1-17-5240
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.09.2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja
Kohtuasja nr
1-17-5240
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi sekretär
Anita Pilviste
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kaitsja
Sven Sillar (määratud)
Kohtuasi
Tallinna Vangla esitatud materjalid Juri Strogi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Juri Strogi (ik: 39508250917; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, koht
21.09.2020. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Karistuse kandmise algus oli 06.05.2017. a ja lõpp on 01.12.2023. a. Juri Strogi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega. Viimati süüdi mõistetud asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Ka eelnevalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, kuid need on toime pandud ilma vägivallata. Lisaks korduvalt karistatud varguste ning ühel korral ka röövi, joobes juhtimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegusid sooritab impulsiivselt, soodusteguriteks alkoholisõltuvus ning grupi mõju. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud programmid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“, riigikeele õppe A2 taseme, töötanud vangla majandustöödel, läbinud mitmetel kordadel vestlusi inspektor-kontaktisikuga ja sotsiaaltöötajaga. Alates 28.05.2020 on isik paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse ning isik on asunud tööle ettevõttesse X OÜ. Käib ka kahel korral kuus jumalateenistusel väljaspool vanglat. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on kinnipeetava ema abikaasale kuuluva 1-toalise heas seisukorras oleva korteriga. Elukohta on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning korteri omanik on andnud ka selleks vastava nõusoleku. Iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vangla andmetel seisuga 31.07.2020 on kinnipeetaval rahalisi nõuded 7 495,43 euro ulatuses ning vabanemisfondis on tal 723,52 eurot. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht ettevõttes X OÜ, kuhu ta saab asuda tööle lammutusele ja materjalide sorteerijana. Isikul on olemas ka toetav tugivõrgustik lähedaste näol ning nad on nõus kinnipeetavat vabanedes toetama seni, kuni viimane tööle asub. Juri Strogi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Juri Strogi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi ja ei toeta Juri Strogi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et Tallinna Vangla ja prokuröri seisukoht ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul näitab kinnipeetava avavanglasse paigutamine ja seal viibimine isiku võimet arvestada ühiskonnas kehtivate normidega ning isik sai väljaspool vanglas viibimist hästi hakkama. Isik on teadvustanud ja teinud järeldused enda varasemast käitumisest ja kaitsja on kindel, et ta on võimeline vabaduses elama õiguskuulekalt. Samuti on olemas tugev perekonna toetus. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada ja toetab taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Juri Strogi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja
neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Strogi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 3 aasta vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Juri Strogi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Juri Strogile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda. Tema käitumine vangistuses on olnud positiivne – rikkumised puuduvad ning isik on täitnud talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Kohus peab positiivseks, et isik on läbinud erinevaid programme valmistades end ette vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samuti tuleb arvestada, et vabanemisel ootavad isikut head elamistingimused kindla elukoha ning garanteeritud töökoha näol. Lisaks on tal olemas toetav lähivõrgustik. Võttes arvesse kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. Käesoleval hetkel vabanedes on isik allutatud kriminaalhooldusele, mis aitab tagada kontrolli tema käitumise üle, kuid samas juhib teda tegema edaspidi õigeid valikuid. Kohus on seisukohal, et isiku vabanemisel on praegusel hetkel tema jaoks suurem positiivne mõju, kui tema edasisel vangistuse kandmisel ning seejärel vabanemisel ilma piiranguteta. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.