisa 12, T5 kd, tl 88-90). Kogu eelnevalt toodud kirjavahetus Crosspoint Ltd ja GFC töötajate (peamiselt A. Danchaki ja A. Dremovi) vahel ning nende kirjavahetuste alusel tehtud tehingud Lennuki andmebaasis, tõendavad, et kuigi GFC-s koguti tehingutega seotud alusdokumente, siis ei pööratud piisavalt tähelepanu nende dokumentide autentsusele. Ka siis, kui AML kontaktisik M. L. juhtis tähelepanu sellele, et Crosspoint Ltd poolt esitatud dokumendid ei ole vastuvõetavad ja neid võiks sisuliselt koostada igaüks ja et esitatud ei ole dokumente, mis tõestaksid, et arved pole fiktiivsed, siis tehti sellest hoolimata Lennukis ülekandeid. Märkimist väärib ka asjaolu, et ülekandeid tehti ka siis, kui tehingu alusdokumendid ei olnud veel saabunud. Ja kuigi viimane ülekanne toimus 07.06.2018.a, siis viimased tehingudokumendid saabusid Crosspoint Ltd poolt alles 24.08.2018.a, seega rohkem kui kaks kuud pärast tehingu toimumist. Seega aktsepteeriti GFC-s olukorda, kus tehing tehti ilma selle tehingu aluseks olevate dokumentideta ning dokumendid küsiti alles hiljem, kui tehingut enam tagasi võtta ei oleks saanud. Tegelikkuses oleks sellises olukorras, kus mõne tehinguga on kahtlus või tehingu alusdokumendid ei ole veel saabunud, pidanud jätma tehingu ootele ja selle teostama alles siis, kui kõik vajalikud andmed on kogutud ja kontrollitud. Kokkuvõtvalt saab eeltoodu põhjal ka öelda, et GFC ei olnud kliendi poolt esitatud andmete kogumisel ja säilitamisel püsiv, kõiki kliendiga seotud andmeid ei ole Sharepointi salvestatud. Süüdistatav A. Danchak on selles osas muidugi 21.03.2022.a kohtuistungil selgitanud, et nõue, et paberkujul dokument peab olema täies mahus skaneeritud ja SharePointi paigutatud, tekkis alles suvel 2018.a. Seega ei saa A. Danchaki sõnul ilmtingimata öelda, et reegleid oleks rikutud, kui SharePointis ei ole kõiki paberkujul asja dokumente. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugune selgitus üksnes

otsitud ettekääne selleks, et põhjendada kuidagigi asjaolu, miks kõiki kliendiga seotud dokumente ei ole Sharepointi salvestatud, samas kui selline nõue väidetavalt kehtis. Lisaks ei saa eeltoodu põhjal väita, et GFC oleks kõiki kliendi poolt esitatud dokumente ka kogumis vaadelnud ja neid omavahel võrrelnud, et leida erisusi, mis võiks äratada kahtlust. Näiteks ei ole tähelepanu pööratud sellele, et esimestes KYC ankeetides on märgitud Ventorro Inc Crosspoint Ltd laenuandjana ja hilisemas, s.o 13.07.2018.a KYC ankeedis, selline info puudub. Kõiki eelnevalt nimetatud GFC andmebaasi Lennuk sisestatud tehinguid Crosspoint Ltd kontol tõendavad ka 19.11.2019.a vaatlusprotokoll (T8 kd, tl 127-132) ning GFC likvideerija K. S.i 05.03.2020.a ja 09.03.2020.a e-kirjad koos CD-plaatidega menetleja 02.03.2020.a nõudekirjale nr 3.2-1/5476-1 ja 05.03.2020 e-kirjale (T8 kd, tl 89-112). K. S. on välja andnud GFC logid Exceli tabelites andmetega selle kohta, kes on GFC andmebaasides, millisel ajal ja milliseid kandeid teinud ning samuti ka GFC kliendi Crosspoint Ltd konto väljavõtte alates kliendisuhte algusest kuni lõpuni. Kohus toob selguse huvides Crosspoint Ltd kontol toimunud tehingud veel kord kokkuvõtvalt välja. Crosspoint Ltd kontoväljavõte ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2018.a tõendab samuti, et kogu GFC kliendisuhte jooksul on Crosspoint Ltd kontol olnud ainult üks sissetulev makse:  27.04.2018.a A. M. Y. M. S. poolt Credit Mutuel – Cic Banques kontonumbrilt xxxx kirjeldusega „jaht Alexandra müük“ sooritatud makse summas 2 880 000 eurot. Sellele maksele järgnes ühekordne makse Prantsuse Vabariiki:  10.05.2018.a sooritati makse A. M. Service-le kirjeldusega „Jaht Alexandra kulutused“ summas 5535,12 eurot. Seejärel sooritati Crosspoint Ltd kontolt erinevas suurusjärgus makseid erinevatele Hiina äriühingutele:  10.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega „PR. Invoice xxxx“ summas 300 000 eurot;  10.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega „PR. Invoice xxxx“ summas 16 250 eurot;  11.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega „PR. Invoice xxxx“ summas 348 500 eurot;  15.05.2018.a sooritati makse äriühingule Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd Bank of China (Quanzhou Branch) kontole nr xxxx selgitusega „PR. Invoice xxxx“ summas 339 750 eurot;  24.05.2018.a sooritati makse äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd China Construction Bank Corporation kontole nr xxxx selgitusega „Invoice HHDxxxx“ summas 197 840 eurot;  24.05.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice XIxxxx“ summas 151 500 eurot;  25.05.2018.a sooritati makse äriühingule Xiamen Win World Co., Ltd China Construction Bank Corporation (Xiamen Branch) kontole nr xxxx selgitusega „Invoice XIxxxx“ summas 149 500 eurot;  25.05.2018.a sooritati makse äriühingule Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd China Construction Bank Corporation kontole nr xxxx selgitusega „Invoice HHDxxxx“ summas 199 792 eurot;

nõuet äritegevusega seotud kulutuste näitamiseks äriühingu kontoväljavõttel, siis tegelikult hiljem on leitud, et see on siiski oluline ja selline nõue sellest lähtuvalt ka kehtestati. K. S.i poolt 30.01.2020.a väljastatatud GFC kreeditorite nimekirjast ja nende nõuetest GFC vastu (T8, tl 78-88) nähtub, et võlausaldajate hulgas ei ole Crosspoint Ltd-d. See tõend tõendab samuti, et likvideerimise hetkeks ei olnud Crosspoint Ltd kontol mitte ühtegi vaba vahendit ehk et kogu raha, mis liikus Crosspoint Ltd kontole GFC-s, liikus sealt kontolt ka kohe edasi. Crosspoint Ltd kontol toimunud tehingud on tõendatud ka GFC kliendihalduri A. K. mobiiltelefoni vaatluse käigus leitud tabeliga. Nimelt on ühe teise kriminaalasja raames teostatud läbiotsimine A. K. suhtes (16.12.2018.a läbiotsimise taotlus ja 19.12.2018.a läbiotsimisprotokoll kriminaalasjas nr 17700000076; T5 kd, tl 315-317; T6 kd, tl 1-80) ja selle käigus leiti A. K. elukohast mobiiltelefon iPhone X (mudel A1901, IMEI-kood xxxx). A. K. elukoha läbiotsimise käigus ära võetud elektrooniliste andmekandjate kopeerimine nähtub 10.01.2019.a vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 17700000076 (T6 kd, tl 81-82). Leitud elektroonilistest andmekandjatest koopiate tegemine nähtub ka 11.02.2019.a vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 17700000076 (T6 kd, tl 83-84), mille käigus tuvastati ka mobiiltelefonis kasutatav e-posti konto: xxxx. Sellelt e-posti kontolt tuvastatud andmeid seoses äriühinguga Crosspoint Ltd on vaadeldud 18.04.2019.a vaatlusprotokollis koos lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 85-89). Vaatlusega tuvastati, et A. Danchak on saatnud 31.07.2018.a kell 12:44 kirja A. K.e, J. P. ja A. Dremovile ning koopiana A. Z.le, A. S. ja M. R.ile. Kirja pealkiri on „Kliendid teistest pankadest - ARUANNE“ ja kirjas palub A. Danchak halduritel operatiivselt (enne kella 15:00) vaadata üle oma klientide nimekiri ja täita tulp BANK within relationship ehk et tuleb valida nimekirjast pank, kus klienti varem teenindati, enne GFC-sse tulekut (ja jätta valimata, kui sellist ei olnud). Kirjas ütleb A. Danchak, et andmed panga kohta, kus klienti teenindati või teenindatakse saavad nad võtta KYC ankeedist ja samuti onboardingul esitatud väljavõtetest. Lisaks on kirjas märgitud, et tulp Transactions ütleb ette kliendid, kelle suhtes ta valis oma kontode vahel raha ülekandmise operatsioonid. Kirjale on lisatud SharePointi link tabelile juurdepääsemiseks. A. K. on nimetatud kirjale 31.07.2018.a kell 14:04 vastanud ja küsinud: „Kas nii on ok?!“, edastades manusena Exceli tabeli, milles on muu hulgas Crosspoint Ltd tehingud perioodil 27.04.2018-04.06.2018.a ja Crosspoint Ltd kliendihaldurina märgitud Aleksei. Tehingute andmed kattuvad varasemalt kohtu poolt analüüsitud andmetega, mistõttu ei hakka kohus neid siinkohal kordama. Süüdistatav A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et see tabel on koostatud tema poolt ja päring kliendihalduritele tehti täiendava riski hindamise eesmärgil. Sellest tabelist nähtub lisaks, et Crosspoint Ltd konto avamisena on märgitud kuupäev 07.03.2018.a. A. Danchak selgitas 21.03.2022.a kohtuistungil, et kui tabelis on Crosspoint Ltd puhul kirje märtsikuus, siis tähendab see, et selles kuus on kas avatud või tehtud mingisugune tegevus kliendiga. Isegi kui nõustuda, et Crosspoint Ltd-le avati konto alles 07.03.2018.a ja 30.01.2018.a avatud konto puhul oli tegemist eelkontoga, nagu on kaitsjad üritanud väita, siis ka eelkonto avamine Crosspoint Ltd-le näitab, et GFC hinnangul olid Crosspoint Ltd poolt esitatud andmed ja dokumendid konto avamiseks piisavad. A. K. poolt A. Danchakile edastatud e-kiri koos tabeliga tõendab, et kui mitte varem, siis vähemalt 31.07.2018.a sai A. Danchak tänu sellele kirjale tervikuna ülevaate Crosspoint Ltd kontol toimunud tehingutest. Arvestades, et kogu kliendisuhte ajal toimus Crosspoint Ltd kontole üksnes üks laekumine, mis kanti tervikuna edasi erinevatele Hiina äriühingutele ning pärast seda ei toimunud Crosspoint Ltd kontol mitte ühtegi tehingut, siis oleks see pidanud äratama A. Danchakis kahtlust. Seda enam, et A. Danchaki ütluste kohaselt oli ta enne GFCsse tulekut töötanud selles valdkonnas enam kui 11 aastat, töötades algselt Ukraina pangas

väliskapitali ja riskijuhtimise valdkonnas, seejärel äriüksuses klienditeenindajana (teenindades ettevõtete suuri laene) ja hiljem üksuse ülemana, omades 28 alluvat. A. Danchaki sõnul tegeles tema juhitav üksus pangateenuste täisspektriga (makseteenused, sealhulgas pangakaardid, arveldusarved, laenude väljastamine, kassatöö, töötamine teiste laenuturul olevate vahenditega, töötasudega seotud dokumendid, väärismetalli müük ja palju muud, mis on pangategevuse ülesanded). Pärast seda töötas A. Danchak enda sõnutsi veel Ukraina Raiffeiseni panga keskkontoris projektijuhina, tegeledes muuhulgas koos juriidilise osakonnaga töötajate ametijuhendite väljatöötamise ja kehtestamisega. Lisaks on A. Danchak öelnud, et tal on majandusalane kõrgharidus, bakalaureuse kraad ja magistrikraad maksude valdkonnas. Kohus on seisukohal, et sellise taustaga inimene nagu oli A. Danchak peaks olema vägagi kursis sellega, milline on ühe äriühingu tavapärane majandustegevus ja selle alusel tehtavad tehingud ning et Crosspoint Ltd majandustegevus ja tehingud ei olnud tavapärased. Sellest hoolimata ühtegi teadet RAB-i sellel ajahetkel A. Danchak ei teinud, kuigi tal selline kohustus AML kontaktisiku ülesandeid täites oli. Nimetatut tõendab RAB-i 01.11.2019.a vastus nr 3.4-4/1351-2 menetleja 01.10.2019.a, 08.10.2019.a ja 14.10.2019.a nõudekirjadele koos lisadega CD-plaadil (T8 kd, tl 68-77), millest nähtuvad äriühingute andmed, kelle osas GFC on esitanud RAB-le teavituse kahtlastest tehingutest alates 01.01.2017.a kuni 31.10.2019.a, sealhulgas, kes on kahtlasest tehingust teavitanud. RAB vastuse kohaselt ei ole käesoleva kriminaalasja aluseks olevate Crosspoint Ltd kannetega (27.04.2018-07.06.2018.a) seoses RAB-le teateid esitatud. Lisaks on RAB selles vastuses kinnitanud, et GFC rahapesuvaldkonna kontaktisik oli alates 25.10.2017.a kuni täpsustamata ajani M. L., seega A. Danchak, täites M. L. ülesandeid, vastutas ka RAB-le rahapesukahtlastest tehingutest teavitamise eest. Sellel, miks A. Danchak oleks saanud ja võinud ka ise RAB-i teavitada, peatub kohus pikemalt allpool. Finantsinspektsiooni 26.11.2018.a vastus nr 4.12-3/5496-1 menetleja 19.11.2018.a nõudekirjale koos lisadega CD-plaadil (T7 kd, tl 27-34) tõendab, et Finantsinspektsioon on uurimisasutusele edastanud FIS § 54 lõigete 4 ja 5 ning KrMS § 32 lõike 2 ja § 215 lõike 1 alusel GFC suhtes teostatud järelevalvemenetluse käigus saadud andmed. Andmed sisaldavad muuhulgas nimekirja 01.01.2018.a kuni 09.07.2018.a perioodil 20 suurima maksete käibega kliendist ja GFC klientide aruandeid klientide poolt tehtud maksetehingute mahtude kohta jaanuar kuni oktoober 2018.a. Andmed on esitatud Exceli tabelina. Suurima maksete käibega klientide nimekirjas on ka Crosspoint Ltd, kelle osas on sissetuleva maksete summana (käibena) märgitud 2 880 000 eurot. Crosspoint Ltd riskiastmena on tabelis märgitud kõrge risk, lisaks et tegemist on Suurbritannia ettevõttega, konto on avatud 07.03.2018.a ja kliendihalduriks on olnud A. Dremov. Ettevõtte esindajaks on tabelis märgitud Moldova kodakondsusega D. M., ettevõtte partneriteks A. M. Y. M. S., Fujian Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd, Xiamen Win World Co., Ltd, Hebei Huashi Dress Group Co., Ltd ja Baoding Municipal Huifa Clothes Co., Ltd. Tabeli andmetel ei ole Crosspoint Ltd kohta RAB-le teavitusi tehtud. Klientide aruannetest nähtub, et Crosspoint Ltd tekib kliendina nimekirja alles mai 2018.a, seejuures on ettevõtte äritegevuseks märgitud hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste rent ning ettevõtte maksete mahuks on 1 857 917 eurot. Juunikuus on ettevõtte maksete mahuks märgitud 1 019 782 eurot, juuli- ja augustikuus 0 eurot ning septembrikuu ja oktoobrikuu tabelis ettevõtet enam kliendina märgitud ei ole. Klientide aruannete koostaja on H. S., kes kinnitas kohtuistungil Finantsinspektsioonile seesuguste aruannete esitamist. Samuti selgitas H. S., et sellise raporti sai ta IT-spetsialisti käest, kes selle süsteemist tõmbas ning ta kontrollis üksnes pisteliselt üle, et raportis ja süsteemis olevad summad klapiksid. Lisaks eelnevalt välja toodud andmetele on Finantsinspektsiooni 26.11.2018.a vastuses ka Exceli tabel nimega „Lisa 2 – Andmed ja dokumendid spetsiifiliste klientide kohta“. Selles

tabelis märgitud andmed kattuvad suures osas suurima maksete käibega tabelis toodud andmetega Crosspoint Ltd kohta, küll aga on teatud erisused. Nimelt on tabelis märgitud Crosspoint Ltd konto avamise kuupäevana 30.01.2018.a, kuigi teises tabelis oli selleks kuupäevaks 07.03.2018.a. Kohus leiab selle vastuolu osas, et kuivõrd eelnevalt on tõendamist leidnud, et Crosspoint Ltd-le avati süsteemis Lennuk konto 30.01.2018.a, siis tuleb just seda kuupäeva arvestada konto avamise kuupäevana. Seda enam, et A. Danchak on istungil selgitanud, et märgitud kuupäev märtsis võib olla seotud ka mingisuguse teise tegevusega, mis kliendiga on tehtud. Crosspoint Ltd kui kliendi osas tehti RAB-i teade alles 20.12.2018.a M. G. poolt, kes oli GFC rahapesuvaldkonna kontaktisikuks alates 19.09.2018.a kuni Finantsinspektsiooni poolt GFC tegevusloa äravõtmiseni (T8 kd, tl 68-77). Crosspoint Ltd oli M. G. poolt edastatud klientide nimekirjas, kellega GFC keeldus alustamast kliendisuhteid 2018. aastal ja kelle kontod suleti 2018.a aastal. Kohtule esitatud Finantsinspektsiooni 25.02.2019.a vastusest menetleja 12.02.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T8 kd, tl 3-6), milles on toodud Finantsinspektsiooni poolt GFC järelevalvemenetluste käigus saadud andmed GFC klientide poolt tehtud maksetehingute mahtude kohta novembris ja detsembris 2018.a ning jaanuaris 2019.a nähtub, et Exceli tabelina esitatud klientide aruannetes ei ole enam Crosspoint Ltd-d märgitud. Kohtu hinnangul on Crosspoint Ltd ülekannete puhul GFC maksekontolt erinevatele Hiina äriühingutele tegemist rahapesu kihistamise faasiga. Ülekannetega on liigutatud eelkuriteost saadud raha ühelt kontolt teistele (kihistatud raha), et peita raha päritolu ning varjata seoseid toime pandud kuriteo ja kurjategijate vahel. RahaPTS § 4 lg 1 p 1 sätestab rahapesuna kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara muundamise või üleandmise, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Vara muundamine on seejuures ka vara vormi muutmine sama vormi raames, kui muutub selle vormi õiguslik alus (nt vara kandmine arvelduskontolt sama isiku arvelduskontole samas või teises pangas, mis õiguslikult tähendab ühe nõudeõiguse asendamist teisega).1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Rahapesust ei saa rääkida juhul kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Nii ei ole rahapesuga tegemist üldjuhul olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt n.-ö. vahetusse lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. juuni 2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05 p 25). Kohtu hinnangul tõendab käesolevas kriminaalasjas vara ebaseadusliku päritolu varjamist see, et Crosspoint Ltd kontole laekus ühekordne suur summa, mis kanti lühikese ajavahemikul jooksul samas mahus peaaegu täielikult edasi. Mingeid muid tehinguid kontol ei tehtud ning Crosspoint Ltd kontol puudusid ka tavapärase äriühingu tegevusega seotud kulutused. Kui ülekanded olid sooritatud, siis makseasutuses avatud kontot enam ei kasutatud, uusi laekumisi ei toimunud.

Rahapesu koosseisuga kaitstav õigushüve sisustatakse RahaPTS § 1 kaudu. RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahapesu on kahjustusdelikt. Kuritegelikult saadud vara raha- või majanduskäibesse toomisega moonutatakse konkurentsi, soodustatakse varimajandust, suurendatakse kapitali volatiilsust, destabiliseeritakse majandussüsteemi, raskendatakse rahapoliitika kujundamist, kahjustades seeläbi riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, kus puhastatakse vara esmalt selle algsest kuritegelikust taustast ja alles seejärel kasutatakse seda mis tahes legaalsel otstarbel. Rahapesu koosseisu aluseks olev õigushüve on kõige laiemalt määratletuna rahandus- ja majandussüsteemi korrapärane toimimine, konkreetselt aga legaalse majandus- ja rahakäibe kindlustamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2010.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-10 p-d 11-15). Rahapesu kooseisu eesmärk on kaitsta riigi rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest, samuti pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10 p 24). Seega tuleb rahapesu koosseisu tuvastamiseks näidata ära ka asjaolu, et kuritegeliku vara kasutamisel kui rahapesul on reaalne potentsiaal majanduse normaalse toimimise kahjustamiseks. KarS § 394 koosseisus kirjeldatud käitumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamisel on seadusandja eesmärgiks seadnud riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmise kuritegeliku varaga manipuleerimise eest, mitte aga igasuguse kuritegelikul teel saadud vara kasutamise kriminaliseerimise, mille käigus jääb vara tegelik päritolu varjatuks. Nii pole rahapesuna alust käsitada toiminguid, mille sisuks on kuritegeliku päritoluga vara käitlemine isiklikuks tarbeks ja mis pole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele (näiteks kuritegelikul teel saadud vara suunamine vahetusse lõpptarbimisse) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. juuni 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-11 p 23.3). Kohtu hinnangul ei saa käesolevas kriminaalasjas kahtlust olla selles, et jaht Alexandra müügi eest saadud 2 880 000 eurol, mis laekus Crosspoint Lt kontole GFC makseasutuses ja kanti sealt edasi Hiina äriühingutele, on mõju Eesti Vabariigi rahandus- ja majandussüsteemi tervikuna toimimisele, sealhulgas finantssektori läbipaistvusele ja aususele. Sellist mõju kinnitab ka eelnevalt viidatud Finantsinspektsiooni faktileht GFC kohta ja Finantsinspektsiooni kodulehe 27.09.2019.a väljatrükk – Makseasutuste sektori I kvartali 2019.a ülevaade (T8 kd, tl 46-50), mille kohaselt oli seisuga 31.03.2019.a Eesti turul tegutsenud makseasutuste arvestuses GFC turuosa maksete mahu järgi 51,1 %. Märkimata ei saa ka jätta, et GFC on ise Finantsinspektsioonile edastatud andmetes (T7 kd, tl 27-34) nimetanud Crosspoint Ltd ühena suurimate maksete käibega klientidest. Arvestades, et GFC oli Eestis asutatud äriühing ja pakkus makseasutusena teenuseid Eesti territooriumil, siis omavad kahtlemata GFC-s toimuvad ebaseaduslikud tehingud mõju Eesti Vabariigi rahandusja majandussüsteemi tervikuna toimimisele. Seda enam, et GFC kaotas makseasutusena tegutsemise litsentsi just nimelt oluliste RahaPTS ja MERAS-e rikkumiste tõttu. Kuivõrd eespool nimetatud tõendid tõendavad, et Crosspoint Ltd tehingutega seotud alusdokumendid tulid tihtipeale ka A. Š.ilt, kes justkui vahendas Crosspoint Ltd esindaja vastuseid teistele GFC töötajatele, siis peatub kohus siinkohal A. Š.i rollil seonduvalt Crosspoint Ltd tehingutega.

Tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et seonduvalt jahi tehinguga käis GFC-s kõva vaidlus. Jahi tehing oli siis AML kontrollis ja küsiti dokumente selle tehingu kohta. Vaidlusega olid seotud lisaks M. L. ja kliendihaldurile ka juhatuse liige A. Danchak ja lisaks A. Š.. Tunnistaja sõnul ei olnud tavapärane, mitte igapäevane, et A. Š. mingisuguste maksete osas sekkus vaidlustesse. Kuna tunnistaja vene keeles kõigest aru ei saa, siis sai ta lihtsalt hääletoonist aru, et tegu on vaidlusega. Neil on selline kontor, kus kõik istusid koos, v.a nõupidamiste ruum ja kui seal toimusid mingid suuremad vaidlused, siis seda oli kuulda. Tunnistaja M. L. on samut kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt tundis A. Š. suhtluses temaga väga huvi ühe jahi tehingu vastu. Jahi tehing jäi talle meelde, sest ta tundis selles osas survet A. Š.i ja A. Danchaki poolt. Surve seisnes selles, et tunnistaja tuli alles puhkuselt ja selle tehinguga tegeles eelnevalt A. Danchak ning siis anti see justkui tunnistajale, et ta peaks mõne päevaga selle küsimuse ära lahendama. Kuna tunnistaja oli just puhkuselt tulnud, siis leidis ta, et peab ikkagi otsast peale süvenema. Tunnistaja soovis jahiga seoses täiendavaid dokumente, et aru saada, kuidas jaht on soetatud ja kust pärinevad need rahalised vahendid, kust jaht osteti algselt, vara päritolu ning küsis lisaks veel täiendavaid küsimusi. Lõppjäreldus seoses jahi tehinguga oli M. L.l see, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni ja andis sellest teada A. Danchakile. A. Danchak kinnitas selle tehingu. Kui M. L. oli tehingule vastu ja temas siseveendumust ei tekkinud, siis fikseeris ta selle üldjuhul kas siis e-maili teel või suusõnaliselt. Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja ei olnud nõus selle tehingu tegemisega vastas M. L., et seda ei saa päriselt nii öelda, ta ei jõudnud lihtsalt sisemise veendumuseni, et oleks seda ise teinud. Tunnistaja ei mäleta, kas ta sellest tehingust ka RAB’i teavitas. Kohtu poolt analüüsitud tõendid, sealhulgas mitmed kirjavahetused, tõendavad M. L. ütlusi, et A. Š.il oli huvi jahi tehingu vastu. A. Š. edastas GFC-le Crosspoint Ltd tehingutega seotud alusdokumente ja tundis huvi selle vastu, et need tehingud saaksid tehtud. Kahtlust ei ole selles, et A. Š.i poolt edastatud dokumentidest lähtuti kliendi Crosspoint Ltd-ga seotud tehingute osas otsuste vastuvõtmisel (kas need kinnitada ja lubada või tagasi lükata). Süüdistatav A. Danchak on 13.05.2022.a kohtuistungil A. Š.i meili pealt laekunud dokumentide osas kinnitanud, et dokumendid peavad igal juhul laekuma ametlikult ja nii palju kui temal on teada Crosspoint Ltd osas, siis just nii oligi. A. Danchaki seesugused ütlused lähevad aga vastuollu tema poolt 11.05.2018.a kell 13:54 A. Dremovile saadetud kirjaga, milles ta annab A. Dremovile korralduse A. Š.i poolt edastatud dokumendid paigutada SharePointi. Nimetatu tõendab, et A. Š.ilt saadud dokumendid laeti ikkagi üles SharePointi, kuigi need ei tulnud n-ö ametliku teed pidi ja seega ei saa kindel olla selles, et need dokumendid oleks veel kliendilt topelt üle küsitud. Seda enam, et kliendihaldur A. Dremov, kes dokumentide kogumisega oleks pidanud tegelema või vähemasti vahendama juhatuse liikme ja AML kontaktisiku poolt esitatud küsimusi, on kohtuistungil öelnud, et ta ei mäleta midagi seoses sellega, et oleks topelt kliendilt küsinud üle nende dokumentide kohta, mis olid juba A. Š.ilt tulnud. A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema postkastis kokku e-kirju, mis puudutavad kliendi Crosspoint Ltd teenindamist 57, millest 13 on saadud A. Š.i käest (kliendi ankeedid, e-kirjad selgitustega finantsoperatsioonide kohta, arved ja lepingud toodete tarnijatega). Kaitsja küsimusele, miks just A. Š. vastas kliendiga seotud küsimustele või saatis mingisuguseid dokumente, vastas A. Danchak, et selline protsess ei vastanud ettevõttes kombeks olnud kommunikatsioonile, sest õige protseduur käis läbi kliendihalduri ja spetsiaalse postkasti. Samas polnud see ka midagi väga erilist, kuna mõned kliendid, keda teenindati ettevõttes GFC, olid otse A. Š.i poolt toodud ettevõttesse ning A. Š. pöördus tihti juhatuse ja isegi ettevõtte töötajate poole küsimusega, miks mõni tehing ei saa tehtud või tehakse seda liiga aeglaselt ning vahel ta üritas seda infot edastada otse. Otse dokumentide edastamine A. Š.i poolt oli selleks, et protsessi kiirendada. Kuigi A. Danchak andis ütlusi, et

tema ja teine juhatuse liige M. R. tahtsid ikkagi, et oleks rakendatud ametlik protseduur, kõik oleks fikseeritud kirjalikus vormis ja vastavalt GFC-s kombeks olnud protseduurile, siis tegelikkuses on tõendamist leidnud, et A. Danchak nii ei toiminud. Vastasel korral ei oleks ta nõustunud vastu võtma A. Š.i poolt edastatud dokumente, ilma veendumata nende autentsuses ja selles, kas need on kindlasti kliendi enda poolt edastatud. Samuti ei oleks A. Danchak andnud ka korraldust lisada need SharePointi, mis oli GFC peamine dokumentide hoidla ja milles hoitud dokumentidest lähtuti tehingute tegemisel. Crosspoint Ltd tehingutega seotud kirjavahetus on tuvastatud ka A. Danchaki elukoha läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatelt ja meiliaadressidelt. Nimelt on 05.12.2019.a läbiotsimise taotluse alusel teostatud 09.12.2019.a läbiotsimine A. Danchaki elukohas Xxxx ja tema kasutuses olevas sõiduautos Honda Civic registreerimismärgiga xxxx (T4 kd, tl 1-18). Läbiotsimisprotokoll koos fototabeli ja CD-plaadiga tõendab, et A. Danchaki elukoha läbiotsimisel võeti ära erinevad andmekandjad, kalender-märkmik, sõiduki registreerimistunnistus sõidukile registreerimismärgiga xxxx, Baltic Logistic Service OÜ pitsat koos karbiga, erinevad pangakaardid ja SIM kaardid, dokumendid ning sõiduauto läbiotsimisel võeti ära erinevad arved koos kviitungitega, liikluskindlustuse sertifikaat, halli värvi plastikust võti, sinist värvi plastikust pult Nice ja videoregistraator 7OMAI. A. Danchaki elukoha ja sõiduauto läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud andmekandjate (2 iPhone, mobiiltelefonid Samsung GT-i8190, Samsung Galaxy S7, iPhone 8, Nokia, iPhone A1660, iPhone A1660, Nokia TA-1034 ja iPhone X, kaks kõvaketast, SIM kaart 8 tk, telefonid Samsung Galaxy S8 ja iPhone XS MAX, telefon Samsung GT-I9060I, kõvaketas Kimax BS-U35WF, auto videoregistraator 7OMAI ja Apple watch, sülearvuti Lenovo G780, tahvelarvuti Microsoft Surface mudel 1724) kopeerimist tõendab 18.03.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 19-22). A. Danchaki 09.01.2020.a kiri (T4 kd, tl 93-95) tõendab tema poolt elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti Microsoft Surface Pro ning mobiiltelefonide iPhone X ja iPhone 7 paroolide avaldamist. A. Danchaki elukoha ja sõiduauto läbiotsimiselt leitud ja ära võetud andmekandjatel olevaid faile ja kirjavahetust on vaadeldud 30.04.2020.a vaatlusprotokollis koos CD-plaadiga (T4 kd, tl 23-31). Vaadeldud kirjavahetused tõendavad, et Crosspoint Ltd-ga seotud dokumente on A. Danchakile ja A. Dremovile edastatud nii A. Š.i poolt kui ka tuvastamata meiliaadressidelt. Näiteks on kasutajalt G. xxxx edastatud 25.04.2018.a kell 15:04 A. Dremovile jaht Alexandraga seotud dokumendid, mille A. Dremov on samal päeval kell 15:34 A. Danchakile edasi saatnud (CD-plaadil lisa 8). Vaadeldud on ka A. Danchaki poolt 25.04.2018.a kell 17:37 A. Dremovile edastatud kirja, milles ta annab korralduse 25.04.2018.a edastatud jaht Alexandraga seotud dokumendid lisada SharePointi ning esitab seoses jahi müügiga täiendavaid küsimusi. Sellele kirjale järgneb A. Danchaki poolt 27.04.2018.a kell 10:13 A. Dremovile edastatud kiri, milles ta palub täiendavat infot seoses tehinguga viitega 00C75A, millega laekus Crosspoint Ltd kontole jaht Alexandra müügist 2 880 000 eurot. Sellele päringule on A. Š. samal kuupäeval kell 10:22 vastanud ja öeldnud järgmist: „Jaht ostetakse brokeri kaudu, päringu võib anda brokeri kohta, kuid mitte ostja kohta, see on vastuolus mistahes ärieetikaga ja see ei ole täpselt meie asi, kes ostab, ostja on kolmas osapool...“ (CD-plaadil lisa 17). Lisaks on vaadeldud kirjavahetust, kus kasutaja G. xxxx on 08.05.2018.a kell 14:49 edastanud aristoonale xxxx dokumendid, mis sisaldavad Crosspoint Ltd KYC ankeeti allkirjastatuna 22.01.2018.a D. M.i poolt, Crosspoint Ltd ja Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd vahel sõlmitud lepingut ja arvet ning ka Crosspoint Ltd maksete struktuuri, millest nähtub, et algselt on plaanitud tehinguid teha üksnes Fuijan Tian Jucheng Supply Chain Management Co. Ltd-ga. Kirjas on viidatud ka tarnija xxxx koduleheküljele. Nimetatud kirja koos dokumentidega on A. Š. e-posti aadressilt xxxx 08.05.2018.a kell 15:07 edastanud A. Danchakile (CD-plaadil lisa 13). Samuti on kasutaja E.

xxxx edastanud 06.06.2018.a kell 17:05 A. Danchakile Crosspoint Ltd ja Xiamen Win World Co., Ltd vahel sõlmitud lepingu ja arved (CD-plaadil lisa 12). Eeltoodu tõendab veel kord, et kuigi osad Crosspoint Ltd-ga seotud dokumendid on tulnud tuvastamata meiliaadressidelt ja mitte n-ö ametliku kanalit pidi nagu A. Danchak kinnitas, et dokumente kogutakse, siis on need dokumendid sellest hoolimata salvestatud SharePointi Crosspoint Ltd kausta. Süüdistatav A. Danchak on 23.05.2022.a kohtuistungil oletanud, et A. Š.ilt saadud dokumendid on temale üle antud otse kliendi poolt või siis kliendi esindaja poolt ning eeldanud, et A. Š.ile e-kirja saatnud e-posti aadress kuulub kliendile. Nimetatu tõendab, et tegelikkuses ei kontrollinud ei A. Danchak ega ka A. Dremov üle, kes dokumendid päriselt GFC-le edastas ja koostas, vaid lähtuti üksnes oletusest, et küllap need on kliendi poolt A. Š.i kaudu edastatud. Kohus nõustub prokuröriga, et juba ainuüksi selliste dokumentide aktsepteerimine näitab, et sisulist kontrolli dokumentidele ei tehtud ja dokumente aktsepteeriti üksnes seetõttu, et täita dokumentide kogumise kohustus. Ühes eelnevas kirjas viidatud veebilehekülge xxxx on vaadeldud 06.04.2020.a vaatlusprotokollis koos lisadega CD-plaadil (T6 kd, tl 90-95). Kuna veebilehekülg enam vaatluse hetkel ei avanenud, siis vaadeldi veebilehekülge salvestatud veebilehtede ajaloo abil, mille tulemusena selgus, et veebilehte on salvestatud ajavahemikul 14.06.2017-28.12.2018.a kokku 5 korral. Domeeni xxxx on esmakordselt nähtud 18.10.2015.a ja viimast korda 18.06.2019.a. Veebileht on hiinakeelne. Vaatlus tõendab, et koduleht viitab äriühingule Fujian Tian Jucheng Supply Management Co. Ltd ehk samale Hiina äriühingule, kellele tegi Crosspoint Ltd ülekandeid. Lisaks nähtub sellest tõendist, et kodulehel ei olnud teavet selle kohta, et tegemist oleks tekstiilide müügiga tegeleva äriühinguga (tekstiilitoodetest olid üksnes üksikud jopede pildid), vaid transpordiga tegeleva äriühinguga. Vaatluse käigus selgus ka, et kodulehel olevad allviited ei vii mitte kuhugile, avanevad üksnes tühjad valged lehed. Eelnev tõendab, et Hiina äriühingu tegevusala ei olnud see, mida tehingute sooritamisel üritati näidata. Prokurör on süüdistuskõnes märkinud, et GFC-s olid läbivad protseduurireeglite rakendamise puudujäägid ning RahaPTS reeglite rikkumised, mille tõttu ei osanud GFC töötajad rahapesu tõkestada ja see tõi muuhulgas kaasa ka Crosspoint Ltd tehingute lubamise. Seejuures tugineb prokurör Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, leides, et Finantsinspektsiooni üldised järeldused on üle kantavad ka Crosspoint Ltd tehingutele. Finantsinspektsiooni 26.08.2019.a vastus menetleja 05.09.2019.a ja 11.06.2019.a nõudekirjadele (T8 kd, tl 51-59) tõendab, milliseid dokumente on Finantsinspektsioon GFC suhtes läbi viidud menetluste käigus kogunud ja koostanud, sealhulgas on toodud kuupäevaliselt ajatelg, millal mingi otsus on GFC suhtes Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud. Peamised olulised kuupäevad ja toimingud seonduvalt Finantsinspektsiooni poolt GFC suhtes tehtud otsustest nähtuvad kokkuvõtvalt ka Finantsinspektsiooni juhatuse 27.05.2019.a otsusest nr 4.1-1/70 (T8 kd, tl 23-45), millega GFC-lt võeti ära tegutsemisluba. Sellest otsusest selgub muuhulgas, et Finantsinspektsioon on teinud GFC-le järgmised ettekirjutused: 1) Finantsinspektsioon viis GFC-s perioodil 02.10.2017.a kuni 27.10.2017.a läbi esimese kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades. Kontrollakt 1 toimetati GFC-le kätte 06.02.2018.a kirjaga nr 4.7.-1.12/4010-11 ja 02.04.2018.a tegi juhatus otsusega nr 4.1-1/50 GFC-le esimese ettekirjutuse Kontrollaktiga 1 tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks; 2) Finantsinspektsioon viis GFC-s perioodil 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a läbi teise kohapealse kontrolli (T7 kd, tl 35-43), mille käigus tuvastas ulatuslikke

õigusrikkumisi kontrollitud valdkondades. Kontrollakt 2 toimetati GFC-le kätte 04.02.2019.a kirjaga nr 4.7-1.12/2910-20. Omavahendite minimaalsuuruse nõude rikkumise tõttu tehti 21.01.2019.a otsusega nr 4.1-1/1 GFC-le teine ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. GFC ei täitnud omavahendite minimaalsuuruse nõuet ja Finantsinspektsiooni teist ettekirjutust, mistõttu rakendas Finantsinspektsioon GFC suhtes 26.02.2019.a kirjaga nr 4.5-1.16 sunniraha summas 1600 eurot teise ettekirjutuse täitmiseks ning hoiatas teistkordse mittetäitmisega kaasneva sunniraha rakendamisest. Kuna teise ettekirjutuse täitmiseni ei viinud ka sunniraha kohaldamine, rakendas Finantsinspektsioon teise ettekirjutuse jätkuvast mittetäitmisest tulenevalt GFC suhtes 04.03.2019.a kirjaga nr 4.5-1.16/123-8 veelkord sunniraha summas 3200 eurot ning hoiatas jätkuvate rikkumistega kaasnevast sunniraha rakendamisest. GFC likvideeris omavahendite minimaalsuurusega seotud mittevastavuse ja täitis teise ettekirjutuse alles 07.03.2019.a, s.o ligikaudu 1 aasta pärast Finantsinspektsiooni esimest hoiatust omavahendite minimaalsuuruse nõude võimaliku rikkumise kohta, rohkem kui 2 kuud pärast rikkumise tekkimise kuupäeva ja ligikaudu 1,5 kuud pärast teist ettekirjutust. 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 tunnistas Finantsinspektsioon GFC tegevusloa kehtetuks. Eeltoodust selgub, et teine kohapealne kontroll viidi Finantsinspektsiooni poolt GFC-s läbi 09.07.2018-03.08.2018 ja selle kohapealse kontrolli kohta koostati kontrollakt 04.02.2019.a. Teise kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktidega kehtestatud korra rikkumised on need, millele prokuratuur süüdistusaktis eelkõige tugineb. Süüdistuse kohaselt toimus rahapesu GFC-s perioodil 30.01.2018.a07.06.2018.a, seega enne Finantsinspektsiooni poolt GFC-s teise kohapealse kontrolli teostamist. Samas ei saa märkimata jätta, et Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a GFC tegevuseloa kehtetuks tunnistamise otsusest selgub, et GFC-s tuvastati olulisi rikkumisi ja probleeme GFC rahapesuvastases tegevuses ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamises juba 2016. aastal, kui GFC lepinguline siseaudiitor viis läbi siseauditi. Olenemata sellest, et Crosspoint Ltd tehingute toimumise ajaks ei olnud Finantsinspektsiooni poolt GFC-s veel teist kohapealset kontrolli läbiviidud, siis on selge, et Finantsinspektsiooni poolt tuvastatud rikkumised ei juhtunud üleöö, vaid need rikkumised kujunesid pikema ajaperioodi jooksul. See ajaperiood hõlmab ka Crosspoint Ltd tehinguid, olgugi, et nende kohta ei ole kontrollaktis midagi eraldi välja toodud. Iga mõistlik inimene, kes Finantsinspektsiooni poolt välja toodud puuduste ja rikkumistega tutvub, saab aru, et need rikkumised ei esinenud üksnes selle ca kuu aja jooksul, mil Finantsinspektsioon kontrolli teostas, vaid tuvastatud puudused näitavad, et see oli pikemaajaline protsess. Seega nendele rikkumistele ja tuvastatud puudustele tuginemine on igati asjakohane. Finantsinspektsiooni 13.07.2018.a elektronkirjast M. R.ile ja A. Danchakile (T21 kd, tl 134139) nähtub, et Finantsinspektsioon edastas Finantsinspektsiooni juhatuse liikme 18.06.2018.a korralduse nr 4.7-1.12/2910, milles teavitas ajavahemikul 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a GFC-s toimuvast kohapealsest kontrollist ning ettevõtetest, kelle puhul soovitakse kõiki GFCl olemasolevaid andmeid ja dokumente. Edastatud algne kiri on olnud eesti keeles ning A. Danchak on tõlkinud selle vene keelde ja edastanud M. R.ile, L. R.le ja A. Š.ile. Oluline on selle kirja puhul see, et Crosspoint Ltd-d selles nimekirjas välja toodud ei ole ehk et Finantsinspektsioon selle kliendi vastu tollel hetkel huvi ei tundnud. Finantsinspektsiooni poolt GFC-s teostatud teise kohapealse kontrolli (Finantsinspektsiooni 13.02.2019.a vastus nõudekirjale nr 4.12-3/5496-4 koos CD-plaadiga ja koopiaga vastuskirjast ning 15.02.2019.a õiend koos CD-plaadiga; T7 kd, tl 35-43) ja GFC tegevusloa

27.05.2019.a kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.1-1/70 (T8 kd, tl 23-45) kohaselt on GFC rikkunud:  MERAS § 50 lõikes 1 ja RahaPTS § 14 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustust, sest on jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetele vastavad protseduurireeglid. Muu hulgas on tuvastatud, et (i) protseduurireeglid on laialivalguvad ja süstematiseerimata, nad on erinevates keeltes ning neil puudub hierarhia; (ii) nende keel ei ole ühtne; (iii) need on puudulikud ja ei sisalda selgeid käitumisjuhiseid; (iv) ei vasta tegelikkusele (tähelepanek 4);  RahaPTS § 20 lg 1 punktis 3 sätestatud nõuet ning ei ole õigesti tuvastanud tegelikku kasusaajat ja ei ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest (tähelepanekud 1, 8 ja 14);  RahaPTS § 20 lg 1 punktis 4 ja lõikes 2 sätestatud nõuet ning ei ole õigesti tuvastanud ärisuhte ja tehingu eesmärki ning olemust, sh kliendi tegevusala/tegevusvaldkonda, maksetavasid (sh kogemust deklareeritud tegevusalal) ja olulisemaid äripartnereid (tähelepanekud 1 ja 8);  RahaPTS § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet ning ei ole kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta (tähelepanekud 1 ja 8);  RahaPTS § 20 lg 1 punktis 6 ja § 23 lg 2 punktis 1 ja 3 sätestatud nõudeid, kuna ei ole ärisuhtes teostanud tehingute kontrolli ning ei ole õigesti tuvastanud tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu (tähelepanekud 1 ja 10–16);  RahaPTS § 20 lõiget 6 ja §-i 36 jj ning ei ole hoolsusmeetmeid kohaldanud vastavalt ärisuhte riskile või kliendile määratud riskiastmele ja ei ole kohaldanud tavapärasemast kõrgema riskiga klientide puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid (tähelepanekud 1 ja 7-16);  RahaPTS § 49 lõikes 1 sätestanud kohustust ning ei teinud RAB-le rahapesu kahtlusega teateid (tähelepanekud 1 ja 17). Lisaks on eraldi välja toodud, et GFC juhatus on rikkunud:  MERAS § 47 lõikes 5 sätestatud ning ei ole tegutsenud nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele ja lähtudes makseasutuse ning tema klientide huvidest (tähelepanekud 1 kuni 3 ja 5 kuni 6);  MERAS § 47 lõikes 6 sätestatud ning ei ole taganud, et teenust osutatakse õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega (tähelepanek 1);  MERAS § 47 lõikes 7 sätestatud ning ei ole taganud, et oleks kehtestatud riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest raporteerimise protseduurid, mis on makseasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed (tähelepanekud 1 kuni 4). Eelnevast nähtub, et Finantsinspektsioon on tuvastanud hulgaliselt puudusi, millega GFC on väidetavalt rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda ja need tuvastatud rikkumised olid aluseks, miks Finantsinspektsioon tunnistas GFC tegevusloa kehtetuks. Kuigi kohus tõi Finantsinspektsiooni poolt tuvastatud peamised rikkumised ja tähelepanekud välja ning leiab, et nendele tuginemine on asjakohane, siis on ka oluline märkida, et Finantsinspektsiooni juhatuse 27.05.2019.a otsus nr 4.1-1/70 on GFC, T. Järviste, A. Danchaki ja L. R. poolt vaidlustatud. Tallinna Halduskohtu 25.09.2019.a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-19-1196 (T22 kd, tl 83-86) on nende kaebus võetud menetlusse. Kuigi 14.03.2022.a on Tallinna Halduskohus teinud otsuse ning jätnud esitatud kaebuse mingis osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, siis otsusele on esitatud apellatsioonikaebus, mis on 10.05.2022.a küll võetud menetlusse, kuid lõpliku lahendit selles osas tänaseks selgunud ei ole.

A. Danchak selgitas 22.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et GFC hinnangul olid Finantsinspektsiooni poolt kontrollaktis tehtud tähelepanekutest ja järeldustest ligikaudu kolmandik valed, ligikaudu 40% olid osalised õiged ja kolmandik olid õiged. Põhjusena, miks suurem osa Finantsinspektsiooni järeldustest olid tehtud valesti, tõi süüdistatav välja, et kui on suur osa tähelepanekuid, mis on valed ja veel rohkem on järeldusi, mis on osalised õiged, siis Finantsinspektsioon analüüsis neid valesid ja osaliselt valesid tähelepanekuid ja tegi nende põhjal omad järeldused, mis olid täiesti valed selliselt, et üldised järeldused GFC tegevuse kohta olid valed. A. Danchak tõi kohtuistungil ka välja, et Finantsinspektsiooni kõige rängem viga puudutas IP-aadresside analüüsi. Asjaolu, et Finantsinspektsioon on teinud IP-aadresside osas valed järeldused, on kinnitanud ka GFC-s IT-juhina töötanud tunnistajana üle kuulatud V. T.. Ütluste kohaselt on V. T.l kõrgem haridus elektroonika ja rahanduse valdkonnas ning varasem 11 aasta pikkune Ukraina pankades töötamise kogemus, sealjuures 10 aastane kogemus IT juhina. GFC-s tegeles tunnistaja kõigega, mis puudutas pangasüsteeme ja posti (elektrooniline post, serverid, võrguühendused, seadmed, automatiseerimine ja protsesside käsitsi teostamine). Tunnistaja V. T. selgitas kohtuistungil, et tema koostas Finantsinspektioonile aruande, milles olid andmed GFC töötajate liikumise kohta andmebaasis. V. T. hinnangul oli Finantsinspektiooni poolt nende andmete pinnalt tehtud arusaamatu järeldus, mis oli täiesti ebaõige ja jääb talle alatiseks meelde. Nimelt olid kõik arvud, mis puudutasid GFC kontorit, korrutatud 1048-ga. Tunnistaja selgitas, et GFC office on ettevõtte GFC kontori IP aadress ja vastavalt siis ka klientide aadressid ning need andmed olidki korrutatud. Sisenemiste arv oli korrutatud mingite imelike arvudega. Number 1048 oli tunnistaja sõnul see number, kui palju kordi üldse iGFC internetipanka oldi sisenetud ettevõtte kontorist kogu töötamise aja jooksul. V. T. ütluste kohaselt oli tema Finantsinspektsiooni aruande kohaselt teinud üle 300 000 sisselogimise, kuid kui ta võttis enda tegeliku sisenemiste arvu ja jagas selle Finantsinspektsiooni poolt saadud summaga, siis sai ta jagatiseks 1048. Lisaks oli näiteks J. P. sisenenud kõigest 12 korda, aga Finantsinspektsiooni andmetel oli ta sisenenud kuskil 14 000 korda. Ka J. P.i tegeliku sisenemiste arvu ja Finantsinspektsiooni poolt märgitud sisenemiste arvu omavahelisel jagamisel sai ta tulemuseks arvu 1048. V. T.le näidati kohtuistungil Finantsinspektsioonile saadetud vastust ja kontrollakti ning tunnistaja märkis, et GFC vastuse tabelis punasega tähistatud lahter nimetusega „technical data used by GFC for own analysis“ ongi see 1048, milles ta rääkis. See arv räägib sellest, mitu korda selles tabelis üldse kohtab IP aadressi, mis on lõpuga 226. See arv on ligilähedane kogu sisenemiste arvule iGFC kontorist. Finantsinspektsioon ongi õige numbri korrutanud selle 1048-ga. Näiteks on näha, et J. P. sisenes 12 576 korda ning kui see arv jagada 1048-ga, siis on tulemuseks 12, mis sisaldab nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sisenemisi iGFC-sse. Selleks, et aga aru saada sisenemiste arvust, tuleb V. T. ütluste kohaselt ära lugeda tabelis olevad kanded. Kui inimene sisenes kell 14:25, siis ei saanud ta samal hetkel siseneda 1048 korda. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et väli 1048 on sisestatud kellegi GFC töötaja poolt oma isikliku analüüsi tegemiseks, et kiiresti näha, mitu korda üldse on sellelt IP aadressilt sisenetud ja ilmselt see jäi siis Finantsinspektsioonile vastuse edastamisel eemaldamata. V. T. kinnitas ka kohtuistungil, et Finantsinspektsiooni poolt märgitud arv, mille kohaselt on A. Danchak sisenenud IPaadressile 80 696 korda, on vale. Tunnistaja märkis lisaks, et kui sisenetud oleks nii palju kordi nagu on märkinud Finantsinspektsioon, siis nad oleksidki ainult sellega tegelenud. Tunnistaja V. T. ütlusi IP-aadresside kohta tehtud järelduste osas kinnitavad ka asjatundja M. V. poolt 30.04.2021.a kohtuistungil antud ütlused (K4 kd, tl 95-98) ja asjatundja ülekuulamisel kasutatud GFC internetipanga kasutamise logifailid koos CD plaadiga (T22 kd, tl 96-252). Ütluste kohaselt on M. V. lõpetanud Nõo Reaalkooli programmeerija kutsega ja pärast seda õppinud 5 aastat TTÜ-s arvuti- ja süsteemitehnika õppesuunal ning lõpetanud

selle inseneri kutsega. Alates 1995.a on ta töötanud erinevate internetiteenuse operaatorite juures, hetkel töötab Xxxx. Ekspertiiakti palvega pöördus Mikronet OÜ poole, keda asjatundja esindab, Cuesta Advokaadibüroo. Kuigi esialgne tellija oli Cuesta Advokaadibüroo, siis lõpuks läks ekspertiisiakt GFC Holding OÜ-le. Esimene kontakt oli L. R.ga ning materjalid ekspertiisiks, seahulgas Finantsinspektsiooni kontrollakt, GFC vastuväited ja logifailid, tulid samuti kõik advokaadibüroo kaudu. Kui asjatundjale näidati logifaile, siis kinnitas ta, et see on peamine fail, mille pealt on kokku loetletud erinevad logimised ning need peaksid kajastama erinevaid tehinguid selle panga keskkonnas. Küll aga on asjatundja sõnul väheusutav, et need logifailid kajastavad ainult sisselogimisi, kuna kanded on väga tihti kellaajaliselt lähestikku. Hinnangu andmiseks käis asjatundja ka GFC kontoris, vestles A. Danchakiga ja küsis küsimusi. Kohtumise juures olid ka Cuesta Advokaadibüroo esindajad. Kohapeal olles vaatas asjatundja üle ka ühe kontori IP aadressi ja tuvastas, et see IP aadress oli seal kõigile kasutatav, näiteks said seda kasutada ka kontori külastajad. Asjatundjale näidati kohtuistungil GFC Finantsinspektsiooni kohapealse kontrollakti lehekülgedel 59 ja 60 asuvat tabelit. Tabelile tuginedes selgitas asjatundja T. Järviste osas, et tabelis toodud IP aadressid on küll vastavuses logifailidega, kuid vastavuses logifailidega ei ole sisselogimise numbrid. Asjatundja kinnitas, et number IP-aadressi real, mis on lõpuga .226 ja kus on märgitud, et sellelt aadressilt logis T. Järviste sisse 3872 korda, ei ole õige. Asjatundja tõi välja, et selles logifailis on nimetatud IP-aadressiga 11 rida. See IPaadress kuulub GFC kontorile ja ka teised isikud, kes on kas kontoris olnud või kontorit külastanud, on seda IP-aadressi kasutanud. Asjatundja märkis ka, et kui vaadata logifailist selle IP-aadressiga tehinguid, siis neid on küll kokku 11, aga paljud tehingud on väga lähestikku. Seega asjatundja ütleks, et seda IP-aadressi on kasutatud 3 korda ehk 3 korral on täiesti erinevatel aegadel neid toiminguid tehtud. Kuna paljud toimingud on ajaliselt väga lähestikku, siis võibki tegemist olla näiteks sisselogimise ja kontojäägi vaatamisega või sisselogimisee ja ülekande tegemisega. Asjaolu, et tabelile järgnevas lõigus on viidatud selle sama IP-aadressi osas, et GFC Holding OÜ poolt on sisselogimisi olnud 11 528 korda ja tabelis üleval pool, kus on samamoodi GFC Holding OÜ ehk T. Järviste, on märgitud sama IP aadressi juurde 3872 korda ehk esineb praktiliselt 3-kordne vastuolu, ei osanud asjatundja kuidagi kommenteerida. Ta ei leia, kust see number 3872 on tulnud. Alumise numbri osas selgitas asjatundja, et tabelis on tulbad A, B, C, D ja järgmine on F, seega üks tulp on varjatud ning GFC on selle kohta oma vastuväites öelnud, et seal on tehnilised andmed. Finantsinspektsioon on aga seda tulpa kasutanud sisselogimiskordade arvutamisel. Selles tulbas on asjatundja arusaamiste järgi number, mitu korda on selle rea peal olevat IP aadressi kokku kasutatud. Näha on aadressi, mis lõppeb .82 ja neil kõigil on IP count täpselt samasugune. Kui nüüd otsida sellest failist välja T. Järviste ehk kui teha otsing „Tiiu“ ja vaadata uuesti neid esimesi tulpasid, siis on näha, et aadressi, mis lõpeb .226 lõpuga, IP count tulbas on number 1048. See tähendab, et seda IP-aadressi on selles logifailis 1048 korda. See on võimalik üle lugeda ja Finantsinspektsioon ongi võtnud selle tulba numbri T. Järviste kohta ja need omavahel kokku liitnud, kuna seda aadressi kasutas T. Järviste 11 korda. Kui nüüd 11 korrutame 1048-ga, siis me saamegi numbri 11 528. Asjatundja ütluste kohaselt on aga sellise arvutuse puhul tegemist täiesti suvaliste numbrite korrutamistega ja see tulemus ei näita seda, kui palju T. Järviste on sinna internetipanka loginud. Asjatundja kinnitas kohtuistungil, et ka väidetavad T. Järviste poolt IP-aadressi real lõpuga .3 märgitud sisselogimised 275 korda (õige number 5), real lõpuga .155 märgitud sisselogimised 320 korda (õige number 8), real lõpuga .51 märgitud sisselogimised 45 korda (õige number 3), real lõpuga .82 märgitud sisselogimised 40 korda (õige number 4), real lõpuga .117 märgitud sisselogimised 28 korda (õige number 2), on kõik valed. Asjatundja selgitas kohtuistungil lisaks, et Finantsinspektsiooni poolt tehtud järeldused ei ole pädevad, on väga tihti pealiskaudsed ja kui alamärkusena on toodud, et tegemist võib olla tehnilise küsimusega, siis ei ole vaevutud üle küsima, kas see siis on tehniline küsimus või mitte. Samuti ei ole

Finantsinspektsioon vaevunud uurima, miks näiteks sisselogimisi on rohkem kui logifailis ridu, et kuidas selline asi on võimalik. Asjatundja sõnul luges ta ka GFC poolt tehtud analüüsi ja selles analüüsis tundus numbriliselt kõik väga korrektne. Kohtu hinnangul on tunnistaja V. T. ja asjatundja M. V. ütlused usaldusväärsed ning omavahel kooskõlas. Kuivõrd mõlemad isikud on selles valdkonnas, mille kohta nad on ütlusi andnud, pikaaegselt töötanud ja omavad ka vastavat haridust, siis puudub alus nende ütlustes kahtlemiseks. Seega tunnistaja V. T. ja asjatundja M. V. ütlused tõendavad, et Finantsinspektsiooni poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta iGFC internetipangas, s.o IP-aadresside osas, on valed. Küll aga ei saa üksnes selle põhjal öelda, et kõik Finantsinspektsiooni otsuses tehtud järeldused GFC kohta on automaatselt valed, vaid nimetatu puudutab üksnes IP-aadresside osas tehtud järeldusi. Kohus leiab, et olenemata sellest, et Finantsinspektsiooni otsus GFC tegevusloa äravõtmise kohta on edasi kaevatud, siis on selles otsuses toodud puudustele ja rikkumistele võimalik tugineda osas, mis on leidnud tuvastamist ka käesolevas kriminaalasjas. Näiteks on sarnaselt Finantsinspektsiooni otsusele leidnud käesolevas kriminaalasjas kinnitust, et GFC on jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetele vastavad protseduurireeglid. Seejuures on selge, et puudulikud protseduurireeglid takistavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega vajalikus ulatuses tegelemist. T. Järviste kaitsja poolt on kohtule esitatud hulgaliselt erinevaid GFC sisekontrollieeskirju puudutavaid dokumente, mis kõik on seotud kas kliendisuhete loomise, haldamise või lõpetamisega ning ka rahapesu kontrollreeglitega. Need dokumendid on järgmised:  „Makseasutuse GFC Austria, Malta, Belgia, Bulgaaria, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Horvaatia, Rumeenia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Leedu, Taani, Luksemburg, Läti, Ungari, Madalmaad territooriumil piiriüleselt osutatavate makseteenuste kirjeldus“ (T21 kd, tl 140-142);  LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS 20.01.2018.a „Note of advice. Re: Customer Identification Rules of GFC Good Finance Company AS for cross-border payment services (the “cross-border activity”)“ (Nõuanne. Vs. GFC Good Finance Company AS-i klientide identifitseerimise reeglid piiriüleste makseteenuste puhul (“piiriülene tegevus”)) (T21 kd, tl 143-147). Dokumendist nähtub, et advokaadibüroo on analüüsinud seda, kas eelnevalt nimetatud dokument on kooskõlas nende EL-i sihtriikide siseriiklike seadustega, kus GFC 12.01.2018.a piiriülese tegevuse rakendamise otsusest tulenevalt makseteenuseid piiriüleselt osutama hakkab ning leidnud, et nad ei suuda lähtuvalt neile GFC poolt esitatud dokumentidest ja teabest välja tuua asjaolusid, mis viitaksid GFC piiriülese tegevuse protseduuride nõuetele mittevastavusele. Seejuures on allmärkusena toodud, et on soovitatav, kuid mitte väljapääsmatu, küsida asjakohast nõu ka asjaomastest jurisdiktsioonidest;  „Juhised Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (T21 kd, tl 148-161) – kehtiv alates 16.06.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 16062016, koostaja S. K., AML officer;  „Management and Organizational Structure“ („Juhtimine ja organisatsiooni struktuur“) (T21 kd, tl 162-175) – kehtiv alates 20.12.2017.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 20122017, koostaja A. Danchak;  „Huvide konfliktide vältimise kord“ (T21 kd, tl 176-177) – kehtiv alates 13.06.2016.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 13062016, koostaja A. K.;  „Internal governance policy“ („Sisejuhtimise poliitika“) (T21 kd, tl 178-192) – kehtiv alates 01.10.2018.a ja vastu võetud juhatuse otsusega nr 11022018, koostaja A. Danchak;

esitatud advokaadibüroode arvete põhjal saab üksnes järeldada, et õigusabi protseduurireeglite koostamiseks on kasutatud 2015-2017.a. Samas on ka kaitsja nentinud, et kohtule esitatud arved on ainult osa, mis neil on õnnestunud kätte saada ja tõendina esitada. Peamine küsimus seonduvalt GFC-s kehtestatud eeskirjade ja juhenditega seisnebki selles, kas need olid piisavad ja arusaadavad selleks, et GFC töötajad saaksid nendest oma töös juhinduda. Süüdistatava A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli juhatuse kohustus tagada, et GFC-s oleksid olemas kõik vajalikud sisekorrad litsentseeritud tegevuse osutamiseks ning tema arvamusel olid need GFC-s olemas. Lisaks ei oleks A. Danchaki sõnul pidanud T. Järvistel tekkima sellist kahtlust või oletust, et GFC-s ei ole tööks vajalikke sisekordasid. A. Danchak kinnitas, et eespool nimetatud sisekorrad on tema poolt T. Järviste kaitsjatele edastatud ning need samad sisekorrad on edastatud ka Finantsinspektsioonile. Kohtu hinnangul saab üksnes sellele sisekontrollieeskirjade loetelule peale vaadates öelda, et GFC-s puudus protseduurireeglite osas ühtne süsteem, protseduurireeglid on erinevates keeltes ning kui lähemalt nende sisu vaadata, siis saab ka nõustuda, et protseduurireeglid on laialivalguvad, segased ja raskesti mõistetavad. Sellist kohtu seisukohta kinnitavad ka teised käesolevas kriminaalasjas analüüsitud tõendid, sealhulgas S. G. ja M. L. ütlused, mille kohaselt olid näiteks rahapesuvastase võitluse sisekorraeeskirjad GFC-s arusaamatud ja segased, mistõttu oli GFC töötajatel neist raske juhinduda. Nimetatu aga omakorda tõendab, et ainuüksi asjaolu, et GFC-l on kehtestatud erinevad eeskirjad, ei taga seda, et töötajad nendest ka aru saaks või nendest oma töös juhinduks. On selge, et kui kehtestatud sisekorraeeskirjad on arusaamatud ja segased, siis tegelikkuses keegi neid kasutada ei soovigi ja nendest oma töös ei juhindu. Siinkohal on sobilik viidata ka M. L. ütlustele, kes kirjeldas kohtuistungil, et tegi GFC-s töötades juhatuse liikmetele korduvalt tähelepanekuid ja ettepanekuid parendusteks nii klientide ja nende tehingutega seonduvalt kui ka üldiselt GFC protsessi osas, kuid talle jäeti üksnes mulje, et sellega tegeletakse, sest kõik need samad ettepanekute aluseks olevad asjaolud ikkagi justkui kordusid. Tunnistaja M. L. ütlustest nähtub veel, et GFC-st lahkus ta just nimelt seetõttu, et tema nägemus GFC portfellist (tema arvates liiga suur mitteresidentide osakaal) ja lähtudes temapoolsetest ettepanekutest, ei ühtinud juhatuse liikmetega. M. L. selgitas, et kui võtta teiste litsentsi kaotanud pankade kliendid endale, siis see tähendab seda, et ettevõtte määratud due diligence meetodid peavad olema veelgi kõrgemad ning sellest tulenevalt tema tähelepanekud pöörata veelgi suuremat tähelepanu sellistele klientidele ja tema ettepanekute n-ö mitte lõplik arvesse võtmine tingis juhatusega mitte nõus olemise. M. L. ei eita seda, et tema GFC-st lahkumise hetkel olid üleval pinged, sest ta leidis koguaeg puudusi ja jätkas ettepanekute tegemisega. M. L. ütluste kohaselt võeti GFC-sse tööle jurist T. (tuvastatud kui T. V.), et temapoolseid ettepanekuid ellu viia ja ettevõtet parendada. Tunnistaja T. V.i poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta töötas GFC-s 2019.a veebruarist kuni juuni lõpuni. Tema töö oli juriidiline, ta vaatas üle GFC-ga seotud lepinguid ja avaldas nende kohta arvamust ning vaatas ka üle GFC klientide poolt esitatud dokumente. Tema tööülesanded puudutasid varasemalt sissetulnud kliente. T. V. allus juhatusele, A. Danchakile ja S. G.le (enne teda M. R.ile). Enne GFC-sse tulekut töötas T. V. AS-s Versobank ja teda kutsus GFC-sse A. Danchak. Enne ametliku töölepingu sõlmimist, tegeles tunnistaja 2018.a teises pooles samuti GFC olemasoleva kliendibaasi klientide poolt esitatud dokumentide ülevaatamisega ja oma hinnangu andmisega sellele, kas vajalikud dokumendid on olemas. T. V.i ütluste kohaselt leidis ta dokumente, mis ei olnud päris korrektsed, näiteks ei olnud mõned dokumendid korrektselt legaliseeritud. T. V. selgitas, et kui mitteresident esitab dokumendid Eesti äriühingule, siis need dokumendid peavad olema kas kinnitatud apostilliga või legaliseeritud. Kliendi GFC-sse võtmisel kontrollis T. V. neid dokumente, mis

puudutasid klienti kui juriidilist isikut. Dokumendid esitas temale kliendi kliendihaldur. Lõpliku hinnangu kliendi sobivusele andsid juhatuse liikmed. Ütluste kohaselt tegeles T. V. lisaks ka GFC rahapesuvastase võitluse reeglite või dokumentide ülevaatamisega. Siseaudiitorid viisid läbi kontrolli, kas need dokumendid vastavad seaduse nõuetele ja tegid omad ettepanekud ning siis arutati seda audiitorkontrolli läbiviidud dokumenti ja pandi paika edasised tegevuskavad. Tunnistaja ei mäleta, millal siseaudit toimus, aga see sai valmis kuskil 2019.a mais. Sisedokumentide osas selgitas T. V., et GFC-s olemasolevad erinevad protseduurireeglid olid nii venekeelsed, inglisekeelsed kui ka eestikeelseid. Nende plaan oli, et kõik dokumendid peaksid olema ühekeelsed ning vastama Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Siseaudiitori hinnang oli, et dokumendid tuleks teha karmimad kui on praegune õigusraamistik, et tagada sellega seda, et nad ka pikemas perspektiivis oleksid korrektsed (kui õigusaktid muutuvad). T. V.i GFC-s töötamise ajal tegeles tehingute kontrollimisega M. G. ning kui M. G. oli ära, siis asendas teda A. Danchak. T. V.i poolt antud ütluste kohaselt puutus ta oma töös kokku ka GFC enda lepingute sõlmimisega. T. V. kinnitas ka, et nad küll alustasid siseaudiitori poolt läbiviidud kontrolli käigus tehtud ettepanekutega protseduuride muutmiseks, kuid ei jõudnud sellega kuhugile. GFC-st lahkus T. V. koondamise tõttu. Tunnistaja sõnul puutus ta juhatuse liikme S. G.ga kokku just nimelt seoses siseaudiitori poolt tehtud dokumendiga. Lisaks nähtub T. V.i ütlustest, et tema töö eesmärgiks oli see, et kõik failid oleksid korrektsed ja vastaksid seaduses sätestatud nõuetele. Tunnistaja T. V.i ütlused tõendavad, et juhatuse liige A. Danchak võttis küll GFC-sse tööle inimese, kes tegeles nii kliendi poolt esitatud dokumentide kui ka GFC sisedokumentide ülevaatamisega, kuid selline isik võeti tööle alles siis, kui Finantsinspektsioon oli GFC-s teostanud teise kohapealse kontrolli ja tuvastanud mitmed rikkumised. Seega hakati GFC-s esinevate dokumentidega seotud probleemidega päriselt tegelema alles siis, kui sellele Finantsinspektsiooni poolt tähelepanu juhiti, mitte siis, kui sellele korduvalt GFC enda töötajad tähelepanu juhtisid. Tunnistaja S. G., kellega sõlmiti 15.03.2019.a juhatuse liikme leping (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 44; T8 kd, tl 133-158), mille kohaselt on tema vastutuse valdkondadeks vastavus, riskijuhtimine ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on andnud kohtuistungil järgmisi ütlusi. Algselt GFC-s töötades aitas ta üle vaadata sisekorraeeskirjasid ja sisedokumente, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud dokumente. Enne GFC-sse tööle asumist, töötas tunnistaja üle 12 aasta Välisministeeriumis, kus tegeles enamuse või suurema osa ajast rahvusvaheliste sanktsioonidega, terrorismivastase võitlusega, sealhulgas terrorismi rahastamisega seotud küsimustega ja võõras ei olnud tema jaoks ka rahapesu valdkond, sest see on nii tihedalt terrorismi rahastamisega seotud. Dokumente oli GFC-s vaja üle vaadata, sest tunti, et nendes on puudujääke ja nagu tunnistaja hiljem aru sai, siis oli ka tulnud Finantsinspektsioonilt ettekirjutus, et ei täideta kõike nii nagu on vaja või ei ole dokumendid vastavuses nii nagu on vaja. Dokumentide läbivaatamiseks registreeris S. G. oma ettevõtte, sõlmis non-disclosure agreementi ja koostöölepingu GFC-ga. Kui S. G. oli jõudnud läbi vaadata 5 või 6 dokumenti, siis kutsus A. Danchak ta juhatuse liikmeks ning temaga sõlmiti alates 15.03.2019.a juhatuse liikme leping. Juhatuse liikmena kuulus S. G. vastutuse alla kogu rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud pool ehk kogu AML/CFT. Paberite järgi jäid A. Danchaki vastutada sellel hetkel kõik muud valdkonnad. Kuigi rahapesu valdkond oleks pidanud olema S. G. vastutada, siis tegelikkuses jäi tunnistajale mulje, et A. Danchak tegeleb sellega võimalikult palju ise. Näiteks kui AML-i ametnik läks puhkusele, siis selle asemel, et tunnistaja oleks teinud sellel hetkel monitooringut, taustakontrolli ja lubanud mingisuguseid makseid läbi viia, siis tegi seda ikkagi A. Danchak. A. Danchak jäigi seda tegema kogu selle 3 kuu vältel, mis tunnistaja seal oli, ta isegi mitte ei üritanud tunnistajale õpetada ja selgeks teha, mismoodi see

toimib. Tööle minnes anti S. G.le väga ähmaselt ülevaade töö põhisisust ja M. R. ütles, et tunnistaja võib alati temale poole küsimustega pöörduda. S. G. ei teinud AML-i kontrolli, sest talle ei tehtud seda selgeks, kuigi ta näitas selleks korduvalt üles oma valmisolekut. S. G. alluvuses oli M. G., kes teostas maksete aluseks olevate dokumentide kontrolli. Seadusest tulenevalt peavad AML-i rollid olema selgelt jaotatud, kes juhatuse liikmetest sellega tegeleb ja kes mitte ning tunnistaja tundis, et temal tegelikult ei lasta või ei taheta lasta täies ulatuses sellega tegeleda. S. G. ütluste kohaselt oli tal M. G.ga korduvalt jutuajamisi selle üle, et M. G. tundis, et selle asemel, et S. G. luba või ütlemine pädeks, pidi ta üle küsima või tundis mingisugusel põhjusel, et ta peab üle küsima A. Danchaki käest. S. G. ütles ka korduvalt M. G.e, et kui tema midagi ütleb, siis nii on. Samuti, et M. G. ei peaks üldse mitte kellelegi teisele infot jagama, et ta kavatseb RAB-i teate esitada. Kui M. G. oli haige või töölt eemal, siis teda asendas A. Danchak, kuigi see oleks pidanud rollide järgi olema S. G. kohustus. Alguses, kui S. G. oli alles GFC-sse tööle läinud ja ei tundnud süsteemi ning M. G. jäi esimest korda töölt eemale paariks päevaks, siis A. Danchak ütles, et teeb tema asendamise ise ära, kuna tunneb süsteemi ja kui S. G. edaspidi tundis huvi selle vastu, et ta saaks M. G. asendada, siis tema koolitamiseni kunagi ei jõutud. S. G. sõnul M. G. on öelnud S. G.le, et temale on öeldud A. Danchak’i poolt: kiirusta selle makse tegemisega, sest et see või teine klient on Š. sõber ja selle makse peaks kiiremini läbi laskma või ära esita seda või teist teadet RAB-ile juhtudel, kui näiteks G. oli kahtlus. Kohtu hinnangul on S. G. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. S. G. ütlused tõendavad, et kuigi A. Danchak on kohtuistungil korduvalt selgitanud, et tema ei vastutanud AML-i töö eest, siis tegelikkuses oli olukord teine. A. Danchak mitte ainult ei vastutanud AML-i töö eest ja ei teinud AML-i tööd, vaid ta ka ei lasknud ega andnud sellele töötajale, kes tegelikkuses pidi AML-i töö eest vastutama ja seda tegema, võimalust seda teha. S. G. andis kohtuistungil ka ütlusi selle kohta, mida ütles temale M. G., kuid kuna ta kuulis seda M. G. käest ning ise vahetult neid asjaolusid pealt ei näinud ja ei tajunud, siis on tegemist kuuldusega ning kuna puuduvad KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud erandid, siis kohus tema ütlusi selles osas tõendina arvesse ei võta. Süüdistatav A. Danchak on 21.12.2022.a kohtuistungil kirjeldanud, et S. G. sai tööle üksnes L. R. soovitusel, tema algne töö konsultandina oli süüdistatava hinnangul rahuldav ja juhatuse liikmeks sai S. G. üksnes seetõttu, et M. R. lahkus ja nad olid sunnitud uue juhatuse liikme võtma ning üksnes S. G. oli nõus ja tema profiil sobis selleks. Kuigi A. Danchak on kirjeldanud, et S. G. ei suutnud juhatuse liikme ülesandeid piisavalt täita varasemate töökogemuste puudumise tõttu selles valdkonnas, siis läheb see kohtu hinnangul vastuollu A. Danchaki enda ütlustega, mille kohaselt otsustas A. Danchak algselt S. G. tööle võtta, sest tal oli kogemus töötamisest Välisministeeriumis ja sanktsioonidega. Selline töötamise kogemus on tõendatud ka S. G. enda ütlustega. Seega kohtu hinnangul ei olnud kogemuse puudumine see, miks S. G. oma tööd teha ei saanud, vaid see, et A. Danchak tegeles AML valdkonnaga ise ja ei soovinudki seda S. G.le selgeks teha. Süüdistuses on A. Danchakile lisaks ette heidetud GFC-s koolituste puudumist, sealhulgas töötajate koolitamist regulaarselt tuvastamaks rahapesuga seotud riske. Nimelt on RahaPTS § 14 lg 6 kohaselt juhatuse liikmel kohustus tagada töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, RahaPTS seadusest tulenevate kohustuste täitmise alane koolitus, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete

kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks. Tunnistajad H. S., M. L., T. V. ja S. G. on andnud ütlusi, mille kohaselt toimusid GFC-s regulaarsed juhatuse poolt läbiviidavad koosolekud, mis olid algusaegadel inglise keeles ja hiljem rohkem vene keeles. Kuna kõik GFC töötajad vene keelt ei vallanud, siis M. R. tõlkis koosolekuid. Seega toimusid GFC-s üldised koosolekud. Sellist järeldust, et GFC-s ei oleks üldse toimunud rahapesualaseid või mingeid muid koolitusi, teha ei saa. Näiteks on tunnistaja M. L. ütlustega tõendamist leidnud, et ta tegi töötajatele AML alase koolituse ning sellise koolituse toimumist on kinnitanud ka tunnistaja H. S.. Lisaks nähtub H. S. ütlustest, et tema GFC-sse tööle asumisel käis RAB-st inimene rääkimas rahapesu ja terrorismivastase võitluse teemadel. Tunnistaja M. L. on veel täpsemalt kirjeldanud, et koolitusi korraldati vastavalt vajadusele või siis vähemalt korra aastas. Koolitusel antud soovituste kasutamist töös kontrollis M. L. selliselt, et tegi iga kvartal valimi klientidest ja kontrollis, kas kliendihaldurid on oma tööülesandeid täitnud. Kontrolli käigus tehtud järeldused jõudsid ka juhatuse liikmeteni. Koolituste toimumist on kinnitanud ka T. V., kes viis A. Danchaki palvel 2018.a teises pooles läbi mitteresidentidega seotud koolituse suunatuna kogu GFC personalile. Koolitus oli pühendatud sellele, milliseid dokumente on vaja kontrollida, seahulgas milliseid dokumente peavad mitteresidentidest kliendid esitama ning kas need peavad olema notariaalselt või apostilliga kinnitatud. Süüdistatava A. Danchaki ütluste kohaselt toimusid AML ja compliance alased koolitused 31.08.2017.a, september ja detsember 2017.a, 22.11.2017.a, 08.12.2017.a, 18.12.2017.a, 22.02.2018.a, 01.03.2018.a ja 07.05.2018.a. Koolitused toimusid teemade kaupa ja iga juhatuse liige pidi tagama nende koolituste korraldamise, mis puudutas tema vastutusvaldkonda. Koolituste läbiviimist perioodiliselt kinnitab ka süüdistatav A. Dremov. Seega eelnev tõendab, et mingid rahapesualased ja ka dokumentide kogumisega seotud koolitused GFC-s toimusid. Küll aga on näiteks M. L. ka märkinud, et soovis omaalgatuslikult RAB-ga kohtuda, et saada ülevaade antud valdkonna riskidest ja koolitus, kuna tööle asumisel sellist põhjalikku ja spetsialiseeritud koolitust tunnistaja ei tundnud, et oleks saanud. Nimetatu viitab aga jällegi sellele, et kuigi GFC-s teatud koolitusi tehti ja sellega justkui täideti seadusest tulenev koolituste korraldamise nõue, siis tegelikkuses ei olnud need koolitused piisavad ja põhjalikud, et GFC töötajad nendest oma töös juhinduda saaks. Viimaks peatub kohus ka jälitustoimingute protokollidel, mis prokuröri hinnangul tõendavad, et T. Järviste oli teadlik GFC tegelikust toimimisest, rahade päritolust ja klientide poolt kahtlaste rahade GFC-sse toomisest. Enne jälitustoimingute protokollide sisulist analüüsimist märgib kohus, et kuigi mitmes kaitseaktis on esitatud taotlus, et kohus kontrolliks jälituslubade alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkust, siis 27.09.2021.a toimunud kohtuistungil kaitsjad seesugusest taotlusest loobusid, mistõttu kohus sellist kontrolli ei teosta. Küll aga märgib kohus, et jälitustoimingute teostamiseks kohtueelses menetluses kohtule esitatud taotlused ja kohtu poolt väljastatud load osaliselt kinnikaetuna asuvad kriminaalasja materjalide juures (T9 kd, 1-267), kuna kohtunik M. Ninaste (kohtunik, kelle menetluses oli kriminaalasi enne selle määramist kohtunik A. Rebasele) kontrollis nimetatud jälituslubades sisalduvate andmete tuvastamata jätmise seaduslikkust. Kohtu hinnangul on lisaks oluline märkida, et kõik jälitustoimingute protokollides kajastatud kõned ja vestlused on aset leidnud pärast Crosspoint Ltd tehingute toimumist, s.o alates oktoobrist 2018.a. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ehkki käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise

seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-93-15 p 74). Seega olenemata sellest, et jälitustoimingutega kogutud info puudutab perioodi, mil Crosspoint Ltd tehingud olid juba tehtud, siis on need siiski olulised andmaks kaudset teavet selle kohta, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll. Kohus toob käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavad pealtkuulatud kõned ja vestlused välja nende ajalise toimumise järjestuses. 02.10.2018.a kell 11:53 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) palub A. Danchak T. Järvistelt volitust, et saaks A. ühest ettevõttest teise viia ning lisaks T. Järvistelt käsikirjalist allkirja mineviku kuupäevaga dokumendile. Nimetatud kõne tõendab, et T. Järviste oli kursis GFC töötajate liikumisega ja et GFC-s vormistati dokumente ka mineviku kuupäevaga. 04.10.2018.a kell 17:19 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) vesteldakse sellest, et A. Danchak soovib T. Järvistega kohtuda. A. Danchak selgitab: „E-ee, m-mm, ma tahan homme arutada e-ee, noh, üldiselt ma näitan sulle veel numbreid. Lihtsalt me suhtlesime sinuga, ma rääkisin nii üldiselt. Ma võtan kaasa numbrid, mis, kuhu, kuidas, kui palju teeniti, kus, kus ja mis? Ja on hetked meie töös e-ee, noh, see on nii, et sa mõistaksid, millest homme juttu tuleb, see tähendab. Me oleme finantsfirma, mis /.../ on regulaatori järelevalve all, me e-ee oleme juhatuse liikmed, kes kannavad vastutust. /.../ Me peame olema sobivad ja nõuetekohased ja nii edasi ja nii edasi. Ja samal ajal on meil firmas e-ee osa arvutusi, e-ee, mis on seotud e-ee töötasuga, noh, seal... mm minu oma, M., seal, noh, seal veel S. oma, noh, väike osa. Aga mis nõuab küsimuste lahendamist.“ Kui T. Järviste küsib, kas jutt on preemiafondist, siis vastab A. Danchak: “Ei, mitte preemiafond. Ma räägin praegu ainult sellest rahast, mis e-ee, milles me algselt kokku leppisime. Aga see tuleb sisse veidi teistmoodi. Ma pean silmas, et..“ A. Danchak küsib veel, kas T. Järviste mõistab ja T. Järviste vastab, et ta sai juba aru ja kinnitab, et nad on ebamugavas olukorras. Ühtlasi küsib A. Danchak, et „E-ee, kas mäletad minu sõnu sellest, et ma eeldan olla aus, avatud ja teda seaduse järgi ? /.../ Ma ei taha, noh, ma ei taha midagi liigset, rohkem ja nii edasi. Aga ma lihtsalt tahan e-ee, selles situatsioonis, mis meil edasi tekib, kindlustada üle nii ennast kui firmat eriti.“ T. Järviste küsib veel A. Danchakilt, kas ta näeb väljapääsu ja kas tema A. teab sellest samuti. A. Danchaki sõnul ei ole ta A. veel rääkinud. A. Danchak väitis 22.03.2022.a kohtuistungil eelneva kõne kohta, et nad rääkisid T. Järvistega töötasust, mis osaliselt kanti palgana ja teine osa ettevõtete kontodele (nii A. Danchakile kui ka M. R.ile). Edaspidi selle asemel, et neid vahendeid kanda ettevõtete kontole, maksti neid A. Danchaki sõnul välja sularahas. Kõne tulemusena sõlmiti A. Danchaki ütluste kohaselt uued töölepingud. Täpsustuseks märgib kohus veel nii palju, et A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovitas A. Š. tal GFC-sse tööle minnes, et osa tema töötasust, s.o 1300 eurot makstakse eraisiku arvele ja teine osa, s.o 1500 eurot kantakse tema ettevõtte kontole. Raha tuli IO Halduselt. Töötasu selliselt sai A. Danchak enda sõnutsi 2016.a lõpuni või 2017.a alguseni, seejärel hakkas samasugust summat saama sularahas A. Š.i käest kuni novembrini 2018.a kui allkirjastas juhatuse liikme lepingu. Olenemata sellest, kas toimunud telefonikõne sisuks oli tõepoolest töötasu üle arutamine, siis

saab selle kõne põhjal öelda, et T. Järvistet hoiti kursis GFC-s toimuvaga ja ta oli teadlik sellest, et GFC-s ei toimita vastavalt seadusele (ka töötasu maksmine sellisel kujul ei ole seaduslik). 05.10.2018.a kell 17:28 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arutatakse, miks A. Danchak saab rohkem palka kui teine juhatuse liige M. R.. Samuti selgitab A. Danchak T. Järvistele, et kuna neid veel kinni ei pandud, siis neil on veel kaks kuud aega kliente koguda. A. Danchak lisab, et koguda rohkem kliente selleks, et isegi kui neile midagi keelatakse, siis võiksid nad ennast rahulikult tunda ja võiksid omada varuks kliente, et neilt raha võtta. Seejärel selgitab A. Danchak, et managerid küll leiavad kliente, aga M. ei ava kontosid tema hinnangul piisava kiirusega, vaid tegeleb kontori olmega. A. Danchak ütleb veel, et M. asemele tuleks uus inimene otsida ning T. Järviste kinnitab vestluse lõpus, et on kõigega nõus. Nimetatud kõne tõendab, et T. Järviste oli kursis Finantsinspektsiooni kontrolli käigus GFC-s tuvastatud puudustega, kuid sellest hoolimata nõustub juhatuse liikme A. Danchaki tegevusega koguda juurde kliente ja neilt raha vastu võtta. A. Danchaki poolt välja toodud asjaolu, et teine juhatuse liige M. R. ei ava kontosid piisava kiirusega viitab samuti selline, et oluline oli üksnes kliendilt kiiresti tema raha kättesaamine. 05.10.2018.a kell 17:53 telefonikõnes A. Danchaki ja M. R.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arutatakse klientidele kontode avamist, et tuleks maha istuda ja seda arutada. M. R. ütleb, et ta ei saa panna oma allkirja kui T. on dokumentide peale kirjutanud lihtsalt „TV OK.“ Seejärel arutatakse, mida üldse T. kontrollima peaks. M. R.i sõnul peaks ta kontollima kõikide dokumentide ehtsust. A. Danchak selgitab, et kõik dokumendid taanduvad kolmele asjale: kas sellel inimesel on õigus esindada ettevõtet? kas nimetatud firmad on tõepoolest osanikud ? kas see inimene on tõepoolest kasusaaja? Kogu dokumentide hunnik on A. Danchaki sõnul nende kolme asja kinnitamise viis. A. Danchak lisab veel „Sellepärast ta hakkab panema oma allkirja KYC ankeedi alla, et ta on kontrollinud esindajat, kasusaajast omanikku ja osanikke. Kõik!“ Telefonikõne lõpus räägib A. Danchak veel, kuidas tal on plaan selleks, kui midagi peaks nihu minema ja et temal pole kaotada midagi. Sellest kõnest saab justkui järeldada, et kuigi A. Danchak oli GFC-sse tööle võtnud juristi, kes tegeleks kliendi ja tehingute alusdokumentide kontrolliga, siis oli see kontroll selline, et dokumentidele kirjutati lihtsalt peale „OK“. Nagu selgub, siis selline kontroll ei olnud teisele juhatuse liikmele M. R.ile meeltmööda ja see on ka arusaadav, sest üksnes kirjest „OK“ ei ole võimalik välja lugeda midagi teostatud kontrolli kohta. A. Danchaki poolt öeldu põhjal saab järeldada, et temale selline dokumentide kontroll sobis. Eelnevas kõnes A. Danchaki poolt M. R.ile etteheidetu, et ta ei ava klientide kontosid piisava kiirusega näitab koostoimes selle kõnega, et A. Danchaki jaoks oligi oluline mitte niivõrd dokumentide kontrollimine, vaid see, et klientidele oleksid kontod võimalikult kiiresti avatud. 13.10.2018.a kell 18:26 telefonikõnes A. Dremovi ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Š., et Danchak andis reedel A. Dremovi jaoks tuhat. 17.10.2018.a kell 19:45 telefonikõnes A. Dremovi ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Š., et tahtis A. Dremovile raha tuua ja nad lepivad kokku kohtumise. A. Dremov väitis kohtuistungil, et ta ei ole A. Š.ilt sularaha saanud. Kui talle näidati 13.10.2018.a toimunud telefonikõne tema ja A. Š.i vahel, siis ütles ta, et ei mäleta, millest selles kõnes jutt oli ja talle ei meenu ka see, kas tegemist oli rahaga. Kui A. Dremovile aga

näidati 17.10.2018.a telefonikõne tema ja A. Š.i vahel, siis arvas ta, et võib-olla oli A. Š. talle võlgu ning tema arust ei olnud see kuidagi seotud 13.10.2018.a kõnega. Kohus on seisukohal, et kuigi ei saa väita, et 13.10.2018.a ja 17.10.2018.a telefonikõnedes räägitakse samast rahast, siis on esiteks selge, et 13.10.2018.a nimetatud tuhat tähendab siiski raha (sest mis see muu olla saakski). Lisaks tõendavad need kõned, et A. Dremov sai A. Š.ilt mingil põhjusel sularaha, mis oli temale antud GFC juhatuse liikme A. Danchaki poolt. 23.10.2018.a kell 10:41 telefonikõnes A. Danchaki ja L. R. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib A. Danchak, kuidas rääkis juba kuu ja rohkem tagasi Tiiule, et vajab tema aktiivsemat osavõttu firma elus ja otsuste vastuvõtmisel ning Tiiu nõustus sellega. Lisaks ütleb A. Danchak, et rääkis eile T. Järvistele, kes on nende kliendid, millised ja näitas ka numbreid ning selle kõige eesmärgiks on see, et näidata Finantsinspektsioonile enne nende aruande kirjutamist, et omanik osaleb firma tegevuses ja nii-öelda kehtestab kontrolli. Kõnes märgib A. Danchak, et T. Järviste võiks kaks korda nädalas käia tund või poolteist päevas ja anda nõu, et näidata Finantsinspektsioonile, et omanik tuli ja lõi korra majja. Sellest kõnest nähtub, et T. Järviste viidi enne GFC-lt tegevusloa äravõtmist täpsemalt kurssi GFC tegevusega, sealhulgas GFC klientide ja numbritega. 07.11.2018.a kell 10:43 telefonikõnes M. R.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) selgitab M. R., et PWC teeb GFC-le hinnangut klientide kohta ning ütleb selles osas „Neid ei ole palju, aga need on natukene nagu siuksed... /.../... pahad kliendid.“ T. Järviste ütleb seepeale: „Keerulised, öelgem! (Arusaamatu) kultuursete sõnadega. Aga...“ M. R. vastab „Ei, nad ei ole keerulised, seal on nagu A. enda firma, A., D., noh, siuksed ... Saad aru, et ... Et nad otsivad mingeid seotud firmasid, omavahelisi tehinguid.“ T. Järviste ütleb, et ta ei tea, kes D. on ja lisab „Ei tea. Mul on parem, kui ma ei teagi üldse, ütlen ma selle peale kogu aeg. (Arusaamatu) täiesti klaaride silmadega vaatan kõikidele otsa. /.../ Või nagu ma olen ise öelnud, et raamatupidaja ei pea üldse palju teadma. Kui teda välja kutsutakse, siis ta räägib täpselt seda, mida tema teab. (Naerab) Läbirääkimisi raamatupidajaga ei ole mõtet pidada. Tuleb nagu ise otsustada ja teada, mis on tõsi ja mis ei ole. Või noh, kuidas asjad käivad... Aa, okei. Aga selle teed... Te saate midagi sinna kokku pusitud vä?“ M. R. selgitab seejärel, kuidas küsitakse palju statistilisi andmeid. 07.11.2018.a kell 13:00 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb A. Danchak, et kohtus A. ja nad arutasid ettevõtte praegust finantssituatsiooni ning saatis selle kohta ka T. Järvistele e-maili. A. Danchak selgitab kõnes, kuidas GFC Holdingus olevad 20 tuhat tuleb viia GFCsse ja mis võimalused selleks oleks. Ühtlasi ütleb A. Danchak, et „ /.../ Ma hakkan praegu tegelema Finantsinspektsiooniga, aga mitte välja mõtlema, kuidas rahasid liigutada. Sellepärast ma ütlesin Andreile, /.../ on vaja, on vaja lihtsalt, et tema /.../ Jah, et ta lahendaks selle küsimuse ära. Ja teine, teine järeldus: e-ee, ma ei saa praegu Andreile raha anda. Ta palus mind. Noh, lihtsalt isegi ja isegi mitte sellepärast, et seda ei ole. Kuigi see ka.“ T. Järviste vastab selle peale: „Tema ema minul juba (arusaamatu) ta ütles nii: «Talle ei tohi kopikatki anda! Ta oskab kõike kulutada!»“ A. Danchak kinnitab, et tal ei ole lihtsalt võimalus praegu kuskile panna. Lisaks selgitab A. Danchak, kuidas A. peab läbirääkimisi D., investoritega ning et nendega tuleb olla karmim, et konkreetselt on vaja raha, mitte lihtsalt vastust „nähtavasti“ või „võimalik“ või „seal kunagi“. Juhatuse liikme A. Danchaki kohtumine A. Š.iga ja temaga ettevõtte finantssituatsiooni arutamine tõendab, et A. Š.il oli GFC-s otsustaja roll, teda hoiti kõige olulisega kursis. A. Š.i kandvat rolli GFC-s tõendab ka tema poolt investorite otsimine. Asjaolu, et kõnes räägiti ka A. Š.ile raha andmisest tõendab,

et T. Järviste oli ka teadlik sellest, et A. Š.ile antakse GFC-st rahalisi vahendeid ning arvestades, kuidas T. Järviste A. Danchakile vastab, siis on selge, et selles vestluses ei räägita omavahel A. Š.i töötasust. 09.11.2018.a kell 11:03 vestleb A. Danchak Finantsinspektsiooniga (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ning küsib nõu, kuidas kapitaliseerida saadud kasumi arvelt. 27.11.2018.a kell 17:14 telefonikõnes I. I. ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) selgitab A. Š., et tal on finantsettevõte GFC, milles nad osutavad pangateenuseid. Lisaks selgitab, et nad laenudega ei tegele ja see ongi nende põhiline erinevus pankadest. Kõne tõendab, et A. Š. otsib GFC-le aktiivseid investoreid. 03.12.2018.a kell 15:54 telefonikõnes A. A. ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) vesteldakse GFC kapitali suurendamisest ja sellest, et A. A. ei saanud GFC-sse raha kanda. Ka see kõne tõendab A. Š. poolt GFC-le investorite ja raha otsimist. 10.12.2018.a kell 10:55 telefonikõnes L. R. ja A. Danchaki vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T13 kd, tl 1-131) räägitakse audiitorist ja A. Danchak ütleb „/.../ Aga mina, vaat, meie A. samuti rääkisime, ma eriti ei tahaks, et audiitor, kes auditeerib meie finantsaruandlust, veel teaks, mis meil siin on, ja kuidas, sees.“ L. R. nõustub ja ütleb, et see peaks olema oma inimene, selline, et minna teed jooma. A. Danchak selgitab veel, et ta tegi kokkuleppe, et praegu auditit ei alustata ja oodatakse Finantsinspektiooni akt ära. Lisaks räägitakse, kes see audiitor olema peaks. Nimetatud kõne tõendab, et GFC-s tegeleti millegagi, millest ei tahetud, et audiitor teada saaks ning seetõttu sooviti, et auditi peaks teostama oma inimene. 15.12.2018.a kell 11:23 telefonikõnes A. Danchaki ja M. R.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse kapitali suurendamisest, Moncronetist ja volikirja tegemisest. Samuti sellest, kuidas A. juhtimine on selline, et ta otsib probleemi lahendamise asemele esmalt süüdlast, kuidas A. oli kõigega kursis ja talle oli oluline, et käive kasvaks ning ei võtnud tõsiselt, kui temale räägiti kapitali sissekandmisest. Ühtlasi ütleb A. Danchak „Me tegime kõik meist oleneva. Kui mitte tema need, vaat, mustad asjad, võimalik, audit ei oleks hirmul, ja võimalik, me oleks seda varem ära teinud ja oleks jõudnud.“ A. Danchak selgitab veel, et siis ei oleks olnud ei Finantsinspektsiooni seisukohta ega sellist hirmsat aruannet ning et tal on A. Š.iga ammu kõik selge, et tema peale ei saa loota, ta ei aita millegagi ja ei too kunagi midagi head. Lisaks arutavad A. Danchak ja M. R. veel kõnes, kuidas osa dokumentidest tegid nad alles pärast lõpuni ja kuna nad on alati rääkinud, et teevad ümber ja protseduurid lõpuni ära, teevad need paremaks, siis see ei ole üleüldse rikkumine. A. Danchak ütleb veel „See on meie kohustus ja me täidame seda. Jah, me tunnistame, et varem selliseid adekvaatseid dokumente, oletame, ei olnud. Aga see ongi just nimelt eesmärk, ja see, et, noh, et Merit ei saanud hakkama – me võtsime selle kohustuse enda peale ja hakkasime tegema“. Nimetatud kõne tõendab konkreetselt, et mõlemad juhatuse liikmed kinnitavad ja on teadlikud sellest, et Finantsinspektsiooni üks järeldustest, et GFC protseduurireeglid on puudulikud, vastab tõele. Samuti tõendab see kõne, et ollakse teadlikud ka mingitest A. Š.i mustadest asjadest ja selge on see, et mustad asjad selles kontekstis on midagi, mis on seadusega vastuolus.

16.12.2018.a kell 17:01 helistab A. Š. L. R.le (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ning palub tal koostada leping, mille kohaselt Holding võtab laenu X ettevõttelt summas 180 000 eurot 3 kuuks. Kõne tõendab, et GFC töös juhinduti A. Š.i korraldustest. 23.12.2018.a kell 14:58 helistab A. Danchak M. R.ile (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ja küsib A. Š.i vallandamise kuupäeva, mille peale M. R. vastab 22.11.2018.a. 27.12.2018.a kell 09:37 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse A. vallandamisest GFC-st. A. Danchak ei taha, et oleks mingi seos, huvide konflikt ning teeb ettepaneku võtta A. Holdingusse, et ta ei kaotaks elamisluba. T. Järviste annab oma nõusoleku. Nimetatud kõne tõendab taaskord, et T. Järviste oli teadlik GFC töötajatega seonduvatest asjaoludest. 27.12.2018.a kell 12:32 telefonikõnes A. Danchaki ja L. R. vahel 04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse Finantsinspektsioonile esitatavast vastusest seoses etteheitega, et äriühingul Finbroker ei ole otstarbekat majanduslikult põhjendatud tegevust. L. R. selgitab, et üritatakse öelda, et Finbroker osaliselt müüs intellektuaalset omandit, mis oli loodud Moncroneti jaoks ja sellega põhjendatakse osa makseid. Ehk osa makseid põhjendatakase tagasimaksega, aga osa maksed põhjendatakse sellega, et Finbrokeril ja Moncornetil olid omavahelised suhtes IT suhtes. A. Danchak vastab selle peale, et tema arvates tuleb mingit ilusamat legendi rääkida. Kui L. R. küsib, kas A. Danchakil on ilusam legend olemas kui see IT osaline müük, siis nõustub A. Danchak võtma selle legendi, kuid toob välja selle legendi osas kriitika. Edasi toimub A. Danchaki ja A. Š.i vaheline arutelu (L. R. pani telefoni valjuhääldi peale) legendi üle. 28.12.2018.a kell 10:33 telefonikõnes A. Š.i ja L. R. vahel (algne kõne V. Š., aga kõne katkes ja algas kõne L. R.ga) (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse samuti Finbrokeriga seotud legendist ja A. Š. kinnitab, et ta on selle kõik numbritesse pannud. Nimetatud kaks viimast kõne tõendavad et kuivõrd Finbrokeri äriühingu tegevusele üritati üheskoos tagantjärgi välja mõelda legendi, mis oleks äriühingu majanduslikult põhjendatud tegevuseks, siis järelikult äriühingu ülekannete tegemise ajal sellist majanduslikult põhjendatud tegevust äriühingul ei olnud ning ülekandeid tehti mingil muul põhjusel. On selge, et kui äriühingu tegevusele üritatakse välja mõelda legendi, mida Finantsinspektsioonile tutvustada, siis tõendab see, et äriühingu tegelik eesmärk oli selline, mis Finantsinspektsiooni poolt vastuvõetav ei oleks olnud. Eelnev tõendab ka, et Finbroker võeti GFC kliendiks ilma otstarbeka majanduslikult põhjendatud tegevuseta, kuigi see on vastuolus RahaPTS nõuetega. Kogu kriminaalasja kontekstis näitab see kõne aga, et GFC ei kontrollinud oma klientide äritegevust selliselt nagu seda nõuab seadus ning ülekannete tegemine GFC-s oli võimalik ka ilma majanduslikult põhjendatud tegevuseta. 14.01.2019.a kell 13:23 O. B. ja A. Š.i vahelises kõnes (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) küsib A. Š. B. laenu 200 000 kapitaliseerimiseks. Lisaks räägib B. kõnes, et soovib oma osa suurendada, samuti räägitakse krediidiproduktist ja „Islami finantseerimisest“. See konkreetne kõne ja tegelikkuses ka mitmed teised arvukad pealtkuulatud vestlused A. Š.i ja erinevate isikute vahel (millest kohus ei pea vajalikuks kõiki välja tuua) tõendavad, et A. Š. otsis aktiivselt inimest, kes GFC-d rahastaks. A. Š.i seesugune tegevus tõendab aga veel kord tema juhtivat rolli GFC-s.

15.01.2019.a kell 15:17 suhtlevad L. R. ja A. Š. (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) arvest, mille A. Š. käsib saata A. Danchakile ja L. R. ütleb seepeale, et A. Danchak ei maksa arvet enne kui A. Š. on seda lubanud. A. Š. kinnitab, et A. Danchak teab juba kõike. See kõne tõendab, et A. Š.i nõusolekut küsiti ka juba ainuüksi mingisuguse arve tasumisel ehk tema sõnal oli GFC-s määrav roll kõiges. 16.01.2019.a kell 12:50 telefonikõnes T. Järviste ja M. R.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T12 kd, tl 1-143) räägitakse sellest, et Finantsinspektsioonile vastates tegi A. Danchak kirja meelega niimoodi, et link ei töötaks, kuna tal ei olnud dokumendid veel valmis. T. Järviste soovitab Finantsinspektsioonile helistada ja öelda, et link ei avane, kuna M. R. kinnitas, et dokumendid on tegelikult valmis. 18.01.2019.a kell 15:52 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) selgitab A. Š. T. Järvistele „Noh, see on laenuleping, et me võtame kakssada tuhat kapitali kandmiseks“, millele T. Järviste vastab:“ Ma tean: maksame kuus protsenti seda. Ma ei tea, kas me teenime nii palju raha, et need kakssada tuhat tagastada.“ A. Š. ütleb seepeale, et „Noh, siin on kaks varianti nagu, see, ee, mis. Üks – kui tuleb auditeeritud, saame panna kasumi, noh, ikkagi /.../ Siis saame me lihtsalt teha kapitali vähendust. Noh, nagu. Vot. Ja kakssada tuhat ära võtta. Noh, kui tekib selline vajadus. Ee, või... aga mina, muidugi, loodan, et, seesamune, ma selle ee saan, seal, nendelt raha ja lihtsalt niimoodi panen selle lepingu kinni“. Kui T. Järviste küsib kellelt need, siis vastab A. Š. “Noh, nendelt meie teistelt poistelt“. 21.01.2019.a kell 17:29 telefonikõnes A. Danchaki ja tuvastamata meesterahva vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) kurdab meesterahvas, et talle ei ole vahendustasu makstud. A. Danchak ütleb, et tema pole see isik, kellega vahendustasut rääkida, et temale peab A. andma märku ja andma arve/konto ning siis saab ta makse teha. Ka see kõne tõendab, et arvete maksmisel lähtuti A. Š.i korraldustest. 25.01.2019.a kell 10:46 toimunud telefonikõnes vestlevad A. Danchak ja T. Järviste (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) GFC kapitaliseerimisest ja Finantsinspektsiooni nõude täitmisest ning kõnes palub T. Järviste, et Finantsinspektsiooni kirjadele kiiremini vastataks. See kõne tõendab, et T. Järviste andis sisuliselt juhatuse liikmele korralduse Finantsinspektsiooni kirjadele kiiremini vastata, seega ta tegeles GFC tegevusega. 01.02.2019.a kell 17:08 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T12 kd, tl 144-372) ütleb A. Danchak järgmist: „Jah. Meil pole võimalust niimoodi edasi minna. Noh, see tähendab, me pidevalt, noh. Kui vanasti sain ma planeerida midagi, siis nüüd reguleerimise tõttu, jah, selle tõttu, et meid sunnitakse tegema üht, teist ja kolmandat, noh, see tähendab, mina poleks kunagi, näiteks, sellist sõelumist/seiresüsteemi võtnud, mis me võtsime. Aga Finantsinspektsiooni kontrolli valguses ja selle tõttu, et kõik praegu ee panevad AML’le rõhku, noh, ilma selleta enam ei saa. Noh, see tähendab, ei saa öelda, et meil on võrgu-, noh, seda peab detailselt näitama. No meil on võrguotsingutööriist, aga me ei saa enam võrgu-otsingutööriista kõiki tehinguid panna, see tähendab, me peame seda automatiseerima. Selleks, et automatiseerida, tuli meil osta Accuity. Sellegipoolest olen ma veerand kulusid alla saanud - ma võtsin O., noh, see tähendab, meie, meil on temaga kokkulepe, et ta katab mul neljandiku kulusid - kakskümmend viis protsenti. Noh, see B..“ Kõne edenedes ütleb A. Danchak veel, et „Aga need surevad välja, nagu mammutid. Isegi need ettevõtted, kellel õnnestus litsentsid saada ja hakata midagi

tegema, kuid ei ole kliendibaasi — nad surevad välja. Sest et neile surutakse peale reguleerimist, neid purustatakse selliste nõuete abil. See on ka meie jaoks tegelikult väga valus. Noh, meie oleme ääre peal, väga ääre peal. See tähendab, praegu viis tuhat me leiame. /.../ Ei, pärast, jah, pärast peab iga kuu maksma kaks tuhat kuussada – see on ka, veel üks koer sabast, tegelikult. /.../ Aga meie ettevõtte kapitalisatsioon kasvab väga palju! See tähendab, et me saame kaasata investorit, kellel on raha ja kellel pole võimalust saada tegevusluba ja kõike seda juurutada. See tähendab, see on meie võimalus.“ A. Danchak selgitab lisaks, kuidas pärast Finantsinspektsiooniga kõige ära klaarimist nende hind tõuseb, aga neil pole enam piisavalt äri, neil pole äritegevuse jätkusuutlikkust. Mõlemad märgivad veel, et neil pole siis piisavalt kliente. A. Danchak lisab klientide juurdevõtmise kohta, et „No ma ütlen sulle nii – isegi kui me praegu võtaksime, see aitaks meid vähe, sest et me juba töötasime ääre peal, noh, meil on raske töödelda isegi neid kliente, kes meil on. Nad on tegelikult keerulised ja me peame tõesti nüüd keskenduma riskijuhtimisele, et kõik kokku tõmmata. Muidu pannakse meid lihtsalt pärast kinni. Aga me ei pane ju päriseks kinni, noh, me ei pane ju ust päriseks kinni.“ Seejärel arutavad nad veel klientidest, A. Danchak selgitab kuidas oleks vaja leida kedagi rahaga, aga mitte K.. A. Danchak ütleb „Ja, ja. K. pole siia vaja. B.? No ei tea, mis tingimustel ta seal on ja mida ta mõtleb. Mina oleksin tegelikult otsinud põhimõtteliselt kedagi teist. Ma võin nendele, noh, isegi nende seast, kes meil seal kliendiks on, kellel on, noh, raha, ma võin „õngeritvasid visata" nagu, seal, keda see huvitada võib. Sest et kõik mõistavad, et kõik liigub selles suunas, et Väikseid mängureid ei jää, see tähendab, pesulaid ei jää. Peab mingeid omasid, noh, see tähendab, kõik peavad aru saama, kus neid hakatakse edaspidi teenindama. Edaspidi hakkavad pangad reegleid ette ütlema.“ Sellest, kuidas tuleks kedagi leida, räägitakse kõne lõpuni ning A. Danchak lubab klientidega, kes huvi tundsid, rääkida. Räägitakse veel, et märtsini tuleb vastu pidada ja seni peab müügitööd tegema. Kohtu hinnangul tõendab nimetatud kõne selgelt, et mõlemad A. Danchak ja T. Järviste olid kursis sellega, et GFC-s tehakse rahapesukahtlaseid tehinguid ehk et GFC-d kui makseasutust kasutatakse rahapesuks. Sellest kõnest nähtub ka konkreetselt, et Finantsinspektsiooni poolt tehtavad ettekirjutused ja nõuded, makseasutuse töö reguleerimine, on neile takistuseks klientide teenindamisel. 06.02.2019.a kell 17:50 telefonikõnes T. Järviste ja A. Danchaki vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib A. Danchak, et nad võtsid vastu otsuse panna kinni Kligmani grupi ettevõtte kontod, kuna nad teadsid ka varem nendest klientidest, kes nad on ja mis nad on, aga nüüd toodi see välja ka Finantsinspektsiooni aktis. Kõne käigus selgitab A. Danchak: “Eee...A., vaat, tuli, noh, me temaga olime...ta pöördus minu poole ja räägib, vaat, sellise ja sellise ettevõtte jaoks ei ole vaja kontosid kinni panna, sest et D. väga palub. Muidu ta ei A. raha. Ee...raha selle järgi...mida te seal allkirjastasite“. Seetõttu pakub A. Danchak välja võimaluse pikendada kasutamisaega kahe kuu võrra, millega T. Järviste nõustub. A. Danchak toob aga probleemina välja, et kontode sulgemise otsuse võttis juhtkond koos vastu, aga M. on puhkusel ja A. Danchak keeldub seda juriidiliselt üksi tegemast ja variandina nähakse pöördumist nõukogu poole, kes annaks nõusoleku, et A. Danchak teeb seda üksi. Nimetatud kõne tõendab A. Danchaki poolt kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt A. Š. survestas temale oluliste klientide osas GFC juhatuse liikmeid ja töötajaid, et tehtaks erandeid või mööndusi. Kõnest nähtub ka, et A. Danchak nõustub selliseid mööndusi tegema ja pakub selleks omapoolseid lahendusi. Lisaks tõendab kõne, et ka T. Järviste oli teadlik A. Š.i tegevusest ja GFC juhatuse liikmete survestamisest.

14.03.2019.a kell 17:06 A. Š.i ja A. V. vahelises telefonikõnes (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 36-67) räägib A. Š. soovist teha tegevusluba, tütarettevõte Inglimaal. Kohe pärast seda telefonivestlust, toimub kell 17:17 telefonikõne J. S. ja A. Š.i vahel, kus A. Š. räägib ka J. S. oma soovist taotleda Inglismaal tegevusluba ja et asutatava äriühingu asutajaks saaks nende Eesti finantsettevõte. Need kõned tõendavad, et A. Š. otsis võimalusi ettevõtte viimiseks Eestist välja, kuna ilmselt ta aimas, et Finantsinspektsiooni kontrollkäigule võib järgneda kõigi tuvastatud rikkumiste tõttu tegevusloa äravõtmine. Seega A. Š. otsis aktiivselt juba enne Finantsinspektsiooni otsust võimalusi ettevõtte jätkamiseks ka mujal, et ei kaoks ära raha teenimise perspektiiv. 10.04.2019.a kell 15:21 telefonikõnes A. Danchaki ja L. B. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) ütleb L. B., et ta käis detsembris GFC kontoris, kohtus Alekseiga ja „Vot. Temaga oli kokku lepitud skeem, kuidas saab makseid tegema hakata. See tähendab, tema kinnitas kõik ära. Tema ütles, et peavad olema maksed, seal, seadmete eest ja muu selline. See tähendab, kõik see on mul kirjavahetuses olemas ja ..., ja nii edasi. Ja kui praegu tuleb juba juttu sellest, et neid makseid teostada, tekivad meil iga kord mingid komplikatsioonid ja küsimused. Mis ei sobi?“. See kõne tõendab, et GFC töötajad tegid klientidega kokkuleppeid ja mõtlesid välja skeeme, kuidas makseid teostada. Nimetatu on aga selgelt vastuolus makseasutustele kehtestatud nõuete ja lubatava äritegevusega. 02.05.2019.a kell 21:38 telefonikõnes T. Järviste ja A. Danchaki vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) arutatakse selle üle, et on mingi lisakokkulepe, mille kohaselt tuleb Ladale maksta 1500 eurot, kuid sellel kokkuleppel on ainult M. allkiri ja A. Danchak ütleb, et mingi otsus tuleb teha. T. Järviste ütleb, et A. tuleks ära oodata ja ütleb, et tema ei mäleta ka midagi sellist. Lisaks arutatakse A. plaani asutada UK-sse ettevõtte ning T. Järviste räägib seoses sellega, mida A. Londonis teeb ja seda, et Moskvast keegi rahastab UK-sse ettevõtte loomist. 06.05.2019.a kell 12:27 ja kell 13:34 aset leidnud telefonikõnedes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse Finantsinspektsiooni poolt saadetud projektist litsentsi äravõtmiseks ning sellest, kas oleks võimalik paluda ajapikendust vastuse esitamiseks. 06.05.2019.a kell 19:03 telefonikõnes T. Järviste ja S. G. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse Finantsinspektsioonile vastamisest ja T. Järviste ütleb, et S. G. ei pea kahte kontrollakti läbi lugema ja võrdlema nagu L. oli tal teha käskinud, vaid ta saab neid aidata Finantsinspektsioonile kirja koostamisel kui palutakse pikendust. 07.05.2019.a kell 09:12 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) avaldab A. Danchak soovi T. Järvistega nõu pidada, mida kaastöötajatele ja klientidele rääkida. T. Järviste ütleb, et A. Š.iga tuleb samuti rääkida, mille peale A. Danchak vastab, et „Ei. Ma ei ole selle vastu, et ta oleks, kuid lihtsalt, kui tema ütleb „EI“, aga sina oled minuga nõus, siis ma teda justkui kuivõrdniivõrd.“ T. Järviste ütleb selle peale „Ma arvan, et ta saab aru, et (arusaamatu) kui me hakkame rääkima ainult si... nende samuste TOP-klientidega.“ A. Danchak selgitab siis, et oluline on tema kui juhatuse liikme reputatsioon ja T. Järviste kui omaniku reputatsioon. See kõne tõendab, et T. Järviste oli kursis GFC tegevusega ja temaga arutati ka seda, mida klientidele peaks rääkima. Samas tõendab see kõne ka seda, et T. Järviste jaoks oli oluline selline tegevus ka A. Š.iga kooskõlastada.

07.05.2019.a kell 09:18 telefonikõnes T. Järviste ja I. A. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) küsib T. Järviste, kas I. A. tunneb rahandusministrit M. H., et ta tahaks temaga rääkida oma ettevõtte litsentsi äravõtmisest. Samal päeval kell 13:22 küsib T. Järviste telefonikõnes nõu seoses GFC-lt litsentsi äravõtmisega ka T. T.. Lisaks toimub samal päeval kell 22:35 telefonikõne ka T. Järviste ja R. K. vahel, milles T. Järviste ütleb, et kui litsents ära võetakse, siis ta läheb ettevõttega UK-sse. Need telefonikõned tõendavad, et T. Järviste üritas aktiivselt leida inimesi, kellelt GFC võimaliku litsentsi kaotamisega seoses nõu küsida ja võimalusi, kuidas GFC olukorda parandada. 17.05.2019.a kell 09:38 toimunud telefonivestluses T. Järviste ja S. G. vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 36-67) arutatakse A. Danchaki lahkumise üle, kuidas seda vormistama peaks. Kui S. G. pakub välja, et äkki siseaudiitorid saavad aidata, siis vastab T. Järviste, et „Tead, mina ei oska sulle midagi arvata, sellepärast, et seda sa pead rääkima A. ja T.. Vaata, ma ei ole nende igapäevaasjadega üldse kursis nii põhjalikult ... et, et mina olen ... põhiliselt see, et ma olen siis, kui on tarvis nagu, mingi häda kuskil majas, aga ma ei ole selle jooksva tööga üldse kursis. Siis kui on tarvis, näiteks, kuskil audiitorit otsida või keegi võib-olla kellegi tuttav, sest mul on lihtsalt nii palju tuttavaid, on ju, et siis olen mina see kontaktisik, kes, k-... noh, kui on mõnes büroos on, ma tean täpselt, et mul on mingi väga hea sõber töötab ... lähen nagu otse peale, on ju ? Aga (arusaamatu) ... seda igapäeva töö seda arutamised on kõik Danchaki peal, ja noh, T. peal, ma arvan, et nad koos on seda ka varem teinud. Noh te-... enne oli M. peal. Ma ei oska sulle selles mõttes ühegi sõna kaasa rääkida. Ennem kui teie seal juhatuses ära otsustate.“ Selle kõne põhjal võiks justkui öelda, et T. Järviste ei olnud enda sõnutsi kursis GFC igapäevatööga ning tema poole pöörduti üksnes siis, kui oli mingi probleem, mis nõudis tema sekkumist või tema tutvuste kasutamist. 17.05.2019.a kell 10:27 telefonikõnes T. Järviste ja L. R. vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 68-92) arutatakse L. otsust nõukogust lahkuda. Kõnes ütleb L. R. “Sellepärast, ma ei olegi ju mingi nõukogu. A. Š. on nõukogu ja mul ei ole võimalik lihtsalt nagu olla seal, seal kohas, kus minu peale karjutakse.../.../ ... ta röökis mu peale ju.“ T. Järviste ütles selle peale, et ta arvas, et L. on juba harjunud A. Š.iga suhtlema. L. R. vastab „Ei, noh, ta oli paanikas, sellest ma saan ju aru ja ja ma, see ei ole põhjus, et ta röökis, aga põhjus oli see, et reaalselt mul puudub võimalus teostada seda nõukogu... nõukogu ülesannete täitmist. Et... kuna me sinuga midagi räägime, ja siis tuleb selline nagu hoopis teine käsk A. Š.-lt, kes ei ole nõukogu, vaata, et see on nagu äriseadustikus lihtsalt, nagu noh, see on võimatu“, millele T. Järviste vastab: „Jaa, aga no me ju teame, et ta on meie hall kardinal.“ Edasi arutatakse, et äkki saaks A. Š.i ka nõukogusse panna läbi Moncorneti, kuid sellele vastab L. R., et „Ei, FI ei kinnita tema kandidatuuri, kuna ta on figurant selles ju... /.../ rahapesuskeemis.“ T. Järviste vastab: “Seda ei saa anda. Okei. See oli küll tore... tore idee, aga läks kohe... läks kohe vett vedama. Okei.“ L. R. selgitab, et ta on nõus nõukogus töötama koos T. Järviste ja teiste tütarlastega, kes seal on. T. Järviste lisab, et U. ja E.. „Aga see peab olema ka reaalne. Ja nüüd on olukord selline, et, kus me S. tegime kogu seda musta töö ära, mes istusime arvutites, jälgisime ... /.../ mis, kust tuleb, ja pärast selgus, et me oleme halvad“ lisab L. R.. Edasi räägitakse, kuidas see mõjub kõik emotsionaalselt ka S. ning et L. R. peab oma tagasiastumise soovist rääkima ka S. ja S. ilma L. sinna ei jää. L. R. lisab veel, et „Nad ei ole mõl-.. ükski nõus tegema nii, et nad on juhatuses, aga tegelikult juhib A. D. Ja see on selge sõnum, Tiiu. /.../Aga see ongi see vastuolu, finantsjärelevalve ja äri poole vastuolu praegu leidnud aset ja väljendus sellistes rikkumistes, sest Tiiu, ma näen lihtsalt, probleem on suurem. Tiiu, probleem on selles, et A.

D. tahab raha teenida, on ju, aga teised juhatuse liikmed tahavad vastata... vastata finantsjärelevalve nõuetele. Ja see on see probleem.“ T. Järviste selgitab, et ongi vaja teenida, sest inimestele peab palka maksma. L. R. vastab talle, et sellisel juhul paneb FI nad kinni, kuna olukord on kriitiline ja A.D peab olema ainult projektijuht. Veel selgitab L. R., et „Ja ükski mingisugune otsus ei, ei saa tulla nii, otsus, noh, vaata mingi kirjalik, kirjalik otsus, ei saa olla nii, et, et A. D. Otsustab ja S. ja T. teeb nagu, otsustab A. D. Sellepärast, et noh, esiteks FI kohe naeb seda asja sisse, ta näeb ette, ta näeb seda. Ja noh, et siis ei ole mingisugust perspektiivi ka sellel äriühingul.“ Nimetatud kõne tõendab, et kuigi ametlikult oli GFC-l ka nõukogu nagu seda seadus ka nõuab, siis tegelikkuses tegeles nõukogu ülesannetega ka A. Š. ning seetõttu oli takistatud päris nõukogu töö. Ja kuigi sellest kõnest nähtub, et T. Järviste saab aru, et selline tegevus ei ole seadusega kooskõlas ja takistab teiste GFC töötajate tööd, siis ei teinud ta selle olukorra lahendamiseks mitte midagi. Veelgi enam, kui L. R. nimetas, et GFC eesmärk peaks olema finantsjärelevalve nõuetele vastamine, mitte raha teenimine, siis leiab T. Järviste, et raha ongi vaja teenida. 17.05.2019.a kell 14:21 telefonikõnes T. Järviste ja A. Š.i vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib T. Järviste, kuidas S. (on selge, et jutt on S. G.st) kardab pärast Finantsinspektsiooni ettekirjutuse lugemist, et ta on peale selle lugemist loonud endale sellise pildi A.D.-st ja A. Š.ist, et tema jaoks on see kõik šokk. T. Järviste selgitab, et kuigi S. G. usub, et see kõik on vale, siis ta kardab selliseid asju hirmsasti. A. Š. vastab selle peale „Peast põrunud, tuleb ta kiiremini ära koristada,“ millega T. Järviste nõustub, kui nad leiavad kellegi, kes tema töö ära teeks. Nimetatud kõne tõendab, et T. Järviste kuulas ja nõustus A. Š.i seisukohtadega selles osas, kes peaks juhatuse liikmed olema ja kes mitte. 20.05.2019.a kell 10:52 telefonikõnes S. G. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb T. Järviste, et „... (arusaamatu) midagi sulle nagu ei ... noh mingeid küsimusi on. Kuigi ma ei tea kui pädev ma olen vastama. Et ma arvan, et sa võid küsida väga palju A. käest ja väga palju T. käest, nagu pigem. Sest ma ei ole väga kompetentne nendes asjades. Ma olen seal nagu investor, noh. Jah.“ S. G. leiab, et ka T. Järviste peab sellega kursis olema, mis ta temale saadab. 22.05.2019.a kell 16:25 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) kurdab A. Danchak oma muljest, et kõik toimub justkui temast mööda ja see ei meeldi talle. T. Järviste kinnitab selle peale, et rääkis T. ja S. väga tõsisel toonil, et nemad ei oska äri ajada ning et äri ajab ja kõige tähtsam selles tegevuses on A. Danchak. 24.05.2019.a kell 08:57 telefonikõnes L. R. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägib L. R., kuidas S. ja T. arvavad, et T. Järviste ei juhi seda ettevõtet, kuna ta alati küsib Danchaki käest ja kooskõlastab temaga otsused. L. R. annab T. Järvistele soovituse, et ta ei ütleks neile, et ta Danchakiga midagi räägib või kooskõlastab, et T. Järviste peaks katsuma teha nii, et nad uskusid, et T. Järviste ikkagi võtab otsuseid vastu. 24.05.2019.a vestluses T. Järviste ja A. Š.i vahel aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVD-plaadiga; T14 kd, tl 1-77) räägitakse T. Järviste vestlusest L. R.ga, kuidas T. Järviste peaks jätma mulje, et juhib ettevõtet. A. Š. kinnitab, et sellise mulje nad saavad, vähemalt nädalaks ajaks ning et sellise mulje saab ka L. R..

27.05.2019.a kell 16:36 telefonikõnes S. G. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) palub S. G. T. Järvistel töö juurest läbi tulla, mille peale küsib T. Järviste „Kui palju me oleme ise pädevad selles, nagu palju me ise oleme võimelised selles ka otsustama? Meil oleks väga vaja praegu A.D.-d A.Š.-i.“ Kõne tõendab, et T. Järviste tugines otsuste tegemisel A. Danchaki ja A. Š.i arvamusele. 03.06.2019.a kell 15:52 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx toimunud vestluses A. Š.i ja M. vahel (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T13 kd, tl 151-177) uurib M., ega nad ülekandeid ei ole hakanud tegema ja A. Š. vastab, et ei ole, kuna raha asub korrespondentpankades ja täpselt ei ole teada, millal raha kandma hakatakse. Nimetatud kõne tõendab, et selle asemel, et teha näiteks GFC-sse üldine päring või pöörduda juhatuse liikmete poole, pöördusid kliendid hoopis A. Š.i poole, et teada saada, millal nad oma raha tagasi saavad. See omakorda näitab A. Š.i juhtivat rolli GFC-s. 06.06.2019.a kell 21:49 telefonikõnes T. R. ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T11 kd, tl 1-269) ütleb T. R. T. Järvistele, et tema kliendid ei ole ilmselt kõige lihtsamate killast. T. Järviste selgitab: „Tead, kes mu kliendid on või? Tegelikult on minu kliendid sellised, et mul hakkas hästi minema peale seda, kui nad hakkasi-... hakkasid siin kõik laksama kinni oma arveldusarveid. Ja vaata rahapesijad... päris rahapesijad panid siit nagu kohe minema. (arusaamatu) Esiteks olid nendel asjad kõik juba tehtud nende aastatega /.../ Teiseks nad said aru, et siin hakatakse joppima, et ma arvan, et nad panid kõik minema. Esimene asi, et kui Verso pandi kinni, siis meil tuli suur laine, on ju? /.../ Kuule, ma ütlen sulle, pooltele me ütlesime ära ja umbes (arusaamatu) alles jäänud, (arusaamatu) igaks juhuks, me lihtsalt vaatasime, meile tundusid nad, noh, tead, parem mitte jebida, on ju /.../ Ok, allesjäänud pooltega, noh umbes jäi meil alles üks kolmandik, sest me nagu mingi ajajooksul selekteerisime oma küsimuste, kõike tead...kas sa arvad, et mingi suur ettevõte, e-eriti kui ta on veel natuke mingi kahtlaste tegudega, et sa arvad, et ta viitsib vastata mulle iga tehingu puhul seitsme paberiga mingile asjale?“ /.../ „Ei viitsi! Ta leiab kohe Poola, Leedu, Bulgaaria ...tead, ma ütlen sulle ausalt, Soome võtab ka meie kliendid vastu. LHV ja Luminor võtavad mu kliendid vastu. Saad aru, see laine oli hoopis mujal. Ta näeb, et see on ... et ei noh jah, alles jäid mul sellised (arusaamatu) kellel on pere Eestis, maja Eestis, igal pool neil on kontorid, kes ise ei ole eestlased. Aga neil on kuskil üksus mingi, neil on mingi ladu, või noh, mingi midagi või neil on mingi emotsionaalne ... /../ side Eestiga. /.../ Et tegelikult mu kliendid ei ole üldse sellised nagu see kuvand on loodud.“ Kohtu hinnangul tõendab see kõne konkreetselt, et T. Järviste oli väga hästi kursis sellega, millised kliendid GFC-s olid ja et GFC-s tehakse rahapesukahtlaseid tehinguid. 08.06.2019.a kell 15:24 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) ütleb T. Järviste, et nad tegid valesti kui sulgesid kõik arved, kuna nad ei saa praegu mitte kuidagi mitte kellelegi raha tagasi anda. A. Š. ütleb, et rääkis sellest Danchakiga, et ta teeks inimestele väljamaksed nendelt kontodelt, aga Danchak ei olnud nõus, kuna see on seaduse rikkumine. Lisaks ütleb A. Š. „Ainuke, kes seal jä... järgib seda seadust, (ebatsensuurne väljend), noh... See on arvatavasti Danchaklollike, pagan. Juba ausalt on ära tüüdanud oma seadusega.“ 13.06.2019.a kell 10:57 telefonikõnes T. Järviste ja S. G. vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse A. Danchakist ja T. Järviste ütleb „/.../ Et ta on hea juht, siis kui on nagu töö tegemine, aga siis kui on nagu mingi kriisiolukord, või selline, siis ta läheb nagu kuidagi blokki /.../“ S. G. vastab selle peale, et A. Danchak ei ole hea juht isegi siis kui on töö tegemine, ta teeb mingisuguseid olme asju, aga

juhtimisest on asi kaugel. Töötajad on totaalses segaduses, teadmatuses ja nad ei tea, mis toimub ja miks toimub. S. G. sõnul võib A. Danchak olla väga hea projektijuht, aga ta ei ole hea ülemus. Lisaks toob S. G. välja, et „Sest, et Danchak lihtsalt nagu kardab töötajaid, või nagu hoiab neid nii rigiidselt oma mingisuguse ühe asja juures, et jumala eest kellelegi kuskil ei ole mitte mingisugust ligipääsu (arusaamatu)“ T. Järviste lisab, et kui A. Danchak teeb koosolekuid ja kui talle öeldakse, et see nii ei käi, siis ta tahab, et see, mis ta ütleb, et see lähekski läbi. Ta ei saa aru, et on vale, mida ta tahab teha. S. G. lisab veel, et „ /.../ Ja A. suur viga see, et ta ei saa absoluutselt aru, Eesti ei ole Ukraina ja siin jälgitakse seadusi rohkem ja (arusaamatu) tehakse. Et...et, see-see tõmbab häda kaela.“ Nimetatud kõne tõendab, et kuigi teine juhatuse liige juhib tähelepanu sellele, et A. Danchak ei ole hea juht ja ei võimalda sisuliselt teistel oma tööd teha (ei A. ligipääsu), siis T. Järviste räägib sellele küll kaasa ja toob ka omalt poolt välja A. Danchaki puudused, kuid midagi rohkemat ta nõukogu liikmena ei tee. Kuigi põhikirja kohaselt on nõukogu pädevuseks teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning selles kõnes T. Järviste tunnistab, et A. Danchak ei saa juhtimisega tegelikkuses hakkama ja esinevad puudujäägid, siis midagi ta nende puudujääkide kõrvaldamiseks või A. Danchak korrale kutsumiseks ette ei võta. 26.06.2019.a vestluses T. Järviste ja A. Š.i vahel aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVD-plaadiga; T14 kd, tl 1-77) arutatakse sellest, kuidas A. Danchakist on vaja lahti saada, ta tuleb maha võtta, muidu võib ta hakata kirja panema või salvestama kusagile midagi. Nimetatud kõne viitab konkreetselt sellele, et A. Danchakil on midagi, mida ta saab T. Järviste ja A. Š.i vastu ära kasutada ning viimased on sellest teadlikud ja tajuvad seda temapoolset ohtu ning selle kõrvaldamiseks on vaja leida võimalus temast lahti saamiseks. 29.06.2019.a vestluses A. Š.i ja tuvastamata isiku vahel aadressil Xxxx (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 93-96) vesteldakse teemal, et asjad tuleb M. juurde vedada, pakkida karpidesse ja kuna vestlusest selgub, et vestluse teisel poolel on need asjad elektrooniliselt kujul olemas, siis A. Š. paneb need kastid koos asjadega nende juurde lattu, sest ladu valvatakse. Samuti, et neli seifi tuleb M. juurde viia. See kõne tõendab GFC dokumentide viimist M. V. juurde. 01.07.2019.a kell 14:11 telefonikõnes A. Š.i ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) on A. Š. selgelt ärritunud, ta räägib kuidas on enda ümber koondanud loomaaia, kuidas kliendid on debiilikud apriori. Kui A. Š. ütleb, et kõigil on selles kõiges erinevad huvid, siis vastab T. Järviste, et temal mitte mingisuguseid huvisid ei ole ja soovib vaid selle asja võimalikult kiiresti ära lõpetada, et temal oli koguaeg ainult huvi A. Š.ile äri teha. A. Š. vastab seepeale “Mul oli huvi sulle raha teenida... pensioni tarbeks“, millele T. Järviste vastab “Noh, ei õnnestunud. On vaja edasi, nüüd tuleb kogu see pudru laiali jagada.“ /.../ „Ei ole vaja meelt heita, on vaja öelda, mida sa hakkad praegu tegema, noh, ja sa ei pea seda üldse mulle selgitama, et te tegite tööd, minult ei küsitud mitte midagi...“ A. Š. ütleb seepeale: “Ma ei arva.“ T. Järviste lisab ka järgnevat: “Jah, kuid nüüd pead sa nende debiilikutega ära lõpetama,(arusaamatu) sa ei saa sinna tänavalt mitte kedagi võtta. Kas sa sellest vähemalt saad aru... ah ei, ei mida ma sinuga räägin, ma ju räägin nüüd niikuinii kõiges vastu. Mida see sind praegu aitaks, et sa ütlesid, et koos nende debiilikutega ei ole võimalik mitte midagi teha?“ A. Š. selgitab seejärel, et talle tundub, et tema üksi võitleb nende raha eest, et sellega midagi teenida. Kõne jätkudes sõnelevad T. Järviste ja A. Š. edasi ning kui A. Š. ütleb, et tehke mis tahate ja kirjutage, kuhu tahate, siis vastab T. Järviste talle järgmist: „/.../ Me ei saa ilma sinu loata mitte kunagi, mitte kellelegi, mitte midagi ei lubanud

teha ilma sinu loata.“ Ja seda, et ilma A. Š.i loata ei tehta midagi, kordab T. Järviste korduvalt ka kõne lõpus. Seega ka see kõne viitab T. Järviste teadmisele GFC probleemidest. 04.07.2019.a kell 13:48 telefonikõnes A. Danchaki ja T. Järviste vahel (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) räägitakse omavahel Cuesta advokaadibüroost ja kõne edenedes tuleb juttu ka A.t ning A. Danchak ütleb, et A. soovitas temal raha ära varastada. On ilmne, et jutt käib A. Š.st. T. Järviste selgitab kõnes „Sellepärast, et kogu selle firma ehitas üles tegelikult A., ta oli praktiliselt kogu aja hõivatud, viimased kolm aastat tegite seda koos, koos ehitasite, koos võtsite vastu neid ... nüüd minule, kes kogu aeg ei olnud kõrval ega asjadega kursis, minul on väga ebamugav äkki võtta kinni kõigist neist töödest (teha töid), mille sisu ma ei tea.“ A. Danchak ütleb, et mõistab T. Järvistet ning selgitab, et on kindlaksmääratud tegevused, mida ta saab ise teha ja mille osas ta T. Järvistet ei teavita (näiteks mingi lepingu skaneerimine ja kuhugile saatmine, kommunaalide eest maksmine). T. Järviste vastab seepeale, et neist asjadest ei taha ta üldse midagi kuulda ning teeb ettepaneku, et A. Danchak suhtleks ikkagi A. ja leiaks ühise keele. A. Danchak soovib ikkagi T. Järvistelt vastust, mille peale T. Järviste annab mõista, et tema annab oma vastuse, kui A. seda temale ütleb. Lisaks eespool nimetatud vestlustele ja telefonikõnedele on jälitustoimingute protokollides arvukalt pealtkuulatud vestlusi, milles A. Š. oli kaasatud GFC kapitali suurendamise küsimustega seotud aruteludesse koos A. Danchaki, L. R. ja A. Kaubaga. Asjaolu, et A. Š.i peeti üldse vajalikuks sellistesse vestlustesse kaasata ja selles osas tema arvamust küsiti, näitab kohtu hinnangul, et A. Š.il oli GFC-s juhtiv roll. Lisaks tõendavad kohtu hinnangul pealtkuulatud kõned ja vestlused kokkuvõtlikult, et A. Danchak ja T. Järviste olid mõlemad teadlikud, et GFC tegevus ei vasta makseasutusele kehtestatud nõuetele, sealhulgas RahaPTS normidele. Samuti ei ole kogumis viidatud kõnede puhul kahtlust asjaolus, et T. Järviste oli kursis GFC tegevusega, sealhulgas sellega, millised keerulised kliendid GFC-l on ja et need kliendid teevad rahapesukahtlaseid tehinguid. Olgugi, et pealtkuulatud kõned jäävad perioodi, mil Crosspoint Ltd tehingud olid juba tehtud ja kõnedes konkreetselt Crosspoint Ltd-d ei mainita, siis on nendes kõnedes räägitud ka ülevaatlikult eelnevatest klientidest, nende kahtlastest tehingutest ja GFC rikkumistest, mis annavad kohtule aluse arvata, et T. Järviste oli teadlik ka Crosspoint Ltd-ga seotud asjaoludest. Kõigele eelnevale lisaks on kohtule esitatud ka erinevate isikute ja äriühingute osas teostatud läbiotsimisega seotud tõendid, mille kohus toob siinkohal eraldi välja. 05.12.2019.a läbiotsimise taotluse (T4 kd, tl 96-98) alusel teostati A. Dremovi elukohas, tema xxxx J. D. kuuluvas korteris aadressil Xxxx, 09.12.2019.a läbiotsimine. Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (T4 kd, tl 99-112) tõendab, et läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa erinevad pangakaardid, Sergey Panovi ID-kaart, sularaha summas 670 eurot, 15 USD ja 900 rubla, erinevad dokumendid, sülearvuti ASUS, A4 ruuduline kaustik käsikirjaliste märkmetega ja 2 mobiiltelefoni iPhone. A. Dremovi elukoha läbiotsimise käigus leitud digitaalsed andmete kopeerimist tõendab 09.01.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 146-147). A. Dremovi elukoha läbiotsimise käigus leitud A4 ruudulist kaustikut käsikirjaliste märkmetega on vaadeldud 07.04.2020.a vaatlusprotokollis koos lisadega (vaatlusprotokolli punkt 5.2.3; T4 kd, tl 115145). Vaadeldud märkmetest on olulised järgmised:  Lk 18 on kirjutatud käsikirjaline tekst sinise värvusega kirjutusvahendiga ja lehele lisatud mitmeid templi jäljendeid kirjega „Aleksei Dremov 04 APR 2018 (või 02 NOV 2018 VÕI 02 NOV 2017) KOOPIA ÕIGE“. Vihiku lehel on vene- ja ingliskeelsed kirjed. Üleval neljal real on kirje „CROSSPOINT - saata teade tühistamise kohta“

Nimetatud märkmed tõendavad, et A. Dremov on endale üles märkinud Crosspoint Ltd-ga seonduvalt tööülesandeid, mis ei hõlmanud üksnes dokumentide küsimist ja kogumist, vaid ka näiteks teadete saatmist tühistamiste kohta. Lisaks Crosspoint Ltd-ga seotud märkmetele on teiste äriühingute osas A. Dremov veel üles märkinud järgmised märksõnad: „Apostillitud põhikiri (suvaline aasta!!!)“, „makse tagastus“, „vahe on umbes 5 eurot“, „Ette valmistada LN, kooskõlastada A.“, „Done Consult – lahendada täna ära!“, „Ootan tõendit firma volitatud esindajate kohta“, „Tagasi lükatud. Tasu kolmandate isikute eest, kaks tegevusala, väljavõttest nähtub, et makstakse igasuguste asjade eest“, „Öelda H.le, et saadaks Done Consult makse tagasi“, „On puudu tõend firma volitatud esindajate kohta ja põhikiri“. Samuti on märkmikusse üles täheldatud näiteks erinevate äriühingute osas meilide ja teadete saatmise kuupäevad, lepinguosaliste nimekiri ning ka näiteks erinevate kohtumiste kuupäevad ja kellaajad. Kohtu poolt välja toodud A. Dremovi märkmed tõendavad, et kuigi A. Dremov andis kohtuistungil ütlusi, et tema üksnes suhtles kliendiga ja kogus dokumente ning dokumentide sisulise kontrolliga tegeles AML kontaktisik, siis tegelikkuses teostas ta ka ise dokumentidele sisulist kontrolli. 05.12.2019.a läbiotsimise taotlus T. Järviste osas (T3 kd, tl 250-254), sõiduauto BMW M2 registreerimismärgiga xxxx 09.12.2019.a läbiotsimise protokoll (T3 kd, tl 255-256) ja 09.12.2019.a läbiotsimise protokolli lisa CD-plaadil (T3, tl 257), Xxxx 09.12.2019.a läbiotsimise protokoll (T3 kd, tl 258-289) ja 09.12.2019.a läbiotsimise protokolli lisa CDplaadil (T3, tl 290) tõendab T. Järviste sõiduautos ja elukohas läbiotsimise toimumist ning selle käigus leitud ja äravõetud esemeid. Sõiduauto läbiotsimise käigus leiti auto pagasiruumist lahtiselt Hansab sularaha lugemise masin No xxxx ning valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotist Ratiotec xxxx rahadetektor. T. Järviste kinnipidamise hetkel asusid nimetatud esemed sõiduauto juhi kõrvalistuja istmel, aga tal paluti need tõsta pagasiruumi, et oleks võimalik T. Järviste koos politseiametnikega toimetada antud sõiduautoga Xxxx territooriumile. T. Järviste elukoha Xxxx läbiotsimisel võeti ära järgmised esemed: GFC personali dokumendid, IO Halduse Osaühing dokumendid, Lietuvos Bankas dokument, erinevad lepingud, pangadokumendid ja muud dokumendid, erinevad andmekandjad, sularaha summas 11 500 eurot, GFC seifi võtmed, sularaha summas 9560 eurot. T. Järviste elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemete (mobiiltelefon Apple iPhone XR (A2105), sülearvuti Apple MacBook Pro A2159, võrguketas Apple Time Capsule A1409, USB väline ketas TrekStor, kõvaketas Hitachi 1TB, USB seade Swarovski 4GB) kopeerimist tõendab 19.12.2019.a vaatlusprotokoll (T3 kd, tl 291-293).

Kriminaalasjas on lisaks 09.12.2019.a teostatud läbiotsimine A. V. (GFC juhatuse liige pärast A. Danchaki lahkumist ja hiljem GFC likvideerija enne K. S.i likvideerijaks määramist) elukohas aadressil Xxxx (T4 kd, tl 187-192), mille käigus andis A. V. vabatahtlikult välja sülearvuti Elitebook 8560p ja lauaarvuti, mis olid GFC kontoris kasutusel enne GFC likvideerimist. Lisaks andmekandjatele leiti ja võeti A. V. elukohast kaasa erinevad paberdokumendid kokku 205 lehel ja kaks ümbrikut, 3 USB seadet ja mobiiltelefon iPhone XS. A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud esemete/digitaalsete andmete kopeerimist tõendab 09.01.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 193-194). A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumente on vaadeldud 23.03.2020.a vaatlusprotokollis koos CDplaadiga (T4 kd, tl 196-199). Vaadeldud dokumentide seas on ka A. V. kui GFC esindaja kiri ja kaebus 17.09.2019.a Finantsluureteenistuse 26.08.2019.a korraldusele nr 19/B-5-165 Läti Vabariigi eriprokuröride osakonna peaprokurör I. M., RAB 11.06.2019.a kiri nr 3.4-4/789-2 vastusena GFC taotlusele, Finantsinspektsiooni 10.07.2019.a kiri nr 4.2-1.10/2469-12 vastusena GFC palvele, 18.10.2019.a Tallinna notar T. T. volikiri T. Järviste allkirja õigsuse kinnitamise kohta, A4 formaadis paber sinise värvusega kirjutusvahendiga käsitsi kirjutatud nimede ja numbritega (muu hulgas on sellel paberil kirjed TeamDev Managem 970, 895 ja Inccom 1,042,672) ja dokument nimega „GFC Good Finance Company AS aktsionäride üldkoosolek,“ kus on märgitud aktsionäridena GFC Holding OÜ häälte arvuga 244 ja Moncornet Assets Inc häälte arvuga 26. Kriminaalasjas on 09.12.2019.a läbiotsimised teostatud ka A. K. (GFC raamatupidaja) töökohas OÜ-s U aadressil Xxxx (T5 kd, tl 268-277) ja elukohas aadressil Xxxx (T5 kd, tl 278-288), mille käigus leiti ja võeti ära samuti GFC-ga seotud dokumente ja andmekandjaid. A. K. läbiotsimisega võetud andmekandjate kopeerimist tõendab 12.12.2019.a vaatlusprotokoll (T5 kd, tl 300-301). Läbiotsimisel leitud ja ära võetud GFC raamatupidamist puudutavaid dokumente on vaadeldud 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis koos lisadega (T5 kd, tl 289-299). Vaadeldud dokumendid on GFC maksete mahu meetod, mis kajastab GFC tegelikke ja prognoositavad majandusnäitajaid (dokumendil on kirjed „maksete käive 2016 – 4 132 800, 2017 – 11 808 000“), kontoplaan20160508, GFC raamatupidamise siseeeskiri (kinnitatud GFC juhatuse otsusega nr 201403 01.12.2014 Tallinnas) ning käsikirjaliste märkmetega dokument, millel kirjed „A., kõigi arvete/kulude koopiad (sh palgad, maxud), pdf“ ja käsikirjaliste märkmetega dokument, millel kirjed „GFC 2016 aruanne & audiitor“ ja „16.05.2017 M., Danchak, M., A..“ Lisaks on 09.12.2019.a teostatud läbiotsimine Zone Media OÜ kasutatavates bürooruumides aadressil Lõõtsa 5, Tallinn (T5 kd, tl 303-309), mille käigus andis Zone Media OÜ välja GFC postkastid (21 e-posti aadressi) alates 2013.a kuni seniajani, mil andmed olid olemas. Läbiotsimisel selgus, et alates 09.05.2016.a ei kasuta GFC enam aktiivselt e-maili Zone Media OÜ juures. 10.01.2020.a menetlejale saadetud e-kirjas (T3 kd, tl 308-312) selgitab T. Järviste, et tal ei ole isiklikult ligipääsu GFC andmebaasi, kuid A. V.l, A. Danchakil, A. Z. on kindlasti ja võib-olla ka ettevõtte likvideerijal K. S.il. Nimetatud e-kiri tõendab seega, et T. Järvistel puudus ligipääs GFC andmebaasi. Arvestades kõiki eespool nimetatud ja analüüsitud tõendeid kogumis asub kohus süüdistatavate osas järgmistele seisukohtadele. Kohtu hinnangul on A. Dremovi süü kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. A. Dremov on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt kogus GFC tema hinnangul Crosspoint Ltd-ga seonduvalt jaht Alexandra müügitehingu ja jahi müügist saadud

vahendite arvelt tehtud tehingutega seoses maksimaalselt kõik dokumendid ning saadud dokumente kontrolliti. Seejuures ei olnud A. Dremovi sõnul temal infot, et jahi müügi või tekstiilitehingutega oleks tehtud mingeid ebaseaduslike tegevusi ning tal ei oleks olnud võimalust sellise infoni ka jõuda. Olenemata A. Dremovi kinnitustest selle kohta, et temal Crosspoint Ltd tehingutega seoses mingeid kahtlusi ei tekkinud ja midagi ebaseaduslikku ta ei tuvastanud, näitavad A. Dremovi poolt antud ütlused, et tal puudus nõutav pädevus kliendihaldurina töötamiseks ning ta ei saanud päris täpselt aru, mis olid tema ülesanded kliendihaldurina. Üksnes sellele viitamine, et koguti maksimaalselt kõik dokumendid ning seetõttu ei oleks saanud enam rohkem midagi teha, et tehingute ebaseaduslikust tuvastada, viitab sellele, et A. Dremov ei mõistnud dokumentide sisulise kontrollimise tähtsust. GFC kommentaaridest ja selgitustest Finantsinspektsiooni kohapealse kontrollakti kohta (T7 kd, tl 35-43, CD-plaadil GFC comments on EFSA Control Act dd04122018 (Est – project)_0.pdf; tõlge T14 kd, tl 204-273, 286) nähtub, et GFC on pidanud kliendihaldurit esimeseks kaitseliiniks rahapesu tõkestamisel. Kliendihaldur täidab esimeses kaitseliinis GFC-s klientidega suhtlemise ja esmase jooksva kontrolli läbiviimise funktsioone, ennetades seeläbi kõige arvukamad ML/TG-ga seotud riskid. AML kontaktisik on Finantsinspektsioonile esitatud vastuse kohaselt alles teine kaitseliin, seega pidas GFC pidas kliendihaldurit isikuks, kes peaks avastama ja ennetama enamuse kahtlastest tehingutest. Finantsinspektsioonile esitatud vastusest (skeem 5.2) nähtub, et kliendihalduri ülesandeks oli kliendi skriining, tuvastamine, verifitseerimine ja analüüs, äri ja riski hindamine ning lõpuks kliendi faili koostamine. Lisaks on GFC kommentaaride kohaselt kliendihalduri ülesandeks analüüsida kliendi vastust makse vastavuse osas, sealhulgas hinnata kliendi tehingupartnerit ja tuvastada kahtlaseid või ebatavalisi tunnuseid ning saadud järeldused ja argumendid makse vastavuse osas GFC sisepoliitikale koos väljaselgitatud teabe ning saadud kaasaskäivate dokumentidega esitada vastutavale AML-managerile. Eelnev tõendab, et A. Dremovil oli kliendihaldurina GFC-s oluliselt tähtsam roll, kui üksnes tema poolt kohtuistungil nimetatud dokumentide kogumine ning kliendile juhatuse liikmete ja AML töötaja poolt esitatud küsimuste vahendamine. A. Dremov seevastu on aga kohtuistungil andnud näiteks ütlusi, et tema tööülesanne ei olnud vaadata kliendi kontol toimuvat ja KYC ankeedis olevat, et võrrelda, kas need lähevad kokku. Kuigi on selge, et A. Dremov ilmselt üritas kohtuistungil antud ütlustes vähendada oma rolli seonduvalt Crosspoint Ltd tehingutega, siis näitavad seesugused ütlused, et A. Dremov ei saanud aru kliendihalduri rollist kahtlaste tehingute tuvastamisel. Ka A. Dremovi kaitsja on märkinud, et A. Dremov täitis temale pandud ülesandeid vastavalt oma parimale teadmisele ja oskusele. Probleem ongi aga selles, et A. Dremovi parimad teadmised ja oskused ei vastanud kliendihaldurile esitatavatele nõuetele. Kui juba n-ö esimene lüli rahapesukahtlaste tehingute tuvastamisel ei oma nõutavat pädevust ja arusaamist, kuidas kahtlaseid tehinguid märgata ja tuvastada, siis on selge, et rahapesu toimepanemise risk on äärmiselt suur. Seda riski suurendas veel ka asjaolu, et A. Dremov pidas kliendihaldurina Crosspoint Ltd-ga kirjavahetust ka tuvastamata kasutajate kaudu ning aktsepteeris ka läbi selliste tuvastamata kasutajate kaudu tulnud selgitusi ja dokumente. Selline tegevus näitab kohtu hinnangul, et A. Dremov ei järginud dokumentide kogumisele kehtestatud nõudeid ning üksnes üritas saada võimalikul kiiresti juhatuse liikmete ja AML töötajate poolt esitatud küsimustele vastuseid. Märkimist väärib ka, et A. Dremov sai Crosspoint Ltd riskihindamisel äriühingule madala riski, mis oli tingitud sellest, et kuigi KYC ankeedis oli äriühingu tehingupartnerina nimetatud ka Hiina, siis see informatsioon riskihindamise tabelisse ei jõudnud. Samas oli A. Dremovile teada, et riskihindamise tabeliga on võimalik manipuleerida, kui jätta sinna olulisi andmeid kandmata. Kaitsja väide, et A. Dremov ei ole Crosspoint Ltd riske näidanud tegelikkust

väiksemana, kuna viidatud kliendi riskihinnang on pärit kuupäevast 30.01.2018.a, ei ole asjakohane. Nimelt sisaldavad eranditult kõik Crosspoint Ltd poolt edastatud KYC ankeedid tehingupartnerina Hiinat, sealhulgas ka KYC ankeet, mis on allkirjastatud 22.01.2018.a. Ometi aga juba väidetava eelkonto avamise ajal 30.01.2018.a (kaitsja sõnul avati Crosspoint Ltd-le 30.01.2018.a üksnes eelkonto) Crosspoint Ltd riski hindamisel Hiina tehingupartnerina riskihindamise tabelisse ei jõudnud. Kohtu hinnangul ei ole usutavad A. Dremovi ütlused, et Crosspoint Ltd osas oli veel mingi KYC ankeet, kus Hiinat tehingupartnerina märgitud ei olnud, sest sellist dokumenti kusagilt leitud ei ole. Ja isegi kui leida, et riskihindamise tabeli täitmisel lähtus A. Dremov 22.01.2018.a KYC ankeedist, siis ka selles ankeedis toodud andmed ei jõudnud kõik riskihindamise tabelisse ehk seeläbi saigi Crosspoint Ltd endale tegelikkusest madalama riski. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ka A. Danchaki süü. GFC juhatuse liikmena omas A. Danchak juurdepääsu GFC-s kasutusel olevatele sisemistele programmidele, ta sai nendes programmides iseseisvalt teha klientidega toiminguid, muu hulgas kinnitada tehinguid ja teostada ülekandeid. Juhatuse liikmena vastutas A. Danchak ka kliendihaldurite ja AML kontrolli eest. Kui AML töötaja puudus, siis A. Danchak asendas teda. Lisaks on AML töötaja M. L. kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt tuli ette ka olukordi, kus ta kas ajalises mõttes või mingil muul põhjusel ei jõudnud ise kliendilt või kliendihalduri kaudu kliendilt täiendavaid dokumente küsida ning siis tegi seda tema asemel A. Danchak. A. Danchak on 14.03.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et AML kontaktisik pöördus 2018.a tema poole murega, et finantsoperatsioonide kontroll on nende rohkuse tõttu raskendatud. Seega A. Danchak ei asendanud AML töötajat üksnes tema puudumise korral, vaid aitas teda tema töös ka siis, kui ta oma tööülesannete rohkuse tõttu tööülesannetega ise toime ei tulnud. Vaieldamatult oli A. Danchak seega AML kontrolliga väga tuttav. Süüdistatav A. Danchak selgitas 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et täitis M. L. puhkuse ajal suuremas jaos tema funktsiooni üksnes seetõttu, et selleks ei saanud nelja silma põhimõttega vastuolu tõttu olla M. R. (kuna ta vastutas nii AML kontrolli kui ka seadusele vastavuse eest). Nelja silma põhimõte seisnes süüdistatava sõnul selles, et üks tähtis operatsioon ei saanud olla teostatud ühe isiku poolt, vaid pidi olema jagatud. Seega selleks, et saata AML kontaktisik puhkusele ja teostada tema funktsioonide asendamist, tuli tema tööülesanded panna teisele GFC töötajale, seejuures ei võinud tööülesanded olla pandud inimesele, kes peab ja oli kohustatud teostama kontrolli AML kontaktisiku töö eest. Seega M. R. kui juhatuse liige, kes oli vastutav seadusele vastavuse ja riskivastutuse eest, ei saanud täita AML kontaktisiku tööülesandeid. Süüdistatava selgituste kohaselt seega vastutas lõplikult AML kontrolli eest hoopis M. R. ning kui A. Danchak täitis ise AML töötaja ülesandeid, siis tema tööle teostas omakorda kontrolli M. R.. Kohus ei eita, et selline nelja silma põhimõte võis ju formaalselt GFC sisekorraeeskirjades kirjas olla ning süüdistatava sõnul seda ka rakendati, kuid kohtule esitatud tõendid seda Crosspoint Ltd tehingute puhul ei kinnita. M. L. rolli osas on A. Danchaki kaitsja korduvalt kaitsekõnes välja toonud, et M. L. puudus palju ja selle tõttu ei kehtestanud ta ka vajalike rahapesualaseid protseduurireegleid, mis oli tema kohustuseks. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et juhatus ei oleks pidanud ise tuvastama ja tegema ära AML töötaja tööd. Kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal ei ole vaidlust selles, et A. Danchak juhatuse liikmena tegi AML töötaja tööd (kas seetõttu, et viimane puudus või kuna tööd oli palju ja AML töötaja ise ei jõudnud). Seega jääb arusaamatuks, miks tehti AML töötaja puudumisel tema tööd siis üksnes osaliselt, seda enam, et kohtule kinnitatakse, et AML töötaja puuduski suurema osa ajast töötades GFC-s. Kohus on seisukohal, et just juhatuse liikmete vastutada oli see, et AML töötaja töö saaks tema

puudumisel tehtud täies mahus ning kui leiti, et AML töötaja puudub liiga palju ja selle tõttu AML valdkond kannatab, siis oleks pidanud juhatuse liikmed selles osas midagi ette võtma. Tol hetkel keegi selles aga mingit probleemi ei näinud, uut AML töötajat tööle ei võetud, AML töötaja ülesanded tehti teatud vajalikus mahus ise ära ning alles nüüd, kuid heidetakse ette rahapesualaste nõuete mittejärgimist ja protseduurireeglite puudumist, siis märgitakse, et see oli AML töötaja ülesanne, kes puudus palju. Tõendamist on leidnud, et just A. Danchak oli see, kes Crosspoint Ltd tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi. Vaidlust ei ole ka selles, et A. Danchak täitis Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt AML töötaja ülesandeid. Seda on ka süüdistatav ise kinnitanud. A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tegelenud AML töötaja M. L. Crosspoint Ltd väljuvate maksetega, sest tal ei olnud esialgset teavet, mis tuli enne seda ehk rahapäringu ja selle kasutamise suuna kohta tal info puudus. M. L.l oli ka raske teostada kontrolli nende tehingute osas, sest kommunikatsioon kliendihalduriga ja kliendiga toimus vene keeles ja M. L. valdas vene keelt tol hetkel halvasti. Seega finantsoperatsioonide kontrolli teostas süüdistatav ning järelkontrolli M. R. ja M. L.. Kuigi M. L. on ise kinnitanud, et ta ei osanud vene keelt, siis ei ole kohtu hinnangul usutav, et ta ei saanud AML töötaja ülesandeid Crosspoint Ltd-ga seonduvalt täita üksnes vene keele oskuse puudumise tõttu ning isegi kui see nii oli, siis selline olukord ei saa kuidagi aktsepteeritav olla. AML töötaja peab olema võimeline oma kohustusi täitma igas olukorras ning A. Danchak juhatuse liikmena oleks pidanud tagama, et M. L. saab oma ülesandeid täita, mitte võtma temalt selle ülesande üle. Kohtu hinnangul üritab A. Danchak seesuguste ütlustega jätta mulje, et ta oli justkui AML töötaja keeleoskuse puudumise tõttu sunnitud tema ülesandeid täitma asuma, varjates seeläbi asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites oli tal lihtsam A. Š.ile vastu tulla ja tema korraldusi täita. Ka kohtule esitatud kirjavahetused tõendavad, et A. Danchak, A. Dremov ja M. L. suhtlesid omavahel kenasti ka inglise keeles ning nendest kirjavahetustest ei jäänud kuidagi muljet, et keeleoskus takistaks mingeid küsimusi küsimast. Crosspoint Ltd-le konto avamisega seoses on A. Danchak 13.05.2022.a kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et konto avamisel oli teada eeldatavast tehingust, kuid ei olnud esitatud dokumendid, mis kinnitaksid seda tehingut. Enne konto avamise otsust anti informatsioon ja väike osa dokumentidest, ilma mingite detailideta. Otsus konto avamise kohta võeti vastu kliendi pöördumise alusel. Samuti selle info alusel, mis oli ankeedis „Tunne oma klienti.“ Ankeedis oli info, kust tulevad Crosspoint Ltd rahalised vahendid. Küsimusele, kas A. Danchak ka kontrollis nende rahaliste vahendite alusdokumente enne kui nad konto avasid, vastas A. Danchak: „Kontode avamisel rahaliste vahendite päritolu allikad aktiivide soetamiseks ehk siis seda aktiivi vastavalt selle tehingu tingimustele edaspidi müüdi maha ja laekusid rahalised vahendid, konkreetselt arveldusarve avamise hetkel või enne seda, ei ole kontrollitud.“ Neid dokumente kontrolliti A. Danchaki sõnul alles pärast konto avamist. Nimetatu tõendab, et olenemata sellest, et Crosspoint Ltd ankeedis oli märgitud rahaliste vahendite päritolu allikana aktiivi ehk jahtlaeva müük, siis nende rahaliste vahendite alusdokumente kontrolliti alles pärast Crosspoint Ltd-le konto avamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et dokumente kontrolliti siis, kui oli algatatud juba tehing Crosspoint Ltd kontole jahtlaeva müügist saadud raha kandmiseks. Kohtu hinnangul aga oleks pidanud selliste dokumentide kontroll toimuma juba enne Crosspoint Ltd-le konto avamist, siis kui saadi esmane informatsioon, et sellisest tehingust laekuv summa on plaanis Crosspoint Ltd kontole kanda. Rahaliste vahendite päritolu allikana märgitud alusdokumentide kontroll on oluline enne konto avamist seetõttu, et välistada üldse see, et konto avatakse üksnes kuritegeliku päritoluga raha edasikandmiseks.

A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta halduriga Crosspoint S.A ja Crosspoint Ltd teemal ning ei suuda küll meenutada täpseid sõnu, kuid võib edastada mõtte, mis seisnes selles, et vastavalt kliendi selgitustele need ettevõtted Crosspoint S.A. ja Crosspoint Ltd on omavahel seotud. See tähendab, et need äriettevõtted võivad kuuluda ühele ja samale ärigrupile, kellel on ühine äri või need on seotud kuidagi teistmoodi, näiteks omandistruktuuri kaudu, kuid juriidiliselt on need ettevõtted eraldi äriettevõtted. Samas kinnitas süüdistatav, et nende äriühingute puhul mingisuguseid muid seoseid, välja arvatud ettevõtete nimetused, ta ei tuvastanud. A. Danchak märkis, et selleks, et kontrollida, kas firmad Crosspoint Ltd ja Crosspoint S.A. on tõesti seotud, oleks olnud vaja küsida dokumendid Crosspoint S.A.-lt, kuid ta ei olnud GFC klient ja mis kõige tähtsam, Crosspoint S.A. ei olnud kunagi ka selle tehingu osapooleks, mis toimus GFC-s. Eelnev tõendab, et jahi müügitehingu puhul lähtuti sellest, et Crosspoint S.A. ja Crosspoint Ltd on omavahel seotud, mis oli justkui kliendi enda selgitus, kuid seda selgitust ja kahe äriühingu omavahelisi seoseid kuidagi ei kontrollitud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et selle üle, kas mingid dokumendid on piisavad tehingu teostamiseks või mitte, otsustas AML kontaktisik, kes lähtus seesuguse otsuse tegemisel ka juhatuse arvamusest. Kuivõrd A. Danchak asendas Crosspoint Ltd tehingute ajal AML kontaktisikut, siis järelikult oli just A. Danchak see, kes võttis lõpliku otsuse vastu selle kohta, kas Crosspoint Ltd poolt esitatud dokumendid on piisavad mingi tehingu sooritamiseks. A. Danchaki poolt 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal siseveendumus, et jahi tehing on majanduslikult õige. Samas said Crosspoint Ltd jahi müügitehingu osas esitatud täiendavad küsimused A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste põhjal vastuse alles SEPA makse võimaliku teostamise viimasel päeval (päeval, mil pidi otsustama, kas makse aktsepteerida või saatjale tagasi saata). Asjaolu, et jahi müügitehinguga tekkis üldse nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel võimalikul hetkel, oleks kohtu hinnangul pidanud A. Danchakis kahtlust äratama. Kui tegemist oleks olnud ausa müügitehinguga, siis ei oleks Crosspoint Ltd poolt dokumentide esitamine ka nii kaua aega võtnud, st tal oleks vajalikud dokumendid kohe olemas olnud. A. Danchaki kaitsja tõi kaitsekõnes välja, et jahi varguse ja/või jahiga seotud dokumentide võltsimise avastamata jätmist ei saa kuidagi ette heita GFC töötajatele, sealhulgas juhatuse liikmetele, sest ka ükski laevaregister (Hollandi, Läti, Suurbritannia või Eesti oma), kes pärast jaht Alexandra vargust varastatud laeva kohta oma registris kandeid tegid nende samade dokumentide alusel, mis ka GFC-le esitati, ei tuvastanud pettuse või võltsimise tunnuseid. Kohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. Samuti ei ole oluline kaitsja poolt märgitu, et GFC töötajatel ei olnud andmeid selle kohta, et välisriigis on seoses jahti vargusega toimunud kriminaalmenetlus ning et need kriminaalmenetluse andmed sai ka Keskkriminaalpolitsei alles kriminaalmenetluse ajal, s.o ammu peale seda, kui olid GFC-s toimunud maksed antud kliendiga seoses. Üksnes sellele tuginemine, et jahi vargust või dokumentide võltsimist ei olnud võimalik tuvastada, kuna ka teised asutused seda ei tuvastanud, ei ole argument. Igal asutusel on ettenähtud oma protseduurid dokumentide kontrollimiseks ning GFC-l kui makseasutusel oleksid sellised protseduurid pidanud olema eriti põhjalikud. Ja kuigi ei saa eitada, et jahi tehinguga seonduvalt dokumente koguti ja esitati ka täiendavaid küsimusi, siis tegelikkuses on tõendamist leidnud, et saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei süvenetud, tuvastamata jäi ka kahe müügitehingu osapoole seosed (Crosspoint Ltd ja Crosspoint S.A.) ning näiteks dokumente aktsepteeriti ka tuvastamata kasutajatelt. See kõik kogumis tõendab, et GFC juhatuse liige A. Danchak ja kliendihaldur A. Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada.

Jahi müügitehinguga seoses on A. Danchak 22.03.2022.a kohtuistungil veel selgitanud, et asjaolu, et jahtlaeva müüki vahendas profesionaalne maakler, andis tehingule madalama riski. Tegelikult risk ei läinud madalamaks, kuid seda kasutati kui täiendava kontrolli tegurit. Süüdistatav leidis, et äriühingud, mis tegelevad professionaalselt jahtide ostu ja müügiga ning kelle kohustuste hulka kuulub ka algdokumentide kontroll, omanike kontroll, kõikide tehniliste dokumentide kontroll, jahi enda olemasolu ja tehingu juriidiline vormistamine, on palju enam professionaalid jahtide müügis, kui mistahes pank või makseasutus. Nimetatu tõendab, et jahi müügitehingu kontrollimisel pani A. Danchak rõhku ka sellele, et keegi teine on selle kontrolli tema eest justkui juba ära teinud. Samas ta ei veendunud kuidagi, et see väidetav profesionaalne maakler oleks mingit kontrolli üldse teostanud, vaid ta lihtsalt eeldas, et maaklerid nii teevad ning see omakorda andis talle kindlustunde, et küllap on jahi tehinguga seotud dokumendid kõik usaldusväärsed ja korras. Kuigi A. Danchak on kinnitanud, et hoolimata sellest, et jahtlaeva müügitehingut vahendas maakler, siis teostasid ka nemad põhjaliku kontrolli, siis A. Danchaki seesugused selgitused maaklerite poolt teostatava kontrolli osas seavad selle kahtluse alla. Tehingutega seonduvalt on A. Danchak kohtuistungitel antud ütlustes korduvalt märkinud, et Crosspoint Ltd poolt antud vastused täiendavatele küsimustele olid enamjaolt esitatud, kuid mitte ammendavad. Lisaks tõi A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil välja, et Crosspoint Ltd andis selgitusi ilma tõenditeta, ilma täiendavate dokumentideta ja siis selle vastuse verifitseerimiseks tuli iseseisvatest allikatest otsida, kas see info, mille klient esitas, vastab tõele ning kui see leidis kinnitust, siis tehing kinnitati. Kuigi A. Danchak on 14.03.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et GFC sai absoluutselt kõikidele küsimustele vastused Crosspoint Ltd poolt, siis mõnede vastuste kvaliteet (transpordidokumentide vastused olid nominaalsed, ei olnud piisavad ja põhjalikud) tekitas arusaama, et sellise kliendiga on raske edaspidi töötada. Kliendisuhte lõpetamise põhjusena märkis A. Danchak 21.03.2022.a kohtuistungil ka, et kontrolli teostamine Crosspoint Ltd tehingute puhul nõudis palju pingutusi. Kohtu hinnangul on kummaline, et A. Danchak nägi küll vajadust esitada Crosspoint Ltd-le täiendavaid küsimusi, kuid nendele küsimustele vastuseid saades leppis ta üksnes sellega, et vastused küsimustele enamjaolt esitati, kuid mitte ammendavalt. A. Danchaki sõnul said kõik olulised küsimused siiski vastused ja nende alusel sai tehingud kinnitada, kuid küsitav on siiski see, et kui oli küsimusi, mis olulised ei olnud ja neile vastuseid ka ei antud, siis milleks neid üldse küsida. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et kui A. Danchak oleks teadnud, et kliendi raha pärineb kuriteost, siis poleks ta täiendavaid küsimusi üldse küsinudki. On selge, et A. Danchak sai aru, et makseasutusena on nad kohustatud kliendi tehingutele kontrolli teostama, sealhulgas tegingute kohta küsimusi küsima ning asjaolu, et lepiti sellega, et nendele küsimustele saadi ainult osaliselt vastused, näitabki, et neid küsimusi küsiti lihtsalt küsimise pärast, et oleks formaaselt ette näidata kontrolli teostamine. Crosspoint Ltd tehingute teostamise puhul on aga kõige märkimisväärsem, et tehingud teostati lubaduse peale dokumendid esitada. Ehk siis ennem teostati süsteemis tehing ja alles seejärel küsiti kliendilt seda tehingut kinnitavaid alusdokumente või lubati mingite tehingutega seoses dokumendid esitada hiljem. Kuigi A. Danchak on selles osas 21.03.2022.a kohtuistungil öelnud, et mõnede tehingute puhul võibki täiendav kontroll olla teostatud hiljem, siis jääb kohtule arusaamatuks, kuidas on sellisel juhul tagatud rahapesukahtlaste tehingute ärahoidmine. On selge, et tehingute kontrollimine alles tehingute teostamise järgselt suurendab rahapesu toimepanemise riski ning antud juhul see risk ka realiseerus. Üleüldse jääb kohtule A. Danchaki ütluseid kogumis vaadatuna mulje, et A. Danchak õigustab Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid ja toob korduvalt välja justkui erandeid, mis Crosspoint Ltd tehingute puhul olid lubatud. Näiteks on A. Danchak 14.03.2022.a kohtuistungil öelnud,

et praktikas on tavapärane olukord, et kliendiks saanud ettevõte müüb maha mingi suurema vara ja soetab selle eest mingisuguseid täiesti teistsuguseid tooteid. Või näiteks A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil öeldu, et äripartnerite nimetamisel KYC ankeedis annab ettevõte infot, mis on kehtiv sel hetkel kui ankeet täidetakse, kuid kuna maailm ja ärivaldkond muutub väga dünaamiliselt, siis juba homme võivad need olla täiesti teised tooted ja teised ettevõtted. Seega A. Danchaki hinnangul Hiina äriühingu mittemärkimine ankeedis ei ole rikkumine. Kohus on seisukohal, et A. Danchak on seesuguste ütlustega üksnes üritanud vähendada Crosspoint Ltd puhul esinenud konkreetseid ilminguid kahtlastest asjaoludest ning üritanud nendest asjaoludest jätta mulje, justkui need ongi praktikas tavapärased. Kogu A. Danchaki tegevuse puhul on tähelepanuväärne, et kuigi GFC tegevuse juhtimine oli vastavalt seadusele, põhikirjale ja juhatuse liikme lepingule A. Danchaki ülesandeks, siis juhindus ta oma töös ka A. Š.i korraldustest. Ja veelgi enam, lisaks sellele, et A. Danchak juhindus ise A. Š.i korraldustest, siis palus ta ka, et teised GFC töötajad teeksid A. Š.i korraldusel kas mingeid tehinguid või kontrolle kiiremini. A. Danchak kirjeldas 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et A. Š. ei olnud rahul sellega, et ta esitas liiga palju küsimusi tehingute kohta ning juhtis A. Danchaki tähelepanu sellele, et neid pole vaja esitada (nt jahi ostmise kohta küsimused). Väidetavalt A. Danchak enda sõnutsi ignoreeris A. Š. seesugust nõuet. Samas on A. Danchak kohtuistungil kinnitanud, et ta võis A. Š.i palvet kuulda võtta kontrolli prioriteetsuse osas. Nimelt sattusid klientide finantstehingud läbivaatamise järjekorda vastavalt saabumise järjekorrale ning tavaliselt teostati kontrolli vastavalt sellele järjekorrale. Mõningate klientide puhul aga teostas süüdistatav või AML kontaktisik või backoffice töötaja tehingud varem, kui see oli ettenähtud tavalise järjekorra raames, kuna A. Š. palus neil osade klientide dokumente kiiremini kontrollida. Seega on A. Danchak sisuliselt tunnistanud, et juhindus oma töös ka A. Š.i korraldustest ning tuli talle vastu, kui viimane palus mingeid tehinguid või kontrolle kiiremini teha. Seoses A. Danchaki väitega, et ta kippus klientidega seoses küsima liiga palju küsimusi soovib kohus viidata tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustele. Tunnistaja kirjeldas, et kui AML kontaktisik täitis ise oma kohustusi, siis oli just tema see, kes nõudis ja oleks tahtnud rohkem alusdokumente tehingute kontrollimiseks, kuid juhatuse arvates oleks piisanud ka vähemast. Lisaks nähtub kohtule esitatud 18.05.2018.a kirjavahetusest A. Danchaki ja A. Dremovi, koopiana ka M. L. vahel (T10 kd, tl 1-13; tabel 3 failid nr 29 ja 33), et A. Danchak oli teatud tehingud nõus teostama ka ilma transpordidokumentideta, kuna esitatud olid lepingud ostjatega. Selle tõendi ja tunnistaja H. S. ütluste valguses jääb seega mulje, et A. Danchak ei kippunud neid küsimusi küsima nii palju nagu ta üritab väita ning leppis tehingu alusdokumentide puhul ka vähesemaga. A. Danchak on lisaks 21.03.2022.a kohtuistungil selgitanud, et ta juhtis A. Š.i tähelepanu sellele, et Crosspoint Ltd puhul peaks kliendiga toimima nii nagu teiste klientidega ehk et tuleb määrata kliendihaldur, seejärel koguda vajalike dokumente vastavalt GFC-s kehtivatele protseduurireeglitele ja teostada nende dokumentide kontroll. A. Š.i poolt saadetud e-kirjad näitavad A. Danchaki hinnangul, et A. Š. sekkus ja üritas protsessi kiirendada. A. Danchaki ütluste kohaselt oli tema ja A. Š.i vahel ka suuline vestlus, milles A. Š. rõhutas vajadust viia Crosspoint Ltd puhul kiiremini läbi kontrollprotseduure ja selles vestluses tõi A. Š. ka välja, et süüdistatav esitab ebavajalikke küsimusi, venitab põhjuseta selle kliendi teenindamise protsessi, et ta ei ole rahul süüdistatava sellise tööga ja kui süüdistatav jätkab sellist käitumist, siis ta võtab kasutusele vastavad meetmed ja süüdistatav ei tööta enam GFC. A. Danchaki sõnul teostas ta vaatamata A. Š.i survestamisele kõik vajalikud kontrollprotseduurid, et tal oleks sisemine veendumus kliendi tehingute kohta. Samas kinnitas A. Danchak, et sellise survestamise mõjul oli mõjutatud kontrolli protseduuride prioriteetsus ja teatud juhtudel ka

kommunikatsiooni viis. Seega ka need A. Danchaki ütlused kinnitavad, et ta juhindus oma töös A. Š.i korraldustest ning tegi tema palvel Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid kiiremini. Kuigi A. Danchak on öelnud, et vaatamata A. Š.i survestamisele said kõik vajalikud kontrollprotseduurid teostatud, siis on selge, et kui mingeid tehinguid tehakse tavapärasest kiiremini on inimene hooletum ja ei pruugi märgata kõiki olulisi asjaolusid. Lisaks eelnevale kirjeldas A. Danchak prokuröri küsimustele vastates 13.05.2022.a kohtuistungil, kuidas A. Š. üritas anda korraldusi ka töötajatele, ta mõjutas töötajaid. Mõjutamine sellega, et ta üritas anda korraldusi ja andis teatud juhiseid tegutsemiseks. Üritas korraldusi anda AML ohvitserile, et esitaks vähem küsimusi, et kiiremini tehtaks kontrolli ja edastataks kiiremini maksed, backoffice töötajatele andis korralduse, et saadaks makse kiiremini edasi ja kliendihalduritele, et nad kiiremini võtaks vastu kliendi järelpäringud ja saadaks kiiremini edasiseks tööks. Lisaks kinnitas A. Danchak, et ka seoses Crosspoint Ltd-ga andis A. Š. korraldusi töötajatele. Need olid katsed korralduste andmiseks, seoses sellega, et dokumente vaadataks kiiremini, kiiremini teostataks makse ja mitte esitaks liigseid küsimusi, seejuures ei olnud asi selles, et need küsimused oleks spetsiifilised, vaid et üleüldse tuleks mitte esitada nii palju erinevaid küsimusi, mis A. Š.i arust olid liigsed. A. Danchaki sõnul ta ei tea, miks A. Š. tundis huvi Crosspoint Ltd vastu. Tunnistaja M. L. on kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, kuidas ta tundis oma töös tagant kiirustamist, kas kliendihalduri või juhatuse liikme A. Danchaki poolt. Kiirustati selleks, kuna sellest sõltus äri sissetulek, raha teeniti ülekannete protsendi pealt. Kliendihalduritel oli omakorda surve klientide poolt, kes neile helistasid. Kuigi M. L. sõnul ei olnud ajaliselt määratletud see, kui palju tal on aega mingisuguse konkreetse tehingu kontrollimiseks, siis sõltus see teema jaoks jõudmisest sisemise veendumuseni, mis võis võtta päeva või ka kauem aega. Seega oli olukordi, kus tunnistaja palus oodata, kuni ta saab oma sisemise veendumuse. Lisaks kirjeldas M. L., kuidas A. Š. ja mingil määral ka A. Danchak olid justkui huvitatud teatud ettevõtetega seonduvatest tehingutest. Huvi väljendus selles, et pöörduti tunnistaja poole küsimusega, et millal saab tehing tehtud. Ajapikku hakkas M. L. seda seostama konkreetsete klientidega, näiteks Finbrokeriga, mis tundus olevat seotud A. Š.iga. Seega lisaks sellele, et A. Danchak juhindus ise A. Š.i korraldustest, olid sellise surve all ka teised GFC töötajad ning kuigi A. Danchak juhatuse liikmena oleks pidanud aru saama, et selline teguviis ei ole õige, siis lasi ta sellel kõigel sellisel kujul toimuda ning ka ise omakorda survestas GFC töötajaid. Kuigi A. Danchaki kaitsja on kaitsekõnes rõhutanud, et tõendamist ei ole leidnud, et A. Š. oleks andnud korralduse jätta tehingute taust ja raha päritolu kontrollimata, siis kohtu hinnangul ei olegi see oluline. Oluline on see, et A. Š. survestas GFC töötajaid ja juhatuse liikmeid ning sellise survestamise tulemusena muudeti tehingute kontrollimise prioriteetsust, muu hulgas tehti tehinguid tavalisest kiiremini. Lisaks saab A. Š.i poolt A. Danchakile öeldust, mille kohaselt ta esitab liiga palju küsimusi, kohtu hinnangul välja lugeda, et A. Š. poolt oli siiski antud korraldus tehingute tausta sellises ulatuses mitte kontrollida nagu A. Danchak seda teha tahtis. A. Danchaki kaitsja on sellega seonduvalt veel märkinud, et midagi taunimisväärset ei ole selles, kui äriühingusse toodud kliendi maksete teostamise kohta küsitakse ja survestatakse töötajaid kiiremini klientide makseid kontrollima äriühingu aktsionäri või tema esindaja poolt. Kohus ei saa aru, kuidas kaitsja saab üldse sellise järelduseni jõuda, et selline tegevus ei ole taunimisväärne. On selge, et maksete kontrollimiseks esitatavate alusdokumentide kontroll ning sellega seonduvalt lisaküsimuste esitamine ja esitatud vastuste töötlemine on aeganõudev ja üksnes seetõttu, et keegi soovib, et see protsess läheks kiiremini, ei tähenda, et seda protsessi oleks võimalik ka kiiremini teha. Seda enam, kui ettevõttes on ainult üks AML töötaja, kes neid kontrolle peaks sisuliselt teostama ja kui see töötaja on veel juhatuse liikme poole pöördunud, et finantsoperatsioonide kontroll on nende rohkuse tõttu raskendatud. Kohtu hinnangul on ka ilmne, et kui teostatakse

kiiremini kontrolle, mida tavaolukorras tehakse teisiti, siis tekkivad puudused ja midagi olulist võib kahe silma vahele jääda. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Crosspoint Ltd tehingute teostamisel aktsepteeris A. Danchak ka neid vastuseid ja dokumente, mis olid edastatud A. Š.i poolt. Selles osas toob kohus veel välja, et A. Danchaki poolt 23.05.2022.a kohtistungil antud ütluste kohaselt said nad dokumendid ja vastused, mis edastas A. Š., ka GFC infomeilile kliendi e-posti aadressilt. Kuigi A. Danchaki sõnul ta spetsiaalselt neid dokumente ei võrrelnud, siis tõenäoliselt olid need samad dokumendid, mis A. Š. edastas. Küll aga kontrolli dokumentidele teostati A. Danchaki ütlustest nähtuvalt kindlalt nende dokumentide alusel, mis laekusid infomeilile. Kohtu hinnangul ei ole A. Danchaki ütlused selles osas usaldusväärsed, kuivõrd A. Dremov, kelle ülesandeks oli tegelikkuses dokumentide kogumine, on kinnitanud, et tema ei mäleta selle kohta midagi, et kliendilt oleks topelt dokumente üle küsitud. Ka kohtule esitatud kirjavahetused ei tõenda, et A. Š.i poolt edastatud dokumendid oleksid veel eraldi topelt saadetud ka kliendi enda poolt. Viimaks peab kohus A. Danchakiga seonduvalt oluliseks välja tuua, et A. Danchak on ise 13.05.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et Crosspoint Ltd tegevus tundus talle mitte tavalisena. Nimelt selgitas A. Danchak, et on palju faktoreid ja faktorite kombinatsioone, mis annavad tunnistust kõrgemast riskist või vähem kõrgemast riskist ning Crosspoint Ltd puhul selliste faktorite kogum rääkis tavalisest suuremast riskist. Põhilised riskifaktorid olid, et Crosspoint Ltd-l ei olnud varem sisulist äriaktiivsust ja selle kohta väidetakse, et see on nagu start-up äri, äriühing ei olnud resident, äriühing tegeles enda jaoks uue ärisuunaga, milles tal puudus kogemus ja raha päritolu allikas oli varem omandatud vara müügist. Olenemata sellest, et äriühingu tegevus ja riskifaktorite kogum andis tunnistust selle kliendi ebatavalisest aktiivsusest, siis ei olnud see A. Danchaki sõnul vaatamata sellele kahtlustäratav ja seetõttu nad RAB-i ka ei pöördunud. Kohtu hinnangul on A. Danchaki seesugused ütlused äärmiselt vastuolulised. Esmalt on A. Danchak kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, kuidas mitmed Crosspoint Ltd puhul esinenud asjaolud olid justkui tavapärased, et tavapärane on müüa maha üks vara ja hakata tegelema hoopis muude toodetega ning tavapärane on ka äripartnerite muutumine. Seejärel on A. Danchak nentinud, et Crosspoint Ltd tegevus ei tundunud talle ikkagi tavalisena ning viimaks on A. Danchak jõudnud järelduseni, et olenemata sellest, ei olnud see mitte tavaline olemine siiski kahtlustäratav. Kõik need A. Danchaki seisukohad tõendavad kohtu hinnangul, et A. Danchak sai siiski ise ka aru, et Crosspoint Ltd ei tegelenud tavapärase majandustegevusega. Olenemata sellest andis A. Danchak loa ja kinnitas ka ise Crosspoint Ltd tehinguid (ka AML töötaja asemel, kui AML töötaja tehingu osas sisemise veendumuseni ei jõudnud). Seejuures on A. Danchak näiteks 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütlustega üritanud pehmendada enda vastutust, märkides, et temale ei ole küll teada juhtumeid, kus AML poliitika ja protseduuri dokumentides toodud reegleid oleks GFC töötajate poolt jämedalt rikutud, kuid võivad olla mingid eksimused ja rikkumised, kuna inimesed võivad eksida. Kuigi Crosspoint Ltd tehingutega seonduvalt RAB-i ei pöördutud, siis märgiti Crosspoint Ltd ära nimekirjas, mille M. G. esitas 20.12.2018.a RAB-le klientide kohta, kellega GFC keeldus kliendisuhteid alustamast või kelle konto suleti 2018. aastal. A. Danchaki poolt 14.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis väidetavalt just tema oktoobris 2018.a, kui ta sai rahapesu valdkonna ja compliance eest vastutavaks, korralduse uuele AML kontaktisikule saata RAB-i info klientide kohta, kelle suhtes nad on konto avamisest keeldunud või miks nende konto on suletud ning selles nimekirjas oli ka Crosspoint Ltd. Lisaks on A. Danchak RAB-le teate esitamisega seonduvalt 13.05.2022.a kohtuistungil öelnud, et tema ei oleks saanud seda ise teha, sest ei valda eesti keelt piisaval tasemel. Vaidlust ei ole selles, et RAB-i

teavitamine rahapesu kahtlastest tehingutest oli RAB kontaktisiku M. L. kohustus. Kuid selline kohustus ei tähenda, et teised GFC töötajad või juhatuse liikmed, kes samuti märkavad midagi kahtlast, ei võiks sellest ise RAB-i teavitada või anda sellest vähemalt märku AML töötajale. Samuti on kohus kindel, et üksnes keelebarjääri tõttu ei oleks RAB-le teade esitamata jäänud ja isegi, kui selline teade oleks RAB-le esitatud muus keeles kui eesti keeles, siis oleks sellele RAB-i poolt siiski reageeritud. Ja jällegi, kuigi A. Danchak on justkui väitnud, et põhjust RAB-i pöördumiseks seonduvalt Crosspoint Ltd tehingutega ei olnud, siis on ta ka otsinud vabandusi, miks ta seda ei oleks saanud ise teha ning miks see oleks pidanud olema AML töötaja ülesanne (kuigi tema ise ju ka täitis AML töötaja ülesandeid). Kuigi kriminaalasjas ei ole lõpuni selge, milline kokkulepe oli A. Danchaki ja A. Š.i vahel, st mis oli see täpne kasu, mis A. Danchak sai A. Š.i korraldustega nõustumisest ning Crosspoint Ltd tehingute kontrollist läbilaskmise ja nende kiiremini teostamisest, siis on ilmne, et see kasu oli piisav selleks, et motiveerida A. Danchaki RahaPTS-s toodud nõudeid eirama. A. Danchaki poolt 22.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai GFC kliendi Crosspoint Ltd teenindamisest tulu 2737,90 eurot, mille hulgas on nii konto avamise tasu, maksete teostamise tasu, vahendustasu Swift formaadis väljavõtete eest kliendi päringule kui ka konto teenindamise vahendustasu. Selge on see, et üksnes sellise summa nimel ei hakka keegi seaduses toodud nõudeid rikkuma. Kui arvestada veel A. Danchaki ütlusi selles osas, et GFC klientideks võeti ka isikuid, kelle puhul olid teised pangad keeldunud neile kontosid avamast ja seejuures ei uuritud, milles see kontode mitteavamise põhjus seisnes, siis nimetatu tõendab konkreetselt, et GFC eesmärk oligi kliendibaasi kasvatada ja tõsta tehingute mahtu, sõltumata klientide taustast. Juba ainuüksi asjaolu, et mingi teine pank või makseasutus on keeldunud kliendile kontot avamast, peaks tekitama umbusaldust selliste klientide vastuvõtmisel ning kuigi süüdistatava sõnul nad kontrollisid selliseid kliente põhjalikumalt, siis ei tuvastatud juba ainuüksi seda asjaolu, miks sellele kliendile ei ole tahetud mujal kontot avada. Arvestades, et GFC osutas makseasutusena teenuseid peamiselt mitteresidentidest klientidele, siis tõi see kaasa kõrgendatud hoolsuskohustuse. GFC-le kaasnes selliste klientidega veelgi kõrgem kohustus täita RahaPTS toodud nõudeid ning tuvastada rahapesukahtlaseid kliente ja tehinguid, muu hulgas oli äärmiselt oluline tuvastada õigesti tegelik kasusaaja ja kliendi ärisuhte eesmärk ja olemus. Samuti oli oluline edasine ärisuhte seire. Kohus ei tuvastanud, et kliendi Crosspoint Ltd puhul oleks sellist kõrgendatud hoolsuskohustust järgitud, seda tehti üksnes näiliselt. Seega kokkuvõtlikult ei täitnud A. Danchak enda kohustust kontrollida äriühingu toimimise vastavust RahaPTS-is toodud nõuetele ning luua äriühingus toimiv rahapesu tõkestamise süsteem. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud ka T. Järviste süü. Esmalt märgib kohus, et nõustub T. Järviste kaitsja poolt välja tooduga, mille kohaselt sisaldab süüdistuse tekst asjaolude kirjeldusi, milliste seos konkreetse rahapesu etteheitega jääb selgusetuks. Nimelt on süüdistuses märgitud, et läbi GFC Holding OÜ liikus T. Järviste ja A. Š.i korraldusel nii GFC loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine. T. Järviste oli süüdistuse kohaselt teadlik, et GFC algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid tuvastamata isikutelt läbi A. Š.i ning raha algne päritolu ei olnud teada. Kuivõrd T. Järvistele ei ole esitatud süüdistust justkui pärineks GFC algkapital ja kapitali suurendamisel kasutatud rahalised vahendid rahapesust, siis nõustub kohus kaitsjaga, et nendele asjaoludele tuginemine käesoleva kriminaalasja aluseks oleva rahapesu kontekstis ei ole asjakohane. Kohus nõustub T. Järviste kaitsjaga ka selles, et süüdistuse tekstis T. Järvistele etteheidetavate tegude loetelus on läbisegi nii tegevust kui tegevusetust. Nimelt on ühest küljest süüdistuses väidetud, et T. Järviste osales rahapesus, võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat

äriühingut, lubades äriühingut juhtida A. Š.il, lubades äriühingul toimida vaatamata korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele ning lubades äriühingust läbi tuvastamata päritoluga raha. Need tegevused eeldavad kõik aktiivset käitumist. Samal ajal on aga süüdistuse tekstis ka väidetud, et T. Järviste osales rahapesus jättes kontrollimata GFC juhatuse liikme A. Danchaki tegevuse, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid ning aktsepteeris GFC-s toimuvat tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse. Need tegevused eeldavad kõik aga passiivseks jäämist. Kuigi kohus nõustub, et selline süüdistatavale etteheidetav tegevuste ja tegevusetuse läbisegi põimimine raskendab süüdistuse tekstist arusaamist, siis on tervikuna süüdistuse teksti lugedes selge, et T. Järviste süüdistuse raskuspunkt langeb tegevusetusele ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisele. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas T. Järvistele saab ette heita rahapesu toimepanemist tegevusetusega. Rahapesu koosseis on mitteehtne tegevusetusdelikt, seega tuleb karistatavuse aluste tuvastamiseks pöörduda KarS § 13 juurde. KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Objektiivse koosseisu täitmiseks tuleb tuvastada esmalt tegu kui tegevusetus – passiivseks jäämine, seejärel nõutav tegevus ja selle objektiivne võimalikkus ning garandikohustus. Vaidlust ei ole selles, et T. Järviste oli süüdistuses kirjeldatud rahapesu toimumise ajal GFC nõukogu esimees. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 316 lg 1 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. GFC nõukogu esimees oli ajavahemikul 26.09.2016.a kuni 17.05.2019.a ka vandeadvokaat L. R. (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Seega olid nii T. Järviste kui ka L. R. mõlemad paralleelselt GFC nõukogu esimehed perioodil, mil toimus GFC-s rahapesu. Mitmed kohtule esitatud tõendid tõendavad, et erinevalt T. Järvistest täitis L. R. GFC-s aktiivselt oma rolli nõukogu liikmena ning lisaks sellele oli ka GFC juriidiline nõustaja. L. R.ga sõlmiti nõukogu liikme leping juba 12.03.2016.a ning L. R. 27.03.2017.a ekirjast A. Danchakile ja M. R.ile (T21 kd, tl 131-133) nähtub, et L. R. sai ka märkimisväärset nõukogu liikme tasu. Nimelt tuletab L. R. selles e-kirjas GFC juhatuse liikmetele meelde, kuidas endiselt on tasumata temale makstav nõukogu liikme tasu vastavalt 12.03.2016.a lepingule summas 55 000 eurot (mille lisandub vaikimisi viivis summas 55 000 eurot), seega summa kokku 110 000 eurot. Kirjas märgib L. R. veel, et on seda probleemi neile korduvalt meelde tuletanud, aga mingeid makseid ei ole tehtud, on ainult lubadused. Samuti, et temaga ei soovitud lepingut lõpetada ja et ta on oma nõukogu liikme kohustusi kogu aeg korrektselt täitnud. L. R. soovib e-kirjas makse teostamist enne 01.04.2017.a. L. R. rolli GFC juriidilise nõustajana tõendab esmalt GFC ja AB Leadell Pilv AS vahel 12.10.2017.a sõlmitud kliendileping nr 188-2017/LR (T21 kd, tl 126-130). Selle lepingu alusel osutas advokaadibüroo, sealhulgas vandeadvokaat L. R., GFC-le järgmist õigusteenust: õigusalased nõustamised (äriõigus), õigusliku dokumentatsiooni koostamine, lepingute koostamine ja analüüs, kliendi esindamine suhetes kolmandate isikute ja ametiasutustega ning kliendi esindamine kõigis Eesti Vabariigi kohtutes. Kliendilepingus on GFC-d esindanud M. R.. Lisaks tõendab GFC 27.12.2017.a volikiri vandeadvokaat L. R.le (T21 kd, tl 124-125), et GFC juhatuse liige A. Danchak volitas vandeadvokaat L. R.t esitama GFC nimel taotluse Eesti Finantsinspektsioonile loa saamiseks makseasutusena makseteenuste ülepiiriliseks osutamiseks. Volikiri kehtis kuni 01.01.2019.a. Nimetatud volikirja puhul väärib märkimist, et volikirja on käsikirjaliselt allkirjastanud A. Danchak ja lisaks on volikiri 12.01.2018.a allkirjastatud ka digitaalselt M. R.i poolt.

Finantsinspektsiooni 19.09.2012.a kiri nr 4.2-1.10/2158-1 „Makseasutuse tegevusloa taotlemine“ L. R.le (T21 kd, tl 45-50) tõendab, et L. R. suhtles GFC nimel Finantsinspektsiooniga juba GFC loomisel. Kirjavahetusest nähtub, et 20.09.2012.a on Finantsinspektsioon kirja edastanud L. R.le, kes on selle 20.09.2012.a edasi saatnud A. L., I. S.ile ja E.le. E. ehk A. Š. on selle kirja 23.08.2020.a saatnud T. Järvistele. Kaitsjale Kristi Randele on kiri edastatud 28.04.2021.a A. Š.i poolt. Kirjas soovib Finantsinspektsioon GFC-lt täiendavaid selgitusi, andmeid ja dokumente ning puuduste kõrvaldamist seniselt Finantsinspektsioonile esitatud dokumentides, muuhulgas on vaja esitada lisaandmeid seoses äriplaaniga, sise-eeskirjadega, taotleja omanike ja juhtide kohta ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohta. Kirja on allkirjastanud Finantsinspektsiooni juhatuse liige A. K.. L. R. seotust GFC igapäevatööga, sealhulgas tema rolli GFC juriidilise nõustajana, tõendavad lisaks eelnevale ka mitmed T. Järviste kaitsja poolt kohtule esitatud elektroonilised kirjavahetused. Perioodil 12.06.2012-09.01.2018.a L. R. ja erinevate GFC-ga seotud isikute (I. S., A. L., A. Š.i, A. Danchaki, M. R.i, A. K., A. K., V. T.) vahel peetud elektrooniline kirjavahetus (T21 kd, tl 51-123) tõendab, et L. R. osales aktiivselt vestluses seonduvalt GFC tegevusloa saamise ja üldise majandustegevusega. Kohus kirjavahetuse autentsuses ei kahtle, kuivõrd A. Danchakile on selles kirjavahetuses tema poolt välja saadetud kirju 13.05.2022.a kohtuistungil näidatud ning süüdistatav kinnitas, et oli selles kirjavahetuses osaline ja et need kirjad on talle tuttavad. Kuigi kohus kirjavahetuse sisu üksikasjalikult ümber kirjutama ei hakka, siis lühidalt toimub kirjavahetuse peamine arutelu L. R. ja A. Š.i vahel ning arutletakse näiteks GFC äriplaani üle (muu hulgas mida on vaja muuta, et tagada kooskõla MERAS-ga), makseteenuste laiendamisest, sealhulgas ka teistesse riikidesse ning ka Finantsinspektsiooni poolt kontrolli läbiviimisel tekkinud küsimustele vastamisest. Oluline on lisaks välja tuua, et 06.04.2016.a kirjas pealkirjaga „L. makse“, milles A. Š. palub ära tasuda L. R. töötasu, on vastav kiri koopiana saadetud ka kasutajale Boss e-posti aadressiga xxxx. Viimaks toob kohus selle kirjavahetuse kohta välja, et T. Järvistet sellesse kirjavahetusse kaasatud ei ole, vaid kogu kirjavahetus on A. Š.i poolt temale 24.08.2020.a edastatud. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele tõendavad L. R. tegelemist GFC igapäevatööga mitmed tunnistajate ütlused. Tunnistaja M. L. on kinnitanud, et L. R. tegeles GFC juriidiliste küsimustega. Tunnistaja T. V. on öelnud, et L. R. oli ainuke nõukogu liige, kellega tema kohtus ja kes tema jaoks esindas sellel hetkel nõukogu, kuigi teatavasti oli nõukogul liikmeid rohkem. Tunnistaja S. G. ütluste kohaselt kohtus ta 17.01.2019.a L. R.ga, kes kutsus ta GFCsse appi rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna sisedokumente üle vaatama ning viis ta kokku juhatuse liikmete A. Danchaki ja M. R.iga. Süüdistatava A. Danchaki poolt 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et valdava osa ajast oli L. R. nõukogu esinaine. L. R. koordineeris nõukogu tegevust ehk nad valmistasid koos M. R.iga ette dokumentatsiooni nõukogu otsuste kohaselt ja nii palju kui ta teab, siis L. R. koordineeris nõukogu tööd. Alguses teostas suhtlust nõukoguga üksnes M. R.. Süüdistatav ei olnud isegi tuttav nõukogu liikmetega, teadis ainult T. Järvistet ja L. R.t. Enne GFC-st lahkumist sai süüdistatav tuttavaks juba eranditult kõikide nõukogu liikmetega. Mingite klientide osas pöördus süüdistatav ka L. R. poole. See oli juhtumitel, kui M. R.il ja temal olid erinevad arvamused otsuste vastuvõtmise osas ja oli vaja võtta vastu otsus, mis lahendaks selle vaidluse või arvamuste erinevuse. Kuna L. R. oli ja on praktiseeriv advokaat, erineval ajal erinevate juriidiliste büroode töötajaks, siis pöördus GFC tema poole arvamuse või isegi juriidilise arvamuse saamiseks mingisuguste tehingute või protsesside kohta või abipalvega mingite dokumentide kirjutamisel, mis olid seotud kas siseprotsessidega või Finantsinspektsiooni poole pöördumistega. L. R.l olid erineval ajal ka volitused suhelda

Finantsinspektsiooniga GFC nimel ja ta ka suhtles faktiliselt Finantsinspektsiooniga GFC nimel. Seega L. R. tegeles GFC-s ka juriidiliste dokumentidega, esindades erinevatel aegadel erinevaid advokaadibüroosid nagu AB Tark, Leadell Pilv, Cuesta. Suurema osa dokumentide, mis puudutasid riskijuhtimist, näiteks AML poliitika ja see protseduur, riskide hindamine, operatsiooni riskide hindamine, protseduurid „Tunne oma klienti“, väljatöötamises osales L. R., aga ei saa väita, kas L. R. tegi seda kui advokaadibüroo esindajana või kui nõukogu esinaine või kui advokaat. L. R. oli süüdistatava sõnul kaasatud ka protsessidesse, sisedokumentatsiooni väljatöötamise ja kirjutamise protsessidesse, sisetoodete ja protsesside koostamisele, mõningatel juhtudel pidi ka hindama, kas kliendiga on võimalik luua ärisuhteid või pidi teostama teatud finantsoperatsioone. Finantsinspektsioonile GFC vastuse koostamisel osalesid A. Danchaki sõnul L. R. ja temast vähem ka T. Järviste. Eeltoodud tõendid tõendavad kokkuvõtlikult, et kuigi L. R. oli GFC nõukogu esimees, siis oli ta lisaks ka GFC juriidiline nõustaja. L. R. täitis GFC-s funktsioone, milleks ta põhikirja ja seaduse järgi kohustatud ei olnud, osales aktiivselt GFC igapäevatöös, sealhulgas GFC loomise ja edasise tegevusega seotud aruteludes ning sõlmis näiteks ka A. Danchakiga juhatuse liikme lepingu. Kuigi T. Järviste kaitsja on L. R. tegevuse kaudu üritanud näidata tema aktiivset rolli nõukogu liikmena ja GFC juriidilise nõustajana, siis tegelikkuses põhjustas L. R. seesugune tegevus huvide konflikti. Nimelt GFC juriidilise nõustaja rollis teostas L. R. funktsioone, mis allusid ja mille kohta ta pidi tagasisidet andma GFC juhatusele. Samas nõukogu liikme rollis olles oli L. R. kohustatud ka juhatuse liikmete tegevuse üle järelevalvet teostama. Seega L. R. tegevuses esines huvide konflikt, mille tulemusena oli takistatud sõltumatu järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. Erinevalt L. R.st on tõendamist leidnud, et T. Järviste GFC igapäevatöös aktiivselt ei osalenud. Seda on kirjeldanud mitmed tunnistajad. Tunnistaja M. L. arusaama kohaselt oli T. Järvistel GFC-s küll omaniku roll, kuid ta ei näinud, et T. Järviste oleks sekkunud töösse kui protsessi. Samuti ei olnud M. L. arusaama kohaselt T. Järviste teadlik tehingutest või kannetest, mis GFC-s tehti, sest tunnistaja ei kuulnud, et neid oleks T. Järvistega arutatud. GFC-s nägi tunnistaja T. Järvistet üsna harva, T. Järviste käis GFC-s toimuvatel koosolekutel, kuid neil ei olnud tööga seoses mingit suhtlust. Tunnistaja H. S. kinnitas samuti, et T. Järviste ei olnud seotud GFC igapäevase tööga, ta ei jaganud GFC-s töökäske ega töökorraldusi (vähemalt mitte talle) ja ei koordineerinud tunnistajale teadaolevalt ka kuidagi GFC tööd või tegemisi. Küll aga külastas tunnistaja H. S. sõnul T. Järviste aeg-ajalt GFC kontorit, algusaegadel harva ja lõpupoole, kui neil käis Finantsinspektsioon kohapeal kontrolli tegemas, tihedamalt. Tunnistaja H. S. poolt kohtuistungil antud ütlustest on siinkohal veel oluline välja tuua, et kui tunnistaja pidi uurija juures joonistama GFC struktuuri, kuhu märkis nimeliselt, kes seda juhib ja kuidas seal on alluvussuhted, siis T. Järvistet tunnistaja sinna ei märkinud. Asjaolu, et T. Järviste käis GFC-s kuskil korra nädalas koosolekutel, on kinnitanud ka tunnistaja T. V., märkides seejuures, et T. Järviste osales koosolekutel pigem kuulaja roolis, kuid kui tal oli küsimusi, siis ta neid ka esitas. Lisaks on tunnistaja T. V. öelnud, et ka tema meelest ei osalenud T. Järviste GFC igapäevatöös, ta ei jaganud tunnistajale töökäske ega korraldusi ning võis küsimusi esitada üksnes selleks, et aru saada asjadest. Kuna T. Järviste ei viibinud GFC kontoris regulaarselt, siis ei olnud tal tunnistaja T. V.i sõnul oma töökohta ega uksekaarti. Ka tunnistaja S. G. on kinnitanud, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöö korraldamises, käis GFC kontoris üksnes iganädalastel koosolekutel, kus ta oli kuulaja rollis või kui kellelgi oli sünnipäev ja nad olid T. Järviste ise kutsunud osalema või kui näiteks arutati kapitali suurendamise küsimusi, kus T. Järviste osales osanikuna, mitte nõukogu liikmena. GFC kontorisse sisenemiseks pidi S. G. sõnul T. Järviste laskma uksekella, sest tal ei olnud uksekaarti. Koosolekud, kus T. Järviste käis, olid enamasti iganädalased töökoosolekud, kus A. Danchak andis ülevaate GFC-s nädala jooksul toimunust ja

lähituleviku plaanidest. Konkreetseid kliente või makseid nendel koosolekutel ei arutatud. GFC likvideerija K. S. andis samuti ütlusi, mille kohaselt ta ei suhelnud likvideerimisprotsessi käigus T. Järvistega, sest tema teada T. Järviste ei ole mitte kunagi osalenud selle tänaseks pankrotti läinud makseasutuse juhtimises. Seega eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi. Lisaks tunnistajatele kinnitas ka süüdistatav A. Danchak 13.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et T. Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös. GFC-d juhtisid igapäevaselt juhatuse liikmed vastavalt põhikirjale. A. Danchaki ütluste kohaselt viibis T. Järviste GFC kontoris erinevatel perioodidel erinevalt. Sel ajal, kui süüdistatav alles tuli GFC-sse tööle ja kuni 2018.a keskpaigani või lõpuni, käis T. Järviste väga harva kohal ning tundis huvi GFC käekäigu vastu ja pööras sellele tähelepanu vaid vajadusel, siis kui M. R. kutsus kokku jälgimisnõukogu ja ka teatud otsuste vastuvõtmiseks, mis kuulusid vastavalt GFC põhikirjale jälgimisnõukogu pädevusse. Tihedamini käis T. Järviste kontoris pärast 2018.a suvel toimunud Finantsinspektsiooni kontrolli ning eriti pärast seda, kui Finantsinspektsiooni poolt oli kontrolli teostamise akti projekt üle antud. Sarnaselt tunnistajatele kinnitas ka süüdistatav A. Danchak, et T. Järvistel ei olnud GFC kontoris oma töökohta ega uksekaarti (kui uksekaart isegi oli, siis seda kasutas A. Š.). A. Danchak selgitas veel, et T. Järviste oli küll üldjoontes teadlik sellest, kes olid GFC kliendid ja milliseid tehinguid need kliendid tegid, kuid see teadmine ei hõlmanud kursis olemist tehingutega, mida kliendid GFC-s jooksvalt tegid ning praktiliselt ei arutatud T. Järvistega ka klientide ja tehingutega seotud riske ja kahtlusi. Kuigi GFC nõukogu roll oli määrata äriühingu üldise tegevuse strateegia, siis tegelikkuses nõukogu pigem rohkem kinnitas ja teostas selliste tehingute kinnitamist, mis nõudsid nõukogu osavõttu. Kohus nõustub prokuröriga, et asjaolu, et T. Järviste ei viibinud igapäevaselt GFC kontoris, ei tähenda, et ta ei olnud kursis GFC tegevusega või et ta ei oleks pidanud täitma oma rolli nõukogu liikmena ehk eelkõige teostama järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kuigi saab ka nõustuda kaitsja seisukohaga, et nõukogu liikme positsioon ei nõuagi otseselt äriühingu igapäevatööga tegelemist, siis eeldab nõukogu liikmeks olemine siiski äriühingu tööga sellisel määral kursis olemist, et oleks täidetud juhatuse üle teostatav järelevalvefunktsioon. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et T. Järviste osales GFC koosolekutel, kuid ta hakkas seda tegema alles pärast Finantsinspektsiooni poolt kontrolli teostamist ning pealtkuulatud kõnedest nähtub, et selline T. Järviste käitumine oli taotluslik, et näidata GFC töötajatele justkui tema juhiks GFC tegevust. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et T. Järviste oli üldjoontes teadlik sellest, kes on GFC kliendid, et need kliendid on keerulised (need on T. Järviste enda sõnad) ja et nende klientide poolt tehakse rahapesukahtlaseid tehinguid. Seega ei olegi oluline, et T. Järviste oleks tegelenud GFC igapäevatööga, vaid oluline on, et teda hoiti üldjoontes GFC tegevusega kursis. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nõukogu tasandil oli juhatuse tegevus vajalikul tasemel korraldatud sellega, et juhatus oli täitnud oma kohustuse korraldada majandustegevus nii, et on olemas eraldi vajalikud töötajad, kes oma ülesandeid täitsid. Seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ei piisa üksnes sellest, et on formaalselt ette näidata, et äriühingus töötab näiteks AML töötaja. Oluline on see, et AML töötajal oleks ka nõutav pädevus ja ta saaks oma tööülesannetest aru. Või kui äriühing on võtnud tööle kliendihalduri, siis on oluline, et kliendihaldur saaks samuti oma tööülesannetest aru ja täidaks neid vastavalt seadusest esitatud nõuetele. Tõsi, ei saa mõistlikult eeldada, et nõukogu liige on kursis ja peab teadma iga üksiku kliendi tehingut või nende tehingute suhtes teostatud kontrolle ja muid töötajate poolt vastuvõetud otsuseid. Samas on väheusutav, et kui tegemist on ühe suurima kliendiga, kes on

äriühingusse A. Š.i poolt toodud ja pealtkuulatud kõnedest nähtub, et omavahel arutatakse kõike, et siis T. Järviste Crosspoint Ltd-st ja tema poolt tehtavatest tehingutest teadlik ei olnud. Kuigi võib ka nõustuda kaitsja seisukohaga, et T. Järvistel justkui puudus põhjus kahelda GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juridiilise nõustajana vandeadvokaat L. R., siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe. Nõukogu liikmeks olemine eeldab aktiivset tegevust, muu hulgas järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning sellist nõukogu liikmele pandud funktsiooni ei saa lugeda täidetuks üksnes sellega, et äriühingu tegevusse on kaasatud juriidilised nõustajad ning kuna juriidiline nõustaja on ka nõukogu esimees, siis teine nõukogu esimees usaldab teda pimesi. Seda enam, et L. R. poolt samaaegselt nõukogu liikme ja juriidilise nõustaja rolli täitmine tõi kaasa GFC struktuuris huvide konflikti. Kriminaalasjas esitatud tõendite pinnalt ei ole kahtlust ka selles, et T. Järviste lubas äriühingut juhtida A. Š.il, kellega ta pidas vajalikuks kõik otsused läbi arutada ja kelle nõusolekuta sisuliselt ühtegi otsust ei tehtudki. Selge on see, et selliselt GFC kui makseasutuse tegutsemine ei olnud kooskõlas makseasutusele õigusaktidega kehtestatud reeglite ja nõuetega. T. Järvistelt kui GFC nõukogu liikmelt nõutav kohustus oleks olnud GFC tegevuse kooskõlla viimine seaduste ning Finantsinspektsiooni poolt esitatud nõuete ja ettekirjutustega. Kuigi T. Järviste oli teadlik GFC-s toimuvast, kuidas äriühingu tegevust tegelikult juhitakse, kuidas esinevad rikkumised, millele tähelepanu ei pöörata ja millega sisuliselt ka ei tegeleta, lasi ta sellel kõigel sellisel kujul toimida. T. Järviste võimuses oleks olnud juhatuse liikmete või rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine, kui ta nägi, et nendes valdkondades esinevad puudujäägid. Ja kuigi saab nõustuda kaitsjaga, et vastavalt ÄS § 321 lg-le 2 ei oleks T. Järviste ainuisikuliselt saanud juhatuse liikmeid muuta, siis oleks ta saanud selle probleemiga pöörduda teiste nõukogu liikmete poole ja nad oleksid saanud selle otsuse koos vastu võtta. Mis puudutab aga kaitsja poolt nimetatud väidetavat ebaselgust, et prokuratuur on kogu informatsiooni taustal pidanud T. Järviste vastutust nõukogu liikmena olulisemaks teise nõukogu esimehe L. R. vastutusest, siis kohtu hinnangul ebaselgust ei ole. Vaadates kriminaalasjas esitatud tõendeid, siis T. Järvistel oligi GFC nõukogu liikmena olulisem vastutus, sest tema oli isikuks, kes lasi A. Š.il GFC-d juhtida ja vaikimisi nõustus kõigega, mis A. Š. otsustas ja korraldas. T. Järviste jäi passivseks isegi sellistes olukordas, kus GFC töötajad, sealhulgas ka näiteks L. R., pöördusid tema poole ja ütlesid, et nad ei saa oma tööd A. Š.i tõttu teha ja et selline olukord ei ole seaduslik. Ka sellistes olukordas T. Järviste ei reageerinud, ei taganud GFC seaduspärast toimimist ning pigem leppis sellega, et kõik GFC senised töötajad soovisid järjepanu ettevõttest lahkuda. Kohus ei nõustu T. Järviste kaitsja väitega, et T. Järvistele ei saa ette heita Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmist, kuna need asjaolud ilmnesid hiljem, kui leidis aset rahapesu. Olgugi, et tõepoolest viidi teine GFC kohapealne kontroll Finantsinspektsiooni poolt läbi 09.07.2018-03.08.2018 ja selle kohapealse kontrolli kohta koostati kontrollakt alles 04.02.2019.a ehk pärast seda kui toimus GFC-s rahapesu ajavahemikul 30.01.2018.a-07.06.2018.a, siis nähtub kohtule esitatud tõenditest, et GFC poolt Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmine ja ka RahaPTS nõuete rikkumine oli pikaajaline protsess. Ei olnud nii, et Finantsinspektsioon läks GFC-sse viima läbi teist kohapealset kontrolli ja alles siis tuvastas mingid rikkumised, vaid need rikkumised esinesid ka juba varem. Finantsinspektsiooni teine kohapealne kontroll üksnes tõestas, et varasemalt tuvastatud rikkumised on jätkuvalt alles, sealhulgas on tulnud juurde ka uusi rikkumisi. Arvestades, et Finantsinspektsiooni tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt

tuvastati GFC-s olulisi rikkumisi ja probleeme GFC rahapesuvastases tegevuses juba 2016.a siseauditi käigus (kusjuures siseaudiitori määrab kohale just äriühingu nõukogu), siis on raske uskuda, et T. Järviste ei olnud nõukogu liikmena nendest rikkumistest teadlik. Kõik kohtule esitatud kaitsjate väited, et kuna jahi tehingu tegemisel kasutati professionaalse vahendaja abi, dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud ja nendes ei näinud midagi kahtlast ühegi riigi laevaregistrid ning kliendis Crosspoint Ltd ei näinud probleeme ka Finantsinspektsioon, kui temale edastati aruandeid GFC klientide kohta, ei muuda fakti, et GFC-l oli makseasutusena ka endal kohustus kontrollida temale esitatavate dokumentide autentsust ja tehingute tegemisel nende vastavust RahaPTS nõuetele. Ja ehkki GFC mingeid alusdokumente kontrollis ja küsiti ka täiendavaid küsimusi, siis ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et aktsepteeriti olukorda, kus A. Š., olles algselt ise Crosspoint Ltd kliendina GFC-sse toonud, survestas GFC töötajaid Crosspoint Ltd tehingutega eelisjärjekorras ja kiiremini tegutsema. Ja mis puutub kõrgel tasemel võltsitud dokuementidesse, siis sellist järeldust ei saa teha iga GFC-le esitatud dokumendi osas, kuna ka AML töötaja M. L. on ühes kirjas välja toonud, et ka tema oskab selliseid dokumente ise teha ehk et oli siiski tunnuseid, mille abil oli võimalik tuvastada dokumentide autentsust. Rahapesu kooseisu tahtluse osas on Riigikohus selgitanud, et kuni 28. jaanuarini 2008.a kehtinud RpTRTS § 2 sõnastusest nähtuvalt eeldas vara ebaseadusliku päritolu ja eelkuriteo toime pannud isiku varjamine rahapesu toimepanemist kavatsetult (eesmärgi osas) või vähemalt kaudse tahtlusega (tagajärje osas). Alates 28. jaanuarist 2008.a kehtiva RpTRTS § 4 lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on samuti nõutav, et KarS § 394 järgi kvalifitseeritav kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, RpTRTS § 4 lg 1 p-s 2 sätestatu nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03. juuni 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-11 p 23.4). Kui vaadata käesoleva kriminaalasja aluseks olevate tegude toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 p 1 sõnastust, siis nähtub, et selleks, et isikut saaks süüdistada rahapesu toimepanemises, peab ta teadma, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Õiguskirjanduses ja ka kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi eeldab mõiste teadvalt kasutamine vähemalt otsest tahtlust.2 Rahapesu koosseisu subjektiivset külge on pikalt analüüsitud ka näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2021.a otsuses nr 1-18-8474, kus on samuti jõutud järeldusele, et rahapesu koosseisu täitmiseks on vaja tuvastada otsene tahtlus ehk et isikul oli raha saamise hetkel kindel teadmine raha kuritegeliku päritolu osas. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes on tõendamist leidnud, et Crosspoint Ltd kasutas GFC-s asuvat maksekontot rahapesutoimingute tegemiseks. Selle tegevuses juures abistas teda GFC-s klindihaldurina töötanud A. Dremov, kes oleks esmalt pidanud tehingute alusdokumentidena aktsepteerima üksnes kliendi enda poolt saadetud dokumente, mitte suhtlema dokumentide saamiseks kliendiga läbi A. Š.i ja tuvastamata kasutajate ning ka kontrollima Crosspoint Ltd majandustegevuse vastavust kliendi poolt esitatud dokumentidele. Samuti osales rahapesutoimingutes GFC juhatuse liige A. Danchak, kes tõstis ülekannete tegemiseks Crosspoint Ltd konto limiite, lubas ja kinnitas tehinguid, millel kas alusdokumendid puudusid või esitati hilinenult ning seda isegi siis, kui AML töötaja juhtis tähelepanu, et tehingute alusdokumentidena esitatud dokumendid tunduvad võltsitud. Ja viimaks osales rahapesus ka GFC nõukogu liige T. Järviste, kes ei teostanud temalt nõutavat järelevalvet juhatuse liikmete üle, oli teadlik GFC rikkumistest rahapesuvastases tegevuses, GFC kahtlastest klientidest ja nende rahapesukahtlastest tehingutest ning lasi sellest hoolimata

GFC-l sellisel viisil toimida. Lisaks nõustub kohus prokuröriga, et T. Järviste suurendas oma passiivseks jääva rolliga teiste isikute tahtlust ja soosis seeläbi GFC-s rahapesutoimingute tegemist. Arvestades kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, siis on kohus seisukohal, et kõigil süüdistatavatel esines otsene tahtlus rahapesu toimepanemiseks. Vaieldamatult olid nii A. Dremov, A. Danchak kui ka T. Järviste kursis GFC tegevusega sellisel määral, et said aru, et GFC tegevus ei vasta RahaPTS toodud nõuetele. Samuti olid kõik teadlikud Finantsinspektsiooni korduvatest ettekirjutustest. Seda kinnitavaks üheks kõige tähendusrikkamaks tõendiks on kriminaalasjas pealtkuulatud süüdistavate vestlused. Olenemata sellest, et need vestlused jäävad perioodi, mil Crosspoint Ltd tehingud olid juba toimunud, siis ei saa mööda vaadata sellest, mida nende vestlustega on tuvastatud. Nimelt on nende vestlustes konkreetsed viited sellele, et A. Danchak ja T. Järviste olid mõlemad väga hästi kursis sellega, kes on GFC kliendid, milliseid rahapesukahtlaseid tehinguid need kliendid teevad ja milliseid rikkumisi GFC seejuures toime paneb, kui sellisel tegevusel toimuda laseb. GFC-s toimunud rahapesu on toime pandud grupi poolt. Kohus on veendunud, et A. Dremov, A. Danchak ja T. Järviste tegutsesid Crosspoint Ltd rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures saades aru, et igaühe panus on oluline rahapesu õnnestumiseks. A. Dremov andis oma panuse sellega, et näitas Crosspoint Ltd riske madamalana kui need tegelikkuses olid, jättes riskihindamise tabelisse äripartnerina Hiina märkimata ja sisestades äriühingu käibena väiksema summa. Samuti aktsepteeris A. Dremov Crosspoint Ltd-le konto avamisel ja tehingute tegemisel A. Š.i käest saadud dokumente justkui need oleksid tulnud kliendilt endalt. A. Danchaki panus seisnes selles, et tema kinnitas Crosspoint Ltd makselimiitide suurendamised ning otsustas ka tehingute lubamise ja maksete teostamise. T. Järviste panus seisnes selles, et kuivõrd ta ei teostanud juhatuse liikmete üle järelevalvet ning ei teinud midagi olukorras, kus oli teadlik GFC-s toimepandavatest rahapesualastest rikkumistest, siis seeläbi tugevnes teiste süüdistatavate tahtlus ja võimalus GFC-s rahapesukuritegusid toime panna. Kõigi süüdistatavate puhul on lisaks ka oluline märkida, et oma töös juhindusid kõik A. Š.i korraldustest. Vaidlust ei ole ka selles, et rahapesu on toime pandud suures ulatuses KarS § 121 p 2 tähenduses, sest Crosspoint Ltd GFC kontole laekunud summa, mis kanti edasi erinevatele Hiina äriühingutele, oli 2 880 000 eurot ehk see summa ületab KarS § 12 1 p-s 2 sätestatud 40 000 eurot.

p 1 kohaselt makseasutus, kes osutab ühte või mitut MERAS-e § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust, kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Seega GFC korrespondentkontodel asuvad klientidele kuuluvad rahalised vahendid on GFC-le kui makseasutusele ja tema töötajatele usaldatud võõras vara, mille käsutamine on lubatud üksnes klientide nõusolekul. Seda kinnitab ka MERAS § 5 lg 3 esimene lause, mille kohaselt võib makseasutus tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks. Makseasutustele kehtestatud nõuete hulgast on oluline välja tuua ka MERAS § 47 lg 6 sätestatud nõue, mille kohaselt makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta. Kriminaalasjas on 09.04.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud K. S., kes oli GFC likvideerija 2020.a jaanuari algusest (K4 kd, tl 25-28). K. S. ütluste kohaselt oli GFC likvideerimise lõpuleviimisel juriidilised takistused. Nimelt arestiti Eesti prokuratuuri taotlusel Läti ametivõimude poolt Läti Vabariigis GFC-le avatud arvelduskonto ja peamine raskus seisneski selles, kuidas see arest maha saada. Lõpuks viidi Läti prokuratuur või uurimisasutused nii kaugele, et uurimisalluvus anti Eestisse, kuid K. S.ile teadaolevalt on see raha ikka veel Lätis ning seda ei ole õnnestunud Eestisse tuua. Samas nentis K. S., et see olukord võib-olla nüüd muutunud, sest ta ei ole viimastel nädalatel pankrotihalduriga suhelnud. K. S. selgitas, et probleem seisneb ka selles, et Eesti krediidiasutused ei ole nõus avama pankrotis olevale ühingule arvelduskontot. Läti Vabariigis GFC kontol on kuskil 7,8 miljonit eurot ning kuna võlausaldajad hakkasid rahutuks muutuma, siis lõppes kõik pankrotiga. K. S.i sõnul oli sellel hetkel, mil tema GFC likvideerijana tööd alustas, aktiivseid kliente ca 200, bilansimaht oli kokku umbes 12 miljonit ja 600 000 sellest olid omavahendid, lisaks võis olla ka mingeid laene, aga tunnistaja ei oska seda nii täpselt kommenteerida. Igatahes pankrotisituatsiooni sellel hetkel ei olnud. K. S.i ütluste kohaselt tuli 7,8 miljonit varadest Lätti viia, sest Finantsinspektsiooni pool tegevusloa äravõtmisel sulgesid Eesti krediidiasutused GFC arveldamisvõimalused. Lisaks sellele, et osa rahadest viidi Lätti, oli osa raha ka varem Venemaal, kuid kui Venemaal pandi Sberbank konto kinni, siis vahetati ka Venemaal panka. Lisaks oli mingi osa rahast ka Küprosel ja Leedu makseasutuses. Sellel ajal, kui K. S. viis läbi likvideerimisprotsessi, ei tehtud klientidele mingeid tagasimakseid, kuna vahendid olid kättesaamatud, neid ei olnud võimalik kuhugile Eestis kanda. K. S. tõi ka välja, et enamus tema ajast läks sellega tegelemisele, et välismaistele pankadele või makseasutustele üldse tõendada, et tal on volitused (oli vaja tõlkida, apostillida, korduvalt selgitada). Likvideerijana ei oleks ta saanud kellelegi midagi jupi kaupa välja maksta, enne kui see olukord on täiesti selge. K. S.i ütluste kohaselt lõpuks Lätis varad vabastati, sest GFC suhtes ei olnud Eestis mingit menetlust käimas ja see arestimine oli arusaamatutel põhjustel Eesti ametivõimude palvel Lätis püsti pandud. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. S.i poolt antud ütlused usaldusväärsed ja põhjust nendes kahelda puudub, kuna tema ütlused kattuvad ka teist kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ühtlasi tõendavad tunnistaja K. S.i ütlused, et kui GFC-lt võeti Finantsinspektsiooni poolt makseasutusena tegutsemise litsents ära, siis keeldusid Eesti krediidiasutused GFC-le arvelduskontot avamast ning GFC-s asuvatest varadest viidi 7,8 miljonit eurot Läti Vabariiki.

Kriminaalasjas on 13.12.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud ka T. S., kes on äriühingu GFC pankrotihaldur alates 2020.a juunist (K7 kd, tl 85-86). T. S. nimetamist GFC ajutiseks pankrotihalduriks tõendab Harju Maakohtu 06.05.2020.a määrus nr xxxx (T15 kd, tl 5-8). T. S. andis ütlusi, et tal on õnnestunud tuvastada, et GFC varad asuvad BIB kontol, kuid väga raske on teha erisust, kas see raha on omavahendid või ta on klientide raha, sest see on kokku kantud ühe rahasummana. BIB kontol oli raha suurusjärgus 7,8 miljonit eurot, kuid tänaseks on see raha kantud summas 6,6 miljonit eurot Harju Maakohtu deposiitkontole. Pankrotimenetluses on kokku esitatud 75 nõuet, millest 69 nõuet võiks öelda, et on tuvastatavad kui klientide nõuded ja nendest suurusjärgus 26 on esitatud vara välistamiseks pankrotivarast. Haldurina jättis ta välistusnõuded rahuldamata, sest klientide raha sellest kogumassist ei ole eristatav. T. S. sõnul oli selle konto käsutamisõigus mingi hetkel ka A. Danchakil, kuid selles osas ta rohkem midagi öelda ei oska, sest kui ta selle konto tõttu kirjavahetust alustas BIB-ga, siis oli konto juba arestitud ja ta palus, et kustutataks kõigi õigused sellele kontole juurdepääsemiseks. Konto arestiti Läti politsei poolt. Kontol oli ka väljaminevaid makseid ning üks makse oli ka ootel summas ca 6 miljonit eurot ja see pidi tunnistaja mälu järgi minema Suurbritanniasse mingile äriühingule. Lisaks BIB-le on väidetavalt ka Nevski pangas raha suurusjärgus 4 miljonit eurot, kuid sealt ei ole lootust mingit raha tagasi saada. Välistamishagides tuginesid maksekliendid kõik oma kliendilepingutele, et neil on sõlmitud kliendilepingud ja nad arvavad, et raha, mis on praegu alles, sellest summast mingi kindel osa kuuluks neile. Lisaks esitati T. S.le ka konkreetseid viiteid selle kohta, millisel korrespondentkontol kellegi raha peaks olema, aga need viited olid kas väga vanad või need kontod olid juba suletud. BIB-s olevate vahendite saamine kohtu deposiitkontole õnnestus selliselt, et T. S. pöördus kõigepealt Läti politsei poole, Läti politsei suunas Eesti Riigiprokuratuuri ja see suhtlus, mis neil omavahel toimus, sellest siis ühel hetkel oli nii, et oli arestist vabastatud ja te võite need rahad kanda ära sealt kontolt. Raha kanti just Harju Maakohtu deposiitkontole, kuna pangad keeldusid pankrotis GFC ettevõttele kontosid avamast. T. S. proovis GFC esindajana kontot avada mälu järgi LHV-s, Swedbankis, SEB-s ja isegi Coop Pangas. BIB poolt tagastati või kanti deposiitkontole 6,6 miljonit eurot, kuigi seal oli 7,1 miljonit eurot, sest BIB pidas kinni teenustasu ca 1,2 miljonit eurot. T. S. ei ole GFC pankrotihaldurina selle teenustasu kinnipidamist aktsepteerinud, sest see on ülemääraselt suur ning on selles osas esitanud nii kohtuvälised nõuded kui ka hagi Läti kohtusse. Lisaks on pidanud T. S. BIB pangaga kirja teel läbirääkimisi teenustasu vähendamise osas. Kohtu hinnangul on ka tunnistaja T. S. ütlused usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kriminaalasjas esitatud tõenditega. Ka tunnistaja T. S. ütlused kinnitavad, et GFC varadest summas 7,8 miljonit eurot asusid Läti Vabariigis GFC-le avatud BIB kontol. Tunnistaja T. S. 29.09.2020.a ülekuulamise protokolli lisa tõendab, kes, millal ja kui suures ulatuses on pankrotimenetluses GFC vastu nõudeid esitanud (K7, tl 74-77). Nõuded on esitatud tabeli kujul, kus on märgitud 74 makseasutuse klienti ja võlausaldajat, kelle nõuded kokku GFC vastu moodustavad 11 181 125,92 eurot. Kohus neid nõudeid eraldi välja tooma ei hakka, sest see pole käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline. Oluline on, et sellised nõuded on üldse esitatud. T. S. 08.07.2020.a e-kiri koos lisadega (T15 kd, tl 9-33) tõendab, et GFC võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.06.2020.a. Koosolekul otsustati muu hulgas lõpetada pankrotis oleva GFC tegevus ning juriidilisest isikust võlgnik, likvideerides äriühingu pankrotimenetluse lõppedes ja kustutades registrist. Pankrotihalduri ettekandest nähtub lisaks, et GFC-l on avatud konto Läti Vabariigis BIB-s, kus on deponeeritud 7 811 153,59 eurot ja Vene Föderatsioonis PAO Nevski narodnõi pangas, kus on deponeeritud 2 855 887,05 eurot,

827 400,04 USD ja 783,22 RUB. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on 26.06.2020.a seisuga pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud 59 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku 9 604 971,94 eurot. Kriminaalasjas on kohtus tunnistajatena üle kuulatud ka kahe GFC kliendi Inccom OÜ ja TeamDEV Management OÜ seaduslikud esindajad, kes ei saanud pärast Finantsinspektsiooni pool GFC-lt litsentsi äravõtmist oma rahalisi vahendeid GFC-st kätte. Inccom OÜ (registrikood 12370162) juhatuse liikmed on äriregistri teabesüsteemi isikuandmete lehe 20.12.2019.a väljatrüki (T15 kd, tl 40-42) kohaselt L. G., M. C. ja R. T.. Äriühingu tegelikud kasusaajad on M. C. (elukoht xxxx) ja L. G. (elukoht xxxx) (T15 kd, tl 43). Äriühingu Inccom OÜ juhatuse liige R. T. on 13.12.2021.a kohtuistungil andnud järgmisi ütlusi (K7 kd, tl 84-85). Äriühingule avati 2018.a GFC-s arve ja GFC teenuseid kasutasid nad hetkeni kui GFC-lt võeti litsents ära. Seoses litsentsi äravõtmisega jäi äriühingul GFC-sse üle 1 420 000 euro. GFC esindajad rääkisid, et raha on korrespondentpankade arvetel. R. T.il on ka Volohhonski kiri, mille kohaselt asuvad GFC rahalised vahendid BIB-s Lätis. R. T.il ei olnud võimalik kuidagi kontrollida, millises pangas tema äriühingu vahendid asuvad ning nad ei ole tänaseks raha GFC-st tagasi saanud. R. T.i sõnul on Volohhonski öelnud, et raha on blokeeritud korrespondentarvetel, kuna seoses litsentsi äravõtmisega ei saanud GFC teistes pankades arveid avada. R. T. suhtles GFC-st oma raha tagasisaamisega seoses enamasti A. Danchakiga. Kohe pärast seda, kui GFC-lt võeti litsents ära, pakkus GFC kokkulepet, mille alusel mingi lisatasu eest oli võimalik saada raha tagasi mingilt teiselt firmalt. R. T. seda kokkulepet ei sõlminud, kuna talle ei meeldinud kokkuleppe tekst. Kokkulepe oleks sõlmitud otseselt A. Danchakiga, kes oli GFC juhatuse liige, kuid GFC ei täpsustanud, kes konkreetselt tagastab selle raha. See oli R. T.i jaoks probleem, kuna neil ei ole sidemeid selle kolmanda isikuga. Pärast litsentsi äravõtmist ei ole R. T. ega keegi nende äriühingust andnud GFC töötajatele volitusi nende raha ülekandmise osas. Äriühing on esitanud oma rahalised nõuded pankrotimenetluses ja ootavad selle tulemust. Inccom OÜ juhatuse liige R. T. on 11.12.2019.a edastanud ka kuriteoteate Riigiprokuratuurile ning selgitanud, et Inccom OÜ avas 2018.a GFC-s konto ja alates 2019.a mai algusest ei saa nad kasutada oma kontol olevat raha. Lisaks märgib R. T. teates, et äriühingu saldo GFC-s oli 1 042 671 eurot ning nad arvavad, et toimub pettus (T15 kd, tl 34-39). Inccom OÜ esindaja R. T.i 29.01.2020.a e-kiri koos manustega ja CD-plaadiga (T15 kd, tl 4587) tõendab Inccom OÜ poolt 13.01.2019.a nõude esitamist likvideerimismenetluses GFC vastu summas 1 042 672,33 eurot. Manustest nähtub, et 09.08.2019.a kell 23:06 on Support meiliaadressilt xxxx saadetud R. T.ile kiri pealkirjaga: „Individuaalne pakkumine rahaliste vahendite väljamaksmise tagamisel.“ Kirjaga on edastatud „Rahaliste vahendite ülekandmise kokkulepe“, milles GFC pakub variante rahaliste vahendite väljamaksmiseks. Ühtlasi on kirjas märgitud, et vaikimisi on kehtestatud optsioon „viii“, kus kõik rahaliste vahendite ülekandmise tagamisega seotud kulutused teostab GFC oma kulul, kuid kui valitakse muu optsioon, siis tuleb ühendust võtta telefonil +xxxx või elektronpostil xxxx. Rahaliste vahendite ülekandmise kokkuleppe nr 194504578600006424/01 kohaselt lepivad pooled kokku, et GFC tagab Inccom OÜ-le ülekande kogusummas 1 042 672,33 eurot tähtajaga kuni 29.07.2021.a, seejuures on minimaalsete kohustuslike maksete kogus 24 summale 41 819,68 eurot väljamakse graafikuga igakuiselt ja esimene makse suuruses 39 000 eurot tasutakse 20 tööpäeva jooksul kokkuleppe allakirjutamise kuupäevast. Lepinguga lepivad ka pooled kokku, et ülekande hetkest märgitud pangarekvisiitidele vabaneb GFC kõikidest oma kohustustest

ettevõtte ees. Kokkuleppe täitjaks on märgitud A. Danchak. Kokkuleppe lisast nr 1 selgub, et on erinevad optsioonid raha väljamaksmiseks ja lisakulutused moodustavad 0% põhisummast (optsioon viii) üksnes siis, kui raha kantakse üle enama kui 360 kalendripäeva jooksul. Lisakulutused on kokkuleppe lisa kohaselt täitja poolt seoses ülekande tagamisega kantud kulutused, mis arvatakse põhisummast maha järgmiselt:  (i) ülekandmisel 10 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 9 % põhisummast;  (ii) ülekandmisel 60 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 6 % põhisummast;  (iii) ülekandmisel 90 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 5 % põhisummast;  (iv) ülekandmisel 120 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 4 % põhisummast;  (v) ülekandmisel 150 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 3 % põhisummast;  (vi) ülekandmisel 180 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 2 % põhisummast;  (vii) ülekandmisel 360 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 1 % põhisummast;  (viii) ülekandmisel enama kui 360 kalendripäeva jooksul – lisakulutused moodustavad 0 % põhisummast. Kokkuleppe lisaga nr 2 annaks Inccom OÜ volituse GFC-le ja/või sealhulgas A. Danchakile esindama ettevõtte huve erinevates korrespondentpankades ja makseasutustes, teostama ettevõtte rahaliste vahendite ülekandeid ja esitama dokumente ettevõtte nimel teenuse osutamiseks. Volituse kehtivus on 1 aasta väljastamise kuupäevast. Inccom OÜ 02.10.2020.a vastus menetleja 02.10.2020.a nõudekirjale (T15 kd, tl 88-95) tõendab, et GFC esindaja A. V. on 20.12.2019.a teavitanud Inccom OÜ-d, et ülekanded xxxx summas 1 035 542,60 eurot, xxxx summas 2139,73 eurot ja xxxx summas 4990 eurot ehk kokku 1 042 672,33 eurot märgitud Inccom OÜ kontole ei ole võimalikud, kuna GFC, sh Inccom OÜ klientide raha, mis asus GFC erikontol BIB-s, on arestitud kriminaalasja nr 11816015219 raames. Ühtlasi märgitakse kirjas, et kuivõrd eelpool mainitud kriminaalasi on Läti õiguskaitseorganite menetluses, siis peaks Inccom OÜ pöörduma vastava avaldusega Läti õiguskaitseorganite poole palvega tagastada raha summas 1 042 672,33 eurot seaduslikule omanikule, s.o äriühingule Inccom OÜ. Inccom OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega (T15 kd, tl 96-98) kannatanuna menetlusest, kuna menetluse käigus ei suudetud BIB maksekontol olevaid summasid ühegi konkreetse kliendiga siduda ning kuna see raha on seal jätkuvalt olemas, siis ettevõttele kahju ei ole tekkinud, vaid tema õigused on kaitstud pankrotimenetluse raames. Äriühingu TeamDEV Management OÜ asutaja ja juhatuse liige D. M. on 13.12.2021.a kohtuistungil andnud järgmisi ütlusi (K7 kd, tl 83-84). Äriühingule avati GFC-s arve 11.04.2018.a ja teenuseid kasutati kuni GFC tegevuse lõppemiseni. Tehingute tegemisest keelduti 28.05.2019.a seoses GFC litsentsi äravõtmisega. Äriühing arveldas GFC-s dollarites ja eurodes. Äriühingul jäi pärast litsentsi äravõtmist GFC-sse rahalisi vahendeid 1 070 000 dollarit, 1 730 000 dollarit, mis teeb 23 000 eurot umbes. GFC-sse jäid nii dollarid kui eurod. Raha tagasisaamiseks oli neil algselt kirjavahetus e-mailiga support.gfc.com, kuid alates juulist suhtles tunnistaja Danchakiga, sest talle edastati tema e-posti aadress. Kui D. M. esitas nõude rahaliste vahendite tagastamiseks äriühingu teisele arvele, siis tuli vastus, et GFC tegeleb sellega. Juunis ja juulis pani GFC oma kodulehele üles info, et nad hüvitavad

mõningatele klientidele raha ning info ka selle kohta, et rahalised vahendid asuvad Sberbank korrespondentkontol ja rahalisi vahendeid piisab selleks, et hüvitada kõikide klientide nõuded. Seejärel sai D. M. 9.augustil A. Danchakilt kirja koos pakkumisega, millele oli lisatud leping, mille alusel pakuti rahaliste vahendite tagasisaamist selliselt, et äriühing maksab teatud protsendi sellest. Kirjas oli veel ka volikiri, millega D. M. volitaks GFC-d esindama tema huve erinevates finantsorganisatsioonides. Pakkumise mõte seisnes selles, et GFC käsutab D. M.i raha, et ta selle raha tagasi saaks. D. M.i sõnul ta ei olnud sellega kategooriliselt nõus, enne kui näeb väljavõtteid, et GFC-l on piisavalt vahendeid, et rahuldada kõik nõuded. Tänaseks ei ole D. M. oma rahast, mis GFC-sse jäi, midagi tagasi saanud. Ütluste kohaselt on D. M. kohtunud ka Volohhonskiga ja teatas pärast seda kohtumist GFC-le, et nende pakkumine on vastuvõetamatu. D. M.i sõnul, kui ta ei eksi, siis 20. augustil teatati sellest, et GFC-s toimus juhataja muutus ja A. Danchaki asemel hakkab nõuete hüvitamisega tegelema Volohhonski. D. M.il ei olnud GFC kliendina kuidagi võimalik kontrollida, millises pangas tema rahalisi vahendeid hoitakse. D. M. valdas ainult seda infot, mis GFC pani oma kodulehele üles. Ütluste kohaselt kirjutas D. M. ka Lätis asuvale BIB-i, kuna talle öeldi, et Sberbank ei saa Läti pangast raha välja viia ja ta tahtis, et pank seda kinnitaks, kuid ei saanud vastust. BIB-i probleemist sai D. M. teada GFC-lt, seda rääkis algul Danchak ja siis Volohhonski. D. M. pöördus ka kohtusse nõudega, aga sellest keelduti, kuna GFC esitas pankrotiavalduse. D. M. on nõude esitanud ka pankrotimenetluses. Lisaks ütles D. M., et ta ei ole andnud kellelegi GFC töötajatest mingisuguseid volitusi või õigusi oma rahalise vahendite ühelt korrespondentkontolt teisele kandmiseks. D. M. selgitas veel, et A. Danchaki poolt edastatud pakkumises oli terve rida variante raha tagasisaamiseks ning kõik need variandid erinesid tähtaegade ja protsentide poolest, mille alusel oleks olnud võimalik raha tagasi saada. Kuid lepingus endas oli D. M.i arvates vastuolu pakkumisega, kuna ei pakutud ühekordse tagasimaksena tagasimaksmist, vaid igakuiste maksetena. D. M. ei nõustunud selle pakkumisega, sest see oli täiesti vastuolus sellega, mis oli väljapandud kodulehel ja mida pakkus A. Danchak. D. M.ile on GFC kodulehe kaudu teada, et 30. augusti seisuga on GFC sõnul 80 000-le kliendile makstud välja 3,7 miljonit ning seal oli ka info selle kohta, et sõlmiti kokkuleppeid ja teostati osaliselt väljamakseid 21-le kliendile kogusummas üle 320 000 euro. Kohtu poole pöördus D. M. rahaliste vahendite hüvitamise nõudega ning pankrotimenetluses esitas ta nõude täpselt sama summa osas. TeamDEV Management OÜ juhatuse liige D. M. on 29.11.2019.a esitanud ka kuriteokaebuse (T15 kd, tl 99-171). Kaebuse kohaselt sõlmis äriühing 11.04.2018.a GFC-s juriidilise isiku maksekonto lepingu ning kasutas GFC makseagendi teenuseid regulaarselt alates 17.01.2018.a kuni 07.11.2019.a. Konto sulgemise saldo oli xxxx 1 073 420,72 USD ja xxxx 23 313,22 EUR. 28.05.2019.a tehingut teha enam ei õnnestunud, tehing tühistati (posti teel laekus teatis tehingu tühistamise kohta) ja põhjuseks oli märgitud „Makse tühistatakse sisepoliitika tõttu.“ Vaatamata saadud teabele kontode blokeerimise kohta kanti vahendid 11.06.2019.a ettevõtte kontole, kuid ettevõte ei saanud neid vahendeid hallata. Kuriteokaebusele on lisatud GFC ning TeamDEV Management OÜ vaheline kirjavahetus ning 24.01.2020.a „Kokkulepe nr 104504578600004646/01 rahaliste vahendite ülekandmise kohta“, milles GFC pakub variante rahaliste vahendite väljamaksmiseks. Kokkuleppe kohaselt lubatakse ettevõttele summa tagasi kanda 05.08.2021.a kohustuslike miinimummaksete arvuga 24, igaüks summas 40 453,96 eurot igakuiste maksete graafikuga. Muus osas on kokkulepe, sh kokkulepe lisa ja volikiri, oma sisult samasugune nagu ettevõttele Inccom OÜ esitatu, mistõttu kohus seda kordama ei hakka. TeamDEV Management OÜ 09.10.2020.a vastus menetleja 02.10.2020.a nõudekirjale (T15 kd, tl 172-189) tõendab, et 19.08.2019.a seisuga oli TeamDEV Management OÜ-l GFC-s 991 279,39 eurot (millest 23 313,22 eurot ja 1 073 420,72 USD). Nõudekirjale on lisatud ka

väljavõtted GFC firma veebilehelt (xxxx) konto väljavõtete kohta Venemaa pangas Sberbank 01.07.2017.a seisuga (USD) ja 10.07.2019.a seisuga eurodes ning Läti BIB-s 01.07.2019.a seisuga eurodes. Lisaks on välja toodud GFC pankrotihalduri tsitaat „Võlgniku poolt saadetud raporti kohaselt deposiit summas 7 811 15,59 eurot on paigutatud Läti Vabariigi BIB-i 10.06.2019.a seisuga.“ Seega TeamDEV Management OÜ rahalised vahendid summas 991 279,39 eurot asuvad BIB-s firma GFC kogudeposiidil. TeamDEV Management OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega (T15 kd, tl 190-192) kannatanuna menetlusest samadel põhjustel nagu äriühing Inccom OÜ. Eelnevale lisaks on kohtule veel esitatud ka äriühingu Elaine Medical OÜ osas andmed, kelle rahalised vahendid jäid samuti GFC litsentsi äravõtmisel GFC-sse kinni. Elaine Medical OÜ (registrikood 14037700) äriühingu juhatuse liige on äriregistri teabesüsteemi üld- ja isikuandmete ajaloo 03.03.2020.a väljatrüki (T16 kd, tl 3-5) kohaselt V. B.. Elaine Medical OÜ seadusliku esindajat käesoleva kriminaalmenetluse raames ülekuulatud ei ole. Ka Elaine Medical OÜ esindaja advokaat O. Matvejev on 28.02.2020.a edastanud Politsei- ja Piirivalveametile Elaine Medical OÜ nimel kuriteokaebuse GFC suhtes (T15 kd, tl 193-205; T16 kd, tl 1-2). Kuriteokaebusest selgub, et pooled sõlmisid 05.04.2018.a maksekonto lepingu. 28.05.2019.a teatas GFC äriühingule, et lõpetab Finantsinspektsiooni nõukogu 27.05.2019.a otsuse nr 4.1-1/70 alusel, millega tunnistati kehtetuks ettevõtte tegevusluba, makseteenuse pakkumise. Ühtlasi oli selles kirjas märgitud, et makseasutusel on olemas piisavalt vahendeid, et täiel määral täita kõik oma kohustused klientide ees ja alustab alates 01.06.2019.a viivitamatult raha tagastamist. 09.08.2019.a kell 22:21 saadetud e-kirjaga edastas GFC ettevõttele „Kokkulepe nr 104504578600004549/01 rahaliste vahendite ülekandmise kohta“, mille sisu on samasugune nagu teistele ettevõtetel saadetud kokkulepped. GFC korrespondentkontodel on ettevõtte rahalised vahendid summas 26 038,89 eurot ja 22 532,33 USA dollarit. Ettevõtte kokkuleppega ei nõustunud ja soovis kogu summat, s.o 45 929,72 eurot, ühekordse maksena 23. augustiks 2019.a. Elaine Medical OÜ eemaldati 14.10.2020.a menetlusest kõrvaldamise määrusega (T16 kd, tl 6-8) kannatanuna menetlusest samadel põhjustel nagu äriühingud Inccom OÜ ja TeamDEV Management OÜ. Eeltoodud tõendid tõendavad, et kõigi nimetatud äriühingute, s.o Inccom OÜ, TeamDEV Management OÜ ja Elaine Medical OÜ rahalised vahendid makseasutuses GFC avatud kontodel jäid pärast GFC-lt Finantsinspektsiooni poolt tegevusloa äravõtmist GFC-sse kinni. Kuigi GFC edastas algselt kodulehe kaudu klientidele info, et makseasutusel on piisavalt rahalisi vahendeid kõikide klientide nõuete hüvitamiseks, siis hiljem selgus, et see nii päriselt ei ole ja tegelikkuses asuvad klientide rahalised vahendid korrspondendkontol Läti Vabariigis asuvas BIB-s. Lisaks sellele edastas GFC klientidele samasuguse sisuga kokkuleppeid, mille kohaselt lubatakse kokkuleppe sõlmimisel klientidele küll raha tagastada, aga seda mitte ühekordse maksena, vaid maksegraafiku alusel. Nimetatu tõendab, et GFC justkui proovis klientidele nende raha tagastada, pakkudes selleks omapoolset lahendust, kuid see lahendus oli selline, mis tegelikkuses ei soosinud klientide huve. Nimelt seati klientidele edastatud kokkulepetes raha tagastamise kiirus sõltuvusse sellelt raha väljamakselt makstava vahendustasuga. Selleks, et mitte vahendustasu maksta, oleks kliendil tulnud kokkuleppe järgi nõustuda raha tagastamisega enama kui 360 kalendripäeva jooksul ning kui klient oleks soovinud raha tagasi saada võimalikult kiiresti ehk kokkuleppe järgi väikseima võimaliku aja, s.o 10 kalendripäeva jooksul, siis oleks kliendil vahendustasu tulnud maksta lausa 9 % põhisummast. Kusjuures klientidele saadetud kokkulepetes oligi vaikimisi märgitud raha tagastamine kõige pikema võimaliku aja jooksul, s.o enama kui 360 kalendripäeva jooksul

ning tegelikkuses oli lepingutesse märgitud maksegraafik lausa 24 igakuise maksega ehk raha oleks tagastatud alles kahe aasta jooksul. Seega on selge, miks kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad sellisest kokkuleppest keeldusid. Menetleja 16.06.2020.a nõudekiri GFC-le (T16 kd, tl 9-11), 19.06.2020.a e-kiri K. S.ilt koos 2 manusega (T16 kd, tl 12-20) ja GFC pankrotihalduri 24.07.2020.a vastus nõudekirjale koos manuste ja CD-plaadiga (T16 kd, tl 21-28) tõendab samuti, et alates 01.06.2020.a on GFC pankrotihaldur T. S.. Harju Maakohtu 01.06.2020.a kohtumäärusega nr xxxx kuulutati välja GFC (likvideerimisel) pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks nimetati T. S.. Pankrotihalduri 24.07.2020.a vastusest nähtub, et GFC juhatus võttis vastu otsuse avada arvelduskonto BIB-s Läti Vabariigis. Maksekonto avati ja konto avamise leping allkirjastati A. Danchaki poolt. Kuna BIB arvelduskontole tehti ülekanne ühe kandena Venemaa arvelduskontolt, siis tulenevalt sellest ei ole võimalik välja tuua eraldi makseasutuse kliente, kelle raha arvelduskontole kanti. Konto kasutamise ja ülekannete tegemise õigused olid A. Danchakil, S. G.l ja alates 18.09.2019.a A. V.l. Perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a tegid ülekandeid S. G. ja A. Danchak. GFC maksekliendid ei ole andnud korraldusi rahaliste vahendite kandmiseks BIB kontole. Nimetatud arvelduskonto on blokeeritud. Vastusele on lisatud ka BIB 22.07.2020.a vastus pankrotihalduri päringule ja pankrotihaldurile väljastatud pangakonto väljavõte, millest nähtub kontol summa 7 811 153,59 eurot. Pankrotihalduri assistendi poolt menetlejale 29.09.2020.a edastatud e-kiri koos manusega (T16 kd, tl 29-33) tõendab GFC vastu pankrotimenetluses esitatud nõudeid, muu hulgas Inccom OÜ nõuet summas 1 042 672,33 eurot, Teamdev Management OÜ nõuet (vara välistamise taotlus) summas 24 348,36 eurot ja 1 008 530,26 USD ning Elaine Medical OÜ nõuet (vara välistamise taotlus) summas 56 108,21 eurot. Eelnevalt viidatud GFC pankrotihalduri vastuses märgitud asjaolu, et Läti Vabariigis BIB-s arvelduskonto avamise otsuse võttis vastu GFC juhatus kinnitab A. Danchaki 25.06.2019.a kiri aadressile xxxx ja koopiana V. L. (T23 kd, tl 1-21). Kirjast nähtub, et A. Danchak soovis avada BIB-s maksekonto eesmärgiga teostada GFC enda majandustegevuse makseid ja ka eesmärgiga teha makseid selleks, et täita oma kohustused klientide ees kasutamata rahaliste vahendite jäägi tagastamise osas klientidele vastavalt sõlmitud maksekonto teenindamise lepingutele. A. Danchak on kirjas kirjeldanud GFC praegust olukorda, sealhulgas litsentsi kaotamist, et GFC ei ole enam makseasutus ja et GFC-le kohaldub äriseadustik ning esitanud ka endapoolse tegevuskava GFC edasise tegevuses osas ja klientidele raha tagastamiseks. Kirjale on lisatud Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsus, GFC põhikiri ja äriregistri väljavõte ning Cuesta Advokaadibüroo partner L. R. poolt 16.06.2019.a koostatud juriidiline arvamus. A. Danchak kinnitas 13.05.2022.a kohtuistungil, et tema on selle kirja koostanud ja välja saatnud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Läti Vabariigis on GFC suhtes alustatud kriminaalmenetlus rahapesu tunnustel ning GFC rahalised vahendid BIB-s on selle kriminaalmenetluse raames arestitud. Neid asjaolusid tõendab esmalt Läti Vabariiki 28.10.2019.a edastatud EIO, 08.11.2019.a e-kiri Läti Vabariigist seoses EIO-ga ja 20.11.2019.a vastus EIO-le nr 20/2/5-19/26789 (T16 kd, tl 80-124). Vastusest EIO-le selgub kokkuvõtvalt, et Läti Vabariigi Siseministeeriumi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegude vastase võitluse valitsus alustas 10.10.2019.a kriminaalmenetluse nr 11816015219 kuriteo koosseisu tunnustel, mis on ette nähtud Läti Vabariigi kriminaalseaduse § 195 lg 3 järgi, võimalik, et kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimises suures ulatuses, kasutades BIB kliendi kompanii GFC korrespondentkontot, mis toimus

ajavahemikul alates 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a. Kriminaalmenetluse raames tehti 11.10.2019.a vara arestimise määrus BIB kliendi kompanii GFC finantsvahenditele 7 811 153,59 eurot, mille kinnitas 14.10.2019.a Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu kohtunik. Ühtlasi nähtub Läti Vabariigi vastusest EIO-le, et GFC on esitanud (SWIFT Tehingu nr 09082019) korrespondentkontol nr xxxx olevate vahendite ülekande Suurbritannias registreeritud makseasutuse Payally Limited kontole nr xxxx Deutsche Kontor Privatbank AG. IBAN numbri kontrollija 17.06.2020.a väljatrükk (T16 kd, tl 34-37) tõendab, et konto numbriga xxxx on kehtiv ja avatud Saksamaa pangas Deutsche Handelsbank. Läti Vabariigis alustatud kriminaalmenetlus nr 11816015219 anti 06.05.2020.a menetlemiseks üle Eesti Vabariigile ning Läti Vabariigis senini kogutud kriminaalmenetluse materjalid edastati kriminaalmenetluse nr 202210000025 juurde liitmiseks (T16 kd, tl 125). Läti Vabariigi prokuratuuri 16.04.2020.a saatekiri nr 121-2020-01450 (T17 kd, tl 1-3) tõendab Läti Vabariigi poolt kriminaalmenetluse nr 11816015219 üleandmist koos 11 köite materjalidega edasiseks uurimiseks Eesti Vabariigile Läti Vabariigi Finantsluure teenistuse 03.10.2019.a saatekirjast nr 1-9/698 koos tõlkega (T17 kd, tl 4-7) nähtub, et Läti finantsluure teenistus tegi korralduse kuritegelikust tegevusest saadud vahendite külmutamise kohta GFC kontol. Läti Vabariigi kriminaalasja materjalide kohaselt ei suutnud Finantsluure tuvastada GFC vahendite, mis asuvad BIB-s asuval korrespondentkontol, seaduslikkust. Samuti, et esineb kahtlus, et väidetav vahendite jäägi ülekanne Suurbritannias registreeritud makseasutuse Payally Limited kontole ei vasta seaduse nõuetele. Ühtlasi on välja toodud nii kliendilepingu avamisega seotud asjaolud, maksekontole tehtud sissemaksete ja väljamaksete summad, nõue GFC-le korrespondentkontol olevate vahendite kuuluvuse tõestamiseks, sellele nõudele GFC poolt vastamata jätmine ja nendepoolne avaldus jäägi ülekandmiseks Payally Limited kontole. Lisaks on välja toodud kahtlus, et GFC sai professionaalset tuge BIB töötajalt kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimisel. Märgitud on, et GFC esindaja A. Š. kohtus korduvalt BIB klienditeeninduse osakonna endise juhi G. R. kuupäevadel 07.08.2019.a ja 13.08.2019.a. Samuti on välja toodud, et selleks, et kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimise jätkamist ära hoida on Finantsluure talitus välja andnud 24.09.2019.a korralduse nr 19/B-45260, külmutades varad summas 7 811 153,59 eurot GFC BIB korrespondentkontol nr xxxx (T17 kd, tl 8-24). Finantsluure talituse kuritegelikul teel saadud vahendite ajutise külmutamise 26.08.2019.a korraldus nr 19/B-5-165 koos tõlkega (T17 kd, tl 25-28) ja Finantsluure talituse 24.09.2019.a korraldus kuritegelikul teel saadud vahendite külmutamise kohta määratud tähtajaks nr 19/B45-260 koos tõlkega (T17 kd, tl 29-32) tõendab, et 26.08.2019.a korraldusega külmutati GFC BIB kontol nr xxxx olevad rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot ajutiselt ning 24.09.2019.a korraldusega külmutati eelpool nimetatud rahalised vahendid 45 kalendripäevaks, s.o kuni 08.11.2019.a. Läti Vabariigi poolt kriminaalmenetluse nr 11816015219 algatamist 10.10.2019.a tõendab ka Läti Vabariigi Kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegudega võitlemise valitsuse 11.10.2019.a teade nr 20/2/3-526005 (T17 kd, tl 33-36). Asjaolu, et Läti Vabariigi poolt edastatud CD-plaadil olevaid andmeid on vaadeldud ja need on väljatrükitud kriminaalasja materjalide juurde, tõendab 11.10.2019.a vaatlusprotokoll koos lisadega CD-plaadil ja tõlkega (T17 kd, tl 37-44).

PayAlly 06.08.2019.a kinnitus (T17 kd, tl 45-47) tõendab, et GFC on olnud PayAlly Limited makseasutuse klient alates 06.08.2019.a ning omab Deutsche Kontor Privatbank AG-s kontot xxxx. Lisaks saab kinnituse alusel GFC SWIFT makseid teha Alfa-Bank kontole xxxx. BIB küsimustik GFC konto avamise taotlemiseks koos tõlkega (T17 kd, tl 48-60) tõendab, et GFC on küsimustikus oma põhitegevusena märkinud makseteenused ja klientide arvuna 360. Kliendibaasi kirjeldusena on küsimustikus märgitud järgmist: GFC sihtturul on juriidilised isikud – ettevõtted (enamasti EL-is registreeritud ettevõtted), kes vajavad oma rahvusvaheliste rahaülekannete tõhusat töötlemist kooskõlas äritegevuse ja vastaspooltega sõlmitud lepingutega. Kõik kliendid tuvastatakse, iga juriidilise isiku jaoks tuvastatakse tegelikud tulusaajad. GFC kliendid esindavad peamiselt majandusharusid nagu hulgi- ja jaemüük, transport, info- ja kommunikatsiooniteenused ning muud teenused. Lisaks teenindab GFC ka eraisikuid (18% kliendiportfellist), kuid tavaliselt on erakliendid seotud äriklientidega (nende ettevõtete töötajad, kellel on GFC kontosid). Küsimustiku järgi on GFC kavandatud tehingute arv päevas 15-25, mahuga 3-5 miljonit eurot. Tehingute kavandatud eesmärgiks on märgitud rahaülekanded GFC klientide tellimusel ning selgitus, et sellised maksed on enamikul juhtudel rahaülekanded kooskõlas GFC klientide ning nende vastaspoolte vahel sõlmitud ekspordi- ja impordilepingutega ning tehingusummad varieeruvad 3000-300 000 euroni. Küsimustikus on GFC tulusaajana märgitud T. Järviste, kes osaleb aktsiakapitalis 90,6%-ga, juhatuse liikmetena A. Danchak ja S. G. ning nõukogu liikmetena L. R., T. Järviste, E. T. ja U. T.. Välja on toodud lisaks, et GFC allub Finantsinspektsiooni järelevalvele ja viimane kohapealne kontroll toimus 02.10.2017-27.10.2017.a. Lisaks on küsimustikus kirjeldatud, kuidas GFC oma kliente kontrollib ja milliseid nõudeid neile esitab, kuidas töötajatele koolitusi korraldab, milliseid teenuseid klientidele pakub ja milline on klientide riskihindamine. Samuti on märgitud, et klientidest 18% on füüsilised isikud ja 82% juriidilised isikud, 40% on kodumaised kliendid ja 60% välismaised kliendid ning klientide asukohariigid on Eesti 40%, Ühendkuningriigis 30%, Lätis ja Venemaal 5% ning teised (peamiselt EL-i riigid) 25%, 10% klientidest on offshore-asukohtades nagu Küpros, Briti Neitsisaared, Gibraltar, Belize ja Seišellid. Küsimustiku on 22.04.2019.a allkirjastanud A. Danchak. Eelneva tõendi puhul on oluline välja tuua, et kuivõrd küsimustik on allkirjastatud 22.04.2019.a, siis tegelikkuses oli selleks ajaks toimunud GFC-s ka Finantsinspektsiooni teine kohapealne kontroll (perioodil 09.07.2018.a kuni 03.08.2018.a), kuigi küsimustikus on märgitud, et viimane Finantsinspektsiooni kontroll toimus GFC-s 2017.a. Seega ei ole GFC BIB küsimustiku täitmisel andnud korrektseid andmeid ja soovinud millegipärast varjatada, et GFC-s on teostatud Finantsinspektsiooni poolt kontroll ka 2018. aastal. Lisa 1 GFC otsus BIB korrespondentkonto hoolduslepingu lõpetamise osas koos tõlkega (T17 kd, tl 61-63) tõendab, et GFC edastas panka SWIFT teate, et ei nõustu allkirjastama 01.08.2019.a pakutud 09.05.2019.a kuupäevaga korrespondentkonto hoolduslepingu xxxx lisakokkulepet, millega on ette nähtud täiendava komisjonitasu kehtestamine 4% sissetulevalt makselt. Ühtlasi võttis GFC vastu otsuse BIB 09.05.2019.a kuupäevaga korrespondentkonto hoolduslepingu xxxx lõpetamise kohta, millega seoses esitas makserekvisiidid rahaliste vahendite jääkide ülekandmiseks kooskõlas PayAlly Limited 06.08.2019.a õiendiga. Rahaliste vahendite ülekandmist soovis GFC PayAlly Limited Deutsche Kontor Privatbank AG kontole xxxx selgitusega „PYY20101.0158“.

BIB pöördus SWIFT teatega 20.09.2019.a kell 18:05 GFC poole, et viimane teavitaks neid võimalikult kiiresti klientidest, kelle vahendid on nende ettevõttes blokeeritud, esitades täieliku loetelu: nimi, kontonumber, blokeeritud summa. Lisaks pöördus BIB samal päeval, s.o 20.09.2019.a kell 18:43 uuesti SWIFT teatega GFC poole, et viimane teavitaks neid viivitamatult ka juhul, kui GFC pole valmis varakult nõutud teavet esitama (T17 kd, tl 64-66, tl 67-69). GFC BIB-s asuval kontol nr xxxx toimunud tehinguid ja konto lõppjääki summas 7 811 153,59 eurot tõendab Läti Vabariigist saadud kriminaalasja materjalide juures olev GFC BIB konto väljavõte perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a koos tõlkega (T17 kd, tl 70-205). Läti Vabariigis registreeritud makseasutuse BIB maksekliendi GFC maksekonto nr xxxx väljavõtet ning GFC ja BIB vahelist lepingut nr xxxx on vaadeldud 17.09.2020.a vaatlusprotokollis koos lisade ja CD-plaadiga (T16 kd, tl 38-63). GFC maksekonto nr xxxx väljavõttest perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a nähtub, et 09.05.2019.a seisuga oli kontojääk 0 eurot. Esimene laekumine kontole toimus 14.05.2019.a. Vaatlusprotokollis on tabelina välja toodud maksekontol toimunud tehingud ning neid tehinguid vaadeldes on näha, et ühegi summa puhul pole välja toodud konkreetset klienti või nende kontosid ehk et ei ole võimalik tuvastada, millisele GFC maksekliendile raha kuulub. Tehingud on olnud erineva suurusjärguga summades. Perioodil 09.05.2019-19.08.2019.a on tehtud sissemakseid kogusummas 11 352 657,37 eurot ja väljamakseid kogusummas 3 541 503,78 eurot. Konto väljavõtte seisuga oli kontojääk 7 811 153,59 eurot. PayAlly Limited (registrikood 10600055) Companies House äriregistri 11.10.2019.a väljatrükk koos tõlkega (T18 kd, tl 1-6) tõendab, et äriühing on registreeritud 03.02.2017.a, registreeritud tegevuskohaks on Coleman 80, London, Ühendkuningriik ning tegevusvaldkonnaks äri- ja kodutarkvara arendamine ning mujal klassifitseerimata finantsvahendus. Ettevõtte staatus on aktiivne. Äriühingu olulise kontrolliõigusega isikud on Dmitrijus Apockinas Tegev, Advapay Ou Tegev ja Andzejevski Holding Ou Tegev. Viimase kahe puhul on tegemist Eesti äriregistris registreeritud osaühingutega, kes mõlemad omavad makseasutuses aktsiaid rohkem kui 25%, kuid mitte üle 50%. Ettepanek kriminaalmenetluses nr 11816015219 menetlust juhtiva isiku kinnitamise määruse ja vara arestimise määruse väljavõtte kohta koos tõlkega (T18 kd, tl 7-14) tõendab Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu uurimiskohtunikule 11.10.2019.a Läti Vabariigi Siseministeeriumi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegudega võitlemise valitsuse uurija poolt ettepaneku tegemist uurija 11.10.2019.a vara arestimise määruse kinnitamiseks, millega arestitaks GFC rahalised vahendid BIB korrespondentkontol nr xxxx suuruses 7 811 153,59 eurot. 11.10.2019.a vara arestimise määrus koos tõlkega (T18 kd, tl 15-41) tõendab GFC BIB korrespondentkontol nr xxxx olevate rahaliste vahendite 7 811 153,59 eurot arestimise kinnitamist 14.10.2019.a eeluurimiskohtuniku poolt. Kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegudega võitlemise valitsuse 18.10.2019.a saatekiri koos tõlkega (T18 kd, tl 4245) ja 16.10.2019.a teade kriminaalmenetluse nr 1186015219 kohta koos tõlkega (T18 kd, tl 46-49) tõendab GFC teavitamist vara arestimise määrusest ja neile nende õiguste tutvustamisest (väljavõte seadusest). GFC vaidlustas 22.10.2019.a avaldusega varade külmutamise korralduse. Avalduses toob GFC välja, et BIB-s avatud konto nr xxxx on nende korrespondentkonto, mitte arvelduskonto. Sellel kontol asuvad kolmandate isikute vahendid, mis kuuluvad umbes 315 GFC kliendile. RAB-l ei ole pretensioone ei GFC-le ega tema klientidele ning ettevõtte klientide

arvelduskontode käibed olid alalisel ja igapäevasel alusel antud üle RAB-le sõltumata sellest, millistel etttevõtte korrespondentkontodel ja missuguses riigis need rahalised vahendid asusid. Seega GFC sõnul on klientide rahalised vahendid, mis asuvad BIB-s avatud korrespondentkontol nr xxxx kontrollitud RAB-i poolt ja loetakse käitlemiseks vabadeks Euroopa Liidu territooriumil. Nimetatud rahaliste vahendite üle kandmine GFC korrespondentkontode vahel on täidetud Eesti Vabariigi Finantsinspektsiooni loa alusel. Avaldusele on lisaks märgitud, et kui GFC oleks rikkunud kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimise valdkonna normatiivakte, siis sellised rikkumised võisid olla toime pandud Eesti Vabariigis, mitte Läti Vabariigis, kuid Eesti Vabariigi kontrollasutustel ei ole pretensioone GFC-le ja tema klientidele. Kaebuse on allkirjastanud GFC juhatuse liige A. V.. Avalduse lisana on edastatud kaebus ja selgitus Finantsluure talituse 26.08.2019.a korralduse nr 19/B-5-165 peale (T18 kd, tl 54-81). Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegudega võitlemise valitsuse 1. osakonna vaneminspektori 29.10.2019.a teatis GFC-le koos tõlkega (T18 kd, tl 50-53) tõendab, et GFC 22.10.2019.a avaldus on lisatud kriminaalasja materjalide juurde. RAB 11.06.2019.a vastus GFC taotlusele nr 3.4-4/789-2 edastatuna A. Danchakile (T19, tl 1) tõendab, et RAB-i rahapesu juhtivanalüütiku T. K. teatel tuleb GFC-l iga konkreetse kliendi osas, kelle vahendid nad soovivad kanda kolmandate isikute kontodele, edastada RAB-le teavitus koos kliendi vara päritolu tõendavate dokumentide ning konto väljavõttega, et RAB saaks kaaluda erandi lubamist. RAB 25.06.2019.a vastus GFC taotlusele nr 3.4-4/852-3 (T19, tl 2) tõendab, et RAB juht M. R. on selgitanud järgmist. GFC on esitanud RAB-le teateid ja kirju seoses nende klientide vara edasikandmisega. RAB soovib välja tuua, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjel tehingute tegemise ulatuse ja tingimused, sh klientide vara tagastamiseks, peab määrama selle tegevusloa kehtetuks tunnistanud asutus, mis GFC puhul on Finantsinspektsioon. Juhul, kui kehtetuks tunnistatud tegevusloa tõttu on vajadus kanda klientidele vara teisele kontole, peab GFC seda, kas ja millistel tingimustel on neil lubatud selliseid tehinguid teha, selgitama välja koostöös Finantsinspektsiooniga. Lisaks palub RAB sellise seisukoha saamisel see ka neile edastada. Ühtlasi on vastuses rõhutatud erinevatele RahaPTS sätete kohaldumisele. Samuti on RAB märkinud, et kui Finantsinspektsioon lubab klientide vara edasikandmise vaid RAB poolse teavitamisega, siis tuleb vastav seisukoht ka RAB-le edastada. Sellisel juhul tuleb täiendavalt, lisaks juba esitatud teavituse dokumentidele, esitada ka põhjendused, miks raha ei ole võimalik kanda klienti enda teisele kontole, mis asub Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas pangas ning kokkulepe kliendi ja kolmanda isiku vahel, mis tõendab, et kolmanda isiku kontole laekuv vara kuulub kliendile. Lisaks palub RAB esitada selliste tehingute vajadusega eeldatav kogusumma ja klientide arv GFC-s. T. Järviste poolt 10.01.2020.a menetlejale saadetud e-kirjast koos 2 manusega (CD-plaadil), (T3 kd, tl 308-312) nähtub, et A. Danchak on 02.07.2019.a edastanud palve Finantsinspektsioonile seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamise järel tekkinud olukorraga, kus palutakse võimalust tagastada klientidele nende kontodel olevad rahalised vahendid ning et Finantsinspektsioon määraks tehingute tegemise ulatuse ja tingimused. Finantsinspektsioon selgitab 10.07.2019.a vastuses, et Finantsinspektsiooni otsus ei ole keelanud GFC klientidele nende vara tagastamist, vaid tunnistanud kehtetuks load, mis lubasid GFC-l tegutseda makseasutusena ning talle väljastatud tunnuskoodi. Finantsinspektsiooni hinnangul on GFC kohustus lahendada oma klientide vara puudutavad küsimused seoses tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse saatekiri koos tõlkega (T19, tl 3-6) ja vastus GFC avaldusele koos tõlkega (T19, tl 7-12) tõendab, et GFC-le on esitatud palve esitada enne 31.01.2020.a arestitud rahaliste vahendite päritolu tõendav teave ja dokumendid ehk selgitada rahalise vahendite legaalset päritolu. Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse 18.10.2019.a saatekiri koos tõlkega (T19, tl 13-16), teatis koos tõlkega (T19, tl 17-20) ja 11.10.2019.a vara arestimise määrus koos tõlkega (T19, tl 21-27) tõendab GFC teavitamist vara arestimisest, vara arestimise määruse edastamist ning kriminaalmenetluses puudutatud vara omaniku õiguste ja kohustuste tutvustamist. Läti kriminaalmenetluse seaduse 16.10.2019.a väljavõte koos tõlkega (T19, tl 28-33) tõendab, et GFC-le on teatavaks tehtud kriminaalmenetluses puudutatud vara omaniku õigused ja kohustused ning milline on advokaadi roll Läti Vabariigi kriminaalmenetluse seaduse kohaselt. Läti Vabariigi Prokuratuuri 12.12.2019.a teatis nr N-250-2019-02882 kriminaalmenetluse nr 11816015219 pretensiooni kohta koos tõlkega (T19, tl 34-38), Läti Vabariigi prokuratuuri 12.12.2019.a teatis kaebuse läbivaatamise kohta (T19, tl 39-45), GFC likvidaatori 06.12.2019.a kaebus koos tõlkega (T19, tl 46-85) ja Läti Vabariigi prokuratuuri 17.12.2019.a vastus kaebusele koos tõlkega (T19, tl 86-94) tõendavad GFC likvidaatori A. V. poolt 06.12.2019.a esitatud kaebust kriminaalasja 118160105219 uurija tegevuse peale. Kaebuses palub GFC, et FLT ja majanduskuritegudega võitlemise valitsus koos ja igaüks eraldi hindaksid GFC „kahtlaseid tehinguid“ GFC korrespondentkontol BIB-s. Lisaks on välja toodud tehingute numbrid GFC korrespondentkontol BIB-s globaalsüsteemis SWIFT ja palutakse ära märkida makseoperatsioonide numbrite seast need, mis uurijates kahtlusi esile kutsuvad. Seejuures tuuakse välja, et on ignoreeritud GFC õigust saada kõik menetlusdokumendid Eesti riigikeeles – eesti keeles ning tuleks välja tuua, milliste konkreetsete seaduste ja punktide alusel on Läti vastuvõetud kohustusi mitte täitnud. Ühtlasi palutakse märkida kompenseerimise allikad ja tähtajad kahjumitele, mis tekkisid seoses Läti Vabariigi riiklike õiguskaitseorganite tegevusega ning kuupäeva millal Läti Vabariik on valmis vastu võtma GFC klientide pretensioonid kahjumite kompenseerimise kohta. Lisaks palutakse teatada, kas vastab tegelikkusele informatsioon, mis puudutab ühe GFC kliendi kinnipidamist korruptsiooniga võitlemise ja tõkestamise büroo poolt, mis toimus seoses katsega anda altkäemaksu uurijale, kes menetleb kriminaalasja 118160105219 eesmärgiga vabastada märgitud GFC kliendi rahalised vahendid, mis on arestitud GFC korrespondentkontol BIB-s. Läti Vabariigi prokuratuuri 17.12.2019.a otsusest pretensiooni osalise tagasilükkamise kohta nähtub, et kaebus rahuldati selles osas, et on märgitud küsitud kahtlaste tehingute ajavahemik, milleks on 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a. Ühtlasi on selgitatud, et sellel ajavahemikul tehtud tehingute põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kontole laekunud vahendite päritolu, st ei ole kindlaks tehtud, kas vahendid kuuluvad GFC-le või ettevõtte klientidele. Lisaks rahuldati kaebuses keelega seonduv palve ja selgitati, et vastavalt Riigikeele seadusele on Läti riigikeeleks läti keel ja seetõttu loetakse seda ka põhiliseks menetluses kasutatavaks keeleks. Seejuures on välja toodud isikud, kellel on kriminaalmenetluses õigus tõlkele ning selgitatud, et õigus kasutada endale arusaadavat keelt ja õigust tõlkele ei ole märgitud KrMS § 1111 puudutatud vara omaniku suhtes. 11.10.2019.a ettepanek kriminaalmenetluses nr 118160105219 menetlusjuhi koostatud „krediidiasutuselt konfidentsiaalse teabe või sellist teavet sisaldavate dokumentide taotlemise määruse“ kinnitamise kohta koos tõlkega (T19, tl 95-105) ja 11.10.2019.a määrus

konfidentsiaalse teabe ja sellist teavet sisaldavate dokumentide taotlemise kohta koos tõlkega (T19, tl 106-117) tõendavad, et Läti menetleja nõudis kohtult välja korrespondentkontol xxxx ajavahemikus 09.05.2019.a kuni 24.09.2019.a toimunud tehingutega seotud dokumendid, sealhulgas korrespondentkonto avamisega seotud dokumentide koopiad, isikute andmed, kes kasutasid korrespondentkontot volituse alusel ja nende isikute dokumentide koopiad, kasusaajaid puudutavad ja identifitseerivad dokumendid ning korrespondentkonto väljavõtted nimetatud ajavahemikul, samuti ettevõtte poolt edastatud selgitused nii majandustegevuse kui ka finantsvahendite päritolu kohta ning muud ettevõttega seotud dokumendid, mis olid BIB käsutuses. Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu kohtunik kinnitas ettepaneku määrusega 14.10.2019.a. Kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegude talituse 18.10.2019.a kaasdokumendist määruse saatmise kohta nr 20/2/3-539417 koos tõlkega (T19, tl 118-122) ja BIB 04.11.2019.a vastusest kaaskirjale koos tõlkega (T19, tl 123-129) nähtub, et pank arestis 21.10.2019.a vastavalt määrusele vara, mis on seotud kriminaalmenetlusega ehk rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot, mis asuvad firma GFC kontol nr xxxx. BIB on lisaks selgitanud, et GFC volitatud isikuks alates konto avamise päevast on A. Danchak ja S. G. ning praegusel hetkel A. V.. Kasusaajaks on panga andmetel T. Järviste. Internetipangaga GFC kontot ei liidetud. GFC makseid teostati SWIFT süsteemi kaudu. A. Danchaki identifitseerimine toimus Riias, Lätis ning konto avamise dokumendid sai pank posti teel. GFC sõnul tegutseb ta oma klientide huvides. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uuringu GFC kohta teostas klientide järelevalve osakonna töötaja J. G. ning kontrollis ja võttis vastu klientide järelevalve osakonna juhataja J. J.. GFC-d teenindas ajavahemikul 09.05.2019-24.09.2019.a finantsasutuste talituse juhataja I. K.. AS BIB vastusele lisatud andmekandja vaatluse käiku ja elektrooniliste lisade väljaprintimist toimikusse tõendab 11.12.2019.a läbivaatuse protokoll koos tõlkega (T19, tl 130-133). BIB 06.06.2019.a kiri GFC-le nr N 13-01/1232 koos tõlkega (T19, tl 134-136) tõendab BIB kinnitust A. Danchakile selle kohta, et GFC on panga klient alates 09.05.2019.a ja omab korrespondentkontot xxxx. BIB 05.08.2019.a kell 10:21 SWIFT teade GFC-le koos tõlkega (T19, tl 137-141) tõendab, et pank teavitas GFC-d muudatustest tasugraafikus, nimelt tehingutasust 4% igast väljaminevast maksesummast ja vahendustasust rahaliste vahendite korrespondentkontol hoidmise eest 5% aastas konto jäägist. Märgitud on ka, et kõik muud tasud jäävad samaks. BIB 05.08.2019.a kell 10:30 SWIFT teade GFC-le koos tõlkega (T19, tl 142-146, 147-149, 150-153) tõendab, et kuna GFC tegevusluba tühistati 27.05.2019.a Eesti Finantsinspektsiooni otsuse alusel, siis otsustas pank lõpetada 09.05.2019.a kuupäevaga lepingu nr 02/26/2019 ja sulgeda korrespondentkonto nr xxxx. Ühtlasi kinnitab pank teates, et konto jääk on 05.08.2019.a seisuga 7 812 617,09 eurot. Seoses sellega palutakse saata pangale maksekorraldus, millest lähtuvalt kannab pank rahalised vahendid maksekorralduses märgitud kontole, pidades kinni vahendustasu, seejuures käsitletakse maksekorralduse saatmist kui rakendatud tehingutasuga nõustumisena. BIB SWIFT teade GFC-le 29.08.2019.a kell 10:25 esimene osa koos tõlkega (T19, tl 154158) ja 29.08.2019.a kell 10:27 sõnumi teine osa koos tõlkega (T19, tl 159-163) tõendab, et pank teavitas GFC-d, et 26.08.2019.a väljastas Läti Vabariigi rahapesu andmebüroo arestimisotsuse nr 19/B-5-165, millega nõutakse rahaliste vahendite ajutist külmutamist ning

panga kohustuseks on GFC-le sellisest arestimisotsusest teatada ja edastada arestimisotsuse koopia. BIB 28.08.2019.a teade nr 13-01/1658 GFC-le koos tõlkega (T19, tl 164-169) tõendab BIB poolt GFC-le Läti Vabariigi Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud arestimisotsuse sisu ja koopia edastamist. Läti Vabariigi Riia Ringkonnakohtu poolt kriminaalpolitsei peavalitsuse majanduskuritegude talitusele 13.01.2020.a edastatud teade koos tõlkega (T19, tl 170-173), 10.01.2020.a kohtuotsus kriminaalmenetluses nr 11816015219 koos tõlkega (T19, tl 174-188) ja GFC kaebus 11.10.2019.a otsusele vara arestimise kohta koos lisade tõlkega (T19, tl 189-199, T20, tl 1-25) tõendab, et GFC esitas kaebuse seoses korrespondentkontol olevate rahaliste vahendite arestimisega ning Riia Ringkonnakohus jättis 10.01.2020.a otsusega vara arestimise 11.10.2019.a otsuse muutmata ja lükkas GFC kaebuse tagasi. Inccom OÜ 30.12.2019.a avaldusest nr 60-19/DS andmete vara päritolu seaduslikkusest koos tõlkega (T20, tl 26-38) nähtub, et Inccom OÜ on loodud 30.10.2012.a ning tema peamised tegevusalad on logistika, marketing ja linnukasvatus. Täpsemalt on selgitatud, kes on ettevõtte koostööpartneriks ja kuidas toimub nende ettevõttes haudemunade eksporttarne. Lisaks on kirjeldatud, millised arveldusarved on ettevõttel GFC-s avatud ja et neil puudub võimalus neid arveldusarveid ja nendel olevaid rahalisi vahendeid summas 1 042 672,33 eurot kasutada, kuna kriminaalmenetluse raames on arestitud ettevõtte GFC korrespondentarve BIB-s. Lisaks on ettevõtte põhjalikult selgitanud, kust tema rahalised vahendid pärinevad, koostades selleks tabelid ja lisades erinevad raamatupidamise dokumendid. Avaldusega palub Inccom OÜ tunnistada, et nende rahalised vahendid 1 042 672,33 euro suuruses summas ei ole saadud kuritegelikul teel ning tühistada selles summas rahaliste vahendite arest ja tagastada raha Inccom OÜ-le. Läti Vabariigi Kriminaalpolitsei peavalitsuse Majanduskuritegude valitsuse 07.01.2020.a teade taotluse läbivaatamisest kriminaalmenetluses nr 11816015219 nr 20/2/3-10101 koos tõlkega (T20, tl 39-42) ja 06.01.2020.a taotluse rahuldamata jätmise määrus kriminaalmenetluses nr 11816015219 koos tõlkega (T20, tl 43-49) tõendab, et Inccom OÜ poolt esitatud kaebus jäeti rahuldamata ja rahalised vahendid jäeti aresti alt vabastamata, põhjendusega, et kriminaalmenetluses jätkub veel kohtueelne uurimine kõigi tõendamisele kuuluvate asjaolude väljaselgitamiseks, alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad ning puuduvad ka alused vara arestimise tühistamiseks või vara arestimise otsuse muutmiseks. GFC 22.11.2019.a vastus Inccom OÜ pretensioonile summas 1 042 672,33 eurot koos tõlkega (T20, tl 50-52) tõendab, et GFC vastuse kohaselt ei saa nad üle kanda rahalisi vahendeid Inccom OÜ GFC arvetelt kokku summas 1 042 672,33 eurot Inccom OÜ poolt näidatud arvele, kuna ettevõtte klientide rahalised vahendid, sealhulgas Inccom OÜ omad, mis asusid GFC eriarvel BIB-s, on kriminaalasja raames arestitud. Kuna nimetatud kriminaalasi on Läti õiguskaitseorganite menetluses, siis tuleb GFC teatel Inccom OÜ-l pöörduda vastavasisulise avaldusega Läti õiguskaitseorganite poole palvega tagastada rahalised vahendid. Vastuse on allkirjastanud 20.12.2018.a A. V.. Inccom OÜ GFC kontode jäägi väljavõttest (T20, tl 53-60) nähtub, et ettevõttel oli kontol xxxx summa 1 035 542,60 eurot, kontol xxxx summa 2139,73 eurot ja kontol xxxx summa 4990 eurot ehk kokku 1 042 672,33 eurot.

Väljavõte TeamDev Management OÜ GFC kontolt (T20, tl 61-82) tõendab kontol ajavahemikul 11.04.2018-13.06.2019.a toimunud rahalisi toiminguid ja konto lõppjääki seisuga 13.06.2019.a summas 23 313,22 eurot. Eeltoodud tõendite põhjal ei ole vaidlust selle üle, et klientidele raha tagastamisega seoses on GFC pöördunud nii RAB-i kui ka Finantsinspektsiooni poole. Vaidlust ei ole ka selles, et klientidele raha tagastamise protsess oli GFC-lt makseasutusena tegutsemise litsentsi äravõtmise tõttu muutunud keeruliseks ning ükski Eestis tegutsev krediidiasutus ei soovinud GFC-le arvelduskontot avada. Tõendamist on ka leidnud, et A. Danchak oli isikuks, kes avas GFC-le Läti Vabariigis BIB-s arvelduskonto. Sellele kontole kanti rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot, seejuures ei olnud võimalik tuvastada, kellele need rahalised vahendid täpsemalt kuulusid. Samuti nähtub esitatud andmetest, et kokku on GFC BIB arvelduskontole tehtud sissemakseid kogusummas 11 352 657,37 eurot ja väljamakseid kogusummas 3 541 503,78 eurot. Seega tõendatud on, et sellelt kontolt on mingeid väljamakseid GFC klientidele siiski tehtud, kuid edasiselt uuritavatest tõenditest selgub, et sellised väljamaksed ei olnud sugugi A. Š.ile meelt mööda. Lisaks nähtub uuritud tõenditest, et BIB kehtestas ühepoolselt lisakomisjonitasu, millega GFC ei nõustunud ja esitas rahaliste vahendite ülekandmise taotluse Suurbritannias registreeritud makseasutuse Payally Limited kontole Deutsche Kontor Privatbank AG-s. GFC BIB kontol olevad rahalised vahendid arestiti Läti Vabariigi poolt, kuna esinesid rahapesu tunnused. Kuigi GFC-le BIB konto avamist on põhjendatud sooviga tagastada klientidele nende rahalised vahendid, siis järgnevalt analüüsitavad A. Danchaki poolt kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et arvelduskonto avamise taga olid ka muud põhjused. A. Danchak andis 13.05.2022.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Pärast GFC litsentsi äravõtmist Finantsinspektsiooni poolt olid GFC-l avatud kontod Lätis BIB-s, Venemaal Sberbankis ja Aserbaidžaanis Mugan Bankis. Nimetatud kolm kontot olid korrespondentkontod. Lisaks olid GFC-l ka muud kontod, näiteks Rietumu pangas arve, kliendite vahendite hoidmise konto, mis oli Bilderlings makseasutus ja seal oli avatud maksekonto. Nendel kontodel GFC klientide raha kuidagi eristada ei saanud. Kliendi vahendite üle peeti GFC-s arvestust nende vahendite paigutamisega klientide personaalsetele kontodele GFC IBAN tunnusega, mis tähendab, et GFC kui makseäriühing, tal oli õigus ja ta genereeris ka oma IBAN kontosid ning klientide vahendite eraldi arvestamine ja GFC omavahendite arvestamine peeti nendel kontodel. Kui GFC-lt võeti litsents ära, siis nendel korrespondentkontodel oli nii palju rahalisi vahendeid, et kõikidele klientidele oleks saanud nende raha tagastada ja isegi rohkem. A. Dachaki sõnul proovis ta klientide rahalisi vahendeid tagastada esmalt selliselt, et tehti kokkulepe Bilderlings äriühinguga, et nad avavad kõikide GFC kontrollitud klientide jaoks kontod oma äriühingus. GFC pidi siis oma korrespondentkontodelt kandma raha Bilderlingsis GFC jaoks tehtud kontole ja sealt kontolt Bilderlingsis pidi GFC tegema ülekanded kõikide klientide kontodele Bilderlingsis. A. Danchak arutas nimetatud plaani ka T. Järviste ja A. Š.iga. Plaani aga tööle ei saadud ja kandeid ei õnnestunud teha, sest Bilderlingsi poolt due diligence sellise kliendi koguse tõttu pikenes või venis. Kontod kõikide nende klientide jaoks olid küll reserveeritud, kuid mitte avatud ja pärast tekkisid probleemid raha ülekandmisega korrespondentkontodelt, sest korrespondentpangad lubasid kanda raha üksnes panka, mitte makseasutuses avatud kontole, milleks oli Bilderlings. Sellise plaani vastu oli ka A. Š., kes rääkis varem suuliselt A. Danchakile oma ideest avada kontod teatud pankades, kuhu akumuleerida vahendid kõikidelt GFC korrespondentkontodelt ja siis pidi A. Š. leidma viisi, mis oli A. Danchakile teadmata, kuidas pärast raha pangakontodelt välja viia. A. Š. rääkis

sellest ideest enne litsentsi äravõtmist, aga pärast Finantsinspektsiooni poolt ettekirjutuse projekti ja litsentsi äravõtmise otsuse kättesaamist. Kuna see plaan oli A. Danchaki jaoks vastuvõetamatu, siis hakkas ta otsima igasuguseid võimalusi, et kiiremas korras klientidele nende vahendid tagastada. Pankadena, kus A. Š. soovis kontosid avada, nimetas ta Ukraina panka Zemelni Kapital ja Venemaal Nevski panka, kuna A. Š.i sõnutsi olid tal seal mingid sidemed. A. Danchaki ütluste kohaselt oli tal ka kirjalik suhtlus GFC töötaja VLavrenchukiga, kui palus tal otsida ennekõike negatiivset infot nendes pankades kontode avamise kohta, et aru saada sellest, mis viisil A. Š. kavatseb raha välja viia. A. Danchaki ütluste kohaselt rääkis ta A. Š.i rahade väljaviimise plaanist T. Järvistele pärast Finantsinspektsiooni poolt GFC litsentsi äravõtmist ning T. Järviste toetas teda selles, et peab proovima klientidele võimalikult kiiresti raha tagastada. A. Danchaki sõnul avas ta ka Venemaal Nevski pangas GFC nimele konto, sest tehes näo nagu ta nõustuks A. Š.i ettepanekuga ja niimoodi aega venitades, suutis ta tagastada enamusele klientidest nende raha. Ütluste kohaselt pakkus A. Š. raha ülekandmise eest A. Danchakile miljon eurot. Klientide raha oli sel hetkel nendel korrespondentkontodel kokku kuskil 14,7 miljonit. Sellisest A. Š.i pakkumisest rääkis A. Danchak ka T. Järvistele isiklikul kokkusaamisel, mille peale T. Järviste ütles, et A. Danchak jätkaks oma pingutusi kiiremas korras klientidele raha tagastamisel. Ühe sellise A. Danchaki ja T. Järviste vahel aset leidnud vestluse juures viibis ka A. Š., kes oli närvis, kuna süüdistatav rääkis sellest T. Järvistele ja ütles, et see ei ole T. Järvistele huvitav, see teda ei puuduta ja A. Danchak teeb valesti, et talle räägib kõike seda. A. Danchak selgitas veel, et hetkel, mil avati konto Nevski pangas, oli GFC korrespondentkonto Mugan pangas Aserbaidžaanis suletud ja rahalised vahendid kantud BIBi, samuti oli suletud Sberbanki konto Venemaal ja sealsed rahalised vahendid kantud Fortress panka Küprosel ning lisaks oli GFC-l veel Leedu Vabariigis Trustcom Financial UAB-is maksekonto. Kui A. Danchakil tekkis arusaam, et A. Š.i poolt räägitu ei ole lihtsalt idee, vaid plaan, siis üritas ta kiirendada klientidele raha tagastamist. Niikaua kuni see protsess toimus aeglaselt, ei vaielnud A. Š. sellele vastu, kuna tagastati raha klientidele, kellel olid väikesed summad ja need kliendid, kellel oli rohkem raha, ei nõustunud selle ettepanekuga, raha tagasisaamise viisiga, mis GFC neile pakkus. Kui aga hiljem hakkasid raha tagastamisega sellisel viisil nõustuma juba suuremate summadega kliendid, siis pöördus A. Š. pidevalt A. Danchaki poole ja keelas klientidele nii kiiresti raha jagada. A. Danchakil oli raha tagastamise osas A. Š.iga ka konflikt, kui alles oli jäänud umbes 11 miljonit eurot. Sellest, et tegemist on A. Š.i plaani, mitte ideega, sai A. Danchak aru siis, kui Nevski pangas konto avamine läks väga kiiresti ning kui A. Š. tegi talle pakkumise konkreetse summaga ja konkreetsel viisil, kuidas seda teha. A. Danchaki ütluste kohaselt ei olnud T. Järvistega rääkimine ühekordne, vaid räägiti palju kordi. Lisaks kirjeldas A. Danchak, kuidas A. Š. hakkas teda survestama, rääkides tihti, et tal on olemas viis A. Danchaki sundida seda tegema ja et on võimalik, et A. Š. pöördub prokuratuuri A. Danchaki tegevuse ebaseaduslikkuse kohta ja nimelt, et A. Danchak juhatuse liikmena ei tegutse äriühingu GFC huvides. Samuti olid katsed A. Š.i poolt diskrediteerida A. Danchaki äriühingus Trustcom Financial Leedu, läbi mille nad suutsid tagastada osa klientide raha. A. Danchak sai teada, et Trustcom Financial sai anonüümse pöördumise selle kohta, et A. Danchak on kelm, kes tegeleb eriti suures koguses rahapesuga ja kui äriühing Trustcom Financial jätkab GFC-ga koostöö tegemist ning ka A. Danchakiga koostöö tegemist, siis vastav raport suunatakse politseisse. Sellisest A. Š.i poolsest survestamisest rääkis A. Danchak korduvalt T. Järvistele suuliselt ja kirjutas talle ka augustis 2019.a kirja avaldusega, et tema volitused GFC juhatuse liikmena oleks lõpetatud. Kirjas märkis A. Danchak ära ka kõik survestamise asjaolud A. Š.i poolt ning lisas kirjale info ja aruande oma tegevusest juhatuse liikmena ja tegevustest, mis olid suunatud klientidele rahaliste vahendite tagastamisele. T. Järviste rahuldas A. Danchaki avalduse ja A. Danchak andis juhatuse liikme õigused ja kohustused üle teisele isikule. A. Danchakil oli kohtuistungil

raske meenutada, kas T. Järviste ka muus osas midagi vastas, kuid ta kinnitas, et T. Järviste jätkas rääkimist, et toetab A. Danchaki püüdlusi tagastada klientidele nende raha. Kuigi A. Danchakile ei esitatud pärast tema GFC-st lahkumist mingeid pretensioone ega kriitikat töö kohta, siis oli kiri T. Järviste poolt, kus T. Järviste kirjutas teatud klientide poolsetest pretensioonidest ja avaldas oma oletusi selle kohta, et A. Danchak teeb midagi valesti. See on see, mida A. Danchak kirjast aru sai ja see oli lahkumisavalduse kirjutamise põhjuseks, kuna saades sellise kirja tundis A. Danchak, et temal T. Järviste poolt tuge pole. Kliendid ei olnud rahul nende tingimustega, mis olid klientidele pakutud nende rahaliste vahendite tagastamiseks. Nii palju kui A. Danchak teab, siis mõningad neist hakkasid pöörduma ka kaebustega Finantsinspektsiooni, võimalik, et ka uurimisasutustesse. T. Järviste kirjutas oma kirjas, et „kirjutan kõik sinu arvele“, mida A. Danchak võttis temapoolse toetuse puudumisena. Kohtuistungil selgitas A. Danchak veel BIB-i osas, et sellelt kontolt väljamakseid klientidele ei tehtud. Oli aga üks erand, klient, kellel oli avatud konto BIB-s ja kellel olid A. Danchaki teada sidemed BIB juhatusega, kelle osas tehing teostati ja klient sai oma raha tagasi. A. Danchaki sõnul algatas ta ka kogumahus rahaliste vahendite ülekandmise BIB-ist kontole, mis oli avatud äriühingus PayAlly Limited, seoses sellega, et BIB otsustas kehtestada ühepoolse lisakomisjonitasu rahaliste vahendite hoidmise eest. BIB pakkus rahaliste vahendite väljaviimise skeemi kontodele teises makseäriühingus lisakomisjonitasu rakendamisega. See lisakomisjonitasu varem ei olnud läbi räägitud ja ei olnud väga väike. Seoses sellega tegi A. Danchak kirja Swifti kaudu ja ametliku e-posti kaudu BIB-is korrespondentkonto sulgemise kohta ja raha ülekandmise kohta PayAlly Limited-le. Seda maksekorraldust aga ei täidetud ja raha BIB-i kontol, mis kuulus GFC-le ja tema klientidele, külmutati rahapesu tõkestamise büroo otsuse alusel. Rahaliste vahendite kandmine kontole PayAllys oli tehtud samuti selleks, et tagastada klientidele nende raha. Samuti oli PayAlly üks omanikest GFC klient, kelle raha oli ka külmutatud. A. Danchaki ütluste kohaselt ei olnud A. Š.il võimalust GFC kontodele kuidagi juurde pääseda, seega A. Š. ei oleks saanud omastamise plaani iseseisvalt ellu viia. Õigus kontodel tehinguid teha oli volitatud isikutel, kuid A. Danchakil puudub info, kes need isikud olid. Kui A. Danchak lõpetas GFC-s töötamise ja ei täitnud enam GFC juhatuse liikme kohustusi, siis ainuke inimene, kellel oli nende kontode juhtimise õigus, oli juhatuse liige A. V.. Kaitsja küsimustele vastates ütles A. Danchak, et A. Š. ei ole kunagi maininud, et tema plaanis oleks T. Järvistel roll. Kohtumise, milles osalesid A. Danchak, A. Š. ja T. Järviste, initsieeris A. Danchak ja tema kutsus T. Järviste sellele kohtumisele. A. Danchak oli T. Järvistele A. Š.i plaanist rääkinud ka juba enne seda kohtumist. Kohtumisel oli T. Järviste reaktsioon, et nii on halvasti ja ta toetas A. Danchaki, et nad peavad võimalikult kiiresti klientidele raha tagastama, aga A. Š. tema arvamust ei jaganud. A. Š. oli väga närvis ja rääkis, miks A. Danchak korraldab tsirkuse. Tsirkuse all pidas ta silmas seda kohtumist T. Järvistega, sest A. Š. ei tahtnud, et A. Danchak kaasaks T. Järvistet nendesse protsessidesse. A. Š. ei tahtnud, et A. Danchak T. Järvistele üldse midagi räägiks. A. Danchaki sõnul ei teinud T. Järviste talle mingisuguseid takistusi klientidele raha tagastamiseks, üksnes aitas. Aitas sellega, et tegi A. Danchakile volikirja GFC Holding OÜ konto juhtimiseks maksekontoga äriühingus Paysera, mille pealt tehti samuti väljamakseid klientidele käsundilepingu alusel. Pärast litsentsi äravõtmist proovisid nad ennekõike Eesti krediidiasutustes avada GFC-le arveldusarveid, kuid said kõikidest pankadest keeldumise. Abi saamiseks klientide raha tagastamisel pöörduti ka RAB-i ja Finantsinspektsiooni poole. A. Danchak tegi RAB-le kokku 28 pöördumist ja sai vastuseks, et pöörduda tuleks Finantsinspektsiooni poole. Nad pöördusid siis ka Finantsinspektsiooni poole, kust said vastuse, et on olemas seaduslik viis klientidele raha tagastamise protsessi tagamiseks, aga mitte mingeid selgitusi, abi või nõuandeid

reguleerija poolt ei esitatud. BIB konto GFC-le avati aprilli lõpus või mai alguses A. Danchaki poolt. Selle konto käsutamise õigust omas isikute ring vastavalt sisemisele õiguste jaotamisele süsteemis Lennuk ehk selleks olid backoffice töötajad, IT töötajad ja juhatuse liikmed. IT süsteemi Lennuk kaudu ja Swifti kaudu, kuna konto juhtimine toimus läbi süsteemi Swift. A. Danchaki ütluste kohaselt ei ole T. Järvistel kunagi olnud õigusi süsteemis Lennuk ja Swift ning T. Järvistel ei ole kunagi olnud ka GFC kontode käsutamise õigust, üksnes GFC Holdingu oma. Olenemata sellest, et A. Danchak on käesolevas kriminaalasjas rahapesu episoodis süüdistatav, siis ei ole kohtu hinnangul alust tema ütlustes kahelda, sest need kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. A. Danchaki poolt antud ütlusi selle kohta, et ta on T. Järvistele A. Š.i plaanidest rääkinud, tõendab tema ja T. Järviste vaheline telefonikõne 22.07.2019.a kell 15:21 (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll; T13 kd tl 142-146). Kõnes ütleb T. Järviste, et A. ütles, et A. Danchak raha sinna Azerbaidžaani ei saadaks, mille peale A. Danchak vastab „No me vaidlesime temaga tegelikult, ta arvab, et ei ole vaja saata, mina arvan, et on vaja saata. Noh. Ma tean, miks ta ei taha, et ma saadaksin, tal ei ole kavatsust klientidele raha tagasi anda. Me oleme sinuga juba sel teemal rääkinud.“ T. Järviste küsib selle peale, et miks A. Danchak selles nii kindel on ja Danchak vastab „Noh, selle pärast, et, ma ju rääkisin sulle tema kavatsustest millalgi, kui me „Babulja“ juures restoranis istusime.“ T. Järviste vastab, et ta mäletab seda kõike. Lisaks selgitab T. Järviste „Ja BIB tahab ainult 2%, kui võrrelda seda, et kaotada see või ma... ma... või maksta 2%. Ei ole väga suur erinevus.“ Danchak vastab seepeale „Ei, Tiiu, seal ei ole kõik nii lihtne. Kui maksta neile 2%, siis nad lasevad raha enda poolt vabaks, kuid mitte ei toi...ei toimeta raha kliendile. Ja seal on veel vahendajad, kes tahavad veel 4%. Seal ei ole kõik nii lihtne, Tiiu.“ A. Danchak selgitab veel kõnes, et A. tuleb 9 päeva pärast tagasi ja esitab siis oma plaani, kuid ta lihtsalt teab juba, millised ta plaanid on, ta nägi ta plaane ja see ei ole plaan, vaid idee. Danchak ütleb veel „Jah, ja seepärast eelistan ma mitte rääkida, vaid tegutseda. No ja vastavalt kõik, mis ma praegu teen, sealhulgas ka kokkulepped Küprose panga osas, seal, muud kokkulepped, see on nimelt tegevusplaan, mis on suunatud selleks, et klientidele raha tagasi anda, aga mitte varastada raha. /.../ „Jah, seal mingisuguste kadudega, jah, riskiga, ma kardan väga, muretsen väga. Kuid, kuid see on vähemalt võimalus, erinevalt sellest, mida A. varem välja pakkus: saata raha kuhugi sinna, et need hiljem kaoksid ja meie jagaksime need hiljem ära. Ma niimoodi ei saa ja ei tee mitte kunagi.“ T. Järviste vastab „Jah, jah, muidugi.“ Nimetatud telefonikõne tõendab konkreetselt, et A. Š.il oli plaan klientide raha omastamiseks, täpsemini raha saatmiseks kuhugile, kus see hiljem kaoks. Kuigi T. Järviste justkui nõustub telefonikõnes A. Danchaki seisukohtadega ja sellega, et klientidele tuleks raha tagastada, siis tõendavad teised kriminaalasjas varasemalt pealtkuulatud vestlused, et T. Järviste nõustus ka A. Š.i poolt öelduga või vähemalt ei takistanud kuidagi A. Š.i plaani GFC rahaliste vahendite omastamiseks. 11.06.2019.a kell 17:15-17:21 on salvestatud vestlus A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx (11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35). Vestluse alguses ütleb T. Järviste: „Danchak on muidugi nördinud, et kõik tema katsed temale ikka ... (arusaamatu) ...“ A. Š. vastab „Lihtsalt, noh, midagi nagu tarka pole ta pakkunud. Temal vot see vot... mul on juba kõrini tema soovist, lits, kliente aidata vot, noh. Noh, aita parem iseennast. Muuta nimi... no, kui see oleks reaalselt aidanud, no mida, kuidagi ei aita“ ja lisab „Minu jaoks on kummaline, et ta ise ei saa sellest aru, et see ei aita teda kuidagi“. T. Järviste vastab seepeale „Ja, minu jaoks on ka kummaline.“ Edasi selgitab A. Š. „On olemas

tegelikult, muidugi, no...selle küsimuse kaks lihtsat lahendust. M... esimene... see... viia ettevõttest kõik meie rahad välja. Meie oma. Kuni kopikani“, millele T. Järviste lisab „Jah, näidata bilansi järgi.“ A. Š. selgitab edasi „Ja siis...Minna... Tõsta käed. Minna inspektsiooni ja öelda, et..võtke...Palun tegelege. Võtke ära. Või tegelege ise. See tähendab, see on variant number üks.“ T. Järviste lisab „Seda ma muide mõtlen.“ Edasi selgitab Š. „Vot. Teine variant... on... praegu seda... arutan. Noh, seal on vaja natuke aru saada, kas tuleb või mitte, millised seal need samused, et...m...selles... Venemaal need, suletakse...seal suletakse pangad. Noh, neid suletakse perioodiliselt. Praegu räägin nende samustega praegu, võib avada konto, kanda sinna kogu raha ja hakata sealt nagu maksma, seal tuleb mingi AML... noh, nemad teavad umbes, sest et siis nad suletakse, selle samuse ...(arusaamatu)... tingimusel, et ...(arusaamatu)... kanname raha, nemad seal osa rahast e... seal üle poole... (arusaamatu).“ Selle peale T. Järviste küsib „Müüa kliendid maha“ ja A. Š. vastab „Ei, lihtsalt kannad kõik klientide jäägid ... panka väljamaksmiseks, vot. Panka e..noh, sellesse, mis... noh, nemad juba tea-... seal, kus nad, ütleme, teavad, et nad suletakse, vot. Nemad annavad sulle lihtsalt... kotiga seal, jämedalt öeldes, natuke üle poole. Vot. Pank ee... noh, kukutab selle litsentsi läbi.“ Edasi märgib A. Š.i „Noh, me peame Danchaki lihtsalt välja vahetama ja kõik. Ja... seal... rahakesed kokku panna ja nagu, nagu... nagu. Ja tundub, et sul pole sellega nagu midagi pistmist, noh. Raha oli pangas ja pank avas neile.“ T. Järviste vastab „Ja, aga see ka, et võtta oma raha ee...näiteks...Holding...panna,“ mille peale A. Š. „Noh, võtta oma raha ja sealt välja viia, ja anda see ettevõte neile, las tegelevad edasi.“ Lisaks ütleb T. Järviste veel vestluse lõpus „Sest et bilansi järgi on meie raha ... (arusaamatu) ... /.../ See, see summa on ju /.../ Ja ... (arusaamatu) ... minna, ja kohtusse läheme me siis niikuinii“. Nimetatud vestlus tõendab vaieldamatult, et selle asemel, et A. Š.i plaaniga mitte nõustuda ja rääkida talle, kuidas selline A. Š.i poolt plaanitav tegevus ei oleks õige, räägib T. Järviste temaga hoopis kaasa ja pakub ka omapoolseid lahendusi plaanide elluviimiseks (et võtta oma raha ja panna see Holdingusse). Samal päeval kell 23:05-23:12 on salvestatud A. Š.i ja T. Järviste vahel teine vestlus, kus nad arutavad, et klientidele raha väljamaksmisel tuleks kohaldada vahetasu ja A. Š.i sõnul oleks klient seda valmis maksma arvestades kontol seisvaid summasid, mille tõttu äri seisab ja kannatab kahju. T. Järviste vastab seepeale: „(arusaamatu) ma tean, ma mõistsin tööl, mis sa rääkisid. Aga Danchak ei oska niimoodi mõelda seesamune, temal pole ärimehe mõtlemist, temal on jälle see, noh, see ametnikud. /.../ „Sest et jaa, seda peab andma, tahad või mitte, kes tahab, võtab ise ja kõik.“ Seejärel selgitab A. Š. kuidas Venemaal pankasid suletakse ja et „Nemad, nemad, nemad teadsid seda samuti, nemad avasid sulle konto, sina kannad seal näiteks kümme, nemad kannavad seal kuus-seitse seal. Annavad nagu koti sees võtja... nagu... kõik. Kahe nädala pärast võtab seal Keskpank tegevusluba ära, ja edasi seal juba noh (naerab), ja edasi kõik, sina nagu noh, mida, ma kandsin raha panka, ... palun mõista ja andestada. Aga praegu nagu... pole lihtsalt pankasid jäänud, sellepärast ei tea midagi, praegu ei tule veel välja. On täitsa skeemid seal vekslitega, aga see on kõik selline, traagelniidid on näha, tead, noh... veel võib... Võib teha, aga kaua tuleb kohut käia, siis peab kedagi panema, kuidas, mida, kus. Praegu meil hunnik raha, aga lihtsalt tavalise ettevõtte staatus. Meil pole kedagi, ei panka, ei midagi. Tavalise ettevõtte staatus... vot.“ Edasises vestluses arutavad nad juhatusse minemist ja seda, et Finantsinspektioonile ei pea enam aru andma, kuna T. Järviste tegi põhkirja ümber. A. Š. ütleb „Teisest küljest, võib-olla me... võtame, tekitame hunniku nõudeid... ja maksame vastavalt nendele nõuetele raha, ülejäänu anname pankroti/haldurile/, las... ajab ise laiali. Võivad muidugi kelmuse süüks panna. /.../ Või ettevõte maha müüa, noh, lihtsalt kellegi nimele kirjutada. Ja keegi tassib selle laiali.“ T.

Järviste vastab seepeale „Ongi sulle infana.“ Vestluse lõpus ütleb T. Järvist veel „Tahaks head skeemi välja mõelda, et neid petta, neid Eesti Maksuamet ja Finantsinspektsioon neid.“ Nimetatud vestlus tõendab A. Š.i poolt konkreetse plaani välja pakkumist, mida klientide rahadega teha. Samuti ei ole kahtlust, et selles ja eelmises samal päeval toimunud vestluses kasutatud sõnad „annavad koti sees“ viitab rahade sularahas väljaviimisele. Vestluse lõpus T. Järviste poolt märgitu, kuidas tuleks mõelda välja hea skeem, kuidas Eesti Maksuametit ja Finantsinspektsiooni petta tõendab konkreetselt, kuidas T. Järviste, selle asemel, et A. Š.iga mitte nõustuda, toetab A. Š. plaani omastada klientide raha. 18.06.2019.a kell 17:14-17:15 salvestatud vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx (11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) räägib A. Š., kuidas ta tegeleb panga otsimisega ja et on üks pank, mis läheb sulgemisele ning ta peab selle pangaga läbirääkimisi, et äkki õnnestub midagi normaalselt kokku leppida garantiidega, et kanda sinna jäägid. Kui T. Järviste ütleb, et Danchak ei lähe sellega kaasa, siis vastab A. Š. „Antud, antud juhul nagu... noh, tema ju avab lihtsalt konto.... (arusaamatu) ... paneb kinni ja mis? No mis meiega, ei saa midagi, meie ei puutu asjasse.“ See kõne tõendab, et A. Š. tegeles aktiivselt sobiva panga otsimisega, kuhu saaks klientide raha kanda. 20.06.2019.a kell 20:39-20:49 vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx (11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) ütleb T. Järviste A. Š.ile, et Danchak tegi talle mingi küsimuse Neftebankiga seoses, mis läheb sügisel kinni. A. Š. vastab selle peale „Jah, aga alles sügisel ... noh, see on normaalne, seal on tõesti normaalne, st pank“, mille peale T. Järviste lisab „No jah, ega me hoopis raha ei kaota? Mida ma kõige rohkem kardan.“ A. Š. vastab talle „Ei, küsimus on lihtsalt selles, et...kui ma seal nendega kokku lepin, siis... tahan sinna kanda, noh, jäägid. Nendelt saan raha, noh, kohe. No seal... selge, et mitte kõik... kaugeltki. No seal tuleb vist viie-kuue kandis, vot. Edasi... hakkavad nad seal kõike seda...külmutama.“ Edasi selgitab A. Š., et algavad mingid väljamaksed, edasi hakatakse midagi nõudma ja oleks hea kui keegi klientidest teeks avalduse ja algaks pankrot ning edasi läheks pankrotihalduril aega, et tõendada Venemaal oma õigusi seda kontot üldse hallata. T. Järviste kinnitab, et ta saab sellest kõigest aru ja küsib „Meie kliendid ei lase mind pärast maha?“, mille peale A. Š. vastab „Ei lase. /.../ Sa ütled, et me andsime endast parima, aga vot mingi lita, klientide seast, kirjutas. Meile määrati haldur, võttis aega... /.../ Siin on teile haldur, vot temaga edaspidi seal... jännake vot. Ja las, las käivad seal kohut selle riigiga, nii et... Ja meie jätkame protsessimist nendega edasi.“ T. Järviste vastab „Jah, ma tean. See on teine asi.“ Vestluses märgib ka A. Š., et praegu asub raha BIB-s ning „Mhm ... Kuule, kui me sealt ... 4-5 kätte saame, see on juba normaalne. Ei tea ... /.../ Aga panustasime seitse ... Elad paar aastat Miamis.“ T. Järviste vastab selle peale „Kuidas ... paar aastat? Sina oled Miamis, mina ei söö midagi, ei tee midagi (arusaamatu) ... ainult veini. Kakskümmend!“ Ka nimetatud vestlus tõendab, et selle asemel, et T. Järviste üritaks A. Š.i ümber veenda, läheb ta hoopis tema plaaniga kaasa, kinnitab, et saab kõigest aru ning tunneb muret ka selle üle, et ega kliendid teda pärast maha ei lase. Nimetatu tõendab konkreetselt T. Järviste arusaamist sellest, et A. Š.i poolt plaanitu ei ole seaduslik ja võib temale kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi. 21.06.2019.a kell 10:36-10:41 vestluses A. Š.i ja T. Järviste vahel aadressil Xxxx (11.10.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 14-35) räägitakse deposiidist ja kapitali vähendamist. T. Järviste ütleb veel „Ja-ja, ma mitte, ma lihtsalt...ma ei tea, mida seal sellist nõu-..., aga mingi klientide raha peab ju tagastama või ei kavatse üldse

midagi-...kellelegi midagi tagastada? Millest me elama hakkame ? Ja kuidas see asi kõik lõppeb ? Ühesõnaga, teie mõelge, teie olete ju meil geeniused. Igasuguste skeemide osas.“ T. Järviste küsib vestluses korduvalt A. Š.i otsust klientidele raha tagastamise osas, mille peale A. Š. vastab „Mul pole veel lõplikku otsust, sest et mina veel lõpuni, noh, seal ... pean läbirääkimisi, vaatan, milline tehnika, et, kui on võimalus, kogu see asi kukutada, ja raha võtta, siis teeksin parem nii. Noh, või siis otsustada, et kanda kogu raha deposiidile, jagada nagu klientidele ja ...“ T. Järviste vastab seepeale, et Danchak ei nõustu A. Š.iga, mille peale A. Š. kinnitab, et A. Danchak on juba nõus. See vestlus tõendab järjekordselt, et T. Järviste nõustub A. Š.i plaanidega ja saab täpselt aru sellest, et see plaan hõlmab ka klientidele raha mittetagastamist. Ja veelgi enam, T. Järviste ise ütleb, et nemad geeniused peaksid skeemi välja mõtlema. T. Järviste ja A. Š. on arutanud omavahel raha paigutamist ühte panka, näiteks BIB-i ka 08.07.2019.a toimunud vestluses aadressil Xxxx (17.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVD-plaadiga; T18, tl 91-177). Muu hulgas räägitakse selles vestluses, kuidas A. Danchak on osa raha kandnud Küprosele ja selle otsusega ei olda rahul. T. Järviste räägib selles vestluses aktiivselt kaasa ja A. Š. juhendab teda, milline kiri tuleks A. Danchakile kirjutada, et kõik tuleks A. Š.iga kooskõlastada. 21.07.2019.a kell 22:13 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx A. Š.i ja A. Danchaki vahel aset leidnud vestluses (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVDplaadiga; T18, tl 82-90) arutatakse selle üle, et on vaja leida koht, kuhu oleks võimalik raha ära kantida, sokutada. Lisaks, et tuleb oodata kuni BIB võtab vastu otsuse ja et kas oleks võimalus neid kuidagi survestada. 22.07.2019.a kell 12:36 sõidukis BMW M235L registreerimisnumbriga xxxx A. Š.i ja T. Järviste vahel toimunud vestluses (18.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos DVDplaadiga; T18, tl 82-90) teatab T. Järviste, et rääkis A. Danchakiga, kes tahab Sberbankist kõik viia Küprosele, kuna kardab, et seal blokeeritakse varsti raha ära ja pärast saab ainult kohtu kaudu selle vabastada. T. Järviste ütleb: „Noh, sinna, see Küpros Azerbaidžan, see konto, mis tal justnagu juba on sealt saatnud raha tagasi, minu meelest. Bilderlings või kellele, või Bib.“ Ühtlasi selgitab T. Järviste, et praegu A. Danchak sõidab politseisse, et oleks mingisugunegi koostöö ja veel, et „Sellepärast, et ta räägib, et BIB-ist ei lähe need kuhugi välja, ja sellepärast, aga. Aga kui ta saadab sinna Küprosele, siis kasvõi kusagilt kasvõi midagi ehk hakkab liikuma.“ T. Järviste kinnitab A. Š.ile, et A. Danchak kandis raha juba BIB-i üle. Kohtu hinnangul on kogumis viidatud pealtkuulatud vestluste ja telefonikõnedega tõendamist leidnud, et T. Järviste oli teadlik sellest, et kui neil õnnestub A. Š.i plaan ellu viia, siis jäävad GFC kliendid oma rahast ilma. Kuigi T. Järviste kaitsja on seisukohal, et T. Järviste ja A. Š.i kui xxxx vahel toimunud vestlus 20.06.2019.a oli üksnes jutt veini kõrvale ja sellele midagi ei järgnenud, siis kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud vestlused tõendavad, et selline „ühekordne jutt veini kõrvale“ toimus mitmel päeval ja seejuures räägiti nii detailselt plaanist kui ka sellest, mida teha siis, kui kliendid peaksid GFC poole pöörduma. Kõigile neile vestlustele järgneski see, et A. Š. otsis aktiivselt panka ja võimalust, kuhu klientide raha kanda, et see siis sealt hiljem ära kaotada. Siinkohal märgib ka kohus, et ei nõustu T. Järviste kaitsjaga, et süüdistus on konstrueeritud pelgalt A. Š.i monoloogi vormis peetud vestlustele, sest pealtkuulatud vestlustest nähtub selgelt, et T. Järviste räägib A. Š.ile kaasa, lisab vahele ka oma mõtteid ning nõustub A. Š.i poolt räägituga.

Eelnevale lisaks on kriminaalasjas omastamise episoodiga seoses 21.12.2021.a kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. G. (K7 kd, tl 89-90), kelle sõnul oli ta pärast tegevusloa tühistamist GFC-s hästi lühikest aega ja tegeles siis suuresti sellega, et koos Cuesta advokaadibürooga koostada kaebust Finantsinspektsiooni otsuse vastu, et kohtusse minna. Samuti tegeles S. Gravvu personali küsimustega, kuna oli vaja koondada inimesi. S. G. ütluste kohaselt tegi ta koostööd L. R.ga ja B. O.. S. G. sõnul tundus talle, et T. Järviste oli pärast GFC-lt tegevusloa äravõtmist väga mures selle üle, et saaks klientidele raha tagastada ja üritas leida ka viise, kuidas seda teha saaks. T. Järviste eestvedamisel koostas ka T. V. kirja kõikidele Eesti pankadele, et nad avaksid konto GFC jaoks, et oleks võimalik klientidele raha tagastada. Samuti saatis T. Järviste enda isiklikult e-posti aadressilt LHV-le kirja, et GFC-le avataks konto klientidele raha tagastamiseks ja S. G. aitas seda kirja T. Järvistel koostada. Lisaks selgitas S. G., kuidas T. Järviste soovis ülekapitaliseeritusega seotud küsimuse kiiresti ära lahendada, kuna sealt tagasisaadavad vahendid oleksid olnud justkui võimalus varasid klientidele tagastada. S. G. ütlustest nähtub, et ta kohtas T. Järvistet juhuslikult tänaval ka juulikuus ja ka siis tundus T. Järviste väga mures olevat sellepärast, et kuidas klientidele raha tagastada. Samas oli siis T. Järvistel ka väga hea meel, et mingisugused väikesed summad on nad saanud juba tagastada. Tunnistajale ei jäänud muljet, et T. Järviste oleks kellegi poolt mõjutatud. Kuigi S. G. ütlused kinnitavad justkui T. Järviste soovis klientidele nende rahasid tagastada ja otsis selleks ka aktiivselt võimalusi, siis läheb see vastuollu T. Järviste poolt pealtkuulatud vestlustes räägituga. Kohtule on esitatud erinevaid tõendeid ka T. Järviste kaitsja poolt. Esmalt BIB ja GFC esindajate vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse ajavahemikul 25.06.2019-16.08.2019.a (T23 kd, tl 1-76). A. Danchak on 13.05.2022.a kohtuistungil kinnitanud, et tema on selles kirjavahetuses tema poolt saadetud kirjad koostanud ja välja saatnud. Kirjavahetusest esimesel kirjal kuupäevaga 25.06.2019.a (T23 kd, tl 1-21) peatus kohus juba eelnevalt, kui tõi välja A. Danchaki poolt BIB pangale edastatud kirja GFC-le arvelduskonto avamiseks. A. Danchaki 29.07.2019.a kirjast I. K.le (T23 kd, tl 22-27) nähtub, et ta on panga Finantsüksuste juhatajale nende palvel edastanud 29.07.2019.a kokkuleppe rahaliste vahendite ülekandmise kohta nr 194504578600007782/01. Kokkulepe on sõlmitud LAT CHEM SIA ja GFC vahel ning kokkuleppe kohaselt kohustub GFC kandma kliendile summa suuruses 492 939,37 eurot. Märkimist väärib, et kliendile tuleb kokkuleppe kohaselt raha kanda BIB pangas olevale kontole. A. Danchaki 09.08.2019.a kirjast T. Järvistele (T23 kd, tl 28-64) nähtub, et A. Danchak on edastanud T. Järvistele enda ja BIB-i vahelise kirjavahetuse jätkates kirja kohaselt tema teavitamist tegevustest, mille eesmärk on tagada rahaliste vahendite ülekandmine klientidele. Kirjavahetusest nähtub, et BIB-i esindaja I. K. on A. Danchakilt 19.07.2019.a küsinud täiendavat informatsiooni seoses GFC teiste kontodega teistes Euroopa finantsasutustes. Samuti on pank selgitanud, et kui tehakse lõpparveldus klientidega, kellel on olemas BIB-s oma arve ja kes plaanivad vahendid saada sellele kontole, siis need olukorrad vaadatakse panga poolt läbi individuaalselt vastavalt GFC taotlusele. A. Danchak on vastusena panga kirjale edastanud kahe kliendi andmed, kellest üks on eelpool mainitud LAT CHEM SIA, kes on GFC-le esitanud makseandmed rahaliste vahendite ülekandmiseks BIB-i. Edasises kirjavahetuses selgitab A. Danchak 25.07.2019.a, kuidas GFC-l on olemas avatud arve ja kontrollitud võimalus teha makseid Trustcom Financial UAB-s ning et soovitakse kogu GFC BIB-s asuval kontol olevad rahalised vahendid sinna üle kanda. Samuti täpsustab A. Danchak,

et Sberbankis olevaid rahalisi vahendeid ei ole praegu võimalik BIB-i üle kanda ja et nad veel töötavad selle võimalusega edasi. Ühtlasi rõhutab A. Danchak, et nende jaoks on ülimalt tähtis rahaliste vahendite ülekandmise tingimustest aru saada ja nende dokumentaalne kajastus, et neid oleks pärast võimalik ettevõtte raamatupidamises kajastada. 31.07.2019.a kirjas on A. Danchak BIB-i esitanud oma ettepanekud edasise klientidele rahaliste vahendite tagastamise protsessi tagamiseks. 01.08.2019.a on pank vastanud sellele kirjale ja selgitanud, et pank ei hakka väljamakseid klientidele (ei välistele ega sisestele) tegema ja et väljamakse klient Lat Chem SIA-le oli üksikolukord, kus pank hindas riske ja kliendi tegevusest arusaamist ning võttis vastu vastava otsuse. Küll aga pank aktsepteerib Trustcom Financial UAB-d kui ettevõtet, mis võtab vastu rahalised vahendid GFC ettevõtte kontolt BIB-s, et need siis edaspidi GFC ettevõtte klientidele välja maksta. Rahaliste vahendite ülekandmiseks Trustcom Financial UAB kontole palutakse sõlmida lisakokkulepe GFC ja BIB-i vahel. 09.08.2019.a teavitab GFC BIB-i, et ei ole nõus allkirjastama 01.08.2019.a välja pakutud lisakokkulepet 09.05.2019.a korrespondentarve teenindamise lepingu nr xxxx juurde, millega tahetakse kehtestada täiendav komisjonitasu 4% väljuva makse summast. GFC ei nõustu komisjonitasu 4% väljuva makse summast kehtestamisega, mida on tehtud ühepoolselt. GFC aktsepteerib BIB otsust 09.05.2019.a korrespondentarve teenindamise lepingu nr xxxx lõpetamise kohta ja esitab makseandmed jääksummade ülekandmiseks kooskõlas PayAlly Limited 06.08.2019.a tõendiga Deutsche Kontor Privatbank AG kontole xxxx. Kirjavahetuse lisadena on edastatud BIB panga poolt saadetud „Lisaleping 09.05.2019.a korrespondentarve avamise ja halduse lepingu nr xxxx juurde“, BIB-i „Üldtingimused – korrespondentarve teenud kliendile GFC Good Finance Company AS“, kaks SWIFT süsteemi 09.08.2019.a faili pangaga suhtlusest 05.08.2019.a ja PayAlly 06.08.2019.a. kinnitus koos konto andmetega. A. Danchaki 05.08.2019.a kirjast T. Järvistele (T23 kd, tl 65-76) nähtub, et A. Danchak on edastanud T. Järvistele enda ja BIB panga vahelise kirjavahetuse, mis kattub eelmises kirjavahetuses analüüsituga. Kirjavahetus sisaldab ka A. Danchaki 02.08.2019.a kirja T. Järvistele, kus tänab järelevalvenõukogu heakskiidu eest juhatuse tegevusele Venema Föderatsiooni Sberbankis olevate rahalistet vahendite jääkide haldamise osas (4,3 mln EUR ja 2,0 mln USD). Lisaks annab kirjas A. Danchak teada edasistest väljavaadetest ja juhatuse ettepanekutest tegevuste kohta, kuidas hallata BIB-is olevate rahaliste vahendite jääke (7,8 mln EUR). Kirjas on edastatud kronoloogiline järjestus GFC ja BIB-i vahelistest tegevustest, selle põhjal tehtavad järeldused ja ettepanekud. Samuti annab A. Danchak kirjas teada „esimese väljamaksete laine“ tulemustest (väljamaksed Trustcom Financial UAB-st), mille kohaselt on perioodil 22.07.2019-29.07.2019.a tehtud väljamakseid 20 kliendile kogusummas 2,08 mln eurot kriteeriumitega väljamakse üksnes ettevõtte/füüsilise isiku isiklikule kontole (mitte kolmandale isikule), väljamakse ainult SEPA kaudu, väljamaksmine klientidele, kes on kiiremini esitanud korrektsed ja sobivad makserekvisiidid ja väljamaksmine klientidele, kes on allkirjastanud kokkuleppe ja nõustunud hüvitama GFC väljamaksekulud (alates 1% kuni 9%, tegelikkuses enam klientidest ligi 6%). TF teenuste maksumusega on märgitud kirjas 2,75%. Viimaks on A. Danchak 05.08.2019.a T. Järvistele kirjutanud, et BIB jätkab omalt poolt tegevust, mis on seotud komisjonitasu seadusevastase kinnipidamisega GFC-lt ning pannud selle kinnituseks kaks BIB poolt saadetud SWIFT teadet GFC-le. A. Danchaki sõnul ei saa neid komisjonitasudi rakendada, sest neid ei ole 30 päeva ette hoiatatud. Kirjas esitab A. Danchak taaskord oma ettepanekud olukorra lahendamiseks, muuhulgas märkides, et maksekorraldus rahaliste vahendite jäägi ülekandmiseks tuleks teha Muganbanki. Samuti viitab A. Danchak, et vajadusel tuleks pöörduda FKTK-sse ja prokuratuuri ning vaidluse lahendamiseks kohtusse. T. Järviste kaitsja on esitanud ka kirjavahetuse GFC pankrotihalduri T. S. ja BIB-i vahel (K7 kd, tl 182-203). BIB poolt 27.05.2021.a edastatud 25.05.2021.a kirjast pankrotihaldurile

nähtub, et pank on saanud 24.05.2021.a korralduse vabastada aresti alt BIB-s avatud GFC kontol olevad rahalised vahendid summas 7 811 153,59 eurot ja enne rahade väljamaksmist on välja arvutanud summad, mis kuuluvad tasumisele vastavalt korrespondentarve avamise ja haldamise lepingule perioodi 09.05.2019.a kuni 24.05.2021.a eest. Pank on märkinud, et pank maksab konto vahendite pealt intressi määraga 0,5% aastas – summas 65 271,28 eurot ja pank peab kinni komisjonitasu rahade hoidmise eest korrespondentarvel määraga 5% aastas kontol olevate vahendite summast – summas 652 712,83 eurot ning väljamakse tegemisel peab pank kinni tehingutasu 4% iga väljuva makse summast – summas 288 948,48 eurot. Pankrotihaldur on 17.06.2021.a kirjaga vastanud BIB 25.05.2021.a kirjale ja esitanud kohese makse nõude, märkides, et BIB-il ei ole õigust hoiustatud varadest mingeid tasusid maha arvata ja need tasud on õigustühised, seejuures tuues välja, et korrespondentarve halduse tasu suurenes 6420 korda. Maksenõude kuupäevaks on märgitud 25.06.2021.a. Pankrotihalduri 12.07.2021.a kirjast nähtub, et BIB on 05.07.2021.a hoiustatud varadest GFC-le tagasi maksnud 6 687 231,70 eurot, kuid ei ole siiani tagastanud ülejäänud osa hoiustatud varadest summas 1 123 921,89 eurot ega esitanud mis tahes selgitusi, miks neid varasid siiani korrespondentarvel kinni peetakse. Kirjaga on pankrotihaldur esitanud maksenõude ülejäänud osa tagastamiseks viie tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest, vastasel korral on GFC sunnitud pöörduma vastava nõudega BIB-i vastu asjaomasesse kohtusse. BIB 27.07.2021.a kirjas pankrotihaldurile on pank välja toonud toimingute kronoloogia teenustasude muutmise kohta, kuidas klienti on sellest teavitatud ning seetõttu on pankrotihalduri nõue ülejäänud osa tagastamiseks põhjendamatu. Viimaks on omastamise episoodiga seoses 27.05.2022.a kohtuistungil üle kuulatud asjatundja J. M. (K7 kd, tl 172-175), kes töötab politseiametnikuna Keskkriminaalpolitseis ja tegeleb digitõendite käitlemisega. Asjatundjal on haridus IT alal ning e-kirjade metaandmete lugemise ja järelduste tegemise oskus tuleneb koolitustest. Asjatundja vaatas üle 4 kaitsja poolt saadetud e-kirja. Asjatundja sõnul sisaldas nende e-kirjade meili päis väga vähe andmeid, mis seal tavaliselt oleks. Asjatundja selgitas kohtule, kuidas kirja faili atribuutide alt vaadata ning mis sealt nähtub ja nähtuma peaks. Meili päise lugemiseks on ka vabavaras väga erinevaid veebilehti, nt MX Toolbox.com. Nii kirja tavalise vaatluse kui vabavarasse panemise korral ei näidanud kiri serverite vahelist liikumist. Asjatundja sõnul on kirjas tahetud võib-olla seda IP jälgitavust varjata. Aga seda ei saa väita, et neid kirju ei ole välja saadetud. Asjatundja kontrollis, et talle saadetud neli kirja on ka antud kriminaalmenetluse raames menetlustoimingute käigus ära võetud, alla laetud postkastist xxxx. Kaitsja poolt edastatud kirjade ja politseil olevate kirjade vahel esines erinevus, nimelt oli kaitsja poolt edastatud kahel kirjal puudu pimekoopia adressaat ja ühel kirjal oli puudu ka kolm manust. Vastuvõtja, kellele kiri saadetakse, ei näe pimekoopia saajaid. Üldreegel on see, et see, kes kirja saadab, temal on pimekoopia väli nähtav, aga see, kes kirja vastu võtab, temal seda välja nähtav ei ole. Manuseid oli vähem 05.08.2019.a kirjal, mis on edastatud A. Danchaki poolt T. Järvistele. Asjatundja selgitas, et kui kirja Outlookis välja salvestada, siis saab enne salvestamist teatud manused kas eemaldamise või kustutamise teel välja jätta. Asjatundja selgitas, et tema isiklikult seda e-kirja postkastist alla ei laadinud, tema kolleegid tegelesid sellega. Nende kirjadega ei ole asjatundja varasemalt kokku puutunud, ei ole neid töödeldnud ega neid vaadelnud. Asjatundja on käesolevas kriminaalasjas osalenud menetlustoimingutel menetlejana. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et kuigi GFC-l oli MERAS § 79 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida lahus makseteenuse osutamisega seoses talle usaldatud klientide vara enda ja maksteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast, siis tegelikkuses seda nõuet ei järgitud. GFC kontodel asusid nii GFC omavahendid kui ka klientidele kuuluvad rahalised vahendid ning neid ei olnud kuidagi võimalik eristada. Olenemata sellest saab aga

öelda, et GFC kontol olev vara oli T. Järvistele võõras. Ka see, et GFC enamusaktsionär oli äriühing GFC Holding OÜ, mille osanik oli T. Järviste, ei muuda asjaolu, et GFC kontodel asuvad klientide rahalised vahendid ei kuulunud temale, vaid olid GFC-le usaldatud võõras vara. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktikas korduvalt kinnitatud seisukoht, mille kohaselt vara usaldamise mõiste KarS § 201 lg 1 teise teoalternatiivi tähenduses hõlmab ka juhtumeid, kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-1312 p 22). Olgugi, et kriminaalasjas on üle kuulatud üksnes kaks tunnistajat, kelle raha jäi pärast GFC-lt tegevusloa äravõtmist GFC-sse kinni, siis mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et ei ole andnud GFC-s kellelegi volitust või õigusi oma rahaliste vahendite ülekandmiseks mingile teisele korrespondentkonole. ÄS § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Sama sätte lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning lõike 3 kohaselt vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. T. Järviste oli GFC nõukogu esimees alates 04.02.2018.a kuni 11.05.2020.a ehk ka sellel perioodil, mil toimusid tema ja A. Š.i vahelised vestlused GFC klientide rahaliste vahendite omastamisest. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T. Järviste oli teadlik A. Š.i teoplaanist klientide raha omastada ja neile tagasimakseid mitte teha ning sellisest A. Š.i plaanist oli lisaks tema enda teadmisele teda teavitanud ka A. Danchak. Sellest hoolimata T. Järviste midagi ette ei võtnud, A. Š.i kuidagi ei takistanud ning rääkis hoopis tema plaanidele kaasa ning tagas ka selle, et GFC juhatuse liige A. Danchak ei teeks midagi ilma A. Š.i korraldusteta. Näiteks ütles ühes kõnes T. Järviste, et A. Danchak ei saadaks A. Š.i palvel raha Aserbaidžaani, mis viitab selgelt sellele, et A. Š. soovis rahade väljaviimiseks kasutatada teisi pankasid (tema poolt mainitud Venemaal pankrotistuvaid pankasid). Kohus nõustub prokuröriga, et T. Järviste mitte üksnes ei olnud kursis A. Š.i teoplaaniga ja aktsepteeris seda, vaid ka tugevdas ja soodustas plaani elluviimist. Tõendamist on ka leidnud, et A. Š.i teoplaan kattus tegelike GFC varadega tehtud tehingutega. Nimelt on GFC pankrotihaldur T. S. andnud ütlusi, et osa GFC rahalistest vahenditest suurusjärgus 4 miljonit eurot asub Venemaal Nevski pangas, kuid sealt ei ole lootust mingit raha tagasi saada. Kohtu hinnangul tõendavad eelnevalt analüüsitud tõendid ka seda, et just A. Š. oli see, kes planeeris BIB kontoga seoseid tehtavaid toiminguid ja seda, kuidas oleks võimalik klientide raha omastada. Sellest annab näiteks tunnistust korduvad kohtumised BIB klienditeeninduse osakonna endise juhi G. R.. Eelneva tõttu ei nõustu kohus ka T. Järviste kaitsja väitega, et GFC klientide rahaliste vahendite omastamise plaan ei jõudnud A. Š.i idee tasandilt kaugemale, sest analüüsitud tõendid räägivad sellele selgelt vastu. Selge on ka see, et kliendite rahaliste vahendite omastamise plaan jäi lõpule viimata üksnes seetõttu, et Läti Vabariigis arestiti politsei poolt GFC BIB kontol olevad rahalised vahendid. Kohus ei nõustu T. Järviste kaitsja seisukohaga, et BIB-s konto avamine ei olnud suunatud klientide rahaliste vahendite omastamisele. Kuigi kohus nendib, et A. Danchak võis selle konto algselt avada eesmärgiga selle abil tagastada klientidele nende rahalised vahendid, siis tõendab vastupidist 20.06.2019.a pealtkuulatud vestlus A. Š.i ja T. Järviste vahel, kus A. Š. märgib, et raha asub BIB-s ja et kui nad sealt 4-5 kätte saavad, kuigi panustasid 7, siis T.

3.KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 394 lg 2 p 1 ja 3 näeb karistusena ette 2-10 aastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 6 aastat vangistust. KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega vangistuse puhul 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 170) tõendab, et T. Järvistel puuduvad kehtivad karistused. Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 169) tõendab, et A. Danchakil puuduvad kehtivad karistused, teda ei ole registrisse kantud. Karistusregistri väljatrükk 20.05.2022.a seisuga (K7 kd, tl 169) tõendab, et A. Dremovil puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistused on ülemäära rasked ja ei vasta isikute süü suurusele. Karistusraame tuleb vaadelda ka kvantitatiivse suurusena ja teatud astmestikuna, millel liikudes kohus võrdleb konkreetse teo raskust sankstsiooniraami mõtteliste raskusastmetega (vt Kiris/Pikamäe/Sootak, IV vnr 79-80 (J.Sootak)). Rahapesu on võimalik toime panna ka oluliselt suuremas summas, kui seda antud kriminaalasja süüdistuses on näidatud. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohtu hinnagul mitte ainult nii-öelda aritmeetilist karistuse keskmist vaid tuleb arvestada ka seda, kui pikaajaliselt rahapesu toime pandi, kui suures ulatuses see toime pandi jne. Läbi GFC makseasutuse liikus rahapesu käigus suurusjärgus 2,8 miljonit eurot. Suur ulatus on antud juhul juba kvalifitseeriv kuriteokoosseisu tunnus ja seetõttu ei saa suurt ulatust karistuse mõistmisel eraldi arvestada kui süü suurust määravat tegurit, kuid kindlasti saab karistusmäära valikul arvestada seda, et tegemist ei olnud rahapesuga, mis ulatuks kümnetesse miljonitesse või veelgi enam. Seetõttu leiab kohus, et karistusmäärad võivad jääda miinimumi lähedale. Kuna kõik süüdistatavad on varem karistamata, siis on kohtu hinnangul võimalik süüdistatavad karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Samuti tuleb kõikide süüdistatavate puhul KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Kohus leiab, et A. Dremovi teopanus rahapesusse oli kõige väiksem ja seda arvestab kohus karistusmäära valikul. A. Dremov toetas sisuliselt A. Š.i ja A. Danchaki nende tegevuses, jättes oma tööülesanded täitmata, kuigi tema ise vahetult ei saanud tehinguid teostada või lubada. A. Dremovil puudus nõutav pädevus kliendihaldurina töötamiseks, ta ei mõistnud dokumentide sisulise kontrollimise tähtsust, kuigi oli GFC-s kliendihaldurina töötades esimeseks kaitseliiniks rahapesu tõkestamisel. A. Dremov pidas Crosspoint Ltd-ga kirjavahetust ka tuvastamata kasutajate kaudu ja aktsepteeris sellisel viisil saadud dokumente ja selgitusi ehk ei järginud dokumentide kogumisele kehtestatud nõudeid ja lõi seeläbi soodsa pinnase rahapesu toimumiseks, aidates sellele oma tegevusega kaasa. Lisaks sellele manipuleeris A. Dremov riskihindamise tabeliga, saades andmete märkimata jätmise tõttu Crosspoint Ltd-le tegelikkusest madalama riski, mis aitas taaskord kaasa rahapesu toimepanemisele. Eeltoodu tõttu määrab kohus A. Dremovile karistuseks vangistuse 2 aastat ja 6 kuud, mille hulka arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o 1 kuu ja 29 päeva ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 4 kuud ja 1 päev vangistust. Nimetatud karistus jääb täitmisele pööramata tingimusel, et A. Dremov ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseag hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.12.2022.a. A. Dremovi kaitsja Indrek Västriku 13.06.2022.a taotluse ebeaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3239,10 eurot jätab kohus rahuldamata. Kohus leiab T. Järviste teopanuse osas, et T. Järviste lõi A. Š.ile ja A. Danchakile võimaluse läbi GFC tuua makseasutusse kliente, kelle osas teiste seas ka T. Järviste teadis, et tegemist on klientidega, kes kasutavad GFC-d oma kahtlaste tehingute tegemiseks. T. Järviste oli GFC nõukogu esimees ja esimehena jättis ta oma kohustused täitmata, et rahapesu ei saaks toimuda. T. Järviste toetas ka A. Š.i plaani omastamisel ja tegi selle rahaliselt võimalikuks. T. Järviste ei tegutsenud nõukogu esimehele vajaliku hoolsusega. Kohus nõustub prokuröriga selles, et T. Järviste on vestlustes avalikult öelnud, et ta sooviks, et talle räägitaks vähem, siis ta saab selge silmavaatega kõigile otsa vaadata. Selline enesetaandamine vastutusest võib olla inimlikult arusaadav, aga see ei vähenda isiku süüd. T. Järviste sai aru ja teadis nii rahapesu toimepanemisest GFC-s kui ka omastamise plaanidest, mis ei realiseerunud temast mitteolenevatel põhjustel. Kuna omastamine jäi katse staadiumisse, siis peab kohus võimalikuks karistada T. Järvistet alla sanktsiooni keskmise määra. Eelnevast lähtuvalt määrab kohus T. Järvistele karistuseks vangistuse KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat ja 8 kuud ning KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristustest raskeimat ning mõistab T. Järvistele liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust, mille hulka arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja, s.o 3 päeva ning loeb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat, 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Nimetatud karistus jääb täitmisele pööramata tingimusel, et T. Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseag hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.12.2022.a. Kohus on seisukohal, et A. Danchaki teopanus rahapesu toimepanemisse oli kõige suurema kaaluga, kuna GFC juhatuse liikmena omas ta juurdepääsu GFC-s kasutusel olevatele sisemistele programmidele, ta kinnitas Crosspoint Ltd-ga seotud tehinguid ja teostas ülekandeid, võttis vastu limiitide suurendamise otsuseid ning täitis AML isiku ülesandeid. A. Danchak lubas ka sekkuda A. Š.il GFC töösse, juhindus tema survestamisest ja korraldustest ning lasi A. Š.il survestada ka teisi GFC töötajaid. Kuigi Crosspoint Ltd konto avamisel ja

4.ARESTITUD JA KONFISKEERITUD VARA Kuivõrd tõendamist on leidnud rahapesu süüteo toimepanemine süüdistatavate poolt, siis võib kohus KarS § 394 lg 6 kohaselt kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et KarS § 84 moodustab konfiskeerimise suhtes erinormi andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles on. Seega on konfiskeerimise asendamine lubatav ka KarS § 832 lg-s 1 kirjeldatud kriminaaltulu osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-11 p 9). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too

isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 83 1 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12 p 13). Eelnevale lisaks on veel oluline märkida, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse. KarS § 83 2 lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16, p 19). Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 on arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks T. Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot. Juhindudes KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 seati T. Järvistele kuuluvale kinnistule aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot. Juhindudes KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 832 lg 1 ja § 84 seati T. Järvistele kuuluvale kinnistule aadressiga Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot (T14 kd, tl 88-97). 06.02.2020.a sularaha tagatiskontole kandmise määrus ja sularaha sissemakse order (T14 kd, tl 98-99) tõendavad T. Järvistelt arestitud sularaha kokku summas 21 060 euro kandmist Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. T. Järviste vara arestimist tõendab 13.02.2020.a vara arestimise protokoll (T14 kd, tl 100). T. Järvistele kuuluvate kinnistuste keskmist väärtust 01.11.2019.a seisuga tõendab 01.11.2019 vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga. (T14 kd, tl 84-87). Vaatlusprotokolli kohaselt on kinnistu Xxxx keskmine väärtus 94 817,96 eurot, kinnistu Xxxx keskmine väärtus 50 289,74 eurot, kinnistu Xxxx keskmine väärtus 88 468,80 eurot ja kinnistu Xxxx keskmine väärtus 443 607,84 eurot. T. Järviste maksustatavat tulu IO Halduse OÜ-lt perioodil jaanuar 2013.a kuni september 2019.a tõendab 14.10.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 82-83). Andmetest nähtub, et maksustatav tulu oli 2013.a 4204,56 eurot, 2014.a 4204,56 eurot, 2015.a 4259,88 eurot, 2016.a 4440,51 eurot, 2017.a 4822,40 eurot, 2018.a 5850,60 eurot ja 2019.a kuni septembrini 4678,61 eurot. T. Järviste elatustaset perioodil 01.01.2013-10.10.2019.a ja elatustaseme erinevust tõendab 10.10.2019-05.11.2019.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 78-81). Vaatlusprotokollist selgub, et T. Järvistele kuuluva kinnistu Xxxx (omandis alates 29.06.2016.a) soetamisel on tasutud sularahas 4000 eurot, milline summa ei pärine tema pangakontode laekumistest. Samuti on T. Järviste tasunud Xxxx kinnistu (1/4 suuruse mõttelise osa omandamine 31.08.2015.a) soetamisel sularahas 152,50 eurot, milline summa ei pärine tema pangakontode laekumistest. Vaatlusprotokollis võrreldi ka pangakonto laekumisi ja maksustatavat tulu, mida T. Järviste sai IO Halduse OÜ-lt ning tuvastati, et maksustatav

tulu on laekunud T. Järviste arvelduskontodele, s.o T. Järviste ei ole saanud maksustatavat tulu sularahas, kuigi ta on teinud oma nimele avatud pangakontodele suurtes summades sularaha sissemakseid (2013.a 27 500 eurot, 2014.a 30 200 eurot, 2015.a 32 200 eurot, 2016.a 3000 eurot ja 2019.a 46,88 eurot). Lisaks tuvastati, et T. Järviste on andnud oma kontodelt IO Halduse OÜ-le laenu kokku 13 000 eurot, kuid saanud IO Halduse OÜ-lt laenu tagasimakseid kokku 140 700 eurot. Vaadeldaval perioodil on T. Järviste oma pangakontodelt võtnud välja ka sularaha summas 190 eurot, mistõttu arvestatakse, et T. Järviste andis IO Halduse OÜ-le laenu summas 127 700 eurot sularahas, milline summa ei pärine tema pangakontode laekumistest. Seega kokkuvõtvalt on T. Järviste teinud sularahas tehinguid summas 224 799,38 eurot ja sellest summast on legaalne tulu sularahas 0 eurot. Kuivõrd T. Järviste ei ole ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ütlusi andnud, siis puuduvad kohtul andmed selle kohta, kuidas T. Järviste on oma sissetulekud saanud ja kuidas selline elatustaseme erinevus on tekkinud, mistõttu ei saa kohus selles osas oma seisukohta kujundada. Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 on T. Järviste varadest kokku arestitud 204 346,76 eurot. Kohtumäärusega seatud kohtulikud hüpoteegid T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressidega Xxxx ja Xxxx vastavad vaatlusprotokolliga tuvastatud kinnistute keskmisele väärtusele. Eeltoodut arvesse võttes konfiskeerib kohus T. Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot. Seejuures tuleb konfiskeerimisnõue osaliselt täita Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiiu Järvistele kuuluva sularaha summas 21 060 eurot arvelt, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud konfiskeerimisnõude tagamiseks jätab kohus kehtima Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-483 KrMS § 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning KarS § 83 2 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 94 817,96 eurot ja Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 88 468,80 eurot. Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 on arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluv sõiduauto Honda Civic reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot). Juhindudes KrMS § 141 4 lg-st 1, § 142 lg-test 1, 2, 21, 5, 7 ja KarS § 83 2 lg-st 1, KarS §-st 84 arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Danchakile kuuluval Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx olevad rahalised vahendid summas 2 775,64 eurot. Juhindudes KrMS § 1414 lg-st 1, § 142 lg-test 1, 2, 5, 7 ja KarS § 832 lg-st 1 arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks a. Danchakile kuuluvad mobiiltelefonid iPhone 8 IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) (T14 kd, tl 101-114). 19.03.2020.a sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktid ja fototabel (T14 kd, tl 132-137) tõendava A. Z. poolt sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxxx üleandmist keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo eriasjade uurija Pille Pillemannile. 04.05.2020.a üleandmise-vastuvõtmise akt (T14 kd, tl 138) tõendab A. Danchakile kuuluvate mobiiltelefonide iPhone XS MAX, iPhone X IMEI xxxx, iPhone X IMEI xxxx ja iPhone 8 üleandmist. A. Danchaki vara arestimist tõendab 30.04.2020.a vara arestimise protokoll koos fototabelitega (T14 kd, tl 139-154).

A. Danchaki sõidukite väärtust 05.11.2019.a seisuga tõendab 05.11.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 121-123). Vaatlusprotokolli kohaselt on perioodil 06.06.2016-07.04.2018.a A. Danchakile kuuluva sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxxx väärtus 4200 eurot ja perioodil 06.06.2016-07.04.2018.a A. Danchakile kuuluva sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga xxxx väärtus 8600 eurot. A. Danchaki telefonide väärtust tõendab 11.02.2020.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 124-127). A. Danchaki elukoha, Xxxx, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud iPhone XS MAX keskmine turuväärtus on 693 eurot, iPhone X IMEI xxxx keskmine turuväärtus on 454 eurot, iPhone X IMEI xxxx keskmine turuväärtus on 454 eurot ja iPhone 8 keskmine turuväärtus on 313 eurot. 07.02.2020.a päring nr 3.2-1/3666-1 ja AS LHV Pank 10.02.2020.a vastus (T14 kd, tl 128131) tõendab, et A. Danchaki arvelduskonto nr xxxx saldo seisuga 10.02.2020.a oli 2775,64 eurot. A. Danchaki maksustatavaid tulusid perioodil 01.01.2016-21.10.2019.a tõendab 22.10.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 119-120), mille kohaselt on A. Danchak saanud maksustatavat tulu GFC-lt 2016.a 6140,16 eurot, 2017.a 12 328,28 eurot, 2018.a 14 850,52 eurot ja 2019.a 29 177,95 eurot ning Baltic Finance Service Group OÜ-lt 2019.a oktoober 516,45 eurot. A. Danchaki elatustaset perioodil 01.01.2016-21.10.2019.a tõendab 21.10.2019-06.11.2019.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 115-118). Vaatlusprotokollist selgub, et A. Danchak on tema omandis 28.07.2016-16.09.2016.a olnud sõiduki Smart Fortwo Coupe soetamisel tasunud sularahas 2000 eurot, milline summa ei pärine tema pangakontode laekumistest. Samuti on A. Danchak tema omandis 06.06.2016-07.04.2018.a olnud sõiduki Honda Civic soetamisel tasunud sularahas 2000 eurot, milline summa ei pärine tema pangakontode laekumistest. Sularaha sissemakseid on A. Danchak oma kontodele teostanud järgmiselt: 2016.a 2975 eurot, 2017.a 18 475 eurot, 2018.a 26 380 eurot ja 2019.a 1350 eurot, s.o kokku 49 180 eurot. Maksustatavat tulu on A. Danchak saanud GFC-lt (2016 juuli – 2019 september, v.a 2019 august) ja Baltic Finance Service Group OÜ-lt (2019 oktoober) järgmiselt: 2016.a 6140,16 eurot, 2017.a 12 328,28 eurot, 2018.a 14 850,52 eurot ja 2019.a 29 694,40 eurot. Kui eelpool toodud summasid võrreldi A. Danchaki pangakontode laekumistega, siis tuvastati, et kogu maksustatav tulu ei laekunud A. Danchaki kontodele, vaid A. Danchak on saanud maksustatavat tulu sularahas järgmiselt: 2017.a 5164,76 eurot ja 2018.a 22,12 eurot. Seega kokkuvõtvalt on A. Danchak teinud sularahas tehinguid summas 53 180 eurot ja sellest summast on legaalne tulu sularahas 5186,88 eurot ehk sularaha summa, mis ei ole finantseeritud isiku sularahas saadud legaalsetest tuludest on 47 993,12 eurot. A. Danchak andis 22.03.2022.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tal oli 2017.a ja 2018.a täiendava sissetulekuallikana hobi, mis hõlmas katkise tehnika ostmist (nt sülearvutid ja telefonid), nende remontimist ja seejärel edasimüümist. Seejuures müüs ta suurema osa sellest tehnikast Ukrainas oma reiside ajal ning raha, mille ta selle eest sai, tõi ta Eestisse. Lisaks ostis A. Danchak väidetavalt ka kaks autot selleks, et need Ukrainas edasi müüa ja ka nende eest saadud sularaha tõi ta Eestisse tagasi. Tehnika ja autode müümisest saadud sularaha pani ta pärast oma kontole. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Danchaki poolt antud ütlused tema täiendava sissetulekuallika kohta ei ole eluliselt usutavad, kuna Ukraina elatustase on oluliselt madalam kui Eestis ning seetõttu on väheusutav, et Eestis remonditud esemeid on võimalik Ukrainas kallimalt maha müüa. A. Danchak ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks.

Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 on A. Danchaki varadest kokku arestitud 13 289,64 eurot. Arestitud varade väärtused vastavad vaatlusprotokollides toodud asjade keskmisele väärtusele. Eeltoodut arvesse võttes konfiskeerib kohus A. Danchakilt KarS § 83 2 lg 1 ja § 84 alusel 47 993,12 eurot. Seejuures täidab kohus konfiskeerimisenõude osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks A. Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) arvelt. Harju Maakohtu 12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 on arestitud KrMS § 141 4, § 142 lg 1, 2 ning KarS § 832 lg 1, § 84 ja § 394 lg 6 alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks A. Dremovile kuuluv vara, s.o sularaha summas 670 eurot (T14 kd, tl 155-162). 30.04.2020.a sularaha tagatiskontole kandmise määrus ja sularaha sissemakse order (T14 kd, tl 167-168) tõendavad A. Dremovilt arestitud sularaha 670 euro kandmist Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE932200221023778606. A. Dremovi vara arestimist tõendab 30.04.2020.a vara arestimise protokoll (T14 kd, tl 169-170). A. Dremovi elukoha läbiotsimisel ära võetud raha pakendi avamist ja kriminaalse tulu sularaha summas 670 eurot kandmist Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole tõendab 12.03.2020.a vaatlusprotokoll (T4 kd, tl 113-114). Läbiotsimisel ära võetud 15 USD ja 900 rubla suleti pakendisse ja lisati kriminaalasja materjalide juurde kuni tagastamiseni A. Dremovile. A. Dremovi maksutatavaid tulusid perioodil jaanuar 2017 kuni september 2019.a tõendab 24.10.2019.a vaatlusprotokoll (T14 kd, tl 166), mille kohaselt on A. Dremov saanud GFC-lt 2017.a 509,12 eurot, 2018.a 10 103,01 eurot ja 2019.a 2427,57 eurot ning Eesti Töötukassalt 2019.a 3309,54 eurot. A. Dremovi elatustaset perioodil 01.01.2017-23.10.2019.a tõendab 23.10.2019-06.11.2019.a vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (T14 kd, tl 163-165). Vaatlusprotokollist selgub, et A. Dremov teostas oma nimele avatud pangakontodele sularaha sissemakseid järgmiselt: 2017.a 24 530 eurot, 2018.a 39 910 eurot ja 2019.a 16 950 eurot ehk kokku summas 81 390 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on A. Dremov saanud maksustatavat tulu GFC-lt 2017 november – 2019 jaanuar ning Eesti Töötukassalt 2019 veebruar – 2019 september järgmistes summades: 2017.a 509,12 eurot, 2018.a 10 103,01 eurot ja 2019.a 5737,11 eurot. Võrreldes eelnimetatud summasid A. Dremovi pangakontode laekumistega on tuvastatud, et kogu maksustatav tulu ei laekunud A. Dremovi kontodele, s.o isik on saanud maksustatavat tulu sularahas 2017.aastal 367,61 eurot. Sularaha summa, mis ei ole finantseeritud A. Dremovi sularahas saadud legaalsetest tuludest on seega 2017.a 24 162,39 eurot, 2018.a 39 910 eurot ja 2019.a 16 950 eurot ehk kokku summas 81 022,39 eurot. Eelnevalt viidatud Harju Maakohtu 12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 on A. Dremovi varadest kokku arestitud 670 eurot.

5.ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalasja materjalide juures olevad CD- ja DVDplaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Riigiprokuratuuris olevate tõendite osas otsustab kohus järgmist:  Pakend nr ADR-1, 07.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. Dremovi elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud vihik, mis on suletud turvaklambriga nr 015131 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. Dremovile;  Pakend nr AK-1, 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. K. töö- ja elukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808072 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K.;  Pakend nr AV-1, 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808951 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. V.le;  Pakend nr MV-2, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019645 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;  Pakend nr MV-1, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019643 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le;  Pakend nr 2, 09.12.2019.a T. Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja ära võetud valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotis Ratiotec xxxx rahadetektor, mis pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr J13-0287033 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada T. Järvistele;  Pakend nr 1, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja ära võetud Hansab sularaha lugemise masin no xxxx, mis on kinnitatud turvakleebisega J13-0287034 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada T. Järvistele.

6.2.ANDRII DANCHAK KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika kohaselt lähtutakse sundraha väljamõistmisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Kuna kohus tunnistas A. Danchaki süüdi temale KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses, siis peab ta KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt kandma kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulud. A. Danchaki kanda jääb seega ka valitud kaitsjale makstud tasu. Harju Maakohtu 20.09.2021.a kohtumäärusega määras kohus A. Danchakile riigi õigusabi korras kaitsja. Kuivõrd A. Danchaki senine lepinguline kaitsja S. Veber (lepinguline kaitsja kuni 17.09.2021.a) oli nõus jätkama riigi õigusabi korras A. Danchaki kaitsjana, siis määrati ta Eesti Advokatuuri poolt A. Danchaki kaitsjaks. Määratud kaitsjatasu on käesolevas menetluses 109,20 eurot (T4 kd, tl 39), 49,20 eurot (T4 kd, tl 39), 1254 eurot (K7 kd, tl 58-61), 472,80 eurot (K7 kd, tl 100-101), 1570,80 eurot (K7 kd, tl 139-140) ja 2005,20 eurot (K8 kd, tl 156-157) ehk kokku 5461,20 eurot. Lisaks määratud kaitsjatasule tuleb A. Danchakilt välja mõista sundraha 1635 eurot. Seega A. Danchakilt väljamõistetavad menetluskulud on kokku 7096,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul käib menetluskulude suurust arvestades nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt A. Danchakile üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna A. Danchakil ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

6.3.ALEKSEI DREMOV KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika kohaselt lähtutakse sundraha väljamõistmisel kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt nt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Kuna kohus tunnistas A. Dremovi süüdi temale KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses, siis peab ta KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt kandma kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtumenetluses tekkinud menetluskulud. A. Dremovi kanda jääb seega ka valitud kaitsjale makstud tasu. Käesolevas kohtumenetluses oli esmalt A. Dremovil lepinguline kaitsja D. Školjar. Harju Maakohtu 18.02.2022.a. kohtumäärusega määras kohus A. Dremovile riigi õigusabi korras kaitsja, kuna süüdistatava majanduslik olukord ei võimaldanud tal enam finantseerida õigusteenuse osutamist (K3 kd, tl 54-56). Eesti Advokatuur määras A. Dremovi riigi õigusabi korras kaitsjaks I. Västriku. Määratud kaitsjatasu on käesolevas menetluses 3142,80 eurot (K4 kd, tl 227-231), 2262 eurot (K8 kd, tl 1-5) ja 681,60 eurot (K8 kd, tl 154-155) ehk kokku 6086,40 eurot. Lisaks määratud kaitsjatasule tuleb A. Dremovilt välja mõista sundraha 1635 eurot. Seega A. Dremovilt väljamõistetavad menetluskulud on kokku 7721,40 eurot. A. Dremoviga seonduvalt on käesolevas kriminaalasjas teostatud ka üks ekspertiis. Nimelt nähtub A. Dremovi 09.12.2019.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (T4 kd, tl 148150), et tema kinnipidamisel leiti ja võeti ära muu hulgas kilest pakend, mille sees oli tundmatu pulbriline aine. 22.01.2020.a ekspertiisiakt nr 19E-AN1438 (T4 kd, tl 151-154) tõendab aga, et A. Dremovi kinnipidamisel äravõetud pulbrilise aine näol ei ole tegemist narkootilise ainega, vaid hoopis sahharoosiga. Kuivõrd ekspertiis tõestas, et A. Dremovilt leitud pulbrilise aine puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega, siis jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

RESOLUTSIOON

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

BANK OF

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

JUCHENG

SUPPLY CHAIN

MANAGEMEN

T CO.LTD

DRESS GROUP

CO., LTD

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

INVOICE

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

INVOICE

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

BANK OF

CHINA

(QUANZHOU

BRANCH)

INVOICE

INVOICE

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

INVOICE

INVOICE

INVOICE

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

CHINA

CONSTRUCTION

CORPORATION

(XIAMEN

BRANCH)

CHINA

CONSTRUCTION

INVOICE

INVOICE

INVOICE

INVOICE

DRESS GROUP

CO., LTD

HEBEI HUASHI

DRESS GROUP

CO., LTD

WORLD CO.,

WORLD CO.,