Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-20-8530

Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks M M suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel /tl 94-96/ . M Mi kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kellel puudus tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas siledaraudse tulirelva – püssi IŽ-5 number 288g kaliibriga 16mm ja kaks püstoli padrunit kaliibriga 9x18mm, mida hoidis oma elukohas XXX kinnistul asuvas saunahoones kuni 20.juunini 2019, mil politseitöötajad selle tulirelva ja 2 padrunit läbiotsimise käigus ära võtsid. Oma tahtliku tegevusega rikkus M M Relvaseaduse § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba; Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni; Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ning Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Ülaltoodust nähtub, et M M /M/ poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest Karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur, sest temal karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on M M kohtulikult ja väärteomenetluse korras karistamata isik. Kriminaalmenetlusregistri andmetel on küll varem, s.o 05.07.2019 tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega kui isiku süü ei ole suur. Kõnealusel juhul oli tegemist 01.05.2019 toime pandud vastastikuse kaklusega ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, milles menetluse lõpetamisel määratud kohustus on M M poolt täidetud juba 11.11.2019. Kuna käesolev kuritegu oli M M poolt faktiliselt toime pandud juba enne kehalise väärkohtlemise faktis kriminaalmenetluse lõpetamist, kuid politseile ei olnud see veel teada, mistõttu tema suhtes ei saanud menetlusotsustust vastu võtta mõlemas kuriteofaktis korraga, siis võib asuda seisukohale, et ka käesolevas kriminaalasjas puudub menetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ja on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtajaga teatud kohustuse panemist, samuti tuleb kahtlustataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Kahtlustatav töötab, kuid tema sissetulek ei ole suur. Samas ei saa ta endale täitmiseks võtta ka üldkasuliku töö kohustust, sest sel juhul oleks tal raske igapäevaselt tööl käia ja sedagi sissetulekut teenida, mis igapäevaeluks hädavajalik on, mistõttu kahtlustatav palub määrata talle kohustusena täitmiseks rahaline kohustus, kuid arvestada selle määramisel, et määratud kohustuse täitmine ei käiks tal 6 kuu jooksul üle jõu, mistõttu isiku süü suurust ja tema igakuist sissetulekut arvestades taotleb prokurör panna kahtlustatavale kohustuseks tasuda 400 eurot riigituludesse. Kriminaalasjas on menetluskuludena tulirelvaekspertiisi kulu summas 420 eurot. M Ml tuleks kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustusena tasuda ekspertiisikulu, kuid ta taotleb

1-20-8530 ka selle summa vähendamist. M M on väikese sissetulekuga isik, kellele käiks kogu menetluskulu hüvitamine 6 kuu jooksul üle jõu. Kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad seega KrMS § 180 lõikes 3 toodud alused ning kohus võib kahtlustatava varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid arvestades jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust lähtudes tuleb taotleda kohtult tulirelvaekspertiisi kulu 1/2 ulatuses summas 210 eurot riigi kanda jätmist. Kahtlustataval tuleb tasuda menetluskuludest seega 210 eurot. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud siledaraudne püss IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g /faktiliselt slaavi täht r/ ja kaks püstolipadrunit kaliibriga 9x18mm, millest 2 padrunit hävisid tulirelvaekspertiisi teostamise käigus ja siledaraudne püss IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g on hoiul Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis. Siledaraudne püss IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g kuulub konfiskeerimisele kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend vastavalt KarS § 83 lõikele 1 ja 4 ning § 421. Asitõendina vaadeldud tääk Clock 78 on 30.09.2020 üle antud M Mle, sest kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et 27.11.2014 anti M Mle armeenuga/tääk Glock 78 ajateenistuse ajal Viru Jalaväepataljonis ergutusena, mistõttu selle omamine ja hoidmine on seaduslik. Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. M Mle on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 180 lg 3 ja KarS § 83 lg 1,4 abiprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 20257000205 kriminaalmenetlus. 2.Kohustada M Mi: 2.1 2.1 tasuma riigituludesse 400 eurot, mille täitmise tähtajaks määrata 20.mai 2021.a;

1-20-8530 eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks on M M allkirjastanud ja kinnitanud, et on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustusega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud M.Mle kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega – maksta riigi tuludesse 400 eurot, kuna M.M süü ei ole suur, ta on kriminaalkorras karistamata, teo toimepanemisest on möödunud üle aasta, ta ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Kriminaalmenetluse kulu käesolevas menetluses on tulirelvaekspertiisi, akt 19E-TB0064, 23.07.2019 tasu 420 eurot /tl 51/. Kohus nõustub prokuröri taotluses välja toodud põhjendustega ja leiab, et menetluskulust tuleb M.M riigile hüvitada 210 eurot ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulu 210 eurot riigi kanda. Asitõendid. Kriminaalasjas asitõendina vaadeldud ese armeenuga/tääk Glock 78 on tagastatud M Mle /tl 82/. Asitõendina on vaadeldud läbiotsimisel tehtud fotosid, mis on salvestisena CD plaadil toimiku tagakaane küljes. Plaat salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Konfiskeerimise taotlus. Kokkuleppes on prokurör taotlenud KarS § 421, § 83 lg 1 ja 4 alusel kuriteo toimepanemise vahendiks olnud kriminaalasjas vaadeldud siledaraudne püss IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g konfiskeerimist. Siledaraudset püssi IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g on vaadeldud asitõendina /tl 43-50/. Kohus leiab, et prokuröri konfiskeerimise taotlus on põhjendatud prokuröri esitatud alusetel ja kohus konfiskeerib siledaraudse püssi IŽ-5 kaliiber 16 nr 288g, mis asub hoiul Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 60, akt nr 20ATH04096/. Püssi käidelda vastavalt relvaseaduses sätestatule. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse M M suhtes süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi ja määrab M.Mle prokuröri taotluses märgitud kohustused - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb M Ml tasuda kriminaalmenetluse kulu 210 eurot 20.maiks 2021. a ja KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tuleb M Mlil maksta riigituludesse 400 eurot 20.maiks 2021. a. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

1-20-8530 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.