Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2022 otsus kriminaalasjas nr 1-20-3487 muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldada. Jätta Andrii Danchaki valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava Andrii Danchaki kanda. Jätta Tiiu Järviste valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu täies ulatuses süüdistatava Tiiu Järviste kanda. Määrata Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 237,60 eurot (sh käibemaks 39,60 eurot). Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Dremovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 237,60 eurot. Makseinfo koos arvelduskonto ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

2(49)

makseasutuse klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast vara, millele Tiiu Järvistel oli juurdepääs, suures ulatuses. KarS § 121 lg 2 alusel loetakse suureks kahjuks kahju või süüteo ulatust mis ületab 40 000 eurot. Arvestades, et T. Järviste ja AŠ püüdsid omastada 7 811 153, 59 eurot, on nimetatud süüteoga tekitatud kahju loetav suureks KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes. Tiiu Järviste, tegutsedes grupis koos AŠga, vastavalt oma ettekujutusele teost, mis ei realiseerunud temast mitteolenevatel põhustel, püüdes ebaseaduslikult pöörata enda ja kolmandate isikute kasuks GFC-le usaldatud võõrast vara, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

3(49)

11.12.2019, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõista Andrii Danchakile KarS § 394 lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 7 aastat vangistust, millest arvata tema vahi all viibitud aeg 09.12.2019-12.08.2020, s.o 8 kuud ja 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 3 kuud ja 27 päeva. Mõista Aleksei Dremovile KarS § 394 lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 5 aastat vangistust, millest võtta maha tema vahi all viibitud aeg 09.12.2019-07.02.2020, s.o 1 kuu ja 28 päeva ja mõista Aleksei Dremovile lõplikuks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. 3.2 Kaitsjad Oliver Nääs ja Kristi Rande taotlevad tühistada Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus Tiiu Järviste osas, millega otsustati Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistada vangistusega 2 aastat 8 kuud; Tiiu Järviste süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistada vangistusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista Tiiu Järvistele liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Tiiu Järviste ei pane temale määratud 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu; Konfiskeerida Tiiu Järvistelt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 224 799,38 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: Tiiu Järviste õigeks mõista KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi; Tiiu Järviste õigeks mõista KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi; Vabastada aresti alt Tiiu Järvistele kuuluv sularaha summas 21 060 eurot ning kustutada Tiiu Järvistele kuuluvatelt LEXTAL 2 kinnistutelt aadressil LLL, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr XXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja MMM, Tallinn, Harjumaa kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. Apellatsioon rahuldada. Menetluskulud jätta riigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt Tiiu Järviste kasuks välja maa- ja ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulud kogu ulatuses. 3.3 Kaitsja Stella Veber taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-3487 ja teha nimetatud kriminaalasjas uus otsus järgmiselt: Mõista süüdistatav Andrii Danchak õigeks talle esitatud süüdistuses. Alternatiivselt (juhul, kui uue otsuse tegemisel ei pea ringkonnakohus võimalikuks teha täielikult õigeksmõistvat otsust) taotleb apellant tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi tagasi, esimese astme kohtule, uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotlen, et kohus KrMS § 342 lg 3 alusel, tuvastades KrMS §-s 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, tühistaks maakohtu otsuse ja kõrvaldaks need rikkumised apellatsioonimenetluses. Uue otsuse tegemisel palub apellant ringkonnakohtul teha uus otsus ka menetluskulude jaotuse osas ning mõista riigilt Adnrii Danchaki kasuks välja hüvitis lepingulise kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud sellekohasele taotlusele. Määrata Advokaadibüroole Tehver & Partnerid apellatsioonimenetluses Andrii Danchakile osutatud kaitsjatasu suuruseks koos käibemaksuga 1800 eurot ning apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. 3.4 Kaitsja Indrek Västrik taotleb tühistada Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus ja teha uus otsus, millega mõista Aleksei Dremov õigeks. Rahuldada taotlus menetluskulude ja põhjendamatult kinnipidaamise hüvise väljamõistmise mõttes. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4(49)

4.1 Maakohus on küll sanktsiooni keskmise määra oma põhistustes välja toonud, kuid ei ole karistuse mõistmisel sellest lähtunud. Ainuüksi KarS § 394 g 2 toodud sanktsiooni raam iseenesest viitab seadusandja tahtele sanktsioneerida rahapesu, kui rasket esimese astme kuritegu, mille eest on ainuvõimaliku karistusena ette nähtud vabaduskaotuslik karistus. Kohtu enese poolt viidatud astmestik tähendabki sanktsiooni määramisel loogilist arutluskäiku kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, mitte nentimist, et prokuröri poolt taotletud karistused on liialt rasked ja rahapesu saab toime panna ka suuremates summades. Kuigi kohus märgib, et rahapesu puhul ei oma pestud summad raskendavat mõju, siis ometi on kohus lugenud antud kriminaalasjas kergendavaks asjaoluks seda, et pestud summad ei ulatu kümnetesse miljonitesse ja kohaldanud sanktsiooni alammääras. 4.2 Kui lähtuda KarS § 394 lg 2 koosseisust, siis KarS § 394 lg 2 p 3 koosseisu täidab rahapesu, kui pestava raha suurus on KarS § 121 lg 2 kohaselt enam kui 40 000 eurot. Seega käesoleval juhul on vahe minimaalse summa ja süüdistuses nimetatud summa vahel (2 880 000-40 001) 2 839 999 eurot. Maakohus on karistust mõistes jätnud arvestamata KarS § 394 lg 2 p 3 madalaima lävendi ja loonud olukorra, kus 71,9 korda suurema summa pesemise eest on ette nähtud minimaalne karistus. Ka kohtu põhjendus, et tegemist ei ole kümnete miljonite pesemisega ei ole siinkohal relevantne, kuna karistuse määr ja sanktsiooni keskmise kohaldamine ei sõltu enamast kui 40 001 eurost. Samuti ei saa olla põhjendatud, et isikute eelnevate karistuste puudumine põhjendaks neile minimaalsete karistuste määramist. 4.3 Käesolevas asjas ei esine ühtegi kergendavat asjaolu, millest tulenevalt tuleks sanktsiooni määra kohaldada miinimummääras. Isikud tegutsesid teadlikult ning ei ole oma tegevust kahetsenud, veelgi enam ükski süüdistatav ei ole oma tegevuses näinud keelatud tegevust, vaid kõik kolm on oma tegevust läbi kohtumenetluse pigem õigustanud ja süüdistanud riikliku järelevalvet tegevat Finantsinspektsiooni kiusus ja ebapädevas tegutsemises, mis viis GFC-lt litsentsi äravõtmiseni. Seega ei saa rääkida isikute puhul aktiivkahetsusest või oma teo keelatusest arusaamisest, pigem viitab isikute käitumine eneseõigustamisele ja enese taandamisele tekkinud olukorrast, mis aga ei saa kuidagi kaasa tuua karistuse kergendamist. 4.4 Ka ei ole kohus karistuse mõistmisel arvestanud üldpreventiivsete kaalutlustega. Arvestades, et rahapesu on seadusandja poolt niivõrd rangelt sanktsioneeritud ei saa ühiskonnale saata signaali, et sanktsiooni keskmisest määrast ei lähtuta ja selleks, et kohus kaaluks sanktsiooni keskmise määra rakendamist tuleks raha pesta kümnetes miljonites nagu kohus on ise viidanud. Sellise seisukoha juurutamine saadab üldsusele pigem signaali, et rahapesemine tasub end ära, sest karistused on miinimummääras ja selleks, et kohus lähtuks sanktsiooni keskmisest määrast saaks Eesti tingimustes karistuse määrata sisuliselt ainult finantsasutusele, kuna väiksemate äriühingute käibed ei ulatu kunagi kümnetesse miljonitesse nagu on kohus kriteeriumiks seadnud. Seega ei ole kohus karistust mõistes lähtunud kohtupraktikast, sanktsiooniõiguse teooriast ning on rikkunud alammäära lähedasi karistusi mõistes materiaalõigust. 4.5 Prokuröri poolt välja toodud ja kohtus taotletud karistustes on arvesse võetud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja sellest tulenevalt ka karistuse keskmist määra korrigeeritud. Sanktsiooni miinimumi määramist põhjendaks väga erandlikud asjaolud, mida antud kaasuses ei esine. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et rohkete rahapesualaste rikkumiste tõttu on GFC Good Finance Company AS kaotanud oma makseasutusena tegutsemise litsentsi ja see ei ole Eesti finantssüsteemis tavapärane, mida Finantsinspektsioon kergekäeliselt rakendaks. Juba ainuüksi antud asjaolud ja süüdistuses toodud etteheide raha pesemisest üle

5(49)

2,88 miljoni euro näitavad, et antud kuriteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda karistuse keskmisest määrast ja seesuguseid kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid sanktsiooni miinimummääras karistuste mõistmise ei esine. 4.6 Tiiu Järvistele omastamise katse toimepanemise eest mõistetud karistust prokuratuur ei vaidlusta, kuid palub karistuste liitmisel Tiiu Järviste lõplikuks karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Prokuratuur on oma süüdistuskõnes selgitanud, miks peaksid karistused prokuröri hinnangul rahapesu toimepanemise eest Tiiu Järvistele olema 6 aastat, Andrii Danchakile 7 aastat ja Aleksei Dremovile 5 aastat vangistust. Prokuratuur jääb oma karistustaotluste juurde, ei hakka neid apellatsioonis kordama ja palub ringkonnakohtul lähtuda kirjalikus süüdistuskõnes toodust.

6(49)

kui ka teo raskuspunkti teooria kohaselt on seega Tiiu Järviste süüdistus esitatud lähtudes tema tegevusest GFC loomisel, juhatuse liikme määramisel ja ka aktsepteerimisel, et tegelikult juhib ja annab GFC-s korraldusi tema elukaaslane AŠ. Ilma Tiiu Järviste isikuta ei oleks GFC-d loodud ja seega ei oleks olnud võimalus AŠ l, Andrii Danchakil ega Aleksei Dremovil tegutseda. Seega Tiiu Järviste passiivusus hilisemalt, nt juhatuse liikmete välja vahetamata jätmisel või Finantsinspektsiooni ettekirjutustele reageerimata jätmisel olid juba järelmid, mis faktiliselt järgnesid tema aktiivsele teole ja seega ei muuda need Tiiu Järviste tegu tegevusetuseks nagu on leidnud Harju Maakohus.

7(49)

omastamise realiseerida. Tiiu Järvistel ja AŠl puudus mistahes juurdepääs omastamise objektiks olevatele rahalistele vahenditele ning seda omanud Andrii Danchak ei olnud plaanis osaline. Väidetud kuriteo plaani arutamine isikute vahel, kellel puudub võimalus selle realiseerimiseks, ei ole karistatav tegevus. Kuriteo plaani välja mõtlemine ja arutamine on ettevalmistamine, kui sedagi. Tiiu Järvistele etteheidetav tegevus ei jõudnud kunagi katse staadiumi. Väidetava omastamise objektiks BIB kontol olnud rahalisi vahendeid ei kantud sinna eesmärgiga need omastada, vaid tulenevalt asjaolust, et GFC tegevusluba tühistati ning Eestis ei olnud võimalik kontosid avada, kuid oli vaja leida võimalus klientidele raha tagastamiseks. Otsuse BIB kontol olnud rahaliste vahendite jäägi kandmiseks PayAlly Limited kontole tegi Andrii Danchak tulenevalt BIB teenustasu ühepoolsest tõstmisest ebamõistlikult suureks. Kande eesmärk oli võimaldada PayAlly Limited kontolt tagasimakseid klientidele. Sellega tegeles Andrii Danchak iseseisvalt. Tiiu Järviste tegevuses puudub omastamise subjektiivne koosseis. Ka Tiiu Järviste eesmärk peale GFC tegevusloa tühistamist oli leida võimalusi GFC kontodele jäänud rahade tagastamiseks klientidele ning ta tegi selleks ka reaalseid toiminguid. 6.3 Kohus asus seisukohale, et Tiiu Järviste pani rahapesu toime tegevusetusega ehk nõukogu liikmena passiivseks jäämisega (vt otsuse lk 114). Kaitsjad leiavad, et kohtu põhjendused eeltoodu tuvastamisel on olnud vastuolulised ning jätnud õhku kõrvaldamata kahtlused Tiiu Järviste süüküsimuses. Tiiu Järviste ei ole rikkunud ÄS §-st 316 lg 1 tulenevaid kohustusi, vaid on toiminud viisil, nagu keskmine kohusetundlik isik oleks analoogses olukorras käitunud, st on täitnud temalt nõukogu liikmena nõutava tegevuse. Tiiu Järviste täitis nõukogu liikmelt oodatava hoolsuskohustuse GFC üldise tegevuse vastavusel seadusega. Nõukogult ei saa oodata juhatuse pädevuses ja vastutusalas olevate tegevuste ülevõtmist. Nõukogu ülesandeks on korraldada juhatuse tegevus viisil, et oleks tagatud äriühingu seaduslik toimimine. Selleks on Tiiu Järviste toiminud mõistlikult eeldataval viisil või teinud oodatust enamgi. 6.4 Nähtuvalt süüdistuse tekstist endast, oli GFC-s juhatuses määratletud konkreetsete ülesannetega isikud. Refereeritud tõenditest nähtub, et GFC juhatus korraldas GFC igapäevast majandustegevust, olid väljatöötatud vajalikud süsteemid ning kord, kuidas kliente teenindada ning kliendimakseid teostada ja nendest ka reeglina lähtuti ning süsteemid toimisid. Tegevuseks seaduslik raamistik seega eksisteeris. Kohus on tunnistajate ütlustele tuginedes viidanud, et kõik ülekuulatud GFC-s töötanud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et Tiiu Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116). 6.5 Kaitsja juhib tähelepanu, et 13.06.2019 kõnega SG ja Tiiu Järviste vahel näitab, et teave väidetavast puudulikust tööst jõudis Tiiu Järvisteni ca aasta peale rahapesu episoodi. Seega ei saa viidatud tõendist tuletada põhjuslikku seost Tiiu Järviste tegemata jätmise ja rahapesu toimepanemise vahel 2018 aasta suvel. Tiiu Järvistele ei ole objektiivselt etteheidetav tegevusetus igapäeva majandustegevuse raames tekkinud situatsioonis(des), kus AML töötaja makset ei kinnita ning sellega tegeleb edasi juhatuse liige isiklikult. Seega ei ole Tiiu Järvistele etteheidetav ka teadmatus Crosspoint Ltd kliendiks saamise ja maksete teostamisega seotud detailsetest asjaoludest, millised kohus on välja toonud otsuse lehekülgedel 46-78, kuivõrd kirjeldatud tegevused on spetsiifilised vastavate töötajate pädevusse kuuluvad igapäevased üksikküsimused. Kuigi kohtu hinnangul saadi aru sellest, et AŠ roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita (vt otsuse lk 22), siis iseeneses kirjeldatud asjaolud ei viita, et AŠ sellise tegevuse võimaldamine oleks soodustanud rahapesu toimepanemist, seega ei ole etteheidetav ka Tiiu Järvistele antud kontekstis järelevalve teostamata jätmine. Enamgi veel, kuigi kohtuotsus sisaldab läbivalt üldsõnlisi viiteid mingite

8(49)

rahapesukahtlaste tehingute võimaldamisele, siis hoolimata asjaolust, et GFC oli FI mitmete kontrollide objektiks, ei ole tuvastatud konkreetselt ühtegi teist rahapesukahtlast tehingut ei hiljem ega varem kui ainult selle ühe kliendiga Crosspoint Ltd seoses aastal 2018. Siinkohal tasub märkida sedagi, et AŠ tegutsedes GFC-s pidevalt konsulteeris LRga tegevuse korraldamisel. Selles valguses on alusetu kohtu järeldus justkui Tiiu Järviste lubades AŠl äriühingut juhtida võimaldas toime panna rahapesu. 6.6 Kohus on leidnud, et kuigi võib ka nõustuda kaitsja seisukohaga, et Tiiu Järvistel justkui puudus põhjus kahelda GFC tegevuse õiguspärasuses, sest nii jooksvalt tähtsust omavate küsimuste lahendamisel kui ka tegevuskavade väljatöötamisel kaasati professionaalsed advokaadibürood ja juriidilise nõustajana vandeadvokaat LR, siis on kohtu hinnangul üksnes sellest vähe.(vt otsuse lk 117-118). Millist täiendavat aktiivset tegevust oleks pidanud Tiiu Järviste teostama, et seda piisavaks pidada, kohus ei täpsusta. Seega kohus, ühest küljest kaitsja väidetega nõustudes, samas teisalt neile vastu vaieldes, jätab nii mitmeski kohas täpsustamata, millele sisuliselt kohtu vastuväited tuginevad. Ehk paljuski jääb kohtu mittenõustumine paljasõnaliseks. Selliselt on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. 6.7 Kohus küll nõustub, et eeskirjad ja reeglid eksisteerisid, nendega tegeleti professionaalsete nõustajate abiga, kuid siiski jäid need kasutajatele segaseks. Ehk kohtu põhietteheide ei ole mitte reeglite puudumises, vaid neist arusaamises ja reaalses rakendamises. Reeglitest arusaamisvõime on personaalne, subjektiivne kriteerium. Konkreetsete kasutajate tasandil reeglitega tegelemine ning nende kommunikeerimine on juhatuse ülesanne. Nõukogu tasandil oli õigustatult teadmine, et reeglid eksisteerivad. Tõenditest ei nähtu, et nendest arusaamise probleem oleks Tiiu Järvisteni jõudnud, seega puudus tal kohustus või ka võimalus reageerimiseks ning seda ei saa nõukogu liikmelt mõistlikult ka eeldada. Samuti ei nähtu kohtu käsitlusest, et Tiiu Järviste oleks olnud teadlik, et olemasolevaid nõudeid ja reegleid ei rakendata, mistõttu ei ole temale ka võimalik ette heita selles osas reageerimata jätmist. Kohus ei näe probleemi mitte selles, et koolitusi poleks tehtud, vaid nende sisulises pooles. Ka viidatud kohtu põhistuse pinnalt ei ole põhjust teha etteheiteid nõukogu kui järelevalve organi tegevusele, vaid kui, siis üksnes koolitusi rakendavale organile. Ühtlasi on põhjust kahelda kohtu järeldustes koolituste piisavuse või põhjalikkuse osas. Nimelt nagu nähtub varasemalt tsiteeritud tunnistaja HS ütlustest, viidi rahapesualaseid koolitusi läbi ka Rahapesu Andmebüroo spetsialisti poolt, millisel juhul justkui võiks eeldada, et koolitus oli siiski sisuline. Selliselt ei vasta kohtu järeldused tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised. 6.8 Tiiu Järvistele ette heidetud ka seda, et ta lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele FI ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid. Seega Tiiu Järvistelt oodatav tegevus oleks olnud juhatuse liikmete muutmine ning rahapesu eest vastutavate juhtivtöötajate asendamine. Kaitsja poolt viidatud tõendite pinnalt ei saa ette heita siseauditile ja esimesele kontrollile reageerimata jätmist või probleemidega mitte tegelemist. Rahapesu toimus süüdistuse väidete kohaselt perioodil 30.01.2018-07.06.2018. Teist kohapealset kontrolli, mille lõppaktis (nn Kontrollakt 2 on koostatud 04.02.2019) heideti ette neid tegevusi, millele ka süüdistus tugineb, viidi läbi 09.07.-03.08.2018. Kuigi kontrolli läbiviimise ajal võidi kontrollida ka varasemaid perioode, siis Tiiu Järvistele tehtava etteheite kontekstis on oluline Tiiu Järviste tegevus just kontrolli läbiviimise ajal, mil ilmnesid kõik need asjaolud just kontrolli käigus. Ehk Tiiu Järviste sai FI etteheidetele reageerimata jätta siiski nende esitamisel ja nendest teada saamisel, mitte varem. 6.9 Objektiivselt ei ole viidatud etteheiteid võimalik teha Tiiu Järvistele, sest Tiiu Järviste jaoks ilmnesid kirjeldatud asjaolud hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu. Süvenemata

9(49)

detailselt igapäevasesse majandustegevusse ei oleks olnud võimalik kirjeldatud asjaolusid tuvastada (asumata siinkohal vaidlusesse selle üle, kas need tähelepanekud on õiged või mitte, kuivõrd otsuse vaidlustamise protsess on pooleli ning puudub jõustunud kohtulahend nimetatud küsimustes). Kuivõrd igapäevaselt nii nõukogus kui ka juriidilise nõustajana oli tegev LR ning Tiiu Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut, ei ole Tiiu Järvistele etteheidetav nõukogu liikmena kohustuste täitmata jätmine, vähemalt enne kontrollakti nr 2 koostamist. Tiiu Järviste omamata ise spetsiifilisi teadmisi valdkonnast ning kujundades GFC tegevust koostöös erialaspetsialistidega, tegi kõik endast oleneva, et GFC tegevus toimiks reegleid järgides. See, et igapäevase tegevuse tasandil oli nõukogu liikmena aktiivne ainult LR, ei tähenda, et Tiiu Järviste üldse oma rolli ei täitnud ja usaldas LRt pimesi nagu kohus on ette heitud. Tiiu Järviste täitis nõutaval määral nõukogu liikme kohustusi, osaledes nõukogu koosolekutel ja nõukogu poolt otsuste vastuvõtmisel ning sekkudes, kui ilmnesid probleemid, millised vajasid nõukogu liikme reaktsiooni. 6.10 Kohus on etteheidetes nõukogu tööle refereerinud 17.05.2019 telefonikõne Tiiu Järviste ja LR vahel (26.11.2019.a jälitustoimingu protokoll koos CD plaadiga; T10 kd, tl 68-92). Kohtu tõlgendusega refereeritud kõnest päris nõustuda ei saa. Konkreetse tõendi pinnalt teha üldistavat järeldust, justkui nõukogu ei toiminud ning selle ülesannetega tegeles hoopis AŠ, ei ole vähemalt kahtlusi kõrvaldamata võimalik. Selliselt on kohus jätnud kahtlused kõrvaldamata ning tõlgendanud need Tiiu Järviste kahjuks. 6.11 Süüdistuse etteheite valguses, et Tiiu Järviste ei asendanud juhatust väärib märkimist järgnev. Tiiu Järviste sai Andrii Danchaki nn mittesobivusest juhatuse liikmeks teada 13.06.2019 telefonikõnest SGga, kus viimane Andrei Danchaki suunal etteheiteid tegi. Selleks hetkeks oli GFC tegevusluba juba tühistatud ning Andrii Danchak tegeles aktiivselt n-ö tagajärgedega, sh võimaluste otsimisega klientidele raha tagastamiseks. Sealjuures oli tolleks hetkeks Andrii Danchak ka ainukeseks juhatuse liikmeks, SG volitused lõppesid 12.06.2019. Olukorras, kus sisuliselt valitseb äriühingu tegevuses korralik kaos tegevuse peatamisega kaasnevate probleemide näol ning nende probleemidega on vaja operatiivselt ja igapäevaselt tegeleda ning Andrii Danchak on nendega sisuliseks tegelemiseks, so teadmiste ja kogemuste pinnalt ainukeseks isikuks, on ilmselt igale mõistlikule kõrvalseisjale selge, et juhatuse liikme vahetamine ei ole just kõige otstarbekam tegevus ning see oleks iga ettevõtja jaoks viimane toiming, millele mõelda. Kokkuvõttes saab seega tõdeda, et puuduvad tegevused, mida Tiiu Järviste oleks pidanud tegema, et süüdistuses etteheidetud olukorda vältida. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik konstrueerida ühtegi täiendavat tegevust, mida Tiiu Järviste oleks kohustatud olnud tegema temalt oodatava tegevusena nn garandi mõttes. Eeltoodust tulenevalt oli Tiiu Järviste täitnud seadusest tuleneva kohustuse korraldada GFC juhtimine vastavalt nõuetele vähemalt keskmiselt oodatava kohusetunde ja hoolsusega ning etteheidetud rahapesu episoodil puudub põhjuslik seos Tiiu Järviste tegevusega (tegevusetusega). 6.12 Kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes kuriteo selline toimepanemine, mille puhul isikud on kuriteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena, kes on kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikkusest sõltuvusest ehk kuriteo toimepanemises teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Praktiliselt tähendab see, et grupis tegutsevad isikud on võrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna ning kuriteo õnnestumine sõltub igaühe teopanusest. Etteheite põhisisu tuleneb tema väidetavatest tegemata jätmistest nõukogu liikmena, mis viis rahapesuni.

10(49)

6.13 Käsitlemaks isikut grupis rahapesu toimepanijana, ei piisa seega üldisest teadmisest, et sisekorda ja tööd reguleerivad eeskirjad ja protseduurireeglid ei vasta nõuetele ning neid ei järgita, vaid süüdlane peaks otseselt omama teadmist konkreetsest rahapesutehingust või vähemalt kliendist. Seega tuleb konkreetsel juhul täiendavalt tõendada, et Tiiu Järviste oli ka teadlik just Crosspoint Ltd poolt teostatud rahapesu tehingutest ning tema väidetavad tegemata jätmised nõukogu liikmena olid seotud konkreetse rahapesu toimepanemisega, st soodustasid seda. Sõltumata konkreetsest rahapesu vormist on vastutuse eeldus teadmise olemasolu vara kuritegelikust päritolust, st süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et vara allikaks on kuritegelik tegevus. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui pidada võimalikuks, et Tiiu Järviste oli teadlik üldiselt, et esineb puudusi rahapesu reeglite järgimises või rakendatavad eeskirjad ja sisekorrad ei ole nii selged, kui peaksid (nagu FI on kontrollaktis 2 väitnud) ja jäi selles olukorras passivseks, ei saa sellest tuletada automaatselt tahtlust panna toime konkreetset rahapesu episoodi. 6.14 Kaitsjate hinnanul on kohus ebaõnnestunud Tiiu Järviste tegevuse subjektiivse koosseisu sisustamisel. Puuduvad tõendeid, mille põhjal oleks Tiiu Järviste osas võimalik teha järeldusi, et ta oli kursis Crosspoint Ltd tehingutega. Vastupidi - uuritud tõendite pinnalt on ainuke järeldus, et Tiiu Järviste ei olnud enne käesolevat kriminaalmenetlust kliendist Crosspoint Ltd ja jaht „Alexandra“ müügist ning sellega seotud toimingutest GFC töötajate poolt midagi kuulnud ega pidanudki olema. 6.15 Kohus on Tiiu Järviste tahtlust tuvastades teinud tõenditest ebaõigeid ja enda varasemate seisukohtadega vastuolus olevaid järeldusi. Kohtu hinnangul annavad pealtkuulatud kõned ja vestlused tervikpildi sellest, milline oli GFC töökorraldus ja erinevate isikute roll (vt otsuse lk 89). Kaitsjad nõustuvad põhimõtteliselt, et hilisemalt pealtkuulatud kõnedest on võimalik teha koosmõjus teiste tõenditega järeldusi GFC töökorralduse ja isikute rollide osas ka rahapesu toimepanemise ajale, kuid oma sisult kaitsjate järeldused samadest tõenditest lahknevad kohtu omadest diametraalselt. Kohus on otsuses välja toonud kõned, millistest kohtu hinnangul nähtub Tiiu Järviste teadlikkus rahapesukahtlastest tehingutest ning osalemine GFC igapäevases tegevuses. Kaitsjad sellise kohtu seisukohaga ei nõustu ning toovad ära enda seisukohad ja tõlgendused toimunud vestlusete osas. Kogumis viidatud kõnedest ei saa kuidagi teha järeldust, et Tiiu Järviste oli kursis GFC tegevusega Crosspoint Ltd tehingute ajal ega ka seda, et ta sellisest kliendist üldse teadlik oleks olnud. Vastupidi, kohtu tsiteeritud kõnedest tulenevad ka asjaolud, et Tiiu Järviste ei olnud GFC klientide ja tegevustega kursis enne FI kontrolli 2018 ega kuskil ei mainita kunagi klienti Crosspoint Ltd. Seega on kohus jätnud kirjeldatud vastuolud täielikult tähelepanuta ning tuginenud järeldustes üksnes sellele, mis kinnitaks süüdistuse positsiooni. 6.16 Tunnistajate ütlustest nähtub, et Tiiu Järviste ei osalenud igapäevaselt GFC tegevuses. St ei viibinud kontoris, ei omanud isegi sissepääsuks ukskaarti, ei jaganud töökäske ega korraldusi ning ei olnud teadlik üksikutest klientidest ja nendega seotud toimingutest ning tihedamini käis Tiiu Järviste kontoris pärast 2018.a suvel toimunud FI kontrolli ning eriti pärast seda, kui FI poolt oli kontrolli teostamise akti projekt üle antud. Eraldi tasub siin välja tuua Andrii Danchaki ütlused. Kohus on neist tõenditest teinud järelduse, et eranditult kõik tunnistajana ülekuulatud isikud kinnitavad nagu ühest suust, et Tiiu Järviste ei osalenud GFC igapäevatöös ja ei andnud neile korraldusi (vt otsuse lk 116-117). Kohus on ka tuvastanud, et 10.01.2020 e-kiri tõendab, et Tiiu Järvistel puudus ligipääs GFC andmebaasi (vt otsuse lk 104). 121. Samuti ei ole kohus pidanud usaldusväärseks FI kontrollaktis toodud andmeid selle kohta, et Tiiu Järviste on regulaarselt sisenenud ja olnud aktiivne GFC internetipangalahenduse kaudu. Kohtu hinnangul tunnistaja VT ja asjatundja MV ütlused

11(49)

tõendavad, et FI poolt tehtud järeldused GFC töötajate liikumiste kohta iGFC internetipangas, so IP-aadresside osas, on valed (vt otsuse lk 83). Seega kohtus uuritud tõendite kogumist tulenevalt ei saa Tiiu Järviste teadlikkusest GFC tegevusest peale FI kontrolli teostamist teha automaatselt tagasiulatuvaid järeldusi teadlikkuse osas enne FI kontrolli. Tõendite kogum kinnitab, et Tiiu Järviste aktiviseerus FI 2018 kohapealse kontrolliga seoses ning ei olnud teadlik GFC probleemidest ega ka klientidest, sh Crosspoint Ltd-st rahapesu toimepanemise ajal, so ühegi tõendiga ei ole tuvastamist leidnud, et Tiiu Järviste oleks süüdistuses etteheidetud perioodil teadnud tehingutest Crosspoint Ltd-ga. 6.17 Kohus väljendab veendumust selles, et Aleksei Dremov, Andrii Danchak ja Tiiu Järviste tegutsesid Crosspoint Ltd rahapesutoimingute tegemisel ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures saades aru, et igaühe panus on oluline rahapesu õnnestumiseks. Otsuses puudub tõendite analüüsile tuginev käsitlus sellest, kuidas on Tiiu Järviste osas kohus jõudnud järeldusele, et ta oli teadlik kliendist Crosspoint Ltd ja selle rahapesukahtlastest tehingutest. Kohus ei ole nõuetekohaselt motiveerinud tahtluse tuvastamist Tiiu Järviste tegevuses ning kohtu veendumuse tekkimine ei ole lugejale jälgitav. Tiiu Järviste seostamine Crosspoint Ltd rahapesutehingutega on jäänud väga kaudseks ja umbmääraseks. Kui Andrii Danchaki, Andrei Dremovi ja isegi AŠ (kes ei ole antud asjas süüdistatavana kohtu all) puhul on kohus pidanud vajalikuks esitada konkreetsetest tõenditest tulenevate asjaoludega seostatud käsitluse tahtluse tuvastamiseks (vt otsuse lk 68-70, 73, 76-78), siis Tiiu Järviste puhul selline analüüs puudub. Analüüsi puudumine on kaitsjate hinnangul põhjendatav asjaoluga, et ühegi tõendiga ei ole tuvastamist leidnud, et Tiiu Järviste oleks süüdistuses etteheidetud perioodil teadnud tehingutest Crosspoint Ltd-ga. 6.18 Tiiu Järviste teadmatust Crosspoint Ltd rahapesukahtlastest tehingutest toetavad ka objektiivsed asjaolud. Süüdistuses on kirjeldatud, et Crosspoint Ltd-le konto avamisel jäeti vormistamata tavapärased protseduurid, st prokuratuur möönab sisuliselt, et tavapäraselt GFC-s protseduurid toimisid, kuid konkreetse kliendi puhul jäeti need vormistamata. Samuti, et andmetes näidati riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Süüdistus heidab ette sedagi, et AML töötaja ML küsis täiendavaid selgitusi, kuid neid ei saanud. Ehk siis juba puhtformaalselt süüdistuse teksti pinnalt sisaldas vaidlusalune tehing sellega seotud osaliste detailseid tegevusi, millised on tööülesannete põhised ja spetsiifilised ning millistest ükski nõukogu liige ei pea teadlik olema ega neid kontrollima. Selleks, et nii n-ö rohujuure tasandil tehingusse süveneda, peaks olema kuskilt või kelleltki väga selge indikatsioon, et konkreetne tehing vajaks järelevalve organi tähelepanu. Üksnes tavapäraselt nõukogu liikme kohustust täites on välistatud sellise detailsuse astmega igapäeva tegevusega kursis olemine. 6.19 Tasub märkida sedagi, et jahiga tehingute tegemisel oli kasutatud professionaalse vahendaja abi ning dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud (tegelik omanik Crosspoint S.A. ja tehingute osaline Crosspoint Ltd), mis oluliselt hõlbustab eksitamist ning minimeerib kahtluse rahapesu osas. Seega oli konkreetsel juhul juba objektiivselt kirjeldatud tehioludest tulenevalt rahapesukahtluse tuvastamine keskmisest keerukam ja seda kinnitab ka asjaolu et võltsingut ei tuvastanud samade dokumentide alusel registreerimist toimetanud ametiasutused. Lisaks, ka FI ei näinud algselt probleeme kliendis Crosspoint Ltd. Isegi juhul, kui Tiiu Järviste oleks kaitsja poolt viidatud andmetega tutvunud (mida ta ei teinud), ei oleks ka temal nende pinnalt pidanud automaatselt tekkima võimalikku rahapesukahtlust. Ehk etteheidetud episood ei olnud nii ilmne, et detaili minemata see silma oleks pidanud jääma. 6.20 Märkimist väärib seegi, et süüdistuse tekstist ei nähtu konkreetselt, millal väidetavalt tekkis Tiiu Järvistel tahtlus rahapesus osalemiseks (selle aktsepteerimiseks). Selge on see, et

12(49)

seda ei saa seostada konkreetse kliendi Crosspoint Ltd teenindamisega, sest seda ei ole ka süüdistus püüdnud väita, et konkreetse kliendi vastuvõtmise asjaoludest oleks Tiiu Järviste jooksvalt teadlik olnud. Seega tuleb taaskord süüdistust tõlgendada. Süüdistuses tulnuks ära näidata ja ka tõendada, millal konkreetselt Tiiu Järviste teiste süüdistatavatega saavutas kokkuleppe rahapesu toimepanemiseks ja milles see kokkulepe seisnes, et saaks teha järeldusi Tiiu Järviste tahtluse osas rahapesu toimepanemiseks või selle aktsepteerimiseks. Kohus sellele puudusele mingit tähelepanu pööranud ei ole. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud analüüsist, et puuduvad mistahes otsesed tõendid Tiiu Järviste puutumuse kohta konkreetse rahapesu episoodiga. 6.21 PS § 22 lg 1 ja 2 eesmärk on süütuse presumptsiooni põhimõtte sätestamine Eesti õigusruumis. Süütuse presumptsiooni lahutamatuks osaks on ka kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõte (in dubio pro reo). Selliselt tuleb KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada alati tema kasuks Süüteomenetluse raames peavad süüteo faktilised asjaolud olema tuvastatud tõsikindlalt, mitte hüpoteetiliselt. Juhul, kui ei suudeta kõrvaldada kahtlusi, et isik pani toime tahtliku kuriteo, tuleb neid kahtlusi käsitleda süüdistatava kasuks tõlgendavate kõrvaldamata kahtlustena KrMS § 7 lg 3 mõttes. Eeltoodud põhimõtted on kohus Tiiu Järviste süüditunnistamisel põhjendamatult kõrvale jätnud ning selliselt on kohus rikkunud oluliselt menetlusnorme KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis väljendub põhjendamiskohustuse rikkumises.

13(49)

7.3 Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tiiu Järvistel grupis koos AŠga puudus objektiivselt võimalus isegi teoreetiliselt süüdistuses kirjeldatud viisil kuriteo toimepanemiseks, sest neist kummalgi ei olnud juurdepääsu BIB kontole. Laskumata siinkohal vaidlusesse süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude paikapidavuse üle (seda teeme alljärgnevates punktides), siis isegi kui eeldada nende õigsust, ei ole etteheidetud viisil AŠ ja Tiiu Järviste poolt kahekesi võimalik omastamise katset toime panna. Grupis kuriteo toimepanemisel tegutsevad isikud ühiselt ja kooskõlasatult vastavalt teoplaanile, milles igal grupi liikmel on kindel roll ja igaühest sõltub koosseisu realiseerimine. Vaidlust ei ole asjaoludes, et nii Tiiu Järvistel kui ka AŠl puudus juurdepääs ja võimalus BIB kontol asuvate rahaliste vahendite arvelt toimingute tegemiseks ja seda ei heida neile ka süüdistus ette. Ehk isegi juhul, kui nad kahekesi jõudsid kokkuleppele, et pööravad ühiselt ja kooskõlastatult BIB kontol olevad rahalised vahendid ebaseaduslikult enda kasuks, siis kummalgi neil puudus reaalselt isiklikult võimalus sellise tegevuse realiseerimiseks. Väidetava teoplaani realiseerimiseks ehk vahetult kuriteo toimepanemisele asumiseks tulnuks kaasata seetõttu ka kolmas isik, kellel on kontole juurdepääs, so Andrii Danchak. Seega olnuks BIB kontolt raha omastamise katset võimalik toime panna üksnes kas grupis koos Andrii Danchakiga või vahendliku täieviimise mõttes Andrii Danchaki vahendina ära kasutades. Andrii Danchakile ei ole etteheidetud koos Tiiu Järviste ja AŠga grupis omastamise katse toimepanemist ning ka tõenditest tulenevalt ei tegutsenud Andrii Danchak eesmärgiga BIB kontol olevad rahalised vahendid pöörata Tiiu Järviste ja AŠ kasuks. 7.4 Kaitsjad nõustuvad, et Andrii Danchaki poolt omastamise episoodis antud ütlused on usaldusväärsed, haakuvad teiste tõenditega ning neile tuleb otsuse tegemisel tugineda. Arvestada tuleb 22.07.2019 kõnet Tiiu Järviste ja Andrii Danchaki vahel. Tõenditest tulenevalt on tõsikindlalt tuvastatud, et kontojäägi kandmine summas 7 811 153, 59 eurot Payally Ltd kontole oli esiteks Andrii Danchaki otsus ning teiseks see otsus oli tingitud BIB poolsest muudatusest tõsta teenustasu ebamõistlikult kõrgeks. Payally Ltd kontolt oleks edasi tehtud kandeid klientidele. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millisest nähtuks esiteks, et käsu Payally Ltd kontodele kande tegemiseks andis AŠ, et see oleks olnud tema otsus, nagu süüdistuses on märgitud ning teiseks, et oleks olnud plaan see summa Payally Ltd kontolt edasi liigutada AŠ või Tiiu Järviste kasuks. 7.5 Süüdistusest ega tõenditest ei tulene ka Andrii Danchaki ärakasutamist kuriteo täideviimisel nn vahendina KarS § 21 lg 1 mõttes. Seejuures süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi ei ole kohtul võimalik isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum Süüdistuses puuduvad mistahes viited Andrii Danchakile omastamise katse toimepanemisel, seega ei ole võimalik Tiiu Järvistele omistada koosseisu realiseerimist ka vahendliku täideviimise vormis. Refereeritud tõenditest nähtub selgelt, et puudus tegevus, milline oleks suunatud vahetult omastamise objektiivse koosseisu realiseerimisele ehk väidetav Tiiu Järviste ja AŠ teoplaan ei jõudnud kunagi katsestaadiumi, mistõttu kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. 7.6 Tiiu Järviste ja AŠ väidetav plaan omastamiseks ei jõudnud kunagi jutu tasemelt kaugemale, isegi mitte ettevalmistamise mõttes konkreetse teoplaani välja töötamiseni. Nähtuvalt kohtu põhjendusest nõustub Tiiu Järviste ega takista mingit umbmäärast plaani saata raha kuhugi, kus see kaob. Puudub seos või reaalne tegevus kande tegemisega PayAlly Limited kontole, mida omastamisena on süüdistuses ette heidetud. Maakohus refereerib 11.06.2019 vestluse lõpus Tiiu Järviste poolt märgitut, kuid kuidas see haakub klientide raha omastamise plaaniga, jääb arusaamatuks. Kuidas jõuab kohus järeldusele, et viidatud lause tõendab konkreetselt omastamise toimepanemist, ei ole mõistetav.

14(49)

7.7 Kaitsjatel jääb selgusetus, kuidas seostub arusaam plaanist PayAlly Limited kontole ülekande tegemisega, milline on konkreetne Tiiu Järviste tegevus, mis realiseeriks kuriteo koosseisu. Kohtu kokkuvõtvad järeldused on sisutühjad ning lähevad vastuollu ka kohtu varasemate järeldustega. Kohtu järeldus, justkui kattuks teoplaan tegelikult tehtud tehingutega, viidates 4 miljoni kandmisele Venemaale Nevski panka, on täiesti asjakohatu, sest süüdistuses etteheidetud teoplaan ei käsitle kannet Nevski panka, mistõttu viidatu ei tõenda ühtegi süüdistuses esitatud faktilist asjaolu. Vastuolus on varasemalt analüüsitud tõenditega kohtu järeldus, justkui on tõendatud, et AŠ planeeris BIB kontoga tehtavaid toiminguid ja selle kaudu klientide raha omastamist. Ühtlasi ei tulene kohtu sellekohane järeldus ühestki uuritud tõendist. Kohus ei ole seega suutnud välja tuua ühtegi toimingut, milline oleks suunatud BIB kontol olevate rahaliste vahendite omastamisele Tiiu Järviste poolt, vaid jutt käib üksnes umbmäärasest AŠ plaanist ja selle toetamisest. Kuivõrd AŠ plaan ei jõudnud kunagi lobisemise tasandilt kaugemale ja piirdus ideeks olemisega AŠ peas, ei olnud Tiiu Järvistel objektiivselt võimalik ka omastamise toimepanemist toetada. 7.8 Isegi plaani tasemel ei jõutud selleni, et Andrii Danchakil, kui ainukesele isikul, kes oleks saanud koosseisu realiseerida, oleks viidatud plaanis olnud konkreetne roll täita. Kirjeldatud mõttevahetusi plaanist ei saa pidada isegi kuriteo ettevalmistamiseks, rääkimata kuriteo katsest. Õigusteoreetiliselt algab katse hetkest, mil isik vahetult alustab kuriteo toimepanemist. Konkreetses kaasuses, kus etteheiteks on kontolt rahaliste vahendite omastamine tähendaks see, et sooritatakse toiming, milline on vahetult suunatud kontol olevate rahaliste vahendite arvelt kande tegemiseks (nt maksekorralduse koostamine). Nagu eelpool kirjeldatud, siis tõenditest tulenevalt Andrii Danchak ei olnud omastamises osaline ega vahend, seega tema poolt maksekäsu tegemine BIB kontolt PayAlly Ltd kasuks ei ole vaadeldav omastamisele suunatud vahetu teona. Seega jääb õhkus küsimus, milline on see konkreetne vahetu toiming, mis oli suunatud omastamise toimepanemisele, mida saaks ette heita Tiiu Järvistele? 7.9 BIB konto kasutamise eesmärk ei olnud rahaliste vahendite omastamine, nagu süüdistuses on ette heidetud, vaid leida võimalusi ka peale tegevusloa tühistamist GFC kontodele n-ö kinni jäänud rahadega kliendi kasuks maksete tegemiseks. Eesmärk oli klientidele raha tagastada ning sellest eesmärgist hälbimist ei ole ka kohus tõendite pinnalt tuvastatud. Kohus on tõendite avamisel lugenud tuvastatuks asjaolud, millised kinnitavad reaalseid tegevusi klientidele raha tagastamise eesmärgil. Sisuliselt seega kohus möönab, et BIB kontol ei toimetatud AŠ juhiseid mööda ega loodud olukorda, kus oleks osutunud võimalikuks BIB kontol olevate rahaliste vahendite omastamine. Vastuoluliselt eeltoodud järeldustega jõuab kohus otsuse leheküljel 146 siiski tõdemuseni, et ei nõustu Tiiu Järviste kaitsja seisukohaga, et BIB-s konto avamine ei olnud suunatud klientide rahaliste vahendite omastamisele. Selliselt ei tugine kohtu järeldus varasemalt tuvastatud asjaoludele ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Eeltoodust tulenevalt, jättes kohaselt täitmata otsuse põhjendamise nõude, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes 7.10 Omastamise katse etteheite kontekstis tuleb märkida, et kaastäideviimise subjektiivseks eelduseks on kooskõlastatud tegutsemine. Kaastäideviimisena on vaadeldav üksnes kuriteo selline toimepanemine, mille puhul isikud on kuriteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena, kes on kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikkusest sõltuvusest ehk kuriteo toimepanemises teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu . Ühtegi nimetatud asjaolu ei ole võimalik Tiiu Järviste käitumises tuvastada.

15(49)

7.11 Omastamine eeldab subjektiivses mõttes tahtlus. Tunnistaja SG ütluste kohaselt tundus Tiiu Järviste olevat väga mures, et saaks klientidele raha tagasi ja üritas leida viise, kuidas seda raha tagastada saaks. Kohus on leidnud, et kuigi SG ütlused kinnitavad justkui Tiiu Järviste soovis klientidele nende rahasid tagastada ja otsis selleks ka aktiivselt võimalusi, siis läheb see vastuollu Tiiu Järviste pealtkuulatud vestlustes räägituga (vt otsuse lk 142, 2. lõik). Sellega ei saa nõustuda. Kohus on põhjendamatult lähtunud üksnes pealtkuulatud kõnedes väljendatust. Ühtlasi Tiiu Järviste soovile klientidele raha tagastada viitas oma ütlustes korduvalt ka Andrii Danchk, sealjuures, et Tiiu Järviste leidis, et peab proovima võimalikult kiiresti raha tagastada (vt eelpool refereeritud Andrii Danchaki ütlusi). Seega on kohtumenetluses uuritud tõenditest tulenevalt ilmne, et Tiiu Järviste sooviks ja isegi mureks oli GFC klientidele raha tagastada ja seda võimalikult kiiresti. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tiiu Järviste puhul võimalik rääkida ka subjektiivse koosseisu esinemist.

16(49)

GFC klientidega, eriti aga kliendiga Crosspoint Int Ltd. Kõnest ei nähtu ka see, millise äriühinguga või millise tehinguga seotud vahendustasust räägitakse 2019.aastal. Seega ei vasta kohtu järeldused faktilistele asjaoludele. Samuti kohtu järeldusest antud kõne kohta, ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus jõuab kõne pinnal järeldusele, et Š andis GFC töötajatele korraldusi maksete kontrollimata jätmiseks või kahtlaste maksete läbilaskmiseks. 8.3 Kohtu tsiteeritud jälitustoimingu protokolli kõne 15.01.2019.a kell 15:17, milles suhtlevad LR ja AŠ (04.03.2020.a jälitustoimingu protokoll koos CD-plaadiga; T10 kd, tl 97-382) on kohtu järeldus meelevaldne ja ei vasta tuvastatud asjaoludele, kuna antud juhul rääkis Š taaskord GFC-d lepingu alusel esindanud advokaadi LRga ja suheldi advokaadibüroole arve tasumisest, osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole kohtu järelduseni jõudmine ka arusaadav ega jälgitav, mis põhjusel kohus leidis selle põhjal, et „AŠl oli GFC-s määrav roll kõiges“. Ainuüksi viimasena tsiteeritud kohtu väide on arusaamatu, kohtu mõttekäik pole jälgitav, kuidas see tõendab rahapesukuriteo toimepanemist 2018.a-l Andrii Danchaki poolt, kui antud kõne toimus 2019.aastal. Samuti ei saa viidatud kõne seostada Š poolt korralduste andmist seoses väidetava rahapesu toimepanemisega 2018.aastal. Samuti pole jälgitav järelduseni jõudmine kuidas õigusteenuse eest esitatud arve tasumise üle otsustamine, annaks aluse väita, et isikul on „määrav roll kõiges“. Seega nähtub eelviidatud tsitaatidest selgelt, et ükski kohtu poolt, otsuses kajastatud tõend, ei kinnitanud korralduste andmist ja survestamist Š poolt seoses klientidelt nõutavate dokumentidega, tehingute kinnitamisega, kontrolli ulatusega ja põhjalikkusega. 8.4 Ükski otsuses tsiteeritud tunnistaja ei saanud Š rollist täpselt aru, tehes vaid oletusi Š töö sisu ja rolli kohta GFC-s. Kohtus kõlanud ütlustest ilmnes vaid, et Š palus mõnikord mõnda klienti kiiremini kontrollida, kuid ükski isikuline tõend ei kinnitanud, et ta oleks palunud mõnda tehingut kinnitada ilma kliendi või tehingu poolte või esitatud dokumentide kontrollita. Kohus pole välja toonud ega analüüsinud, millised tõendid ja kuidas kinnitavad süüdistuses ja otsuses toodud järeldust selle kohta, et AŠ survestas GFC töötajaid ja andis korraldusi GFC töötajatele, seoses väidetava rahapesukahtlase tehinguga seotud kliendiga. Samuti ei nähtu otsusest, millised tõendid kinnitavad süüdistuse väiteid selle kohta, et „AŠ korraldusel teostati ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada.“ Antud süüdistuse väited ei leidnud kohtus tõendamist ja kohtu otsuses ei tooda välja, millised tõendid süüdistuse etteheiteid kinnitavad, kuigi kohus on süüdistusega nõustunud ja Andrii Danchaki, esitatud süüdistuse alusel, süüdi mõistnud. 8.5 Kohtu järeldused on otsuses vastuolulised. Nimelt kohus leidis otsuses lk 21-22, 93-95, 100, et Š andis korraldusi ja omas juhtivat rolli GFC-s. Samas on aga vastuolus eelneva järeldusega, kohus leidnud otsuse lk 106, et „Tõendamist on leidnud, et just Andrii Danchak oli see, kes Crosspoint Ltd tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi.“ Otsuse teksti pinnalt on arusaamatu, milliseid korraldusi ja kellele andis Š ja milliseid korraldusi ja kellele, andis Andrii Danchak ja kuidas need on seotud rahapesu süüdistuse sisuga. Seejuures kohtus ei leidnud tuvastamist ühegi tõendiga, et AŠ oleks andnud korraldusi GFC töötajatele või Andii Danchakile – lasta läbi mõnda kahtlast makset või jätta mõni dokument välja küsimata või panna toime rahapesukuritegu. Selliste tõendite olemasolu pole otsuses ka välja toodud, seega ei vasta otsus tuvastamist leidnud asjaoludele. Kohus on otsuses vaid nentinud, et Š üritas kiirendada kontrolli ja palus mõne kliendi kontrolli järjekorras ette tõsta (kliendi prioriteetsuse järjekorda muuta). Need faktid ei

17(49)

anna aga alust väita, et Š andis kellelegi korralduse jätta klientide, osapoolte ja tehingute taust kontrollimata. 8.6 Lisaks on oluline välja tuua, et kohus ei viita otsuses ühelegi tõendile, mis viitaks, et Andrii Danchak jättis, AML töötaja asendajana, midagi Crosspoint Ltd puhul kontrollimata. Kohus ei ole otsuses välja toonud, millised dokumendid jättis Andrii Danchak välja nõudmata kliendi Crosspoint Ltd käest ja millised täiendavad küsimused jättis esitamata kõrgendatud kontrolli meetmeid rakendades. Seega on kohtu otsus põhistamata. Siinjuures tuleb koheselt ka rõhutada, et Andrii Danchakile esitatud süüdistus ei vasta selles osas samuti nõuetele, kuna ka süüdistuses ei ole välja toodud, millised konkreetsed dokumendid jättis Andrii Danchak kliendilt välja nõudmata ja millise info kliendilt küsimata. Tegelikkuses on aga otsuses välja toodud tõendid, mis kinnitavad, et konto avamise süsteem vastas nõuetele ja kliendisuhte loomisel nõuti kliendilt dokumendid ja andmed, kuid selles ei osalenud Andrii Danchak, juhatuse liikmena. Süüdistus on ebakonkreetne ja arusaamatu ning pole võimalik ka aru saada, mis „süsteemi“ oleks Andrii Danchak pidanud looma või mida tegema, kuna klient Crosspoint tegelikkuses suunati täiendavasse kontrolli ja klienti käsitleti kui kõrgema riskiga klienti, kelle kontrollimisel rakendatigi kõrgendatud hoolsusmeetmeid. Nimelt tõendid kinnitavad, et AML töötaja asendaja, antud kliendi puhul Andrii Danchak, viis läbi kõrgendatud hoolsusmeetmed, vaidlusaluse kliendi kontrollimisel. Viidatud asjaolud on leidnud tõendamist GFC-s serveris ja meilikontodel salvestatud dokumentidega, kirjavahetusega ja Andrii Danchaki ütlustega. Seega ei vasta süüdistuse asjaolud ja otsuse järeldused uuritud tõenditele. 8.7 Nii süüdistuses kui ka otsuses on konkretiseerimata, mida peetakse silmas selle all, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid. Vastupidiselt viidatule on kohtus uuritud tõendid (e-kirjad ja kliendi poolt esitatud dokumendid ning kliendi poolt saadetud kirjalikud vastused, Andrii Danchaki poolt esitatud küsimustele) – üheselt kinnitanud, et antud kliendi kontrollimisel võeti kasutusele kõrgendatud hoolsusmeetmed Andrii Danchaki poolt. Esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 16-31 on kaitsja loetlenud kõik kohtus uuritud dokumendid ja kirjavahetused kliendiga, mis kinnitavad, et Andrii Danchak kontrollis kliendi tausta, dokumente, tehinguid ja küsis välja kogu ammendava info, mis oli vaja selleks, et veenduda tehingute seaduslikkuses. Ükski süüdistuse ega otsuse järeldus ei konkretiseeri, mida jättis Andrii Danchak kõrgendatud hoolsusmeetmete käigus, antud kliendi puhul kontrollimata. Seega on süüdistus puudulik, konkretiseerimata ning otsus selles osas põhistamata. 8.8 Nii kohtule esitatud kirjalikus kaitsekõnes (lk 3-7) kui ka apellatsioonis toodud ML ütluse ei kinnita süüdistuse väidet, et ML keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi laskmast ehk kinnitamast ja seetõttu Andrii Danchak andis korralduse ülekannete lubamiseks. Selliseid fakte ei kinnita mitte ükski kohtus uuritud tõend. Muud tegevust ega etteheidet, st nagu oleks Andrii Danchak viinud läbi AML kontrolli, ettenähtud reegleid eirates või mingit konkreetset infot või alusdokumente, välja küsimata – süüdistus ei sisalda. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja seda ei saa sisustada ka otsuses välja toodud abstraktsete ja ebakonkreetsete etteheidetega selle kohta, et Andrii Danchak piisava põhjalikkusega ei kontrollinud või jättis midagi kahe silma vahele, nagu otsuses mitmes kohas märgitakse. 8.9 Rahapesukoosseis saab olla täidetud vaid siis, kui isik tegutses otsese tahtlusega koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kohus on otsuses nentinud, et Andrii Danchak pani toime rahapesu otsese tahtlusega, kuid otsuse motiivid on sõnastatud viisil, mis näitab, et Andrii Danchaki tegevus vastab ettevaatamatusele. Vastavalt täna kehtivale kohtupraktikale, eeldab

18(49)

rahapesukoosseis, et täideviija peab teadma, et raha pärineb kuritegelikust tegevusest. Kohus pole aga otsuses kordagi sellel peatunud, kuidas on Andrii Danchaki tegevuses nõutav kuriteokoosseis täidetud. Kohus on vaid välja toonud, et vaidlusaluse kliendi tausta kontrolliti kiirendatud korras ja võidi jätta seetõttu midagi kahe silma vahele. Seejuures on kohtu järeldusteni jõudmine arusaamatu, pole võimalik aru saada, kuidas kohus otsuses toodud analüüsi pinnalt sai teha järelduse, et tegu pandi Andrii Danchaki poolt toime otsese tahtlusega. Kohtu järeldused viitavad pigem sellele, et Andrii Danchak ja teised GFC töötajad jätsid kiirustades ja kohusetundetult oma tööülesanded korrektselt täitmata, kas ajapuuduse või lohakuse tõttu, mis viitab igal juhul ettevaatamatusele, mitte tahtlusele. Mõne kohtu poolt väljatoodud arutluskäigu puhul võib täheldada ka seda, et kohus on leidnud, et Andrii Danchaki tegevus viitab sellele, et ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oma töösse, pidanud nägema, et tegu võib olla kahtlase kliendi või kahtlase päritoluga rahaliste vahenditega, kuid samas pole põhistatud otsuses, mis konkreetselt oleks pidanud Andrii Danchakis selliseid kahtlusi tekitama ja kuidas on see seotud teadmisega rahapesu faktist. 8.10 Vajab rõhutamist, et kohus ei ole otsuses väitnud, et mingid nõutavad dokumendid jäeti üldse kliendi poolt esitamata või olid sisu poolest kahtlased või viitasid rahapesukahtlusele. Asjaolu, et dokumendid esitati viimasel hetkel, ei viita asjaolule, et tegu võib olla rahapesuga ja seda pole otsuses otsesõnu ka väidetud. Samuti ei ole kohus leidnud, et klient jättis mõnele küsimusele vastamata või jäi Andrii Danchaki poolt mõni küsimus kliendi või tehingute kohta küsimata. Kohus on ette heitnud Andrii Danchakile arusaamatult seda, et tal tekkis nii palju küsimusi ja et need said vastuse alles viimasel võimalikul hetkel. Kohtu viidatud arutluskäik, rahapesusüüdistuse kontekstis, on arusaamatu. Süüdistuses nimelt räägitakse sellest, et jäeti kontrollimata ja tuvastamata, mitte seda, et Andrii Danchakil esitas liiga palju küsimusi ja need said vastuse alles viimasel hetkel. Seega ei ole kohtu järeldusteni jõudmise käik jälgitav ja arusaadav ning on vastuolus otsuses varasemalt tehtud järeldustega. 8.11 Kõik etteheited selle kohta, et Andrii Danchak jättis AML kontrolli piisava hoolsusega läbi viimata, on ümber lükatud kohtus uuritud e-kirjavahetusega ja kliendi esitatud dokumentidega (kaitsekõnes loetletud ja analüüsitud tõendid, kaitsekõne lk 16-31), millest nähtub, et Andrii Danchak viis läbi laiendatud/kõrgendatud hoolsusmeetmed (enhanced due dilligence) antud kliendi kontrolli käigus. Nendel kaitsja argumentidel ja analüüsil, kohus otsuses ei peatunud ega toonud välja ühtegi tõendit, mis viitaks, et Andrii Danchak jättis midagi konkreetselt tegemata või kontrollimata, samuti ei ole toodud ühetegi põhjendust, mis lükkaks ümber Andrii Danchaki ütlused ja eelviidatud kirjalikes tõendites kajastatu. Kohtule DVD-l üle antud ja uuritud kirjavahetus ja GFC andmebaasi salvestatud dokumendid (SharePoint) kinnitavad, et Andrii Danchak GFC juhatuse liikmena ja AML töötaja asendajana, tegi kõik selleks, et minimeerida rahapesu riske GFC-s – sealjuures, võttis kasutusele, antud kõrge riskiga kliendi, Crosspoint Ltd kontrollimise käigus, kõrgendatud hoolsusmeetmed ja tegi seda nõutaval tasemel. 8.12 Kohtu järeldused selle kohta, et Andrii Danchak pani toime rahapesu, otsese tahtlusega, ei ole jälgitav ning samuti kohtu ajastatud järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kohtu arutluskäigust, ei ole võimalik aru saada, kellele heidetakse ette seda, et ML jättis oma kohustuse täitmata puuduliku vene keele oskuse tõttu. Kohus kõigepealt tsiteerib ML ütlusi ja väidab, et need ütlused pole usutavad ja seejärel arusaamatult väidab, et Andrii Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta soovib jätta mingit muljet ja varjab asjaolu, et AML töötaja ülesandeid täites, oli tal lihtsam Šle vastu tulla ja tema korraldusi täita. Kohtu arutluskäik on niivõrd segane, et pole aru saada, millised Andrii Danchaki ütlused viitavad sellele, et ta

19(49)

soovib midagi varjata, kuna eelnevalt on kohus tsiteerinud ML ütlusi. Samuti pole otsusest aru saada, milline oli Š korraldus või palve Andrii Danchakile, millele Andrii Danchak pidi vastu tulema ja mida jättis seejuures Andrii Danchak tegemata või tegi ülemäära selliselt, et sellega rikuti seadust või korda ja/või pandi toime rahapesu. Nimelt kohtule esitatud kirjalikud tõendid viitavad sellele, et vaidlusalune klient edastas osa vastuseid Andrii Danchaki täiendvavatele küsimustele vene keeles, seega pole inglise keeles suhtlemine, viidatud kolme isiku vahel tõendiks, mis viitaks, et ML ütlused pole usaldusväärsed. Samuti pole võimalik kohtu arutluskäigust aru saada, kuidas see kinnitaks asjaolu, et Andrii Danchak soovis midagi varjata või jätta mingit muljet. 8.13 Kohtu otsuse järeldustest jääb mulje, et Andrii Danchak tõstis vaidlusaluse kliendi makselimiite kuidagi kergekäeliselt ja põhjalikult kontrollimata (millega pole kuriteokoosseis samuti täidetud, kuna kohus heidab ette hooletust ja pealiskaudsust). Samas kohtu poolt, antud järelduseni jõudmine, pole otsuses jälgitav. Seejuures kohtus uuritud tõendid selgelt viitavad sellele, et limiitide tõstmine polnud tavapäratu ja see oli kooskõlas kehtivate reeglitega. Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, et Andrii Danchak ei kontrollinud ja jõudis arusaamatult erinevale otsusele, sama taotluse puhul. Lisaks sellele, nii süüdistuses kui ka otsuses on jäänud välja toomata, millise seaduse, reegli või korra vastu eksiti nii juhul, kui jäeti limiidid tõstmata kui ka juhul, kui neid tõsteti. Kui Andrii Danchak oleks olnud teadlik ja soovinud toime panna rahapesu Crosspoint LTD-ga seotud tehingute aktsepteerimisega ja maksete kinnitamisega tahtlikult ja teades või eeldades, et need on seotud rahapesu kahtlase rahaga, pannes selle toime grupiviisiliselt – poleks ta ilmselgelt jätnud taotlust päevalimiidi tõstmiseks aktsepteerimata. Puudub igasugune loogiline selgitus, miks oleks Andrii Danchak pidanud sellisel juhul taotluse aktsepteerimata jätma. Seega Andrii Danchak reaalselt ja sisuliselt kontrollis kliendi Crosspoint Ltd tehinguid ja kui saabus kliendi taotlus limiidi suurendamiseks, mis ei vastanud nõuetele ja ei esitatud selle kohta dokumente ja põhjendusi, siis jättis selle aktsepteerimata. 8.14 Kohus pole otsuses põhjendanud, miks Andrii Danchak kohtu hinnangul vastutas kliendi konto avamisel piisava dokumentatsiooni olemasolu ja kontrolli eest, kuigi see polnud Andrii Danchaki ülesanne ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. Konto avamise protseduuri ja isikute kohta, kes konto avamise puhul kontrollivad dokumente ja kes konto avavad, on kohtus uuritud hulgaliselt tõendeid ja need ei kinnitanud, et see oleks olnud juhatuse liikmete, Andrii Danchaki või MR ülesanne. Seega Andrii Danchak ei otsustanud ega osalenud kliendi konto avamise protsessis ega dokumentide piisavuse otsustamises, konto avamisel ja seda pole ka kohus otsuses põhistanud. Tulenevalt sellest ei vasta kohtu järeldused tuvastamist leidnud asjaoludele. Kaitsekõne lk 30-31 on apellant põhjalikult peatunud kirjalikel tõenditel ja isikulistel tõenditel, mis viitavad sellele, et konto avamisel, piisava põhjalikkusega kontrolliti GFC tausta ja see polnud Andrii Danchaki roll ega ülesanne GFC ja seda ta ka antud kliendi puhul ei teinud. Ühelgi uuritud tõendil, mis olid seotud kliendikonto avamisega, kliendisuhte loomisega ja nendeks vajalike dokumentide kogumisega – pole peale AK ja Aleksei Dremovi allkirja, teiste isikute allkirju ega nime. Samuti ükski tõend ei viita sellele, sh ka mitte Andrii Danchaki ütlused või GFC andmebaasi salvestatud andmed, et ta oleks pidanud vastavalt asutuse sisekorra reeglitele kontrollima kliendi tausta kliendisuhte loomisel ja küsima dokumente konto avamisel. 8.15 Väär on süüdistuse väide selle kohta, et peale maksekonto loomist, laekus koheselt Crosspoint kontole raha 2,88 milj eurot. Nimelt kohtule üle antud tõendid (ja isegi süüdistusakti enda väited, mis järgnevad antud eksitavale lõigule) kinnitavad, et raha laekus alles 27.04.2018, st ligi 5 kuud hiljem. Kohtus uuritud kirjalik tõend Finantsinspektsioonile

20(49)

edastatud vastus klientide kohta, kinnitab, et Crosspoint Ltd konto avati 07.03.2018. Kohus sellel tõendil otsuses ei peatunud, kuigi antud kuupäev kinnitab tegelikku konto avamise aega. Seega oli põhjendatud ka Andrii Dremovi poolt hiljem, raha laekumisel, uuendatud KYC (tunne oma klienti) ankeedi küsimine ja alles siis kliendilt tehingute ja äripartenrite ning kõigi detailandmete küsimine. Andrii Danchak kontrollis KYC ankeeti, mis oli uuendatud andmetega ja seal olid täidetud kõik vajalikud andmeväljad. Kohus pole sellel argumendil otsuses peatunud, kuigi need andmed nähtuvad ka kaitsja poolt esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 29-31. Kuna tegu oli jahtlaeva Alexandra müüki vahendanud tunnustatud maakleriga, kellelt raha laekus Crosspoint Ltd-le, polnud ülekantud raha päritolus alust kahelda. Lisaks olid esitatud tehingute kohta hulgaliselt dokumente. Selle kohta on andnud Andrii Danchak ka põhjalikult ütlusi ja seda kinnitab kirjavahetus ja dokumendid, mis on edastatud kliendi poolt GFC-le, mis on loetletud ja analüüsitud põhjalikult kohtule esitatud kirjalikus kaitsekõnes lk 16-31, mida tuleb ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt saab teha järelduse, et Andrii Danchakil ei olnud kliendisuhte loomisel ja kliendi konto avamisel mitte mingit rolli ja seda kinnitavad kõik uuritud tõendid. 8.16 Andrii.Danchk oli isik, kes nõudis kliendihalduri Aleksei Dremovi kaudu kliendilt välja kõik tehingute aluseks olevad dokumendid – AML töötaja asendajana (astudes sellesse rolli siis, kui AML töötaja pidi vastavalt reeglitele ja juhenditele seda tegema asuma) ja tegi päringuid tehingute ja tehingupartnerite tausta kohta ning raha päritolu kohta. Kohtus leidis tuvastamist, et GFC teine juhatuse liige MR oli AML valdkonna eest vastutava juhatuse liikmena isik, kes nelja silma reeglit täites, kinnitas omakorda läbi viidud AML kontrolli kliendi Crosspoint LTd osas, koos Andrii Danchakiga (vaata kaitsekõne analüüs ja viide vaatlusprotokollile, Kaitsekõnes lk 29). Viidatud kaitsekõne argumendid on jäetud kohtu poolt täielikult tähelepanuta. Seega antud tõend kinnitab, et olid täidetud kliendi Crosspoint Ltd osas, kõik vajalikud rahapesu tõkestamise reeglid ja puudub alus süüdistamaks Andrii Danchaki ega ka MR – rahapesu toimepanemises. 8.17 Kohtu arutluskäik, et GFC juhatuse liige Andrii Danchak ja kliendihaldur Aleksei Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada on arusaamatu, pole jälgitav ja on vastuolus kohtuotsuses mujal toodud seisukohtadega. Samuti ei vasta kohtu argumendid tegelikult tuvastamist leidnud asjaoludele. Arusaamatuks jääb, mida heidab kohus konkreetselt ette Andrii Danchakile olukorras, kus advokaadibürood olid koostanud põhjalikud protseduurireeglid ja tõendid kinnitavad ka seda, et neid järgiti – mitte ükski kohtu poolt välja toodud tõend ei kinnita, et protseduurireegleid ei järgitud. Kohus pole välja toonud, millised reeglid ja juhised konkreetselt olid kehtestamata. Samuti kohus pole viidanud, millist konkreetset seaduse või protseduuri reeglit või juhist ei järgitud või milline protseduurireegel jäeti kehtestamata, mis takistas kliendi esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist. Seega ei vasta kohtu järeldused tuvastatud faktilistele asjaoludele ja kohtu järeldused on vastuolus otsuses välja toodud faktidega. Seejuures mitte ükski kohtus uuritud tõend, kohtu poolt otsuses viidatud järeldusi, kontrolli ebapiisavuse kohta, ei kinnitanud. 8.18 ML kohustuseks oli tulenevalt tõenditest koostada ning välja töötada protseduurireeglid GFC-s, mida on aga ette heidetud vastavalt süüdistusele ja otsusele Andrii Danchakile, et ta jättis need nõuded välja töötamata. Mitte ükski tõend, mida kohtus uuriti, ei kinnita, et selline kohustus oli Andrii Danchakil. Tõenditega leidis tuvastamist, et ML ülesannete adekvaatset täitmist pidi kontrollima tema vahetu ülemus, MR (süüdistuse ajaperioodil), mitte aga polnud see Andrii Danchaki vastutusvaldkond juhatuse liikmena süüdistuse ajaperioodil. Kaitsja esitas kohtule tõendina Andrii Danchaki ja MR juhatuse liikme lepingud, mida uuriti ja mis

21(49)

kinnitavad, et süüdistuse ajaperioodil ei olnud Andrii Danchaki ülesandeks juhatuse liikmena ka kontrollida ML (AML töötaja) tööd ja teha teateid ML puudumisel Finantsinspektsioonile, nii nagu kohus on otsuses leidnud. Seega ei vasta kohtu otsuses väidetu tuvastatud asjaoludele selle kohta, et Andrii Danchak oleks pidanud tegema ML asemel Finantsinspektsioonile teateid kahtlust äratavastest tehingutest. Kohus ei ole kaalunud vastavasisulist kaitsja argumentatsiooni, mis on esitatud kaitsekõnes. Seega pole põhjendatud tulenevalt uuritud tõenditest, teha etteheiteid Andrii Danchakile. 8.19 Süüdistuses pole konkretiseeritud, milliseid koolitusi oleks pidanud veel läbi viima, kui need, mis juba niigi regulaarselt toimusid. Kohus ei konkretiseeri otsuses ka väidet selle kohta, miks otsuses leitakse, et tegelikkuses on tõendamist leidnud, et saadud dokumentidesse ja vastustesse põhjalikult ei süvenetud“. Kohus ei anna vastust, millised tõendid viitavad sellele, et dokumentidesse ja kliendi vastustesse põhjalikult ei süvenetud ja oldi hooletu. Kohtu lõppjäreldus, et GFC juhatuse liige Andrii Danchak ja kliendihaldur Aleksei Dremov ei teinud kõike endast olenevat, et jahi varguse või dokumentide võltsimisega seotud asjaolusid tuvastada, vastab mitte otsesele tahtlusele Andrii Danchaki tegevuses, nagu otsuses eelpool viidatakse, vaid ettevaatamatusele - hooletusele. Seega ei ole Andrii Danchaki tegevuses täidetud kuriteokoosseis ja kohus oleks pidanud selliste järelduste pinnalt A.Danchaki õigeks mõistma, seoses tema tegevuses subjektiivse koosseisu puudumisega. 8.20 Otsuses lk 112 on kohus jõudnud järeldusteni, mis ei vasta kohtus tuvastatud faktilistele asjaoludele ja on arusaamatu, mida kohus lõppkokkuvõttes selle pinnalt Andrii Danchakile ette heidab. Lisaks on eelviidatud otsuse lõigus lk 112 jõudnud kohus valele järeldusele, mis ei vasta kohtus tuvastatud faktilistele asjaolude. Nimelt pole tunnistaja (AML töötaja ML), kordagi kohtus väitnud, et ta ei jõudnud sisemise veendumuseni kliendi Crosspoint Int tehingute puhul ja seetõttu pidi tehingule loa andma Andrii Danchak. Selline vale faktiväide esineb nii süüdistuses kui ka prokuröri süüdistuskõnes, millest kohus on lasknud end eksitada. Tegelikkuses sellised faktid kohtulikul uurimisel pole kõlanud. Nimelt prokuratuuri esitatud süüdistuses on väide, et AŠ survestas Andrii Danchaki ja ML, et viimased kinnitaks Crosspoint Ltd ebaseadusliku päritoluga rahaga maksed, millega pandi toime rahapesu. Seejuures on aga kohus väljunud süüdistuse sõnastusest ja leidnud, et Andrii Danchak ise kinnitas/lubas tehingud, kuna ML sisuliselt seda ei olnud nõus tegema (vt tsiteeritud otsuse lõik). Seega antud juhul on kohus väljunud lubamatult süüdistuse piiridest. 8.21 Tegelikkusele ei vasta süüdistuse järeldus, et ML survestati kontrolli mitte läbi viima, nagu märgitud süüdistuses ja järeldatud otsuses. Lisaks sellele, pole ML kohtus kinnitanud, vastupidiselt süüdistuses väidetule, et ta poleks Crosspoint Ltd makseid kinnitanud või et need olid kahtlased maksed, mille kohta oleks pidanud tegema RAB-ile. Seega süüdistuses märgitud asjaolu, et AŠ oleks andnud korralduse – jätta maksete, st tehingute tausta ja raha päritolu kontrollimata, pole kinnitanud ML kohtus tunnistajana ega ka mitte Andrii Danchak.. Väärib rõhutamist ja eraldi väljatoomist, et Andrii Danchak selgitas kohtus, et AŠ aegajalt andis korraldusi teatud GFC klientide puhul kiiremini kontrolli läbi viia – seada mõne kliendi prioriteetsemaks, mõnede klientide maksete kontrollimisel. Samas Andrii Danchak kinnitas, et see ei tähendanud seda, et tema või tema teada mõni teine GFC töötaja oleks selle tõttu jätnud mingid küsimused kliendilt küsimata või raha päritolu kohta dokumendid välja nõudmata. Seda pole kinnitanud ka ükski teine tunnistaja – ei Crosspoint Ltd kohta ega ka teiste äriühingute kohta. ML ütlustest on näha, et selle tunnistaja ütlused, ei saa kuidagi kinnitada rahapesu toimepanemist ühegi GFC töötaja ega juhatuse liikme poolt, seoses Crosspoint Ltd-ga, kuigi süüdistuses ja süüdistuskõnes nii väideti. Ka ei kinnita ükski uuritud tõend, et antud kliendi puhul ei järgitud juhendeid ja protseduurireegleid või jäeti midagi

22(49)

kiirustades tegemata, kuna AML töötajal selline siseveendumus puudus, nagu on jõutud valele järeldusele kohtuotsuses. 8.22 On olemas tõendid selle kohta, et Andrii Danchak rakendas tõhustatud hoolsusmeetmeid GFC-s kõigi kõrge riskiga klientide puhul, seda on kinnitanud kohtus üle kuulatud GFC töötaja, tunnistaja T. Samuti kliendi Crosspoint Ltd osas – nimelt kirjavahetusest Š ja Andrii Danchaki/Aleksei Dremovi vahel nähtub, et AŠ heidab ette Andrii Danchakile, miks viimane küsib kliendi Crosspoint Ltd kohta nii palju küsimusi. Nagu kaitsekõnes põhjelikult analüüsitud lk 29-31, siis tsiteeritud ja loetletud e-kirjavahetus kinnitab et Andrii Danchak küsis, vaatamata sellisele AŠ märkusele – välja kõik dokumendid ja esitas kliendi äritegevuse ja raha päritolu kohta kõik ammendavad küsimused, millega täitis nõuetekohaselt kõik rahapesu tõkestamise nõuded GFC-s, vastavalt kehtestatud juhenditele ja reeglitele. 8.23 Ringkonnakohtul tuleb kaaluda, kas olemasolevate maakohtu järelduste pinnalt, kus kohus on jõudnud järeldusele, et tegu on ettevaatamatusest toime pandud teoga, on võimalik Andrii Danchak õigeks mõista, ilma tagasi saatmiseta esimese astme kohtule. Nimelt nähtub eelpool tsiteeritud kohtu järeldustest korduvalt, et sisuliselt on kohus tuvastanud Andrii Danchaki poolt teo toimepanemise ettevaatamatusest, vaatamata sellele, et kõik kohtu järeldused ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. 8.24 Avades 19.02.2020 jälitustoimingu protokolli otsuses viidatud elektrooniline kaust ja selles sisalduvad tõendid – protokollis nimetatakse neid Tabel 3 ja sellele lisatud DVD-plaat, millel on antud dokumendid, millest nähtub, et 30.05.2018 kell 12:32 on GFC Info epostiaadressile, saadetud XXX e-kiri. See kiri ise on jäetud toimikusse lisamata, st välja trükkimata, kuid on olemas kohtule üle antud DVD-plaadil. Kirjas on kõigepealt näha, et Andrii Danchak on edastanud täiendavad küsimused laiendatud hoolsusmeetmete läbiviimise käigus transpordi dokumentide kohta, st tõendid selle kohta, kas ja kuidas ja millal on kaup transporditud (nn nõutav enhanced due diligence) – kliendilt Crosspoint Int. Seega ei vasta otsuse järeldused tegelikkusele. Klient ongi edastanud GFC-le ja kliendihaldurile Aleksei Dremovile täiendavad dokumendid Andrii Danchaki palvel, kes viis läbi antud kliendi puhul täiendava ja laiendatud hoolsusmeetmed. Seega selgelt on see tõend, mis kinnitab üheselt, et Andrii Danchak teostas rahapesu tõkestamisega seotud kontrolli nii, nagu seda nõuab seadus. Nimelt kontrollis Andrii Danchak GFC töötajana ja olles AML (Anti Money Laundering – rahapesuvastase) töötaja rollis – kliendi Crosspoint Int tehingute tausta ja seaduslikkust, enne maksete kinnitamist. Viidatud tõend, st e-kirjavahetus, mis on salvestatud originaalis, lisatud DVD-plaadile, selgelt kinnitab, et Andrii Danchak ei aktsepteerinud kliendi makseid, ilma täiendavate andmete kontrollimiseta, et olla sisemiselt ja ka formaalselt veendunud, et tehingud on seaduslikud ja tegemist on reaalse kaubavahetusega.

23(49)

täitmisel neid võis esineda, kuid ei esinenud katset, kaudset tahtlust, rääkimata otsesest tahtlust toime panna rahapesu. Kohtuotsuses puuduvad usutavad viited sellele, et süüdistatav teadis sellest, et võimalikult proovitakse nn pesta raha (jaht Alexandra võimaliku kaaperdamise mõttes), ehk süüdistatav ei teadnud ja ei pidanudki teadma võimalikust eelkuriteost. Isiku süüdimõistmine rahapesukuriteos eeldab isiku teadmist eelkuriteost. Kohtuotsusest selline võimalik teadmine Aleksei Dremovi suhtes ei nähtu. Seega on kohus eksinud põhjendamiskohustuse mõttes ja seaduse kohaldamise mõttes. Eeltoodud järeldus on maakohtu poolt ekslik ja apellant taotleb ringkonnakohtul maakohtu seisukohad ümber lükata.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

24(49)

peavad teadma vara päritolu kuritegelikust tegevusest. Seega ülikõrge otsese tahtluse sätestamine RahaPTS redaktsiooni on ilmselt tingitud asjaolust, et RahaPTS ei ole oma olemuselt karistusõiguslik norm ja otsetõlkes ingliskeelsest direktiivist üle võetud sõna knowingly ei tähenda ilmtingimata otsest tahtlust karistusõiguslikult. 11.2 Puutuvalt Andrii Danchaki kaitsja Stella Veberi apellatsiooni, leiab prokuratuur, et kaitsja apellatsioon on sisupoolest vastuolus ja kaitsja poolt väljatoodu on kallutatud ning konteksti mitte arvestav. Lisaks on kaitsja leidnud, et maakohus pole suutnud tuvastada mitmeid elemente või on üldse millestki saanud valesti aru, kuid samal ajal on Tiiu Järviste kaitsjad enda apellatsioonis leidnud samuti, et maakohus on just nimelt need samad asjaolud tuvastanud, mille puudumist kaitsja Stella Veber on välja toonud. Prokuratuuri hinnangul on Andrii Danchaki kaitsja oma apellatsiooniga soovinud ringkonnakohut eksitada analüüsides tõendeid valikuliselt. 11.3 Tiiu Järviste kaitsjate Oliver Nääsi ja Kristi Rande apellatsiooniga, jääb prokuratuur oma süüdistuskõne ja apellatsiooni juurde. Kohtuotsus on põhjendatud ja kaitsjate argumentidel pole alust. Omastamise episoodi osas ei nõustu prokuratuur seisukohaga, et tegemist on ettevalmistava staadiumiga ja isikutel puudus ligipääs kontodele. Omastamise teoplaan nägi ette raha kandmist sobivasse finantsasutusse ja seejärel selle edasist omastamist. Samuti on Andrii Danchak kohtus kinnitanud, et teda survestati klientidele raha mitte kandma. Seega oli tegu juba alanud ehk jõudnud katse staadiumisse. Edasi oli plaan kanda raha sobivasse makseasutusse või panka, kust raha „kotis“ kätte saada. Kogu selline teoplaan on kriminaalmenetlusega tuvastatud ja tõendamist leidnud.

KAITSJATE SEISUKOHAD:

25(49)

apellatsioonis esitatud põhistused ei väära tõdemust, et Tiiu Järviste tuleb temale esitatud süüdistustes õigeks mõista

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

26(49)

Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-163-14 toodud seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1414, p-d 699-700). 14.4 Kaitsja Stella Veberi apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna mõne kuriteo või süüdistatava osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohtuniku siseveendumuse kujunemine süü küsimuse lahendamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

27(49)

kokkuvõtvalt ei vasta kohtupraktikas esile toodud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele (vt RKKKo 1-17-3371, p 68), ei tähenda see seda, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud ning süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 15.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et midagi kummastavat ei ole selles, kui süüdistuses on põimunud nii tegvus kui ka tegevusetus, oluline on aru saada, mida on süüdistatavatele etteheidetud ning millel põhineb teo raskuspunkt. Käsilolevas asjas on siiski võimalik aru saada, millele prokuratuur tugines ning mida on süüdistatavale etteheidetud, kuigi süüdistuses kirjeldatud teo raskuspunkt ei olnud menetlusosalistele üheselt mõistetav. Maakohus asus seisukohale, et teo raskuspunk on rahapesus tegevusetusel. Asjaolud, millele maakohus süüdistatava Tiiu Järviste rahapesus süüdi tunnistades tugines, on süüdistuse alusfaktidest hõlmatud ja ei erine sellest, mida süüdistuse sisus on märgitud. Süüdistuse teo raskuspunkti ebaselgus (tegevus või tegevusetus) ei välista süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal on kohtul võimalik ära näidata, milles teo raskuspunkt seisneb ja millisel moel väidetav kuriteo täideviimine aset leidis. Kuna süüdistusest nähtus ka, millisel õiguslikul alusel süüdistatav Tiiu Järviste pidi garandina tegutsema, siis sai maakohus Tiiu Järviste tegevusetusega toimepandud rahapesus süüdi mõista. Seejuures on kaitsjad esitanud omapoolseid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, kas on täidetud Tiiu Järvistele inkrimineeritud kuritegude objektiivse või subjektiivse koosseisu tunnused. Sellises olukorras saab kolleegium üheselt asuda seisukohale, et kaitsjatele olid esitatud süüdistused arusaadavad, mistõttu kaitseõigust rikutud ei ole. 15.3 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohus on Tiiu Järviste süüdi mõistnud omastamises tegevusetusega, seega puudus vajadus ära näidata nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus), milline on tegevusetusega toimepandud koosseisu kohustuslik element. Maakohtu sõnakasutusest võib lõppkokkuvõttes aru saada, et maakohus mõistis Tiiu Järviste süüdi omastamises tegevusega, kuigi süüdistuses on viidatud ka tegevusetusele, on teo raskuspunkt omastamisel tegevusel. 15.4 Väärib märkimist, et süüdistus ei pea sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20). Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuste KarS § 394 lg 2 p 1, 3, § 201 lg 2 p 2, 4-§ 25 lg 2 formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks Tiiu Järvistele ja tema kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Tiiu Järviste tegudes puudub kuriteo koosseis (vt nt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 19-20). Samale seisukohale asub kolleegium ka Andrii Danchakile esitatud süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi. See, millega ja kuidas või kas üldse on need asjaolud tõendatud, tuleb ära näidata kohtuotsuses (vt nt RKKKo nr 3-1-1-66-12, p 9.4, 1-16-4665, p 11). Seda on antud juhul maakohus ka teinud. 15.5 Prokuratuur leiab seevastu, et rahapesu süüdistuses on eelkõige Tiiu Järvistele etteheidetud tegevust, ehk GFC loomist, juhatuse liikmete määramist ja ka aktsepteerimist, et tegelikult juhib ja annab GFS-s korraldusi tema elukaaslane AŠ. Ilma Tiiu Järviste isikuta ei oleks GFC-d loodud ja seega ei oleks olnud võimalus AŠl, Andrii Danchakil ja Aleksei Dremovil tegutseda. Tiiu Järviste hilisem passiivsus oli juba järelm, mis faktiliselt järgnes tema aktiivsele teole, kuid see ei muuda tema tegu tegevusetuseks.

28(49)

15.5.1 Kolleegium sellise prokuröri seisukohaga ei nõustu. Rahapesu süüdistuses ei ole Tiiu Järvistele etteheidetud seda, et GFC loomine (tegevus) oleks olnud kuritegelik. Süüdistusest ei nähtu, et Tiiu Järviste oleks loonud GFC rahapesu toimepanemiseks ja andnud üle (tegevus) AŠle GFC juhtimise. Süüdistuses ei heideta tegelikkuses Tiiu Järvistele ette juhatuse liikme määramist. Süüdistuses heideti ette, et Tiiu Järviste võimaldas kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut rahapesus, teades, et AŠ ja Andrii Danchak ei täida Finantsinspektsiooni ning RahaPTS-1 nõudeid ning äriühingu poolt pakutakse teenuseid mitteresidentidele, kelle vara päritolu ei ole legaalne. Samas ei tulene süüdistusest, et Tiiu Järviste võimaldades kasutada (tegevus) äriühingut, teadis AŠ ja teiste süüdistuses märgitud isikute rahapesu kavatsusest. Pärast võimaldamist AŠl juhtida äriühingut ei nähtu esitatud süüdistusest mingeid tegevusena vaadeldavaid tegevusi, mida oleks Tiiu Järviste toime pannud. See, et Tiiu Järviste sellist AŠ, Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovil käitumist hiljem teadlikult aktsepteeris, ei ole vaadeldav tegevusena. Seejuures prokuröri apellatsioonis märgitud sõna aktsepteerimist tuleb käsitleda kui tegevusetust, mitte tegevust. Kohtupraktika kohaselt võib vajalike meetmete puudulikkus seisneda osaliselt nii vastutava isiku tegevuses kui ka tegevusetuses (vt RKKKo nr 4-16-6493, p 9.4), on antud juhul teo raskuspunkt siiski rahapesu aktsepteerimisel või heakskiitmisel (nõustumisel) kui tegevusetusel. 15.5.2 Tuvastatud on, et mingist ajahetkel (ilmselt 2016) jäi Tiiu Järviste peale GFC loomist passiivseks ega sekkunud GFC juhtimisse, kuigi oli seal toimuvate asjadega kursis ning aktsepteeris, et tema enda loodud ja hallatavas äriühingus tegutseb GFC-s n-ö tegeliku juhina AŠ, kes korraldas igapäevavaselt äriühingu tööd ning võttis ehk kutsus tööle töötajad Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovi. Isikukausaalsuse kriteeriumi kohaselt tähendab see, et kui Tiiu Järviste pärast AŠ tegutsema hakkamist äriühingust GFC mõtteliselt eemaldada, oleks rahapesu temale kuuluvas äriühingus GFC ikkagi toimunud. Seega ei ole võimalik jaatada, et süüdistuses on Tiiu Järvistele ette heidetud käitumist, mida saab pidada tegevuseks. Seetõttu ei saa nõustuda prokuratuuriga, et Tiiu Järvistele on süüks arvatud rahapesu toimepanemine tegevusega, vaid kolleegium nõustub maakohtuga, et Tiiu Järvistele on süüks arvatud rahapesu toimepanemine tegevusetusega.

29(49)

Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 16.2 Kaitsjate väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjalikult põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

30(49)

käitumine ja suhtumine nõukogu liikmena kuriteosündmuse ajal. Seega kaitsjate seisukoht, et viidatud tõenditest ei saa tuletada põhjuslikku seost Tiiu Järviste tegemata jätmise ja rahapesu toimepanemise vahel 2018 aasta suvel, on väär. Kokkuvõtvalt jättes oma kohustused nõukogu liikmena täitmata ning meetmed rakendamata edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, ei saa kolleegium asuda seisukohale, et nõukogu liige ehk süüdistatav Tiiu Järviste on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 17.2 Kaitsjate poolt viidatud kirjavahetust AŠ ja LR vahel ei ole maakohus jätnud tähelepanuta (vt kd K 9, lk 58), kuid esitatud kirjavahetus ei väära maakohtu järeldust, et Tiiu Järviste andes AŠle vabad käed äriühingut juhtida, võimaldas sellega toime panna rahapesu. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et asjaolu, et mingites küsimustes AŠ konsulteeris LRga või oli kaasatud teiste isikute kirjavahetusse, ei kummuta maakohtu järeldust selles, et AŠl oli Crosspoint Ltd tehingutega seoses eriline huvi ning ta survestas ML. Märgitud kirjavahetus ei lükka ümber ka maakohtu seisukohta, et AŠlt saadi Crosspoint Ltd tehinguga seotud alusdokumendid, mis ei tulnud n-ö ametliku teed pidi, kuid millest lähtuti Crosspoint Ltd-ga seotud tehingute osas otsuste vastuvõtmisel ning need näitavad AŠ olulist rolli seonduvalt rahapesuga. Seega selline AŠ tegevuse võimaldamine soodustas ilmselgelt rahapesu toimepanemist ning on etteheidetav ka antud kontekstis Tiiu Järvistele järelevalve teostamata jätmises. Kuna AŠl puudus 2018 aastal õiguslik alus GFC-s korraldusi anda, sh nõukogule ja äriühingut sisuliselt juhtida ning selline AŠ tegevus toimus Tiiu Järviste teadmisel, näitab ilmekalt seda, et nõukogu liige ehk Tiiu Järviste ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 17.3 Nõustuda ei saa kaitsjatega selles, et maakohus ei ole näidanud ära täiendavalt, millist aktiivset tegevust oleks pidanud Tiiu Järviste teostama, et seda piisavaks pidada. Maakohus on selle selgesõnaliselt välja toonud (vt kd K 9, lk 59 pöördel). Seega sellised kaitsjate väited on ainetud ning maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. 17.4 Kaitsjate etteheide, et maakohus ei ole näidanud ära tõendeid, millest nähtuks, et eeskirjade või reeglitest arusaamise probleem oleks Tiiu Järvisteni jõudnud, jääb tagajärjetuks. Maakohus on üheselt viidanud tunnistaja ML ütlustele, kes tegi GFC-s töötades juhatuse liikmetele korduvalt tähelepanekuid parendusteks nii klientide ja nende tehingutega seonduvalt kui ka üldiselt GFC protsessi osas, kuid talle jäeti üksnes mulje, et sellega tegeletakse, sest kõik need samad ettepanekute aluseks olevad asjaolud justkui kordusid. Kaitsjad jätavad mugavalt tähelepanuta selle, et juba 2017 tuvastati Finantsinspektsiooni kontrolli käigus olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades, sh siseeeskirjade. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et ei piisa üksnes sellest, et protseduurireeglid töötatakse üks kord välja ja enam nendega ei tegeleta ning ei ajakohastata. Seega saab viidatud tõenditest teha ühese järelduse, et Tiiu Järviste oli äriühingu tööga sellisel määral kursis, et tal oli võimalus ja kohustus reageerimiseks. 17.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohtu järeldused koolituste toimumise osas ei vasta tuvastatud asjaoludele ning on vastuolulised. Maakohus on üheselt märkinud, et GFC-s teatud koolitusi tehti ja sellega justkui täideti seadusest tulenev koolituste korraldamise nõue, siis tegelikkuses ei olnud need koolitused piisavad ja põhjalikud. Maakohus on sellisele järeldusele jõudud hinnates tunnistajate HS, ML, TV ja SG ütluseid kogumis. Kaitsjad jätavad tähelepanuta tunnistaja ML ütlused osas, mis tõendavad seda, et tööle asumisel ei saanud ta põhjalikku ja spetsialiseeritud koolitust. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil tõdeda sarnaselt maakohtuga, et toimunud koolituste korraldamise nõue oli täidetud n-ö formaalselt, et oleks võimalik öelda, et äriühingus toimuvad koolitused, kuid kõik need koolitused ei olnud piisavad ega põhjalikud.

31(49)

17.6 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega selles, et Tiiu Järviste jaoks ilmnesid rahapesu tõkestamise reeglite ning protseduuride rikkumised hiljem, kui leidis aset väidetav rahapesu ning Tiiu Järviste sai Finantsinspektsiooni etteheidetele reageerimata jätta nende esitamisel ja nendest teada saamisel, kuid mitte varem. Maakohus on sellele kaitsjate väitele ammendavalt vastanud (vt kd K 9, lk 59 pöördel) ning kolleegium nõustub sellega. Maakohus on üheselt näidanud ära selle, miks on alust asuda seisukohale, et süüdistatav Tiiu Järviste oli teadlik GFC-s rahapesuvastases tegevuse ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamise rikkumistest ja probleemidest juba alates 2016 aastat, kui GFC lepinguline siseaudiitor viis läbi siseauditi. Kaitsjad jätavad taas mugavat tähelepanuta selle, et juba 2017 viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt koha peal kontroll, mille käigus tuvastati olulisi rikkumisi ja puudusi kõigis kontrollitud valdkondades ning selline akt oli toimetatud GFC-le kätte 6. veebruaril 2018. Seejuures ei ole maakohus jätnud tähelepanuta ajajoont, vaid on seda üheselt arvesse võtnud (vt kd K 9, lk 40-40 pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tuvastatud puudused näitava üheselt, et see oli pikemaajaline potsess. 17.7 Kaitsjate poolt viidatud asjaolu, et Tiiu Järviste aktiivselt GFC tegevusse ei sekkunud, vaid usaldas erialaste teadmistega GFC esindama palgatud isikut, ei ole Tiiu Järvistele etteheidetav nõukogu liikmena kohustuste täitmata jätmine, vähemalt enne kontrollakti nr 2 koostamist 4. veebruaril 2019, on ainetu. Seejuures viitas kolleegium juba eelnevalt, et kohtupraktika kohaselt peavad nõukogu liikmed täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Kaitsjate seisukoht, et nõukogu liige palkab erialaste teadmistega äriühingut esindama isiku ja edasiastest asjadest huvi ei tunne, ei ole kindlasti järelevalve kohustuse täitmine korraliku ettevõtja hoolsusega. Seda enam, et tegelikkuses ei juhtinud äriühingut selleks erialaste teadmistega palgatud isikud, vaid seda tegi AŠ, mis ei olnud seadusega kooskõlas. Ka eelrefereeritud tõenditest tuleneb üheselt, et Tiiu Järviste oli äriühingus tekkinud probleemidest ja rikkumistest teadlik. See, et esialgselt tekkinud probleeme ja rikkumisi ei lahendatud, vaid nendega tegeleti ainult formaalselt, kuna need probleemid ja rikkumised süvenesid, nähtub Finantsinspektsiooni Kontrollaktis nr 2. 17.8 Kaitsjad tõlgendavad kohtule esitatud 17. mai 2019 telefonikõne (vt kd K 9, lk 49 pöörde) sisu erinevalt maakohtust, vastavalt oma versioonile toimunust. Samas jätavad kaitsjad kõne sisu tõlgendamisel taas tähelepanuta osa vestlusest. Kõnest nähtub üheselt, et röökimine ei ole põhjus, miks nõukogu ei saa oma ülesandeid täita, vaid põhjus on see, et käsk tuleb AŠlt, kes ei ole nõukogu liige ja seepärast puudub LRl võimalus teostada nõukogu ülesandeid. Vähetähtis ei ole kõnes ka see, et Tiiu Järviste viitab üheselt AŠle kui äriühingu hallile kardinalile. Selline sõnakasutus ei ole kahetiselt mõistetav, vaid viitab üheselt sellele, et AŠ oli GFC mõjuvõimas isik, kes mõjutas ja otsustas äriühingus tegelikult asjade kulgu. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendite ehk telefonikõnede sisu kogumis ja maakohtu poolt viidatud tunnistajate ütlusi, ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et just kohtu tõlgendus kõnede sisust ei ole usutav. Kohtu väiteid ja telefonikõnede sisu tõlgendusi ei ole apellandid muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hinnates tõendeid kogumis saab asuda üheselt järeldusele, et nõukogu tegelikkuses ei toiminud nii nagu seda nõuab seadus ning süüdistatav Tiiu Järvisete sai sellest ka üheselt aru. 17.9 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et Tiiu Järviste oleks saanud Andrii Danchaki nn mittesobivusest teada alles 13. juuni 2019 telefoni kõnest SGga. See kõne on vaid üks tõend, millele maakohus täiendavat viitas. Kolleegium viitas juba eelnevalt vt p 17.4-17.6, millest tulenes Tiiu Järviste teadmine GFC toimuvast, sh teadmine seal esinevatest rikkumistest ja

32(49)

puudujääkidest, millele tähelepanu ei pööratud. Seda enam, et maakohus on viidanud ka telefonikõnedele Andrii Danchaki ja Tiiu Järviste vahel (vt kd K 9, lk 45-45 pöördel), millest nähtub üheselt, et Tiiu Järviste oli teadlik sellest, et GFC-s ei toimita vastavalt seadustele, kuid vaatamata sellele midagi ette ei võetud. Seega ei saa kolleegium apellantidega nõustuda, et puuduvad tegevused, mida Tiiu Järviste oleks pidanud tegema, et süüdistuses etteheidetud olukorda vältida.

33(49)

esmakordne või mittetavapärane, seega saab järeldada, et Tiiu Järviste on ka varasemalt kursis GFC tegevusega ning seda tõendab ka kolleegiumi poolt eelnevalt p 18 märgitu. Nõustuda saab maakohtuga ka selles, et nimetatud kõne tõendab seda, et Tiiu Järviste jaoks oli oluline asju AŠga kooskõlastada. 18.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega, et maakohtu hinnang 6. juuni 2019 telefonikõnele ei ole adekvaatne (vt kd K 9, lk 50 pöördel). See, et jutt käib GFC klientidest näitab ilmekalt Tiiu Järviste kõnes märgitu, et enamus kliente laksas kinni oma arveldusarved ja lahkus, sh päris rahapesijad ning alles jäid 1/3 klientidest ning need allesjäänud kliendid ei ole üldse sellised nagu kuvand on loodud. See, et jutt käib GFC klientidest näitab üheselt lause, et LHV ja Luminor võtavad mu kliendid vastu. On selge, et peale tegevusloa tühistamist said ka nn kahtlased kliendid aru, et ka ende jaoks võib asi keeruliseks minna. Kõnest nähtub üheselt, et selekteeriti ka kliente, sest midagi kardeti. Asjaolu, et kaitsjad teevad kõnest järelduse ainult neile sobivatest lausetest, ei too kaasa maakohtu seisukoha ümberhindamist. 18.6 Maakohus ei ole üheselt asunud seisukohale, et 17. mai 2019, 20. mai 2019 ja 4. juuli 2019 (vt kd K 9, lk 49 pöördel-50, 51) kõnedest saab teha ühese järelduse, et Tiiu Järviste ei olnud GFC igapäeva tegevusega kursis ning aktiviseerus üksnes Finantsinspektsiooniga seoses. Maakohus on märkinud 17. mai 2019 kõne osas, et selle kõne põhjal võiks justkui öelda, et Tiiu Järviste ei olnud enda sõnutsi kursis GFC igapäevatööga. 20.mai 2019 kõnes püüab Tiiu Järviste näidata, et ta ei ole pädev ja väga kompetentne vastama ning 4. juuli 2019 kõne näitab, et Tiiu Järviste ei taha probleemide korral asjadega kursis olla ning ta ei olnud kogu aeg kõrval ja ta ei taha teha töid, mille sisu ta ei tea. See ei näita seda, et Tiiu Järviste aktiviseerus üksnes Finantsinspektsiooniga seoses, vaid näitab seda, et ta tahtis end võimalikult kaugele GFC probleemidest distantseeruda. 18.7 On kummastav, et apellandid viitavad vaid üheksale telefonikõnele ning hindavad neid tõendeid eraldi, kuid jätavad miskipärast märkamata ülejäänud nelikümmend üks maakohtu poolt viidatud telefonikõne. Kolleegium analüüsides maakohtu poolt viidatud telefonikõnesid (vt kd K 9, lk 45-51 pöördel) kogumis nagu seda on teinud ka maakohus, saab kahtlusteta nõustuda maakohtu järeldusega (vt kd K 9, lk 51 pöördel). Seega ei vasta just apellantide kokkuvõttev hinnang tegelikkuses tuvastatud asjaoludele kogumis ning apellandid ise on jätnud suures osas maakohtu poolt viidatud tõendid täielikult tähelepanuta ning neile vastuväited esitamata. Apellandid on tuginenud järeldustes üksnes sellele, mis kinnitaks justkui kaitseversiooni, kuid jätnud tähelepanuta muud Tiiu Järviste süüd kinnitavad tõendid. 18.8 Kaitsjad viitavad läbivalt apellatsioonis maakohtu otsuses toodule, mis kinnitab justkui esitatud kaitseversiooni, et tõendite kogumist tulenevalt ei saa Tiiu Järviste teadlikkusest GFC tegevusest peale Finantsinspektsiooni kontrolli teostamist teha automaatselt tagasiulatuvaid järeldusi tegelikkuse osas enne Finantsinspektsiooni kontrolli. Kaitsjad väidavad, et tõendite kogum kinnitab, et Tiiu Järviste aktiveerus Finantsinspektsiooni 2018 kohapealse kontrolliga seoses ning ei olnud teadlik GFC probleemidest ega ka klientidest, sh Crosspoint Ltd-st. Kolleegium taaskord selliste kaitsjate seisukohtadega ei nõustu, sest just tõendite kogum seda versiooni ei kinnita. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et esimene Finantsinspektsiooni kohapealne kontroll toimus juba 2017, millega tuvastati rikkumised ja puudused. Teiseks tuvastati GFC-s juba 2016 siseauditi käigus olulisi rikkumisi ja probleeme GFC rahapesuvastases tegevuses. Kolleegium nõustub, et Tiiu Järviste osales GFC koosolekutel pärast Finantsinspektsiooni kontrolli, kuid nõustuda tuleb maakohtuga, et pealtkuulatud kõnedest nähtub, et Tiiu Järviste käitumine oli taotluslik, näitamaks GFC töötajatele, et juskui tema juhiks GFC.

34(49)

Analüüsides maakohtu poolt viidatud telefonikõnesid Tiiu Järviste ja AŠ vahel on need äriühingus toimuva osas väga avatud, suheldakse midagi teineteise eest varjamata, sh tehingute osas, juhatuse liikmete n-ö ära koristamises, mulje jätmises, et Tiiu Järviste juhib firmat jms (vt kd K 9, lk 47 pöördel-48, 50-51). Seega saab kolleegium maakohtuga nõustuda ka selles, et tõendamist on leidnud, et tegelikkuses oli Tiiu Järviste üldjoones teadlik sellest, kes on GFC kliendid ning pealtkuulatud kõnedest nähtub, et Tiiu Järviste ja AŠ arutavad omavahel kõike, mistõttu on eluliselt usutav, et Tiiu Järviste teadis ka Crosspoint Ltd-st ja tehtavatest tehingutest. Seda enam, et just selle kliendi tõi GFC-se AŠ. 18.9 Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatavad, sh Tiiu Järviste, tegutsesid grupis (vt kd K 9, lk 60-60 pöördel) ja iga kaastäideviija lisas tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse ning kolleegium nõustub maakohtuga. Apellantide seisukoht, et ei ole tuvastatud konkreetsete vestluste sisu, mis viitaks Tiiu Järviste teadlikkusele kliendist Crosspoint Ltd, ei tähenda seda, et tegemist ei ole kaastäideviimisega. Kohtupraktika kohaselt võib kooskõlastamine olla ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega, sh ka juba süüteo toimepanemise käigus (vt nt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21.3). Seega fikseeritud ja talletatud suhtluse puudumine just Crosspoint Ltd osas ei saa eraldivõetult olla süüdistatava Tiiu Järviste suhtes õigustavaks tõendiks. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Nii on maakohus ka toiminud. Väärib märkimist, et maakohtu poolt viidatud Tiiu Järviste teopanusega oli tagatud ühise teoplaani realiseerimine ja sündmuste hoidmine kontrolli all. Siinkohal ei ole nõutav, et isikute panus või roll oleks võrdne. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatavate teod oleks ajendatud erinevatest põhjustest ja nad oleksid tegutsenud üksteisest sõltumatult ehk eraldi. Mitte ühegi süüdistatava seotus teo toimepanemisega ei olnud abstraktne. 18.10 Kaitsjad asuvad seisukohale, et Crosspoint Ltd konto avamisel ja tehingu tegemisel oleks pidanud kuskilt või kelleltki tulema selge indikatsioon, et konkreetne tehing vajaks järelevalve organi tähelepanu, kuid täites tavapärast nõukogu liikme kohustust on välistatud sellise detailsuse astmega igapäeva tegevusega kursis olemine. Kolleegiumil tuleb märkida, et olukorras, kus äriühingut juhib tegelikkuses teine isik kui selle juhtorganite liikmed, siis ei saa nõukogu liige eeldada, et äriühing toimib vastavalt seadusele ja kõik tehingud teostatakse vastavalt seadusele. Seega pole võimalik ka jaatada, et nõukogu toimib vastavalt seadusele ja teostab järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. 18.11 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega selles, et Tiiu Järviste teadmatust Crosspoint Ltd rahapesukahtlastest tehingutest toetavad objektiivsed asjaolud. Kaitsja jätavad tähelepanuta selle, et Crosspoint Ltd konto avamine ja tehingute tegemine ei käinud GFC tavaks saanud reeglite järgi. Sellist seisukohta ei väära ka asjaolud, et dokumendid olid kõrgel tasemel võltsitud või Finantsinspektsioon ei näinud algselt probleeme kliendis Crosspoint Ltd. Ilmne on selle tehingu puhul see, et AŠ tõi selle kliendi GFC-sse ning esmase kommunikatsiooni teostas AŠ, kuigi seda pidi tegema klindihaldur Aleksei Dremov. Kuigi kliendihalduri pidi määrama Andrii Danchak, siis antud juhul lähtuti AŠ ettepanekust. Maakohus on toonud üksikasjalikult välja ka selle, miks saab asuda seisukohale, et Crosspoint Ltd tehinguid tehti kiirustades, ilma alusdokumente kontrollimata või neisse süvenemata (vt kd K 9, lk 25 pöördel-26) ning kolleegium nõustub sellega. Tõendamist on leidnud ka see, et Crosspoint Ltd tehingutega seotud alusdokumendid tulid AŠlt, kes vahendas Crosspoint Ltd esindaja vastuseid teistele GFC töötajatele. See, et jahi tehinguga seonduv ei olnud tavapärane on ütlusi andnud ka tunnistajad (vt kd K 9, lk 38 pöördel-39).

35(49)

18.12 Kaitsjad heidavad kokkuvõtvalt apellatsioonis ette seda, et süüdistatav Tiiu Järviste mõisteti süüdi sisuliselt kaudsete tõendite põhjal, mistõttu jäi püsima kahtlus tema süüs. Riigikohus on asunud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mida maakohus käesoleval juhul ka tegi. 18.13 Maakohus on hinnanud süüdistatava Tiiu Järviste süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Lisaks nähtub maakohtu otsusest, millist täiendavat sisulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta on võimalik kaudsete tõendite pinnalt saada. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. 18.14 Kolleegiumil tuleb märkida, et tõendeid tuleb hinnata kogumis, mitte eraldi nagu apellandid on seda apellatsioonis läbivalt teinud. On selge, et kui asjaosalised ise rahapesust ei räägi ja end süüdi ei tunnista, siis ei ole võimalik menetlejal tõendada kuriteosündmust otseste isikuliste tõendiallikate ütlustega. Sellistes kohtuasjades on täiesti tavapärane, et eraldivõetuna ei ole ükski tõend selline, sh tunnistajate ütlused, mille alusel saaks üheselt väita, et on toime pandud kuritegu ehk rahapesu. Tõendite hindamisel kogumis, nende loogiline järjestamine, seoste väljatoomine ja eluliselt usutavate järelduste tegemine viib aga lõppjäreldusele, et Tiiu Järviste on temale inkrimineeritud rahapesu kuriteo toimepannud. 18.15 Kaitsjad ei arvesta kohtupraktikaga, mille kohaselt on oluline silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Maakohtu arvates ei tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei pidanudki maakohus võtma aluseks in dubio pro reo põhimõtet. Kolleegium asub seisukohale, et esitatud kaitseversioon ei ole tõendamist leidnud ning käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitsetees kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud

36(49)

tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

37(49)

Nii nõustub ta AŠ ettepanekutega ja pakub ka ise lahendusi ja mõtleb kaasa ning arutleb kuidas ja mida teha. 19.3 Nõustuda ei saa kolleegium kaitsjatega selles, et AŠ ja Tiiu Järviste väidetav plaan omastamiseks ei jõudnud kunagi jutu tasemelt kaugemale. Sellisele kaitsjate väitele on maakohus juba vastanud (vt kd K 9, lk 73) ning kolleegium nõustub maakohtuga. Maakohus ei ole viidanud 5. juuli 2019 kõnele, vaid 22. juuli 2019 telefonikõnele ning asjaolu, et seal kõnes ei märgita konkreetset kande tegemist PayAlly Limited kontole ei tähenda seda, et süüdistuses märgitud PayAlly Limited kontol puudub seos või tegevus kande tegemisega, mida omastamisena on süüdistuses ette heidetud. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et Andrii Danchaki sõnade kohaselt ei täidetud maksekorraldust BIB-ist raha ülekandmise kohta PayAlly Limited kontole, sest see külmutati rahapesu tõkestamise büroo otsuse alusel. Seega konkreetne plaan seda ette nägi. Kuigi AŠ ei saanud omastamise plaani iseseisvalt ellu viia, oli õigus kontodel tehinguid teha volitatud isikutel, kuid Andrii Danchakil puudub info, kes need isikud olid. 19.4 Kolleegium nõustub kaitsjatega, et tõepoolest ei pruugi 11. juunil 2019 vestlus Maksuameti ja Finantsinspektsiooni petmise skeemi välja mõtlemises näidata konkreetselt omastamise toimepanemist, kuid ülejäänud vestlus kinnitab seda kahtlemata (vt kd K 9, lk 7070 pöördel). Selline Tiiu Järviste ettepanek vestluse lõpus kinnitab seda, et Tiiu Järviste jaoks ei ole mingi probleem ega midagi taunitavat selles, et mõelda välja skeem ka Maksuameti ja Finantsinspektsiooni petmiseks. See tõendab ilmekalt, et Tiiu Järviste oli nõus tegema ebaseaduslikke tehinguid. 19.5 20. juuni 2019 vestlusest AŠ ja Tiiu Järviste vahel nähtub üheselt, et praegu asub raha BIB-s, kuid arutletakse selle üle, et sealt 4-5 kätte saada, aga panustaksid nad seitsme peale ning elada paar aastat Miamis (vt kd K 9, lk 70 pöördel). Seega ei ole sellises plaanis midagi umbmäärast. See, et Andrii Danchakil puudus tahtlus raha omastamiseks ning tema avas konto plaaniga klientidele raha tagastamiseks, ei tähenda seda, et sellist tahtlust AŠl ja Tiiu Järvistel ei olnud. Seda kinnitab ilmekalt 11. juuni 2019 kõne AŠ ja Tiiu Järviste vahel (vt kd K 9, lk 69 pöördel-70). Seda, et AŠle ja Tiiu Järvistele ei meeldinud, et Andrii Danchak raha klintidele tagastab nähtub mitmest maakohtu poolt välja toodud vestlustest. 19.6 Kohtupraktika kohaselt ei anna ükski seadus kriminaalasja lahendavale kohtule õiguslikku alust nõuda prokurörilt kellegi vastu süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Olukord, kus kohus esitaks prokurörile nõude või ka kõigest ettepaneku kellegi vastu süüdistuse esitamiseks, ei oleks lisaks KrMS § 14 lg-le 1 kooskõlas ka EIÕK art 6 lg-st 1 tuleneva kohtu erapooletuse nõudega (vt RKKKm nr 3-1-1-139-05, p 18). Seega asjaolu, et 4 miljoni euro kandmise eest Venemaale Nevski panka ei ole süüdistatavatele süüdistust esitatud, ei tähenda seda, et seda tehingut ei saaks võrrelda, kas see kattub mingis osas teoplaaniga. Kaitsjad jätavad taas tähelepanuta, et AŠl oli mitu raha väljaviimise plaani. Kolleegium viitas juba eelnevalt Andrii Danchaki ütlustele, et avas Venemaal Nevski pangas konto, sest tegi näo nagu nõustuks AŠ ettepanekuga ning sellest, et see ei ole lihtsalt AŠ idee, vaid plaan, sai ta aru, kui konto avamine läks väga kiiresti ja AŠ tegi talle pakkumise konkreetse summaga ja konkreetsel viisil kuidas seda teha (vt kd K 9, lk 68 pöördel). GFC rahalistest vahenditest suurusjärgus 4 miljonit eurot asub Venemaal Nevski pangas, kuid sealt ei ole lootust raha tagasi saada. See kinnitab maakohtu järeldust, et tegemist ei olnud lihtsalt ideedega, vaid konkreetsete plaanidega, mis ka realiseeriti.

38(49)

19.7 Kaitsjatega ei saa nõustuda, et Tiiu Järviste sooviks ja mureks oli GFC klientidele raha tagastada ja seda võimalikult kiiresti. On küll SG ütlused, mis justkui seda versiooni kinnitaksid, kuid nõustuda saab maakohtuga, et pealtkuulatud kõnedest saab teha ühese järelduse, et Tiiu Järviste lõi isikutele lihtsalt teatud mulje justkui ta hooliks ja muretseks GFC klientidest ja nendele raha tagastamisest. Vestlustest nähtub läbivalt, kuidas Tiiu Järviste peab näitama väljaspoole, et juhib GFC-d ning vestlustest nähtub ka see, et tegelikkuses ei hooli ega muretse süüdistatav klintide eest, vaid tema soov on üksnes raha omastada. Selleks, et asi n-ö kuritegelik ei tunduks tagastati ka mingis osas klientidele raha. Seda kinnitab 21. juuni 2019 vestlus AŠ ja Tiiu Järviste vahel, kus Tiiu Järviste mõtiskleb, kas mingi klientide raha peab ju tagastama või ei kavatse üldse midagi kellelegi tagastada. Seejuures nähtub 8. juuli 2019 vestlusest, et ei olda rahul, et osa raha on Andrii Danchak kandnud Küprosele (vt kd K 9, lk 71). Seega ei saa nõustuda kaitsjatega, et Tiiu Järviste puhul ei ole võimalik rääkida subjektiivse koosseisu esinemisest.

39(49)

kliendikonto avamisel tahtlikult tähelepanuta. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ei haaku Andrii Danchaki ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega osas, mis puudutab kliendi maksekonto avamist, kuid tegelikkuses toimusid juba maksekontol tehingud. Maakohus näitas ära ka selle, miks pidanuks Dmitri Mincovi selgitused tekitama Andrii Danchakil kahtlusi. Maakohus tõi välja ka selle, et tõepoolest esitas Andrii Danchak täiendavaid küsimusi, kuid tegi kandeid ikkagi mitte täielike vastuse pinnalt. Maakohus on näidanud üksikasjalikult ära, miks oli alus kahelda Crosspoint Ltd alusdokumentides ning dokumendid, mis ei tulnud ametliku teed pidi, vaid läbi AŠ ning need laeti Andrii Danchaki korraldusel dokumentide hoidlasse (vt kd K 9, lk 23 pöördel, 25 pöördel-26 pöördel, 31, 34, 35 pöördel, 39). 20.4 Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus viitas üheselt tunnistaja ML ütlustele, millest tulenes üheselt, et tundis seoses jahi tehinguga survet nii AŠlt kui ka Andrii Danchakilt. Kuna tunnistaja ei jõudnud lõppjärelduses sisemise veendumuseni, siis tema seda ei kinnitanud, vaid seda tegi Andrii Danchak. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga, et keegi kedagi ei survestanud seoses Crosspoint Ltd tehinguga. Maakohus näitas ära ka selle, millistest tõenditest sai tuletada AŠ huvi just jahi tehingu vastu, kuid selle jätab taas kaitsja tähelepanuta. Maakohus näitas ära ka selle, et seoses Crosspoint Ltd tehinguga ei järgitud Andrii Danchaki poolt tavaks olnud protseduure (vt kd K 9, lk 39-39 pöördel). See kõik annab aluse nõustuda maakohtu seisukohaga, et Crosspoint Ltd tehingutega seoses ei kontrollitud esitatud dokumente tegelikkuses sisuliselt, vaid n-ö formaalselt. Seega ei saa kaitsjaga nõustuda, et maakohus ei ole toonud välja Andrii Danchaki rolli ja tegemata jätmisi seoses Crosspoint Ltd tehinguga. Maakohus on seda teinud ning oma seisukohti ka põhjendanud (vt kd K 9, lk 53 pöördel- 57), mistõttu on sellised kaitsja väited ainetud. 20.5 Arusaamatuks jääb kaitsja väide, et maakohtus ei leidnud tuvastamist ühegi tõendiga, et AŠ oleks andnud korraldusi GFC töötajatele või Andrii Danchakile. Selliseid ütlusi on andnud Andrii Danchak ise 13. mai 2022 istungil, millele maakohus ka otsuses viitas (vt kd K 9, lk 55 pöördel-56). 20.6 Kaitsja on apellatsioonis tsiteerinud küll süüdistust, kuid jätnud tähelepanuta maakohtu põhjendused. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. Seega jääb tagajärjetuks kaitsja pikk arutelu, et süüdistuses ei ole näidatud ära millega loetakse mingi faktiline asjaolu tõendatuks. 20.7 Maakohus ei ole asunud seisukohale, et Andrii Danchak on pannud teo toime ettevaatamatusest ning seda ei näita ka otsuse põhistus. Kaitsja on maakohtu põhjendustele ise juurde mõelnud mingid järeldused, mis justkui viitaksid ettevaatamatusele. Maakohus ei ole kordagi sedastanud, et Andrii Danchak ei täitnud oma tööülesandeid, kas ajapuuduse või lohakuse tõttu, selline järeldus ei tulene maakohtu põhjendustest. Kaitsja poolt selliste põhjenduse lisamine maakohtu järeldustele, mis viitaksid justkui hooletusele on kummastav. Seejuures ei too kaitsja välja ühtegi konkreetset maakohtu arutluskäiku, millest nähtuks, et maakohus on viidanud ettevaatamatusele. Mingile arutluskäigule abstraktselt viitamine ei anna kolleegiumile alust asuda seisukohale, et maakohtu järeldas, et Andrii Danchak on pannud rahapesu toime ettevaatamatusest. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et maakohus asus seisukohale, et Crosspoint Ltd kliendiks registreerimisel, sh tehingute tegemisel jäeti mõningad asjad tähelepanuta ning dokumente kontrolliti siis, kui oli algatatud juba tehing Crosspoint Ltd kontole jahtlaeva

40(49)

müügist saadud raha kandmiseks. Samas küsimuste esitamist ning neile vastuste saamist viimasel hetkel, märkis maakohus aga ainult tehingute teostamisega seonduvalt. Seega on tegemist kahe erineva asjaga. Maakohus asus üheselt seisukohale, et kõiki kehtestatud nõudeid teostati Andrii Danchaki poolt Crosspoint Ltd tehingu puhul formaalselt, seega mingit vastuolu maakohtu põhjendustes ei esine. 20.8 Maakohus on analüüsinud Andrii Danchaki ütlusi otsuses läbivalt, sh kõrvutanud neid teiste tõendiallikatega ja kogutud muude tõenditega. Maakohus on näidanud ära ka selle, miks ta ei nõustu teatud Andrii Danchaki ütlustega ning näidanud ära need tõendid, millega on süüdistatava ütlused vastuolus ning miks need ei ole usutavad. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga, et maakohus ei ole näidanud ära tõendeid, mis lükkavad ümber süüdistatava Andrii Danchaki ütlused. 20.9 Maakohus on otsuses piisavalt analüüsinud ka andmekandjatel olevaid faile ja kirjavahetust ning GFC andmebaasi salvestatud dokumente (SharePoint), kuid asunud vastupidiselt kaitsjast seisukohale, et need näitavad üheselt, et Andrii Danchak ei kontrollinud tegelikkuses üle, kes dokumente päriselt edastas ja koostas GFC-le, vaid lähtuti oletustest, et küllap need on kliendi poolt AŠ kaudu edastatud (vt kd K 9, lk 39-39 pöördel). Miks selline maakohtu lõppjäreldus ei ole õige või mis vigu on maakohus samade tõendite hindamisel teinud, seda apellatsioonist ei nähtu. Kaitsja kordab vaid vaidlustes märgitud enda seisukohti, kuid otsuses toodud konkreetsete tõendite analüüsile kaitsja mingeid sisulisi argumente ei esita. Ringkonnakohus võib küll kaitsekõne argumente ja analüüsi arvesse võtta, kuid vahepeal on maakohus teinud otsuse ning kuidas need tõendid kummutavad maakohtu järelduse, siis selline analüüs peaks nähtuma apellatsioonist. Pelgalt oma vaidlustes esitatud seisukoha järjekindel kordamine, näitamata ära, miks maakohtu põhjendused ja järeldused ei ole õiged, ei too kaasa tõendite ümberhindamist. Lisaks see, et maakohus asus kaitsjast erinevale seisukohale, et tähenda seda, et maakohus oleks kaitsja poolt viidatud tõendid ja seisukohad tähelepanuta jätnud. Seega on ainetu kaitsja seisukoht, et maakohus ei ole neid tõendeid hinnanud, millele kaitsja oma kaitsekõnes viitas. 20.10 Kaitsja on üksikud maakohtu põhjendused kontekstist välja rebinud. On selge, et maakohtu põhjenduste tsiteerimisel ei tohiks üksikuid lauseid kontekstist välja rebida. Selleks, et maakohtu järeldus oleks arusaadav ei saa maakohtu otsust lugeda ainult üksiku lõiguna, vaid seda tuleb teha kogumis. Seega ei ole võimalik nõustuda kaitsjaga, et maakohtu arutluskäik on segane ega ole jälgitav. Maakohus ei ole asunud seisukohale, et limiitide tõstmine oleks olnud tavapäratu või vastuolus kehtivate reeglitega. Maakohus analüüsis limiitide tõstmisi, esitatud kirjalikke tõendeid, millele kaitsja viitab ning sh süüdistatava Andrii Danchaki ütlusi (vt kd K 9, lk 2526). Kaitsja võtab taas üksikud lõigud ning lõikudest võtab välja üksikud laused ja teeb järelduse. Selline kaitsja üksikute lõikude ja lausete kontekstist välja rebimine ei too kindlasti kaasa maakohtu järelduste ümberhindamist ning ei tõenda seda, et Andrii Danchak reaalselt ja sisuliselt kontrollis Crosspoint Ltd tehinguid ning limiidi suurendamisi. 20.11 Ebaõige on kaitsja väide, et maakohus on asunud seisukohale, et Andrii Danchak otsustas ja osales kliendi Crosspoint Ltd konto avamise protsessis ja dokumentide piisavuse kontrollimisel. Maakohus asus seisukohale, et just süüdistatav Andrii Danchak oli see, kes Crosspoint Ltd tehingute puhul vaatas ja hindas kogutud dokumente, esitas täiendavaid küsimusi, andis korraldusi tehingute tegemiseks ja kinnitas ka näiteks limiitide suurendamise taotlusi (vt kd K 9, lk 53 pöördel). Seega ei pidanudki maakohus analüüsima kaitsja poolt kaitsekõnes viidatud tõendeid konto avamise kohta, sest konto avamine ja hiljem tehingute

41(49)

tegemine ning kogutud dokumentide hindamine on erinevad käitumisaktid. Seejuures on maakohus iseenesest ka neid tõendeid analüüsinud ja üksikasjalikult refereerinud, mis puudutavad Crosspoint Ltd konto avamist (vt kd K 9, lk 24-24 pöördel). 20.12 Maakohus on Crosspoint Ltd konto avamise dokumente ja Andrii Danchaki ütlusi maksekonto avamise osas kõrvutanud ning asunud seisukohale, et need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kolleegium nõustub sellise maakohtu seisukohaga (vt kd K 9, lk 26-26 pöördel). Maakohus on üksikasjalikult viidanud omavahelisele kirjavahetusele ning kogutud dokumentidele (vt kd K 9, lk 29 pöördel). Kaitsja viitab küll ühele tõendile, millest peaks tulenema, et konto avati 7. märtsil 2018, kuid samas jätab kaitsja tähelepanuta maakohtu poolt kajastatud mitmed dokumendid, millest nähtub, et tegelikkuses saab lugeda konto avamise ajaks 30. jaanuar 2018. Miks ei saa arvestada maakohtu poolt uuritud tõendeid, seda apellatsioonist ei selgu, seega jääb kaitsja seisukoht selles osas tagajärjetuks. Kaitsja jätab mugavalt tähelepanuta ka selle, et tegelikkuses on maakohus kaitsja poolt vaidlustes viidatud Finantsinspektsioonile edastatud vastust kliendile käsitlenud (vt kd K 9, lk 37 pöördel) ning arvestanud selles osas ka süüdistatava Andrii Danchaki ütlusi. Lisaks on maakohus arutlenud ka selle üle, kui asuda seisukohale, et konto avati alles 7. märtsil 2018 ning 30. jaanuaril 2018 avati nn eelkonto (vt kd K 9, lk 37). Maakohus on käsitlenud ka KYC ankeediga seonduvat, nn nelja silma põhimõtet ja AML kontrolli (vt kd K 9, lk 25-28 pöördel, 29 pöördel- 31, 53 pöördel). Maakohus on toonud ära ka selle, miks ei saa asuda analüüsitud tõendite pinnalt seisukohale, et Andrii Danchak kontrollis KYC ankeeti enne kui toimusid tehingute kontrollid. Lisaks analüüsis maakohus põhjalikult KYC ankeetidega seonduvat (vt kd K 9, lk 32, 34, 35) ning märkis, et kui kõrvutada 30.05.2018 KYC ankeet 22.01.2018.a esitatud KYC ankeediga, siis nähtub, et kõik ankeedis toodud andmed on jäänud samaks. Maakohus tõi välja ka selle, millised andmed pidid 13.07.2018.a KYC ankeedis kahtlust äratama. Ka on maakohus teinud eelnevalt analüüsitud tõendite põhjal lõppjärelduse, sh arvestades Andrii Danchak ütlusi, millega kolleegium nõustub (vt kd K 9, lk 53-53 pöördel, 55). Kolleegiumil tuleb taas märkida, et kaitsja viitab apellatsioonis küll maakohtus esitatud kaitseteesidele ning väidab, et maakohus midagi arvestanud ei ole, kuid need väited on kõik osutunud ainetuks. 20.13 Kaitsja väitele, et kuna tegu oli jahtlaeva Alexandra müüki vahendanud tunnustatud maakleriga, kellelt raha laekus Crosspoint Ltd-le, polnud ülekantud raha päritolus alust kahelda, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Kaitsja väitest nähtub, et Andrii Danchak pidas oma tegevust seaduslikuks. Kaitsja jätab tähelepanuta, et süüteo subjektiivse koosseisu tasandil ei mängi rolli, kas teo toimepanija peab tegu õiguspäraseks või mitte. Kohtupraktika kohaselt tahtlike deliktide (nagu ka rahapesu) puhul tuleb subjektiivse külje juures analüüsida, kas isikul on tahtlus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Maakohtu poolt tuvastatust ilmneb, et süüdistatavad, sh Andrii Danchak pesid raha tahtlikult: nad teadsid, et teevad jahist laekunud rahaga tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu. 20.14 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohus ei toonud välja, mis takistas kliendi esitatud dokumentide võltsituse tuvastamist. Maakohus on seda üheselt märkinud (vt kd K 9, lk 54 pöördel). Taas on võtnud kaitsja mingid lõigud otsusest, tsiteerinud neid ning teinud järelduse, kuid ei ole analüüsinud maakohtu otsuses märgitut tervikuna. Maakohus on kaalunud ka kaitsja väiteid seoses teadete tegemisega Finantsinspektsioonile (vt kd K 9, lk 56 pöördel). Seega ei ole maakohus jätnud taas tähelepanuta kaitsekõnes märgitut. 20.15 Kaitsja viitab taas mingile lõigule otsuses, et ML ei ole öelnud, et ta ei jõudnud tehingu osas sisemisele veendumusele, kuid jätab tähelepanuta eelnevalt maakohtu poolt otsuses

42(49)

märgitud ML ütlused, miks kinnitas Andrii Danchak tehingu (vt kd K 9, lk 38 pöördel). Seejuures ei ole teinud maakohus ML ütlustest järeldust, et ta polnud tehingute lubamisega nõus, vaid ta ei jõudnud sisemise veendumuseni ning sellised tunnistaja ütlused on olemas 15. aprilli 2021 kohtuistungi protokollis. Protokollist nähtub, et Marit Leib on kinnitanud ka enda survestamist Andrii Danchaki ja AŠ poolt (vt kd K 4, lk 38 pöördel-39). Kaitsja viitab ise 15. aprilli 2021 kohtuistungi protokollil, kuid jätab osad tunnistaja antud ütlused tähelepanuta. Seega on taas ainetu kaitsja järeldus, et tunnistaja ML ütlustest ei saa teha järeldusi, mida maakohus on teinud. 20.16 Enamik kaitsja seisukohad ja argumendid põhinevad poolikutel tõenditel, ütlustel, kontekstist välja võetud lausetel, kuid selliselt esitatud tõendid ei moodusta usaldusväärset tõendi kogumit, mille pinnalt saaks kolleegium asuda maakohtust erinevale seisukohale. Tegemist on sisutühjade ja kohut eksitavate väidetega, mis ei too kaasa süüdistatava Andrii Danchaki õigeksmõistmist.

43(49)

kaitsja silmas peab ja milliseid sisulisi põhjendusi soovib esitada, mistõttu jääb kaitsja apellatsioon arusaamatuks ja ei ole jälgitav.

44(49)

(Riigikohtu otsused nr.3-1-1-59-07;3-1-1-99-06). Seega juhul kui kolleegium nõustuks prokuratuuriga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning ei ole mõistnud karistusi, mis vastaksid toimepandule ja süüdistatavate isikutele, teeks kolleegium lahendi, mis ei oleks kooskõlas kohtupraktikaga, sest prokuratuuri taotlusest lähtuvalt on ringkonnakohtu võimalik raskendada süüdistatavate olukorda ainult karistusmäärade osas. 23.3 Kolleegium võib loomulikult mõistatada või pimesi arvata, et tegelikkuses mõtles prokurör ja taotleb prokuratuur arvestades karistusmäärasid ka KarS § 73 sätete tühistamist, sest taotletud karistusmäärad iseeneste ei võimaldaks kohtupraktika kohaselt KarS § 73 kohaldamist, kuigi seadus seda otsesõnu ei keela. Samas märkis kolleegium juba eelnevalt, et vastavasisulist taotlust ringkonnakohtule esitatud ei ole ning KarS § 73 sätete tühistamist ei saa samastada raskema karistuse mõistmisega. Prokuröri taotlusest tulenevalt taotletakse süüdistatavate olukorra sellist raskendamist, millele ringkonnakohus saab menetluslikult reageerida vaid KrMS § 340 lg 4 p-st 4, aga mitte KrMS § 340 p-st 5. 23.4 Kohtupraktika kohaselt süüdistatavate olukorra raskendamine ei sõltu ainuüksi ringkonnakohtu tahtest, vaid ringkonnakohus saab lähtuda vaid talle kriminaalmenetluse seadustikuga antud pädevusest ja on otsuse tegemisel seotud apellatsiooni piiridega. Tulenevalt KrMS § 340 lg-s 4 sätestatust on ringkonnakohus pädev süüdistatavate olukorda raskendama üksnes siis ja niivõrd, kui ja kuivõrd on seda enda apellatsioonis taotlenud prokurör või kannatanu. Karistusest tingimusliku vabastamise asendamine mistahes reaalse vangistuse kohaldamisega tähendab alati vältimatult süüdistatava olukorra raskendamist, mida ringkonnakohus ei ole pädev tegema ilma prokuratuuri või kannatanu sellekohase konkreetse taotluseta (vt RKKKo nr 3-1-1-28-08, p 11). Siinjuures on oluline silmas pidada, et tegelikkuses ei selgu apellatsioonist ega selle taotlusest, kas prokuröri arvates kohaldas maakohus õigesti süüdistatavate suhtes karistusest tingimuslikku vabastamist või mitte. Kuna karistusest tingimusliku vabastamist ei käsitleta apellatsioonis üldse, võib kolleegium teha järelduse, et selles osas prokuröril vastuväited puuduvad, siis ei saa ringkonnakohus tühistada maakohtu otsust süüdistatavate karistusest tingimusliku vabastamise osas ja kohaldada neile reaalset vangistust. Kolleegiumil ei ole võimalik teha oletusi, et prokurör tegelikkuses karistustest tingimusliku vabastamisega ei nõustu. Seejuures apellatsioonis ei mainita sõnagi reaalse vangistuste mõistmisest, millest võiks tuletada prokuratuuri mittenõustumist KarS § 73 sätete kohaldamisega ja teha tõsikindel järeldus, et tegelikkuses on esitatud taotlus reaalse vangistuse kohaldamiseks. Kuna nii apellatsiooni sisust kui ka taotlusest nähtuvalt vaidlustatakse sõnaselgelt ainult karistusmäärasid, siis on ringkonnakohus antud juhul prokuröri taotlusega määratud apellatsiooni piiridest lähtuvalt pädev otsustama üksnes süüdistatavatele mõistetava karistusmäärade osas. 23.5 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavatele mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikutele või kui nende suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kolleegium peab vajalikus märkida, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10), seega iseenestest asjaolu, et maakohus on mõistnud kergema karistuse, kui prokurör seda taotles, ei too kaasa automaatset mõistetud karistuste tühistamist. Kui maakohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista kergem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi

45(49)

põhjendada. Seda on maakohus ka teinud ning näidanud ära, miks ta ei nõustu prokuratuuri poolt taotletud karistusmääraga. 23.6 Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10). 23.7 KarS § 394 lg 2 p 1, 3 näeb karistusena ette 2-10 aastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 6 aastat vangistust. KarS § 201 lg 2 p 2, 4 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Kolleegium ei saa nõustuda prokuröriga selles, et maakohus on lugenud kergendavaks asjaoluks seda, et pestud summad ei ulatunud kümnetesse miljonitesse. Maakohus hindas selliselt konkreetse teo sisemist ebaõigust ning kaasas süü suuruse tuvastamisse teo toimepanemise tehiolud, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. 23.8 Maakohtu põhjendused karistuste mõistmisel on küll napid, kuid sellest on võimalik järeldada, et maakohus arvestas süü suuruse tuvastamisel objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Samuti võttis maakohus arvesse süü suuruse iseloomustamisel isiku teopanust grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisust, tagajärje raskust. Nii on maakohus märkinud, et tõepoolest on süüdistatavatele esitatud süüdistus vaid ühes rahapesu kuriteo toimepanemises ning see on pandud toime lühiajaliselt ja kõik süüdistatavad on kriminaalkorras karistamata. Seda kõike tuli süü tuvastamisel hinnata (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11). 23.9 Prokuratuuriga tuleb nõustuda selles, et rahapesu korral suures ulatuses tuleb süü suuruse tuvastamisel arvesse võtta mitu korda ületas pestud summa suure ulatuse määra. Kuivõrd see summa ületas mitukümmend korda suure ulatuse määra, siis suurendab see kindlasti süüdistatavate süüd. Samas ei keela seadus ka sellisel juhul karistuse mõistmist alla keskmise määra. Seejuures ei saa prokuratuuriga nõustuda selles, et maakohus ei ole seda arvesse võtnud. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei ulatunud summa kümnetesse miljonitesse. Seega arvestas maakohus pestud summa suurust. Mingeid muid argumente, mis süüdistatavate süüd suurendaks apellatsioonis esitatud ei ole. Seega ei saa ka ringkonnakohus ise väljaspoole apellatsiooni piire otsida mingeid süüd suurendavaid asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul võib tõepoolest esmapilgul tõdeda, et selline sanktsiooni alammäära minimaalselt ületav karistus on kohtupraktikat eirav, mistõttu esineksid justkui asjaolud, mis tingiksid süüdistatavatele mõistetud karistusmäära suurendamise. 23.10 Edasi on aga oluline kolleegiumil märkida ja seda väljapoole apellatsioonide piire, et kohtupraktikas on omaks võetud, et põhikaristuse mõistmisel süüdistatavale arvestatakse ka muid kohtu poolt tehtud õigusjärelmeid, mis omavad mõju karistuse eesmärkidele. Selliste järelmite hulka kuulub ka lisakaristus ja konfiskeerimine. 23.11 Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis (vt nr 3-1-1-37-07, p

46(49)

23). Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele (vt RKKKo nr 3-11-82-14, p 11). Vaidlustatud kohtuotsusega on kohaldatud laiendatud konfiskeerimist süüdistatavate Tiiu Järviste, Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovi suhtes (Tiiu Järviste 224799,38 eurot, Andrii Danchak 47993,12 eurot ja Aleksei Dremov 81022,39 eurot). 23.12 Kolleegium märgib, et konfiskeerimisotsustega pandud kohustused on oma suuruselt sellised, mis kindlasti mõjutavad märgatavalt põhikaristuse pikkust eripreventatiivse eesmärgi saavutamise seisukohast. Seega oli maakohtul võimalik kohaldada süüdistatavatele karistust alla keskmise määra, mistõttu maakohtu lõppjäreldus karistusmäärade osas on õige. Konfiskeerimise olulisest mõjust põhikaristuse ehk vangistuse pikkusele eripreventatiivsete eesmärkide saavutamiseks on jäetud prokuröri poolt täielikult tähelepanuta. 23.13 Kolleegium nõustub prokuröriga, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule raskeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni keskmises määras ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on meelevaldne ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Sisuliselt taotleb prokuratuur karistuste raskendamist üksnes ühiskonnas rahapesukuritegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest, jättes seejuures täielikult tähelepanuta, et varasemalt ei ole süüdistatavad rahapesu süütegusid toimepannud. Vaid isiku poolt korduvast nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangema karistuse kohaldamise. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et sisuliselt vastavad maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud karistusmäärad süü suurusele, mistõttu ei kuulu rahuldamisele prokuröri taotlus karistusmäärade suurendamiseks.

47(49)

Apellatsioonimenetluse kulu on Aleksei Dremovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Aleksei Dremovi kaitsja Indrek Västrik esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks 120 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit ning tutvumine teiste kaebustega ja vastuse koostamine 30 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 198 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot, kokku summas 237,60 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga kokku summas 237,60 eurot. Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 237,60 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuivõrd kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Aleksei Dremovi suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

RESOLUTSIOON

48(49)

49(49)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.