Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

Assar Paulus süüdi tunnistada KarS § 415 lg 11 p 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) aastat.

Sõrmejäljeekspertiisi (akt nr 20E-SS0016) teostamise kulu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses riigi kanda. Konfiskeerimisele kuuluvad asitõendid

plaat eristuste andmetega (krim. toimik II kd, tl 265); 15.02.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 katsetusest tehtud video DVD-l (krim. toimik II kd, tl 254) - on teabekandjateks, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

SÜÜDISTUSE SISU

Kohtusse saadetud ja kohtuistungil KrMS § 268 lg 3 sättest lähtuvalt parandatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavat Assar Paulust alljärgnevas:

• 2 (kaks) tööstuslikult valmistatud sütikuteta käsigranaati RGD-5, millest kumbki sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) koguses 110 g. Käsigranaati RGD-5 kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja nende näol on tegemist tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldiste (käsigranaatide) osadega. • 13 (kolmteist) tööstuslikult valmistatud sütikuta käsigranaati RG-42, millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 110-120 g. Käsigranaati RG-42 kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja nende näol on tegemist tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldiste (käsigranaatide) osadega. • 8 (kaheksa) tööstuslikult valmistatud sütikuta käsigranaati F-1, millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 g. Käsigranaati F-1 kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus nende näol on tegemist tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldiste (käsigranaatide) osadega • 22 (kakskümmend kaks) käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut, mida kasutades oli võimalik eelnevas kolmes alapunktis nimetatud sütikuteta käsigranaatidest RDG-5, RG42 ja F-1 moodustada kakskümmend kaks komplektset käsigranaati, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldised. Ülal loetletud lahingumoona ja selle olulised osad peitis Assar Paulus eeluurimisel tuvastamata hetkel enne 14.04.2014 oma elukohas xxx asuva kinnistu territooriumil asuva koerakuudi katuse all olevasse peidikusse. 14.04.2014 peeti Assar Paulus kriminaalasja nr 13221000003 raames kahtlustatavana kinni. Samal kuupäeval teostati Assar Pauluse osalusel tema elukohas xxx läbiotsimine ja tehti isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid (sh muud ebaseaduslikult hoitavad esemed). Eesmärgiga hoida ebaseaduslikult enda valduses ülalkirjeldatud lahingumoona ning lahingumoona olulisi osi ei avaldanud Assar Paulus kavatsetult politseile läbiotsimise käigus eelpoolkirjeldatud peidikut ega selle ebaseaduslikku sisu. Seetõttu ei avastatud 14.04.2014 toimunud läbiotsimise käigus koerakuudi katuse alla peidetud lahingumoona ja selle olulisi osasid. 07.09.2016 mõistis Harju Maakohus Assar Pauluse süüdi KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmist arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Nimetatud karistus liideti hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning lahingumoona ja nende olulisi osasid politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseaduslike esemete vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata xxx kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning sealt leitud lahingumoon, selle olulised osad ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. Hoides eelpoolkirjeldatud suures koguses

lahingumoona ja selle olulisi osasid peidetuna koerakuudi katuse alla, mis asus asustatud territooriumil eramajade ja ühiskondlike rajatiste piirkonnas, seadis Assar Paulus ohtu nii xxx majas elava perekonna, naabermajade elanike ning teiste, koerakuudist kuni 200 meetri raadiuses viibivate isikute elu, tervise ja vara. Perioodil 01.07.2013 kuni 03.07.2017 kehtinud lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) redaktsioonide (RT I, 01.06.2013, 12; RT I, 30.12.2015, 28) kohaselt võib tulenevalt § 12 lg 1 lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 3 lg 1 p 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. LMS § 3 lg 1 p 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta LMS § 3 lg 1 p 6 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, omandamises, võõrandamises, veos, hoidmises, kasutamises ja hävitamises. LMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba (kuni 01.07.2014 oli luba nimetatud kui käitlemisluba). Samuti annab tegevusluba LMS § 14 lg 2 järgi (kuni 01.07.2014 asus säte § 14 lõike 11 all ja nimetatuna kui käitlemisluba) õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. 04.07.2017 jõustunud LMS (RT I, 21.06.2017, 1; RT I, 10.12.2020, 1) regulatsioon lõhkematerjali käitlemises on sarnane eelnevas lõigus kirjeldatule, kuid erineb paigutuse osas §-des. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, võõrandamises, omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises ja hävitamises. LMS § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel, mille väljastab vastavalt LMS § 13 lg 1 Tehnilise Järelevalve Amet. 01.07.2018 jõustunud Relvaseaduse (edaspidi RelvS) muudatuste kohaselt (RT I, 29.06.2018, 3) reguleeritakse sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemine täiendavalt peatükis nr 111. RelvS § 832 lg 1 kohaselt on lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.

Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83 33 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Assar Paulusel puudus ülal loetletud lõhkeainet sisaldavate lõhkeseadeldiste ja nende oluliste osade (täpsemalt lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade) käitlemiseks nõutav luba. Olles olnud aktiivne Kaitseliidu liige alates aastast 1996, olles omanud Kaitseliidu relvaluba ning olles osalenud Kaitseliidu liikmeks olemise ajal enam kui 55. sõjaväelise iseloomuga õppusel, oli Assar Paulus teadlik lõhkeseadeldiste käitlemise regulatsioonist ja teadis, milline on tema poolt ebaseaduslikult omandatud ja vallatud lahingumoona purustus- ja hävitusjõud. Seega oli Assar Paulus teadlik ohust inimeste elule, tervisele ja varale, mille tekitab süüdistuses kirjeldatud lahingumoona hoidmine elumajade rajoonis välitingimustes asuva koerakuudi plekk-katuse all. Seega pani Assar Paulus toime lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmise suures koguses, põhjustades sellise tegevusegaohu paljude inimeste elule ja tervisele, s.o KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ajavahemikul 14.04.2014 kuni 30.06.2018 on Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi kui lõhkseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmisena. Alates 01.07.2018 jõustunud KarS redaktsiooni kohaselt on ajavahemikul 01.07.2018 kuni 10.04.2020 Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav Kars § 415 lg 11 p 3, 4 järgi, s.o suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade hoidmisena, kui teo objektiks on lahingumoon suures koguses ning sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule ja tervisele.

hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning tulirelvi politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseaduslike esemete vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata Xxx 30 kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning selles sisalduvad tulirelvad ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. Lisaks võeti politsei poolt ära eelpool kirjeldatud peidikust kasutuskõlblik tulirelva laskemoon järgnevas ulatuses: 14 laskekõlblikku 7,65x17 mm kaliibrilist püstolipadrunit, 2 laskekõlblikku 9x18 mm kaliibrilist püstolipadrunit, 5 laskekõlblikku .38 Special kaliibrilist revolvripadrunit, 31 laskekõlblikku 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, 4 laskekõlblikku 7,62x63 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit. Püstolipadrunid kaliiber 7,65x17 mm sobivad laskmiseks äravõetud püstolist Allies nr xxx ja revolvripadrunid kaliiber .38 Special sobivad laskmiseks äravõetud revolvrist Taurus 85 nr XXX. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. (Perioodil 28.07.2010 kuni 30.06.2018 kehtinud RelvS redaktsioonides (RT I, 2010, 43, 256; RT I, 19.03.2018, 9) oli § 11 p 1 sõnastuse kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu.) RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. (Perioodil 27.04.2007 (RT I 2007, 7, 38) kuni 30.06.2018 (RT I, 09.03.2018, 9) kehtis RelvS § 34 lg 2 esimene lause järgnevas sõnastuses: „Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.“)

Assar Paulusel puudus ülal loetletud tulirelvade omandamiseks ning edasiseks hoidmiseks ja valdamiseks RelvS § 34 lg 2 sätestatud vastav relvaluba ning RelvS 32 lg 1 ja 2 sätestatud relva soetamisluba. Seega pani Assar Paulus toime tulirelvade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning sellest leitud tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. Lisaks võeti politsei poolt ära eelpool kirjeldatud peidikust automaatvintpüssi AK või AKM puidust kaba sobitatud kanderihmaga, lukukoja kaas nr XXX koos punatäpp sihikuga markeerimistähisega „Veber 1x40“, automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv ja metallist sisemise keermega muhv. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. (Perioodil 28.07.2010 kuni 30.06.2018 kehtinud RelvS redaktsioonides (RT I, 2010, 43, 256; RT I, 09.03.2018, 9) oli § 11 p 1 sõnastuse kohaselt tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu.) RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvS (RT I, 12.12.2018, 4, muudatus jõustunud 01.01.2019) § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Ajavahemikul 28.07.2010 (RT I 2010, 43, 256) kuni 31.12.2018 kehtinud RelvS § 21 lg 1 nägi ette, et tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Alates 01.04.2015 jõustunud RelvS muudatuse kohaselt (RelvS redaktsioon RT I , 19.03.2015, 18), millega lisati seadusesse § 21 lg 11, käsitletakse tulirelva oluliste osadena ka § 21 lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 78 lg 5 kohaselt toimub laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. RelvS § 80 lg 1 kohaselt annab relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. Seega pani Assar Paulus toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Assar Paulus omandas kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel enne 14.04.2014 ning hoidis ja valdas kuni 10.04.2020 ebaseaduslikult kasutuskõlblikku omavalmistatud helisummutit, mis sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM. Kirjeldatud helisummuti peitis Assar Paulus eeluurimisel tuvastamata ajal enne 14.04.2020 oma elukohas xxx asuva kinnistu territooriumil asuva koerakuudi katuse all olevasse peidikusse. 14.04.2014 peeti Assar Paulus kriminaalasja nr 13221000003 raames kahtlustatavana kinni. Samal kuupäeval teostati Assar Pauluse osalusel tema elukohas xxx läbiotsimine ja tehti isikule ettepanek anda välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid (sh muud ebaseaduslikult hoitavad esemed). Eesmärgiga hoida ebaseaduslikult enda valduses kirjeldatud helisummutit, ei avaldanud Assar Paulus kavatsetult politseile läbiotsimise käigus eelpoolkirjeldatud peidikut ega selle ebaseaduslikku sisu. Seetõttu ei avastatud 14.04.2014 toimunud läbiotsimise käigus koerakuudi katuse alla peidetud helisummutit. 07.09.2016 mõistis Harju Maakohus Assar Pauluse süüdi KarS § 256 lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4; 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning karistas teda 7 (seitsme) aasta pikkuse vangistusega, mille ärakandmist arvestati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Nimetatud karistus liideti hilisema Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega nr 1-16-9898, millega Assar Paulus mõisteti süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 - § 22 lg 3 järgi, karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja mis loeti KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 07.09.2016 otsusega 1-16-6717 mõistetud 7 (seitsme) aastase vangistusega. Assar Paulus on viibinud alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.2014 kinnipidamisasutuses ning helisummutit politseile läbiotsimise käigus välja andmata jättes manifesteeris kirjeldatud ebaseadusliku eseme vältavat valdus- ja hoidmistahet. Hoolimata Xxx 30 kinnistu omaniku muutustest kinnistusraamatus Assar Pauluse kinnipidamisasutuses viibimise ajal (25.04.2000 kuni 27.05.2014 Assar Pauluse abikaasa M. P., 27.05.2014 kuni 24.10.2018 Assar Pauluse tütar M. V., alates 24.10.2018 M. P.) säilis Assar Paulusel läbi nimetatud lähedaste juurdepääs kinnistule. Vangistuse vältel on Assar Paulus oma vabanemisjärgse elukohana nimetanud eranditult ainult xxx asuvat kinnistut. 10.04.2020 avastati Assar Paulusest sõltumatutel asjaoludel koerakuudi demonteerimise käigus katuse all asuv peidik ning sellest leitud tulirelva helisummuti ja teised peidikus olnud ebaseaduslikud esemed võeti politsei poolt ära. RelvS § 201 lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut. RelvS § 201 lg 3 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. (Perioodil 01.01.2014 (RT I 23.12.2013, 20) kuni 30.06.2018 kehtis RelvS § 201 lg 3 järgnevas sõnastuses: Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.) RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. (Perioodil 27.04.2007 (RT I 2007, 7, 38) kuni 30.06.2018 (RT I, 09.03.2018, 9) kehtis RelvS § 34 lg 2 esimene lause järgnevas sõnastuses: Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.)

Assar Paulusel puudus ülal loetletud tulirelva helisummuti soetamiseks ja edasiseks valdamiseks RelvS § 34 lg 2 sätestatud vastav relvaluba. Seega pani Assar Paulus toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.04.2021 kohtuistungil ütles Assar Paulus, et süüdistus on talle arusaadav ja ei tunnista end üheski süüdistuspunktis süüdi. Kohtulikes vaidlustes leidis prokurör, et Assar Pauluse süü on süüdistuses esitatud ulatuses täielikult tõendamist leidnud ning taotles: - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 4181 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust; - Süüdi tunnistada Assar Paulus KarS § 420 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat. Karistusaja alguseks lugeda 14.04.2021, millal kohaldati Assar Pauluse suhtes tõkendina vahistamist. Kaitsjad leidsid, et prokuröri poolt Assar Paulusele esitatud süüdistus ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud, mistõttu taotlesid kaitsjad Assar Pauluse õigeksmõistmist temale esitatud süüdistuses KarS §-de 415 lg 11p 3,4; 418 lg 1; 4181 lg 1; 420 lg 1 järgi, menetluskulude, sh õigusabikulude, jätmist riigi kanda ning süütemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. 03.12.2021 kohtuistungil ütles Assar Paulus viimase sõna korras, et ta ei soovi rehabiliteerimist ning antud pika protsessi osas kinnitab, et ta ei teadnud, et selles koerakuudis olid relvad, laskemoon, lõhkeained ja muud militaartarvikud, palus tema üle kohut mõistes talle mitte ülekohut teha.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü eitamise, tunnistajate ja ekspertide ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Assar Paulust süüdistatakse KarS § 415 lg 11 p 3, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamises ja hoidmises suures koguses, põhjustades sellise tegevusega ohu paljude inimeste elule ja tervisele ning KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tulirelvade ebaseadusliku käitlemises. Samuti süüdistatakse teda KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemises ning KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemises.

I Esemete leidmise aeg, koht ja iseloomulikud tunnused Süüdistuse kohaselt leiti ebaseaduslikud esemed 10.04.2020 aadressilt xxx, seega kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida seda kust kohast, kuidas ning millised ebaseaduslikud esemed leiti. S. L. poolt menetlejale edastatud telefoni kuvatõmmised kinnitavad, et viimane soovis saada K. N.lt pakutavat koerakuuti ning lepiti kokku, et sellele tullakse järgi 10.04.2020, K. N. andis kontaktiks ka oma elukaaslase H. P. (krim. toimik I kd, tl 117-124). Sama kinnitavad ka K. N. poolt edastatud ekraanitõmmised ning pildid (krim. toimik I kd, tl 125-127). Seda, et koerakuuti sooviti ära anda, kinnitab ka 20.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kuulutus koerakuudi ära andmiseks pandi üles 09.04.2020 ajavahemikul 17.32-17.41 (krim. toimik tl 128-132). Tunnistaja H. P. kohtus antud ütlustes (kohtutoimik I kd, tl 66-75 pöördel) selgitas, et M. P. otsustas koerakuudi ära anda, K. N. pani Facebooki sellekohase kuulutuse üles, kui huvilised kuudile järelkäruga järgi tulid, tõstis koos ühe huvilisega kuudil katuse pealt ära, et seda oleks kergem tõsta. Katust maha tõstes nägid, et selle all oli relvad ja muu taoline, tõstsid asjad kuudi vahelae pealt maha, seejärel kuudi enda järelkärusse ja uued omanikud sõitsid kuudiga minema. Katuse alt tulid välja mitu musta kilekotti, kus olid esemed sees, ühe kile otsast oli näha relvakaba. Pakendid tõstsid koos kahe inimesega, kes kuudile järgi tulid, paljakäsi, kindaid ei kandnud. Avas mõned pakendid ja nägi, et sealt tuli relvi välja. Siis kutsus H. P. välja M. P., kes arvas, et asjad võiks autosse tõsta ja politseisse viia, kuni nägid, et seal on ka granaate, mille peale enam asju liigutada ei julgenud ja helistasid politseisse. Emaga tõstsid autosse alla poole asjadest, mis olid enamasti mustades kiledes. Enamasti tõstsid asju mustades kiledes, kõik olid mässitud kiledesse, sel hetkel kui need maas olid, siis korra vaatas, mis seal oli ja siis mässisid uuesti kinni. Mäletab, et ise tegi lahti sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist nähtuva markeeringuga 1 relvakohvri, tõstis markeeringu 3 juures oleva seljakoti välja, katsus seal olevat relva, markeeringuga 2 relvakoti vist tegi lahti. Võttis markeeringuga 12 kaks granaadiheitjat (sündmuskoha vaatlusprotokoll foto 62), mis temale tutvustatud fotol asetsevad valget värvi kile ja omakorda valget värvi kanga peal, millede sisse esemed pakendatud olid, kotist välja ja katsus neid. Teksapükste riidest asja ja markeeringuga 11 eset ta ei näinud. Kõigepealt saabus politsei, kes käskis kuudist eemale hoida ja kui päästeamet kohale jõudis, siis enam ei näinud täpselt, mida nad tegid. Tunnistaja K. N. andis kohtus ütlusi (kohtutoimik I kd, tl 76 pöördel-78), kus selgitas, et H. P. on ta elukaaslane ning M. P. ja H. P.ga arutati, et koerakuut ära anda. Kuivõrd tunnistajal oli olemas Facebooki konto ja kuulus seal gruppi x valla kuulutaja, pani tema sinna üles koerakuudi ära andmise kuulutuse. Kindlaks soovijaks oli S., kes tuli kuudile järgi 10.04.2020, tunnistaja ise üleandmise juures ei olnud. H. P. talle sel päeval toimunust ei rääkinud, sai teada paar päeva hiljem, kui ilmus sellest artikkel, H. P. rääkis peale seda asjast üldiselt, lühidalt. Tunnistaja M. P. keeldus 14.05.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 80) ütluste andmisest, mistõttu avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 sätestatud alusel tema eeluurimisel 10.04.2020 antud ütlused (krim. toimik II kd, tl 236-238). Tunnistaja antud ütluste kohaselt soovisid nad juba pikemat aega koerakuudist lahti saada, panid 09.04.2020 Facebooki kuulutuse üles ja järgmisel päeval olid sellele soovijad olemas. Kuudile tuldi järelkäruga järgi 10.04.2021, ei tea täpselt mis kell, kuna neile läks vastu tema poeg H.. Mingi hetk kutsus H. ta välja ja nägi, et järelkäru kõrval maas on relvad, kuna ühe kilekoti otsast oli näha relvaosa. Tunnistaja oli vaatepildist šokeeritud, teadis et 2014 toimus majas ja kõrvalhoonetes läbiotsimine, mille käigus vaadati kõik kohad üle. H. sõnade kohaselt vaadati siis üle ka koerakuut, kust midagi ei leitud. Tunnistaja ise läbiotsimise juures ei viibinud. Neil on kodus ka seaduslikke relvi olnud ja ta ei

saanud aru, kuidas need asjad sinna said. Kui ta šokist üle sai, siis mõtlesid relvad politseisse viia, kuni H. ühe koti seest granaadid leidis, peale mida otsustasid neid rohkem mitte puutuda ja helistasid politseisse. Osasid relvasid H.ga puutusid kui need alguses autosse tõstsid ja pärast muru peale tagasi. Tal ei ole õrna aimugi, kes need relvad ja granaadid võis koerakuuti panna ega mis ajast need seal olla võisid. Ei usu, et need asjad võis sinna panna Assar Paulus, samuti pole teda näinud koerakuudi juures kahtlaselt käitumas. Assar Paulust peab usaldusväärseks. Tunnistaja S. L. (L.) kohtus antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 80 pöördel-84) kohaselt nägi 09.04.2020 Facebookis kuulutust, et koerakuut antakse ära, kuulutuse üles pannud K. N.ga leppisid üleandmise aja kokku, kontaktiks oli tema elukaaslane H.. Aadressiks oli xxx. Kuudile läks järgi koos oma äia T. J.ga, autol oli järelhaagis. Kuna kuut oli suur, siis H. oli öelnud, et katus peaks pealt ära käima ja kahes osas oleks lihtsam tõsta. Tunnistaja koos äiaga tõstsid katuse pealt maha, mille panid kohe auto järelkäru peale ja avastasid vahelae pealt relvakotid ja kilekotid. H. oli tunnistaja sõnul väga üllatunud, esimest korda nägi neid. Arvab, et suuremaid relvakotte võis olla 3-4, 2 suuremat ja 2 väiksemat, tema tõstis musta värvi prügikoti ära, heledamast sinakast kotist paistis kohe relvakaba välja. Tema ise katsus ainult seda musta kotti, kindlasti olid tal kindad käes, äi oli tema meelest samuti kinnastatud, H. kindaid ei mäleta. T. ja H. võtsid vist kaks korda asju. Nad ei arutanud, mis need olla võisid, kuid aimasid. H. ütles, et kõik asjad maha tõsta, kolmekesi tõstsid need maha ja laadisid seejärel kuudi auto peale ja sõitsid minema. Hiljem pommirühm tahtis nendega rääkida, tulid kuuti vaatama, mida T. J. neile näitas. Paar nädalat hiljem käidi ütlusi võtmas, sõrmejälgi võtmas, öeldi, et kuuti kaasa ei võeta, mistõttu tegid kuudi koerale sobilikumaks, vahetasid vahelae ära, soojustasid seinad ja värvisid üle, panid uue akna ja nurgaliistud. Vana vahelagi oli kaardu, oli täiesti lahti, mõõtudelt ei ulatunud üle kuudi seinte, oli nö kuudis sees, vana vahelae viskasid ära. Koerakuudi mõõte ei muutnud. Selgitas, et kuudi vaatlusprotokolli fotol nr 17 (krim. toimik I kd, tl 114) on näha vahelae pealmine osa ja kõik nähtuvad kahjustused olid seal ja nemad neid ei tekitanud. Kuu aega pärast kuudi endale saamist helistati, et kuuti soovitakse ära võtta, toodi sularahas uue kuudi maksumus ja tuldi kuudile järgi. Tunnistaja T. J. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 84-87 pöördel) kohaselt leidis kuudi kuulutuse tema tütre mees S. L., kes ka kuudi pakkujaga suhtles. 10.04.2020 läksid järelkäruga kuudile järele. Kuut tundus raske, noormees ütles, et katuse saab pealt maha võtta, mille peale tõstsid S.ga kahekesi kuudi kahekesi otse käru peale. Lae peal olid valged tavalised kilekotid 3-4 tk ja kaks relvakohvrit, tõstsid need kolmekesi sinna kõrvale muru peale maha. Mäletab, et tema tõstis ühe, S. tõstis ühe koos noormehega ja ülejäänud tõstis noormees. Ei arutanud seal, mida nad leidsid. Enamus kilekotte olid suletud, ühest paistsid nagu püssikabad välja, ühtegi kotti ei avanud. Kui olid pakendid maha tõstnud, oli seal all roheline tuuletõkke plaat, natuke lohku vajunud. Tõstsid kuudi käru peale ja sõitsid koju. Mäletab, et töökindad olid kaasas aga ei tea, kas neid ka kasutas. Umbes 15-20 minuti pärast helistas noormees S.le, ütles, et kutsus demineerijad enda juurde ja palus, et nad kontrolliks ega kuudis relvi pole, midagi nad ei leidnud. Seejärel umbes tunni pärast tulid demineerijad nende juurde, vaatasid kuudi üle, tegid pilte. Pommirühmaga suhtles tema ise. Hiljem paigaldasid uue akna, nurgaliistud, soojustasid kuudi seest ära ning panid uue tuuletõkke plaadi, kuna eelmine oli vajunud. Nädal paar pärast pommirühma käis politsei, võttis tunnistusi, sõrmejäljed, DNA analüüsi ja pildistasid uuesti kuuti. Ei mäleta, et politsei poolt oleks korraldusi antud kuudi säilitamise osas. Kuudi värvisid üle pärast politsei käimist. Kuskil 3 kuud hiljem võeti kuut nende käest politsei poolt asitõendiks ära, mille eest maksti paar-kolm nädalat enne sularahas umbes 350 eurot kompensatsiooni, et koer peavarjuta ei jääks ja saaks samaväärse uue kuudi osta. Kui kuudile järgi tuldi, tehti samuti pilte.

Asitõendi vaatlusprotokollist (krim. toimik I kd, tl 2-6) nähtub, et 10.04.2020 kell 14.31 helistas M. P. abonentnumbrilt xxx Häirekeskusesse ning teatas, et andsid ära vana koera kuudi, mille katus tõsteti üles, et seda oleks kergem transportida, ja selle alt leiti relvi, granaate ja veel mingeid asju. Leitud asjad olid tõstetud muru peale ning aadressiks ütles M. P., xxx. Selgitab, et hakkasid asju autosse panema, et viivad need kuhugi, kuid nägid granaate, misjärel ei julgenud neid liigutada. Lisas, et päris hull on mõelda, et kuut oli lõkkekoha kõrval, ei tea, mis ajast need seal on või kes need sinna pannud on, sest 5-6 aastat tagasi oli seal läbiotsimine, siis nisukest asja ei olnud. Häirekeskusest öeldi, et leitud asju enam mitte liigutada ja tullakse sinna kohale. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud, et xxx kinnistult leiti tunnistajate H. P., S. L. ja T. J. poolt 10.04.2014 koerakuudi äraandmisel koerakuudi katuse pealt tõstmise käigus vahelae pealt mitmeid erinevaid pakendeid, millede seas oli esmasel vaatlusel relvakott, granaate ning ühest pakendist paistis välja relvakaba. Põhja-Eesti pommigrupi vastusest Päästeameti nõudekirjale (krim. toimik I kd, tl 9-16) nähtub, et sündmuse nr 1-2020-93 aruande kohaselt oli teate saatmise aeg 10.04.2020 kell 14.33, sündmuskoha aadressiks xxx kontaktisikuks M. P.. Sündmuskohal selgus, et M. P. ja H. P. otsustasid maha müüa koerakuudi, ostja tuli sellele järgi, tõsteti kuudi katus maha ja selle alt leiti erinevaid relvi ja lahingumoona. Päästeamet nägi kohale jõudes kohe relva, granaate ja granaadi sütikuid. Kohale tuli ka Põhja-Eesti pommigrupi juhataja, abijõududena osalesid KAPO ja PPA. Kohapeal tegelesid kriminalist, demineerijad ja RKT. Ohutuse tagamiseks võeti kõik asjad pakenditest, erinevatest kottidest, välja. Sündmuskohalt leiti 5 tulirelva, laskemoona, relvaosasid, 2 tk reaktiivgranaadiheitjat RPG-22, 23 tk UZRGM tüüpi granaadi sütikut, 8 tk F1 käsigranaati, 13 tk RG-42 käsigranaati ja 2 tk RGD-5 käsigranaati. Kõigi leidude ohuastmeks on märgitud II (transporditav). Kriminalistid pakendasid kõik leiud, mis transporditi Xxx tn ja lokaliseeriti seifi. Kontrolliti üle uue omaniku S. L. (L.) kodus ka koerakuuti, seal midagi huvipakkuvat ei leitud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelist (krim. toimik I kd, tl 18-59) nähtub, et eridemineerimisgrupi poolt oli maapinnale ja kaubaalusele paigutatud relvad ja granaadid. Sündmuskohalt leiti halli värvi relvakohver, milles oli automaat AK-4 ning 2 salve; rohelises riidest kotis olev vintpüss FAJEN optilise sihikuga ning salves oli näha vähemalt kahte padrunit; revolver TAURUS, vaatluse hetkel olid trumlis näha padrunid, kokku 5 tk; musta värvi käepideme põskedega püstol koos salvega; seljakott NIKE, tikutoos 10 padruniga, soonkinnisega kilekott 6 padruni ja 2 metallidetailiga; puidust relvakaba; punast värvi kilekott kirjaga SPORTLAND, milles soonkinnisega kilekott padrunitega, relvasummuti ning plastikust kattekork; lukukoja kaas koos sihikuga „VEBER 1x40“; musta värvi riidetükil püstolkuulipilduja MP-40, ilma salveta; soonkinnisega kilekott, milles padrunisalv ja relvaraud; riidel ja riidekotil paiknevad kaks kilesse mähitud raketiheitjat RPG-22; granaadisütikud, 23 tk; ämber ja kolm kilekotti; granaadid 23 tk, kolme erinevat liiki; must prügikott. Vaatlusprotokollist on jälgitav, kuidas leitud esemed olid pakendatud, milliseid puuteproove esemetelt võeti, nende ohutuse kontrollimine ja fikseerimine enne pakendamist. 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks oleva fototabelist (krim. toimik I kd, tl 60-93) nähtub, kuidas 10.04.2020 aadressilt xxx sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud objekte, kokku viies pakendis, vaadeldakse. Vaatlusprotokollis kirjeldatakse pakendite seisukorda, nende avamist, kirjeldatakse objekte ning seda, kust ja kuidas puuteproove võetakse. Tunnistaja V. A. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 120-132) kohaselt töötab ta xxx väljakutse juhina. 10. aprillil 2020 said Häirekeskuse kaudu väljakutse xxx.

Sündmuskohale sõitis koos M. H.ga. Kohapeal oli politsei, M. P. ja H. P.. M. P. selgitas, et panid koerakuudi müüki ja kui kuudi katuse pealt tõstsid, siis nad need leiud avastasid. Selleks ajaks kui pommigrupp kohale jõudis kuuti enam ei olnud, esemed olid tõstetud maapinnale sinna ümber, kus kuut oli enne asetsenud. Osad esemed olid kottides, kilesse pakendatud ning osa lihtsalt ämbris, mõned asjadest olid silmnähtavalt näha. Ametijuhendi kohaselt, kui leiavad kaasaegset lahingumoona, teavitavad ülemust ja tema teavitab edasi, keda vaja, politseid. Nende asi on kohapeal esemeid uurida, veenduda, et asjad oleks ohutud ja rohkem neid ei puutu, edasi tegeleb nendega politseiuurija. Ohutuses veendumiseks peavad asjad välja võtma, veenduma, et granaatidel ei oleks sütikut sees, karbid, kastid peab avama, et näha, mis seal sees on. Nad võtsid asjad pakenditest välja, tema fotografeeris ja paarimees võttis kummikinnastega esemed välja, et veenduda nende ohutuses. Enamus asju oli pakendatud kottidesse ja kilekottidesse. Ei mäleta täpselt, mis pakenditest välja tuli aga mäletab, et seal oli kolme erinevat tüüpi granaate, sütikud, kaks soomusvastast reaktiivgranaati ja veel relvi. Vahepeal ei teinud rohkem midagi, kuni tulid politseiuurijad, kes pakendasid kõik asjad nende juuresolekul ja soovituste kohaselt. Mingid lõhkeaineid sisaldavad asjad võtsid ise kaasa, kuna neil on selleks vastav hoidla, politseil seda pole ning on tavapärane praktika, et mingid asitõendid lähevad otse pommigrupi kätte ja sealt ekspertiisi. Xxx tn hoiustasid granaadid ühes seifis, sütikud teises ning seifide vahe on minimaalselt meeter, seda eesmärgil, et kaoks võimalus ahelreaktsiooniks. Ei mäleta, kas kõik granaadid pandi ühte seifi. Asjade vaatluse ajal palusid M. ja H. P. eemale hoida, ei tea, mida nad samal ajal tegid, ära neid ei ajanud. Eemale palusid hoida ohutuse eesmärgil, neil endal on killuvest seljas ja esmased kaitsevahendid. Päästeameti 15.04.2020 vastuse lisaks olevad fotod on tema tehtud. Enamus asju oli pakendatud kilekottidesse ja lihtsalt kottidesse, ümber prügikott. Paarimees laotas granaadid euroalusele. Fotol DSCN3574 on soomukivastased reaktiivgranaadiheitjad, mis suudavad läbistada 40 cm soomust, kuni meeter betooni, lendab ise vähem kui kilomeetri kaugusele, ohuraadius võib olla kuni 2 km ning tegemist on ühekordseks kasutamiseks mõeldud komplektiga. Tegemist on kõige suurema ohuklassiga lõhkematerjaliga, säilitamine peab olema kindlal temperatuuril ja niiskustasemel, ohutult. Kõrgetel temperatuuridel võivad flegmatiseerijad, mis lõhkematerjali stabiliseerib, ära aurustuda. Kui lõhkeainet kindlates tingimustes ei hoiusta, muutub see ebastabiilseks, ettearvamatuks. Kohapealt leitud üks granaadiheitjatest oli õppepraktiline, mis kokkupuutel ei plahvata, kuid ohufaktor on olemas, kuivõrd ühe kilone ese suudab lennata kuni kilomeetri kaugusele. Fotol DSCN3575 on käsigranaadid F-1, RG-42, RGD-5. F-1 käsigranaat on välimuselt nagu sidrun, mummudega, kaitseotstarbeline, sees on umbes 60g lõhkeainet, ohuraadius 200 meetrit, millises piirkonnas võib tappa. Sees olev lõhkeaine trotüül on üsna tuim aine, paarkümmend kraadi kõrgem temperatuur oluliselt ei mõjuta, samas temperatuur ikkagi mõjutab. Fotol DSCN43598 on RGD-5, sisaldab umbes 100-110g lõhkeainet, rohkem ründeotstarbeline, ohuraadius kuni 40 meetrit. Fotol DSCN3596 on RG-42 käsigranaadid, töötavad sama moodi nagu RGD-5, lihtsalt vanem mudel, lõhkeaine kogus ja ohuraadius on võrreldavad. Leitud UZRGM- tüüpi sütikud sobivad leitud käsigranaatidele, milliste eesmärk on granaat plahvatama panna, sütiku enda sees on ka lõhkeaine, mis oma olemuselt on tundlikum, kõige tundlikum osa granaadist. Olenevalt kuidas sütikud hoiustatud on ja kui palju neid on, on võimalik, et ühe sütiku plahvatamisel tekib ahelreaktsioon. Sütikuplahvatus, olles kontaktis inimesega, on ohtlik, poole meetri kauguselt ei tee midagi. Vene granaatide puhul on 10% praaki. Sütikuid ja granaate peaks hoiustama eraldi, vahemaa peaks olema, muidu on ohtlik, seda võimaliku ahelreaktsiooni tõttu. On võimalik, et granaadiheitjad muutuvad kasutuskõlbmatuks, juba roostetäpi pärast ei pruugi vedru liikuda aga enne seda ei tea. RPG-22 on ohtlik kohe, kui seal on lõhkematerjal sees, aga mõistlikul käitlemisel see ohtu ei kujuta. Aga see on loomupäraselt ohtlik, on lahingmoon. Eesmärgipärasel kasutamisel toru lahti tõmbamisel vinnastatakse mingi löögimehhanism ja sellest hetkest on see ohtlik. Ajategur võib ohtlikkust mõjutada aga kuni lahti ei tee, ei tea, kuidas, võib olla nii üht kui teistpidi. Ajaga

võib kasutajale muutuda ohtlikumaks ja praagiprotsent suureneb. Vaatlemise ja ohutuse kindlaks tegemiseks tema ja ta paarimees ladusid granaadid euroalusele. Kõige tõenäolisemalt oleks ahelreaktsiooni põhjustanud see, kui koerakuut oleks põlema pandud, mis järjekorras asjad oleks võinud plahvatada, ei tea, osad asjad oleks lihtsalt kaugemale lennanud. Ka plekkkatuse all võib temperatuur minna päris suureks. Arvab, et esimesena oleks tulele reageerinud reaktiivgranaatide mootorid, granaadisütikud ja relvade juures olnud padrunid. Kui kõik esemed, mis sündmuskohal olid, oleks plahvatanud oleks ohuraadius 2 km, kuid ei usu, et kõik oleks plahvatanud, oleneb kuidas need seal paiknesid ning ei saa ennustada kui suur plahvatus oleks olnud. Plahvatuse puhul tapavad killud kõige kaugemalt, lööklaine ülerõhk vigastab siseorganeid, tekivad sisemised verejooksud. Tehtud fotode peal ei ole ühtegi nende asja, vaid sündmuskohal olnud asjad. Sündmuskohal otsest ohtu ei tajunud, et midagi võiks kohe juhtuda. Peamiselt on oma töös kokku puutunud Vene päritolu lõhkematerjaliga, seerianumbrite kohta kommentaare öelda ei oska, T ja TNT tähendab trotüüli, „inert“ inertainet, mida kasutatakse õppeotstarbeliste lõhkeseadeldiste puhul. Politsei pakendas lõhkeseadeldised, pommigrupp transportis neid oma autos olevas liivakastis, kuhu ka kõik sisse ära ei mahtunud. Täiendavaid ohutusmeetmeid kasutusele ei võtnud ja tavaliselt ei kasutatagi ohuautosid, väga harva linnas. Ohuastmeid on kaks, kas transporditav või mitte, mitte transporditavad hävitatakse kohapeal, neid ei julge ise puutuda. Põhja-Eesti pommigrupi aruandesse pandud lõhkekehade koodid vastavalt x andmebaasile, xxx enne nende lahti pakendamist. Ohutuses veendusid kohapeal, kui nägid, et on tehase pakend, otsad kinni, kui on transpordiasendis siis välja seda lasta ei ole võimalik, kui on koos siis ühe nupule vajutuse peale ei lenda see sealt kuhugi. Kui selliselt mõistlikult käidelda siis olid need ohutud. Tööpraktika kohaselt, kui leitakse vana lõhkekeha maa seest, roostes kärakas, mida ei saa enam kasutada, siis see hävitatakse ja politseid ei kutsuta, kuid kui tegemist on kaasaaegse asjaga, kus on näha kirjad ja värv peal, teavitatakse ka politseid, pommigrupi juhti. Piltidelt granaatidel ilmastikujälgi, roosteplekke ei näinud. Granaatide puhul töötab ka see trotüül, mis on sõja ajast jäänud, nõukogude aja korraliku trotüüli puhul ei ole ette tulnud, et need ei oleks töötanud. Kuuti käisid vaatamas samal ajal kui veel leitud esemed polnud pakendatud, politsei valvas ja siis läksid tagasi Xxx tn, mäletab, et asjad pakendati nende juhendamisel. Kuudist tegid pildid, seda, et asjad asetsesid plaadi peal, ütles vist ostja, sealt enam midagi ei leidnud. Plaati täpsemalt ei mäleta, uuris pigem kuuti, ega kuhugi vahele veel midagi kukkunud ei olnud. Keegi politseist oli ka kaasas, ei mäleta kes ja ei tea, mida ta seal tegi. Ei oska öelda, kas leitud asjad olid kasutuskõlblikud, kuna tähtaegasid ei tea. Esemete sees oli trotüül, mis ise ei vanane, on leidnud ka 110 aasta vanust trotüüli, mis toimib. Pigem tekivad tõrked või mingid sütikumehhanismid ei tööta. Ei oska öelda, mis temperatuuril trotüül ohtlikuks muutub. Tema ekspertiisi puhul mingeid dokumente ei koostanud, osales vaid demineerijana. xxx tuli politsei mingi aeg pakendeid lahti ja sealt proove võtma, selles ta ei osalenud, nad vaid hoiustasid kellegi teise asju xxx, kuna hoiustamistingimusi mujal polnud. Relvadest üks automaat oli nii ja naa, teised oli korralikes vutlarites ja nägid tema hinnangul päris ilusad välja. Kaitsekorgi puudumine granaadil trotüüli ei mõjuta. Tunnistaja M. H. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 151-154) kohaselt töötab ta xxx, alates 2005 aastast. Aprillis 2020 oli lahingumoona väljakutse, xxx. Väljakutse said Häirekeskuselt, läksid asukohta valvemeeskonnaga, koos V. A.ga, sõitsid sinna valvemeeskonna bussiga xxx. Kohale jõudes nägid, et erinevad relvad ja pakendid olid maas, perenaine ja tema poeg selgitasid, et need olid tulnud koerakuudi vahelae pealt. Väitsid, et müüsid koerakuudi ära ning enne peale laadimist tõsteti katus maha ja leiti esemed, tõstsid esemed maha ja helistasid Häirekeskusesse. Osad relvad olid lahtiselt, relvakohver oli lahti, kilepakendid olid natuke eemale pandud. Tema avas kõik pakendid, et näha, mis seal sees on, paariline fotografeeris. Seljas oli killuvest, mis on töö standardprotseduur. Pommigrupp kutsutakse kohale, kuna nemad peavad olema kõige targemad ja ütlema, kui ohtlikud asjad on,

kuidas hävitada, Põhja-Eesti pommigrupp reageerib Harjumaa sündmustele lahingumoonaga. Leidsid sealt käsigranaadid, nende sütikud, erinevad relvad, laskemoona, 2 granaadiheitjat. Sütikud olid pakendatud jõupaberisse ja nööriga kinni, mõned olid ilma, tavaliselt on karbis ka aga karpi ei olnud. Sütikute kott oli plastikust ämbris. Käsigranaadid olid pakendatud musta kilekotti, mille sees veel sangadega kilekott, kilekott ise oli kinnine, nemad avasid selle. Ehk siis sütikud ja granaadid olid eraldi pakendites. Relvadest osad tundusid uuemapoolsed, teised olid kasutuses olnud, ei oska öelda kui vanad, samuti ei mäleta roostet. Leitud käsigranaadid olid F-1, RG-42 ja RGD-5, aastate jooksul on nendega kokku puutunud. F-1 on kaitsegranaat, ohuraadiusega 200m, teised on ründegranaadid, väiksema ohuraadiusega. Leitud sütikud on standard ning sobivad leitud granaatidele. Midagi leitud asjadele juurde ei lisanud. Käis koos V. A.e ja politseipatrulliga ka müüdud koerakuuti kontrollimas, vaatasid selle üle, rohkem esemeid sealt ei leidnud, läksid sündmusele tagasi. Ei mäleta, et oleks vahelage näinud, aruande koostas V. A., koerakuudi omanikele mingeid korraldusi kuudi säilitamise osas ei andnud. Samal ajal valvas politsei oma tavariietes, kuulivestiga, Xxx tn esemeid. Kriminalistid kandsid pritsmeülikonda, maski ja kindaid, kaitseks vesti ei kandnud. Leitud granaadiheitjad olid vene päritolu RG-22, üks oli õppe oma, teine lahingu. Need on tankitõrje granaadiheitjad, mõeldud soomukite peatamiseks. Leitud käsigranaatide, sütikute ja granaadiheitjate puhul on tegemist sõjalise moonaga, mis on tsiviilkäibes keelatud. Tema tõstis järjest kõik pakendid välja ja avas neid, ämbrist kohe alguses pilti ei teinud. Kõik leitud esemed olid transporditavad, tõenäoliselt ise nendega midagi ei juhtu, viisid need sealt sõidukiga minema Xxx tn seifi. Kõik oli ekspertide poolt pakendatud ja siis bussi pandud, selliselt ei olnud transportimise käigus midagi ohtlikku. Nendega võib midagi juhtuda kui tulle visata, sütik granaadile panna, on erinevaid võimalusi. Trotüül muutub vedelaks 100 kraadi juures, kui temperatuuri veidi veel tõsta, siis tõenäoliselt mingi hetk läheb põlema, toimub plahvatus, seda temperatuuri ei hakka pakkuma. Ei ole enda teada Xxx tn leitud esemetega seotud ekspertiisis osalenud. Tavaprotseduur on, et mingi hetk lähevad asjad ekspertide või kriminalistide kätte, kes teevad katseid ja siis esemed hävitatakse. Granaadiheitjatega ei ole varem kokku puutunud, ei tea, mis lõhkeainet sisaldab, ei kujuta ka ette, millal leitud esemed olid valmistatud. Seda, kas olid kasutuskõlblikud või mitte ütleb ekspertiis aga trotüül ja lõhkeaine ei aegu. Oma teada granaadiheitjatelt tema ümbert ära ei võtnud, ka sütikutelt kindlasti nööri ega pabereid ära ei võtnud, kui fotode peal nööri pole, siis seda järelikult ei olnud. Nemad identifitseerisid ära, et kellelegi ohtu pole, ütlesid kriminalistidele või ekspertidele, et on ohutu pakkida ja siis nad ka pakkisid. Fotolt 3587 heledas kotis olevaid nööre ei tuvasta, ei tea ka mis kiledest sai, tuleb fotosid vaadata. Leitud lahingumoon oli Vene päriolu, millega on tunnistajal ka kokkupuude aastate jooksul olnud, ka RGD-5 on kokku puutunud. Granaatide peal olevate tähiste tähendusi ei hakka pakkuma, peab andmebaasist vaatama. Sütikutel, granaatidel ikka korpusel on kulumis- ja ajajälgi, ka pildi näeb ühte roosteplekki, ei tea aga mis ajaga need tekivad. Lahingumoona kest kulub ikka vastavalt niiskusele, nagu rauast esemed ikka, trotüüliga ei juhtu midagi, seda teab vastavalt oma kogemustele ja ekspertide arvamusele. Ei tea, kuidas tavapraktikas hoitakse sütikuid ja granaate, milline on turvaline kaugus. Kaitsegranaadi tappev ulatus on 200m siis kui see sütikuga ühendada, lõhkeaine peab detoneeruma, ka tuli võib seda mõjutada, kuid laua peal olles ei juhtu sellega midagi. Relvad jäävad enamasti politsei kätte, peab aruandest üle vaatama. Tunnistaja M. K. (K.) ütluste (kohtutoimik I kd, tl 155-158 pöördel) kohaselt töötab ta xxx alates 2017 aasta lõpust. 10.04.2014 menetlustoimingust mäletab, et see oli kuskil xxx, ei välista, et xxx, leiti erinevaid relvi, relvaosasid koerakuudist, väljakutse tuli läbi juhtimiskeskuse. Nemad konkreetselt koostasid sündmuskoha vaatluse, tema fotografeeris, paariline C. P. koostas vaatluse, võtsid proove. Mäletab, et kohapeal oli ka juhtivuurija S. K., uurija T. K., võimalik, et ka uurija M. Š., samuti eridemineerijad ei mäleta kui palju aga rohkem kui kaks ning süüdistatava pereliikmed, naine ja poeg. Ei mäleta, mis kell sinna jõudsid aga olid seal mitu tundi, võtsid võrdlusproovid naisterahvalt ja pojalt, peale ekspertiisimaterjali võtmise

protokolli kohapeal ei vormistanud. Võtsid naisterahvalt ja pojalt DNA proovid välistamise eesmärgil, ei tea, et neil oleks relvadega kokkupuude olnud aga samas kunagi ei tea. Kandsid musta värvi eririietust kriminalistika logoga, kindlalt ei tea, kas keegi või nad ise oleks valgeid kombinesoone kandnud. Nemad enne asitõenditele ligi ei lähe, kui eridemineerijad on kindlaks teinud, et neile ohtu ei ole, seega ei kandnud nad ka kaitsevarustust, killuveste. Demineerijad ütlesid, et ohtu ei ole ja nad võivad edasi asitõenditega tegeleda, see, kui eridemineerijad asjad juba maha panevad, siis järelikult oli nende poolt oht likvideeritud. Selleks ajaks kui kriminalistid kohale jõudsid, oli demineerijate töö tehtud, veendutud, et ohtu ei ole, kuid nad ei lahkunud. Ei oska öelda, kas demineerijad olid koguaeg kohapeal, kuni kriminalistide lahkumiseni. Kui nemad kohale jõudsid, olid seal kilekotid, kilekottidest välja võetud relvaosad, euroaluste peal oli sütikud, granaadid, ka padrunid mis tema teada olid minigrip kotis, relvad olid välja võetud. Kilekotid olid muru peal, nende peale olid tõstetud padrunid. Nende ülesanne oli võtta proove relvadelt, käepidemelt, päästikult, ei mäleta, kas teistelt asjadelt ka, kilekottidelt, relvaosadelt. Proovid on võetud fototabelist näha markeeritud kohtadest. Granaatidelt ja sütikutelt ei võtnud, kuna sai aru, et need lähevad demineerijaga kaasa. Seda, millelt proove võtta või ei, otsustas paariline. Võetud proovid võtsid kriminalistid hiljem asitõendi vaatluse juurde, käis kriminalist V. R., kes võttis ka granaatidelt proove. Samuti oli ülesanne pakendada relvad vastavasse pakendisse ja olustikku fotografeerida. Relvadel olid ka padrunid padrunipesas, tõkestasid need asitõendi teibiga, päästiku, et ei toimuks juhuslikku lasku, et päästik ei vajuks alla. Nähtava jäljena mäletab sõrmejälje fragmenti ühel padrunil, mida nad fotografeerisid, sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli foto nr 44, ei hakanud sõrmejälgi võtma, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) sõrmejäljeosakonnas on professionaalid. Ühel relval, äkki revolvril, oli verekahtlast määrdumist, mis Tetrabase lahusega kontrollides andis verepositiivse tulemuse, ei saa aga öelda, kas tegemist on inimvere või looma verega. Proov võeti kolmele steriilsele tikule, milledest proovitikk, kuhu Tetrabase lahust peale pandi, hävitati, teised kaks pakendatakse pappkarpi ja saab kasutada ekspertiisis. Koerakuudist ei tea midagi, nägi kohapeal ainult vundamenti, mainiti, et seda taheti maha müüa ja siis leiti relvad, ei tea, kas keegi seda vaatamas käis, kriminalistid kindlasti mitte. Kõik esemed olid pakendatud tema ja C. P.i poolt. Lõhkeained ja nende osad võtsid demineerijad kaasa, demineerijad ise panid need pakendatult oma bussi. Relvad transporditi nende bussiga, samuti jäid proovid nende kätte, neile oli vaja veel etiketid peale trükkida. Seda aga ei mäleta, kas relvad läksid kriminalistika ruumidesse või K.iga kaasa. Teised menetlejad küsitlesid pereliikmeid. Sündmuskohal mainiti, et on ka mingi läbiotsimine olnud aga kes mainis, ei tea. Vaatlusprotokolli pandud esemete detailsed andmed andsid demineerijad. Ei mäleta, kas granaadiheitjatel oli märgistus või mitte, samuti seda, kuidas sütikud pakendatud olid. Üle ühe ebaseadusliku relva leiu või ümberehitatud relva ja suurema hulga padrunite puhul kaasatakse ka kriminalistid. Tema mäletamist mööda oli relvade seisukord võrdlemisi hea, ei mäleta suurt roostet ega olnud ka väga õlised. Tema enda DNA ei ole 9 töötamisaasta jooksul kunagi sündmuskohale sattunud. Relvadelt proovide võtmine ei olnud esimene kord, väga palju on tehtud ka asitõendite vaatluseid enda ruumides relvadele, relvaosadele. Sündmuskohale ei lasta kedagi ilma kinnastate, seega kõik teised isikud sündmuskohal kandsid kindlasti kindaid. Eeltoodud tõendite, Põhja-Eesti pommigrupi vastuse, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja 13.04.2020 asitõendi vaatlusprotokolli ning sündmuskohal viibitud tunnistajate antud ütluste pinnalt on selgelt jälgitav leitud esemete aeg, koht ja nende osas kasutusele võetud meetmed ning edasine liikumine. 19.06.2020 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0010 (krim. toimik I kd, tl 135-143) tuvastati xxx elamu territooriumilt ära võetud granaadiheitjate-, käsigranaatide ja nende sütikute taolised objektid, kasutusala, lõhkematerjali sisaldus, kasutuskõlblikus ning see, kas on tegemist lõhkeseadeldistega.

Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud objektid olid: - Reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse vastase soomustehnika hävitamiseks lahingus (päisosa sisaldab ca 350 g tugevajõulisel brisantlõhkeainel oktogeenil (HMX) baseeruvat lõhkeainelaengut ja sütiku detonaatorit ning reaktiivosa kuni 100 g suitsuta püssirohust paiskelaengut); - Treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse reaktiivgranaadi sihtimise ja tulistamise laskeharjutustel (reaktiivosa sisaldab kuni 100 g suitsuta püssirohtu); - 23 käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos sütikuteta käsigranaadiga vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus; - 2 sütikuteta käsigranaati RGD-5, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (kumbki sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) koguses 110 g); - 13 sütikuta käsigranaati RG-42, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 110-120 g); - 8 sütikuta käsigranaati F-1, mis on lõhkematerjal ja mida kasutatakse koos käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus (millest igaüks sisaldas brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 g). Ekspertiisiks esitatud objektid olid kasutuskõlblikud, välja arvatud üks UZRGM tüüpi sütik markeeringuga 583 Д. Ekspertiisiks esitatud UZRGM tüüpi granaadisütikutest ja sütikuta käsigranaatidest RGD-5, RG-42 ja F-1 oli võimalik moodustada 23 komplektset käsigranaati, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldised. Reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22 ja treening reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22I saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. 15.02.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 (kohtutoimik II kd, tl 246-253) puhul oli ekspertiisiülesandeks tuvastada see, et kui panna koerakuudi katuse alla kolm sütikuta käsigranaati RG-42, kolm sütikuta käsigranaati F-1 ja kuus käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut ning detoneerida ühes RG-42 või F-1 käsigranaadis asuv lõhkeaine, kas ülejäänud sütikud ning käsigranaadid plahvatavad ning millised kahjustused tekivad plahvatuse tagajärjel koerakuudile ning olustiku rekonstruktsioonile. Ekspertiisiobjektidena olid esitatud kolm sütikuta käsigranaati RG-42, kolm sütikuta käsigranaati F-1 ja kuus käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut ja PPA asitõendite laos olnud koerakuut. Kuute käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut otsustati ohutustehnilistel kaalutlustel eksperimendis mitte kasutada. Eksperimendiks asetati koerakuut polügooni lahtisele väljale, selle ümber hoonete seinte imitatsioonid vastavalt xxx territooriumil valitsenud olustikule, samuti märklehed ja mannekeenid. Kolm RG-42 ja kolm F-1 sütikuta käsigranaati kinnitati niiskuskindla teibiga, asetati koerakuudi katusealuse keskkohta ning sisestati ühe RG-42 granaadi sütikukanalisse elektridetonaator, koerakuudile asetati katus peale. Voolimpulsi tulemusel elektridetonaator rakendus, detoneeris RG-42 granaadi, mis pani plahvatama ülejäänud RG-42 ja F-1 granaadid. Plahvatuse tagajärjel hävis koerakuut sisuliselt täielikult, selle osad purunesid ja paiskusid laiali, mõnevõrra paremini säilis üksnes kuudi puitpõranda osa. Deformeerunud katusepleki fragmente leidus plahvatuse keskmest ca 24-45 m kaugusel, kõige kaugemale lennanud plekitükk asus 58 m kaugusel. Kõik katusepleki tükid olid tugevalt deformeerunud ja nendes leidus suurel hulgal läbivaid killukahjustusi läbimõõduga 1-3 mm ning suuremaid rebendeid. Hoone seinte imitatsioonidele märkimisväärseid purustusi ei tekkinud, kuigi metallikilde ja teisi laiali lennanud fragmente neil leidus. Vastavalt uurimuslikus osas toodud skeemile paigutatud märkmelehtede ja mannekeenide kahjustused olid järgnevad:

M1 - märkleht, pritsmed esiküljel ja papi sees kaks läbivat kahjustust; M2 – märkleht, pritsmed esiküljel ja all paremal suurem kahjustus; M3 – märkleht, pritsmed esiküljel ja hulgim läbivaid kahjustusi; M4 – märkleht, üks väike kahjustus esiküljel; M5 – märkleht, pritsmed esiküljel, läbivaid kahjutusi ei ole; M6 - märkleht, väikesed pritsmed esiküljel ja kaks läbivat kahjustust; M7 – mannekeen, suured kahjustused keha keskosa, käed ja üks jalg eraldunud; M8 – märkleht, alaosal läbiv rebend; M9 – mannekeen, üks kahjustus vasakul õlal ja üks vasakul säärel; M10 – märkleht, kahjustusi ei olnud. Kohtuistungitel ekspert A. J. antud ütluste (kohtutoimik II kd, tl 1-21) kohaselt on ta EKEI lõhkeseadeldiste-plahvatuse kohtuekspert, kellena on töötanud 16 aastat, ja on antud kriminaalasjas koostanud kaks ekspertiisi. Mõlemat ekspertiisi tehes lähtus „Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodikirjeldusest“, mis on üleüldine metoodika, kinnitatud 2007 aastal. Kasutab ka erialakirjandust ja tema kasutuses olevaid andmeid. Ekspertiisi koostades teeb käsikirjalisi märkmeid ja fotosid, mis ekspertiisi kannab. Katsetuskohaks (ekspertiisiakt nr 20E-PL0010) oli x polügoon, kus tehnilise abina ja ohutuse tagamiseks olid kaasatud Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad. Eksperdi ülesanne on jälgida, et katsetused läheksid plaanipäraselt, ohutult ja tulemused fikseerida, kas mingi objekt plahvatab või mitte. Elektrisüüturid, elektridetonaatorid kaasati, kuna oli vaja need objektid kuidagi käivitada, selleks neid kasutataksegi, nimetavad neid abimaterjalideks. Käivitada oli vaja põhjusel, et oli vaja vastus saada, kas need objektid on kasutuskõlblikud. Abimaterjalide kasutamise õigustuseks on ohutustehnika, ei saa lihtsalt õlalt tulistada neid, mis on teadmata tingimustes, teadmata aeg hoitud ja sel põhjusel viidi katsetused läbi sellisel viisil. Ohutustehniliselt ei ole alternatiivseid variante kasutuskõlblikkuse tuvastamiseks, n.t lõkkesse viskamisel oleks ettearvamatu tulemus, katsetuste käik sai valitud optimaalne ohutuse tagamiseks. Ohutustehniliste kaalutluste järgimine ei takistanud ekspertiisiülesannet täitmast, sai valitud optimaalne viis katsetuste tegemiseks. Distantsilt sütikutega granaatide käivitamine oli välistatud, kuna mõni sütik võib ka mitte töötada, nagu üks selline leidus, ja sellisel juhul kui see granaat on juba kokku komplekteeritud ja sütik ei rakendu, siis on tema nö hävitamine, õhtutuks tegemine kordades keerulisem, kui oleks granaadi ja sütiku puhul eraldi, ohu tase tõuseb juba tugevalt. Pommigrupi enda kohaolu ei taga ohutust, ohutust tagatakse katsetuste käigu õige läbiviimisega. Otsus, et olemasolevatest esemetest, sütikutest ja granaatidest, mitte moodustada komplektseid esemeid, mida katsetada, välistas tunnistaja arutelu järgselt lõplikult ise. Kasutuskõlblikkust granaadi ja sütiku ühendamise teel ekspertiisi käigus tuvastatud ei ole ohutustehnilistel kaalutlustel. Kui lõhkeseadeldiste osad on kasutuskõlblikud, ei ole alust arvata, et granaat tervikuna ei oleks kasutuskõlblik. Ei näinud põhjust keelduda ekspertiisimääruse täitmisest. Ekspert katsetuste käigus kaitseriietust ei kandnud, kuna kõige ohtlikumad etapid, vahetult enne lõhkamist, tegid ära demineerijad. Küsitlemisel viidatakse kaitsjate poolt esitatud fotodele – krim. toimik III kd, tl 3-33, tl 34-42. Reaktiivgranaadi käivitamiseks lisati sinna suitsuta püssirohtu ja selle külge läks elektrisüütur, millega raketimootor käivitati (tl 9). Püssirohtu u 10 g otsustas ekspert kasutada, et kindlustada impulsi jõudmine raketimootorini välja, üksinda elektrisüüturist ei pruugi piisata ja arvas seda praktiliste kogemuste pinnalt. Raketimootor on kaevatud maa sisse selleks, et see kuhugi ära ei lendaks, juhul kui peaks lendama, on see ka köiega kinni seotud (tl 9-10). Lahingreaktiivgranaadile lisati plastiline lõhkeaine lisalaeng koos elektridetonaatoriga, et lõhkepea täielikku plahvatust garanteerida (tl 15). Kollast värvi lisalaeng on lisatud selleks, et anda vajalik lisaimpulss, et kogu lõhkepeas olev aine käivituks, võimsuselt on lisalaeng sarnane trotüüliga, eraldiseisvana lisalaengu võimsuse suurust ei oska iseloomustada, kuna ei ole sellist ainekogust eraldi katsetanud (tl 15). Samalaadsete esemete puhul on alati juurde pannud plastilise lõhkeaine ja elektridetonaatori või süüturi, või samas suurusjärgus mingi muu

lõhkelaengu, sõltuvalt sellest, mis võtta on olnud. Täiendavat lõhkeainet lisatakse, et lõhkeaine üldse plahvataks, teadmine, et ilma see üldse ei plahvataks, tuleneb praktikast. On oma väljaõppe ja teiste riikide lõhkeseadeldiste ekspertidelt saanud infot, et ühest elektridetonaatorist ei pruugi reaktiivgranaadis olev lõhkeaine käivituda. Fotodel 15-17 on näha reaktiivgranaat pärast katsetust, kus esiosa on täielikult hävinenud, labad deformeerunud (tl 1618). Fotol 18 on UZRGM granaadisütiku katsetus, iga erineva markeeringuga sütikust võeti üks ja sütikuga kontakti paigutati elektridetonaator, selleks, et kui distantsilt splint nööriga eemaldada, peaks sütik 3 sek pärast plahvatama, kui aga sütik on vigane, mingil põhjusel ei plahvata, siis seda keegi torkima ei taha minna ja sütik on võimalik hävitada elektridetonaatori abil (tl 19). Katsetuste käigus kontrolliti 6 sütikut, millest 5 rakendusid tõrgeteta, sellest tehti ka järeldus, et üks detonaator ei käivitunud ja kokku ülejäänud 23 käsigranaadi sütikut on lõhkematerjal, kuna tegemist oli täiesti ühesugust tüüpi granaadi sütikutega ning ei ole mingit põhjust eeldada, et teised ei oleks lõhkematerjal. Miks ühe sütiku, markeeringuga 583Д, detonaator ei rakendunud, ei oska ta öelda, võib olla mingi vananemine, tehase praak või mis iganes. Ei saa ka täielikult välistada, et mõni teine kogumist, mida ta ei katsetanud, ei oleks vananenud või tehase praagiga. Järgnevatel fotodel on näha kahjustused, mida sütikud puitprussile põhjustasid (tl 19, 21, 23, 25), külladki sügavad purustused, ümbruskonnas 1 m kaugusel ei ole kahjustusi, sütiku võimsus ei ole nii suur. Ekspertiisiobjektid transportis ekspert EKEI bussiga polügoonile, originaalpakendites, kuidas nad ekspertiisi saadeti. Objektide transportimisel asusid esemed üksteisest ruumiliselt eraldatult, sütikud eraldi, granaadi korpused eraldi, reaktiivgranaadid samuti. Fotol 34 on näha kolm F-1 tüüpi käsigranaati, üksteisest eemal, mis käivitati korraga punkris, kuna tegemist on kaitseotstarbeliste granaatidega, mille killud lendavad kaugemale (tl 36). Kuna granaadid asuvad üksteisest eemal on kolm eraldi plahvatust ja on pärast selgelt näha iga plahvatamise koht. Fotol 38 on näha järele jäänud granaate ja sütikuid, mis pandi ühte punti kokku ja katsetati korraga, kuivõrd eksperdi arvates olid eelnevad katsetused piisavad asjade kasutuskõlblikkuse hindamiseks ja ei olnud enam põhjust neid enam ükshaaval edasi katsetada (tl 40). Kõik granaadid olid kasutuskõlblikud, ei ole võimalik, et kobarast vaid üks plahvatas, kuna pärast plahvatust sai koht üle vaadatud ja ei olnud ühtegi tervena säilinud granaati. Ei ole ka võimalik, et kobarast üks plahvatas, mis omakorda lõhkus ära teised granaadid, ilma, et need plahvatanud oleks ja see ongi kobarasse kokku sidumise mõte, et kui üks plahvatab lähevad kõik teised järgi. Fotol 39 on näha lisalaengu kasutamist, 200g trotüüli, selleks, et kindlustada terve koosluse plahvatamist, käsigranaatidele lisaks olevad pakendid pildil on teisest ekspertiisist järele jäänud, mis oli vaja hävitada (tl 41). Trotüül ja sütikutes olev lõhkeaine on erinevad. Ei ole mingit põhjust arvata, et ülejäänud granaadid peale nende 6, mida katsetati, oleks kuidagi teistmoodi käitunud. Ekspert ka selgitab, et iga üksik plahvatus kätkeb endas riski ning neid asju on otstarbekam teha koos ja mitte rohkem kui vajalik, ükshaaval seda katset läbi teha ei ole mõistlik. Elektridetonaator sisaldab 1,3-1,6 g brisantlõhkeainet, mida on vähem ja omadustest nõrgem kui lõhkeaine, mida on sütikus u 2 g. Tankitõrjegranaatide puhul, pärast reaktiivgranaatide välja võtmist, katsetati ka lasketoru päästikumehhanismi, mille tulemusel süütekapsel käivitus ja sai teha järelduse, et on kasutuskõlblik. Teoreetiliselt oleks olnud võimalus tankitõrjegranaate komplektselt katsetada aga see oleks teinud selle ohtlikumaks, riskitase oleks tõusnud. Sütikute puhul mõjutavad kasutuskõlblikkust nende hoiustamistingimused, peamiselt liigne temperatuur ja niiskus, lõhkeaine vananemist ei ole võimalik ennustada, see sõltub samuti hoiutingimustest. Ekspertiisi saadetud granaatide puhul oli kahjustusi ja roostet minimaalsel määral, võrreldes tavapäraselt ekspertiisi saadetud granaatidele, olid käesolevad hästi säilinud. Kasutusaeg eksperdile teada ei ole, need ei ole kasutusjuhendis kirjas. Lõhkeained kujutavad endast alati reaalset ohtu, mistõttu sütikuid ja lõhkeainet hoitakse eraldi ja ühendatakse omavahel viimasel hetkel enne kasutamist, et juhuslikku plahvatust vältida. Ilma sütikuta käsigranaat iseenesest ei plahvata, selleks on vaja

sütikut või detonaatorit, ilma plahvatusohtu ei ole. Sütikud on tundlikumad igasugustele mehhaanilistele mõjutustele, löökidele, kõrgele temperatuurile. Tankitõrjegranaadid on komplekteeritud, seega on neil potentsiaalne oht samuti suurem kui satub mehhaaniliste löökide alla või kui temperatuur on kõrgem. Sütikud ja tankitõrjegranaadid ilma välismõjututeta ohtlikud ei ole, nende mõjutamiseks oleks puidu põlemise temperatuur piisav, seda arvestades neis olevate einete omadusi. Initsieeriva lõhkeaine plahvatama panemiseks on puidu põlemise temperatuur, 800-1000 kraadi, enam kui piisav. Tankitõrjegranaadi kaitsemehhanism on rakendumiskauguse peale, ehk kui see välja tulistada, muutub lõhkepea aktiivseks pärast 2,515 m lennukauguse läbimist. Tankitõrjegranaadis oleva brisantlõhkeaine kogus tuleneb kirjandusest, need varieeruvad, kuid tal olemasolevas raamatus on kirjas 312-340 g, sihikuline lennukagus on kuni 250 m, läbib 400 mm soomust, karastatud terast. Kuudiga seotud ekspertiisi akti nr 20E-PL0026 eksperimentide juures viibisid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad, KKP töötajad, KAPO töötajad, kes olid kaasatud abijõududena. Ekspert mõõtis, tegi fotod, seadis paika videokaamerad ja fikseeris tulemused, vormistas ekspertiisiakti, kaasatud inimesi oli vaja abiks asjade paika panemisel. Maja seinte asukohad pani paika vastavalt maa-ameti väljavõttele. Puitkiudplaadid majaseinte imiteerimiseks ja plastikust mannekeenid tõi polügoonile KKP. Kasutati ka KAPO ja KKP kaameraid lisaks EKEI omadele, mis filmisid kõik ühte sama asja aga erinevate vaatenurkade alt, videosalvestise monteeris kokku ekspert. Ekspertiisiülesande täitis ühe erisusega, nimelt UZRGM sütikuid komplekti ei lisanud, kuna oli teoreetiline oht, et kui plahvatus mingil põhjusel ei toimu, paisatakse granaadisütikud katsetuse välja peale laiali ja neid on hiljem küllaldi keeruline üles leida ning tahtsid vältida olukorda, et mitte plahvatanud objektid sinna maha jääks. Kuivõrd ekspertiisiülesandeks oli granaadis olev lõhkeaine detoneerida, siis ekspert leidis, et tulemuse saamiseks peavad need koos olema. Mannekeenid ja märkelehed olid sina pandud plahvatuse toime näitlikustamiseks, asetus oli vastavalt temale antud skeemile, mannekeenid pandi kuudile lähemale, et plahvatuse efekt oleks ilmekam. Skeemi sai uurijalt A. G., koos ekspertiisimäärusega. Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodi kirjelduses on katsetamiste kohta märgitud, et kasutuskõlblikkuse, lõhkematerjali sisaldamise plahvatusvõimelisuse ja teiste omaduste kontrollimiseks teostatakse välitingimustes. Rohkem ei ole seda reguleeritud, sest konkreetne katsetuste kava pannakse paika iga konkreetse objekti puhul. Samamoodi ei ole juhendis kirjas detailseid täpsustusi elektrisüüturite, elektridetonaatorite ja detoneeriva nööri kasutamise kohta. Juhendis ei ole juttu lisamaterjalidest, samuti võimalusest ekspertiisi tegemisest keeldumisest. Juhendis ei ole ka määratletud võimalust teha katsetused vähemate objektidega kui ekspertiisiks on üle antud. Kohus küll möönab, et „Lõhkeseadeldise ekspertiisi meetodikirjelduse“ (tähis TO-MR-PL01) punktis 7 (krim. toimik III kd, tl 121) kvaliteedi tagamise puhul nähakse ette, et uurimistulemuste vormistamise, uuringute ja katsetuste nõuetele vastavust kontrollitakse teise eksperdi poolt, kuid kohtu hinnangul ei anna see alust kahelda koostatud ekspertiiside väärtuses ja tõele vastavuses. Ekspert A. J. kinnitas kohtuistungil, et hetkel EKEIs teisi lõhkeseadeldise ja plahvatuse eksperte ei ole, mistõttu ei ole ka kontroll teise eksperdi poolt võimalik. Kohus leiab, et ekspertiisi käik ja selle kvaliteet oli tagatud kõigi teiste metoodikas välja toodud ja järgitud nõuetega, samuti jälgitav ekspertiisiaktidele lisatud fototabelite, skeemi ja video kaudu. Samuti on ekspert andnud detailseid selgitusi ekspertiisi läbiviimise kohta kohtuistungil. Kaitsjad on leidnud, et ekspertiisiakti nr 20E-PL0010 puhul on ekspert irdunud ekspertiisimäärusest, kuivõrd katsetuste läbiviimisel on kasutatud lisalõhkeainet ja selline võimalus ei tulene üheski õigusaktist ega EKEI juhendist. Ekspertiisimääruse (krim. toimik I kd, tl 133-134) sisust ja sellega antud ülesannetest ei nähtu, et eksperdile oleks ette kirjutatud, et lisalõhkeainet kasutada ei tohi, vajalik oli selgitada välja, milliste objektidega on tegemist, kas neis sisaldub lõhkeaine ja kas need on kasutuskõlblikud. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 4 kohaselt on ekspert isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi. Seega

ei saa ka menetleja eksperdile ettekirjutusi teha, kuidas detailselt ekspertiisi läbi viia, vaid ekspertiis määratakse tõendamisvajadusest ning ekspert lähtub oma eriteadmistest. Samamoodi ei näe ega saagi ekspertiisi läbiviimise korda ette ka ükski õigusakt. EKEI meetodi tähisega TO-MR-PL01 puhul on tegemist üleüldise meetodikirjeldusega, mille punktis 5.2.1. on välja toodud, et kasutuskõlblikkuse puhul peetakse silmas lõhkematerjali sisaldumist, plahvatusvõimelisust ja teisi omadusi. Meetodis ei ole küll ettenähtud abimaterjali kasutamist, kuid selle kasutamist ei ole seal ka keelatud, samuti ei ole välja toodud, et objektide kasutuskõlblikkust tuleks kindlasti katsetada komplektsete objektidena. Samuti selgitas ekspert pikalt, et abimaterjali kasutamine on ohutustehniliselt vajalik, tema kui eksperdi teada ei ole alternatiivset ohutustehnilist viisi ning valiti kõige optimaalsem ning konkreetne katsetuste kava pannakse paika iga konkreetse objekti puhul. Seega ei saa kohus pidada lisalõhkeaine ja lisalõhkeseadeldiste kasutamist ekspertiisi puhul lubamatuteks. Kohtu arvates oli lisalõhkeaine kasutamine ohutuse tagamiseks vältimatu, kuivõrd pooleldi lõhkenud või sootuks lõhkemata jäänud objekte ei saa territooriumile maha jätta, kuivõrd need kujutavad endast ohtu, kuid nende kahjutukstegemine ise on juba ohtlik. Seega ei saa ekspertiisi läbi viia selliselt, et pärast ekspertiisi läbiviimist luuakse uus oht nii ekspertiisi läbiviijale kui ka kõrvalistele isikutele. Samuti leiavad kaitsjad, et eksperdi väide, et kui lõhkeseadeldise üksikud osad on kasutuskõlblikud, siis ei ole alust arvata, et granaat tervikuna ei oleks kasutuskõlblik, ei saa olla tõene, kuna ei kontrollitud kõiki sütikuid, vaid ainult 6, milledest 1 oli kasutuskõlbmatu ning sellist üldistavat järeldust teha ei saa. Taaskord ole aga üheski kohtule esitatud meetodis ega ka normatiivaktis ette nähtud, et objekte oleks tulnud katsetada komplektselt, et ekspert saaks jõuda järeldusele kasutuskõlblikkuse osas. Kasutuskõlblikkuse puhul, nagu eelpool viidatud meetodis, nähakse ette lõhkematerjali sisalduse ja plahvatusvõimelisuse tuvastamist, seda ka ekspert nii sütikute kui granaatide puhul tegi, selgitas läbi katsetuste välja, kas objektides on lõhkeaine ja kas see plahvatab. Kohtu jaoks on täiesti arusaadav, et lõhkematerjalide, kui väga ohtlike esemete puhul, on täiesti mõistlik kasutada kõige ohutustehnilisemat ning optimaalsemat lahendust ekspertiisi küsimusele vastamisel, mida ekspert enda sõnul ka tegi. Lõhkeseadeldiste-plahvatuse ekspert oli enne ekspertiisi ja selle ajal tutvunud kõigi ekspertiisiks saadud objektidega ning hinnanud neid vastavalt oma eriteadmistele. Kuivõrd eksperdile oli teada, et kõiki objekte hoiustati samas kohas, samadel tingimustel ning granaatide puhul oli kahjustusi ja roostet minimaalsel määral, oli täiesti mõistlik järeldada, et objektidest 1/3 katsetamise teel saab teha üldisemaid järeldusi. Sellisel juhul tõesti ei ole katsetamata jäänud sütikute puhul täit kindlust, et tegemist on kasutuskõlblike sütikutega, kuid samal ajal ei päde kaitsjate väide, et kui sütik ei tööta ei ole ka granaat kasutuskõlblik. Granaadi enda kasutuskõlblikkuse määrab ikkagi selles sisalduv lõhkeaine kvaliteet ja granaadi enda plahvatusvõimelisus. Kahe ekspertiisi käigus lõhati kõik käsigranaadid millede osas ekspert ka leidis, et tegemist oli kasutuskõlblikke käsigranaatidega. Kaitsjate poolt välja T., et järelejäänud granaatide kobaras plahvatama panemise puhul oli tegemist lõhkeseadeldiste kahjutuks tegemisega, ei ole kohtu hinnangul õige, kuivõrd ekspert on selgitanud, et katsetuse lõppedes käsigranaatide kildude suuruseid hinnates sai asuda järeldusele, et kõik nendest olid lõhkenud, ehk kasutuskõlblikud, mitte ei olnud plahvatanud kõrval olevate granaatide mõjul. Seega leiab kohus, et ekspertiisiga tuvastati, et ekspertiisiks esitatud granaadid ja sütikud olid kasutuskõlblikud. Juhul, kui kõiki granaate oleks katsetatud koos sütikutega ükshaaval, oleks ühe kasutuskõlbmatu sütiku puhul tekkinud olukord, kus ekspertiisiks valitud alal on komplektne lõhkemata käsigranaat ning ei ole teada, kas sütik rakendub mõni hetk hiljem või pikema aja möödudes või ei rakendu üldse. Selline olukord oleks aga katkestanud ekspertiisi läbiviimise. Seega oleks komplektse ja lõhkemata käsigranaadi puhul loodud uus oht nii ekspertiisi läbiviijale kui ka kõrvalistele isikutele. Samas pidanuks asuma seda lõhkemata käsigranaati kahjutuks tegema kuna seda ei oleks saanud sinna jätta. Sõltuvalt sellest, milline käsigranaatidest ei oleks lõhkenud, oleks ka oht erinev, kuivõrd RGD-5 ja RG-42 puhul oleks

kahjustuste tekkimise raadius 40 meetrit, F-1 puhul aga juba 200 meetrit. Seejuures ei oleks olnud võimalik ette näha millise granaadi sütik ei rakendu, sest väliselt ei viidanud ühegi sütiku väljanägemine sellele, et ta ei ole kasutuskõlbulik. Kaitsjad on samuti leidnud, et kuna tankitõrjegranaatide kasutuskõlblikkuse tuvastamisel eraldati need kaheks erinevaks detailiks ning on kasutatud lisalaengut, ei olnud sellistel tingimustel kasutuskõlblikkuse tuvastamine võimalik. Sarnaselt eelmises lõigus leitule, siis eksperdi eriteadmistele tuginedes ja ohutustehniliselt on tankitõrjegranaadi puhul reaktiivgranaatide ja lasketoru päästikumehhanismide eraldi katsetamine olnud ekspertiisi küsimusele vastamiseks piisav, et tuvastada kummagi seadeldise osa kasutuskõlblikkus ning kohtul ei ole mingit alust kahelda ekspertiisi usaldusväärsuses. Samamoodi nagu ka ülalpool leiab kohus, et juhul, kui ekspert oleks püüdnud tankitõrjegranaati käivitada distantsilt, mis on granaadiga võrreldes päästemehhanismi erinevuse tõttu oluliselt keerulisem, ning laeng ei oleks lasketorust väljunud, oleks ekspertiisi läbiviimise kohas tekitatud uus oht, kuivõrd ei ole teada millal päästemehhanism võib lõpuks rakenduda või kas ta üldse rakendub. Seejuures on tegemist reaktiivgranaadiga, mis võib laengu saata lendu teadmata suunas kui teda ei kasutata vastavalt kasutusotstarbele. Arvestades aga tankitõrjegranaatide teadmata hoiutingimusi oleks raske olnud leida inimest, kes soovib sellega õlalt lasta. Nagu eksperdi ülekuulamisest ilmnes, ongi EKEIs ainult üks lõhkeseadeldise-plahvatuse ekspert alles. Plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 puhul jääb kaitsjatele arusaamatuks, miks koerakuut plahvatama pandi, miks konstrueeriti kobargranaat ja millist eesmärki täitis ühe granaadi detoneerimine, kuivõrd koerakuudi katuse all ei oleks sellist detonatsiooni toimuda saanud. Koerakuudi plahvatama panemine oli osa ekspertiisi ülesandest ja seda ka ekspert tegi, originaalse koerakuudi kasutamine oli vajalik selleks, et saada kõige lähedasem tulemus sellele, kui kuudi katuse all olevad lõhkeseadeldised oleks detoneerunud ning millised kahjustused sellest nii kuudile kui ümbruskonnale oleks tekkinud. Samuti nagu on ka eelnevalt jõutud järeldusele, et elektridetonaatori kasutamine on antud ekspertiiside puhul mõistlik ja kõige ohutum viis katsetuste läbiviimiseks ning ekspert lähtub katsetuste puhul enda eriteadmistest. 10.04.2020 granaadid ja sütikud olid küll teineteise suhtes eraldi pakendatud, kuid granaadid asusid koos, seejuures mitte 6 granaati, vaid 23 granaati, seega oli ka nende kokku sidumine täiesti põhjendatud. Kaitsjad on ka välja toonud, et ekspert ütles, et ühendamata granaadikorpus ei kujuta endast ohtu, kuid tegelikkuses ekspert kordas mitmel korral, et lõhkeained kujutavad endast alati reaalset ohtu. Selgitas tõesti, et ilma sütikuta käsigranaat iseenesest ei plahvata, selleks on vaja sütikut või detonaatorit, ilma plahvatusohtu ei ole. Kuid samuti on toodud välja välised tegurid, mis võivad granaadi plahvatama panda m.h kõrge temperatuur või lähedal olevate lõhkeainete plahvatamisest tulenevad mõjud. Seega ei ole õige väide, et lõhkeainet sisaldav granaadikorpus endas mingit ohtu ei kujuta. Kaitsjad leidsid samuti, et kõne alla oleks võinud tulla ekspertiisi käigus koerakuudi põlema panemine, kuid taaskord oleks tegemist äärmisel ohtlikku katsetusega, kus ei suudeta ette näha, kuidas tuli ning lõhkeained käituvad. Samuti on ekspert A. J. selgitanud, et sütikud ja tankitõrjegranaadid ilma välismõjutusteta ohtlikud ei ole, arvestades aga neis olevate ainete omadusi, on initsieeriva lõhkeaine plahvatama panemiseks puidu põlemise temperatuur, 800-1000 kraadi, enam kui piisav. Seega kuivõrd on tuvastatud sütikute ja granaatide kasutuskõlblikkus, mistõttu on need mõjutatavad ka välismõjude poolt, ei olnud mingit vajadust ekspertiisi käigus koerakuuti põlema panna. Antud ekspertiisi puhul on tõenduslikuks väärtuseks ilmestada, millist mõju avaldab lõhkematerjal detoneerudes koerakuudile, kust need leiti, ning samuti selle ümbrusele. 27.05.2020 tulirelva ekspertiisiaktiga nr 20E-TB0042 (krim. toimik I kd, tl 146-164) tuvastati xxx elamu territooriumilt ära võetud relvade, relva osade ja padrunite osas, et ekspertiisiks esitatud relvad kuuluvad tulirelvade hulka, milledest revolver, püstol, vintpüss ja

automaatvintpüss on laskekõlbulikud. Püstolkuulipilduja on laskekõlbmatu. Ekspertiisiks esitatud relvad olid: - Revolver Taurus 85 kaliiber .38 Special nr XXX; - Padrunisalvega püstol Allies kaliiber 7,65x17 mm nr xxx; - Optilise sihikuga 7,92x57 mm kaliibrilisest vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud vintpüss kaliiber 7,62x63 mm nr xxx; - 2 padrunisalvega automaatvintpüss AK-4 kaliiber 7,62x51 mm nr xxx; - Püstolkuulipilduja MP40, kaliiber 9x19 mm, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx. Esitatud revolvri, püstoli, vintpüssi ja automaatvintpüssi relvaraudu on pärast laskmist ebapiisavalt puhastatud. Ei olnud võimalik kindlaks teha, kas püstolkuulipilduja rauast on pärast viimast puhastamist lastud. Ekspertiisiks esitati 56 padrunit, mis olid: - 1 püstolipadrun kaliiber 7,65x17 mm; - 13 püstolipadrunit kaliiber 7,65x17 mm; - 2 püstolipadrunit kaliiber 9x18 mm; - 5 revolvripadrunit kaliiber .38 Special; - 31 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm; - 4 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x63 mm. Kõik esitatud padrunid kuuluvad laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud. Esitatud püstolipadruni kaliiber 7,65x17 mm sobivad laskmiseks esitatud püstolist Allies nr xxx, revolvripadrunid kaliiber .38 Special sobivad laskmiseks esitatud revolvrist Taurus 85 nr XXX. Püstolipadrunid kaliiber 9x18 mm ja vintpüssipadrunid kaliiber 7,62x39 mm ei ole ette nähtud esitatud 5 tulirelvast laskmiseks. Ekspertiisiks esitatud automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv, metallist sisemise keerme muhv, automaatvintpüssi AK või AKM puidust kaba, automaatvintpüssi AK või AKM lukukoja kaas nr XXX ei sobi esitatud relvades kasutamiseks. Esitatud püstolkuulipilduja padrunisalv sobib kasutamiseks esitatud püstolkuulipildujas. Esitatud relvaraud sobib kasutamiseks esitatud püstolkuulipildujas, kuid on kasutuskõlbmatu. Esitatud tulirelva helisummuti sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM, seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil. Esitatud helisummuti on vaatluse alusel kasutuskõlblik. Esitatud automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv ja metallist sisemise keermega muhv ei sobi esitatud helisummutiga kasutamiseks. Ekspert P. K. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik II kd, tl 24-32) kohaselt töötab ta EKEIs tehnikaosakonnas tulirelvaeksperdina, staaž 23 aastat. Ekspertiisi tehes juhindus on kahest metoodikat „Objektide relvade hulka kuuluvuse tuvastamine“ ja „Padrunite tulirelvalaskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine“ (tähis TO-MR-TB05), mis on kinnitatud EKEI poolt. Ekspertiisi käigus vormistatakse ekspertiisiakt, fototabel ja õiend, muid dokumente ei vormistata. Ei ole kohustust fikseerida ekspertiisiakti alusdokumenti. Ekspert valib vastavalt relva seisukorrale, mitme padruniga ekspertiisi läbi viib. Automaatvintpüss AK-4 nr xxx seisukord oli hea, mehhanismid töötasid. Ekspertiisiaktis ei ole kontrollitud laskmise aega, teaduslikult ei ole võimalik kindlaks teha, millal relvi viimati puhastati või millal neist viimati lasti. Kindlaks on võimalik teha, kas relva on üldse kasutatud laskmiseks, vastavalt ladestumistele relvarauas. Niiskus mõjutab padrunite kasutuskõlblikkust, kuivõrd need on metallist, kuidas, ei oska ta täpselt öelda, kuna pole keemik. Ekspert luges juhendist ette lause: olenevalt sellest, kui palju padruneid on esitatud võib eksperimentaalselt kontrollida mitte kõiki padruneid vaid valikuliselt, koguseliselt sõltub valik kontrollitavate padrunite hulgast ja kontroll-laskmiste esmastest tulemustest, sagedaste tõrgete puhul kontrollitakse kõiki padruneid. Juhendis ei ole ära toodud, millise koguse puhul on võimalik osasid padruneid kontrollida, seda tehakse suure hulga padrunite puhul. Ekspert otsustas vaid osa padruneid ära

lasta kuna nägi, et need on heas seisukorras, tegi valiku ja ühtegi tõrget ei olnud, tegi üldistava järelduse, mida ka metoodika võimaldab. Seda, kui palju padruneid piisab ära lasta üldistuse tegemiseks, otsustab ekspert oma nägemusel, vastavalt padrunite töökorras olekule, kui on hea välimus, piisab vähematest, kui on väga halb või halb välimus, võetakse padruneid juurde, samuti siis, kui esineb tõrkeid. Ei olnud otstarbekas kõiki padruneid lasta, kuna iga lask on ohtlik, relv võib lahti minna, kahjustada laskjat. Eksperdi hinnangul, kuna kontrollitud relvaraudadel tehtud difenüülamiini katse tulemuseks oli nõrk reaktsioon, näitab seda, et relvi oli puhastatud aga ebapiisavalt puhastatud, nii puhtaks relvaraud pärast laskmist ei jää. Tavaliselt ekspertiisi tulevad tunduvalt mustemad rauad. AK-4 oli kaetud läbipaistva määrdeainega, rasvane nagu määrdeained olema peavad. Määretel on mitu eesmärki, üheks on see, et relvaosad liiguksid omavahel ja töötaksid, et relv korrektselt töötaks, teiseks on relva kaitsmine ilma tingimuste või niiskuse eest, et relva säilitada, hoida ära roostet, oksüdeerumist. Kaitsjad on leidnud, et padrunite kasutuskõlblikkuse tuvastamisel on vaid väikese osa padrunite katsetamine ning selle tulemuse pinnalt tehtud järeldused mitte lubatavad. Kuid nagu ekspert oma ütlustes selgitas ja on toodud metoodikas tähisega TO-MR-TB05 punktis 6.5 teisel lehel, võib ekspert olenevalt erinevates gruppides olevatele padrunitele, kontrollida mitte kõiki padruneid, vaid valikuliselt. Juhendis ei ole ära toodud kogused, mille pinnalt valikuid tehakse, otsused teeb ekspert omal äranägemisel vastavalt padrunite töökorras olekule ning katsetuste tulemusel jõuab oma eriteadmiste alusel ka järeldusele. Seega leiab kohus, et eksperdi poolt tehtavad järeldused ekspertiisis on lubatavad. Samuti leiavad kaitsjad, et kui ekspert vastas küsimusele, kas juhend annab võimaluse üldiste tegemiseks, luges ette lõigu metoodikast asendades „erinevates gruppides“ sõnaga „esitatud“ (kohtutoimik II kd, tl 28), on tegemist valeütlustega. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Antud juhul aga ekspert ei ole tõde moonutanud ning andis sisuliselt meetodikale vastava õige vastuse. See, mida on metoodika puhul peetud silmas erinevate gruppide all, on toodud punktis 6.4 ehk erinevatesse gruppidesse jaotatakse defektidega ja ilma defektideta padrunid. Antud juhul defektidega padruneid aga ei olnud ning ekspert leidis, et tegemist oli heas seisukorras padrunitega, seega olid ka kõik padrunid vaid ühes grupis. Kohus leiab, et antud juhul ei ole ekspert andnud valeütlusi. Samuti on kohtu jaoks arusaamatu kaitsjate väide, justkui eksperdi poolt öeldu, et „iga lask on ohtlik“ ei ole tõsiseltvõetav argument kõigi padrunite kontrollimiseks. Kohtu arvates on tulirelvade ja padrunite puhul tegemist ohtlike esemetega, s.t esemete ohtlikkus tuleneb neist esemetest endist, nende omadustest ja kasutamise eesmärgist. Tulirelvad ja nende juurde kuuluvad padrunid on loodud elavjõu hävitamiseks, s.o inimeste vigastamiseks ja tapmiseks. Seega ei saa kaitsjad, isegi juhul, kui nad ise ei ole kunagi tulirelva omanud või kasutanud, asuda seisukohale, et tulirelvad on ohutud. On üldteada, et tulirelva saab soetada vaid vastava loa olemasolul. Ekspert on mitmel korral välja toonud ja ei saa eeldada, et isegi kui katsetusi tehakse kontrollitud keskkonnas, oleks neid vaja teha rohkem kui vajalik, kõrgendades ohtlikkust ja enda tervist ohtu pannes. Eksperdile on metoodikast tulenevalt antud õigus teha üldistusi, tehes seda vastavalt oma eriteadmistele ja tehes täpselt nii palju katsetusi, kui tema arvates on ekspertiisiülesande täitmiseks otstarbekas. Kohus küll möönab, et metoodika „Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine “ (tähis TO-MR-TB05) punktis 10 (krim. toimik III kd, tl 108) kvaliteedi tagamise puhul nähakse ette, et ekspertiisi teostanud ekspert esitab oma koostatud akti koos lisadega teisele eksperdile läbivaatamiseks, mille teostamise osas annab kontrollinud ekspert allkirja ja metoodika „Objektide relvade hulka kuuluvuse tuvastamine“ (tähis T=-MR-TB04) punkt 7 (krim. toimik III kd, tl 113) kohaselt kvaliteedi tagamiseks annab saadud tulemustele hinnangu teine ekspert, kuid kohtu hinnangul ei anna sellise kontrolli puudumine alust kahelda koostatud ekspertiisi kvaliteedis ja tulemustes.

Kohtul ei ole ka mitte mingit alust kahelda EKEI poolses väites, et väljastatud metoodikate puhul on osaliselt tegemist teabega, mille suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. Kohtule saadetud vastuses (krim. toimik III kd, tl 101) on välja toodud loetamatuks tehtud metoodikate käsitlusalad ning arvestades asjaolu, et antud metoodikad käivad erinevat liiki laskemoona ja relvade kohta, mitte ainult käesolevas kriminaalasjas uurimisobjektiks olnud esemete kohta, siis on eluliselt usutav, et varjatud tekstiosas olevaid meetodeid tulirelva ekspertiisiaktis nr 20ETB0042 ei kasutatud. Kaitsjad on kahtluse alla seadnud, et meetodis tähisega TO-MR-TB05 puhul on kinni kaetud punkt 5.3 laskekõlbulikkusele järgnev ja seda kindlasti ekspertiisi tegemisel järgiti, kuid padrunite laskekõlbulikkuse tuvastamine on toodud ka meetodi punktis 6.5, mille kasutamine kohtu hinnangul on tõenäoline. Samuti meetodi tähisega TO-MR-TB04 puhul meetodi rakendamise põhimõtete esimesed kaks punkti (krim. toimik III kd, tl 110) võivad olla ükskõik millise relvaga seotud, mis on p 1 kasutusala juurde märgitud ning ka EKEI on oma vastuses märkinud, et kaeti osa, mis puudutab käsitöönduslike tulirelvi. Seega taaskord, ei ole kohtul mingit alust kahelda EKEI poolt väljatoodus ning peab kaitsjate väiteid asjakohatuteks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavale käsitööndusliku tulirelva valmistamist, hoidmist või muud käitlemist süüks arvatud. Seega ei ole metoodikas kinnikaetud osal mingit puutumust süüdistatavale inkrimineeritud süütegudega. Asjaolu, et EKEI-le väljastatud akrediteerimistunnistusel nr L127 ei ole loetletud m.h tulirelva, lõhkeseadeldise ja plahvatuse valdkondi, tähendab vaid seda, et antud valdkonnad ei vasta standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded“ nõuetele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 359 on riiklikuks ekspertiisiasutuseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 9 lg 1 p 4 on ekspertiisi asutustel pädevus teostada kriminalistika ekspertiise. 18.01.2008 justiitsministri määruse nr 4 riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus on § 5 lg 1 p 10, 13 T.d välja ka lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ning relvaekspertiis, kui kriminalistika ekspertiiside liigid, mida riiklik ekspertiisiasutus võib teostada ja teostab. Ka Eesti Akrediteerimiskeskus on oma kodulehel (eak.ee) välja toonud, et akrediteering ei kahanda vähimalgi määral asutuse vastutust oma igapäevase töö tulemuste eest, vaid pigem suurendab seda ja selle taotlemine on vabatahtlik. Seega kohus leiab, et EKEI puhul osade valdkondade puhul akrediteerimistunnistuse puudumine ei vähenda kuidagi koostatud ekspertiiside usaldusväärsust. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et 10.04.2020 xxx leiti järgnevalt loetletud esemed. Lahingumoon: - Reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22; - Treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I. Lahingumoona olulised osad: - 23 käsigranaadi UZRGM tüüpi sütikut; - 2 sütikuteta käsigranaati RGD-5; - 13 sütikuteta käsigranaati RG-42; - 8 sütikuta käsigranaati F-1, milliste puhul on tegemist kasutuskõlblike lõhkematerjalidega. UZRGM tüüpi granaadisütikutest ja sütikuta käsigranaatidest RGD-5, RG-42 ja F-1 oli võimalik moodustada komplektseid käsigranaate, mis on tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldised. Reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22 ja treening reaktiiv tankitõrjegranaati RPG-22I saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e osa(de)na. KarS § 413 kohaselt loetakse lõhkeseadeldiseks lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Relvaseaduse (RelvS) § 833 lg 2 kohaselt on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, on käesoleva seaduse tähenduses

lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Seega on antud esemete puhul tegemist lahingumoona ja selle oluliste osadega KarS § 415 lg 1 mõttes. Kaitsja on leidnud, et süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi, kuivõrd lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine on karistatav KarS § 416 järgi ning tegemist on teise astme kuriteoga, mis on aegunud. Kohtule jääb selline seisukoht arusaamatuks. KarS § 416 lg 1 näeb ette vastutuse lõhkematerjali või pürotehnilise toote hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või käitlemise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele. Viidatud sätte sõnastusest saab üheselt järeldada, et vastutus on ette nähtud isikule, kes on toime pannud lõhkematerjaliseaduse 8. peatükis kirjeldatud väärteo, kuid millega põhjustati oht paljude inimeste elule või tervisele, milline kvalifitseeriv tunnus muudab sellise teo kuriteoks KarS § 416 mõttes. Seega saab KarS § 416 ettenähtud kuritegu toime panna vaid isik, kes käitleb lõhkematerjali või pürotehnilist toodet tegevusloa alusel ja vastab käitlejale kehtestatud nõuetele, kuid rikub käitlemise nõudeid. Kogu menetluse käigus ei ole kaitsja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks olnud vastavat tegevusluba või mõnest muust seadusest tulenevat luba lõhkeseadeldise või lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks. Kohtule esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et süüdistatav käitles temale süüks arvatud esemeid ebaseaduslikult, s.t ilma loata ning sellist käitumist saab kvalifitseerida vaid KarS § 415 järgi ning kaitsja väited, mille kohaselt tuleks süüdistatava käitumist hinnata KarS § 416 järgi, on asjakohatud ning viitavad sellele, et kaitsja ei tee vahet KarS § 416 ja § 415 sätetega kaitstavate õigushüvede ja süüteo toimepanijale omistatava isikutunnuse vahel. Lahingumoona suureks koguseks loetakse RelvS § 832 lg 6 kohaselt kogust alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Seega oli tegemist ka lahingumoonaga suures koguses KarS § 415 lg 11 p 3 mõttes, kuivõrd reaktiiv tankitõrjegranaadi RPG-22 päisosa sisaldab ca 350 g tugevajõulisel brisantlõhkeainel oktogeenil (HMX) baseeruvat lõhkeainelaengut ja sütiku detonaatorit ning reaktiivosa kuni 100 g suitsuta püssirohust paiskelaengut, treening reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22I reaktiivosa sisaldab kuni 100 g suitsuta püssirohtu, samuti mõlemad käsigranaadid RGD-5 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) koguses 110 g, käsigranaadid RG-42 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 110-120 g ning käsigranaadid F-1 sisaldasid brisantlõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 g. UZRGM tüüpi sütikutega, milliseid oli 23 tk, on võimalik eelnimetatud käsigranaatidega moodustada komplektseid käsigranaate. Asjaolu, et üks sütikutest ei rakendunud ja kuus sütikut jäeti EKEisse, ei vähenda lõhkematerjali kogust. Seejuures hoiti käsigranaate ja sütikuid eraldi, mis on eraldivõetuna lahingumoona olulisteks osadeks, kuid omavahel kokku panduna moodustavad lahingumoona, mis on ette nähtud vastase elavjõu või lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks. Seejuures sisaldasid käsigranaadid juba eraldi võetuna mitte vähem kui 1750 grammi brisantlõhkeainet trotüüli, reaktiiv tankitõrjegranaadi RPG-22 päisosa 350 grammi brisantlõhkeainet oktogeeni, s.o kokku lõhkeainet mitte vähem kui 2100 grammi, millele lisandub reaktiivtankitõrjegranaatide reaktiivosades olnud 200 grammi püssirohtu ja sütikute detonaatorites olnud lõhkematerjal. Ülaltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et lahingumoona olulistes osades, kusjuures käsigranaate ja sütikuid omavahel kokku pannes moodustub lahingumoon, oli lõhkeainet üle kahe kilogrammi, mida loetakse suureks koguseks. Arvestades aga käsigranaatide ja nende juurde kuuluvate sütikute arvu, lisaks ka reaktiiv tankitõrjegranaadi kasutamise eesmärki, saab asuda seisukohale, et sellise koguse lahingumoonaga oleks saanud maha pidada lahingu ning tegemist ei olnud ühe või mõne granaadiga, mille purustusjõud on kordades väiksem.

Ohu tekitamise all paljude inimeste elule või tervisele tuleb mõista ohu tekitamist määratlemata inimeste hulgale. Seejuures peab oht nimetatud hüvedele olema reaalne, mitte näilik või oletatav. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKK 31-1-7-10 p 10). Ekspertiisiakti nr 20E-PL0010 kohaselt oli tankitõrjegranaatide puhul tegemist lõkematerjaliga, RPG-22 kasutatakse vastase soomustehnika hävitamiseks lahingus ja RPG-22I kasutatakse reaktiivgranaadi sihtimise ja tulistamise laskeharjutustel. Asjatundja, Põhja-Eesti pommigrupi demineerija V. A. selgituste kohaselt soomukivastased reaktiivgranaadiheitjad lendvad kuni kilomeetri kaugusele, suudavad läbistada 40 cm soomust, kuni meeter betooni, ohuraadius võib olla kuni 2 km. Ekspertiisiakti kohaselt sütikuteta käsigranaate kasutatakse koos sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus. Samuti V. A. selgituste kohaselt F-1 käsigranaat on kaitseotstarbeline ja ohuraadius 200 meetrit, millises piirkonnas võib tappa ning käsigranaadid RGD-5 ja RG-42 on rohkem ründeotstarbelised ja ohuraadius on kuni 40 meetrit. Sisuliselt samasuguseid ütlusi andsid ka kaitsjate kutsutud ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad H. T. ja M. R.. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0026 ning lisatud katsetuse salvestuselt nähtub, kuidas mõjub koerakuudile ja selle ümbrusele 6 sütikuta käsigranaadi detoneerimine kuudi katuse all. Plahvatuse tagajärjel hävis koerakuut sisuliselt täielikult, selle osad purunesid ja paiskusid laiali, katuseplekk oli deformeerunud ning killukahjustustega, asusid plahvatuse keskmest 2445 m kaugusel, kõige kaugemal 58 m kaugusel, mõnevõrra säilis kuudi puitpõranda osa. Kuudist 2 m kaugusel asunud mannekeenil olid suured kahjustused keha keskosas, käed ja üks jalg eraldunud, käefragmendid asusid plahvatuskohast üks 6,7 m ja teine 36 m kaugusel. Antud katsetuse tegemisel kasutati vaid 6 sütikuta käsigranaati, kuid kuudi katuse alt leiti neid kokku 23 ning samuti kaks tankitõrjegranaati, seega on eluliselt usutav, et lõhkematerjali lõhkemisel oleks olnud nendest tulenev oht kordades suurem. Seega oli koerakuudi katuse all lõhkeseadeldiste (lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade) hoiustamise puhul põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele KarS § 415 lg 11 p 4 mõttes. Tulirelvad: - Revolver Taurus 85 kaliiber .38 Special nr XXX; - Padrunisalvega püstol Allies kaliiber 7,65x17 mm nr xxx; - Optilise sihikuga 7,92x57 mm kaliibrilisest vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud vintpüss kaliiber 7,62x63 mm nr xxx, milliste puhul on tegemist laskekõlbulike tulirelvadega KarS § 418 lg 1 mõttes. Tulirelv: - 2 padrunisalvega automaatvintpüss AK-4 kaliiber 7,62x51 mm nr xxx; Tulirelva olulised osad: - 9x19 mm kaliibriline püstolkuulipilduja MP40, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx koos padrunisalvega. Püstolkuulipilduja relvaraud on asendatud umbse õõnega rauaimitatsiooniga ning on leitud kujul laskekõlbmatu. Eraldi võetuna on püstolkuulipilduja teised olulised osad, s.o relvaraam, relva lukukoda ja lukk kasutuskõlblikud; - 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP38 või MP40 relvaraud nr xxx, mis sobib kasutamiseks eelnevas punktis mainitud püstolkuulipildujas MP40, kuid on kasutuskõlbmatu. Relvaraud ei ole nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muudetud. RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Antud juhul on tegemist automaattulirelva ja automaatulirelva oluliste osadega, seega tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tulirelva oluliste osadega KarS § 4181 lg 1 mõttes.

Tulirelva helisummuti, mis sobib kasutamiseks automaatvintpüssides AK või AKM, seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil ning on vaatluse alusel kasutuskõlblik, seega on tegemist tulirelva helisummutiga KarS § 420 lg 1 mõttes. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas seda helisummutit oleks olnud võimalik kasutada helisummutiga koos leitud tulirelvadel, kuivõrd KarS § 420 lg 1 sätestatud teokirjeldus seda ei eelda. II Leitud esemete seotus Assar Paulusega Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Assar Pauluse elukoht on xxx. Seda kinnitas süüdistatav ka 29.04.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 55) ning ütles, et vabanedes asuks ta samale aadressile elama. Samuti kinnitas Assar Pauluse elukohana xxx ka süüdistatava kaitsja Küllike Namm 29.04.2021 kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 59) ning leidis, et selles osas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljatrüki (krim. toimik I kd, tl 112) kohaselt oli xxx kinnistu omanik M. P., kuni 27.05.2014 omanikukande alusel sai omanikuks M. V.. Uus omanikukanne tehti 24.10.2018, kui omanikuks sai taaskord M. P.. M. P. puhul on tegemist Assar Pauluse abikaasaga ning M. V. on Assar Pauluse tütar. M. V., M. P. ja H. P. poolt on antud nõusolekud (krim. toimik II, kd, tl 171-173) selle osas, et Assar Paulusele elektroonilise valve kohaldamisel asub ta elama aadressile xxx. Seega pidasid Assar Paulus ja tema lähedased xxx kinnistut tema elukohaks, kuhu ta naaseb elama ka tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanedes. Samuti see, et vahepeal on xxx kinnistu omanikku vahetanud, tema lähedaste vahel, ei muuda kuidagi Assar Pauluse mõjusfääri antud kinnistule. Faktilise valduse mõiste definitsiooni järgi on valdus tegelik võim asja üle ja soov teostada seda võimu. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab vahetult ilma takistuseta asja mõjutada ning asjaõigus ütleb, et katkestus tegeliku võimu teostamisel ei lõpeta valdust (AÕS § 39 lg 2). Valduse olemasoluks piisab valduse saavutamisest mingil ajahetkel, pärast mida eeldatakse valduse ajalist edasikestmist. Sotsiaal-normatiivse valduse käsitluse puhul tegelik võim asjade üle säilib, kui isik ei ole asja läheduses, sest tal säilib sotsiaalselt tunnustatud võimalus asi igal ajal enda kätte saada (M. Kairjak, J. Sootak, Varavastased süüteod, 2012, lk 43-46). Seega antud juhul oli Assar Paulusel nii faktiline kui sotsiaal-normatiivne valdus koerakuudi katuse all olevate esemete suhtes, kuid vaid temal oli ülekaalukas teadmine esemete asukohast. Valdust ei katkestanud ka kinnipidamisasutuses viibimine. Ei ole kahtlust selles, et M. P.ja H. P. ei olnud teadlikud esemete koerakuudi katuse all paiknemisest. Häirekeskusele tehtud kõnest on aru saada M. P. hämmeldusest, et esemed seal paiknesid. Vastasel juhul ei oleks nad ka koerakuuti ära andnud ning koerakuuti lahti võtnud võõraste, kõrvaliste isikute juuresolekul. Assar Paulusele on esitatud süüdistus selles, et tema ajaperioodil kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel enne 14.04.2014 kuni 10.04.2020 pani toime lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmise suures koguses, põhjustades sellise tegevusega ohu paljude inimeste elule ja tervisele, s.o KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Antud juhul on omandamise, valdamise ja hoidmise puhul tegemist vältava süüteoga, kuivõrd süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb lisaks õigusvastase olukorra loomisele ka selle säilitamises ning tegu vältab senikaua kuni süüteokoosseisu oluliste katkestusteta täidetakse. Hoidmine tähendab lõhkeseadeldise, lahingumoona või nende oluliste osade valdamist salaja või avalikult ning valdamise puhul on tegemist vältava kuriteoga. Vaidlusaluste esemete valdus lõpetati 10.04.2020, s.o süüteo toimepanemine vältas niikaua kuni süüteokooseisu täitmine katkestati. Ajavahemikul 14.04.2014 kuni 30.06.2018 on Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav KarS § 415 lg 1 järgi kui lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmisena. Alates 01.07.2018 jõustunud KarS redaktsiooni kohaselt on ajavahemikul 01.07.2018 kuni

10.04.2020 Assar Pauluse tegevus kvalifitseeritav KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi, s.o suures koguses lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade hoidmisena, kui teo objektiks on lahingumoon suures koguses ning sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule ja tervisele. Kuivõrd on tuvastatud, et antud juhul on tegemist vältava süüteoga, siis vältav süütegu kvalifitseeritakse süüteokoosseisu täitmise katkestamise ajal kehtinud seaduse järgi. Antud juhul katkestati süüteo toimepanemine 10.04.2020, kui ebaseaduslik valdus lõpetati, seega on prokuratuuri poolt esitatud süüdistus õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku redaktsioone ja teo vältavat iseloomu silmas pidades. Assar Paulusele on esitatud süüdistus ka KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi, kus etteheidetavaks teoks on käitlemine, mis omakorda seisneb m.h nimetatud asjade omamises, valdamises, hoidmises. Seega kohalduvad eelnevad järeldused teo vältavuse osas ka antud süüteokoosseisudele ja süüteo toimepanemise katkestamise ajaks on ebaseadusliku valduse lõpetamine 10.04.2020. On tuvastamist leidnud, et Assar Paulusele etteheidetavate tegude KarS § 4151 lg 11 p 3, 4, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi on tegemist vältavate tegudega ja kuivõrd KarS § 81 lg 1 p 4 kohaselt vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest, siis antud juhul ebaseaduslik valdus lõpetati 10.04.2020, millisest kuupäevast arvutatakse ka aegumise tähtaega. Seega antud juhul ei saa rääkida ka süütegude aegumisest. 10.04.2020 sündmuskoha vaatlusel xxx elamu territooriumilt leitud ja äravõetud objektide ning puuteproovide ja 13.04.2020 asitõendite vaatluse käigus võetud puuteproovide osas koostati DNA ekspertiisiakt nr 20E-GE0429 (krim. toimik I kd, tl 170-186). Võrdlusmaterjaliks oli M. P., H. P., T. J. ja S. L. DNA-võrdlusproovid ning Assar Pauluse DNA-profiil. Ekspertiisiakti kohaselt olid minigrip kilekoti esimesel proovil (pakend nr 11.1, proov A201748) ja teksapükste säärest õmmeldud relvakoti esimesel proovil (pakend nr 10.1, proov A201750) DNA-profiilid kokkulangevad Assar Pauluse DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1019 ning teiste isikute DNAprofiilid ei ole nende proovidega seostatavad. Seljakotilt võetud esimese proovi puhul (pakend nr 5, proov A201744) ei saa välistada H. P. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis, teiste isikute DNA-profiilid ei ole seostatavad. Proovidest saadud DNAsegaprofiilid, mis võeti puidust kabalt (pakend nr 6; kaelaosalt, proov A201732), riidest (esimene proov, pakend nr 12.1, proov A201752), granaadiheitja kanderihma keskmiselt osalt (pakend nr 12.1.5, proov A201593), ei ole seostatavad võrdlusmaterjaliks olevate DNAprofiilidega. Proovi A201753 ilmsiks tulnud alleelide suure arvu tõttu ei ole DNA-profiil kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Proovide A201579-A201592, A201594A201621, A201623-A201626, A201699-A201731, A201733-A201743, A201745-A201747, A201749, A201751, A201754, A201756-A201762 ja A201764 puhul ei suudetud kindlaks teha piisaval arvul alleele, et teha usaldusväärseid järeldusi bioloogilise materjalide sisalduse kohta. Käsigranaadi nr 19 välispinnalt võetud proov (pakend nr 14.19, proov A201622), musta värvi kilekotilt (pakend nr 14.1, proov A201763, sangadelt) ja kilelt (pakend nr 12.2.4, proov A201765) võetud proovid ei ole kasutatavad ekspertiisi ülesande täitmiseks, kuna proovid võivad sisaldada vastavalt politseitöötaja SAP nr 04104423, päästeametniku SAP nr 8201159 ja päästeametniku SAP nr 8200935 bioloogilist materjali. Kilelt võetud teisest proovist (pakend 12.1, proov A201755) saadud DNA-analüüsi tulemusel ei saa kindlalt välistada Assar Pauluselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, teised võrdlusmaterjali aluseks olevad isikud ei ole saadud segaprofiiliga seostatavad. Viimase proovi suhtes teostati täiendav ekspertiis, ekspertiisiakti nr 20E-GE0678 (krim. toimik I kd, tl 189-194) kohaselt proovist A201755 saadud DNA-segaprofiili puhul ei saa välistada Assar Pauluse bioloogilise materjali esinemist tõenäosussuhtega 1011.

Ekspert M. L. (L.) kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 163 pöördel-170 pöördel) kohaselt töötab ta EKEI DNA osakonnas DNA eksperdina, staaž 9 aastat. Ekspertiisi uuringud viiakse läbi vastavalt EKEI DNA ekspertiiside ja uuringute üldjuhendile, mis on esmane, kus on viited järgmistele juhenditele, antud juhul arvestati ka DNA proovivõtu juhendiga sündmuskoha proovidele. Proovi võtjaks oli tunnistaja, teda assisteeris tampooniproovidel M. M., objektidelt proovide võtmiseks assisteeris E. V.. Oli kaasatud ka teistest osakondadest eksperdid, tehnikaosakonnast relvaekspert B. K. ja sõrmejäljeosakonnast K. J., poole ajani viibis proovide võtmise ajal juures ka uurija KKPst A. G.. Proovid, mis on kajastatud kui tampoonidele võetud, on võetud eelnevalt politsei poolt, nemad said karbis olevad tampoonid ja objekte, kust need proovid võetud olid, DNA osakonda enam ei saadetud ning proove juurde ei võetud. M. M. oli nende proovide juures teiseks eksperdiks, kes kontrollis ekspertiisi akti, arvamused ja profiilid üle. Saadetud objektidelt võeti proovid DNA osakonnas, juures oli K. J. juhuks kui ta näeb kuskil jälgi ja leiab, et sealt ei tohiks jälje võtmiseks proovi võtta. Samuti on alati keegi kohal tehnikaosakonnast, kui on tegemist relvade või lõhkeainega, B. K. kontrollis relvade ohutust ja näitas, kus on kõige parem proovid võtta, kust tõenäoliselt inimene relva katsunud on. Need proovid, kus ei ole enam proovide tabelis tampoonide peale võetud proove (tabeli parem poolne tulp T), on DNA osakonna proovid (alates A20699). Proovide võtmise kohad otsustavad loogika järgi, kust on inimene tõenäoliselt objekti puutunud, selle osas ei ole reeglit täpselt kust võtta. DNA-analüüsiks sündmuskoha proovide puhul kasutati Ademtech Crime Prep Adem-Kit testsüsteemi, võrdlusproovide puhul Chelex meetodit. Seejärel PowerPlex testsüsteem võimaldab näha lookuseid ja alleele. Konsensusmeetod on täiendav kontroll, selleks, et oldaks kindel, et tulemus ja kõik alleelid on õiged. Konsensusmeetodit kasutatakse siis, kui on alleel ilmsiks tulnud, ehk tehakse kordus, kuid kui tulemus on olnud null ja alleeli ilmsiks tulnud ei ole, konsensusmeetodit ei kasutata. Tabelisse lähevad kirja need lookused, mis konsensusmeetodiga samuti ilmnevad. Konsensusmeetod ei ole akrediteeritud, interpreteerimine on kokkuleppeline ja kindlaid reegleid ei ole paberile pandud. Tegemist on osakonna sisese kokkuleppega, millega püütakse juhinduda sellest, kuidas ülejäänud maailm käitub. Ekspertiisiakti p 8 välja T., et proov ei ole kasutatav ekspertiisi ülesande täitmiseks tähendab seda, et läbiviidud otsingu kohaselt võib proov sisaldada SAP numbriga politseitöötaja bioloogilist materjali vastavalt DNA osakonda saadetud politseinike profiilidega. Ühe kokkulangevusega isiku saamisel kontrollitakse välistamise eesmärgil kõiki kasutatavaid proove, mida saab kasutada DNA individualiseerimiseks. Proovi, kus see kajastub, ekspertiisiülesandeks ei kasutata. Tabelis märgitud PM näitab, kas proovi võtmise kohta on markeeritud või mitte. Markeerimata jäetakse juhul, kui proov on võetud kõigile arusaavast kohast, mida saab sõnadega selgitada, n.t päästik, aga kui proov on võetud kotilt, märgistatakse koht ära, et teada, kust kohast koti pealt proov võeti. Minigrip kottide puhul võetakse esimene proov vaikimisi kinnituse, riba pealt ja alt pikkupidi, pealt ning seda ei markeerita. Kriminaaltoimik I kd, tl 196 toodud minigripp kotilt on võetud kaks proovi, üks kinnituse pealt nr A201748, teine on markeeritud nr A201749. Eeltestiga tuvastati, et proovi A201584 testimisel Tetrabase meetodil andis negatiivse tulemuse, mis viitab vere puudumisele ja sellest proovist ei tulnud ka DNA tulemust. Tetrabase puhul võivad valepositiivse tulemuse tekitada raud, s.h rooste ja mädarõigas. Kui leitakse profiil, mida aktis küsitud ei ole, vaid tuvastatakse andmebaasiga, siis nad kirjutavad selle juurde, kuna nad kunagi ei tea, kuidas DNA on objektile sattunud, seega politseil on kohustus seda kontrollida. DNA ekspertiis ei ütle DNA vanust, see eeldaks aastate pikkuseid katseid, mida Eestis ei tehta. Sõrmejäljelt ei saa alati DNA vastest ning see ei ole samaväärne verega. Ekspertiisiakti lk 9 p 2 on märgitud objektid, millelt proove ei võetud, padrunid ja tikutops, proove ei võeta juhul kui on palju üleliigseid objekte ja kui objektid lähevad edasi sõrmejäljeekspertiisi, ei hakka nad kõiki objekte üle pesema. Kui menetleja on juures võib samuti menetleja öelda, kust võtta ja mida jätta, peetakse nõu, selline on nende praktika. Tikutops ise ei olnud huvipakkuv, see oli õline ja võib olla ka niiske, õlistelt

asjadelt ei ole mõtet proove võtta. DNA leidmine on võimalik, kui isik ei ole vahetult objekti puutunud või selle läheduses viibinud. Võimalik on sekundaarne ülekanne, kui n.t inimene puutub teist inimest ja pärast seda mingit objekti, siis objektilt saadakse isiku profiil, keda puututi. Relvakotilt saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja sellest eristus peamine Assar Pauluse profiil. Kui saadakse DNA täisprofiilid, mis on pärit vähemalt ühelt isikult, ühena tuvastatakse Assar Paulus, siis kui eksperdile esitatakse ka teine isik võrdlemiseks, siis kuivõrd nii vähe teisi alleele on lisaks peamisele ilmsiks tulnud, siis ta ei saa seostada ühtegi teist isikut, need alleelid võivad olla sattunud sinna juhuslikult ja seda ei tea. Samuti ei saa kindlaks teha, mis sattus objektile enne, mis pärast. Vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse 24.04.2020 akrediteerimistunnistusele vastab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele kui katselabor, m.h DNA valdkonnas (krim. toimik III kd, tl 131). Kriminaalasja materjalidele on lisatud EKEI metoodika „Inimese DNA tüpiseerimine DNA STR (lühikesed kordusjärjestused) lookuste alusel PCR meetodil“ (krim. toimik III kd, tl 72-75) punkti 4.6.6. järgi sündmuskohaproovide korral kasutatakse sama proovi kordusanalüüside (kordus PCR) tulemuste interpreteerimisel reeglina konsensusmeetodit. Samuti on metoodika lisas 1 ära toodud alammetoodikad, millede seas on ka „DNA tüpiseerimine testsüsteemi PowerPlex® ESI 17 Fast abil“. Vastava alammetoodika (krim. toimik III kd, tl 63-71) tulemuste interpreteerimise alapunktis on välja toodud ka konsensusmeetod. Punkt 6.3 ütleb, et isikustamata proovidest (sündmuskohaproovidest) saadud DNA-profiilide interpreteerimisel kasutatakse reeglina konsensusmeetodit, s.t alleeli olemasolu loetakse kinnitatuks juhul, kui alleel on ilmsiks tulnud vähemalt kahel antud proovist saadud DNA-profiil. Ekspertiisiakti lisa 2 p 27 kohaselt on konsensusmeetodiks tulemuste interpreteerimismeetod, kus alleeli olemasolu loetakse kinnitatuks juhul, kui alleel on ilmsiks tulnud vähemalt kahel antud proovist saadud DNA-profiilil. Kaitsjad on leidnud, et kuivõrd konsensusmeetod ei ole akrediteeritud, on ekspertiisiakt lubamatu tõend. Nagu kohus ka juba tulirelva ekspertiisiakti analüüsi juures välja tõi, on riiklikuks ekspertiisiasutuseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kellel on vastavalt KES § 9 lg 1 p 4 on pädevus teostada kriminalistika ekspertiise ning akrediteering ei ole EKEIle kohustuslik, see ei kahanda vähimalgi määral asutuse vastutust, vaid pigem suurendab seda. Seda enam, et konsensusmeetod kui selline on juba osa EKEI metoodika „Inimese DNA tüpiseerimine DNA STR (lühikesed kordusjärjestused) lookuste alusel PCR meetodil“ ning alammetoodikast, kus kasutatakse testsüsteemi PowerPlex® ESI 17 Fast. Samuti kuivõrd akrediteerimistunnistusest on näha, et akrediteeringud antakse katselabori valdkondadele, mitte konkreetsele meetodile, jääb kohtule kaitsjate väide arusaamatuks ja kohus leiab, et see on täiesti põhjendamatu. Seega ei ole kohtu hinnangul mitte mingit alust kahelda ekspertiisiaktide lubatavuses ja nende tõendiväärtuses. Seejuures on konsesnsusmeetod selleks, et saada ekspertiistulemusele teistkordne kinnitus, mis suurendab ekspertiisitulemuse usaldusväärsust. Samuti on kaitsjad oma kaitsekõnes välja toonud: Tutvudes DNA ekspertiisiaktiga nr 20EGE0429 lk 9, siis sellest nähtub, et prokuröri poolt esitatud PowerPlex ESI 17 Fast meetodiga analüüsiti proove A201579-A201626 ja Z200143-Z200146, seega proove A201748, A201750 ja A201755, kus väidetavalt tuvastati Assar Pauluse DNA-d, ei ole selle meetodiga analüüsitud. Kuid kui kohus loeb ekspertiisiakti lk 9 analüüsimetoodikat, on seal välja toodud järgnev: „Proove A201579-A201626 ja A201699-A201765 ning võrdlusproove Z200143-Z200146 analüüsiti testsüsteemiga PowerPlex ESI 17 Fast“. Selgelt kuuluvad proovid A201748, A201750 ja A201755 ekspertiisiaktis välja T.d vahemikku A201699-A201765. Seega on taaskord kaitsjate väited täiesti asjakohatud ning kohtul tekib pigem küsimus, kas kaitsjad esitavad kaitsekõnes tahtlikult kohtu võimalikuks eksitamiseks tõendite kohta valeväiteid või ei ole kaitsjad esitatud tõendeid piisavalt tähelepanelikult lugenud.

06.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ning fotografeeritud kolme objekti, mis on EKEIst tagastatud pärast ekspertiiside tegemist. Fotol nr 1 on määrdunud minigrip kilekott, mille vasakul keskel on musta värvi käsikirjaline märgend A201749. Fotol 2 on valget värvi kile punast värvi erinevate keelumärgetega, kile vasakus ääres on musta värvi käsikirjaline märgend A201755. Fotodel 3-6 on musta värvi teksapükste säärest õmmeldud relvakott ja musta värvi nöör, riie on määrdunud, riide ülemise sisemise ääre sees on teip, millel on musta värvi käsikirjaline märgend A201750. Ekspertiisiakti kohaselt minigrip kilekoti esimesel proovil, proov nr A201748 (pakend nr 11.1) on DNA-profiilid kokkulangevad Assar Pauluse DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1019. Ekspert M. L. ka selgitas kohtuistungil, et minigrip kottide puhul võetakse esimene proov vaikimisi kinnituse pealt, riba pealt ja alt pikkupidi, ning seda ei markeerita ja antud juhul oli selleks prooviks nr A201748. Ekspert ka kinnitas, et proov A201748 oli võetud 06.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa foto nr 1 (krim. toimik I kd, tl 196) olevalt minigrip koti kinnituselt ning seda ei ole markeeritud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt pakendis 11.1 oli läbipaistev kott padrunisalve ja relvaraua ümbert, mis pakendati paberkotti (krim. toimik I kd, tl 20, 21 ja fotod nr 28, 54). Kotis olnud padrunisalv 98E 41 ja relvaraud numbritega xxx ja xxx pakendati pappkarpi nr 11. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodel 28 ja 54 on näha, et markeering nr 11 on asetatud kilekoti juurde, mille kõrval on omakorda markeeringuga 10 püstolkuulipilduja MP 40 nr xxx. Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi väljasõiduaruande nr 1-2020-93 lisaks olevatel fotodel DSCN3579_5 ja DSCN3571 (krim. toimik I kd, tl 16, CD plaat) on näha, kuidas demineerija pakendab lahti ühes mustas kilekotis olevaid asju ning musta kilekoti peale on asetatud kilekott ja püstolkuulipilduja, mis hiljem markeeriti numbritega 11 ja

MP 40.

Ekspertiisiakti kohaselt on teksapükste säärest õmmeldud relvakoti esimesel proovil, proov nr A201750 (pakend nr 10.1) DNA-profiilid kokkulangevad Assar Pauluse DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1019. Teksapükste sääre alumine äär on kinni õmmeldud, ning ülemisele servale on õmmeldud kaks aasa, seega ei ole tegemist enam püksisäärega, mida sel eesmärgil kasutada saaks ning see on ümber õmmeldud relvakotiks. Ekspert kinnitas, et proov oli võetud relvakoti ülemiselt sisemiselt äärelt (krim. toimik I kd, tl 198-199) ja proovi numbriks oli A201750. Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi väljasõiduaruande nr 1-2020-93 lisaks olevatel fotodel DSCN3579_5 ja DSCN3571 (krim. toimik I kd, tl 16, CD plaat) on näha, kuidas demineerija pakendab lahti ühes mustas kilekotis olevaid asju ning musta kilekoti peale on asetatud kilekott, selle peale musta värvi teksapüksi säärest tehtud relvakott ja omakorda selle peale püstolkuulipilduja. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt markeeriti musta värvi riidetükil olev püstolkuulipilduja MP-40 numbriga 10. Teksapükste säärest õmmeldud relvakott pakendati paberkotti ja markeeriti numbriga 10.1, püstolkuulipilduja MP 40 nr xxx pakendati pappkarpi, mis markeeriti numbriga 10 (krim. toimik I kd, tl 20, 21). Ekspertiisiakti kohaselt kilelt võetud teisest proovist, proov nr A201755 (pakend 12.1) saadud DNA-analüüsi tulemusel ei saa kindlalt välistada Assar Pauluselt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, täiendava ekspertiisi, ekspertiisiakti nr 20E-GE0678 kohaselt proovist A201755 saadud DNA-segaprofiili puhul ei saa välistada Assar Pauluse bioloogilise materjali esinemist tõenäosussuhtega 1011. Asitõendi vaatlusprotokolli lisa foto nr 2 (krim. toimik I kd, tl 197) nähtub, et tegemist oli valge kilekotiga, millel on peal punased keelumärgid, proovivõtu

koht on olnud kile avause sisemiselt äärelt. Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi väljasõiduaruande nr 1-2020-93 lisaks olevatelt fotodelt DSCN3579_5 ja DSCN3571 (krim. toimik I kd, tl 16, CD plaat) nähtub, et sündmuskohas on samasugune valge kile punaste keelumärkidega valge riidest koti sees, mis omakorda oli musta värvi kilekoti sees. Fotodel DSCN3574 ja DSCN3593 on näha, et valge koti seest on valge kile välja võetud, mille sees oli omakorda kaks tankitõrjegranaati, mis olid omakorda pakendatud toidukilesse. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt pakendati raketiheitjad paberkotti, millele omistati nr 12, ning nende all olnud kilekott ja riidetükk pakendati paberkotti, millele omistati nr 12.1 krim. toimik I kd, tl 20). Kaitsjad on tõstatanud ka võimaluse, et Assar Pauluse DNA-profiilide puhul oli tegemist sekundaarsete ülekannetega. Nimelt tunnistaja, ekspert M. L. selgitas kohtuistungil, et DNA leidmine on võimalik, kui isik ei ole vahetult objekti puutunud või selle läheduses viibinud, et on võimalik sekundaarne ülekanne, kui nt inimene puutub teist inimest ja pärast seda mingit objekti, siis objektilt saadakse isiku profiil, keda puututi. Antud juhul leiti Assar Pauluse DNAprofiilid esemete, kilekoti, kile ja teksapükste säärest tehtud relvakotilt, mis olid omakorda pakendatud teiste pakendite sisse, mis tähendab, et süüdistatav DNA-profiil pidi sattuma relvade pakendamiseks kasutatud esemetele. Eksperdi selgituste kohaselt oleks sekundaarne ülekanne võimalik, kui kellegi teise DNA kandub esemele edasi teise isiku kaudu, seega oleks see võimalik kui Assar Paulus oleks olnud kellegagi vahetus kontaktis hetk enne relvade pakendamist või selle ajal, nii, et isik vahepeal midagi muud ei katsu, tehes seda korduvalt ja erinevate esemete puhul. Sellisel juhul aga tõusetuks küsimus kaastäideviimisest ja osade kuriteokoosseisude toimepanemisest grupi poolt, mis omakorda raskendaks süüdistatava olukorda ja seda just kaitsjate teoaaria tõttu. Kohus peab kaitsjate teooriat sekundaarse ülekande kohta eluliselt väheusutavaks. Samamoodi ei ole asjasse puutuv kaitsjate väide, et Assar Pauluse DNA võis sattuda esemetele sekundaarse ülekandena koerakuudi detailide pealt, kuivõrd süüdistatava DNA-profiilid leiti pakenditelt, mis olid omakorda pakendatud teiste pakendite sisse ning ei puutunud koerakuudi detailidega kokku. Mitmed sündmuskohal olnud tunnistajad on kinnitanud, et esemed olid pakendatud suurtesse mustadesse kilekottidesse, millede sisu nad ei näinud. Antud asjaolusid kinnitavad ka Põhja-Eesti pommigrupi väljasõiduaruande lisaks oleks fotod, milledelt nähtub esemete pakenditest välja võtmine. Antud hetkel ei ole ka asjakohane kaitsjate kahtlus, et miks ei ole leitud M. P. DNAd leitud esemetelt ja Assar Pauluse DNA leidumine võib olla hoopis valepositiivne leid tema poja DNAprofiiliga, kuivõrd on tõendatud, et H. P. ja M. P. paljaste kätega leitud pakendeid alguses autosse ja seejärel tagasi maha tõstsid. DNA ekspertiisiaktis on välja toodud, mille pealt ja kust kõik proovid DNA-analüüsiks on võetud. H. P. DNA profiili ei saanud välistada Nike seljakotilt võetud proovi puhul (eksperdiarvamus p 3). Kõigi teiste proovide puhul ei olnud tegemist kõige välimiste pakenditega, vaid leitud esemete ja nende osadega konkreetselt, või väliste pakendite sees olnud pakenditega. Proov on võetult n.t ka ühelt mustalt kilekotilt, aga ka see oli omakorda teise musta kilekoti sees. Samuti on tunnistajad J. ja L. öelnud, et nad ei teinud pakendeid lahti, mõnes oli aimatav, mida seal sees oli ning üks relvakaba paistis. Seega leiab kohus, et Assar Pauluse bioloogilise materjali leidumine koerakuudi katuse alt leitud pakenditelt on tõendatud ning kohus ei pea ka DNA-analüüside tõenäosussuhteid 1011 ja 1019, mitte mingil juhul väikesteks, vaid vastupidi peab neid väga suurteks ja ekspertiisiaktis toodud järeldusi ei saa kohus kuidagi lugeda ebatõenäolisteks. Kriminaalasjas on koostatud ka sõrmejäljeekspertiisi akt nr 20E-SS0016 (krim. toimik II kd, tl 208-211), kus ekspertarvamuses leiti, et kuna sündmuskoha vaatlusel 10.04.2020 xxx leitud ja ekspertiisiks esitatud relvakohvri välispinnalt, kahelt rohelist värvi teibi tükilt, automaatrelvalt, kahelt tühjalt padrunisalvelt (pakend 1); optilise sihikuga vintrelvalt, neljalt

padrunilt (pakend 2); revolvrilt (pakend 3), viielt padrunilt (pakend 3.4), püstolilt ja tühjalt padrunisalvelt (pakend 4); viielt padrunilt, kahelt metalldetaililt, 10 padrunilt (pakend 5.1); nahkribaga puidust kabalt (pakend 6), 31 padrunilt (pakend 7), osaliselt teibitükkidega kaetud summutilt ja summutikaanelt (pakend 8); lukukoja kaanelt, optiliselt sihikult, sihikukaanelt (pakend 9); püstolkuulipildujalt (pakend 10), tühjalt padrunisalvelt, relvaraualt (pakend 11); tikutoosilt (pakend 5.1), sangadega reklaamkilekotilt Sportland (pakend 8.1), kahelt sulgurribaga kilekotilt (pakend 13.1); musta värvi prügikotilt (pakend 14.1) naha papillaarkurrustiku jälgi ei avastatud ja ühelt padrunilt (pakend 5.1.1), sulgurribaga kilekotilt (pakend 5.1), värvitult kilekotilt (pakend 13.1), pehmenduskile tükilt (pakend 12.1), plastsangadega musta värvi reklaamkilekotilt (pakend 14.1) avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimalda isiku identifitseerimist, siis ei tehtud võrdlusuuringuid tunnistajate M. P., H. P., T. J. ja S. L. naha parillaarkurrustiku jälgede ega riikliku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ja peopesajälgedega. Ekspert L. H. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 159-163) kohaselt on ta EKEI ekspert ja töötab sõrmejäljeosakonnas, sõrmejälgedega on olnud seotud alates 1998 aastast, ekspertiisidega alates 1978. Ekspertiisiakti nr 20E-SS0016 tegi koos eksperti K. J.ga, kvaliteedinõue on, et ekspertiisi teevad vähemalt 2 eksperti. Koos toimub visuaalne vaatlus, panevad paika meetodite valikud, töötavad koos ja siis hindavad tulemusi. Tunnistaja eksperdid L.H. ja K. J. on sõrmejälje eksperdid, aga esiletoomise valdkonnas, nende töö on ekspertiisi saadetud objektide töötlemine, nendelt sõrmejäljed välja tuua ning anda esialgne hinnang, kas need võivad huvi pakkuda identifitseerimisega tegelevatele ekspertidele. Neil on esmane hindamisõigus, on koolitused läbinud ning antud juhul leidsid, et padruni puhul (foto nr 44) leidsid, et see ei olnud piisavalt hea, et sellega edasi töötada, kuna kvaliteet ei olnud hea ning tunnused olid segased ja isegi üksteisega kattuvad. Tunnistaja selgitas üksikasjalikult erinevaid sõrmejälgede väljatoomise viise, millised juhendid, käsiraamatud reguleerivad ekspertiiside koostamist, milliseid dokumente peab ekspertiisi koostamise ajal vormistama. Riidest relvakotti ja relvakohvri sees olevat vahtplasti ei uurinud, kuivõrd tegemist on nii poorsete materjalidega, et nende meetodid ei võimalda sellistest materjalidelt välja tuua silmaga nähtamatuid naha parillaarkurrustiku jälgi. Sõrmejälje fragmentide olemasolu ja nende tuvastamise võimalus sõltub sellest, millal see jäeti, kuidas objekte hoiti, samuti on individuaalne ja oleneb inimesest, sõrmejälje doonorist. Ei oska öelda, kui kaua sõrmejäljed säilivad. Fragment on osa jäljest, kuid ei oska öelda, kust alates algab fragment ja kust algab jälg. Ekspert jääb oma ekspertiisis toodud arvamuse juurde. Kaitsjad on leidnud, et ühelt padrunilt leiti visuaalselt väga selge ja konkreetne sõrmejälg. Kohtule jääb aga arusaamatuks, kuidas kaitsjad sellisel järeldusele on jõudnud, kui sündmuskohal viibinud kriminalist M. K. ütles, et mäletab nähtava jäljena sõrmejäljefragmenti, kuid ei hakanud sõrmejälgi võtma, kuna EKEIs on professionaalid. Seega kriminalisti hinnangul oli tegemist sõrmejäljefragmendi, mis on osa sõrmejäljest, mitte selge sõrmejäljega. Samamoodi ei ole seda öelnud EKEI sõrmejäljeosakonnas töötav ekspert L. H., kes leidis koos kolleegi K. J.ga, et „..leitud sõrme naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid olid identifitseerimiseks kõlbmatud“, ning padruni töötlemisel „Me töötlesime Polycyano akrülaatmeetodiga, alguses visuaalselt, leidsime, et ta ei ole identimiseks hea ja siis töötlesime Polycyano meetodiga ja selle jälje kvaliteet ei läinud paremaks ja me tunnistasime selle kõlbmatuks need jäljefragmendid“, samuti leidsid, et „Lihtsalt kvaliteet ja need tunnused ja nad olid segased ja isegi üksteisega kattuvad“. Seega on kohtule erinevalt kaitsjatest täiesti arusaadav, miks eksperdid padrunil olnud sõrmejäljefragmente identimiseks ei saatnud, kuivõrd fragmendid olid halva kvaliteediga ning nemad sõrmejäljeosakonna ekspertidena võtavad vastu otsuse, kas sõrmejälje fragmendid identimiseks saata või mitte.

Kaitseliidu vastusest (krim. toimik II kd, tl 7-9) PPA nõudekirjale nähtub, et Kaitseliidu relvaregistris või selle arhiivi ei ole kantud päringus (10.04.2020 koerakuudi katuse alt leitud esemed) esitatud relvi ja relvaosi. Käsigranaadid RGD-5 ja F-1 olid laialdaselt kasutuses kuni 13.02.2017, peale mida lõpetati nende kasutamine aegunud sütikute tõttu. Granaate RG-42 ei ole Kaitseliidus kasutuses olnud. Ühekordsed granaadiheitjad RPG-22 olid kasutuses 1992 kuni 2000date alguseni. Kaitseväe vastusest (krim. toimik II kd, tl 23-25) seoses relvade, relvaosade ja lõhkematerjali kasutusega Kaitseväes, mis leiti antud kriminaalasja raames koerakuudi katuse alt, nähtub, et Eesti kaitseväes on nendest kasutuses olnud AK-4 ning varustuse hulgas on F-1 ja RGD-5 tüüpi käsigranaadid. Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastuse (krim. toimik II kd, tl 12-15) kohaselt PPAle on Assar Paulus olnud Kaitseliidu Pärnumaa maleva xxx“ 28.07.1996-07.10.2016. A. Paulusele olid väljastatud relvad: 7,62 mm täpsuspüss M-14TP2 koos padrunitega ning 7,62 automaat G3 A3TZF (täpsuspüss) koos padrunitega. Lisaks on relvaruumis hoiul A. Pauluse isiklikud relvad 9 mm püstol MP-446 „Viking“; 7,62 mm vintpüss SVT41; 5,6mm (.22) püstol Walther P22. On osalenud aastate jooksul 59 Kaitseliidu üritustel, mh AK-4 väljaõppekursusel ning viis läbi nt laskurklasside normide täitmise võistlust, erinevaid laskeharjutusi, allüksuse valangutega laskmise väljaõppe, tankitõrje granaadiheituri väljaõppe. Samuti läbis täpsuslaskuri erialakursuse ja laskeharjutuse ürituse ning võistlusgrupi A ja B kategooria lõhkaja teooria kursuse. 06.01.2011 varalise vastutuse lepingu nr PN.4.1-2/344LP (krim. toimik II kd, tl 45-48) lisa 1 kohaselt, mis on sõlmitud Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Assar Pauluse vahel, väljastati Assar Paulusele 7,62 mm täpsuspüss M-14TP2 ning relvale vastavad sihik, sihiku kate, kanderihm, padrunisalv, puhastustross ja optika puhastusvahend ning padrunid. Lisa 2 kohaselt väljastati 03.09.2012 7,62 automaat G3 A3TZF, relvale sobivate padrunisalve, puhastusvahendite komplekti, kanderihma, vintraua suudmekatte, relvarihma ja optilise sihikuga. Kaitseliidu vastuse (krim. toimik II kd, tl 18-20) kohaselt Assar Paulusele väljastatud relvalubadest nähtub, et aastate jooksul on tal olnud load 9x19 mm püstolile MP-446 „Viking“, 9 mm revolvrile Taurus, Kaitseliidu 9x19 mm püstolkuulipildujale MP5K, .22LR püstolile Walther P22 ja selle varuvintrauale, 7,62x51 mm vintpüssile SVT-41, täpsuspüssile M-14TP2 ning 7,62x51 mm automaadile G3A3TFZ. 14.04.2014 läbiotsimisprotokolli (krim. toimik II kd, tl 68-79) kohaselt leiti läbiotsimisel xxx keldrikorrusel ja relvakapist järgmised esemed: automaat G3FS nr xxx, tühi padrunisalv nr 8/64, optiline sihik Hensoldt Wetzlar, nr xxx; täpsuspüss M-14, kal.7,62 mm, nr xxx, tühi padrunisalv BRW S-I, optiline sihik Schmidt Bender nr xxx; püstol Viking MP-446, nr xxx, tühi padrunisalv; püstol Walther P22, nr xxx, kaks tühja padrunisalve, summuti Walther SD 22, varuvintraud Walther kal.22 LR, lisatarvikud, lisasihik; summuti kirjetega SAK FIN PAT; lisapadrunid automaadile G3, 4 tk; amb Barnett Crossbows Ranger II koos sihikuga, ammul turvaklamber A463120; metallkast laskemoonaga. Eeltoodud tõenditest on selgelt arusaadav Assar Pauluse, kui pikaajalise aktiivse kaitseliitlase, huvi relvade vastu, samuti on ta omandanud paljudel Kaitseliidu üritustel osaledes oskused ning teadmised relvade ja lahingmoonaga ümberkäimiseks. Kui kõrvutada koerakuudi alt leitud tulirelvi ja neid, milledeks tal oli Kaitseliidu luba, siis on üheselt tuvastatav, et tegemist oli sarnaste või isegi teinekord samade relvadega. A. Paulusel oli Kaitseliidust saadud revolver Taurus ja sama marki revolver leiti ka kuudi katuse alt. Samuti oli tal kodus Kaitseliidu loal automaat, püstolkuulipilduja, vintpüss optilise sihikuga, helisummuti, milliste kõigi sarnased tulirelvad või nende osad leiti ka 10.04.2020. Leitud käsigranaatidest on nii Kaitseliidu kui Kaitseväe kasutuses hetkel või olnud RGD-5 ja F1 ning neile sobivad sütikud. Kaitseliidus on

samuti kasutuses olnud reaktiiv tankitõrjegranaat RPG-22. Seejuures nähtub Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastusest, et Assar Paulus on läbinud tankitõrje granaadiheituri väljaõppe. Lisaks sellele on ta käinud AK-4 väljaõppekursusel ning läbinud täpsuslaskuri erialakursuse. Koerakuudi katuse alt leitud relvad (AK-4, optilise sihikuga vintpüss, reaktiiv tankitõrjegranaat) on relvad, milliste väljaõppe on Assar Paulus eelnevalt Kaitseliidus läbinud ja milliste relvade kasutamist on ta kursuste raames harjutanud. Süüdistatava laialdasi teadmisi ja huvi tulirelvade vastu näitasid ka tema poolt esitatud küsimused tulirelva eksperdile P. K.(kohtutoimik II kd, tl 31 ja pöördel). Küsimused olid pigem eksperdi teadmisi kontrollivad kui konkreetsetest asjaoludest ning teemad läksid juba üle AK47’le, mida ekspertiisis ei olnud ning lõpuks ka süüdistatav ütles, et ta tahtis oma jutuga jõuda hoopis Sturmgewehrini aga see ei puutu kohtuvaidlusesse. Seega süüdistatavale pigem meeldis relvaeksperdiga arutada relvade ajaloo üle, mille osas jäi mulje, et tal endal ka väga head teadmised olid. Kui ekspert selgitas vaidlusaluse püstolkuulipilduja MP 40 võimalikku tootmise aega, siis Assar Paulus asus eksperdi teadmisi juba tõsisemalt relva ajaloo osas proovile panema ning kohtu arvates näitas see üheselt seda, et Assar Paulusel on olnud ilmselge huvi Saksa armee relvastuses olnud püstolkuulipilduja vastu ning sellise relva leidmine viitab sellele, et kuigi relv ise ei olnud äravõetud kujul kasutamiskõlbulik, oli Assar Paulusele oluline sellist relva omada. Kui teised leitud ja laskekõlbulikud tulirelvad ja lahingmoon ja nende osad olid suhteliselt tänapäevased ja sihtotstarbeliselt kasutatavad, olles oma omadustelt sarnased Assar Paulusel Kaitseliidust kasutamiseks antud tulirelvadega ja õppustel harjutatud lahingmoonaga, milliseid ta oskas vastavalt eelnevalt läbitud treeningutele kasutada, siis laskekõlbmatul püstolkuulipildujal oli Assar Paulusega jaoks eelkõige emotsionaalne väärtus. Iseloomustavad tõendid Tunnistaja E. P. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 189-193 pöördel) kohaselt töötab ta xxx ning on Assar Paulusega kokku puutunud alates 2017 aastast kuni 2021 aasta märtsini, vastuvõtud kestsid enamasti tund aega ja seda enamasti kord nädalas. Riskihindamise alusel oli Assar Paulus hinnatud kõrgohtlikuks. Suhtluste eesmärk oli suunamine õiguskuulekale käitumisele, hõlmab prosotsiaalseid hoiakuid, suhtlusringkonna korrektsiooni ja väärtushinnanguid. Tunnistaja hinnangul oli A. Paulus kohtumiste alguses igati orienteeritud oma isikus, ajas, kohas, situatsioonis, psühholoogilisi hälbeid ei olnud. A. Paulusega rääkisid põgusealt tegevusest Kaitseliidus, isamaalistes organisatsioonides, hoiakustes Eesti riigi ja elukorralduse suhtes, tema hoiak oli, et kui Eesti või isamaa on ohus ei kõhkle selle vältimiseks välja astuda. Süüdimõistetud teosse, grupeeringu juhtimisse, suhtus isik neutraalselt. Tunnistaja ei tunnetanud isiksuslikult ühiskonnaohtlikust, seda eriti pärast „Õige hetk“ programmi läbimist, kui hindas A. Pauluse hoiakuid prosotsiaalseteks, eesmärgid olid pühenduda perele, enda toimetulekule, lähedastele ja tõmbuda tagasi ühiskondlikest asjadest. Samuti oli juttu, et vabanemisel on tal olemas legaalne töökoht, sissetulek, materiaalsetesse hüvedesse suhtus tagasihoidlikult, kallid asjad ja reisid olid tagaplaanil. Oli üllatav, kui vähe A. Paulus enda peale rahalisi vahendeid kulutaks, palk oli eeldatav, seega kulud ja tulud olid tasakaalus. Narkootikumide tarvitamisesse suhtus täiesti eitavalt, leidis, et see ei ole aktsepteeritav ja ühiskonna poolt tolereeritav. Tunnistaja kui psühholoog leidis, et kui A. Paulus vabaneb hakkab ta eeldatavasti seadusekuulekat tegutsema ja toimetama. Temale teadaolevalt A. Paulus piiras ka oma suhtlusringkonda, ei eitanud, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja ka karistamata isikuid, tunnistaja jaoks oli tähtis, et suhtlusringkond oleks väike, et piirduks lähedastega, aga milline see ringkond on, tähelepanu ei osutanud. Ei olnud teadlik, kas A. Paulus vangistuses viibimise ajal kaassüüdimõistetutega suhtles. Tunnistaja peab A. Paulust avatud inimeseks ja heaks suhtlejaks ning leiab, et kui eraelus sellise inimesega kohtuks, tunneks end tema kõrval turvaliselt, A. Paulus on hooliv, abivalmis, hea suhtleja, sümpaatne ja

tunnistaja usaldaks jagada temaga enda probleeme. Pere heaolu ja turvalisus on A. Pauluse jaoks tema hinnangul esmatähtis. Korduvad distsiplinaarkaristused vanglas võivad, aga ei pruugi väljendada kriminogeenseid hoiakuid. A. Paulusel ta kriminogeenseid hoiakuid ei täheldanud. Tunnistaja P. G. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 194-196) kohaselt töötab xxx aastast 2010 ning Assar Paulust teab kui hoolealust. On kohtunud läbi aastate regulaarselt, nii siis, kui A. Paulus avaldas soovi temaga kohtuda, aga ka kaplani enese initsiatiivil, kokku umbes 10-20 korda. Hindab kõiki kohtumisi alates esimesest äärmiselt meeldivateks, kuna A. Paulusel on suur lugemus, avar maailmavaade ning usulised küsimused mis kaplanit on paelunud. Kohtumistel rääkisid piiblist, kultuuritraditsioonidest, eestlusest, mis on nende mõlema jaoks äärmiselt tähtis, oma riik, Eesti rahvas, samuti igavikust, surmast. Väga palju lähedastest rääkinud ei ole, oli teadlik perekonnast ning neil oli umbes samas vanuses poeg, arutasid, kui raske on pojaga suhtlust hoida. On maininud, et helistab perekonnaliikmetele. A. Paulus rääkis, et pärast vanglat igatseb minna ja teha oma parim selleks, et heastada see, mis vangistuse ajal on jäänud tegemata ja võtta aega pere jaoks. Tunnistaja ei ole kunagi näinud A. Paulust ärritunud olekus, ebaadekvaatselt olukorda analüüsimas või käitumas, kohtudes oli ta iga kord rahulik, vaoshoitud, ei öelnud vanglaametnike ega kaaskinnipeetavate kohta halvasti tema juuresolekul. Teab, et A. Paulus on kartseris viibinud, kuna pole olnud nõus vangla poolt pakutud tööd tegema ja selleks olid tal meditsiinilised põhjused. Samuti teab, et A. Paulus on kannatanud xxx käes, on tema juurde teinekord tulnud aeglaselt liikudes ja öelnud, kui tugev ta valu hetkel on. Tunnistaja M. R. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik II kd, tl 42-50) kohaselt on Assar Paulus tema relvavend, kellega on koos osalenud Kaitseliidu ja Kaitseväe õppustel. Tema sõjaväeline teenistuskäik algas xxx aastal, Kaitseväe teenistustest palus end vabastada oktoobris xxx. Eesti Kaitseväe ja Soome õpingute pinnalt on kursis relvastuse, laskemoona ja varustuse hoiustamistingimustega. Ükskõik mis relvastuse või laskemoona säilitamise kaks suurt põhikriteeriumit on õhuniiskus ja temperatuur, kolmas on õhuniiskuse ja temperatuuri stabiilsus, mis säilitavad lahingukorras relvi. Täpselt ei osa öelda, mis see temperatuur ja õhuniiskuse protsent on. Assar Paulust, kui kaitseliitlast, teab umbes aastatest 2000-2001, tutvus algas nähtavasti Pärnu pataljoni ja Kaitseliidu Pärnu maleva ühistel õppustel. Tutvus kestis umbes 2014 aastani. Iseloomustab Assar Paulust kui relvavenda, eelkõige sõdurit, kes on olnud kindel vend, kelle peale saab alati loota, positiivne ja haritud. Ei tea, et A. Paulusel oleks olnud relvade kollektsioneerimise huvi, pigem huvitasid teda märgid ja sümbolid. Kaitseliitlaste puhul on relva puhastamine baastegevus. Kui relva pärast laskmist mitte puhastada, ladestub sinna musta püssirohtu ja seal tekib rooste juba päeva möödudes ning kui relv on pikalt puhastamata tähendab see seda, et raud on roostet täis ja relv ei toimi enam. Leiab, et enamus puhastavadki relvi ebapiisavalt, mis tähendab seda, et must püssirohi jääb välja puhastamata, mis omakorda soodustab korrosiooni teket, üldiselt kui keegi ei hoolda, läheb kuu-kahe pärast rooste. Oleneb sellest, kui muutuv on õhutemperatuur, õhuniiskus. Kui granaate, sütikuid, granaadiheitjaid hoida mitte tootja poolselt ette nähtud tingimustes, siis nende kasutuskõlblikkus lõppeb kiiremini, temperatuuri ja niiskumise kõikumise tulemusel lähevad kindlasti raudosad rooste, olenevalt, mis metallist need on tehtud. Leiab, et tankitõrjegranaat ei ole kasutajale ohtlik, on paljudes riikides kasutusel ning toodetud sellisena, et oleks kasutajale ohutu ka võimalike tõrgete ja rikete korral. Kõige lihtsam meetod kasutuskõlblikkuse kontrollimiseks on vinnastada ja teha lask nii nagu see toimiks lahingus või õppustel, teisi mõistlikke meetodeid kontrollimiseks ei tea ning puudub vajadus erimetoodikat tekitada, kuna see on täiesti tavaline relv, täiesti tavalise inimese jaoks mõeldud. On erinevaid variante, milliseid tõrkeid võib juhtuda, on võimalus, et rakett rakendub vähesel määral ning kukub enne tankitõrjeraketiks muutumist 5-10 m pealt maha, selliseil juhul plahvatust ei toimunud ja nende

jaoks on tegemist lõhkeainet sisaldava mürsuga, mille nad demineerimise teel hävitavad. Tankitõrjegranaatide töökorrasolekut ei saa kontrollida selle üksikute detailide kontrollimisega, sama moodi nagu relva põhifunktsioonist lähtuvalt saab seda kontrollida vaid relva kontrollides, detailid ei anna seda kindlust. Tema käsitleb relva kui tervikut ja tervik peab töötama, teda ja ka sõjaväelast ei huvita see, kas üksikud detailid töötavad, tervik peab töötama. Granaatide puhul samuti kasutuskõlblikkus oleneb säilitustingimustest ning kunagi ei saa kindel olla, et sama mudeli granaadid töötavad, võib olla tootmisvigasid, vale kasutus, aspekte on palju. Kogemuslikult on seda ette tulnud, et kui F-1 kildu ei tule nii palju kui peaks, tuleb vaid 3-4 malmi tükki, siis tema ei tea, kas lõhkeainega oli midagi, sütikuga, see ka teda kui sõjaväelast ei huvita, teda huvitab see, kas see toimis või mitte ja kas ta sai oma ülesande täidetud. Samamoodi on sütikute puhul. Üldjuhul granaatide detoneerimiseks on elektridetonaator kindlam töövahend kui sütik aga granaadi kasutuskõlblikkust ei ole võimalik tuvastada ilma sütikuta, ta saab toimida nimelt tervikuna, sõjaväes ei pane keegi elektrisütikuga neid plahvatama. Võib ka juhtuda, et toimiv sütik ja toimiv granaat koos ei anna tulemust. Granaadid ja sütikud hoiustatakse ühes kastis, millel on puulaud vahel, sellisel kujul nad tema jaoks ohtu ei kujuta ning iseeneslikku detonatsiooni ei toimu. Sütiku suurde lõkkesse viskamisel plahvatus toimub, ei oska öelda, kui suur see lõke peaks olema, pigem on küsimus temperatuuris, samuti ei annaks lapsele toimivat sütikut mängimiseks. Ohutud on granaadid ja sütikud, kui need on kontrollitud tingimustes ja vastava väljaõppe saanud isikute käes. Sütik võib olla tappev kui see panna vale koha peale oma keha suhtes, n.t panna endale suhu, käes olles lendab mõni sõrm ära ja see tekitab vigastuse. RPG-22 ja õppevariandi puhul ei saa samuti iseeneslikku detonatsiooni toimuda, tegemist on massitarbekaubaga kõige laiemas mõttes, mõeldud erinevates tingimustes kasutamiseks. Padruneid mõjutab niiskus ja temperatuuri kõikumine, nad oksüdeeruvad ning pika aja vältel must püssirohi lahustub. Granaadikogumi lõhkamisel elektridetonaatoriga kogemusi ei ole. Relvad, olles 6 aastat Eesti kõikuvas õhuniiskuses omavad tema hinnangul kindlasti roostekahjustusi raual, lukukojal, mis on pärast 6 aastat ka visuaalselt kindlasti nähtavad. Samamoodi laskemoonal tekivad Eesti kõikuva õhuniiskusega kliimas 6 aastaga roostekahjustused, olenevalt metallitüübist ning nõust, kus hoiustatakse, seda on omast kogemusest näinud. Kaitseliidus on relvade puhastamiseks hooldusnõuded. Kindlasti ei ole ta õppustel käinud kellegi relvi kontrollimas, teades allüksuse korda arvab, et Assar Pauluse relvad olid puhtad, kuna õppustel kõik asjad toimisid. Brisantlõhkeaine tasemeid ja vastuvõtlikkust ümbruskonnale ei oska öelda ning leiab, et täpsemateks vastusteks tuleks vaadata erialakirjandust. Arvab, et RPG-22 tulekahju korral ei rakenduks aga see on tema arvamus, mida ei saa kontrollida, kuid leiab, et füüsikalisi suurusi hinnates ei saa seda juhtuda ja see ei ole ohtlik. Plastiktoru põleb ära, aga granaat ei lenda kindlasti välja, võib plahvatada aga see oleneb temperatuurist. Trotüüli eluiga ei oska öelda, oleneb paljudest asjaoludest, omadused muutuvad, võib muutuda ka ohtlikumaks. Relvade määrimine on rahvakeeli paksem tavoti laadne määre, millega relvad kaetakse, pakendatakse olenevalt relvatüübist hermeetiliselt, et tagada nende säilivust. Määre aitab kaasa sellele, et rooste ei tekiks. Relva ei ole võimlaik puhastada viisil, et mitte ühtegi püssirohu osakest ei jää. Selgitab, et tema põhivaatepunkt ütluste andmisel on kaitseväelase vaatepunkt, kõigile relvadele, granaatidele, loomulikult demineerimata lõhkekeha on ohtlik, aga elu ongi hirmus ohtlik ja lõppeb harilikult surmaga. Peast ei tea, kui paksu soomust või betooni tankitõrjegranaat suudab läbistada. Tunnistaja hinnangul lühiajalisel vananemisel trotüül iseeneslikult ei detoneeru, arvab, et keemiliselt ei ole see võimalik ja keemikud võiksid seda proovida. Tunnistaja H. T. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 211-216) kohaselt on Assar Paulusega tuttav alates 2000datest seoses ühise tegevusega Kaitseliidus. Kui tema astus xxx Pärnu Kaitseliidu malevas, oli tema mäletamist mööda Assar Paulus juba rühma liige. Osalesid koos Kaitseliidu õppustel ja koolitustel, mis võisid olla 8-10 korda aastas. 2010 ja sealt edasi võis õppuseid ja koolitusi olla 12 korda aastas, olenevalt kes mida valis, võis olla ka tihedamini.

Osaletud koolitused puudutasid meditsiini, relvasid, lõhkeaineid, sidet ja muud taolist. Osalesid koos 50 relvi puudutaval õppusel, lõhkeaineid puututavaid oli 10 aasta jooksul 20. Lõhkeainete koolitustel räägiti lõhkeainetest ja nende omadustest, ohutusmeetmetest, hoiustamistingimustest. Näitena tõi välja, et lõhkeainega võib lõket teha aga suitsu lõhkeaine lähedal teha ei tohi. Lõket võib teha trotüüli ja plastiliste lõhkeainetega, mis on Eesti Kaitseväes tsentraalselt jagatavad. Ei tea, millised relvad Assar Paulusele väljastatud olid, kuna teinekord väljastatakse ka relvi, mis on seotud konkreetsete ülesannetega, n.t täpsuslaskmine. Tema teada Assar Paulus käis täpsuslaskuri koolitustel ja kui selle edukalt lõpetas, väljastati talle ka vastavad relvad, täpsema rauaga M14 modifikatsioonide ja sihikuga, harkjala peal. On koolitustel kokku puutunud Põhja-Eesti pommirühma tehtud fotodel 3694, 9596 olevate granaadiheitjate, fotodel 3599, 3598 olevate granaatide, fotol 3591 sütikute analoogidega, TNT peaks tema hinnangul tähendama trotüüli. Talle on väljastatud C kategooria lõhkaja tunnistus, s.t võib iseseisvalt lõhkamisi läbi viia. Sütiku iseseisev ohuala on 25 m, millega tahetakse vältida ka ajutisi kuulmiskahjustusi, 25 m pealt elukohtlik ei ole. Õppustel on ka praktiliselt katsetanud sütikuid ja osasid granaate piltidel, nii koos kui vaid sütikut üksi, 2014 aastal kasutati ka erivarustusena kiivrit, prille, kuulmiskaitsmeid. Tema hinnangul, kui on koos palju lõhkeainet, mis korraga ei põle, on vaja pikaajalist intensiivset tulekahju, et saavutaks temperatuuri plahvatuse toimumiseks. Iseloomustab Assar Paulust kui tubli ja abivalmis inimest, üks paremaid sõdureid, keda näinud on. Kaitseliitlasena on Paulus kohusetundlik, võttis pea kõigist koolitustest osa, oli koolitustel abivalmis. Paulus suhtus tema valdusesse antud relvadesse äärmiselt hoolikalt, kõik oli ideaalses korras, kõik oli hooldatud ja tema hinnangul tundis relvi väga hästi, arvab, kuna relvakoolitustel õpetati kõik tol ajal Kaitseväes kasutuses olevad relvad selgeks. Samuti tundis Paulus hästi lõhkeaineid. Alguses lõhketunnistusi ei väljastatud, hiljem hakati väljastama, kantakse sisse lõhkamised, kus inimene on osalenud. Ei mäleta, mis ajast neid väljastati, peaks olema mingi paberist raamat, tal endal on see mitu korda ära kadunud. Lahingmoon ja granaadiheitjad, millede aegumistähtaeg on mööda läinud, hävitatakse, sest sellised on Kaitseväe reeglid. Tema hinnangul on granaadiheitja puhul tegemist relvaga. Hävitada on vaja selleks, et säilivustähtaja ületanud relvad võivad ohtlikud olla, kui n.t granaadiheitja ära vinnastada, päästikule vajutada ja midagi ei juhtu, siis tuleb oodata 15 minutit ning tuleb kutsuda demineerija, kes selle hävitaks. Granaadiga ei juhtu ka midagi, kui seda ilma sütikuta lihtsalt visata ja splinti mitte ära võtta. Arvab, et Assar Paulusel oli lõhkaja tunnistus, kuid ei tea seda. Granaadiga ei juhtu midagi kui see lõkkesse panna, kui sütik on kõrval, sütik detoneerub aga granaadiga ikkagi midagi ei juhtu, kuna lõhkeaine peab olema detonaatoriga kontaktis. Raske on prognoosida, mis granaadiheitjaga juhtuks kui see lõkkesse panna, võib ära põleda, võib plahvatada. Granaadi, sidrun, puhul on tegemist kaitsegranaadiga, mille toimeala, kuhu killud võivad paiskuda, on umbes 200 m ja neid visatakse varjatud kohast. Ründegranaatide puhul vigastused tekivad kuni 25 m raadiuses, surmavad vigastused 3 m raadiuses. Kaitsevarustuses kasutati ka killuvesti. Kord oli tal õppustelt ununenud üks ebaoluline relvaosa seljakotti, mille andis lennujaamas PP ametnikule ja ütles, et see on katki ja selle võib hävitada, kuid ei pea seda suureks probleemiks. Granaatide peal olevate markeeringute puhul ei oska öelda, milline on tootmisaasta, seeria nr, partii nr, vaid uuriks seda demineerijate käest, kuna see on nende eriala ja teavad neid asju peast. Ei tunne Assar Pauluse sõprusringkonnast kedagi, kes oleks väljaspool Kaitseliitu. Tunnistaja vastas, et ei tunne J. K., kuid prokuröri täpsustavale küsimusele vastas, et on tööalaselt kokku puutunud, samuti A. P.. J. K. oli inkasso firma X, kellele tunnistaja klient nõuet soovis loovutada. Tema arvates oli J. K. X juhatuse liige, ei tea, et Assar Paulus oleks seotud X või J. K.ga. On osutanud Assar Paulusele õigusabiteenust seoses Viru vangla kinnipidamistingimustega, esindanud ei ole, vaid nõu pidanud. Samuti on olnud tsiviilküsimusi, nii enne kui pärast 2014 aastat, mis ei ole olnud seotud juriidiliste isikutega, viimane nõupidamine võis olla 2019, samuti 2018, 2017 ning enne tema kinnipidamist. Võis olla ka rohkem kokkusaamisi. Lõhkeainetest oskab

nimetada trotüüli ja kaks plastilist lõhkeainet, nimetusi ei oska öelda, aga milledest ühe päritolumaa on Rootsi, teisel Šveits või Austria. Lahingmoona hävitamiseks kaetakse see lõhkeainega ning detoneeritakse. Kaitsjad on kutsunud M. R. kohtusse kui asjatundja kuna tegemist olevat relvade osas eriteadmisi eviva isikuga. Kohus leiab, et M. R. puhul ei ole siiski tegemist asjatundjaga KrMS § 1091 mõttes. Kohtupraktika järgi saab nii eksperdiks kui asjatundjaks kriminaalmenetluses olla vaid asjakohaste eriteadmistega isik ehk oma valdkonna spetsialist ning KrMS § 1091 lg 1 sõnastusest saabki järeldada, et erinevus eksperdi ja asjatundja vahel on kriminaalmenetluses see, et asjatundja ei ole koostatud ekspertiisi. Antud juhul on M. R. küll olnud pikaajalise sõjavälise teenistuskäiguga kolonelleitnant, kuid teda ei saa pidada tulirelvade ja lõhkeseadeldiste alal asjatundjaks kriminaalmenetluslikus tähenduses. Samamoodi on H. T. puhul tegemist küll kaitseliitlasega, kes on erinevatel koolitustel, laskeharjutustel ja õppustel osalenud, kuid see ei muuda teda tulirelvade ja lõhkeseadeldiste asjatundjaks, ta vaid omab neist mingit ülevaadet ja on nendega kokku puudutnud. Seega on mõlemal isikul sisult sarnased teadmised, mis tulenevad nende kokkupuutest tulirelvade, laskemoona, lahingumoona ja lõhkeseadeldistega ja vastavatest läbitud koolitustest. Antud juhul on tegemist kaitsjate poolt kutsutud Assar Paulust iseloomustavate tunnistajatega, kellel ei ole ka mingeid teadmisi tõendamiseseme asjaoludest. Seejuures kutsuti H. T. tunnistajana selleks, et tema ülekuulamisel saaks kaitsjad süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ja M. R. kutsuti kohtusse asjatundjana. Lõppkokkuvõttes küsiti mõlemalt küsimusi nii süüdistatava iseloomustamiseks kui ka lahingumoona, tulirelvade ja läbitud õppuste kohta. Seega muutunuks H. T. samuti tunnistajast kui süüdistatavat iseloomustavast isikust hoopis asjatundjaks. Seega antud tunnistajate ütlustest saab järeldada vaid seda, et Assar Paulust hinnati kui kohusetundlikku relvavenda Kaitseliidus ja peeti positiivseks, harituks, abivalmis inimeseks. H. T. hinnangul tundis süüdistatav relvi ja lõhkeaineid väga hästi ning M. R. hinnangul olid tal relvad puhtad, kuigi ta neid ise ei kontrollinud. Seega saab M. R. olla nagu ka H. T. vaid tunnistajaks. Kohus leiab, et iga endist kaitseväelast, kaitseliitlast või lahingutegevuses osalenud isikut ei saa hinnata asjatundjana KrMS § 1091 tähenduses pelgalt seetõttu, et tal on olnud varasem isiklik kokkupuude lahingumoona, tulirelvade või laskemoonaga. III Esemete kuudi katuse alla paigutamise aeg Tunnistaja M. O. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 108-114) kohaselt on ta xxx ja xxx. Kõik ta kolm koera on saanud väljaõppe uimastite, raha, relvade ja passide leidmiseks. On osalenud uurimistoimingutel ka Eestis, antud episoodi osas arvab, et tegu oli aastaga 2014 või 2015, tema ülesandeks oli tulla politseikoera abil raha otsima. Tema arusaama kohaselt ei olnud sel ajal Eestis vastava väljeõppe saanud koeri, sellepärast kutsuti teda. Läbiotsimine toimus eramajas, tegemist oli suurema kinnistuga, koer otsis ainult raha eramajas, ei mäleta, et oleks väljas otsinud. Selgitab, et suhteliselt lühikese perioodi jooksul 5-6 aastat tagasi käis Eestis kahel erineval kinnistul läbiotsimisi teostamas, mõlemate puhul oli tegemist eramajadega, seega ei suuda täpselt meenutada, mis rajatised võisid sellel kinnistul veel paikneda. Mõlemal läbiotsimisobjektil oli majal endal ka koer või koerad. Mõlemal objektil olid väikesed sisekoerad, ühel kinnistul ka õuekoer, kes oli lahti aga nende tulles pandi ta aedikusse kinni, tarastatud alale, kus oli suur kuut, kuut oli terasvõrguga piiratud, mõlemat pidi mitu meetrit, mis oli omakorda krunti piirava aia sees. Teises asukohas oli samuti kuut. Tema koer aga kummalgi objektil koerakuudis ei käinud, ei ole Eestis olnud ka teisi läbiotsimisi, kus ta koer oleks koerakuudis käinud. Tutvustatud koerakuudi pildi järgi ei suuda detailselt meenutada ega saa kindlalt väita, et selle ära tunneb. Koer tunneb relvade lõhna olenevalt sellest, millal relvast on viimati tulistatud, kui lähedale koer sellele saab, kuidas ja kui tihedalt on relv pakitud ning sellest, millises peidikus relv on, kui konstruktsioonide sisse ehitatud on,

koer peab olema pigem cm kui meetrite kaugusel relvast, kuni meeter. Samuti oleneb sellest, kui kaua relv peidikus olnud on, juba kuu-paari pärast on raskem leida kui paari tunni järel, ei oska ka öelda, kas püssirohu lõhnad aastaid püsivad. Koer tunneb ära kõrbenud või süttinud püssirohu lõhna, mis tähendab, et relvast on tulistatud. Samamoodi raha puhul oleneb, kui kaua raha seisnud on ja kui lähedale koer sellele saab, peaks saama maksimaalselt lähedale. Lõhkeainete osas koeral väljaõpet ei olnud. Kahe Eestis toimunud läbiotsimiste puhul ei ole näinud, et koerakuute oleks lahti võetud, katust pealt tõstetud. Kinnitab, et 14.04.2014 läbiotsimisprotokolli all on tema allkiri. Seostab Assar Paulust ühe läbiotsimise sihtisikuga, kuivõrd ta räägib soome keelt ja oli temaga paar sõna soome keeles vahetanud, ühe läbiotsimisega, kus oli noor kaukaasia lambakoer, kes pandi aedikusse, kust tal oli oma kuut. Väiksem koer oli toas, keda liigutati vastavalt läbiotsimisel toast tuppa. Sellelt objektilt pidi ta ka varem lahkuma kui teised politseiametnikud. Mäletab, et teda kutsuti Eestisse raha otsima, läbiotsimist juhtiv isik andis käsu läbiotsimise objekt koeraga läbi otsida ja teada anda, mille vastu koer huvi tunneb, eramaja, selle toad ja osa hoonetest, mis õue peal olid. Tema ja koeraga käis koguaeg kaasas ka üks Eesti politseinik ning käisid läbi kõik hooned, kuhu oli võimalik koeraga pääseda. Koeraga koerakuudi juures ei käinud ja seda ei olnud võimalik uurida, kuna maja koer oli seal. Ta ka ei mäleta, et oleks olnud mingit arutelu koerakuudi läbiotsimisest. Oleks saanud kuuti uurida, kui maja koer oleks ära viidud, aga ta ei mäleta, et ta oleks seda palunud. Läbiotsimisel nägi, et fotografeeriti, kuid mida, ei tea, mäletab, et hoonetes ja ka raha leiukohta. Mäletab, et maja esimesel korrusel leiti relvakapp, arvab, et tegemist oli registreeritud relvadega. Tema koer leidis riidekapist mingi rõivaeseme taskust rahapaki, ei tea, kas selle kohta protokolli märkus tehti või mitte. Kuivõrd teeb aasta jooksul koeraga umbes 200 läbiotsimist ei mäleta täpseid detaile. Tunnistaja M. O. ütlusi kahel kinnistul läbiotsimises osalemise kohta kinnitab ka kriminaalasja nr 15221000033 07.05.2015 läbiotsimisprotokoll (krim. toimik II kd, tl 87-95, 100), millest nähtub, et läbiotsimise kohaks oli xxx asuv kinnistu, kus osales ka Soome Vabariigi politseiametnik M. O. koos sularaha väljaõppe saanud koeraga. Läbiotsimisprotokolli lisaks videosalvestiselt on näha, et teine ütluste sisuks olnud läbiotsimine viidi läbi kinnistul, kus on eramaja kõrvalhoonetega ning hoovi peal on ka aedikus asuv koerakuut, kus viibis suurem koer. Läbiotsimiste ajaline vahe oli küll umbes aasta, kuid on siiski täiesti arusaadav, et tunnistaja 67 aastat hiljem kohtus ütlusi andes ajab läbiotsitud kinnistuste tunnused veidi segamini, ei mäleta kõiki detaile ja seda enam, et kinnistud ja situatsioonid olid sarnased. Tunnistaja M. J. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 114-117 pöördel) kohaselt käis Assar Pauluse juures läbiotsimisel, mis võis olla 2014. aastal xxx tänaval. Tema rolliks oli olla läbiotsija, tegeles põhiliselt digitaalsete asitõenditega aga aitas ka lihtsalt läbi otsida. Uurija M. M. kirjutas läbiotsimisprotokolli, A. K. oli grupijuht. Ei mäleta, kes veel läbiotsimisel viibisid ega tea seda, kas keegi ka väljas käis ning kes kinnipeetu üle järelevalvet teostas. Mäletab, et sinna kohale jõudes oli aias kuri koer, haukus ja hüppas aia peale, mistõttu nad ei saanud territooriumile sisse, Assar Paulus palus oma vanemal pojal koer ära viia. Koer oli nende tulles aias lahti, aed ise oli kõrgem, koerakuuti ega aedikut ei mäleta, samuti ei mäleta, et seal veel koeri või politseikoer oleks olnud. Tunnistaja toimetas läbiotsimist majas sees, kuskil mujal territooriumil ei käinud, hoovis ringi ei vaadanud, läbiotsimine võttis kaua aega, umbes 4-5 tundi, kuna maja oli suur ja korruseid palju. Alati ei näinud, mida teised läbiotsimise liikmed tegid. Leiti ka kaitseliidu relvi, kindlasti rohkem kui 3. Aastas osaleb miinimum kümnel läbiotsimisel, arvab, et võib ka kuskil paarikümne ümber olla, mistõttu ei mäleta neid läbiotsimisi hästi. Assar Paulusega seotud läbiotsimisi teostati kaks tükki kindlasti, kus tema käis, tema elukoht, suvila ja mingi koht veel Tallinnast väljas, täpselt ei mäleta. Teine läbiotsimise koht olid pärast eramaja läbiotsimist.

Tunnistaja M. M. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 132-138) kohaselt töötab ta xxx, osales 14.04.2014 läbiotsimisel Assar Pauluse elukohas xxx. Tema ülesanne läbiotsimisel oli läbiotsimisprotokolli koostamine. Otsiti seda, mis määruses kirjas, materjale, mis viitavad kuritegevusele, dokumente, ebaseaduslikke esemeid, relvi võisid otsida ja ka raha, selleks oli kaasas soomlasest koerajuht, kelle koer oli selleks väljaõpetatud, öeldi, et parim, mis Soomes saada. Assar Pauluse üle järelevalve teostamine oli kellegi teise töö. T. E. ja M. M. on tuttavad nimed, ei mäleta kas nad osalesid läbiotsimisel aga kui on kirjas, siis jah, kõik said kirja. T. E. on vist kaitsepolitsei ametnik. Isikud, eks konvoid teostavad, tavaliselt protokolli ei kanta, kuna nemad läbiotsimist ei teosta. Leidsid palju loaga relvi. Mäletab ainukese takistusena läbiotsimise alustamiseks seal olnud koera, kes oli vaja mujale paigutada, et probleeme ei tekiks. Koer oli agressiivne, haukus, kedagi ei rünnanud, kuidas ta aga kinni pandi, seda ei mäleta. Kinnistu oli ümbritsetud aiaga. Kes koeraga tegeles ei mäleta, kinnitab, et politseiametnikud mitte. Kui läbiotsimise alguses küsiti Assar Pauluselt, kas tal on midagi ebaseaduslikku, ei osundanud millelegi, aga võis öelda, et tal on loaga relvad ja laskemoona. Politseikoer käis läbi kogu elamise, kõik toad, ruumid. Mäletab, et paaris kohas koer andis märku ja sealt ka raha leiti, isegi üksik kroonikupüür raamatu vahelt, mille osas nad olid imestunud. Kõigepealt käib koer maja läbi ja siis kõik teised, õues sama moodi. Kuna leiti raha ja loaga relvi ja laskemoona oli kokku palju, siis läbiotsimisel ajal viibis peamiselt ruumis, kus relvad olid, et kõik üle lugeda, üles kirjutada protokolli. Ise läbiotsimist ei teostanud, teised otsisid grupis maja läbi, nende tegevusest tal ülevaade puudus. Ei mäleta, et M. J.l oleks konkreetne ülesanne, tal oli vaja inimest, kes seda meeletut kogust aitaks üles kirjutada, kas ta veel midagi tegi, ei tea. J. on digitõendite spetsialist, aga ei mäleta, kas tal tookord ka see ülesanne oli, võis olla. Lisaks elumajale talle tundus, et seal oli veel hooneid, nende läbiotsimise juures ei viibinud ja tema teada sealt ka midagi ei leitud, sest muidu oleks ta protokollijana sinna kutsutud. Ise oli läbiotsimise ajal eramajas sees, hoovis oli vaid tulles ja minnes, täpselt ei mäleta, mis hooned seal olla võisid, aga nüüd teab, et seal oli ka koerakuut aga ei mäleta, kas see ka sel ajal seal olemas oli. Kui sees oli kõik läbi otsitud, jäi koos M. J.ga kõiki relvi kirja panema, teised läksid majast välja kinnistule läbiotsimist teostama. Ei näinud, et keegi oleks koerakuuti läbi otsinud, tema juures ei viibinud ning keegi ei avaldanud midagi kuudi läbiotsimisega seoses. Mäletab, et lisaks mainitud isikutele oli läbiotsimise juures ka A.K. ja A. M.. Protokoll koostati kohapeal, prinditi välja ja kõik osalejad andsid sinna allkirjad. Parandada sai ainult kirjalikult. Ei mäleta kuidas ja millega koerajuht tuli ja läks. Ei mäleta ka seda, kes läbiotsimise juht oli, kas tema ise või A. K., võisid ka mõlemad olla. Ei mäleta, et oleks olnud probleeme mõne koha läbiotsimisega, kui oleks olnud, siis oleks abi kutsutud, enne ära ei minda, kui kõik on läbi otsitud. Läbiotsimisel ei hakka nad mingit kuuti ära lammutama, see oleks mõeldamatu, otsivad läbi mõistuspäraselt vastavalt olemasolevale infole. Koerakuudi puhul jah, vaatavad sisse aga see on kõik. Läbiotsimine lõppes 18.27, pärast mida oli vaja veel jõuda järgmisele objektile, mingi võssa kasvanud suvila. Arvab, et selle kohta tehti eraldi protokoll. Ei mäleta, kas sinna ka koerajuht koeraga kaasa tuli aga kohustus oli, et käib nendega lõpuni kaasas, arvab, et tuli kaasa. Tunnistaja A.M. antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 144-149) kohaselt töötab xxx, 2014 aastal osales Assar Pauluse kodu läbiotsimisel xxx ning oli uurimisgrupis läbiotsija. Läbiotsimisel osales 7-8 isikut ja Soomest kolleeg rahakoeraga. Otsisid kõike, mis on ebaseaduslik: relvi, dokumente, sularaha ja asju, mis tõestaks kuritegelikku ühendust, tema enda spetsiifika on narkootikumid. Kohale jõudes oli hoovis lahtiselt koer, kelle Assar Pauluse poeg kinni pani, kas kuudi juurde ketti või garaaži, ei mäleta. Poeg oli närviline, et mis toimub võõrad tulevad sisse siis Assar ütles talle, et politseinikud on, teevad oma tööd, et ta oleks rahulik ja mainis pojale, et ta läheb nüüd pikemaks ajaks ära. Mäletab, et kuut oli maja sissekäigu vastas, kuut oli kandiline, suuremapoolne, täpsemalt ei mäleta. Ei mäleta, mis järjekorras politseikoer läbiotsimist tegi, kas enne hoovis või majas. Grupp läks pooleks, osad olid sees, teised väljas,

tema ise alustas seest. Protokollis juhtivuurija M. M., tema õues ei käinud, vormistas pabereid, pakendas. Kui seest oli ära tehtud, tegid ka õuest. Kuut oli küll, aga teisi kõrvalhooneid ei mäleta. Ise kuudi läbiotsimist ei teostanud aga nägi, kuidas keegi laskus põlvili ja visuaalselt avausest sisse vaatas, kes see oli, ei meenu. Kolleeg mõned sekundid vaatas sisse, oli tühi ja tuli ära. Tunnistaja ise seisis samal ajal garaaži ees või kohe seal kõrval peasissekäigu juures, võis olla kuskil 20 meetri kaugusel. Ei tea, milline kuudi sisevaade oli, kus kett oli. Kui otsiti läbi kuuti, oli koer garaažis ja kui otsiti garaažis oli koer kuudi juures ketis. Ei näinud, kas rahakoer kuudis käis. Kuuti kuidagi täiendavalt ei avatud, katust pealt ära ei tõstetud ning kolleege ei kuulnud sellest ka rääkimas. Ise kuudi lähedal ei olnud. Läbiotsimisel osalesid ka M. M., A.K., M. J., alguses oli ka üks kaitsepolitseinik seal, nimi ei meenu, ei ole nimed meeles, kuna teeb iga kahe nädala tagant läbiotsimisi ja ei vii kokku 7 aasta taguseid asju. Tema ise liikus koos M. M.iga, tuba-toa haaval, võidi ka risti-rästi käia, ei mäleta täpselt. Teab, et Assar Paulus oli kogu aeg sees, tema poeg väljas, sees olid ka M. J., ei meenu, kes väljas olid. Kapo ametnik oli alguses värava juures ja siis vist läks ära. Ise osales ainult Assar Pauluse kodu läbiotsimisel, saabusid sinna tööbussiga ja eeldab, et Paulust konvoeeris K-komando. Nägi, kuidas rahakoer hoovis vabalt ringi käis, pärast seda, kui oli sees ära käinud. Konkreetne ülesanne oli ainult rahakoeral, teised teostasid läbiotsimist tubade kaupa, spiraalselt liikudes. Objekte vaadatakse visuaalselt, kui info puudub, siis ei hakata lammutama ega kaevama. Kui eeldatakse, et on midagi ebaseaduslikku, siis avatakse lahtikäivaid osi. Iga ametnik võtab ise sündmuskohal otsuseid vastu, kes läbi otsib, võib olla mõni tõstaks abihoone katuse pealt ära. Mäletab, et garaažis olid seaduslikud relvad, ise juures ei olnud, kui need välja võeti, on võimalik, et Assar Paulus ise andis vabatahtlikult üle. Garaaž tehti kõige viimasena, ei mäleta, kes seal läbiotsimist teostas. Läbiotsimist tehakse ringiratast, keegi oli juba garaaži läbi otsinud, tema jõudis sinna kõige viimasena, tehakse n.ö järelnoppimist, Hiljem meenus, et pärast maja läbiotsimist läksid Võsule, kus oli suvila, koos M. M. ja A. K., suvila ise oli ehitusjärgus, tühi, seal läks neil kiiresti. Tunnistaja M. M. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 149-151) kohaselt on Assar Paulusega kohtunud tööalaselt seoses tema kinnipidamise ja elukoha läbiotsimisega xxx kandis. Asukohta sõitsid autodega, täpsemalt ei mäleta. Kes Assar Paulust konvoeeris, ei mäleta, tavaliselt on selle jaoks K-komando. Eesmärk oli läbiotsimismäärusesse kirjutatud esemed leida, ei mäleta, et endal oleks eraldi ülesannet olnud. Kohale jõudes pidid maja juures ootama, miks ei mäleta, aga said kiirelt sisse. Sellest sündmusest on omajagu aega möödas aga mäletab momenti, et Assari poeg oli emotsionaalne, hakkas ülbitsema aga Assar rahustas ta maha, et nad teevad lihtsalt oma tööd, ära ole nende peale pahane. Järgmisena mäletab ainult maja, tema läks sinna sisse, sealt mäletab elutuba, kus oli vestlus pojaga, magamistuba ja keldrit, kus oli palju kaitseliidu varustust. Detailsemalt toiminguid ja maja sisustust ei mäleta. Läbiotsimisel osalejaid ei mäleta, meenub, et M. M. protokollis, samuti oli Soome rahakoer, keda ei mäleta, et näinud oleks, kuid tekkis arutelu, et kuidas ta saab seal toimetada, kui seal teine koer ka on. Territooriumile tulles koera ei näinud, ei tea, kus koer oleks pidanud kinni olema. Teisi läbiotsimisel osalenud inimesi ei mäleta. Väljas ise läbiotsimist ei teostanud, Assar Paulus käis nendega majas kaasas, elutoas, magamistoas ja keldris oli kindlasti. Ei mäleta täpselt, kas Assar Paulus igal pool nendega kaasas liikus, aga tava selline on. Ei mäleta, kui kaua läbiotsimine aega võttis, ei mäleta ka koerakuuti või, et keegi oleks sellest rääkinud. Ei ole mälupilti perekoerast, koerakuudist, garaažist. Käisid ka xxx, kus oli suvila, aga kas see oli enne või pärast, seda ei mäleta. Läbiotsimist teevad tavapäraselt toa kaupa, et kõik oleks kaetud, kasutavad ka topelt dubleerimist, et keegi tuleb veel järgi, kõik tuleb üle kontrollida, ütleks, et ka seekord tegid nii. Seda aga alati ei tehta, see on tunnetuslik. Tööalaselt tegeles läbiotsimistega kuni u 2015. aastani, seda kokku umbes 4 aastat, mille jooksul tegi kümneid läbiotsimisi, millest jäävad meelde vaid eredamad momendid. Enne kohtuistungit suhtles prokuröriga, kellega rääkisid eeluurimisel antud ütlustest, prokurör neid talle ette ei lugenud,

tunnistaja ütles, et ei mäleta, kuna sündmusest 7 aastat möödas, prokurör ütles, et annaks samad ütlused, räägiks nii nagu oli. Prokurör teda ei suunanud ega öelnud, milliseid ütlusi tuleb anda. Tunnistaja T. E. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 174-180) kohaselt töötab ta xxx ning osales 14.04.2014 Assar Pauluse xxx asuva elukoha ja suvila läbiotsimisel. Läbiotsimisele oli kaasatud KAPO esindajana, eesmärgiks oli leida kuritegelikku tulu või sellele viitavaid asitõendeid ning ka kõiki teisi ebaseaduslikke esemeid. Oli KAPO esindajana kaasatud, kuna KKP ja KAPO on koostööpartnerid ning ristkasutavad ametnikke. Asukohta jõudes ei märganud midagi eriskummalist, vist oli läbiotsimisgrupp osaliselt juba seal. Tegemist oli krundiga elamuga, aeda ei mäleta, et seal oleks mingeid rajatisi olnud, tema teostas toiminguid ainult majas sees. Saabudes läks kohe majja, krundil ringi ei käinud. Temale andis tööülesanded läbiotsimisgrupi juht, mäletab, et käis Assar Paulusega alumisel korrusel, kus hoidis Kaitseliidu varustust ja relvi, teostas läbiotsimist elutoas ja käis ruumis, kus oli Pauluse märgi- või medalikollektsioon, põhitegevuseks oli protokollija abistamine relvade ohutuse kontrollis, nende ja laskemoona protokolli kandmisel. Need olid tema ülesanded ja ei tea, millised teisele anti. Tema mäletamist mööda oli menetlusgrupi juht A. K., kes teda protokollijale ka appi suunas, kokku oli 8-10 ametnikku. Ei mäleta kaua läbiotsimine kestis, kuid viibis seal lõpuni, sest sealt liikusid järgmisele läbiotsimisele, Assar Pauluse kasutuses olevasse suvilasse x. Teisi läbiotsimisel osalejate nimesid ei mäleta, visuaalselt mäletab protokollijat. Mäletab, et politsei poolt oli kaasatud rahakoer, kes liikus majas ringi, aga tema liikumine oli ka veidi piiratud, sest objektil oli veel mingi loom. Koera ei jälginud, ei tea, kas koer ka väljas käis. Ei mäleta, kas rahakoer järgmisele objektile kaasa tuli. Ise on osalenud läbiotsmisetel, mõnel aastal paaril korral, teine aasta 20-30 korda, KAPOs töötab alates 1998 aastast. Sõltuvalt läbiotsimise eesmärgist see, kas objekt läbi otsitakse, valdavalt oleneb sellest, kas on mingi eelinformatsioon, et koerakuudis, mesitarus võib olla midagi kriminaalmenetluse seisukohalt olulist. Läbiotsimise käigus püütakse vara säilitada, mitte tekitada lisakahjustusi, üldjuhul väga detaili minnakse eelinfo olemasolul. Ei tea, kas koerakuut otsiti läbi või mitte, tema seda ei teinud. Nimedena tuleb meelde M. M. kui protokollija ja A. M. osales samuti. Ei oska öelda, mida teised inimesed täpselt tegid, ei jälginud neid, mälupilt on Assar Pauluse relvaruumist, garaaži läbi ei otsinud. Tema mälu kohaselt näitas Assar Paulus ise asukoha ette, asusid korralikult relvakapis, tema mälu kohaselt oli kaks pikka relva ja kaks püstolit, tunnistaja osales relvade kontrollis, fikseerimises ja protokollimises. Ei mäleta, et oleks sel korral olnud eelinformatsiooni peidikutest. Enne kohtuistungit on prokuröriga suhelnud ainult ütluste andmise aja osas. Tunnistaja A. K. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 180 pöördel-187) kohaselt töötab xxx, osales 2014 aprillis läbiotsimisel xxx ja hilisemal läbiotsimisel 07.08.2014. Esimesel läbiotsimisel xxx oli ülesanne teostada läbiotsimist, mäletab, et osalesid M. M., kes vormistas protokolli, A. M., üks Soome politseinik, T. E.. Soome politseinik oli koerajuht, koer oli väljaõpetatud sularaha otsima, mis oli ka üks läbiotsimise eesmärkidest. Koer oli kaasatud läbiotsimise lihtsustamiseks. Tema ise teostas läbiotsimist majas sees, oli ka kõrvalhooneid, kas garaaž või kuur, aga ei mäleta, et seal oleks läbiotsimist teostanud. Keldrikorrusel olid relvad hoiustatud vastavalt seadusele, nad võtsid need kaasa ja hiljem tagastasid Kaitseliidule. T.E. ja M. M. viibisid läbiotsimise ajal majas sees, pakkisid relvi, lugesid moona, M. koostas protokolli. A. M. oli igal pool. Politseikoeraga käisid läbi maja ruumid ja ka väljas. Tunnistaja mõte oli koerakuuti vaadata, kuudi uksest visuaalselt sisse vaadata, käpukil sinna sisse ei läinud, mälu järgi oli kuudil ka aken. Ei mäleta, et kuudil oleks aed ümber olnud. Samuti ei mäleta, et politseikoer oleks kuudis sees käinud, aga väliselt nuusutas kuudi üle, ilmselt ka sissepääsu aga koer ei markeerinud seal midagi. Kuna talle tehti nädal aega varem veenilaiendi operatsioon, siis kükitamine ja maas istumine oli probleemne, seda tunnet mäletab, kükitada sisse vaatamiseks sai. Mäletab kuudist vaid seda hetke, ei mäleta, et keegi veel oleks kuuti vaadanud.

Territooriumil oli ka koer, kes viidi kuudi juurest selleks ajaks eemale, kui kuuti vaadeldi, ilmselt hoidis teda kinni perepoeg. Kui sisse vaatamisel oleks olnud elementaarselt nähtav, et kuudilt saab katust pealt ära tõsta, siis nad ilmselt oleks seda ka teinud. Samal päeval läksid veel ka xxx suvilat läbi otsima, ei mäleta, kas politseikoer kaasa tuli, T. E. oli kaasas. Tunnistaja on läbiotsimistel osalenud 2002-2018. Läbiotsimistel üldiselt ei minda konstruktsioonide kallale, kõik on vastavalt ohuhinnangule või varasemale informatsioonile, ohuhinnang ja riive isikule peaksid olema proportsioonis. Tema tegeles kõige sellega, mis puudutas jälitustegevust ning tal oli hea ülevaade kogu infost ja 14.04.2014 läbiotsimisel puhul ei olnud eelinfot, mis oleks kaasa toonud konstruktsioonide avamise. Vastasel juhul oleks nad kaasanud ka koeri, kes tunnevad püssirohu lõhna. Konkreetne koer läbiotsimisel oli tunnistaja teada rahakoer. Augustis 2014 läbiotsimise eesmärk oli Assar Pauluse märgikogu, palusid tema naisel see välja anda, seda seal enam ei olnud, vaatasid selle koha visuaalselt üle, kus oli olnud ja läksid ära, hoovis ringi ei kõndinud, seal midagi teistmoodi ei paistnud. Oli teadlik Assar Pauluse seotusest relvadega, läbi Kaitseliidu. Oli läbiotsimise mitteformaalne juht, läbiotsimise instruktaaž toimus varem, ei mäleta, et sel samal päeval. Ei mäleta, kuidas ülesandeid jaotati, mäletab, et politseikoer otsis majast seest, kus markeeris ka 50 eurot raamatu vahelt, ja õues seda, kui kuudi juures olid. Ei mäleta, kas Assar Paulust koerakuudi vaatamisest teavitas. Ei mäleta, et oleks öelnud, et mõni hoone tuleks jätta läbi otsimata. Nii KKP kui KAPO olid kaasatud, kuna tegemist oli suure operatsiooniga. Kui nad oleks läinud relvi otsima, oleks kaasataud lõhkeaine koer, kes tunneb püssirohu lõhna ja tunnistaja teada on Eestis selline koer olemas. Tunnistaja U. S. antud ütluste (kohtutoimik I kd, tl 196 pöördel-197 pöördel) kohaselt töötab xxx, varasemalt xxx ja xxx, Assar Paulusega on kokku puutunud kahel korral tööalaselt. Ühel korral esitas A. Paulusele täiendava kahtlustuse Ida-Viru vanglas Jõhvis ning samuti osales ühel läbiotsimisel, kus täitis läbiotsimisprotokolli. Läbiotsimine oli kuskil Eestis asuvas aiaga eramajas suvel 2014, mäletab vaid seda, et istus laua taga ja koostas läbiotsimisprotokolli, kuid ei midagi muud, kes olid teised menetlejad, mida ja kas leiti, kas puutus kokku A. K., ei mäleta mingeid loomi. Mälu värskendamiseks läbiotsimisprotokolli tutvustades selgus, et läbiotsimine toimus 07.08.2014. Tunnistaja U. S. ütlusi kinnitab ka 07.08.2014 läbiotsimisprotokoll (krim. toimik II kd, tl 55-56). Tunnistaja H. P. andis kohtuistungil ütlusi (kohtutoimik I kd, tl 66-75 pöördel), et 10.04.2014 läbiotsimisel viibisid sealt kohal tema ja Assar Paulus. Kui politsei tuli, oli koer ketis ja väravad olid lahti. Koer oli terve läbiotsimisel ajal ketis, politsei koera ei kartnud. Otsiti läbi ka koerakuut, koer oli samal ajal ketis ning tunnistaja läks ise kuudi läbiotsimise ajal igaks juhuks koera kõrvale, politseiametnikud seda temalt ei palunud. Koerakuudi katus ja vahelagi tõsteti 2 politseiametniku poolt maha, seal nägi tunnistaja surnud siili, mille katuse kaudu ära võttis ja ära viskas, peale mida politseiametnikud tõstsid katuse kuudile peale tagasi. Katust sai vabalt ära tõsta. Tunnistaja ise kaugel seistes siili ei näinud, politseinikud olid öelnud, et siil, mille peale tunnistaja siili palja käega ära tõstis. Kuudi läbiotsimist kuidagi ei jäädvustatud. Kuudi katust on mugavam kahekesi tõsta, saab korralikult kinni võtta, üksi seda pigem tõsta ei saa. 2014 läbiotsimisele tulid umbes 8 politseiametnikku koos Assar Paulusega, hiljem tuli ka üks soome keelt kõnelev isik koeraga. Politseikoer kuudi keti ulatusse ei sattunud, tema koer haukus politseikoera peale paar korda kui temale lähemale sattus, politseinikud koera ei kartnud. Pärast 2020 aasta läbiotsimist arutasid Assar Paulusega, et 2014 aastal sai kuut läbi otsitud ja kuut oli tühi, seal ei olnud neid asju. Seda, et 2014 läbiotsimisel kuudis asju ei olnud, on tunnistaja öelnud ka A. P.le, T. V.le, J. K.le ja R. K.le, samuti sõpradele xxx. Samuti selgitas tunnistaja, et üldiselt nad väravat lukku ei pannud, vaid siis, kui reisile läksid või xxx suvilasse, enamasti oli värav lahti. Kui koer oli hoovis lahti, siis olid väravad kinni. Pärast seda kui koera enam ei olnud, suleti väravat harva, tavaliselt oli värav lahtises asendis. Väraval lukustussüsteemi ei ole. Mäletab kindlasti kahte korda, kui keegi joodik tuli nende hoovi ja magas nende trepi peal.

Koerakuut on alati asunud xxx kinnistult väljas pool, maa peal, mis peaks olema valla maa, tegemist on tupiktänavaga. Seda, et nende hoovist läbi mineva tee puhul on tegemist valla teega, sai teada alles 2021 aastal K. N. käest, kes oli huvi pärast kinnistu piire vaadanud internetist ja ütles talle, et see ei ole nende maa seal. Vald oli andnud ka loa värava ette panekuks, et koer saaks aias vabalt olla. Värav ehitati 2008-2009. Kuut toodi enne 2005 aastat. Naabrid ehitasid aia, nemad panid ainult värava. Tunnistaja H. P. ütlused on täielikult vastuolus tunnistaja K. N. kohtus antud ütlustega (kohtutoimik I kd, tl 76 pöördel-78) osas, mis puudutab koerakuudi asumist väljaspool xxx kinnistust. K. N. ütles, et tema ei ole xxx kinnistu maakatastri andmeid vaadanud. Samuti oli K. N.l arusaam, et koerakuut asus xxx kinnistul, kuna see on nende (P.) kodu kinnistu, piirneb aiaga ja väravad on ees. Samuti on küsitavad H. P. väited, et tema teadmisel on kuut alati asunud xxx kinnistult väljas pool, kui tegelikkuses on nad tema enda sõnade kohaselt kuudi kõrval teinud lõket, samuti hoiustanud asju, n.t euroaluseid, treilerikatet (kohtutoimik I kd, tl 68). Järelikult oli neil teadmine, et aia ääres asuv ja kuudi ümbruses olev maa on vähemalt nende kasutada ning nad ei suhtunud sellesse kui võõrasse maasse, seda enam, kui H. P. ise väitis, et alles 2021 sai ta K. N. kaudu teada faktist, et tegemist on valla teega. Samuti teadis K. N. rääkida, et H. P. oli talle ka rääkinud, et nende kinnistu eest jooksis läbi tee, mida kasutati kõnniteena ja ühel hetkel xxx kinnistu omanikud soetasid selle osa vallalt ära, et see enda omandisse saada ja täna on väravad ees. H. P. ütluste kohaselt ehitati aga väravad ette juba 2008-2009, s.t kogu nende kasutuses olev maa-ala oli aiaga piiratud ja väravaga suletav. Kaitsjad on ka leidnud, et kuivõrd tunnistajate antud ütlustest nähtub, et xxx asuv elumaja ja selle juurde kuuluvad abihoones asuvad aiaga piirneval ja väravaga suletaval territooriumil, olid väravad enamuse ajast avatud ja väraval ei ole lukustussüsteemi ja seega oli kõigil isikutel vaba juurdepääs koerakuudile. H. P. on selgitanud, et üldiselt on värav lahtises asendis olnud, pandi kinni siis kui koer oli aias lahti või mindi pikemaks ajaks ära ning pärast seda, kui koera enam ei olnud (2017), on värav enamasti lahti. Seda kinnitasid ka K. N. ütlused, mille kohaselt on ta olnud H. P.ga seotud olnud 3,5 aastat ning üldjuhul on värav lahti, pigem pannakse värav kinni ööseks ja siis kui üldse ära minnakse, kui pererahvas on kodus, on värav lahti. Seega värav oli lahti tavaliselt ajal, kui keegi pererahvast ka kodus oli. Ka tunnistaja S. L. on öelnud, et 10.04.2020 kui nad koerakuudile järgi tulid, olid väravad suletud ja kui H. kohale tuli, tegi väravad lahti (kohtutoimik I kd, tl 80 pöördel). Samuti on H. P. öelnud, et tegemist on tupiktänavaga, seega ei saa nende värava juurest ka mitte kuhugi edasi. Viimast ilmestab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli foto nr 1 (krim. toimik I kd, tl 22), kus on näha, et asfalteeritud tee lõppeb kinnistu värava ees ja hoovi läheb edasi killustikuga kaetud tee. Kohtu hinnangul on igale mõistlikule kõrvalseisjale üheselt arusaadav, et tegemist on hoovi sisse mineva teega, mis kuhugi mujale edasi ei vii, ning samuti see, et kuivõrd kinnistu on ümbritsetud aiaga ja ees on värav, on kinnisasja omanikul soov ära hoida teiste isikute viibimine kinnistul. Juurdepääs teoreetiliselt võib olla ning seda on sarnaselt paljudele kinnistutele, kuid kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et keegi kõrvaline isik otsustaks mingeid esemeid hoiustada ühe eramu, n.t just xxx, hoovis asuva koerakuudi katuse all, millega tal endal mingit otsest puutumust ei ole. Samuti on küsitav see, miks H. P. rääkis K. N.le täpsemalt 2014 aasta läbiotsimisest alles 2021 aastal. Nimelt K. N. ütluste kohaselt H. P. ei rääkinud talle 10.04.2020 leitud esemetest ise, vaid ta sai teada sellest siis, kui paar päeva hiljem ilmus uudiste artikkel ning siis selle peale H. P. käest küsides selgitas viimane vaid, et jah, kuudist tulid välja mingid esemed, käis politsei ja pommirühm ning rohkem nad sellest ei rääkinud. Alles siis, kui nad said teadlikuks, et peavad käesolevas asjas tunnistajatena ütlusi andma, oli H. P. talle öelnud, et eelmisel läbiotsimisel otsiti ka koerakuut läbi, kuid midagi ei leitud.

H. P. ütlused ei riimu ka kõigi teiste 2014 aasta läbiotsimisel viibinud kokku seitsme läbiotsimisel osalenud politseiametniku ütlustega. Tõesti on 14.04.2014 läbiotsimisest kohtuistungil ütluste andmise ajaks möödas 7 aastat ning tunnistajaid ei mäleta ka oma töö iseloomust tulenevalt kõiki läbiotsimisi enam detailselt, kuid mitte keegi antud tunnistajatest ei andnud ütlusi selle kohta, et nad oleksid koerakuuti läbi otsinud või sellelt katust pealt tõstnud. Läbiotsimise üldise korralduse, eesmärgi ja tegevuste osas olid tunnistajate ütlused analoogilised ning lisaks mäletati detailsemalt mõningaid aspekte, mis eredamalt meelde olid jäänud. Koerakuudi vaatlemisest rääkis vaid tunnistaja A. K., kes ise vaatas koerakuuti visuaalselt sisse, sinna sisse ei läinud ning tema jaoks ei olnud elementaarselt nähtav, et kuudi katust saab pealt ära tõsta. Antud hetk on tal selgelt meeles põhjusel, et hiljuti läbitud operatsiooni tõttu oli tal kükitamine ja maas istumine probleemne. Samamoodi kinnitavad A. K. ütlusi A. M. ütlused, kes nägi eemalt, et keegi kolleegidest mõned sekundid koerakuuti sisse vaatas, kuid kes täpselt, ei osanud ta öelda. H. P. on mitmel korral oma ütlustes öelnud, et 14.04.2014 politseinikud ei kartnud koera, kes hoovis oli ning sel ajal, kui politseiametnikud väidetavalt koerakuuti läbi otsisid, ei võtnud H. P. koera eemale vaid lihtsalt seisis koera kõrval, igaks juhuks. Samas läbiotsimisel osalenud politseiametnikud mäletavad selgelt just kurja koera. Tunnistaja M. J. ütles, et kohale jõudes oli aias kuri koer, haukus ja hüppas aia peale, mistõttu nad ei saanud territooriumile sisse, Assar Paulus palus oma vanemal pojal koer ära viia, koer oli nende tulles aias lahti. Tunnistaja M. M. mäletas, et ainukese takistusena läbiotsimise alustamiseks oli seal olnud koer, kes oli vaja mujale paigutada, et probleeme ei tekiks. Koer oli agressiivne, haukus, kedagi ei rünnanud, kuidas ta aga kinni pandi, seda ei mäleta. Tunnistaja A. M. sõnade kohaselt kohale jõudes oli hoovis lahtiselt koer, kelle Assar Pauluse poeg kinni pani, kas kuudi juurde ketti või garaaži, ei mäleta. Seega ka selle asjaolu puhul on H. P. ütlused vastuolus teiste 2014 läbiotsimisel viibinud isikute ütlustega, kes toovad välja just koera agressiivsuse ja selle, et ta oli vaja kinni panna ja on kaheldav, et läbiotsimise ajal politseinikud enam koera vastu mingit hirmu üles ei näidanud ja läksid koerakuuti läbi otsima, mille külge koera kett kinnitatud oli. Ka kohtuistungil avaldatud M. P. ütlustest ilmneb, et koer oli kuri, milline väide ühtib politseiametnike ütlustega, kuid on vastuolus H. P. ütlustega. Tunnistaja M. M. ütles kohtuistungil, et sellest sündmusest on omajagu aega möödas aga mäletab momenti, et Assari poeg oli emotsionaalne, hakkas ülbitsema aga Assar rahustas ta maha, et nad teevad lihtsalt oma tööd, ära ole nende peale pahane. Sarnaselt mäletab ka tunnistaja M. M., kes ütles, et perepoeg oli närviline ja Assar Paulus oli ta maha rahustanud. Siinkohal peab kohus nõustuma prokuratuuri järeldusega, et on ebatõenäoline, et kui alguses oli H. P. närviline, emotsionaalne ja ülbitses politseiametnikega, oli nende vastu vaenulikult meelestatud, hiljem aitaks vabatahtlikult politseiametnike, minnes kuudi läbiotsimise ajaks igaks juhuks koera kõrvale, kui seda temalt ei palutud. Kohus järeldab läbiotsimisel osalenud politseinike ütlustest ka seda, et midagi lahti võtma või lammutama hakatakse läbiotsimisel siis, kui on olemas mingi konkreetne vihje otsitava asukoha kohta. Käesoleval juhul seda aga ei olnud ning kuivõrd koerakuudi katuse maha tõstmiseks oleks vaja olnud kahte politseiametnikku, siis pidanuks kasvõi üks neist olema suuteline meenutama koerakuudi katuse maha tõstmist. Käesoleval juhul meenub aga politseiametnikest tunnistajatele vaid koerakuudi ukseavast sisse vaatamine ning kellelegi ei meenu, et lahti võetud koerakuudist oleks leitud surnud siili. Kohus leiab, et surnud siili leidmise fakti sissetoomine H. P. ütlustesse on teadlik, et viidata mingile konkreetsele meeldejäävale asjaolule, kuid kohtu arvates koer oma kuudis surnud siili ei hoia, vaid hoiab oma magamisaseme puhtana. H. P. on kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 66 pöördel) ka öelnud, et isa süüdimõistmine ei olnud õige ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, miks ta pidi 7 aastat vangis olema, millest saab järeldada, et ta leiab, et ta isa ei ole temale süüks arvatud kuritegudes süüdi. Samuti on H. P. väga lähedane suhe Assar Paulusega ka pärast seda, kui viimane on vanglas viibinud. Viru

vangla lühiajaliste kokkusaamiste väljavõtte (krim. toimik II kd, tl 162-164) kohaselt on H. P. käinud Assar Paulusega kokku saamas alates aprillist 2014 peamiselt kuu või veidi vähema aja tagant, poole vähematel kordadel on jäänud külastamiste vahele 2-4 kuud. Suuremaid ajalised vahed külastuste vahel olid kindlasti tingitud ka asjaolust, et Assar Paulusele on alates aprillist 2017 määratud distsiplinaarkaristusena kartserit 33 korral, mis olid tihti kestusega 20-45 päeva (krim. toimik II kd, tl 165) ning VangS § 24 lg 4 kohaselt lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. H. P. tihedat suhtlust Assar Paulusega ilmestavad ka Viru Vangla poolt edastatud Assar Pauluse kõnelogid (krim. toimik II kd, tl 166), millede kohaselt on isa ja poeg pidevalt telefoni teel ühenduses. Näiteks perioodil 04.09.2014-31.03.2018 on H. P.le kuuluvale abonentnumbrile xxx helistatud 252 korral. Mõnede näidetena veel: 01.05.2018-31.07.2018 11 korral, 01.02.2019-30.04.2019 23 korral, 01.02.2020-30.04.2020 15 korral, 01.08.2020-31.10.2020 32 korral. Samuti H. P. teab, et isaga koos mõisteti süüdi ka A. P., T. V. ja V. R.. Teab ka R. K.ja J. K., keda on mõnikord näinud isaga kokkusaamistel, n.t kaubanduskeskustes. R. K. on näinud alates umbes 2010 kuni isa vanglasse minekuni, ka pärast seda veel, n.t spordiklubis, mõni kord aastas suhtlevad ka telefoni teel. J. K. on pärast 2014 aastat näinud n.t jaanipäeval A. P. juures ning temaga telefoniteel suhelnud ei ole. Hiljem meenus, et ka 2020 eelnevatel aastatel on sünnipäevadel suhelnud telefoni teel, SMSe on ka saatnud. Jaanipäeval oli kohal ka R. K.. A. P.ga on suhelnud mõned korrad aastas, telefoni teel, vahel suhtleb ka tema lastega. Harva käib jõusaalis koos R. K. ja A. P.ga. A. P., J. K., T. V. ja R. K. on tema jaoks isa sõbrad ja neid kõiki õnnitleb sünnipäevade puhul. Seega on H. P. lähedased suhted ka tema isaga koos süüdimõistetud isikutega. Seega ei saa kohus pidada usaldusväärseks H. P. ütlusi, mis puudutavad 14.04.2014 läbiotsimisega seonduvat, kuivõrd antud ütlused on täiesti vastupidised kohapeal viibinud politseiametnike ütlustega ning osaliselt ka K. N. ning M. P. ütlustega. H. P. motiivi anda valeütlusi ilmestavad asjaolud, et tal on väga lähedased suhted oma isaga, ei pea tema kriminaalkorras süüdi mõistmist põhjendatuks ning suhtleb seni Assar Pauluse poolt juhitud kuritegeliku ühenduste liikmetega. On selge, et ta püüab oma valeütlustega Assar Paulust aidata. Kaitsjad on kohtukõnes märkinud, et M. P. oli Häirekeskusele tehtud kõnes rõhutanud, et 6 aastat tagasi teostati läbiotsimine ja siis neid esemeid kuudi katuse all ei olnud. Kuid asitõendi vaatlusprotokolli (krim. toimik I kd, tl 3) kohaselt on M. P. öelnud „Ja meil on olnud viis või kuus aastat tagasi mingi läbiotsimine ka. Ja siis ei, siis ei olnud nisukest asja. Kuidas see võimalik on?“. Kohtu hinnangul on kaitsja meelevaldselt tunnistaja ütlusi tõlgendanud, tunnistaja ei ole viidanud sellele, et konkreetselt kuudi katuse all relvi ei olnud. Samuti H. P. ütluste kohaselt olid 2014 läbiotsimise ajal kodus vaid H. P. ja A. P., mida kinnitavad ka läbiotsimisel osalenud ametnikud, kedagi teist pereliikmetest kohapeal ei olnud, seega ei saa ka M. P. teada, kas koerakuut otsiti läbi või mitte. Süüdistatav Assar Paulus 22.10.2021 kohtuistungil keeldus ütluste andmisest. Seega avaldati KrMS § 294 lg 1 korras tema varasemalt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. 25.09.2020 kahtlustavana antud ütluste (krim. toimik III kd, tl 44-51) kohaselt saab ta aru, milles teda kahtlustatakse, süüd ei tunnista. Kinnitab, et ei teadnud, et koerakuudis leitud esemed olid. Ostis umbes 15 aasta eest pere suurele musta värvi koerale Timmu koerakuudi. Tellis selle puusepalt, kellele kuudi väljanägemise osas juhiseid ei andnud ning puusepp tõi kuudi ise kohale. Kuudi paigaldas süüdistatav ise, keegi teda selle juures ei aidanud. Kuut oli nii suur, et sinna oleks mahtunud kolm koera. Kuut paiknes koguaeg enamvähem samas kohas, võimalik, et kunagi nihutas kuuti 5 meetrit eemale. Pärast koera surma võttis ta perekond uue koera Mõmmi, kes oli samuti musta värvi, eelmise koera sarnane. Pärast tema kodus 14.04.2014 toimunud

läbiotsimist on viibinud vangis. On olnud 21 aastat Pärnu Maleva liige ning tal on olnud seaduslikud relvad. Tal on ka erinevaid versioone, kuidas need esemed koerakuuti said, kuid paraku jäävad need oletusteks ja tal pole mõtet nendest rääkida, kuna nad ei vii tõeni välja. 07.12.2020 kahtlustatavana antud ütlustes (krim. toimik III kd, tl 52-58) jääb oma varasemalt antud ütluste juurde. xxx, on elanud alates 1990 aastast ning lisab, et kui koerakuut talle toodi, oli see ühes tükis. Äärmiselt vastuolulised on ka Assar Pauluse ütlused koerakuudi osas, kuivõrd tema väitel oli koerakuut ühes tükis, paigaldas selle ise ning kunagi nihutas ise kuuti selle asukohta muutes. Ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 (krim. toimik II kd, tl 247) kohaselt olid kuudi mõõdud: pikkus 1,56 m, laius 1,06 m, kõrgus 0,74 m ja katuseharja kõrgus 1,32 m. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et üks inimene suudab niivõrd suurt kuuti ühes tükis üksi tõsta, üksi paigaldada ja üksi liigutada. Seda enam H. P. ütluste kohaselt oli tema jaoks ka ilmselge, et kuudil käib katus pealt ära ja leidis, et katust on ikka parem ära võtta kahekesi, mugavam ja muidu võib katus maha kukkuda. Ka tunnistajad T. J. ja S. L. kinnitasid, et H. P. ütles neile, et katus käib pealt ära ja nad liigutasid katust kahekesi ning kuut oli nende hinnangul suur. 11.04.2014 läbiotsimismääruse (krim. toimik II kd, tl 66-67) kohaselt määrati läbiotsimist toimetada Assar Pauluse elukohas , xxx kasutuses olevas suvilas aadressil xxx ning tema kasutuses olevas sõiduautos Audi A6. Eesmärgiks oli leida kuritegude toimepanemisel või ettevalmistamisel kasutatud sidevahendeid, märkmeid, andmekandjaid, viiteid varjatud tulu teenimisele ning muud asitõendina kasutatavad ja/või kriminaalasja lahendamiseks vajalikud objektid, OÜ X majandustehinguid kajastavad materjalid, samuti muud ebaseaduslikult soetatud või hoitavad või muude kuritegude toimepanemisele viitavad esemed. Läbiotsimisel osalenud politseiametnikud on kirjeldanud läbiotsimise tavalist läbiviimise korda, kus kõik otsitakse läbi süsteemselt, mitu korda ning samuti kinnitasid, et antud läbiotsimisel ei olnud eelteavet, et peidikuid otsida. Samuti selgitas T. E., et sõltuvalt läbiotsimise eesmärgist ja eelinformatsioonist oleneb see, kas mingid objektid läbi otsitakse, samal ajal püütakse vara säilita, et mitte tekitada lisakahjustusi ning detaili minnakse üldiselt eelinfo olemasolul. Tunnistaja A K. selgitas, et läbiotsimistel üldiselt ei minda konstruktsioonide kallale, kõik on vastavalt ohuhinnangule või varasemale informatsioonile, ohuhinnang ja riive isikule peaksid olema proportsioonis. Seega kohtu hinnangul vaadates läbiotsimisemääruses toodud eesmärki, kus ei ole välja toodud ka mingit eelinformatsiooni ja läbiotsimistel osalenud tunnistajate ütlusi läbiotsimise käigu ja põhimõtete kohta, on täiesti arusaadav, miks läbiotsimist teostati üldiselt majas sees. Kinnistusraamatu väljatrüki (krim. toimik III kd, tl 84-85) kohaselt kuulub xxx elamumaa alates 08.05.2014 H. P.le, mis eelnevalt alates 11.05.2004 oli kuulunud E. P.le. Rahvastikuregistri isikuandmete päringu (krim. toimik III kd, tl 86) järgi on E. P. M. P. ema. Antud tõendid kinnitavad asjaolu, et Assar Pauluse lähedastele kuulub ka kinnistu xxx, mis omakorda kinnitab 2014 aastal xxx läbiotsimisel osalenud politseiametnike ütlusi, et käidi ka xxx asuvat kinnistut läbi otsimas, mis on Assar Paulusega seotud. Võsul asuva kinnistu läbiotsimine nähtub ka eelnevalt välja toodud 11.04.2014 läbiotsimismäärusest. 08.10.2005 ilmunud Virumaa Teataja väljavõttest (krim. toimik II kd, tl 76-77) ilmneb, et Rahvaliidu logoga tikutopsid olid välja antud enne antud Virumaa Teataja ilmumist, ehk enne 2005 aastat. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna registriväljavõtte (krim. toimik II kd, tl 7783) kohaselt kandis erakond nime Eestimaa Rahvaliit ajaperioodil 12.10.1999-15.05.2012. Koerakuudi alt leitud tikutoosi vaadeldi ka kohtuistungil (kohtutoimik I kd, tl 204 pöördel). Kuivõrd ekspertide sõnade kohaselt oli tikutops õline ja sellelt ei saanud jälgi võtta, siis viitab sellise tikutopsi kui padrunite hoidmise vahendi leidmine kaudselt sellele, et tegemist ei olnud viimase mõne aasta jooksul valmistatud ja padrunite hoiustamiseks kasutusse võetud esemega,

vaid esemega, mis on toodetud ammu ja ka padrunite hoidmiseks kasutusele võetud aastaid tagasi, ilmselgelt enne 2014. aastat ja käesoleval ajal oleks keeruline sellist tikutopsi üldse leida. Sellisest asjaolust saab kohtu arvates kaudselt järeldada, et vaidlusalune tikutops on võetud kasutusele pärast seda kui tikud topsist otsa said. Kui seda koheselt muul otstarbel kasutusse ei oleks võetud, oleks see tikutops lihtsalt ära visatud. Oma suuruse poolest aga sobis see tops väiksemate padrunite hoiustamiseks ning seda ei oleks tühjana hoitud 15 aastat ja alles siis kasutusele võetud. Samas saaks selle tikutopsi vanusest teha vaid kaudseid järeldusi. Muude tõenditega kogumis sobitub aga tikutopsi vanus oma konteksti ja see tõendite kogum loob uue kvaliteedi, millest saab teha järeldusi koerakuudi katuse alt leitud esemete katuse alla paigutamise aja kohta. 15.04.2020 asitõendi vaatlusprotokollis, koos fototabeliga (krim. toimik I kd, tl 94-111), on vaadeldud xxx koerakuuti. Vaatlusprotokolli kohaselt oli koerakuudi katus ilma takistusteta pealt ära tõstetav, koerakuudi laeks oli helepruuni värvi plaat. xxx talu tööruumis oli vastu seina püsti L-kujuline tuuletõkkeplaat, mille üks külg oli rohekat värvi ja tuhmunud, kahjustatud, laiguline ning on tunda närilistele omast väljaheite lõhna. Tuuletõkkeplaadi tagumine külg on pruunikat värvi, on näha sirgjoonelisi kattejälgi, mis on tasapinnast seespool. Tagumine külg on tuhmunud, laiguline, kahjustatud. On näha, et tuuletõkkeplaadi rohekat värvi külg on kausjas. Fotodel nr 17-22 on näha tuuletõkkeplaadi kulumist, mida saab iseloomustada kui kraapimis/närimisjälgi, mille tulemusel on rohekas osa maha kulunud. Samuti on mitmes kohas näha väikestele närilistele iseloomulikke väljaheiteid. Fotodelt nr 23-27 nähtub, kuidas plaat on kahest kohas pragunenud ning vahekatust toetavate prussidest jäänud joonte juures on musta värvi loomakarvu. Fotodelt nr 28-31 on näha, et tuuletõkkeplaadi roheliselt poolelt on see osaliselt sisse vajunud, samast kohast, kus oli pruunil poolel näha ka suurem pragu. Tunnistajad, kes puutusid vahetult kokku katuse alt leitud esemetega, leidsid, et need on seal olnud mõnda aega ning koerakuudi vahelagi oli kahjustatud. Tunnistaja S. L. (kohtutoimik I kd, tl 80 pöördel-84) leidis, et asjad olid seal kaua olnud, kuna seal oli hästi palju tammetõrusid, justkui mingid loomad oleks seal kõvasti elanud, talvevarusid sinna pannud, terve vahelagi oli tõrusid täis. Kotid olid tolmused, paistis, et need on seal kaua olnud, samuti vahelagi oli kaardu vajunud. Selgitas, et kuudi vaatlusprotokolli fotol nr 17 (krim. toimik I kd, tl 104) on näha vahelae pealmine osa ja kõik nähtuvad kahjustused olid seal ja nemad neid ei tekitanud. Tunnistaja T. J. ütles (kohtutoimik I kd, tl 84-87 pöördel), et kui olid pakendid maha tõstnud, oli seal all roheline tuuletõkke plaat natuke lohku vajunud. Teel koju lendas vahelagi järelkäru pealt maha aga jäi terveks, lohk lael oli olemas siis kui xxx katuse pealt ära tõstsid, teised kahjustused võisid tekkida transpordi käigus, ei ole kindel. Tunnistaja V. A. leidis (kohtutoimik I kd, tl 120-132), et väljavõetud esemete pakenditel oli tolmukiht peal, need olid määrdunud. Samamoodi leidis ka tunnistaja M. H. (kohtutoimik I kd, tl 151-154), kelle hinnangul pakendid olid tolmused, seisnud, kui kaua ei tea aga uued ei olnud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt (krim. toimik I kd, tl 33) on näha relvakohver, mille kaanel on väljaheidetele iseloomulik mustus ning relvakotti on imbunud vedelikke (krim. toimik I kd tl 37). Lisaks on näha, et pakendamiseks kasutatud prügikotid on näritud servadega (tl 47, 49) ja prügikoti tükid on maha laotatud esemete ümbruses (tl 37), mis viitab sellele, et närilised on käepärasest materjalist püüdnud pesa teha. Peale selle nähtub samast vaatlusprotokollist, et pehmes voodriga relvakotis olnud optilise sihikuga vintpüssi Fajen puitosa on keskosast kaetud hallitusega (tl 34, 35) ning päästikukaitse ja salve alumine osa on roostekahjustustega (tl 35, 36). Samamoodi on roostekahjustused püstolil Allies (tl 43) ning püstolkuulipildujal MP40 (tl 50, 52), samuti relvaraual (tl 53) ja padrunisalvel (tl 55). Kui sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod on tehtud sündmuskohal, siis ekspertiisiakti lisaks olevad fotod on tehtu kunstvalguses ja siseruumides ning ka nendelt fotodelt on tuvastatavad roostekahjustused lisaks eelmärgitud esemetele ka revolvri Taurus trumlil (krim. toimik I kd tl 153). Sellised pindmised

roostekahjustused aga viitavad sellele, et neid esemeid on hoitud muutuvate ilmatikuoludega tingimustes pikemat aega ning kile ei ole niiskuse eest täielikult kaitsnud. Kohus leiab, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokolli ja ekspertiisiakti lisaks olevate fotode ning tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et koerakuudi katuse alt leitud esemed olid seal olnud pikka aega, seda ilmestavad selged viited näriliste tegevusele, vahelae lohku vajumine ilmselge raskuse all arvestades leitud esemete kogust ning see, et pakendid olid tolmused ja ka roostekahjustused ning hallitus. Samal ajal olid ka esemed kaitstud otseste ilmastikumõjude eest, kuivõrd kuudi vaatlusprotokollist on näha, et tegemist oli kahjustusteta profiilplekist katusega ning ei ole nähtavalt suuri õhuauke vms, mille kaudu oleks võimalik sademetel katuse alla sattumine. Samuti vajab märkimist asjaolu, et esemed ei olnud pakendatud küll hermeetiliselt, kuid äärmiselt korralikult. Mõned relvad olid pakendatud selleks mõeldud relvakotti ja relvakohvrisse. Tankitõrjegranaadid olid n.t pakitud toidukilesse, siis omakorda ühte kilekotti, mis omakorda kangast kotti ja veel omakorda musta värvi kotti, sarnaselt olid ka teised esemed pakendatud mitmete erinevate pakendite, kottide sisse. Seega oli esemeid pakitud hoolikalt ning läbimõeldult ja eesmärgiga kaitsta esemeid niiskuse eest pikemat aega. Seda, et esemed olid hästi pakendatud ning kaitstud otseste ilmastikumõjude eest ilmestab ka see, et üldiselt hindasid eksperdid tulirelvade ja laskemoona seisukorda heaks, neil oli väheseid rooste jälgi, kuid samas neid siiski oli. Kaitsjate taotlusel vaadeldi osasid asitõendeid ka kohtuistungil ning vaadeldud esemeteks osutusid valdavalt pakendid, millesse koerakuudi katuse alla asetatud esemed pakendatud olid. Menetluse pooled tegid osadest vaadeldavatest esemetest ka oma mobiiltelefonidega fotosid ning osadel fotodel on näha, et kohtusaali laud on kaetud nendest pakenditest eraldunud mustusega (kohtutoimik I kd tl 200 pöördel, 201 pöördel, 202 pöördel, 206-207 pöördel, 209 pöördel). Seejuures tuli kohtul asuda pärast asitõendite vaatamist tegelema kohtusaali puhastamise organiseerimisega, kuivõrd pakenditest eraldunud mustus oli nii kohtusaali laudadel kui ka põrandal ning üheselt olid visuaalselt ära tuntavad näriliste väljaheited, surnud ämblikud ja muu mustus. Kohus asub seisukohale, et see asjaolu kinnitab tunnistaja S. L. ütlusi näriliste pikaajalise tegutsemise kohta koerakuudi katuse all. Samas on ülalmärgitud tõendid asjaoluks, millest saab teha järelduse, et vaidlusalusel tõendamisesemeks olevad esemed on koerakuudi katuse all olnud hoiustatud aastaid, mis kohtu arvates kinnitab süüdistuse versiooni. Kohus peab koerakuudi eemaldatavasse katusesse puutuvalt märkida järgmist. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (krim.toimik kd I, tl 94-112) on koerakuudi katus takistusteta pealt ära tõstetav. Selline teadmine tuli vaatluse läbiviijale sellest, et laekus informatsioon katuse alt leitud esemete kohta ning on vähetõenäoline, et sellest asjaolust oleks kõrvaline isik teada saanud eelneva informatsioonita. H. P. ütluste kohaselt on see, et katus on eemaldatav, koheselt nähtav. Seevastu nähtub T. J. kohtuistungil antud ütlustest, et seda, et katus on eemaldatav, ütles talle kuudi pakkujast noormees, ehk H. P.. Sellest saab järeldada, et T. J. plaanis koos S. L.ga kuudi haagisele tõsta, kuid alles H. P.lt sai teada, et katus on eemaldatav ja seetõttu osadena haagisele tõsta kergem. Seega ei saanud T. J. ega S. L. kuuti vaadates aru, et katust saab eemaldada. Ka läbiotsimist läbi viinud politseinike ütlustest nähtub, et kuudi olemasolu meenus vaid kahele politseiametnikule, kusjuures üks vaatas kuudi avast sisse, teine nägi kolleegi poolt kuudi avasse vaatamist ning kummagi ütlustest ei tulenenud, et nad oleks aru saanud sellest, et kuudi katus on eemaldatav. Seejuures ei nähtu ühegi politseiametniku ütlustest, et neid koerakuut oleks üldse huvitanud. Läbiotsimismäärusest 11.04.2014 (krim. toimik kd II, tl 6667) nähtub, et läbiotsimise eesmärk on leida kuritegeliku tulu saamist tõendavaid dokumente ja esemeid, äriühingu dokumentatsiooni ja arvepidamist nii paberkandjatel kui ka elektroonilisel kujul. Seejuures pidi toimuma läbiotsimine Assar Pauluse elukohas, tema kasutuses olevas suvilas, abi- ja kõrvalhoonetes ning sõidukis. Kohus leiab, et elukoha aadressil asuvat

koerakuuti ei saa nimetada ei abi- ega kõrvalhooneks, mistõttu puudus ka määruses antud ülesande täitmiseks vajadus koerakuudist otsida dokumente või digitaalseid andmekandjaid, kuivõrd need ei säiliks koerakuudis või selle katuse all valitsevate ilmasikutingimuste tõttu. Assar Pauluse kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt tellis ta koerakuudi puusepalt, kes tõi kuudi ise kohale. Kuudi paigaldas aga süüdistatav ise. Seega sai teadmine koerakuudi eemaldatavast katusest olla vaid selle valmistajal, kelle ülekuulamisest kaitsjad loobusid ja koerakuudi paigaldajal Assar Paulusel. Kohtus üle kuulatud T. J. ja S. L. ütluste kohaselt aga ka H. P., kes seda neile avaldas. Seega teadsid koerakuudi katuse eemaldamise võimalikkusest vaid koerakuudi valmistanud puusepp, Assar Paulus ja H. P.. Vaadates koerakuudi fotosid toimikus saab järeldada, et kuna katuse viilu küljelauad ja kuudi küljelauad on horisontaalsed, siis saab järeldada, et need on eraldi ehitatud, kuid sellest ei saa peale vaadates koheselt teha järeldust, et katus on eemaldatav. Kui koerakuuti hoolega vaadata, siis on näha otstes lisaliist, mis katab nii katuse otsa küljelauda kui ka kuudi seina küljelauda, mis võib viidata sellele, et liist on pandud selleks, et tekiks raam, mis takistab tuulel katuse ära viimist, kuid kohtu arvates ei saa juhuslik mööduja või ka läbiotsimist läbi viiv politseiametnik kuuti vaadates öelda, et katus on kergesti pealt ära tõstetav. Seda saab teada siiski vaid see, kes on kuudi ehitanud ja kohale toonud või kes on selle kokku pannud ja paigaldanud ning isik, kes on seda pealt näinud, s.t kuudi valmistanud puusepp ja Assar Paulus ning tema pere liikmed. Seetõttu leiab kohus, et ükski kõrvaline isik ei saanud sinna kuudi katuse alla midagi peita ning läbiotsimist läbi viinud politseiametnikel puudus nii teadmine eemaldatavast katusest kui ka vajadus koerakuuti läbi otsida. Lisaks sellele leiab kohus, et vaidlusaluste esemete peitmine koerakuudi katuse alla oli ilmselgelt kinnistul kõige turvalisem koht. Nimelt nähtub M. P. ütlustest, et pärast ühe koera surma 2006. aastal võeti järgmine koer ning mõlemad koerad elasid kuudis, mis ehitati umber 20 aastat tagasi. Viimane koer suri 2017. aastal. Tunnistaja ütlustest ilmnes ka see, et koer oli kuri. Seega oli koerakuut ja selle katusealune pidevalt valvatud ning kõige ohutum paik millegi peitmiseks, kuivõrd territooriumi valvav koer oli kuri, kuid seda vaid kuni 2017. aastani. Kui midagi sinna peita, siis on peitja teadmises, et see koht on valvatud, kuid ta ei saa ette näha seda, et teda võidakse kinni pidada ja süüdi tunnistada ning ka seda, et teda võidakse karistada pikemaajalise vangistusega. Lisaks sellele ei mõtle peitja ette ka sellele, et see vara valvur ükskord sureb ja et valvuri suremise ajal viibib ta ise kinnipidamiskohas ning peidetud vara jääb senise kaitseta nagu ei saa ta ette näha ka seda, et koerakuudist tahetakse ükskord lahti saada. Kui ta aga sellest teada saaks, ei saaks ta peidetud asju ära toimetada. See võimalus avanenuks tal vaid siis, kui teda oleks tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilisele valvele allutamisega 2017. aastal vabastatud, kuid seda ei toimunud. Seejuures ei saanud ta õiguskaitseasutusele enam peidetud esemete iseloomu ja asukohta avaldada, kuivõrd see oleks võinud välistada ennetähtaegse vabanemise võimaluse ja uue karistuse mõistmise, kuid samas ei saanud ta avaldada seda ka pereliikmetele ega paluda esemed ära toimetada, kuivõrd see oleks võinud kaasa tuua kriminaalvastutuse pereliikmetele. Puutuvalt prokuratuuri esitatud tõendisse, s.o sideettevõtjatelt saadud andmete protokollidesse (krim. toimik II kd, tl 263-265, CD-plaadil), mille osas asusid kaitsjad seisukohale, et tegemist on lubamatute tõenditega, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Euroopa Kohtu otsuse C-746/18 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 25 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpselt järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut

ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgas ja liigist. Samuti tuleks direktiivi tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindaja hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete juurdepääsu luba. Kuivõrd nimetatud otsus ei anna tõlgendamisruumi ning võttes arvesse, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse kohaldada liidu õigust (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees), tuleks käesolevas kriminaalasjas prokuröri lubade alusel sideettevõtjatelt saadud andmed tõendikogumist välja jätta. Riigikohus on oma 18. juuni 2021 otsuses (RKKKO 1-16-6179, p 62) leidnud, et prokuratuuril ei saanud olla ühest veendumust selles, et kriminaalmenetluse seadustikuga prokuratuurile antud õigus lubada sideandmete kasutamist on vastuolus EL-i õigusega enne 02.03.2021. Antud juhul on sideettevõtjalt andmete nõudmise load antud aga 15.04.2020 ja 20.04.2020 (krim. toimik II kd, tl 256-258, 259-262), seega pea aasta enne, kui saabus selgus sideandmete lubatud säilitamis- ja kasutamisviiside küsimuses. Õiguslik olustik oli sel ajal teine, mistõttu võiks viidatud Riigikohtu otsuse valguses kaaluda tõendite arvestamisega ning lugeda neid tõendeid lubatavaks. Käesoleva kriminaalasja puhul on samuti tegemist raske esimese astme kuriteoga, seejuures üldohtliku süüteoga. Samas on load antud pärast seda, kui keelatud esemed olid juba leitud ja ära võetud, s.t oli minetatud võimalus ära hoida avalikku julgeolekut ähvardav suur oht või asuda pidama võitlust raske kuritegevusega kuna politsei võttis keelatud asjad ära. Andmete nõudmise lubadest saab järeldada, et andmete saamise eesmärgiks oli pigem vajadus tuvastada, kas omavahel suhtlevad isikud hakkavad oma ütlusi muutma ja kas suhtlusest saab teha järeldusi mingite kõrvalekallete kohta varasema ja hilisema suhtluse osas. Kohtu hinnangul ei nähtu prokuratuuri lubadest ja nende alusel saadud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, kuidas on saadud andmed seotud kriminaalasja tõendamiseseme asjaoludega ning kuidas need saaks tõendada Assar Pauluse poolt koerakuudi katuse alt leitud esemete käitlemist. Pigem saab pidada sideettevõtjalt saadud andmete protokolli iseloomustavaks tõendiks, peamiselt H. Pauluse suhtluse osas enne ja pärast sündmust ning Asssar ja M. P. osas pärast sündmust, mis aga omakorda ei oma kohtu arvates mingit olulist tõenduslikku väärtust, seda ei Assar Paulust õigustava ega ka süüstava tõendina. Seetõttu jätab kohus sideettevõtjatelt saadud andmed tõendikogumist välja.

IV SÜÜ JA SUBJEKTIIVNE KÜLG

Süüdistatavale on esitatud süüdistus KarS § 415 lg 11 p, 3, 4; § 418 lg 1; § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 ettenähtud kuritegude teoimepanemises. Nende süüteokoosseisude puhul on tegemist formaalsete ja viiteliste kuriteokoosseisudega, mistõttu tuleb ära näidata, milliste õigusaktide rikkumist teo toimepanijale ette heidetakse. Kohtule esitatud ja kohtuliku arutamise käigus parandatud süüdistusakti kohaselt heidetakse süüdistatavale ette alljärgnevates korras ja seadustes sätestatud nõuete rikkumist. Oma iseloomult on keelatud eseme valdamine ja hoidmine vältav tegevus, mistõttu tuleb tuvastada selle vältava teo karistatavus alates valduse saamisest kuni selle lõpetamiseni. Seejuures on nii lõhkematerjaliseaduse kui ka relvaseaduse redaktsioonid ajas muutunud, samuti karistusseadustik ning kuivõrd süüdistuse kohaselt on süüdistatavale inkrimineeritud teod toime pandud vältavalt ja alates enne 14.04.2014 kuupäeva kuni 10.04.2020, tuleb tuvastada kas seadusemuudatused sellel ajavahemikul ei ole mõjutanud teo karistatavust ja kas need muudatused ei ole sellised, mis välistavad teo karistatavuse, kergendavad karistust või muul viisil leevendavad isiku olukorda. Kuivõrd tegemist on vältava süüteoga, mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt, mistõttu ütleb

lähtuda seaduse redaktsioonist, mis kehtis 10.04.2020, s.o ajahetkel, mil vältav tegu katkestati, kuid samas on oluline ka see, kas tegu on kogu teo vältavuse ajal olnud karistatav. Lõhkeseadeldise, lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemist reguleerivad lõhkematerjaliseadus ja relvaseadus. Lõhkematerjaliseaduse (redaktsioon 01.07.2013 kuni 03.07.2017 RT I, 01.06.2013, 12; RT I, 30.12.2015, 28) kohaselt võib tulenevalt § 12 lg 1 lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Lõhkematerjaliseaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Lõhkematerjaliseaduse § 3 lg 1 p 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta Lõhkematerjaliseaduse § 3 lg 1 p 6 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, omandamises, võõrandamises, veos, hoidmises, kasutamises ja hävitamises. Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 järgi peab isikul olema lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks tegevusluba (kuni 01.07.2014 käitlemisluba). Samuti annab tegevusluba Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 2 järgi (kuni 01.07.2014 asus säte § 14 lõike 11 all käitlemisloa nime all) õiguse lõhkematerjali omandamiseks, võõrandamiseks ja hävitamiseks. Lõhkematerjaliseaduse 04.07.2017 jõustunud redaktsioonis (RT I, 21.06.2017, 1; RT I, 10.12.2020, 1) on lõhkematerjali käitlemise regulatsioon oma sisult ja sõnastuselt sarnane eelnevas lõigus kirjeldatule, kuid erineb paragrahvide paigutuse osas. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 1 kohaselt on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 3 sõnastuse kohaselt seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, võõrandamises, omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises ja hävitamises. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 sõnastusest tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel, mille väljastab vastavalt sama seaduse § 13 lõikele 1 Tehnilise Järelevalve Amet. 01.07.2018 jõustunud Relvaseaduse (edaspidi RelvS) muudatuste kohaselt (RT I, 29.06.2018, 3) reguleeritakse sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemine täiendavalt peatükis nr 111. RelvS § 832 lg 1 kohaselt on lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika

kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 8350 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Tulirelva, tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle oluliste osade ja helisummuti käitlemist reguleerib relvaseadus. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. (Perioodil 28.07.2010 kuni 30.06.2018 kehtinud RelvS redaktsioonides (RT I, 2010, 43, 256; RT I, 19.03.2018, 9) oli § 11 p 1 sõnastuse kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu.) RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvad on tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. RelvS § 201 lg 2 kohaselt käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid helisummutit, lasersihikut ja öösihikut. RelvS § 201 lg 3 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. (Perioodil 01.01.2014 (RT I 23.12.2013, 20) kuni 30.06.2018 kehtis RelvS § 201 lg 3 järgnevas sõnastuses: Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.) RelvS (RT I, 12.12.2018, 4, muudatus jõustunud 01.01.2019) § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Ajavahemikul 28.07.2010 (RT I 2010, 43, 256) kuni 31.12.2018 kehtinud RelvS § 21 lg 1 nägi ette, et tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Alates 01.04.2015 jõustunud RelvS muudatuse kohaselt (RelvS redaktsioon RT I , 19.03.2015, 18), millega lisati seadusesse § 21 lg 11, käsitletakse tulirelva oluliste osadena ka § 21 lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega

tegelemisel vajalik soetamisluba. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. (Perioodil 27.04.2007 (RT I 2007, 7, 38) kuni 01.07.2018 kehtis RelvS § 34 lg 2 esimene lause järgnevas sõnastuses: „Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.“) RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 78 lg 5 kohaselt toimub laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. RelvS § 80 lg 1 kohaselt annab relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastuse (krim. toimik II kd, tl 40-41) kohaselt ei ole Assar Paulusele väljastatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega antud lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Samuti ei ole A. Paulus seotud ühegi lõhkematerjali käitleja tegevusluba omava ettevõttega. Ülalviidatud lõhkematerjaliseaduse erinevate redaktsioonide sätetest nähtuvalt on kõigis redaktsioonides lõhkematerjali käitlemise eelduseks vastava loa olemasolu. Kuigi luba on erineva redaktsiooni sõnastuses nimetatud erineva nimetusega (käitlemisluba, tegevusluba), on lõhkematerjali definitsioon jäänud sisult samaks ja käitlemise lubatavusklausliks on vastav luba, mida Assar Paulusel ei olnud. Kriminaalasjast ei nähtu ka seda, et süüdistatav oleks vangistuslikku karistust kandes saanud kaitseministri 10.07.2018 määruses nr 11 näidatud luba lahingumoona käitlemiseks või et ta oleks hakanud asjakohase tegevusloaga ettevõtjaks või lõhkematerjaliseaduses või relvaseaduses sätestatud korras vastava loaga teenuse osutajaks. Kohus leiab, et süüdistatav on rikkunud nii kuni 03.07.2017 kehtinud lõhkematerjaliseaduse §st 12 lg 1 tulenevat nõuet kui ka alates 04.07.2017 kehtiva lõhkematerjaliseaduse §st 12 lg 1 tulenevat nõuet, samuti alates 01.07.2018 kehtestatud relvaseaduse §des 832 lg 1, 6, § 833 lg 2 ja § 8350 lg 2 nõudeid koostoimes kaitseministri 10.07.2018 määruse nr 11 lg 2 p 1 nõudega. Lisaks sellele on toimunud muudatus ka karistusseadustikus, mille kohaselt kehtis enne 14.04.2014 karistusseadustiku redaktsioon seisuga 01.04.2014, mille kohaselt oli süüdistatavale ette heidetav tegu karistatav KarS § 415 lg 1 järgi, s.o karistus oli ette nähtud lõhkeseadeldise või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest ning karistusena oli ette nähtud vangistus kahest aastast kuni kümne aastani. Süüteo katkemise hetkel aga kehtis 01.07.2018 redaktsioon, milline näeb ette vastutuse lõhkeseadeldise või selle olulise osa või lahingumoona või selle olulise osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, võõrandamise, üleandmise või muu ebaseadusliku käitlemise eest, kusjuures lõikes 1 sätestatud sanktsioon on jäänud samaks. Samas on täiendatud sätet nii lahingumoona osas kui ka kvalifitseerivate tunnustega, millistest lg 11 p 3 ja 4 on inkrimineeritud ka süüdistatavale. Kuigi varasemas redaktsioonis loeti lahingumoona lõhkeseadeldiseks ja seda eraldi välja ei toodud ja selline tegu oli karistatav KarS § 415 lg 1 järgi, on relvaseaduse muudatuse tõttu lahingumoon vastutuse alusena hilisemates relvaseaduse ja karistusseadustiku redaktsioonides eraldi välja toodud Seega on lõhkeseadeldise ja selle olulise osa nagu ka

lahingumoona kui lõhkeseadeldise ebaseaduslik käitlemine olnud karistatav. Kuigi karistus on teo toimepanemise ajal muutunud raskemaks, leiab kohus, et kuivõrd tegemist on vältava süüteoga, tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida teo katkemise ajal kehtinud KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi. PPA vastuse kohaselt (krim. toimik II kd, tl 32-33) ei ole Assar Paulusele relvaseaduse alusel väljastatud ühtegi luba ning tema nimele ei ole registrisse kantud ühtegi relva ega tulirelva olulist osa. Samuti ei ole tulirelvad Taurus nr XXX, püstol Allies nr xxx ja vintraudne püss nr xxx kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (krim. toimik II kd, tl 36-37). Puutuvalt tulirelvadesse ja helisummutisse, ei ole KarS § 418 lg 1; § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 redaktsioonid vaidlusalusel ajal muutunud. Küll on muutunud relvaseaduse sätted alates 01.07.2018 ja seda tulirelva definitsiooni osas, kuid § 11 p 1 sõnastus on oma sisult sarnane ning kohtu arvates ei muuda sõnastuse muudatus tulirelva definitsiooni oluliselt. Seega on revolvri Taurus, püstoli Allies ja vintpüssist Mauser 98 tööstuslikult ümberehitatud vintpüssi käitlemine sõltumata relvaseaduse kosmeetilisest muudatusest olnud KarS § 418 lg 1 järgi karistatav samamoodi nii enne 14.04.2014 kui ka käesoleval ajal. Mis puudutab tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle oluliste osade käitlemist, siis automaatvintpüssi AK-4 käitlemise osas ei ole vastutuse alused muutunud, kuivõrd tegemist on automaattulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu (RelvS § 20 lg 1 p 5) ja selline tulirelv on tsiviilkäibes keelatud ning oli ka enne 14.04.2014 keelatud. Mis puudutab aga tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulisi osasid, siis selles osas on relvaseaduses olnud suuremad muudatused. Kuigi püstolkuulipilduja MP40 kui selline on samuti tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks RelvS § 20 lg 1 p 5 tähenduses, ei ole vaidlusalune püstolkuulipilduja oma komplektsuses laskekõlbulik. Samas on selle püstolkuulipilduja relvaraam, relva lukukoda ja lukk kasutuskõlbulikud ning relvaraud ei ole muudetud laskekõlbmatuks nõuetekohaselt. Alates 01.01.2019 on relvaseaduses sätestatud tulirelva oluliste osade loetelu muutunud ning seda on täpsustatud, kuid kohtu arvates ei mõjuta täpsustatud loetelu süüdistuse esemeks olevaid tulirelva olulisi osasid, kuigi varasema redaktsiooni kohaselt olid olulisteks osadeks relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter ja relva osadeks (§ 201 lg 1) kohaselt relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks. Muudatusega laienes tulirelva oluliste osade nimekiri ja nendeks on alates muudatusest ka relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Seega on vältava teo toimepanemise ajal lisaks relvarauale ja lukule muutunud oluliseks tsiviilkäibes keelatud tulirelva osaks ka relvaraam ja relva lukukoda ning mis eraldi esemetena kuuluks samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud. Kuna aga tegemist on vältava teoga, siis tuleb vastutuse alusena kohaldada teo toimepanemise katkemise ajal kehtinud relvaseaduse redaktsioon. Puutuvalt helisummuti käitlemisse on relvaseaduse redaktsioonid olnud muutumatud ja relvaseaduse § 201 lg 2 kohaselt on helisummutit käsitletud tulirelva osana nii enne 14.04.2014 kui ka käesoleval ajal. Samamoodi on relvaseaduse § 201 lg 3 üheselt ja muutumatult sätestanud, et helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole aga süüdistatavale välja antud relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud vajalikku soetamisluba teenuste osutamiseks või § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annaks süüdistatavale õiguse soetada tulirelva, laskemoona või helisummutit või tulirelva olulisi osasid, kuivõrd relvaseaduse § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulisele osale sama käitlemiskord, mis sama liiki relva käitlemisele. Ka ei ole kohtule esitatud Politsei- või Piirivalveameti luba relva

laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks, mida oleks taotlenud süüdistatav Seega puudus süüdistataval ka relvaseaduse § 78 lg 5 kohane laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemiseks vajalik luba. Seega on süüdistatav rikkunud relvaseaduse § 32 lg 1, lg 2, § 34 lg 2, § 201 lg 2, § 21 lg 2 ja § 78 lg 5 nõudeid. Süüdistus on süüdistatavale esitatud KarS § 415 lg 11 p 3, 4, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi, mis koosseisutüübilt on abstraktsed ohudeliktid, kus kriminaliseeritud teo karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel, kuna koosseisupärane tegu asetab juba iseenesest õigushüve ohtu. Ohu saabumine, ohtliku olukorra tekkimine pole süüteokoosseisu jaoks oluline ja seega puudub vajadus seda tõendada. Seda põhjusel, et ohu tekkimine on kriminaliseeritud käitumisele immanentselt omane. Seega ei ole antud juhul vajalik ka kuidagi tõendada või tuvastada, milline oleks olnud võimalik ohupotentsiaal ning kaitsjate väiteid, et leitud esemete puhul oli tegemist ohutute objektidega, ei pea kohus vajalikuks analüüsida ning need ei ole antud juhul asjakohased. Puutuvalt kaitsja väidetesse KrMS § 199 lg 1 p 7 kohaldumise võimalikkusse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. KrMS § 199 lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Antud punkti tõlgendamisel on võtmeküsimuseks, kas antud juhul oli tegemist just vabatahtliku loovutamisega või mitte. Kui tegemist ei ole vabatahtliku loovutamisega, siis KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestatud põhimõtet kohaldada ei saa. Käesoleval juhul leidsid peitetud esemed ja teavitasid leiust Hädaabikeskusele M. P. ja H. P., kellele ei ole ka kahtlustust ega süüdistust esitatud. Kohtus on tuvastamist leidnud, et tulirelvad, lõhkeseadeldised, lahingumoon või selle olulise osad olid Assar Pauluse ebaseaduslikus valduses ning tema lähedased, M. P. ja H. P., ei olnud esemete olemasolust ja nende peidikus asumisest teadlikud. Seega oleks KrMS § 199 lg 1 p 7 olnud antud kriminaalasjas kohaldatav vaid juhul, kui esemed oleks vabatahtlikult loovutanud Assar Paulus ise ja kohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole seadusega vastuolus. Seejuures nähtub 14.04.2014 koostatud läbiotsimisprotokollist (krim. toimik kd II, tl 68-79), et läbiotsimist teostati aadressil xxx ning Assar Paulus on enne läbiotsimist tehtud ettepanekule välja anda läbiotsimismääruses märgitud objektid, avaldanud, et majas on Kaitseliidu loaga relvad ja laskemoon ning annab need politseile üle, kuid mingeid ebaseaduslikke esemeid majas ega mujal kinnistul ei ole. Seega oli Assar Paulusele 14.04.2014 pakutud võimalust realiseerida KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestatud vabatahtlikku loovutamist, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Sellele järgnevalt oli Assar Paulusel alates läbiotsimisest 14.04.2014 kuni 10.04.2020 kuni koerakuudi loovutamiseni uuele omanikule võimalus teavitada õiguskaitseasutust tema valduses olevatest keelatud esemetest ja nende asukohast, kuid ka seda võimalust Assar Paulus ei kasutanud. Seega, kuna keelatud esemete puhul oli tegemist Assar Pauluse ainuvalduses olevate esemetega, mille asukohast oli vaid tema teadlik, saanuks neid esemeid KrMS § 199 lg 1 p 7 sätestatud korras vabatahtlikult loovutada vaid Assar Paulus. Kuivõrd Assar Paulus viibis kinnipidamisasutuses ja osales seoses kriminaalasjas nr 13221000003 alustatud menetlusega korduvalt menetlustoimingutel, oli Assar Paulusel ka korduvalt võimalusi menetlejale avaldada keelatud esemete olemasolu ja asukoht ning need vabatahtlikult loovutada. Ka seda Assar Paulus ei teinud ning keelatud esemete olemasolu ja asukoht avastati asjassepuutumatute isikute poolt juhuslikult. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et Assar Paulusele süüks arvatud süüteod on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.t süüdistatav teadis, et tegemist on lahingumoona, selle oluliste osadega, tulirelvadega, tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ning nende keelatud osadega ja tulirelva helisummutiga. Sellest annab tunnistust eelkõige asjaolu, et Assar Paulus oli

vastavalt Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastusele (krim. toimik kd II tl 12) maleva liige ning temale olid välja antud erinevad tulirelvad ning ta on aastate jooksul osalenud ühisõppustel, erinevatel väljaõpetel ja laskeharjutustel, tehes seda ajavahemikul 1997 kuni 2014. Seega on just vastavalt eelnevale aastate pikkusele väljaõppele Assar Paulus üheselt teadlik lõhkeseadeldiste, lahingumoona, lahingumoona osade, erinevate tulirelvade ja nende lisaseadmete (optilised sihikud, helisummutid) kasutusotstarbest ning ta on neid ka reaalses olukorras korduvalt kasutanud. Seega ei ole tegemist esemetega, mille otstarbest ei ole isik teadlik ja kogub neid ilu pärast, tundmata huvi nende töökorras oleku vastu. Koerakuudi katuse all hoiustatud esemed olid hoolikalt pakitud ja puhastatud, mis viitab sellele, et neid plaaniti hoida pikemat aega ja tingimustes, mis välistab nende olulise kahjustumise ilmastikumõjude tõttu, mis viitab sellele, et pakkija on teadlik ka sellest, kuidas ilmastik võib neid esemeid kahjustada. Samuti teadis süüdistatav oma varasemast elukogemusest ning Kaitseliidu relvade varalise vastutuse lepingust, et tulirelvade hoidmiseks peab olema vastav luba ning kui kaitseliidu kaudu relvade hoidmine toimub lepingu alusel, siis eraisikuna peab ta selleks saama relvaseadusest tuleneva loa. Samas teadis süüdistatav, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud esemete käitlemiseks ning lahingumoona, selle oluliste osade, lõhkeseadeldiste ja selle oluliste osade ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemiseks ei olekski eraisikul võimalik luba saada. Asjaolu, et lahingumoona, selle oluliste osade, relvade ja laskemoona hoidmiseks kasutas süüdistatav ka peidikut ehk koerakuudi katusealust, viitab Assar Pauluse eesmärgile vältavalt hoida neid objekte teiste eest varjatult enda valduses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõik süüdistatavale süüks arvatud süüteod on toime pandud kavatsetult, s.o süüdistatav seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta ka teadis, et see saabub. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Assar Paulus pani toime KarS § 415 lg 11 p 3, 4 ettenähtud kuriteo, s.o lahingumoona, lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmise suures koguses, põhjustades sellise tegevusega ohu paljude inimeste elule ja tervisele. Samuti on tõendamist leidnud, et Assar Paulus pani toime KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tulirelvade ebaseadusliku käitlemise. Samuti on tõendamist leidnud, et Assar Paulus pani toime KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. Samuti on tõendamist leidnud, et Assar Paulus pani toime KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 415 lg 11 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud vangistuse 5 kuni 15 aastat. Seadusandja on KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Seadusandja on KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud vangistuse 1 kuni 5 aastat.

Seadusandja on KarS § 420 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd osade süüteokoosseisude puhul on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt puudub tal töine sissetulek, kuivõrd on viimased 7 aastat viibinud vangistuses ja samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise kohustuse näol, mis samuti ei ole väikesed. Lisaks selle juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on ka varem kahel korral esimese astme süütegude toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol, vaid tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Seejuures näeb karistusseadustik osade süüks arvatavate süütegude eest karistusena ette eranditult vangistuse ning erinevate süütegude eest erinevate karistusliikide kohaldamine olukorras, kus mõne süüteo eest karistatakse süüdlast pikemaajalise vangistusega, muutuks kergemaliigilise karistuse täitmise võimatuks, sest vangistuse tingimustes ei pruugi süüdlane aastate vältel igapäevaselt olla töö ja sellest tulenevalt ka püsiva sissetulekuga kindlustatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamisest loobuda. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 415 lg 11 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud lahingumoona kogust (üks reaktiiv tankitõrjegranaat ning üks treening reaktiiv tankitõrjegranaat) ja lahingumoona oluliste osade kogust (kokku 23 sütikuteta käsigranaati ja 23 sütikut) ning perioodi pikkust (enne 2014 2020). Samuti on tuvastamist leidnud 2 kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis on süüd suurendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud, siis kohus tuvastas juba eelpool, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Kuigi ekspertiisiga tuvastati, et üks sütikutest ei rakendunud ja osutus seetõttu kasutuskõlbmatuks, leiab kohus, et see asjaolu ei vähenda süüdistatava süüd. Kohus leiab, et süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav see, milline oli tema ettekujutus ebaseaduslikult käideldava lahingumoona olulisest osast ja otstarbest. Käideldud sütikute ja käsigranaatide arv ühtis ning ilmselgelt oli süüdistatava tahtlus suunatud sellele, et tal oleks lahingumoona olulisi osi vastavalt komplekteeritavate käsigranaatide arvule, kuivõrd üksikut sütikut või üksikut käsigranaati ei oleks võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Seda, et sütik või käsigranaat ei ole kasutuskõlbulik, oleks süüdistatav teada saanud alles siis, kui ta oleks seda sihtotstarbeliselt kasutanud, kuid ka siis ei oleks tal kindlalt võimalik tuvastada kumb olulistest osadest ei osutunud kasutuskõlbulikuks, kui just kuuldavalt ei toimu sütiku detoneerimist, millest saab järeldada sütiku viga. Seega arvestades süüteo tehiolusid saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole

tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi koosseisuvälist raskendavat asjaolu, seega ei ole kohtul võimalik arvestada karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud tulirelvade kogust (revolver, püstol ja vintpüss) ja perioodi pikkust (enne 2014-2020). Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud, siis kohus tuvastas juba eelpool, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi koosseisulist ega koosseisuvälist raskendavat asjaolu, seega ei ole kohtul võimalik arvestada karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega. KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud tsiviilkäibes keelatud tulirelva (automaatvintpüss), tsiviilkäibes keelatud tulirelvade oluliste osade (püstolkuulipilduja MP 40, mille relvaraud oli kasutuskõlbmatu ning relvaraud) kogust ning perioodi pikkust (enne 2014-2020). Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud, siis kohus tuvastas juba eelpool, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et automaatvintpüssi ja püstolkuulipildujat on käideldud erineval eesmärgil, kuid samas ei muuda see erinevus süüteokoosseisu sisu ega teo karistatavust ega ka teo ohtlikkusest tulenevat üle keskmise süüd. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi koosseisulist ega koosseisuvälist raskendavat asjaolu, seega ei ole kohtul võimalik arvestada karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega. KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h peidetud helisummuti kogust (1) ning perioodi pikkust (enne 20142020). Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud, siis kohus tuvastas juba eelpool, et kuritegu on toime pandud kavatsetult ning hindab süüdistatava süüd keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi koosseisuvälist raskendavat asjaolu, seega ei ole kohtul võimalik arvestada karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Assar Paulusele mõistetavate üksikkaristuste liitmisel arvestab kohus seda, et tegemist on samaliigiliste kuritegudega ehk KarS 22. peatükis sätestatud üldohtlike süütegudega. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada nii seda, et kuigi on tegemist samas karistusseadustiku peatükis sätestatud süütegudega, olid süüteod erineva raskusastmega, s.t erineva ohtlikkusastmega. Lisaks sellele oli samal ajal tegemist erinevate süütegude toimepanemise puhul aga sama eesmärgiga, kuivõrd süüdistataval oli suur huvi relvade kui selliste vastu, ta oli aktiivne liige Kaitseliidus ning näitas välja patriootlikku meelestatust ja tahet Eesti Vabariiki iga hinna eest kaitsta. Samas leiab kohus, et patriootlikkust ja kaitsetahet saab rahuaja tingimustes realiseerida siiski vaid seadust järgides ning ebaseaduslike tegudega

selliste eesmärkide realiseerimine muudab selle eesmärgi küsitavaks. Arvestades aga inkrimineeritud süütegude sarnast iseloomu, sama õigushüve riivet ja üheaegset ning vältavat toimepanemist, samuti esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse suurust, leiab kohus, et antud juhul on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi, so kergemate karistuste kaetuks lugemist raskeima karistusega. Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega nr 1-16-6717 tunnistati Assar Paulus süüdi KarS § 256 lg1, § 214 lg 2 p 2,4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning määrati karistuseks ärakandmisele kuuluv vangistus 7 aastat. Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsusega nr 1-16-9898 tunnistati Assar Paulus süüdi KarS § 184 lg 21 p1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning teda karistati 6 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega ning kergem karistus loeti kantuks raskemaga ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Sellised karistusandmed viitavad sellele, et kuna käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süüteod on toime pandud nii enne eelmisi kohtuotsuseid kui ka pärast eelmisi kohtuotsuseid, tuleks mõistetavale karistusele liita KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Käesoleval juhul aga karistuste liitmine kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 2 alusel ei kohaldatav, kuivõrd Assar Paulus kandis talle Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsuse nr 1-16-9898 järgi KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o vangistuse 7 aastat ära 14.04.2021. Samal kuupäeval süüdistatav vahistati käesoleva kriminaalasja raames ja on olnud sellest ajast alates vahi all. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetava vangistuse kandmist arvestada alates eelmise karistuse ärakandmisest ja käesolevas kriminaalasjas vahistamise päevast. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Antud juhul nähtub, et eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalselt kantud vangistus 7 aastat, milline karistus oli mõistetud muuhulgas kuritegeliku ühenduse juhtimise ja suure varalise kasu saamiseks toime pandud narkokuriteole kaasaaitamise eest, mis on eriti rasked avaliku julgeoleku ja rahvavastased kuriteod. Käesolevas kriminaalasjas on etteheidetavate tegude puhul tegemist üldohtlike süütegudega, milliste avastamisele oli süüdistataval võimalus nii 2014 aasta läbiotsimisel kui pärast seda kaasa aidata, kuid ta otsustas seda mitte teha ja pidas vajalikuks toime panna vältav süütegu, milline vältas kuni 10.04.2020 kui süüteo toimepanemine juhuslikult avastati. Sellise otsuse vastuvõtmine süüdistatava poolt näitab süüdistatava negatiivset suhtumist õiguskorda ja kaitstud õigushüvedesse. Assar Pauluse puhul on enamik süütegusid, mille eest ta on karistatud, rasked ja ohtlikud esimese astme kuriteod ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas nii esimese kui ka teise astme üldohtlikes kuritegudes. Assar Pauluse käitumist vanglas iseloomustab vangla poolse iseloomustuse kohaselt tema süstemaatiline korraldustele mitte allumine ja tööst keeldumine (krim. toimik II kd, tl 230). Vanglas viibimise ajal seisuga 21.12.2020 on Assar Paulusele määratud 35 distsiplinaarkaristust (krim. toimik II kd, tl 165), mis näitab tema hoiakut üldisesse korda. Mitmel korral on Assar Paulus toonud tööst keeldumise põhjuseks tervisehädad, kuid Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud küll krooniline haigus, kuid see ei takista töö tegemist (22.12.2020 kinnipeetava iseloomustus, krim. toimik II kd, tl 139-142). Seega kindlasti ei saa Assar Pauluse vanglas viibitud aega iseloomustada eeskujuliku käitumisega. Seejuures esitati kohtule ka eelmenetluses andmeid selle kohta, et süüdistatava suhtes plaaniti mõistetud karistuse ärakandmise järgselt kohaldada ka karistusjärgset käitumiskontrolli, mis samuti iseloomustab süüdimõistetut. Kohtu hinnangul näitas see seda, et ka vangla arvates oli alust arvata, et

süüdimõistetu võib toime panna uusi kuritegusid, mida ta on aastate jooksul suutnud ilmekalt tõestada. Kuna nähtub, et varasem vanglakaristus ei ole Assar Paulusele soovitud mõju avaldanud, siis leiab kohus, et eripreventiivsetel kaalutlustel on üksnes pikaajalise vanglakaristusega võimalik mõjutada süüdistatavat edaspidiselt hoiduma samalaadsete või teiselaadsete kuritegude toimepanemisest või siis vähendada oluliselt selliste süütegude toimepanemise võimalusi karistuse kandmise ajal. Ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, leiab kohus, et sedavõrd üldohtlikke kuritegusid toime pannud isik tuleb üldpreventiivsetel kaalutlustel ühiskonnast pikemaajaliselt eraldada, suurendamaks teiste ühiskonnaliikmete turvatunnet.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning erinevad ekspertiisikulud. Süüdistatava Assar Pauluse ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, ta on kandnud pikaajalist vangistust ning viimase aasta on ta viibinud vahi all. Kohtule ei ole esitatud tõendeid süüdistatava muude legaalsete sissetulekute olemasolu kohta, seega puudub tal ka ametlik ja püsiv sissetulekuallikas. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid ka selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ilmneb karistusregistri andmetest, et süüdistatavat on ka varem kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga süüdistatava elus, vaid korduva õigusvastase käitumisega. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteod on kohtu arvates toime pandud kavatsetusega, on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Puutuvalt sundraha väljamõistmisse märgib kohus, et sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuna süüdistatavale inkrimineeritud süütegude menetlemine oli üsnagi aja ja ressursimahukas, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb sundraha välja mõista täies mahus. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.12.2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

DNA ekspertiisid, sõrmejälje ekspertiisid, tulirelvaekspertiisid, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna osad ekspertiistulemused toetavad Assar Pauluse süüküsimuses süüstavat tõendikogumit, siis tuleb süüdistatava kriminaalasja lahendamisele kaasa aidanud ekspertiisikulud kui tekkinud menetluskulud jätta süüdistatava kanda, kuid need tekkinud ekspertiisikulud, mis süüdistatava süüküsimuse lahendamist ei toetanud, tuleb jätta riigi kanda, s.o: Tulirelvaekspertiisi ekspertiisiakt nr 20E-TB0042 (krim. toimik I kd, tl 146-164) kulu 420 eurot (krim. toimik I kd, tl 162,164). Ekspertiisiga tuvastati ekspertiisiobjektideks olnud esemete puhul, et süüdistatava käitumises on KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnused. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 20E-PL0010 (krim. toimik I kd, tl 135-143) kulu 430 eurot (krim. toimik I kd, tl 412-143). Ekspertiisiga tuvastati ekspertiisiobjektideks olnud esemete puhul, et tegemist oli lahingumoona ja lahingumoona oluliste osadega ja nende kogus, s.o süüdistatava käitumises tuvastati KarS § 415 lg 11 p 3 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 20E-PL0026 (krim. toimik II kd, tl 246-253) kulu 430 eurot (krim. toimik II kd, tl 255). Ekspertiisiga tuvastati süüdistatava käitumises KarS § 415 lg 11 p 4 sätestatud kuriteokoosseis, s.o asjaolu, et hoiustatud lahingumoona ja nende oluliste osade kogusega põhjustati oht paljude inimeste elule või tervisele. DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 20E-GE0429 (krim. toimik I kd, tl 170-186) kulu 8949 eurot (krim. toimik I kd, tl 185-186). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on võetud sündmuskohalt ja ekspertiisiobjektidelt kokku 115 proovi ning ja viidi läbi 157 reaktsiooni. Seega on ekspertiisile lisatud õiendist tulenevalt ekspertiisi maksumuse arvestamisel lähtutud reaktsioonide arvust. Kohus leiab, et ekspertiisikulu väljamõistmisel tuleb lähtuda siiski ekspertiisobjektide, ehk võetud ja analüüsitud proovide, mitte reaktsioonide arvust. Proovide arvust lähtudes on aga ekspertiisikulu 6555 eurot, kui lähtuda ühiku hinnast 57 eurot. Seetõttu tuleb süüdistatavalt välja mõista 6555 eurot, jättes kulu vahe (8949-6555) 2394 eurot süüdistatavalt välja mõistmata ja riigi kanda. DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt nr 20E-GE0678 (krim. toimik I kd, tl 189-194) kulu 57 eurot (krim. toimik I kd, tl 193-194). Ekspertiisi puhul on tegemist täiendava ekspertiisiga, mille määramise eesmärgiks oli arvutada proovis tõepärasuhe. Kuivõrd sellise ekspertiisi määramise vajalikkus tuleneb kohtupraktikast ning ekspertiisi tulemus toetas süüdistuse versiooni, on kogu kulu jätmine süüdistatava kanda põhjendatud. Sõrmejäljeekspertiisi akt nr 20E-SS0016 (krim. toimik II kd, tl 269-272, 240-241) kulu 663 eurot. Ekspertiisiaktis märgitud eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskohalt leitud ja ekspertiisiks esitatud ekspertiisiobjektidelt avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimaldanud isiku identifitseerimist. Seega ei kogutud ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid ning uuringu tulemus ei aidanud kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Sellest tulenevalt puudub alus selle menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmiseks ning see menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, mis on suhteliselt suur, samuti asjaolu, et süüdistatavale mõistetakse pikemaajaline vangistus, millistes tingimustes ei pruugi ta olla igapäevaselt töö ja sissetulekuga kindlustatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA JA ASITÕENDITE SUHTES

KOHALDATAVAD MEETMED

Kriminaalamenetluse käigus on ära võetud süüdistatava poolt käideldud lahingumoona, lahingumoona olulisi osasid, tulirelvi, tulirelvade olulisi osasid, laskemoona ja tulirelva lisaseadmeid. Kuivõrd süüdistataval puudusid süüdistuses loetletud esemete käitlemiseks nii Relvaseadusest kui ka Lõhkematerjaliseadusest tulenevad load, on nende esemete puhul süüdistatava jaoks tegemist ainete ja esemetega, mille omamiseks vajalik luba puudub KarS § 83 lg 4 mõttes. Lisaks on nende esemete näol tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahenditega, mis kuulusid süüdistatavale KarS § 83 lg 1 mõttes. Peale selle sätestavad KarS §d 417 ja 421, et kohus võib kohaldada käesolevas jaos, antud juhul jagudes 4 ja 5 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt Karistusseadustiku §-s 83 sätestatule. Kui KarS § 83 lg 1, § 417 ja § 421 annavad kohtule võimaluse ainete või esemete konfiskeerimiseks vastavalt kohtu äranägemisele, siis KarS § 83 lg 4 sätestab konfiskeerimise kohustuslikkuse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohus peab KarS § 83 lg 1 ja 4, § 417 ja § 421 alusel konfiskeerima ained ja esemed, mis pärast ekspertiiside läbiviimist on säilinud ja on tagastatud kohtueelsele menetlejale või on hoiustatud ekspertiisiasutuses. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus järgmised EKEIsse vastutavale hoiule jäetud uuringu objektid: • 6 UZRGM tüüpi sütikut ning jätab need KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele eseme säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; • Optilise sihikuga vintpüss Mauser 98 kaliiber 7,62x63 mm nr xxx ning jätab selle vastavalt EKEI 27.05.2020 taotlusele ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele, jättes selle EKEI relvakogusse; • Automaatvintpüss AK-4 kaliiber 7,62x51 mm nr xxx koos kahe padrunisalvega ning jätab need vastavalt EKEI 27.05.2020 taotlusele ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele, jättes need EKEI relvakogusse. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas on kriminaalasjas nr 20230100403 hoiustatud esemed: automaatvintpüssi AK-47 relvaraua suudme muhv; metallist sisemise keermega muhv; 3 (kolm) padrunit kaliiber .38 Special; 20 (kakskümmend) padrunit kaliiber 7,62 x 39 mm; 9 (üheksa) padrunit kaliiber 7,65 x 17 mm; 3 (padrunit) kaliiber 7,62 x 63 mm; püstolkuulipilduja MP40 kaliiber 9x19 mm, mille luku nr xxx ja päästikukaitsme nr xxx; revolver Taurus 85 kaliiber .38 Special nr XXX; püstol Allies kaliiber 7,65x17 mm nr xxx koos padrunisalvega; automaatvintpüssi AK või AKM lukukoja kaas nr XXX koos punatäpp sihikuga markeerimistähisega „Veber 1x40“; 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP38 või MP40 relvaraud nr xxx; 9x19 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja MP38 või MP40 padrunisalv markeerimistähistega „WaA815 98E 41 32“, „M.P.38u.40“; automaatvintpüssi AK või AKM puidust kaba sobitatud kanderihmaga; helisummuti koos okulaarikattega. Kuivõrd esemeid kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks ja tulirelva osade ning laskemoona puhul on tegemist ka esemetega, mille omamiseks süüdistataval vajalik luba puudub, tuleb esemed konfiskeerida KarS § 83 lg 1 ja 4 ning § 421 alusel ning kuivõrd tegemist on esemetega, millel puudub väärtus, tuleb need konfiskeeritud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja RelvS § 83 lg 2 p 3 alusel kui väärtusetud asjad. Kuna konfiskeerimisele ja hävitamisele kuuluvad esemed on hoiustatud

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, korraldab vastavalt RelvS § 83 lg 42 sätetele hävitamise asutus, kelle valduses relv ja laskemoon on. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas on kriminaalasjas nr 20230100403 hoiustatud esemed: halli värvi relvakohver (pakend nr 1); rohelist värvi riidest relvakott (pakend nr 2); tumesinist värvi seljakott NIKE (pakend 5); tühi sangadega reklaamkilekott Sportland (pakend 8.1); musta värvi teksapükste säärest õmmeldud relvakott (pakend nr 10.1); tühi sulgurribaga kilekott (pakend 11.1); riidetükk ja pehmenduskile tükk (pakend 12.1); toidukile lõik (pakend 12.1.3); toidukile lõik (pakend 12.2.4); tühi plastämber, sangadega reklaamkilekott Luxus, sangadega reklaamkilekott Aldi ja sangadega valget värvi kilekott, milles värvitu kilekott (pakend 13.1); musta värvi prügikott, milles plastsangadega musta värvi reklaamkilekott (pakend 14.1); paberpakend. Kuivõrd esemeid kasutati tahtliku süüteo toimepanemise objektideks olnud ja ebaseaduslike esemete pakendamiseks, siis on asitõendite hoidlas hoiustatud esemete puhul tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahenditega, millised tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas on kriminaalasjas nr 20230100403 hoiustatud tunnistajate M. P., H. P., T. J. ja S. L. sõrmejälgede kaardid ühes ümbrikus. Kohus leiab, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad sõrmejälgede kaardid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalasjas on kohtule esitatud järgmised teabekandjad - CD ja DVD plaadid: 13.04.2020 saatekirja lisa DVD+R plaadil (sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa fototabel) (krim. toimik I kd, tl 17); 30.04.2020 vaatlusprotokolli lisa CD-R plaadil (hädaabinumbri 112 kõne salvestis) (krim. toimik I kd, tl 6); 15.04.2020 Päästeameti vastuse lisa CD plaadil (fotod) (krim. toimik I kd, tl 16); 20.04.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-R plaadil (kuulutuse andmed) (krim. toimik I kd, tl 132); Viru Vangla nõudekirja vastuse lisa CD-R plaadil (krim. toimik II kd, tl 166); Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisaks olev DVD plaat eristuste andmetega (krim. toimik II kd, tl 265); 15.02.2021 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakti nr 20E-PL0026 katsetusest tehtud video DVD-l (krim. toimik II kd, tl 254); Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Triina Utt Rahvakohtunik

Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/

Külli Ragel Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.