Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

Annely Ant (isikukood: 47202016012; elukoht: XXX; tõkend: alates 07.03.2018 on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata isik)

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (riigi õigusabi korras)

Kolmas isik

H. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Esindaja

vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline esindaja)

Kolmas isik

C. K.-T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Esindaja

vandeadvokaadi abi Hannes Olli (lepinguline esindaja)

Kolmas isik

J. T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Esindaja

vandeadvokaat Sandra Sepp (riigi õigusabi korras)

Kolmas isik

V. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Esindaja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (riigi õigusabi korras)

Kolmas isik

K. T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Esindaja

vandeadvokaat Margo Normann (lepinguline esindaja)

Kolmas isik

T. J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 310 lg 1, 2 § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Vladimir Kalojevile kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

(kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 11 senti, millele lisandub intress maksunõude täieliku tasumiseni ning määrata kindlaks ja mõista Andrejs Oleksiksilt ja Vladimir Kalojevilt solidaarselt riigi kasuks välja alkoholiaktsiis summas 8288 (kaheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 11 senti. KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus osaliselt Vladimir Kalojevi vastu summas 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot 77 senti, millele lisandub intress maksunõude täieliku tasumiseni ning määrata kindlaks ja mõista Vladimir Kalojevilt riigi kasuks välja alkoholiaktsiis summas 993 (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot 77 senti. Mõista Andrejs Oleksiksilt ja Vladimir Kalojevilt riigi kasuks välja tasumata alkoholiaktsiisi summadelt intress 0,06% päevas maksunõudelt alates 08.02.2018 kuni maksunõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Maksunõude ja intressi tasumisel kasutada Maksu- ja Tolliameti kontonumbreid: SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447 ja Luminor Bank EE401700017002872300. KrMS § 310 lg 2 alusel seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega jätta läbi vaatamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus Annely Andi vastu alkoholiaktsiisi ja intresside väljamõistmiseks. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2018.a. kohtumäärusega nr 118-4873 avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks Annely Andile (IK 47202016012) kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale XXX kinnistul nr XXX (asukoht: XXX) seatud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 23747,65 eurot. Kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks saata kohtuotsus pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale aadressil: [email protected].

- frees Makita XXX (pakend 4Metalli), maksumusega 239 eurot; - nivelir Dewalt XXX koos aku, laadija ja jalaga (pakend 6Metalli), maksumusega 870,98 -

-

-

eurot; naelapüss Paslode XXX (peal märge Janke, pakend 7Metalli), maksumusega 660 eurot; naelapüstol Spit XXX (pakend 8Metalli), maksumusega 483,04 eurot; kirves Fiskars X17 (pakend 9Metalli), maksumusega 60,97 eurot; akutrell Makita XXX, XXX, koos aku ja laadijaga (pakend 10Metalli), maksumusega 399 eurot; nurgasaag Milwauke XXX, XXX (pakend nr 12Metalli), maksumusega 444,36 eurot; naelapüstol Paslode Impulss XXX (pakend 15Metalli), maksumusega 649 eurot; naelapüss Hilti model XXX seerianumbriga XXX (aasta XX) (pakend 16Metalli), maksumusega 520 eurot; akutrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (pakend 17Metalli), maksumusega 122,52 eurot; Milwaukee XXX koodiga XXX (peal märge Janke, pakend 18Metalli), maksumusega 549 eurot; sinine kott, milles lööktrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, maksumusega 429 eurot ja akutrell Hilti XXX, maksumusega 276,92 eurot, mille peale on kraabitud XXX, koos akuga seerianumbriga XXX ja akulaadijaga seerianumbriga XXX, aku numbriga XXX (pakend nr 19Metalli), kogumaksumusega 705,90 eurot; saag Makita XXX, XXX, XXX, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis) (pakend 20Metalli), maksumusega 288 eurot; liistusaag Makita XXX (pakend 21Metalli), maksumusega 399,44 eurot; teler Philips XXX koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega (pakend 8Lossi), maksumusega 962,64 eurot; induktsioon pliidiplaat Siemens mudelinumbriga XXX (pakend 10Lossi), maksumusega 715,99 eurot.

KarS § 85 lg 1 järgi läheb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeeritud vara omandiõigus üle riigile. Käesoleva kohtuotsuse täitmiseni jätta muutmata Tartu Maakohtu 12.06.2018.a. määrus nr 1-18-4608 Vello Janke vara arestimise kohta.

koos päraldistega s.o võti koos puldiga pakendis 3Läti ja registreerimistunnistus pakendis 1Läti ja tagastada eelmärgitud sõiduk koos päraldistega (võti koos puldiga pakendis 3Läti ja registreerimistunnistus pakendis 1Läti) sõiduki omanikule V. O. (sõiduk asub Tartus, Riia 132).

3VJKP);

- üks soonkinnisega kott, milles heledat värvi pulbriline aine, pakend nr 4VJKP; - soonkinnisega kilekott, mille sees on kümme soonkinnisega kilekotti, mille sees oli heledat värvi pulbriline aine, pakend1Metalli; - freesketta sees asub üks soonkinnisega kilekott, mille sees on pulbriline heledat värvi aine, pakend nr 2Metalli; - üks soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda kaks soonkinnisega kilekotti, mille sees on heledat värvi tükkis aine, pakend 13Metalli; - soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda üheksa soonkinnisega kilekotti, mille sees on heledat värvi tükkis aine, pakend 14Metalli; - digitaalne köögikaal TORO BAKING karbis, pakend nr 24Metalli.

5VKÕ);

- nahast kaantega mobiiltelefon Huawei (IMEI 1 XXX IMEI 2 XXX), mille sees Tele2 SIM kaart numbrile XXX, (pakend nr 13VKÕ); - nahast kaantega mobiiltelefon LG H320 IMEI kood XXX, ilma sim kaardita, (pakend nr 14VKÕ); - mobiiltelefon Nokia RM-1134 (IMEI XXX), mille sees SMART SIM kaart nr XXX, mis vastab telefoninumbrile XXX, (pakend nr 20.1VKÕ), (KoTo, 5 kd, tl 40); - jammer, (pakend nr 20.2 VKÕ); - lauaarvuti „Ordi“ (nr XXX) (pakend nr 23VKÕ); - XXX OÜ arve kilekaante vahel ühel lehel, sularaha sissemakse kviitung XXX 1-el lehel, arvemüügitšekk „Köögimööbel“ XXX OÜ, kollane kilekaustik maja elektriskeemidega kokku kuuel lehel, Notari dokumendid kokku kaheksateistkümnel lehel kahtede kilekaante vahel, käsikirjalised paberid kilekaante vahel kokku kahel lehel, kilekaaned, mille vahel ümbrik ja seitsmel leheküljel paberid, XXX arved kokku 11 leheküljel, kilekaante vahel XXX arve kahel lehel, kilekaante vahel maja projektijoonised kokku kaheksal lehel, siniste kilekaante vahel XXX elamukvartali detailplaneeringu dokumendid, roheliste kilekaante vahel XXX eramu eelprojekt, (pakend nr

25VKÕ);

- eramu eelprojekt, (pakend nr 27VKÕ).

Tagastada Vello Jankele: - mobiiltelefon Samsung IMEI XXX, Telia kaart nr XXX, mis vastab numbrile XXX (pakend nr

6VJKP);

- mobiiltelefon Nokia X2 IMEI koodidega XXX ja XXX, Telia sim kaart nr XXX, mis vastab telefoninumbrile XXX (pakend nr 7VJKP); - 1 x100 USD - vaadeldud 23.04.2018 asitõendina, 07.05.2018 teostatud uuring, asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (pakend 2VJMB); - 2 metallist värvi võtit koos võtmehoidjaga MB kujutisega (pakend 2VJKP); - 5 metallist võtit ja üks musta värvi võti koos võtmehoidjaga „Ford (pakend 2VJKP); - mobiiltelefon Nokia 3310, 2 imei koodi: 1. XXX, 2. XXX telefoninumber XXX (pakend nr

6VJMB).

Tagastada Annely Andile: - 1 avamata pudel Stolyetoff 40 % 700 ml, milles punakas vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis; - 1 avamata pudel „Vodka Diaka Utka“ 40 % 500 ml, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis; - 1 avamata pudel Smirnoff 40 % 700 ml, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis; - 1 pudel Stalitshnaja 40 %1 liiter, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis (akti 6094 alusel) (pakend nr 3ALO); - mobiiltelefon Samsung imei koodiga XXX, milles Telia sim kaart, mis vastab numbrile XXX (25.05.2018 vaadeldud asitõendina), (pakend nr 7ALO) asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - Swedbank Maestro pangakaart XXX Annely Ant nimele, (pakend nr 4VKP); - soonkinnisega kott, milles Samsung SD mälukaardi adapter, milles microSD mälukaart, (pakend nr 9N); - 01.03.2018 Annely Andi poolt politseile üle antud XXX saunamaja küljes olevast kaamerast: mälukaart Toshiba XXX micro (06.06.2018 vaadeldud asitõendina) (pakend nr 1MK) asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Tagastada Tarmo Tekkelile: – Swedbank AS pangakaart XXX (pakend nr 3VKKP). Tagastada Helju Leebele: - AS SEB Pank pangakaart XXX (pakend nr 3VKKP). Tagastada Andrei Hovunovile: - EV ID kaart nr XXX, pakend nr 3VKKP – 25.06.2018 edastatud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Tartu teenindusele. KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada:

- erinevates formaatides paberid, mille peal oli trükitud või käsikirjalised tekstid, kokku 30 lehel vaadeldud asitõendina ühe A4 formaadis paberilehte, (pakend 14.1Turu), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - kilekott, milles 7 kollast värvi tabletti, markeering: ühel pool pressitud „T“ ja teisel pool „20“ (08.03.2018 vaadeldud asitõendina) (pakend nr ET0057116), asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - XXX arve (XXX ost), 1 tšekk XXX ja 2 XXX tšekki, (pakend nr 3VKÕ) (KoTo kd 16, tl 118); - A4 leht „XXX“, pakend nr 4VKÕ (KoTo, kd 16, tl 129); - Erinevad arved kokku seitsmel lehel ja käsikirjaline paber, millel üks kirjetest „XXX...“, pakend nr 9VKÕ (KoTo, kd 16, tl 138); - arve müügitšekk nr XXX „XXX OÜ“, (pakend nr 10VKÕ) (KoTo kd 16, tl 141); - 1 XXX arve, mille küljes üks leht, (pakend nr 16VKÕ), (KoTo kd 16, tl 84); - viis A4 lehel väljatrükk kinnistusraamatust „XXX“, (pakend nr 17VKÕ); - kilepakendis SMART kõnekaardikomplekt „XXX“, koos märkmepaberiga, millel number“ XXX“, (pakend nr 20VKÕ).

KrMS § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu Vladimir Kalojevi osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 876 eurost 376 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 2845,20 eurost 1422,60 eurot (nimetatud summas sisaldub avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatmise kulu 43 senti), ekspertiisitasust 2400 eurost 1200 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel Vladimir Kalojevi osaliselt õigeksmõistmist arvestades mõista Eesti Vabariigilt Vladimir Kalojevi kasuks välja 1200 (üks tuhat kakssada) eurot lepingulisele kaitsjale vandeadvokaat Margo Normannile Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kaudu makstud tasu katteks. Riigilt väljamõistetud menetluskulu 1200 eurot kanda Carmen Kalojev-Tõnisalu pangakontole nr EE781700017004535069 Luminor Bank AS-s. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 3365,20 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 280 eurot 44 senti tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Vello Jankelt menetluskuluna riigi kasuks välja 3690 (kolm tuhat kuussada üheksakümmend) eurot 62 senti s.h sundraha 900 (üheksasada) eurot, ekspertiisitasud summas 2523 (kaks tuhat viissada kakskümmend kolm) eurot, joobe tuvastamise tasu 35 (kolmkümmend viis) eurot, eksperdile hüvitatud kulu 18 (kaheksateist) eurot 62 senti ja asitõendi saatekulu 214 (kakssada nelisteist) eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu Vello Janke osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 1460 eurost 560 eurot ja ekspertiisitasust 5046 eurost 2523 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud 3690,62 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 307 eurot 56 senti tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 181 lg 1 alusel Annely Andi õigeksmõistmist arvestades jätta riigi kanda Annely Andile kohtueelses menetluses tema kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa poolt osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 149,40 eurot ja kohtumenetluses vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani poolt riigi õigusabi osutamisega seotud riigiõigusabi tasu ja kulud kokku summas 14056 (neliteist tuhat viiskümmend kuus) eurot 20 senti s.h avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatamise kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel Annely Andi õigeksmõistmist arvestades mõista Eesti Vabariigilt Annely Andi kasuks välja 6323 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend kolm) eurot 34 senti lepingulisele kaitsjale vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimanile Advokaadibüroo Narlex kaudu makstud tasu katteks. Jätta riigi kanda narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E-AN0295) tegemise kulu 168 eurot, 23.02.2018 sõiduauto XXX registreerimismärgiga X treilerveo arve summas 365,04 eurot, 08.02.2018 sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX treilerveo arve summas 214 eurot.

Rahuldada vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 13.11.2019.a. ja 16.12.2019.a. esitatud taotlused ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Normann ja Partnerid kasuks 1072,80 eurot (s.h käibemaks 178,80 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt süüdistatava Vladimir Kalojevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 19.06.2019.a, 13.11.2019.a. ja 16.12.2019.a. esitatud taotlused ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Narlex kasuks 12147 eurot (s.h käibemaks 2014,66 eurot) vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani poolt Annely Andi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada kolmanda isiku J. T. esindaja vandeadvokaat Sandra Sepa 16.12.2019.a. taotlused osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LENO kasuks 1008,96 eurot (s.h käibemaks 168,16 eurot) vandeadvokaat Sandra Sepa poolt kolmandale isikule J. T. riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja menetlemisel osutatud õigusabi eest. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatavate, kolmandate isikute ja tunnistajate elukohti ning kolmandate isikute ja tunnistajate nimed ning muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 24.04.2020.a. alates kella 15.00-st. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 383-392). Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on temalt väljamõistetud rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tasumiseks vajalikud makserekvisiidid ja andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti- või e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.etoimik.ee/). Juhul, kui kohus ei ole eraldi tähtaega märkinud, siis tuleb riigituludesse makstavad kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon 13.07.2018 on koostatud kriminaalasjas nr 17260100082 süüdistusakt (KoTo, kd 1, tl 1-87). Süüdistusaktis kajastatud süüdistust on täiendatud süüdistatava Vello Janke suhtes 04.10.2019.a. (KoTo, kd 24, tl 2-3). Süüdistuse kohaselt:

registreerimisnumbriga XXX kokaiini toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki XXX. Omandatud kokaiini müüs Vello Janke perioodil 2015. suvest kuni 08.02.2018. a XXX maakonnas edasi erinevatele isikutele. Omandatud narkootilisest ainest 41,58 grammi, mis sisaldab 39% - 59% kokaiinihüdrokloriidi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, leiti Vello Janke valdusest tema kinnipidamisel ja 08.02.2018 XXX toimunud läbiotsimise käigus, 4,50 grammi narkootilist ainet, mis sisaldab 43%, kokaiinihüdrokloriidi, milles on 1,73 grammi puhast kokaiini, leiti ning võeti ära läbiotsimise käigus 09.02.2018 XXX kinnistul. Samuti tema, omandas tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,89 grammi kokaiini, mis sisaldab 45% kokaiinhüdrokloriidi, milles sisaldub 0,36 grammi kokaiini, mille toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning mida hoidis enda valduses kuni need 23.02.2018 tema sõidukist XXX registreerimismärgiga XXX Maksu- ja Tolliameti poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 II nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kokaiini puhul on selliseks koguseks 0,65 grammi. Samuti süüdistatakse Andrejs Oleksiksit KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksumärgiga märgistamata mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemises ja edasitoimetamises, mis seisnes selles, et tema tuvastamata ajast alates omandas seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 982,80 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi, s.o suures koguses, mille toimetas enda sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX kinnistule Vladimir Kalojevile ja Annely Andile edasiseks käitlemiseks järgnevalt: 01.08.2017. a vähemalt 28 kasti, 05.10.2017. a vähemalt 28 kasti, 13.12.2017. a vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018. a vähemalt 33 kasti, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 40 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka, kokku 117x12x0,7= 982,80 liitrit. Ebaseaduslikult käideldud alkoholi hoidsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant enda valduses, kuni see erinevatel läbiotsimistel leiti ja ära võeti: - 62 kasti, s.o kokku 62x12x0,7= 520,8 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka XXX kinnistul asuvast eluhoonest 09.02.2018 läbiotsimisel; - kolm pudelit Vladimir Kalojevi kasutuses olevast sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX ja üks pudel Vladimir Kalojevi elukohast XXX garaažis, s.o on kokku 2,8 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, 08.02.2018 läbiotsimisel; - kaks pudelit s.o 1,4 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Annely Andi elukohast XXX 08.02.2018 läbiotsimisel; - tuvastamata asjaoludel andsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant Vello Jankele edasi ühe kasti, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Vello Janke kasutuses olnud XXX hoonest 08.02.2018 läbiotsimisel.

Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 nõuetele, st käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS § 3 lg 1 p 6 sätestab, et alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. AS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära. Aktsiisimäär oli alates 01.02.2018.a. 25, 08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega käideldud 982.80 liitri 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantsik Vodka arvestuslik aktsiis on (25,08x982,8x40/100). Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev: aktsiis= alkoholi kogus liitrites /100 HL/ x kangus x aktsiisimäär). Arvestuslik aktsiis 9859,45 eurot ületab aktsiisimäära 375 kordselt ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses.

04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018, mil Andrejs Oleksiks kasutas sõiduautosid XXX registreerimisnumbriga XXX ja sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX kokaiini toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki XXX. Omandatud kokaiini müüs Vello Janke perioodil 2015. aasta suvest kuni 08.02.2018. a XXX maakonnas erinevatele isikutele. Omandatud narkootilisest ainest 41,58 grammi, mis sisaldab 39% - 59% kokaiinihüdrokloriidi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, leiti Vello Janke valdusest tema kinnipidamisel ja 08.02.2018 XXX toimunud läbiotsimise käigus, 4,50 grammi narkootilist ainet, mis sisaldab 43%, kokaiinihüdrokloriidi, milles on 1,73 grammi puhast kokaiini, leiti ning võeti ära läbiotsimise käigus 09.02.2018 XXX. Samuti omandas Vladimir Kalojev seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 6,5 grammi tarvitamisvalmis metamfetamiini, mis sisaldab 30-31% metamfetamiinsulfaati, milles on 1,49 grammi metamfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas XXX ning mida hoidis enda valduses kuni 08.02.2018. a leiti ja võeti ära politsei poolt läbiotsimise käigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 II nimekirja, metamfetamiin kuulub I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Metamfetamiini puhul on selliseks koguseks 0,3 grammi, kokaiini puhul 0,65 grammi. Samuti süüdistatakse Vladimir Kalojevit KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemises ja hoidmises, mis seisnes selles, et tema perioodil 2013. a jaanuar kuni 08.02.2018. a omandas eeluurimisel tuvastamata isikutelt ja Andrejs Oleksiksilt suures koguses, s.o vähemalt 1828,4 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi. Eeluurimisel tuvastamata ajast alates hoidis ja ladustas enda kasutuses ja Annely Ant omandis oleval XXX koos Annely Andiga kauplemise eesmärgil kokku vähemalt 982.80 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi s.o suures koguses, mille toimetas Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX Vladimir Kalojevile ja Annely Andile edasiseks käitlemiseks järgnevalt: 01.08.2017 vähemalt 28 kasti, 05.10.2017 vähemalt 28 kasti, 13.12.2017 vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018 vähemalt 33 kasti, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 40 % mahuprotsendiga alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 117x12x0,7= 982,80 liitrit. Ebaseaduslikult käideldud alkoholi hoidsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant enda valduses, kuni see erinevatel läbiotsimistel leiti ja ära võeti: - 62 kasti, s.o kokku 62x12x0,7= 520,8 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka XXX asuvast eluhoonest 09.02.2018 läbiotsimisel; - kolm pudelit Vladimir Kalojevi kasutuses olevast sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX ja üks pudel Vladimir Kalojevi elukohast XXX garaažis, s.o on kokku 2,8 liitrit 40% mahuprotsendiga

-

maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, 08.02.2018 läbiotsimisel; kaks pudelit s.o 1,4 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Annely Andi elukohast XXX 08.02.2018 läbiotsimisel; tuvastamata asjaoludel andsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant Vello Jankele edasi ühe kasti, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Vello Janke kasutuses olnud XXX hoonest 08.02.2018 läbiotsimisel.

Omandatud alkoholist Vladimir Kalojev müüs edasi järgnevalt: -

-

-

-

-

-

-

-

-

perioodil 2013. a jaanuar – 2015. a märts XXX linnas müüs R. R. vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga ilma maksumärgita alkoholi ( 2013.a. 12 liitrit, 2014.a. 12 liitrit, 2015.a. 3 liitrit) perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs H. L. vähemalt 244 0,7 liitrilist pudelit s.o 170,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2013.a. 33, 6 liitrit, so 48 pudelit, 2014.a. 33, 6 liitrit, so 48 pudelit, 2015.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit, 2016.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit, 2017.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit ja 2018.a. 2,8 liitrit, so 4 pudelit, on arvestatud, et müüs ühes kuus 4 pudelit). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. H. vähemalt 392 0,7 liitrilist pudelit s.o 274,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka ( võetud aluseks 2 pudelit igal reedel, so 8 pudelit kuus, seega kuus 5,6 liitrit ja aastas 67,2 liitrit, 2014.a. 67,2 liitrit, 2015.a. 67,2 liitrit, 2016.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017.a. 61,6 liitrit, 2017.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017 .a. 61,6 liitrit ja 2018.a. 5,6 liitrit). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. T. vähemalt 194 0,5 liitrilist pudelit s.o 97 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi , ( 2016.a. 48 liitrit, so 96 pudelit, 2017.a. 48 liitrit, so 96 pudelit, 2018.a. 1 liiter, so 2 pudelit, on arvestatud, et kaks aastat , so 01.01.2016 kuni 08.02.2018.a.müüs igal nädalal 2 pudelit viina 0,5 liitrit). perioodil 2014. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs T. T. vähemalt 196 0,7 liitrilist pudelit s.o 137,2 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 01.01.2014 kuni 08.02.2018.a. igas kuus 4 korda 1 pudel 0,7 liitrit, 2014.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Ü. P. vähemalt 150 0,7 liitrilist pudelit s.o 105 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2015.a. kuni jaanuar 2018.a.1 pudel iga nädal, so 1 0,7 liitrine viin : 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 6 pudelit 4,2liitrit.) perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. R. vähemalt 74 0,7 liitrilist pudelit s.o 103,6 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2 pudelit kaks korda kuus 0,7 liitrine, aastas 48 pudelit, kokku 103,6 liitrit : 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit ). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018.a XXX linnas müüs J. K. vähemalt 128 0,5 liitrilist pudelit s.o 64 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi; (01.06.2015 kuni 30.01.2018.a. 2 korda kuus 2 pudelit, ühes kuus 4 pudelit 0,5 liitrilist: 2015.a. 7 kuud 4x 0,5 liitrit, 2 liitrit kuus, so 14 liitrit, 2016.a. 24 liitrit, 2017.a. 24 liitrit ja 2018.a. 2 liitrit). perioodil 2016. a juuli – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. M. vähemalt 50 ühe liitrilist pudelit s.o 50 liitrit, 18 liitrit kanistrites ja 77 pudelit 0,7 liitrist, so 53,9 liitrit 40% mahuprotsendiga

maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 121.9 liitrit; (01.07.2016 kuni 01.07.2017.a. 50 pudelit 1 liitrist, suvel 2017.a. 6-liitrites kanistrites 3 tk, kokku 18 liitrit, 01.07.2017.a. kuni 31.12.2017.a. 72 pudelit 0,7 liitrist, 31.01.2018.a. 5 pudelit, 2016.a. kokku 25 liitrit, 2017.a. 25x1 liiter, lisaks 18 liitrit-43 liitrit, 72x0,7-50,4 , so kokku 93,4 liitrit ja 2018.a. 5 pudelit 0,7 liitrist, so 3,5 liitrit, seega kokku 121,9 liitrit). - 2016. a suvel XXX linnas andis J. P. vähemalt ühe 0,7 liitrise pudeli 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; - perioodil 2016. a detsember – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. T. vähemalt 57 ühe liitrist pudelit s.o 57 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi; (2016.a. detsember kuni 08.02.2018.a. iga nädal 1 liiter viina: 2016.a. 4 liitrit, 2017.a. : 12x4, so 48 liitrit, pärast 01.02.2017.a. 44 liitrit, 2018.a. 5 liitrit, pärast 01.02.2018.a. 1 liiter, kokku 57 liitrit). - perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs T. J. vähemalt 20 0,7 liitrist pudelit s.o 14 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 01.01.2017 .a. 19 pudelit 13,30 liitrit ja 08.02.2018.a. 1 pudel 0,7 liitrine, kokku 14 liitrit). - perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. A. vähemalt 52 0,7 liitrist pudelit s.o 36,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 2 korda kuus korraga 2 pudelit : 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit, seega kokku 36,4 liitrit). - 2017. a sügisel XXX linnas müüs V. P. vähemalt 10 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kanistris ning neli 0,7 liitrilist pudelit s.o 2,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 12,8 liitrit. ( 2017.a. september-oktoober 10 liitrit+4x0,7, kokku 12,8 liitrit). Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult kokku alkoholi 2204, 6 liitrit, millelt on tasumata aktsiis 20 187, 97 liitrit. Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult alkoholi 2013.a. 45, 6 liitrit, 2014.a. 146, 4 liitrit, 2015.a. 218, 6 liitrit. 2016.a. 303, 3 liitrit, 2017.a. 474, 7 liitrit, 2018.a. 1016 liitrit. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 nõuetele, st käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS § 3 lg 1 p 6 sätestab, et alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. AS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära. Aktsiisimäär oli 01.02.2013.a 15, 65 eurot, 01.02.2014.a 16,43 eurot, 01.01.2015.a 18,89 eurot, 01.02.2016.a 21,72 eurot, 01.02.2017.a. 23,89 eurot ning alates 01.02.2018.a on 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega käideldud 2204, 6 liitri 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantšik Vodka arvestuslik aktsiis on 2013. a. 45, 6 liitrit 285,46 eurot, 2014.a.146, 4 liitrit 962,14 eurot, 2015. a 218,6 litrit 1651, 74 eurot, 2016.a. 303,3 liitrit 2613,80 eurot, 2017.a. 474, 7 liitrit 4495,17 eurot, 2018 .a. 1016 liitrit 10 179,66 eurot. Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev : aktsiis=alkoholi kogus liitrites/100HL/x kangusx aktsiisimäär. Arvestuslik aktsiis on kokku 20 187,97 eurot, mis ületab aktsiisimäära 583 kordselt ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses.

Samuti Vladimir Kalojevit süüdistatakse KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksumärgiga märgistamata tubakatoodete kauplemises, hoidmises ja edasitoimetamises suures koguses, mis seisnes selles, et tema omandas vähemalt alates 2013. a jaanaurist kuni 08.02.2018. a seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult vähemalt 236 620 tk maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud sigarette, mida koos Annely Andiga käitles järgnevalt: -

-

-

-

-

-

-

perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs J. P. vähemalt 20 600 sigaretti Fest; ( 2013.a. 2400 sigaretti, 2014.a. 4800 sigaretti, 2015.a. 4800 sigaretti, 2016.a. 3200 sigaretti, 2017.a. 4800 sigaretti, 2018.a. 600 sigaretti). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs H. L. vähemalt 124 000 sigaretti Kings ja Fest;( 2013.a. 24000 sigaretti, 2014.a. 24000 sigaretti, 2015.a. 24000 sigaretti, 2016.a. 24000 sigaretti, 2017.a. 12x10-24 plokki x200, lisaks juuli-august 10 plokki-24000 sigaretti+10x200-2000sigaretti, tavapäraselt kuus 10-11 plokki, 2017 juuli kuni 2017 august korraga 15 plokki). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs H. L. vähemalt 9640 sigaretti; ( 2013.a. 1920 sigaretti, 2014.a. 1920 sigaretti, 2015.a. 1920 sigaretti, 2016.a. 1920 sigaretti, 2017.a. 1920 sigaretti, 2018.a. 40 sigaretti). perioodil 2014. a jaanuar – 2017. a kevad XXX linnas müüs R. R. vähemalt 24 000 sigaretti Fest; ( 2014.a. 7200 sigaretti, 2015.a. 7200 sigaretti, 2016.a. 7200 sigaretti, 2017.a. 2400 sigaretti). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Ü. P. vähemalt 6000 sigaretti; ( 2015.a. 1920 sigaretti, 2016.a. 1920 sigaretti, 2017.a. 1920 sigaretti ja 2018.a. 240 sigaretti, müüs 2 pakki nädalas, so 8 pakki kuus). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. R. vähemalt 2960 sigaretti; ( 2015.a. 960 sigaretti, 2016.a. 960 sigaretti, 2017.a. 960 sigaretti, 2018.a. 80 sigaretti, müüs kaks korda kuus 2 pakki, so 4 pakki kuus, 48 pakki aastas, aastas 960 sigaretti). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs J. K. vähemalt 14 800 sigaretti; ( 2015.a. 4800 sigaretti, 2016.a. 4800 sigaretti, 2017.a. 4800 sigaretti, 2018.a. ühel kuul 400 sigaretti, müüs 2 plokki kuus). perioodil 2016. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. T. vähemalt 3880 sigaretti; ( 2016.a. 1920 sigaretti, 2017.a. 1920 sigaretti, 2018.a. 40 sigaretti, müüs 8 pakki kuus ) perioodil 2016. a aprill – 08.02.2018. a XXX linnas müüs K. H. vähemalt 11 800 sigaretti NZGold; ( 2016.a. 4000 sigaretti, pärast 01.06.2016.a. 4000 sigaretti, 2017.a. 7800 sigaretti ). perioodil 2016. a detsember – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. T. vähemalt 560 sigaretti; ( 2016.a. 40 sigaretti, 2017.a. 480 sigaretti, 2018.a. 40 sigaretti). perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. A. vähemalt 10 200 sigaretti; ( 2017.a. 9600 sigaretti, 01.01.2018.a. kuni 08.02.2018.a. 600 sigaretti). perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs T. J. vähemalt 400 sigaretti; perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs R. M. vähemalt 5600 sigaretti NZGold; ( 01.01.2017 kuni 31.01.2017 5200 sigaretti, 01.01.2018.a. 400 sigaretti). 2017. a sügisel XXX linnas müüs T. T. vähemalt 200 sigaretti Route66; 2017. a sügisel XXX linnas müüs V. P. vähemalt 120 sigaretti; perioodil 2018. a jaanuar – 08.02.2018 XXX linnas müüs L. S. vähemalt 1000 sigaretti NZGold; 08.02.2018. a leiti Vladimir Kalojevi kasutuses olevast sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel 260 sigaretti Route66; 09.02.2018. a leiti XXX maakond, XXX läbiotsimisel 600 sigaretti Fest.

Kõikidel sigaretipakkidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgistus ning eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ja tervisohu üld- ja lisahoiatus. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksu märgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt. TubS § 12, § 13 ja § 15 kohaselt tubakatoode müügipakendile trükitakse eestikeelsed tekstid terviseohu üldhoiatusega, teave sigarettide tõrvasisalduse kohta, nikotiini sisalduse kohta ja vingugaaside sisalduse kohta. TubS § 18 lg 2 kohaselt tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma, mis oli 2013 mitte vähem kui 45,00 eurot 1000 sigareti kohta, 2014 mitte vähem kui 46, 50 eurot 1000 sigareti kohta, 2015 mitte vähem kui 58, 00 eurot 1000 sigareti kohta, 2016 mitte vähem kui 97, 20 eurot 1000 sigareti kohta, 2017 mitte vähem kui 104,98 eurot 1000 sigareti kohta, 2018 mitte vähem kui 113,38 eurot 1000 sigareti kohta. Seega moodustab tubakatoodete suure koguse 100 000 sigaretti ehk 10 kasti sigarette. Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult 2013.a. 28 320 tk sigarette, aktsiis 2498,67 eurot, 2014.a. 37 920 tk sigarette, aktsiis 3581,16 eurot, 2015.a. 45 600 tk sigarette, aktsiis 4446 eurot, 2016.a. 49 960 tk sigarette, aktsiis 5079,03 eurot, 2017.a. 68 520 tk sigarette, aktsiis 7676, 09 eurot, 2018.a. 6300 tk sigarette, aktsiis 773,30 eurot. Seega käitles Vladimir Kalojev kokku ebaseaduslikult 236 620 tk sigarette, millelt on tasumata aktsiis 24 054, 25 eurot.

Kalojevile, et saada teada, kas XXX kedagi on. Vello Janke kasutas kokaiini müümiseks erinevaid mobiiltelefonide numbreid ning telefonivestlustes klientidega ei räägitud narkootikumidest, vaid kasutati kokaiini nimetamiseks erinevaid väljendeid. Kohtumised klientidega olid konspiratiivsed, kokkusaamised toimusid nelja silma all ja kohas, kus liikus võimalikult vähe inimesi. Eelpool kirjeldatud rollijaotust kasutades omandas Vladimir Kalojev Andrejs Oleksiksilt perioodil eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.02.2018. a kokku vähemalt 671,50 grammi kokaiini, sh 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018, mil Andrejs Oleksiks kasutas sõiduautosid XXX registreerimisnumbriga XXX ja sõiduautot XXX registreerimisnumbriga XXX kokaiini toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki XXX. Omandatud kokaiini müüs Vello Janke perioodil 2015. aasta suvest kuni 08.02.2018. a XXX maakonnas erinevatele isikutele. Omandatud narkootilisest ainest 41,58 grammi, mis sisaldab 39% - 59% kokaiinihüdrokloriidi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, leiti Vello Janke valdusest tema kinnipidamisel ja 08.02.2018 XXX toimunud läbiotsimise käigus, 4,50 grammi narkootilist ainet, mis sisaldab 43%, kokaiinihüdrokloriidi, milles on 1,73 grammi puhast kokaiini, leiti ning võeti ära läbiotsimise käigus 09.02.2018 XXX. Omandatud kokaiini andis Vello Janke edasi järgnevalt: alates 2015. a suvest kuni 2018. a veebruari alguseni XXX linnas P. P. 1-5 grammi kaupa, vähemalt kokku vähemalt 295,5 grammi kokaiini; alates 2015.a sügisest kuni 02.02.2018 XXX linnas J. P. ühe grammi kaupa vähemalt 30 korral ja kahe grammi kaupa vähemalt 10 korral, s.o kokku vähemalt 50 grammi kokaiini; alates 2016. a suvest kuni 2018.a alguseni XXX linnas E. J. ühe grammi kaupa vähemalt 10 korral, s.o kokku vähemalt 10 grammi kokaiini; alates 2016. a detsembrist kuni 08.02.2018. a XXX maakonnas A. V. enamasti nädalavahetustel s.o kokku vähemalt 58 korral, millest ühel korral 10 grammi, vähemalt 21 korral 5 grammi ja ülejäänud kordadel 1-2 grammi, s.o kokku vähemalt 151 grammi kokaiini; 2016. aastal XXX linnas M. N. ühe-kahe grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 10 grammi kokaiini; 2016. a detsembrist kuni 08.02.2018 XXX linnas T. L. igakuiselt ühe grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 14 grammi kokaiini; 2016. a lõpust kuni 08.02.2018 XXX linnas K. L. 1-5 grammi kaupa, rohkem kui kord kuus, s.o kokku vähemalt 84 grammi kokaiini; alates 2017. a sügisest kuni 08.02.2018. a XXX linnas R. K. ühe grammi kaupa vähemalt 11 korral ja kaks grammi vähemalt 1 korral, s.o kokku vähemalt 13 grammi kokaiini.

2016.a. aprillis kolmel korral andis edasi kahe grammi kaupa kokku 6 grammi kokaiini XXX linnas

I. B.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 II nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kokaiini puhul on selliseks koguseks 0,65 grammi.

984 liitrit alkoholi), millest on arvestamata ja tasumata aktsiis summas 10 048, 14 eurot ( aktsiis 2013.a. 75, 12 eurot, 2014.a. 78,86 eurot, 2015.a. 22, 67 eurot, 2018.a. 9871,49 eurot) Samuti on Annely Ant omandanud eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 1,2 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi Stolyetoff 0,7 l, Vodka Diaka Utka 0,5 l, mis leiti ning võeti ära 08.02.2018. a Annely Andi elukoha XXX läbiotsimisel. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 nõuetele, st käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS § 3 lg 1 p 6 sätestab, et alkoholi käitlemiseks loetakse alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. AS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suureks koguseks, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära. Aktsiisimäär oli 01.02.2013.a 15,65 eurot, 01.02.2014.a 16,43 eurot, 01.01.2015.a 18,89 eurot, 01.02.2016.a 21,72 eurot, 01.02.2017.a. 23,89 eurot ning alates 01.02.2018.a on 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega käideldud 1011 liitri 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi arvestuslik aktsiis on 2013. a 75,12 eurot, 2014. a 78,86 eurot, 2015. a 22,67 eurot, 2018. a 9871,49 eurot. Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev: aktsiis= alkoholikogus liitrites/ 100 HL/ x kangus x aktsiisimäär. Arvestuslik aktsiis kokku 10 048,14 eurot, mis ületab aktsiisimäära 220 kordselt ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. Samuti süüdistatakse Annely Anti KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksumärgiga märgistamata tubakatoodete kauplemises, hoidmises ja edasitoimetamises suures koguses, mis seisnes selles, et tema alates 2013. aastast kuni 08.02.2018. a tegutsedes koos Vladimir Kalojeviga XXX maakonnas, omandas Vladimir Kalojevilt vähemalt 187 600 maksumärgiga märgistamata sigaretti, mida käitles järgnevalt: -

-

-

perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs J. P. vähemalt 20 600 sigaretti Fest; ( 2013.a. 2400 sigaretti, 2014.a. 4800 sigaretti, 2015.a. 4800 sigaretti, 2016.a. 3200 sigaretti, 2017.a. 4800 sigaretti ja 2018.a. 600 sigaretti). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs H. L. vähemalt 124 000 sigaretti Kings ja Fest; ( 2013.a. 24000 sigaretti, 2014.a. 24000 sigaretti, 2015.a. 24000 sigaretti, 2016.a. 24000 sigaretti, 2017.a. 12x10-24 plokkix200, lisaks juuli-august 10 plokki lisaks-24000 sigaretti+10x2002000 sigaretti, 2018.a. 10 plokki, 2000 sigaretti, kokku 124 000 sigaretti). perioodil 2014. a jaanuar – 2017. a kevad XXX linnas müüs R. R. vähemalt 24 000 sigaretti Fest; ( 2014.a. 7200 sigaretti, 2015.a. 7200 sigaretti, 2016.a. 7200 sigaretti, 2017.a. 2400 sigaretti). perioodil 2016.a aprill – 08.02.2018. a XXX linnas müüs K. H. vähemalt 11 800 sigaretti NZGold; ( 2016.a. 4000 sigaretti, pärast 01.06.2016.a. 2800 sigaretti, 2017.a. 7800 sigaretti). perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs R. M. vähemalt 5600 sigaretti NZGold; ( 2017.a. 5200 sigaretti, 01.01.2018.a. 400 sigaretti).

-

perioodil 2018. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs L. S. vähemalt 1000 sigaretti NZGold; 08.02.2018. a leiti XXX maakond, XXX läbiotsimisel 600 sigaretti Fest.

Kõikidel sigaretipakkidel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgistus ning eestikeelsed kirjed nikotiini ja tõrva sisalduse kohta ja tervisohu üld- ja lisahoiatus. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt. TubS § 12, § 13 ja § 15 kohaselt tubakatoode müügipakendile trükitakse eestikeelsed tekstid terviseohu üldhoiatusega, teave sigarettide tõrvasisalduse kohta, nikotiini sisalduse kohta ja vingugaaside sisalduse kohta. TubS § 18 lg 2 kohaselt tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta. TubS § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma, mis oli mitte vähem kui 1000 sigareti kohta: 2013. a 45,00 eurot, 2014. a 46, 50 eurot, 2015. a 58,00 eurot, 2016. a 97,20 eurot, 2017. a 104,98 eurot, 2018. a 113,38 eurot. Sigarettidelt tasumisele kuuluva tubakaaktsiisi arvutus on alljärgnev : A+B, kus A on aktsiis fikseeritud määra järgi=sigarettide kogus tükkides x fikseeritud määr/ 1000. B on aktsiis proportsionaalse määra järgi= proportsionaalne määr x müügipakendite arv. Seega moodustab tubakatoodete suure koguse 100 000 sigaretti ehk 10 kasti sigarette. Arvestuslik aktsiis on 2013. a ( 26 400 tk sigarette) 2329,27 eurot, 2014. a ( 36 000 tk sigarette) 3399,84 eurot, 2015. a. ( 36 000 tk sigarette) 3510 eurot, 2016. a. ( 38 400 tk sigarette) 3902,26 eurot, 2017. a. ( 46 200 tk sigarette) 5174,02 eurot, 2018. a. ( 4600 tk sigarette) 564, 65 eurot. Seega käideldud arvestuslik aktsiis kokku on 18 880,04 eurot (kokku 187 600 tk sigarette) ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud sigarettidega suures koguses. II Menetluse käik

on põhistatud, et jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal esines põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg-s 2 nimetatud kuriteo toimepanemise kohta, selgitatud on kuriteo kohta teabe kogumise vajadust jälitustoiminguga s.h ultima ratio-põhimõtet ning jälitustoiminguks antud load sisaldavad seda tõendusteavet, mille alusel on tehtud otsustus loa väljastamiseks. Samuti on kohtu hinnangul jälitustoiminguteks antud lubades õigustatult asutud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Kohus leiab, et jälitustoiminguks lubade andmine antud ktriminaalasja kohtueelses menetluses on toimunud KrMS § 1264 sätete kohaselt. Kohus on võtnud KrMS § 296 lg 1 alusel kohtuistungil vastu jälitustoimingu protokollid koos stenogrammidega: 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47, kd 6, tl 155), 21.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 48104), 08.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 172-222, kd 8, tl 1-77), 14.06.2018 (KoTo, kd 8, tl 79-202, kd 9, tl 1-65), 18.06.2018 (KoTo, kd 9, tl 66-97, 100-203, kd 10, tl 1-121, kd 11, tl 1-145) ja salvestistega DVD-plaadil (kd 8, tl 78, kd 9, tl 98) ning avaldanud kohtuistungil vastuvõetud jälitustoiminguprotokollid tehnilise vahendi abil kuvades ekraanile (KoTo kd 6, tl 155-175, kd 12, tl 3).

esitatud süüdistuse kohaselt müüs Vello Janke Vladimir Kalojevilt saadud kokaiini P. P., J. P., E. J., A. V., M. N., T. L., K. L., R. K. ja I. B. Lisaks süüdistatakse Vladimir Kalojevit selles, et ta omandas seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 6,5 grammi tarvitamisvalmis metamfetamiini oma, mis sisaldab 30-31% metamfetamiinsulfaati, milles on 1,49 grammi metamfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas XXX maakonda XXX ning mida hoidis enda valduses kuni 08.02.2018. a leiti ja võeti ära politsei poolt läbiotsimise käigus. Andrejs Oleksiksile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuvõtvalt seisneb narkootilise aine ebaseadsulikus käitlemises suures koguses ja korduvalt selles, et tema omandas tuvastamata ajast alates kuni 2018. a jaanuari lõpuni eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 673,58 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki XXX maakonda XXX Vladimir Kalojevile, kes käitles seda edasiandmise eesmärgil koos Vello Jankega. Lisaks süüdistatakse Andrejs Oleksiksi tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,89 grammi kokaiini omandamises, mis sisaldab 45% kokaiinhüdrokloriidi, milles sisaldub 0,36 grammi kokaiini, mille toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning mida hoidis enda valduses kuni need 23.02.2018.

Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas kokaiini suures koguses ebaseaduslikult käitlesid süüdistuses toodud ajavahemikul ühiselt ja kooskõlastatult ja korduvalt XXX maakonnas Vladimir Kalojev koos Vello Jankega või käitles Vello Janke üksinda. Samuti on vaidlus selles, kas Vladimir Kalojev organiseeris narkootilise aine omandamise Andrejs Oleksiksilt. Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on Vladimir Kalojev 08.02.2018 kahtlustatavana kinni peetud KarS § 376 lg 1 alusel, mis nähtub isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, kd 3, tl 169-172). Kinnipidamise hetkel viibis isik sõiduauto XXX reg nr XXX juhiistmel. Eelmärgitud sõiduki läbiotsimisel leiti sõidukist m.h mobiiltelefon Nokia imei koodiga XXX ja mobiiltelefon Nokia imei koodidega XXX ning XXX (KoTo, kd 3, tl 186-195). Leitud telefonide vaatlusel (kd 3, tl 199-205) tuvastati telefonides olevad sim kaartid vastavad numbrile XXX (kd 3, tl 204-205) ja numbrile XXX. 09.02.2018.a. koostatud läbiotsimisprotokolliga (KoTo, kd 4, tl 103-141) on tõendatud, et XXX asuva elumaja köögist otse minnes tagumises toas paremat kätt jääva laetala pealt võeti ära digitaalkaal Digital Scale, millel valge ainega õrn määrdumine (Pakend nr 5N). XXX läbiotsimisel leiti kõrvalhoones (Hoone nr 1) vahelae tala pealt töökindast 1 minigrip kilekott, milles oli heleda värvusega pulbriline aine (Pakend nr 12N). Ekspertiisimääruse 16.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 106) kohaselt võetud töökindalt proov ja pakendatud pakendisse nr 12N. DNA-ekspertiisiga (Ekspertiisiakt nr XXX 21.05.2018 KoTo, kd 6, tl 109-122) leidis tuvastamist, et läbiotsimisel leitud töökindalt saadud proovist tähisega 9.1.2.1 (pakend 12N, proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad Vello Janke DNA-profiiliga, kuid mitte Vladimir Kalojevi, Annely Anti ja Andrejs Oleksiksi DNA-profiilidega (kd 6, tl 113). Kinnisturaamatu väljavõttega (KoTo, kd 17, tl 86-90) on tõendatud, et XXX kaasomanik 1⁄2 osas on Annely Ant. Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et ta ei tea midagi Annely Andi magamistoast leitud digitaalkaalust ning kokaiini käitlemisega ei ole tegelenud (KoTo, kd 23, tl 202). Süüdistatav Vello Janke on kohtuistungil oma ütlustes avaldanud, et ta hoidis kokaiini Annely Andile kuuluvas talus, XXX ja endale kuuluvas puidutöökojas XXX. Vello Janke ütluste kohaselt hoidis ta kokaiini XXX suvel väljas puujuurte juures maas, talvel puukuuris, lisaks on nimetanud, et hoidis kokaiini ka lillepotis. Kokaiini kaalus kaaluga, mis asus Annely Andile kuuluva XXX magamistoas tala peal (KoTo, kd 3, tl 52). Kohus märgib, et kriminaalasjas puudub vaidlus asjaolus, et Vello Janke kinnipidamisel, samuti tema kasutuses olevast töökojast XXX ning Annely Andi omandis olevalt XXX olevatest hoonetest leiti narkootilist ainet. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et XXX asuvatele hoonetele oli juurdepääs Annely Andil, kui kinnistu omanikul ja Vladimir Kalojevil, kes oli A. Andiga lähedastes suhetes, mis nähtub nii süüdistatavate Annely Andi ja Vladimir Kalojevi ütlustest (KoTo, kd 23, tl 197-228) ning Vello Jankel. Annely Andi ütluste kohaselt olid talu võtmed ainult temal ja Vladimir Kalojevil. Annely Ant on rääkinud, et kuna Vladimir Kalojev tegutses XXX ja aitas seal ehitustööd teha, siis oli temal ligipääs kinnistule ja ta võis sinna igal ajal minna. Vladimir Kalojevi ja Vello Janke ütlustest nähtub, et XXX käis pikema aja vältel ka Vello Janke. Vladimir Kalojevi väitel käis V. Janke XXX üksnes seoses ehitustöödega ja kui ta üksinda läks Nõmme kinnistule, siis andis ta sellest V. Kalojevile teada telefoni teel. Vello Janke ütluste kohaselt käis ta XXX ka Vladimir Kalojevi teadmata, kui oli eelnevalt V. Kalojevile helistanud ja selgitanud välja, kas V. Kalojev viibib oma kodus XXX. XXX pääsemiseks oli ta teinud salaja võtme (KoTo, kd 3, tl 55).

Vello Janke kahtlustatavana kinnipidamisel 08.02.2018 (KoTo, kd 5, tl 60-62) leiti tema särgi rinnataskust 3 soonkinnisega kotti heleda pulbrilise ainega (Pakend nr 1VJKP), jope taskust kott heledat värvi pulbrilise ainega (Pakend nr 3VJKP), jope taskust kott pulbrilise ainega (Pakend nr 4VJKP). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr 206T kohaselt tuvastati Vello Janke uriinis kokaiini (KoTo, kd 5, tl 63). Asitõendi vaatlusprotokolli 15.02.2018.a. (KoTo, kd 5, tl 65-68) kohaselt vaadeldi Vello Jankelt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud pulbrilist ainet ja tuvastati, et V. Janke särgi rinnataskust leitud heledat värvi pulbriline aine kahes soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 1VJKP) kaalub 2,63 grammi, jope taskust leitud kott heledat värvi pulbrilise ainega üheksas soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 3VJKP) kaalub 10,95 grammi ning jope taskust leitud pulbriline aine kahes soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 4VJKP) kaalub 5,34 grammi. Läbiotsimisprotokolliga 08.02.2018.a. (KoTo, kd 5, tl 86-133) on tõendatud, et XXX läbiotsimisel avaldas Vello Janke, et annab välja läbiotsitavast kohast 15 grammi kokaiini. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: tööriistakastist „Makita“ heledat värvi pulbriline aine (Pakend 1 Metalli, vt fotod nr 1316), freesketta seest heledat värvi pulbriline aine (Pakend nr 2Metalli, vt fotod nr 17-22), kolmetasandiga korvriiuli kõige ülemiselt tasandilt heledat värvi tükkis aine (Pakend 13Metalli, fotod nr 28-33) ning seina äärest kapi pealt tagurpidi tabureti seest heledat värvi tükkis aine (Pakend 14 Metalli, fotod nr 34-39). Eksperdiarvamusega (ekspertiisiakt 14.03.2018 nr XXX) (KoTo, kd 6, tl 100-103) on tõendatud, et Vello Janke kinnipidamisel ja 08.02.2018.a. XXX toimunud läbiotsimisel leiti 39%-59% kokaiinhüdrokloriidi kokku 41,58 grammi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, sealjuures Vello Janke kinnipidamisel leiti tema särgi rinnataskust (Pakend nr 1VJKP) ainet, milles sisaldus 0,78 grammi kokaiini, jope taskust (Pakend nr 3VJKP) ainet, milles 3,25 grammi kokaiini, jope taskust (Pakend nr 4VJKP) on ainet, milles 1,75 grammi. XXX läbiotsimisel leiti tööriistakastist Makita (Pakend nr 1Metalli) ainet, milles 3,79 grammi kokaiini, freesketta seest (Pakendis nr 2Metalli) on ainet, milles 1,89 grammi kokaiini, kolmetasandiga korvriiuli kõige ülemiselt tasandilt (Pakendis nr 13Metalli) ainet, milles 1,05 grammi kokaiini, kapi pealt tagurpidi tabureti seest (Pakend nr 14Metalli) ainet, milles 3,53 grammi kokaiini. XXX laetala pealt võeti ära digitaalkaal (pakend nr 5N). Ekspertiisiakti kohaselt leiti pakendis nr 5N kokaiini jälgi. Nõmme kinnistul 09.02.2018 läbiotsimisel kõrvalhoones vahelae tala pealt töökindast leitud 1 minigrip kilekott, milles oli heleda värvusega pulbriline aine, eksperdiarvamuse kohaselt valged ainetükid (Pakend nr 12N), massiga 4,50 grammi sisaldavad 43% kokaiinhüdrokloriidi, milles 1,73 grammi kokaiini. Süüdistuse kohaselt on Vello Janke saanud narkootilise aine sellisel viisil, et pärast Andrejs Oleksiksi poolt kokaiini üleandmist toimetas Vladimir Kalojev kokaiini XXX ja pani selle edasiandmiseks kaasosalise Vello Jankele eelnevalt kokkulepitud kohta. Vello Janke ülesanne oli omandatud narkootilise aine ümberpakendamine müügidoosideks, kokaiini müümine ning raha toimetamine Vladimir Kalojevile. Samuti on süüdistuses märgitud, et XXX käis Vello Janke kokaiini järel Vladimir Kalojevi loal ja teadmisel. Lähtudes esitatud süüdistusest on Vladimir Kalojevi kaitsja avaldanud seisukohta, et antud kriminaalasja kohtulikul arutamisel on vastuseta jäänud küsimused: milline koht oli Vladimir Kalojevil kokaiini edasiandmiseks eelnevalt Vello Jankega kokku lepitud? Milline tõend viitab sellise kokkuleppe olemasolule? Kui pakendamise koht oli XXX, siis millised tõendid viitavad sellele, et V. Kalojev oli sellest teadlik? Miks 16,04 grammi leiti XXX ja XXX kõrvalhoones leiti ainult 1,73 grammi. Millised tõendid viitavad V. Kalojevi loale ja teadmisele XXX kokaiini käitlemisest?

Kohus märgib, et Vladimir Kalojev on ristküsitlusel antud ütlustes kategooriliselt eitanud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ja Andrejs Oleksiksiga ning Vello Jankega narkootiliste ainete teemal rääkimist. Küsimusele, kas ta on Oleksiksi ja Jankega koos käidelnud narkootilisi aineid vastas Vladimir Kalojev, et Oleksiks ja Janke ei ole koos kunagi olnud. Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt on Andrejs Oleksiks käinud tema juures ja on toonud talle liha ning maksumärgiga ja ilma maksumärgita viina, südamevitamiine ja ühe kannu - Aqua kannu, mis teeb vett. Narkootilistest ainetest ei ole neil juttu olnud (KoTo, kd 23, tl 202, 204). Vello Jankega kohtus ta seoses sellega, et V. Janke käis XXX tööd tegemas. Ning Vladimir Kalojevil puudus teadmine, et Vello Janke tegeles narkootiliste ainetega. Andrejs Oleksiksi ütlustest nähtub, et ta ei ole kokaiini kellelegi Eestis andnud ega müünud. Ühel korral 23. veebruaril oli tal Eestisse sõites kaasas 1 gramm kokaiini, mille ostis 2018 talvel Lätis iseendale tarvitamiseks. Eestis käis ta emale kuluva sõidukiga XXX ja vennale kuuluva sõidukiga XXX. Eestis käis ta maksimaalselt 15 korda tuues Vladimir Kalojevile alkoholi ja sealiha ning samuti käis Vladimir Kalojevilt raha võtmas. Juhtus nii, et V. Kalojev ei jõudnud talle kogu summat ära anda, siis tuli uuesti tulla (KoTo kd 23, tl 180-195). Vello Janke ütlustest nähtub, et ta ostis kokaiini hinnaga 100 eurot gramm tundmatult inimeselt, kelle nime ta ei tea ja kelle ta viis taksoga XXX. Kokaiini sai kätte erinevates bussipeatustes XXX tee peal, kuhu kokaiini müüja selle pani ning kokaiini hoidis ta Annely Andile kuuluvas talus, XXX. Vladimir Kalojevilt ei ole ta narkootikume saanud. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-11-25-15 p 8). Kohus leiab, et süüdistatavate V. Kalojevi, A. Oleksiksi ja V. Janke ütlused ei kinnita asjaolu, et Andrejs Oleksiks andis kokaiini üle Vladimir Kalojevile ning V. Kalojev toimetas kokaiini XXX pani selle edasi andmiseks V. Jankele eelnevalt kokkulepitud kohta. Kohus nõustub kaitsjaga, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistavate vahelisi kokkuleppeid rollijaotuse kohta narkootilise ainete ebaseaduslikul käitlemisel, samuti seda, et Vladimir Kalojev oli teadlik kokaiini hoidmisest XXX ja sellest, et Vello Janke tegeles narkootiliste ainetega. Vaatlusprotokollidega 25.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 48-65, 68-69, 72-73), 18.06.2018 (KoTo, kd 6, tl 66-67), 21.01.2018 (KoTo, kd 6, tl 74-75), 23.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 76-77), 24.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 70-71), millega on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastuse andmekogu“ (ANTS) on tõendatud, et A. Oleksiksi kasutuses olnud sõidukite XXX reg. numbriga XXX ja XXX reg. numbriga XXX Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise piiri ületused on toimunud järgnevalt: sõiduk XXX 01.08.2017, 17.08.2017, 04.09.2017, 04.10.2017, 05.10.2017; sõiduk XXX 25.10.2017, 04.11.2017; sõiduk XXX 06.11.2017; sõiduk XXX 01.12.2017; sõiduk XXX 06.12.2017, 13.12.2017, 28.12.2017, 21.01.2018, 31.01.2018. Süüdistuse kohaselt rollijaotust kasutades omandas Vladimir Kalojev Andrejs Oleksiksilt eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.02.2018.a. kokku vähemalt 671,50 grammi kokaiini, s.h

04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2017, mil Andrejs Oleksiks kasutas sõiduautosid XXX ja XXX kokaiini toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Kohtu hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid, kas ja kui palju igal eelnevalt nimetatud kuupäeval Andrejs Oleksiks kokaiini (grammides) Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetas ja kui palju kokaiini (grammides) Vladimir Kalojev eelmärgitud kuupäevadel Andrejs Oleksiksilt omandas. Kohtuliku uurimise tulemusena ei ole tõendamist leidnud asjaolud, et Vladimir Kalojev organiseeris kokaiini omandamise Andrejs Oleksiksilt ning korraldas konspiratiivmeetmete kasutamise kokaiini omandamiseks. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojevi poolt kokaiini vastuvõtmine Andrejs Oleksiksilt ja selle edasiandmine Vello Jankele. Oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. Süüdistuskõnes on prokurör toetunud järgnevatele tõenditele: Jälitustoimingu protokollis 14.06.2017 nähtub, et 04.10.2017 kell 14.53 helistab P. P. Vello Jankele (KoTo, kd 8, tl 158) ja küsib, täna sa ei jõua valmis, ei tea või? Vello Janke vastab, et ei, homme ülehomme äkki. 04.10.2017 kell 18.12 helistab A. V. Vello Jankele (KoTo, kd 8, tl 161) ja küsib, kas sa kolmekesi saad tulla? Vello Janke vastab, et nädala lõpuni on auto katki kuskil ma arvan, ma ei tea täpselt. 04.10.2017 kell 20.28 helistab Vladimir Kalojev Vello Jankele ja kutsub maale. Vello Janke lubab kohe tulla (KoTo kd 8, tl 162). 04.10.2017 kell 21.49 helistab Vello Janke A. V. ja küsib, et kas sa said oma sõidud tehtud? A. V. vastab, et ei saanud. Vello Janke küsib, kas tahad veel sõita? A. vastab jaatavalt. Seejärel lepivad V. Janke ja A. V. kokku kokkusaamise koha (KoTo, kd 8, tl 162). 04.10.2017 kell 22.07 helistab V. Janke P. P., aga P. P. ei vasta (KoTo, kd 8 tl 163). 04.10.2017 kell 22.07 helistab Vladimir Kalojev Vello Jankele ja teatab politseipatrullist. 04.10.2017 kell 22.09 helistab Vello Janke K. L. ja lubab K. L. juurde tulla. Prokurör märgib süüdistuskõnes, et pärast seda, kui 04.10.2017 õhtul on Vello Janke käinud ära XXX, kus viibis ka V. Kalojev, helistab Vello Janke oma klientidele A. V., P. P. ja K. L. ja pakub narkootikumi. Kohus leiab, et eelmärgitud telefonikõnedes, milles Vello Janke helistab P. P., A. V. ja K. L. otsesõnu narkootikumide müügipakkumisest ja ostusoovist ei räägita, kuid P. P. ütlustest (KoTo, kd 3, tl 67-76) nähtub, et ta on ostnud Vello Jankelt kokaiini. Telefoni teel nad Vello Jankega kokaiinist ei rääkinud, nad mõistsid selles osas teineteist täielikult. Kui ta helistas V. Jankele, siis V. Janke teadis, et P. P. soovib kokaiini või raha anda. A. V. ütlustest (KoTo, kd 3, tl 57-60) nähtub, et kokaiini saamiseks tegi ta takso väljakutse Vello Jankele ja kutsus mingile aadressile. K. L. on oma ütlustes (KoTo kd 3, tl 44-48) avaldanud, et ta on saanud Vello Jankelt kokaiini ning kokaiini saamiseks helistas Vello Jankele ja ütles, et tule palun läbi. Pikemalt nad ei rääkinud. Kuna Vello Janke on taksojuht, siis vahel teatas ta Jankele, et tule, mul on üks sõit. See oli mõeldud nii, et tule mul on 1 grammi vaja. Vello Janke ütlustest nähtub, et ta on müünud kokaiini P. P., A. V. ja K. L. (KoTo, kd 3, tl 50). Kohus märgib, et kogumis uuritud telefonikõnede ja P. P., A. V., K. L. ja V. Janke ütluste pinnalt võib teha järelduse, et V. Janke vestlused telefonitsi P. P.-, A. V.- ja K. L.-ga võisid olla ajendatud narkootikumide ostu-müügi soovist, kuid uuritud tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, kas Vello Janke poolt narkootilise aine üleandmine 04.10.2017.a. P. P., A. V. ja K. L. tegelikkuses ka aset leidis. Samas ei ole eelnevalt uuritud tõendite pinnalt tuvastatav Vladimir Kalojevi poolt Vello Jankele

narkootilise aine edasiandmine või kättesaadavaks tegemine, samuti ei nähtu, et V. Kalojev ja V. Janke oleksid omavahelistes telefonikõnedes rääkinud narkootikumidest. Seejärel on süüdistuskõnes V. Kalojevi süü tõendamiseks viidatud järgnevatele tõenditele: Jälitustoimingu protokollis 14.06.2018 nähtuvalt 25.12.2017 kell 17.13 helistab P. P. Vello Jankele ja Vello Janke küsib, et kus ma tulen (KoTo, kd 10, tl 201-202), mille järel lepivad P. P. ja V. Janke kokku kokkusaamise kohas. 27.12.2017 kell 19.26 helistab P. P. Vello Jankele ja küsib, kas sul homse peale jäi see asi? Vello Janke vastab jah, vähemalt nii lubati (KoTo, kd 11, tl 16). 25.05.2018 koostatud vaatlusprotokollist (KoTo kd 6, tl 72-73) nähtub, et ajavahemikul 28.12.2017 kell 9.42 ületas Eesti Vabariigi piiri XXX piiripunktis suunal Läti Vabariik – Eesti Vabariik sõiduk registreerimisnumbriga XXX ning samal päeval kell 10.47 lahkus eelmärgitud sõiduk Eesti Vabariigist. 28.12.2017 toimunud varjatud jälgimisega (Jälitustoimingu protokoll 07.06.2018) on tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 27-30), et 28.12.2017.a. kella 10.09 paiku saabub A. Oleksiks sõiduautoga XXX XXX maakonnas XXX ning kohtub Vladimir Kalojeviga, seejärel toimub A. Oleksiksi ja V. Kalojevi vaheline vestlus. Kell 10.18 lõpetasid Kalojev ja Oleksiks vestluse. Oleksiks sõitis sõidukiga XXX XXX juurest minema. Kalojev, hoides midagi heledat väikesemõõtmelist enda vasakus käes, sisenes metallvärava kaudu XXX hoovi. Jälitustoimingu protokollis 14.06.2018 nähtub järgnev telefonikõne 28.12.2017 kell 10.19, helistab Vladimir Kalojev Vello Jankele ja ütleb: „Aga võta tiftipüss ja too mulle maale.“ Vello Janke ütleb, et tal läheb natuke aega ja lubab tulla. Kõnest nähtuvalt on ta auto remondis. Jälitustoimingu protokollist 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 30) nähtub, et 28.12.2017 kell 10.20 lõpetas V. Kalojev telefoniga vestluse ja sisenes elumajja. Kell 11.11 sõitis XXX metallvärava taha taksoplafooniga sõiduk XXX reg.nr XXX, peale mida täheldati, et Vello Janke sisenes metallvärava kaudu taluhoovi. V. Jankel vasakus käes väike tööriistakohver. V. Janke suundus otse talu kõrvalhoone juurde ja sisenes kõrvalhoonesse. Umbes 15 sekundi pärast väljus Janke kõrvalhoonest hoides käes tööriistakohvrit ja kõndis elumaja juurde, kuhu sisenes. Kell 12.35 sõitis XXX metallväravate juurest ära taksoplafooniga sõiduk XXX reg.nr XXX. Jälitustoimingu protokollis 14.06.2018 nähtub järgnev telefonikõne 28.12.2017 kell 15.10, helistab P. P. Vello Jankele ja küsib, et ega sa veel sõitma pole saanud. Vello Janke kinnitab, et ta saab sõita, seejärel palub P. P. end peale võtta kiriku juures. Kohus märgib, et süüdistuskõnest ei nähtu, milliseid järeldusi on võimalik 25.-28.12.2017 toimunud sündmuste pinnalt teha. Kohus leiab, et narkootilise aine üleandmist Andrejs Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile ja selle omandamist 28. detsembril 2018 ei ole Vladimir Kalojevile eraldi episoodina süüdistuses ette heidetud. Kohtu hinnangul vastavat asjaolu uuritud tõendid ka ei kinnita. Iseenesest asjaolu, et Vladimir Kalojev palub Vello Jankel maale tuua tiftipüss, haakub süüdistatavate Vladimir Kalojevi, Vello Janke ja Annely Andi ütlustest nähtuva asjaoluga, et XXX toimusid remonditööd. Prokurör on pidanud olulisteks tõenditeks jälitustoimingu protokollis 14.06.2018 kõned: 1) 23.12.2017 kell 10.53.36 kõne tuvastamata isiku ja Vladimir Kalojevi vahel (KoTo, kd 10, tl 187-188): V. hoiab seda asja (narkot), kui ma tahaksin narko sisse tuua, siis kelle ma peaksin ära koristama; 2) 31.01.2018 kell 05.59.02 kõne tuvastamata isiku ja Vladimir Kalojevi vahel, milles tehakse ettepanek V. Kalojevile kokku saada. Kalojev ütleb: kui te räägite, et te lasete mu naise maha. Kalojev: tulge siis ja räägime ja vaatame, mis sellest asjast välja tuleb. Kaitsja leiab, et viidatud kõnes tundmatu isik ei ütle, et V. hoiab narkot. Tundmatu isik ei nimeta Kalojevit V.. V. Kalojevil ei ole mingeid ihukaitsjaid. Prokuröri tõendid ei oma tõendile omaseid kvaliteedi parameetreid.

Kohus märgib, et prokurör ei ole selgitanud, millist süüdistuses toodud väidet või asjaolu peaksid eelmärgitud kõned 23.12.2017 ja 31.01.2018 (jälitustoimingu protokoll 14.06,2018) tõendama ja miks nad on süüdistuse seisukohalt olulised. Kohtu hinnangul eelmärgitud kõned V. Kalojevi süüd temale esitatud süüdistuses ei tõenda, kuna esitatud süüdistusest ja süüdistuskõnest ei nähtu, millist tõendamiseseme asjaolu eelmärgitud kõned peaksid tõendama.

Prokurör on süüdistuskõnes asunud seisukohale, et Andrejs Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile kokaiini toimetamine 06.11.2017 on tõendamist leidnud. Prokurör on märkinud 06.11.2017 episoodi kohta kokkuvõtvalt: 04.11.2017 käis Oleksiks XXX sõidukiga XXX ning ilmselt andis Kalojev seal talle raha. Vello Jankel ei olnud 04.11.2017 enam kokaiini, mida müüa aga samas teadis, et uus kogus on saabumas homme või ülehomme ehk kas 05.11.17 või 06.11.17, mida mainib nt enda kliendile P. P., lisades, et „ta“ ehk Vladimir Kalojev Vellole öelnud. 05.11.2017 kinnitas Vello Janke enda kliendile T. L., et kokaiin saabub homme. 06.11.2017 suhtlevad Kalojev ja Oleksiks telefoni teel ning Oleksiks saabub sõidukiga XXX Eestisse. Peale seda kutsub V. Kalojev V. Janke maale XXX, kus ilmselt toimub V. Kalojevi poolt omandatud kokaiini kaalumine ning pakendamine. Sellele viitab Vladimir Kalojevi poolt Vello Jankele öeldu: „Aa, no tule läbi, mõõda uksed ka ära.“ Peale maal XXX V. Kalojevi juures käiku võtab Vello Janke juba ise ühendust enda klientidega, kes varasemalt ainet soovisid. Prokurör on V. Kalojevi süü tõendamiseks 06.11.2017.a. episoodis viidanud järgnevatele tõenditele: Jälitustoimingu protokollist 14.08.2018 (KoTo, kd 9, tl 172) ja Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (KoTo, kd 12, tl 198) nähtub Vladimir Kalojevi kõne Andrejs Oleksiksile 04.11.2017 kell 08.55.01, millele A. Oleksiks ei vasta. 04.11.2017 kell 09.53.33 helistab Andrejs Oleksiks Vladimir Kalojevile, aga Vladimir Kalojev ei vasta (KoTo, kd 9, tl 173). 18.06.2018 koostatud vaatlusprotokollist (KoTo kd 6, tl 62-63) nähtub, et 04.11.2017 kell 13.52 ületas XXX piiripunktis suunal Läti Vabariik – Eesti Vabariik piiri sõiduk registreerimisnumbriga XXX. 04.11.2017 kell 13.53 helistab K. L. Vello Jankele (KoTo, kd 9, tl 173) ja küsib, et kas täna liigud, mille peale V. Janke vastab, et enam ei liigu. V. Janke annab teada, et liigub homme, ülehomme. 04.11.2017 toimunud varjatud jälgimisega (Jälitustoimingu protokoll 07.06.2018) on tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 8-11), et 04.11.2017.a. kella 14.15 paiku saabub XXX metallvärava taha heledat tooni sõiduk, sarnane XXX-le ning XXX juures liikumas pikemat kasvu, turskem isik. Kella 14.19 paiku väljus XXX elumajast V. Kalojev. Kella 14.33 paiku alustas sõiduk XXX ärasõitu kinnistu juurest. Siinjuures on prokurör leidnud, et Oleksiks saabus XXX, kus kohtub Kalojeviga, lepitakse kokku kokaiini kogus ja selle toomise täpne aeg. Kohus leiab, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus ja on tõendatud, et 04.11.2017.a. Andrejs Oleksiks XXX käis ja kohtus Vladimir Kalojeviga, kuid vaidlus seisneb selles, kas kohtumine toimus eesmärgil, et leppida kokku kokaiini kogus ja selle toomise aeg või toimus kohtumine muul põhjusel. Kohtu hinnangul prokuratuuri esitatud tõendid kokaiini toomises kokkuleppimist A. Oleksiksi ja V. Kalojevi vahel ei tõenda. Vladimir Kalojevi ja Andrejs Oleksiksi riimuvad ütlused tõendavad, et A. Oleksiks tõi V. Kalojevile XXX alkoholi ja sealiha. Samuti on A. Oleksiks avaldanud, et käis XXX Vladimir Kalojevilt raha võtmas, kuna V. Kalojev ei jõudnud talle kogu summat ära anda, siis tuli uuesti tulla. Vladimir Kalojev on kohtuistungil rääkinud veel ka sellest, et lisaks alkoholile ja sealihale tõi A. Oleksiks talle südamevitamiine ja Aqua kannu (KoTo, kd 23, tl 202, 204).

04.11.2017 16.28 helistab P. P. Vello Jankele ning küsib, kas täitsa vaikus ja vist jääb ka nii? Vello Janke vastab, et täna vist jääb jah, ta arvas et homme ülehomme (KoTo, kd 9, tl 175). 04.11.2017 kell 21.10 helistab number XXX numbrile XXX (Vello Janke) ja küsib, kas V. Janke saab tulla XXX, mille peale V. Janke vastab, et ta ei sõida, auto katki (KoTo, kd 9, tl 177). 05.11.2017 kell 16.08 helistab R. K. Vello Jankele ja küsib, kas Vello Janke ei sõida. Vello Janke vastab eitavalt (KoTo, kd 9, tl 180). 05.11.2017 kell 16.12 helistab T. L. Vello Jankele ja küsib, kas Vello Janke liigub ka täna. Vello Janke vastab eitavalt, selgitades, et auto katki, jutumärkides. Homsest jälle võibolla. Prokurör on leidnud, et Vello Janke annab mõista, et kokaiini pole hetkel võimalik saada. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (KoTo, kd 12, tl 198) nähtub Vladimir Kalojevi ja Andrejs Oleksiksi suhtlus telefoni teel 06.11.2017 kell 09.05.42. Vaatlusprotokollist nähtub, et 06.11.2017 kell 09.44.23 ületas Eesti Vabariigi piiri XXX piiripunktis suunal Läti Vabariik – Eesti Vabariik sõiduk XXX reg. nr XXX (KoTo, kd 6, tl 64-65). Siinjuures on prokurör leidnud, et sõiduki taguosa kõrgel, seega ei vedanud rasket lasti. Seega välistatud on alkoholi vedamine, vaid veab hoopis kokaiini. Kohus prokuröri väitega ei nõustu, et juhul, kui A. Oleksiksi juhitud sõiduki XXX reg. nr XXX taguosa oli kõrgel, siis veeti kindlasti kokaiini. Tegemist on oletusliku väitega, mis kohtuistungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud ei ole. Süüdistatavate A. Oleksiksi ja V. Kalojevi ütlustest nähtuvalt leidsid nende kohtumised aset ka siis, kui A. Oleksiksi sõiduk ei olnud raske koormaga koormatud, näiteks juhtudel, kui A. Oleksiks tuli alkoholi või liha müügist saadava raha järele või tõi ta V. Kalojevile südamevitamiine või Aqua kannu. 06.11.2017 toimunud varjatud jälgimisega (Jälitustoimingu protokoll 07.06.2018) on tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 11), et 06.11.2017 kell 10.05 Kalojevi kasutuses olev XXX rm XXX sõitis XXX linna suunast mööda XXX teed suunaga XXX küla. Kell 10.11 peatus sõiduk XXX rm XXX XXX kinnistul. Jälitustoimingu protokollist 14.06.2018 nähtub pealtkuulatud telefonivestlus Vladimir Kalojevi ja Vello Janke vahel 06.11.2017 kell 10.19 (KoTo, kd 9, tl 184) järgnevas: Vladimir Kalojev: „Kus mu aknalauad on?“ Vello Janke: „Kohe lähen hakkan tegelema asjaga.“ Vladimir Kalojev: „Aa, no tule läbi, mõõda uksed ka ära.“ Vello Janke: „Kas ma tulen kohe läbi või pärast?“ Vladimir Kalojev: „Võid kohe tulla.“ Vello Janke: „Selge, davai.“ Vaatlusprotokollist nähtub, et 06.11.2017 kell 10.45.18 ületas Eesti Vabariigi piiri XXX piiripunktis suunal Eesti Vabariik - Läti Vabariik sõiduk XXX reg. nr XXX (KoTo, kd 6, tl 65). 06.11.2017 toimunud varjatud jälgimisega (Jälitustoimingu protokoll 07.06.2018) on tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 11), et 06.11.2017 kell 12.05 Kalojevi kasutuses olev XXX rm XXX sõitis mööda XXX linna suunas. 06.11.2017 kell 12.52.27 helistab P. P. Vello Jankele ning lepitakse kokku kohtumine paari tunni pärast (KoTo, kd 9, tl 186). 06.11.2017 kell 13.40.43 helistab Vello Janke K. L. ning lepitakse kokku kohtumine (KoTo, kd 9, tl 187).

Prokurör asus seisukohale, et tõendamist on leidnud 06.11.2017.a. toimunud suhtlus Kalojevi ja Oleksiksi vahel telefoni teel ning Oleksiks saabub sõidukiga XXX Eestisse. Peale seda kutsub Kalojev Vello Janke maale XXX, kus ilmselt toimub Kalojevi poolt omandatud kokaiini kaalumine ning pakendamine. Sellele viitab Kalojevi poolt Vello Jankele öeldu: „Aa, no tule läbi, mõõda uksed ka ära.“ V. Kalojevi kaitsja viitas asjaolule, et V. Janke on teinud XXX aknalauad, uued seinad, laed, piirdeliistud (vt. V. Kalojevi ütlused KoTo, kd 23, tl 201). Sama asjaolu kinnitas ka Annely Ant kohtuistungil (KoTo, kd 23, tl 218). Prokuröri vihjed konspiratsioonile on täiesti alused. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud asjaolu, et V. Kalojev ja A. Oleksiks omavahel telefoni teel 04.11.2017 ja 06.11.2017 suhtlesid, samuti asjaolu, et A. Oleksiksi kasutuses olev sõiduk XXX reg. nr XXX viibis Eesti Vabariigi territooriumil 06.11.2017 ajavahemikus kella 09.44.23-st – kella 10.45.18-ni. Kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu, et V. Kalojevi ja A. Oleksiks on suhelnud seoses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Samas puuduvad tõendid, mis kinnitavad A. Oleksiksi poolt narkootilise aine üleandmist V. Kalojevile. Oletuslik on prokuröri väide, et A. Oleksiks vedas 06.11.2017 kokaiini, kuna sõiduki taguosa oli kõrgel, kuna A. Oleksiks ja V. Kalojev võisid kohtuda raha, südamevitamiinide või veekannu üleandmisega seonduvalt. Paljasõnaliseks jääb prokuröri väide, et pärast A. Oleksiksi Eesti lahkumist 06.11.2017, kutsus V. Kalojev Vello Janket XXX V. Kalojevi poolt omandatud kokaiini kaaluma, kuivõrd narkootilise aine omandamist ei toimunud. Prokuratuuri väide konspiratiivsusele V. Kalojevi ja V. Janke vahelises telefonikõnes 06.11.2017 kell 10.19 on oletuslik ja ei ole tugine asjas uuritud tõenditele, kuna süüdistavate V. Kalojevi, A. Andi ja V. Janke ütlustega on tõendatud V. Janke osalemine XXX toimunud remonditöödes (muuhulgas valmistas ta aknalauad, piirdeliistud). Kuigi V. Janke telefonikõnedes 04.-06.11.2017 P. P., T. L. ja K. L. ei kõnelda otsesõnu narkootikumidest, peab kohus võimalikuks, et P. P. ja K. L. ütluste pinnalt, et need kõned tulenesid narkootilise aine võimalikust ostu-müügi soovist, kuna V. Jankega telefonitsi kontakteerumine toimus enamasti narkootilise aine saamise eesmärgil. Samas ei ole need kõned kohtu hinnangul seostatavad A. Oleksiksi viibimisega Eesti Vabariigis 04.11.2017 ja 06.11.2017 ega tõenda V. Kalojevi süüd narkootilise aine omandamisel ja edasiandmisel V. Jankele. Vello Janke on kinnitanud, et narkootilise aine sai isikult, kelle viis taksoga XXX. Seega, uuritud tõendite pinnalt kohus leiab, et ei ole tõendatud asjaolu, mille kohaselt 06.11.2017 omandas Vladimir Kalojev Andrejs Oleksiksilt kokaiini ja pani selle Vello Jankele edasiandmiseks eelnevalt kokkulepitud kohta.

Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et Andrejs Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile kokaiini toimetamine on 16.12.2017 tõendamist leidnud järgnevate tõenditega:

oli mitmeid tööriistu ja puidumaterjali (fotod nr 3-5, 9-12, 41-62). Järelikult oli V. Jankel võimalik neid tööriistu ka teiste isikute (s.h V. Kalojevi) kasutusse anda, samuti puidumaterjali. Lisaks, väärib märkimist, et süüdistatava V. Kalojevi ütlustest nähtub, et Vello Janke käis XXX elamus ehitustöid tegemas - katuse renoveerimine, aknalaudade, seinte, lagede ja piirdeliistude tegemine, mis toimus ajavahemikul 2013-2017 (KoTo, kd 23, tl 200-201). Samuti on süüdistatav V. Kalojev kohtuistungil andnud ütlusi, et tema teada käis Vello Janke XXX tööga seonduvalt ning tõi talle sinna tööriistu: akutrelli, kompressori, milliseid hoiti Vello Janke kasutuses olevas töökojas asukohaga XXX ja samuti käis XXX töökojas tööriistade järel V. Kalojev ise (KoTo, kd 23, tl 211212). Vladimir Kalojevi ütlustega riimuvad süüdistatava Annely Andi ütlused, mille kohaselt on Vello Janke temale kuuluvas XXX teinud katuse eeltöid, aknalauad ja muid remonditöid. (KoTo, kd 23, tl 218). Süüdistatava V. Janke ütlused kinnitavad asjaolu, et V. Jankel olid Annely Andile kuuluva talu võtmed, kuna ta pidi sinna aknalaud tegema (KoTo, kd 3, tl 49). Seega on süüdistatavate V. Kalojevi, A. Andi ja V. Janke ütlustega tõendamist leidnud, et XXX toimusid ehitustööd, millega tegeles Vello Janke. Annely Andi ütlustel aitas V. Kalojev XXX ehitustöid korraldada (KoTo, kd 23, tl 213). Kohus leiab, et kuivõrd eeltoodud ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud XXX remonditööde tegemine, siis ei ole võimalik Vladimir Kalojevi ja Vello Janke vahelisi ehitusteemalisi telefonikõnesid käsitleda V. Kalojevi kutsete või märguandetena selle kohta, et teavitada Vello Janket XXX saabunud on narkootilisest ainest ja vajadusest seda kaaluma ja pakendama hakata. Seega ei ole alust nende omavahelisi telefonikõnesid käsitleda konspiratiivkõnedena, mida väidetavalt tehti narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise huvides. Seega, uuritud tõendite pinnalt kohus leiab, et ei ole tõendatud asjaolu, mille kohaselt 06.12.2017 omandas Vladimir Kalojev Andrejs Oleksiksilt kokaiini ja pani selle Vello Jankele edasiandmiseks eelnevalt kokkulepitud kohta.

Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et Andrejs Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile kokaiini toimetamine on 21.01.2018 tõendamist leidnud järgnevate tõenditega:

103). Ekspertiisiakt nr XXX 21.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 109-122) leidis tuvastamist, et läbiotsimisel leitud töökindalt saadud proovist tähisega 9.1.2.1 (pakend 12N, proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid ning need DNA-profiilid on kokkulangevad Vello Janke DNA-profiiliga, kuid mitte Vladimir Kalojevi, Annely Anti ja Andrejs Oleksiksi DNA-profiilidega (kd 6, tl 113). Ka eelmärgitud tõendid kinnitavad, et Vello Janke ja V. Kalojevi ütlusi, et V. Kalojevil puudus seos antud episoodis leitud narkootilise ainega. Vladimir Kalojevi süüdistuses heidetakse süüdistatavale V. Kalojevile ette, et ta organiseeris kokaiini omandamise Andrejs Oleksiksilt ning korraldas konspiratiivmeetmete kasutamise s.h olid Andrejs Oleksiksil ja Vladimir Kalojevil omavaheliseks suhtluseks kõnekaartide telefoninumbrid, mida teatud aja järel vahetati (eelmärgitud konspiratiivsust kajastub ka Andrejs Oleksiksi süüdistuses). Kaitsja küsimusele V. Kalojevi süüdistuses viidatud konspiratiivsete suhte kohta A. Oleksiksiga ja vastamata kõnede kohta, vastas Vladimir Kalojev, et ta usub, et toll kuulab pealt kõnesid ja kui sa müüd salaalkoholi ja annad edasi salasuitsu, siis toll ikka passib peale. V. Kalojevi ütluste kohaselt oli see konspiratiivsus seotud alkoholi ja sealihaga (KoTo, kd 23, tl 199). Vladimir Kalojevi kaitsja on viidanud asjaolule, et prokurör ei osunda, millised teised faktilised asjaolud, peale nn „vastamata kõne tegemise“ on seotud konspiratsiooniga, milline on väidetav märkide või tähenduste süsteem, mille kohta saab teha järeldusi, mis moodustab asjakohase mustri ja mis on selgelt äratuntav. Kohus leiab, et kriminaalasja arutamisel on 23.02.2018 läbiotsimisprotokolliga tõendamist leidnud, et Andrejs Oleksiksi kasutuses olnud sõidukist XXX registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel leiti Smart kõnekaardi pakend, milles sim kaart numbrile XXX ning kollane märkmelipik, kuhu oli käsikirjaliselt kirjutatud telefoninumber XXX (KoTo, kd 6, tl 2) ja sellele numbrile vastav kõnekaart leiti Vladimir Kalojevi elukoha XXX läbiotsimisel 08.02.2018 SMART kõnekaardikomplektis (KoTo, kd 3, tl 211). Asitõendi vaatlusprotokoll 07.052018 (KoTo, kd 4, tl 99-102) tõendab, et Vladimir Kalojevi elukohas leitud kõnekaardikomplekti kilepakendil oli kollane märkmelipik käsitsi kirjutatud telefoninumbriga XXX ning viimatimärgitud numbrile vastav kõnekaart leiti A. Oleksiksi sõidukist. Eelmärgitu kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et V. Kalojev ja A. Oleksiks on vahetanud telefoninumbreid ja loonud võimaluse omavaheliseks suhtluseks kasutades sim-kaarte. A. Oleksiksi ütluste kohaselt on tal suheldes Kalojeviga olnud konspiratsiooni, kuid põhjendas seda üksnes viinaäriga, sest viin oli aktsiisita (KoTo, kd 23, tl 190191). Tal oli kaks telefoni ja kaks sim-kaarti. Ta on helistanud V. Kalojevile, selleks, et teada anda, kui võis hiljaks jääda. V. Kalojevi ja V. Oleksiksi omavahelist telefonilist suhtlust tõendavad lisaks A. Oleksiksilt kinnipidamisel ära võetud telefonide vaatlusprotokollid (KoTo kd 5, tl 178-212), kuna A. Oleksiksi telefoni salvestatud kontaktide hulgas on V. Kalojevi telefoninumber XXX. XXX läbiotsimisel leitud lauaarvuti vaatlusega uuritud kõneeristusest nähtub tel nr XXX (V. Kalojev) kõne 16.01.2018 numbrile XXX (KoTo, kd 5, tl 47-59), kõne kestus 00:00:11. Kohus leiab, et süüdistuses etteheidetav konspiratiivsuses seonduvalt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ei ole tõendamist leidnud. Esineb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus, et V. Kalojevi ja A. Oleksiksi vaheline konspiratiivsus (m.h vastamata kõned ja kõnekaartide telefoninumbrite omamine) tulenes sellest, et Vladimir Kalojevi ja Andrejs Oleksiksi tegelesid käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja tubakatoodete müügiga. Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt vastamata kõnedega seonduv konspiratiivsus tulenes kauplemisest salaalkoholi, salasuitsude ja sealihaga (KoTo, kd 23, tl 199). Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt ei ole ta Andrejs Oleksiksiga narkootilistest ainetest rääkinud. V. Kalojevi ütlustega konspiratiivsusest riimuvad A. Oleksiksi ütlused (KoTo, kd 23, tl 190-191). Vladimir Kalojev ja Andrejs Oleksiks on oma ütlustes

kinnitanud, et nende telefonivestlused olid seotud alkoholi ja sealiha toimetamisega Lätist Eestisse XXX territooriumile. Kuid mõlemad süüdistatavad eitavad konspiratiivsust selleks, et narkootilist aine omandada ja edasitoimetada. Täiendavate tõendite puudumise tõttu ei ole võimalik kohtul süüdistatavate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada ning seostada Andrejs Oleksiksil ja Vladimir Kalojevil kõnekaartide omamist vastamata jäänud kõnesid narkootiliste aine ebaseadusliku käitlemise süüdistusega. Vladimir Kalojevile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi s.o narkootilise aine käitlemises suures koguses, grupis ja korduvalt – selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.02.2018 kuni 08.02.2018 omandas Andrejs Oleksiksilt edasiandmise eesmärgil korduvalt ja suures koguses kokaiini vähemalt 673,58 grammi, mida käitlesid koos Vello Jankega ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult ja korduvalt XXX maakonnas. Süüdistuskõnes Vladimir Kalojevit puudutavas süüdistuse osas märgitakse, et millises koguses kokaiini ebaseaduslik käitlemine grupis on tõendatud, seda käsitleb prokurör seoses Vello Janke süüdistusega (KoTo, kd 24, tl 122). Seejärel käsitledes süüdistuskõnes Vello Janke süüdistust asus prokurör seisukohale, et tõendatud on 621,58 grammi kokaiini ebaseaduslik käitlemine Vello Janke ja Vladimir Kalojevi ning Andrejs Oleksiksi poolt. Süüdistuse maht vähenes 52 grammi kokaiini võrra (KoTo, kd 24, tl 128). Arvestuslikult on kokaiini kogus 621,58 grammi saadud sellisel viisil, et Vello Janke poolt erinevatele isikutele (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.) edasi antud (müüdud) kokaiini kogusele 575,5 grammi on liidetud kokaiinhüdrokloriidi kogused, millised leiti Vello Janke valdusest tema kinnipidamisel ja 08.02.2018 XXX läbiotsimise käigus – 41,58 grammi ning leiti läbiotsimise käigus 09.02.2018 XXX – 4,50 grammi. Prokuratuur on viidanud süüdistuskõnes Vladimir Kalojevi süüdistust puudutavas osas süüstavate tõenditena ka ekspertiisiaktile nr XXX 16.04.2018.a. (Oleksiksilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud aine, sisaldab 0,36 grammi kokaiini) ja ekspertiisiaktile nr XXX 24.04.2018.a. (kokaiin pärineb samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Kohus märgib seoses eeltooduga järgmist. Andrejs Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamisel 23.02.2018 (KoTo, kd 5, tl 175-173) leiti tema juurest valget värvi kristalset pulbrilist ainet ja narkootilise aine ekspertiisi tulemusena (ekspertiisiaktile nr XXX 16.04.2018.a. KoTo, kd 6, tl 188-189) selgus, et valged ainetükid massiga 0,89 grammi (millised leiti Andrejs Oleksiksi juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel) sisaldavad 45% kokaiinhüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus ainetükkides 0,36 g kokaiini. Narkootilise aine ekspertiisil (KoTo, kd 6, tl 185-186) on võrreldud valget kokaiini sisaldavaid ainetükke, milline leiti Andrejs Oleksiksi juhitud sõidukist XXX registreerimismärgiga XXX, kokaiini sisaldavate ainepulbritega, millised on ära võetud XXX linnas läbiotsimisel ja Vello Janke poolt väljaantuna (pakendites 1Metalli, 13Metalli, 14Metalli), ning samuti kokaiini sisaldava ainepulbriga, milline leiti läbiotsimisel XXX (pakend 12N). Eksperdiarvamusest nähtub, et Andrejs Oleksiksi juhitud autost leitud valged ainetükid (pakend nr ET0057116) ning XXX läbiotsimisel Vello Janke välja antud valged pulbrid (pakendites 1Metalli, 14Metalli) ning XXX läbiotsimisel leitud valge pulber (pakendis 12N) on sarnased kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest, st need pärinevad tõenäoliselt samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Samuti nähtub ekspertiisiaktist nr XXX, et pakendis nr XXX olevad valged ainetükid ja ekspertiisiks XXX esitatud pakendis nr XXX olev valge pulber on tõenäoliselt erineva päritoluga. Seega ekspertiisiaktist nr XXX 24.04.2018 nähtub, et osa Vello Janke valdusest leitud

narkootilisest ainest s.o kokaiin, milline leiti XXX läbiotsimisel ja pakendati pakendisse 13Metalli (kd 5, tl 88,106-107) ja mis sisaldas 1,05 grammi kokaiini (kd 6, tl 103) ja mida võrreldi Andrejs Oleksiksi juhitud autost leitud nakootilise ainega - kokaiin 0,36 grammi on erineva päritoluga. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta ja ei ole teada, missuguse protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisaldusega kokaiini koguses 575,5 grammi Vello Janke müüs süüdistuses nimetatud isikutele (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.), kuid ei ole ka välistatud, et see narkootiline aine – kokaiin võis olla protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest olla samane pakendisse 13Metalli pakendatud kokaiiniga, mida ei ole võimalik seostada Andrejs Oleksiksi valdusest ja XXX leitud kokaiiniga. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlust kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seega, on tekkinud kahtlus, et kokaiini koguses 575,5 grammi, mille Vello Janke edastas tema süüdistuses nimetatud isikutele (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.), ei ole võimalik aine protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest seostada kokaiiniga, millist leiti XXX läbiotsimisel ja Andrejs Oleksiksi kinnipidamisel. Eelmärgitu tähendab aga seda, et Vello Janke poolt eelpool loetletud isikutele edasi antud (müüdud) kokaiinikogused – kokku 575,5 grammi tuleks kriminaalasjas tekkinud ja kõrvaldamata kahtluse tõttu Vladimir Kalojevi süüdistusest välja jätta, kuna V. Kalojevit süüdistatakse kokku 621,58 grammi kokaiini omandamises A. Oleksiksilt ja selle edasiandmises kaasosalisele Vello Jankele, ühise ja kooskõlastatud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemise tegevuses koos V. Jankega. Mis puudutab nn. esimest tüüpi kokaiini ebaseaduslikku käitlemist s.o kokaiini puhul, millist reaalselt leiti nii Vello Janke valdusest (kokku 41,58 grammi kokaiinhüdrokloriidi) ja XXX (4,50 grammi kokaiinhüdrokloriidi) s.o kokku 46,08 grammi kokaiinhüdrokloriidi, siis kohus eelnevalt käsitledes Vladimir Kalojevi 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018 kokaiini ebaseadusliku omandamise episoode ja asus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud Vladimir Kalojevi süü kokaiini omandamises Andrejs Oleksiksilt süüdistuses märgitud ajavahemikel ja kohas ning omandatud kokaiini Vello Jankele edasiandmises. Kohus leiab Vladimir Kalojev tuleb antud episoodis s.o süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

- olev kollane pulber massiga 2,63 g suuremas soonsulguriga kilekotis sisaldab 30% metamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,59 g metamfetamiini; - olev kollane pulber massiga kokku 3,87 g kolmes väiksemas soonsulguriga kilekotis sisaldab 31% metaamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,90 g metamfetamiini (KoTo, kd 6, tl 100-103). Seega eelviidatud läbiotsimisprotokolli ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et XXX leiti kokku 6,5 grammi tarvitamisvalmis metamfetamiini, mis sisaldab 30-31% metamfetamiinsulfaati, milles on kokku 1,49 grammi metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st 3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (RKKK nr 1-17-8179, p 12). Kohtuistungil antud ütluste kohaselt süüdistatav Vladimir Kalojev ei tea midagi amfetamiini leidmisest XXX lillepotist. Samuti ei ole ta lillepotti pannud mälukaarti. Mälukaardi, millel olid isiklikud asjad, pani ta magamistoas riiuli peale kausi sisse. Samuti kinnitas V. Kalojev, et ta ei ole Annely Andiga narkootilistest ainetest üldse rääkinud (KoTo, kd 23, tl 197-212). Süüdistatav Vello Janke on oma ütlustes kirjeldanud, et tema hoidis talvisel ajal XXX kokaiini nii kuuris kui ka lillepotis. DNA ekspertiisiaktis nr XXX (KoTo, kd 6 tl 109-122) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud pruun paberkott märkega „lillepott“, milles 4 pakendit DNA proovidega (Pakend nr 8N, milles esitati karbid 8.1.1.-8.4.1.) Eksperdiarvamuse kohaselt proovidest tähisega

Janke on kirjeldanud, et lillepott, kus tema kokaiini hoidis, asus XXX köögist järgneva ruumi – elutoa aknalaual. Läbiotsimisprotokolli kohaselt lillepott, kust leiti pulbriline aine (metamfetamiin), asus aga mitte elutoas, vaid elutoale järgnevas s.o tagumises toas e. magamistoas ning mitte aknalaual, vaid voodi kõrval põrandal (KoTo kd 4, tl 128-131, Fotod nr 45-52). Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et ka DNA eksperdiarvamusega on leidnud tõendamist, et Vello Janke DNAprofiilid ei ole seostatavad lillepotist leitud soonsulguriga kilekottidel leiduva bioloogilise materjaliga (KoTo, kd 6 tl 103). Eeltoodud tõendite pinnalt teeb kohus järelduse, et Vello Janke ei pannud metamfetamiini XXX oleva elumaja magamistoas asuvasse lillepotti mulla sisse. Annely Ant on kohtuistungil rääkinud (KoTo, kd 23, tl 212-224), et nad Vladimir Kalojeviga XXX olnud XXX, XXX, XXX. V. Kalojev abistas teda paljudes asjades tema elus ja maakodus. Aitas XXX ehitustöid teha. Vladimir Kalojev oli XXX ja XXX. Annely Anti kinnitusel oli ligipääs XXX ainult temal ja Vladimir Kalojevil. Vastates prokuröri küsimusele, ei osanud A. Ant selgitada asjaolu, et XXX läbiotsimisel leiti lillepoti mulla seest minigrip kilekotid pulbrilise ainega ja eitas enda seotust sellega. A. Ant kinnitas, et XXX oli tal minigrip kotte, kui ta läks ehete või kruvidega. Ning ta võis minigrip kotte panna prügikasti, tuppa laua peale, riiulile. Annely Ant eitas asjaolu, et Vladimir Kalojev on talle millalgi ja kusagil näidanud mingit minigripkotti mingisuguse ainega. Seoses vastuoluga ristküsitluses antud ütlustega on kohtuistungil avaldatud KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 289 lg 1 alusel Annely Andi kahtlustatavana antud ütlused (KrTo kd 2, tl 129): „2017 aasta juunikuus tuli minu juurde XXX V.. V. käes oli minigrip kilekott, milles oli jahutaoline hele aine. V. näitas mulle minigripkoti ja küsis minult, et kas ma tahan amfetamiini.“ Annely Anti selgituste kohaselt ei olnud ta 16.03.2018 adekvaatne ütlusi andma, kuna tarvitas sel korral rahusteid Xanaxit. Ning ta andis valeütlusi, rääkides V. peale, sest ta ainult V. oli XXX ja XXX. Kohus märgib, tulenevalt kohtupraktikast, et ole tõendina kasutatavad tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused, mis on avaldatud KrMS §-de 289 lg 1 ja § 293 lg 1 järgi, välja arvatud KrMS § 2891 lg-s 2 sätestatud juhul (RKKK 3-1-1-101-15 p 30). Vastuolu tõttu kohtueelses menetluses samas asjaolu kohta antud ütlustega ei saa arvestada ka A. Andi poolt kohtuistungil antud ütlusi, et Vladimir Kalojev ei ole talle minigripkotti pulbrilise ainega näidanud. Annely Ant on rääkinud, et tema teada olid ainult temal ja Vladimir Kalojevil XXX ligipääs ja A. Andile teadaolevalt puudusid Vello Jankel XXX võtmed. Samuti on Anneli Ant kohtuistungil rääkinud, et mälukaardil, mis leiti läbiotsimisel XXX, magamistoast, on tema ja Vladimir Kalojevi XXX ja sellest mälukaardist teadsid üksnes tema ja Vladimir Kalojev. Annely Andi kinnitusel ei ole tema seda mälukaarti lillepotti pannud, samuti ei ole ta näinud, et keegi teine oleks selle mälukaardi lillepotti pannud. Seoses vastuoluga ristküsitluses antud ütlustega on kohtuistungil avaldatud KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 289 lg 1 alusel Annely Andi kahtlustatavana 16.02.2018 antud ütlused (KrTo kd 2, tl 129): „Ma nägin, kui V. pani selle mälukaardi lillepotti.“ Annely Andi selgituste kohaselt on ütlustes tekkinud vastuolu puhul tegemist keelevääratusega, et tegelikult ta eeldas, kuid ei näinud, kui V. pani mälukaardi lillepotti. Kohtu hinnangul ei ole A. Ant suutnud veenvalt põhjendada ütluste muutmist, seega ei ole A. Andi ütlused selles, et ta ei ole näinud, kui Vladimir Kalojev pani mälukaardi lillepotti usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on läbiotsimisprotokolliga usaldusväärselt tõendamist leidnud, et XXX asuva elumaja magamistoas voodi kõrval maasoleva lillepoti mulla sisse olid saranasel viisil peidetud minigrip kilekotid amfetamiiniga ning minigrip kilekott Samsung micro SD mälukaardiga. Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et Vello Janke võis narkootilise aine –

metamfetamiini panna XXX oleva elumaja magamistoas asuvasse lillepotti mulla sisse. Samas ei ole Vello Janke rääkinud mälukaardi peitmisest samasse lillepotti mulla sisse. Annely Anti ütlustest nähtub, et mälukaardiga, millel oli tema ja Vladimir Kalojevi ühised pildid, tegeles V. Kalojev, kes võttis selle telefonist välja (KoTo, kd 23, tl 225). Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et tema ei ole mälukaardit lillepotti pannud, puuduvad kohtu hinnangul muud tõendid tema ütluste kahtluse alla seadmiseks. DNA ekspertiisiaktis nr XXX (KoTo, kd 6 tl 109-122) sisalduva eksperdiarvamuse ja eksperdi A. S. ütlustega (KoTo, kd 23, tl 171-179) on tõendatud, et lillepotist leitud pulbrilise aine päritolu on seotud enam kui ühelt isikult saadud DNA proovidega (Pakend nr 8N, milles esitati karbid 8.1.1.8.4.1.) Eksperdiarvamuse kohaselt proovidest tähisega 8.1.1. (pakend nr 8N, karp nr 8.1.1., proov XXX) ja 8.2.1. (pakend nr 8N, karp nr 8.2.1., proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Vladimir Kalojevilt ja Annely Antilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ekspertiisiakti on kohtuistungil selgitanud ekspert A. S. (KoTo, kd 23, tl 177-179), kelle ütluste kohaselt, kui lähtuda eksperdiarvamusest nii proovide XXX kui ka XXX osas, siis ekspert on öelnud, et ei saa kindlalt välistada nii Vladimir Kalojevilt kui Annely Andilt pärinevat bioloogilise materjali sisaldumist. Nende kahe isiku kohta on ta läbi viinud tõepärasussuhte arvutuse. Samuti on ekspert A. S. selgitanud ekspertiisiakti nr XXX, 21.05.2018 kohaselt proovide võtmist. Tema ütlustest nähtub, et kahelt soonkinnisega kilekottidelt, milles oli aine, on proovid võtnud ekspert M.-A. P.. Eelnevalt tampoonidele võetud DNA proovid, mis on proovid erineva tähisega, on proovi analüüsiks ettevalmistanud samuti ekspert M.-A. P.. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud isik, kes on XXX lillepoti mulla sisse pannud minigrip kilekotid pulbrilise narkootilise ainega (metamfetamiin), milline leiti XXX läbiotsimisel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eelmärgitud aine panemist lillepotti seostada ka mälukaardi leidmisega samast kohast, kuna ei ole usaldusväärselt tuvastamist leidnud isik, kes mälukaardi lillepotti pani. Kohtu hinnangul on käesolevalt tekkinud kahtlus konkreetses isikus, keda seostada ülalviidatud narkootilise aine – metamfetamiini ebaseadusliku käitlemisega. Annely Andi, Vladimir Kalojevi ja Vello Janke ütlustest nähtub, et juurdepääs XXX oli kõigil eelpool nimetatud isikutel. Samuti on V. Kalojev viidanud ka talu varuvõtme olemasolule. Mis puudutab DNA-ekspertiisi uurimistulemusi ja eksperdiarvamust, siis eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada Vladimir Kalojevi ja Annely Andi bioloogilise materjali sisaldumist narkootilise aine pakenditelt võetud proovidest. Süüdistus 6,5 grammi metamfetamiini ebaseaduslikus käitlemises on esitatud üksnes Vladimir Kalojevile, kuigi narkootilise aine panekuks lillepotti olid samasugused võimalused ka Annely Andil, kellele süüdistust metamfetamiini ebaseaduslikus käitlemises esitatud ei ole. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Lisaks on oluline märkida veel ka seda, et narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Et käideldud aine tekitas narkojoovet ja et sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, peab Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-95-16 p 25 selgituste kohaselt tõendama prokuratuur. Antud juhul ei ole prokuratuur kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kas XXX leitud metamfetamiin tekitas joovet ja milline kogus XXX leitud metamfetamiini tekitab joovet vähemalt kümnele isikule.

Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, et kriminaalmenetluses tekkinud kahtlusi ei ole kõrvaldatud ning ei ole ka tõendatud kas leitud aine tekitab narkojoovet ja milline kogus leitud narkootilise aine puhul tekitab joovet vähemalt kümnele isikule, leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb temale esitatud süüdistuses 6,5 grammi metamfetamiini ebaseaduslikus käitlemises tõendamatuse tõttu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks mõista.

ei ole kokaiini kellelegi Eestis andnud ega müünud. Eestis käis ta oma XXX kuluva sõidukiga XXX ja XXX kuuluva sõidukiga XXX. Eestis käis ta seoses sellega, et tõi Vladimir Kalojevile alkoholi ja sealiha toomist ning samuti käis V. Kalojevilt raha võtmas. Juhtus nii, et V. Kalojev ei jõudnud talle kogu summat ära anda, siis tuli uuesti tulla. Vladimir Kalojevi ütlustel on Andrejs Oleksiks käinud tema juures ja on toonud talle liha ning maksumärgiga ja ilma maksumärgita viina, südamevitamiine ja Aqua kannu. Andrejs Oleksiksi kinnipidamisel 23.02.2018 leiti tema valdusest mobiiltelefonid Huawei (IMEI kood XXX ja XXX) ning Samsung (IMEI kood XXX), mille vaatlusel tuvastati suhtlus Vladimir Kalojeviga (KoTo, kd 5, tl 171-212) – telefoni on salvestatud Vladimir Kalojevi kasutuses olnud telefoninumber XXX ja kõnelogist nähtub A. Oleksiksi poolt ühenduse võtmine V. Kalojeviga. Vaatlusprotokollidega 25.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 48-65, 68-69, 72-73), 18.06.2018 (KoTo, kd 6, tl 66-67), 21.01.2018 (KoTo, kd 6, tl 74-75), 23.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 76-77), 24.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 70-71), millega on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastuse andmekogu“ (ANTS) on tõendatud, et A. Oleksiksi kasutuses olnud sõidukite XXX reg. numbriga XXX ja XXX reg. numbriga XXX Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise piiri ületused on toimunud järgnevalt: sõiduk XXX 01.08.2017, 17.08.2017, 04.09.2017, 04.10.2017, 05.10.2017; sõiduk XXX 25.10.2017, 04.11.2017; sõiduk XXX 06.11.2017; sõiduk XXX 01.12.2017; sõiduk XXX 06.12.2017, 13.12.2017, 28.12.2017, 21.01.2018, 31.01.2018. Süüdistuse kohaselt ajavahemikus 2015 suvest kuni 2018.a. jaanuari lõpuni s.h 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017 ja 21.01.2018 tõi A. Oleksiks V. Kalojevile kokaiini. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga 23.02.2018 (KoTo, kd 5, tl 171-173) on tõendatud, et Andrejs Oleksiks on kahtlustatavana kinni peetud 23. veebruaril 2018.a. kell 11:15, XXX linnas, XXX bussipeatuses ja viidatud protokolli p-s 6 nähtub, et Andrejs Oleksisksi kahtlustatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omandas Läti Vabariigist seni tuvastamata asjaoludel suures koguses narkootilist ainet kokaiini s.o vähemalt 1,18 grammi kokaiini ja 7 tabletti ecstasyt, mille toimetas Eesti Vabariiki, kus 23.02.2018 kell 11:15 toimunud kinnipidamisel Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt sõiduautost XXX registreerimismärgiga XXX leiti ja ära võeti. Läbivaatuse aktiga (KoTo, kd 6, tl 176-176p) on tõendatud, et peatati kontrollimiseks Andrejs Oleksiksi juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ning sõiduki salongis leiti musta värvi, pikliku kujuga dokumentide tasku/rahakott, mille lukuga suletavas peenraha sahtlis asuvad visiitkaardid ja nende hulgas kaks väikest miniprip plastikaatkotti, milles üks sisaldab valget värvi kristalset pulbrilist ainet. Sõidukijuhi Andrejs Oleksiksi sõnade kohaselt on tegemist kokaiiniga. Teine minigrip plastikaatkott sisaldab 7 kollakat värvi tabletti. Asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 6, tl 177-178) on vaadeldud eelmärgitud pulbrilist ainet kaaluga 1,18 grammi ja 7 tabletti, mis on pakendatud läbipaistvasse plastikaatkotti ja tõkendatud plommiga nr XXX, pakendit ei avatud. Narkootilise aine ekspertiisi tulemusel ekspertiisiaktis nr XXX 16.04.2018 (KoTo, kd 6, tl 188-189) on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt valged ainetükid massiga 0,89 grammi (millised leiti Andrejs Oleksiksi juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX läbiotsimisel) sisaldavad 45% kokaiin hüdrokloriidi, kokaiinhüdrokloriid sisaldab 89,3% kokaiini, seega sisaldus ainetükkides 0,36 grammi kokaiini. Sõidukist leitud kollakad tabletid narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tablettidest leiti tadalafiili, mis on ravimi VIAGRA toimeaine sildenafiili analoog.

Narkootilise aine ekspertiisil (Ekspertiisiakt nr XXX 24.04.2018; KoTo, kd 6, tl 185-186) on võrreldud valget kokaiini sisaldavaid ainetükke (pakendis nr XXX), milline leiti Andrejs Oleksiksi juhitud sõidukist XXX registreerimismärgiga XXX, kokaiini sisaldavate ainepulbritega, millised on ära võetud XXX linnas läbiotsimisel ja Vello Janke poolt väljaantuna (pakendites 1Metalli, 13Metalli, 14Metalli), ning samuti kokaiini sisaldava ainepulbriga, milline leiti läbiotsimisel XXX (pakend 12N). Eksperdiarvamusest nähtub, et Andrejs Oleksiksi juhitud autost leitud valged ainetükid (pakend nr ET0057116) ning XXX läbiotsimisel Vello Janke välja antud valged pulbrid (pakendites 1Metalli, 14Metalli) ning XXX läbiotsimisel leitud valge pulber (pakendis 12N) on sarnased kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest, st need pärinevad tõenäoliselt samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Samuti nähtub ekspertiisiaktist nr XXX, et pakendis nr ET0057116 olevad valged ainetükid ja ekspertiisiks XXX esitatud pakendis nr 13Metalli olev valge pulber on tõenäoliselt erineva päritoluga. Seega ekspertiisiaktist nr XXX 24.04.2018 nähtub, et osa Vello Janke valdusest leitud narkootilisest ainest s.o kokaiin, milline leiti XXX läbiotsimisel ja pakendati pakendisse 13Metalli (kd 5, tl 88,106-107) ja mis sisaldas 1,05 grammi kokaiini (kd 6, tl 103) ja mida võrreldi Andrejs Oleksiksi juhitud autost leitud nakootilise ainega - kokaiin 0,36 grammi on erineva päritoluga. A. Oleksiksi kaitsja väitel on ekspertiisiakt nr XXX 24.04.2018 kohtukõlbmatu tõend, kuna puuduvad selgitused, kuidas ekspert ekspertiisiaktis esitatud arvamusele on jõudnud. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 1-15-10967 p 20 selgitanud, et ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Kui ekspertiisiakt ei vasta nendele nõuetele, muutub selles esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2017.a. määrus asjas nr 3-1-1-105-16, p-d 34-35.) Kohus märgib, et nõuded, millele ekspertiisiakt kriminaalmenetluses peab vastama, on sätestatud KrMS § 107. Selle esimeses lõikes antakse loetelu andmetest, mis märgitakse ekspertiisiakti sissejuhatuses. Kolmas lõige sätestab, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Käesolevalt ekspertiisiakti nr XXX 24.04.2018 sissejuhatus sisaldab kõiki KrMS § 107 lg-s 1 loetletud andmeid. Samuti sisaldab ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p 1 kohaselt eksperdiuuringute kirjeldust s.h milliseid aineid ekspertiisiks esitati ja millisel viisil kokaiini sisaldavaid ainetükke ja pulbreid uuriti ning millisest metoodikast lähtuti. Muuhulgas on märgitud, et ekspertiisiks esitatud kokaiini sisaldavate ainetükkide 1 ja pulbrite 2-5 sarnasuse kindlakstegemiseks uuriti nendes olevaid lisandeid gaasikromatograafilis-massispektromeetriliselt, kasutades ainetükkide ja pulbrite derivatiseerimist N-metüültrimetüülsilüültrifluoroatsetamiidiga (MSTFA), lähtudes kirjanduses (Forensic Science International 207 (2011) lk 27-34) toodud metoodikast. KrMS § 107 lg 3 p 2 kohaselt on ekspertiisiaktis esitatud uurimistulemuste hindamise andmed ja ekspertiisiaktiarvamuse põhjendus. Uurimistulemusena on märgitud, et: - võrreldavate ainetükkide 1 ja pulbrite 2, 4 ja 5 kromatogrammid näitavad kolme kokaiinile iseloomuliku alkaloidi sisaldumist sarnastes proportsioonides; - ainetükid 1 sisaldavad pulbritega 2,4, ja 5 sarnasel hulgal laktoosi ja mõnevõrra suuremal hulgal kreatiini; - pulber 3 erineb eeltoodutest sisaldades erineval hulgal kokaiinile

iseloomulikke alkaloide ning pulbri lahjendamiseks kasutatud kreatiini ja laktoosi. Ekspertiisiarvamuse põhjendusena on ekspertiisiaktis märgitud, et kokkuvõtvalt uurimistulemustest järeldub, et: - ainetükid 1 on pulbritega 2, 4 ja 5 sarnased kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest, seega pärinevad need tõenäoliselt samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud: - ainetükid 1 ja pulber 3 on tõenäoliselt erineva päritoluga. Ekspertiisiakti lõpposas on esitatud eksperdiarvamus, mis tugineb ekspertiisi raames läbiviidud uurigutele ja on vastavuses eksperdiarvamuse põhjendusega. Ekspertiisiakti XXX 24.04.2018 sisu selgitamiseks on kohus A. Oleksiksi kaitsja taotlusel KrMS § 292 korras üle kuulanud eksperdi Õ.-L. T. (EKEI keemia osakonna narkootiliste ainete kohtuekspert) kohtuistungil (KoTo, kd 22, tl 68-75). Eksperdi ütlustest nähtub, et gaasikromatograafilis-massispektromeetrilist meetodit on ta ekspertiiside teostamisel kasutanud kokaiinile iseloomulike alkaloidide määramiseks aastast 2014. Ekspertiisiaktis on partii all silmas peetud üht kogust, mis on ühel korral valmistatud. Kokaiin, mis on ühes portsus valmistatud, saab selle valmistamise protsessi jooksul kaasa iseloomuliku käekirja, mis säilib kuni tema lõpptarbimiseni. Kui sinna on lisatud lahjendeid, suhkruid, võib-olla ravimeid, et lahjendada kogust, siis kokaiini sisaldusprotsent selles aines küll väheneb, aga kokaiinile iseloomulikud tunnusjooned, mis olid tervel partiil, need säilivad. Kuna tõenäoliselt esialgne kogus on jaotatud väiksemateks kogusteks, siis nendel kogustel, mida ekspert võrdles, on ühesugune käekiri, ühesugused tunnused, ühesugused kokaiinile iseloomulikud alkaloidid. Alkaloid on keemiline element, mis sisaldub kokapõõsa lehtedes. Antud metoodikas, mis on viidatud kirjandusallikast toodud, on teaduspõhiselt uuritud kaheksat erinevat alkaloidi. Uurimistulemustena sai ekspert tuvastada kolme erineva alkaloidi sisaldust pulbrites või objektides 1, 2, 4, ja 5. Objektis 3 oli veel üks lisaks ehk neli alkaloidi. Nelja uuritud pulbri puhul oli võimalik tuvastada kolme kokaiinile iseloomulikku alkaloidi ja nad olid nendes objektides sarnastes proportsioonides. Lisaks sisaldasid need pulbrid laktoosi sarnastes proportsioonides. Üks objekt sisaldas ühte kokaiinile iseloomulikku alkaloidi rohkem ning temas sisalduv laktoosi ehk suhkru kogus oli kordades väiksem. Kohtu hinnangul eksperdi kohtuistungil antud ütlused kooskõlas ekspertiisiaktis nr XXX 24.04.2018 sisalduva eksperdiuuringute kirjelduse, tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduste ning eksperdiarvamusega. Lähtudes ekspertiisiakti sisust ja eksperdi ütlustest leiab kohus, et ekspertiisiakt nr XXX 24.04.2018 on KrMS § 107 sätetele vastav ja usaldusväärne, seega kohtukõlblik tõend. Puudub alus nimetatud tõendi väljajätmiseks tõendikogumist. Süüdistuses ning süüdistuskõnes on prokuratuur asunud seisukohale, et narkootiline aine - kokaiin koguses 673,58 grammi liikus Andrejs Oleksiksi valdusest Vladimir Kalojevi valdusesse ja viimane tegi selle kättesaadavaks Vello Jankele, kes müüs selle edasi erinevatele isikutele. Süüdistuskõnes on prokurör leidnud, et süüdistuse maht vähenes 52 grammi kokaiini võrra ning on tõendatud kokaiini 621,58 grammi ebaseaduslik käitlemine Vello Janke ja Vladimir Kalojevi ning ka Andrejs Oleksiksi poolt (KoTo, kd 24, tl 128), sellest 575,5 grammi kokaiini müüs Vello Janke edasi erinevatele isikutele XXX maakonnas (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.) ning 41,58 grammi kokaiinhüdrokloriidi leiti Vello Janke juurest tema kinnipidamisel ja XXX läbiotsimisel ja 4,50 grammi kokaiinhüdrokloriidi XXX läbiotsimisel. Narkootilise aine ekspertiisiga (Ekspertiisiakt nr XXX 24.04.2018; KoTo, kd 6, tl 185-186) on tõendamist leidnud, et Vello Janke valduses oli kahesugust narkootilist ainet - kokaiini, s.o esiteks kokaiini, mida oli võimalik kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest seostada kokaiiniga, millist leiti XXX läbiotsimisel ja millist leiti Andrejs Oleksiksi kinnipidamisel, ning teiseks kokaiini, mida kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest ei

olnud võimalik seostada kokaiiniga, millist leiti XXX läbiotsimisel ja Andrejs Oleksiksi kinnipidamisel. Missuguse protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisaldusega kokaiini Vello Janke müüs edasi süüdistuses nimetatud isikutele (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V. s.o kokku 575,5 grammi) ei ole teada. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlust kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seega, on tekkinud kahtlus, et Vello Janke edastas süüdistuses nimetatud isikutele (s.h R. K., I. B, T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.) kokaiini koguses 575,5 grammi, mida aine protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest ei ole võimalik seostada kokaiiniga, millist leiti XXX läbiotsimisel ja Andrejs Oleksiksi kinnipidamisel. Eelmärgitu tähendab aga seda, et Vello Janke poolt eelpool loetletud isikutele edasi müüdud (edasi antud) kokaiinikogused (575,5 grammi) tuleks tekkinud kahtluse tõttu Andrejs Oleksiksi süüdistusest välja jätta. Seega antud juhul jääb üle kontrollida Andrejs Oleksiksi süüdistuse osa, mis puudutab nn. esimest tüüpi kokaiini käitlemist s.o kokaiini puhul, millist reaalselt leiti nii Vello Janke juurest, Andrejs Oleksiksi juurest kui ka XXX (saranane kokaiini protsentuaalse sisalduse ja alkaloidide sisalduse poolest). KarS §-s 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo s.t eelmärgitud süüteo korduvalt. Siinjuures kohus märgib, et puuduvad tõendid, et Andrejs Oleksiks oleks seotud narkootilise aine omandamise ja Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetamisega süüdistuses märgitud koguses ja ajavahemikul. Andrejs Oleksiksi süüdistus kattub selles osas Vladimir Kalojevi süüdistusega, mis puudutab Andrejs Oleksiksi poolt narkootilise aine - kokaiini üleandmist Vladimir Kalojevile ajavahemikus 2015 suvest kuni 2018.a. jaanuari lõpuni s.h 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017 ja 21.01.2018. Prokurör on süüdistuskõnes vähendanud süüdistuse mahtu leides, et tõendatud on kokaiini käitlemine koguses 621,58 grammi, süüdistuskõnest ei nähtu, kuidas on sisustatud kokaiini käitlemine koguses 621,58 grammi, kuid kohus eeldab, et silmas on peetud nii kokaiini omandamist eelmärgitud koguses kui ka selle Läti Vabariigist Eesti Vabariiki XXX toimetamist Vladimir Kalojevile, kes käitles seda edasiandmise eesmärgil koos Vello Jankega. Kohtu hinnagul ei tõenda kohtuistungil uuritud tõendid asjaolu, et Andrejs Oleksiks oleks omandanud 621,58 grammi kokaiini ja selle toimetanud Eesti Vabariiki XXX Vladimir Kalojevile. Andrejs Oleksiksi ütlustest nähtub, et ta on omandanud kokaiini Lätis enda tarbeks 2018.a. talvel 1 grammi, selleks minna klubisse oma sünnipäeval 24.02. Eesti territooriumil narkootikumi ostnud ja müünud ei ole. (KoTo, kd 23, tl 187, tl 195). Kohtu hinnangul ei ole süüdistuses välja toodud, millistes kogustes kokaiini Andrejs Oleksiks 2015.a. suvest kuni 2018.a. igal käitlemise korral s.h ka 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018 üle andis. Andrejs Oleksiksi ütlustest nähtuvalt on ta käinud Eesti territooriumil 10-15 korda, sellest 4 korral tõi ta Eestisse maksumärgita alkoholi ja lisaks on käinud veel mõned korrad Eestis, kui tõi Kalojevile Lätis poest ostetud alkoholi ja kui tõi sealiha ning käis raha järel (KoTo, kd 23, tl 188). Andrejs Oleksiksi kaitsja on osundanud tähelepanu asjaolule, et süüdistus ei ole esitanud ühtki otsest tõendit, mis kinnitaks narkootilise aine üleandmist A. Oleksiksi poolt Vladimir

Kalojevile. Kaitsja leiab, et A. Oleksiksi ja V. Kalojevi kohtumine tõendab üksnes maksumärgiga märgistamata alkoholi üleandmise fakti, kuid mitte narkootilise aine üleandmise fakti. Siinjuures tuleb kohtul kaitsjaga nõustuda, et puuduvad otsesed tõendid, millised tõendavad, et Andrejs Oleksiks oleks ajavahemikul 2015.a. kuni 2018.a. s.h 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018 V. Kalojevile üle andnud narkootilist ainet. Samuti puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et A. Oleksiksi ja Vello Janke kohtumisi. Kuigi asja materjalidest nähtub V. Kalojev ja A. Oleksiks on omavahel telefoni teel korduvalt suhelnud ning A. Oleksiks on eelmärgitud kuupäevadel käinud Eestis ja kohtunud V. Kalojeviga, kuid kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu, et V. Kalojev ja A. Oleksiks on suhelnud seoses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Samas puuduvad tõendid, mis kinnitavad A. Oleksiksi poolt narkootilise aine üleandmist V. Kalojevile. Kuivõrd A. Oleksiksile esitatud süüdistus narkootilise aine - kokaiini suures koguses omandamises ja üleandmises koguses 621,58 grammi seondub V. Kalojevile esitatud süüdistusega, mille kohaselt V. Kalojev omandas A. Oleksiksilt samasuguses ulatuses kokaiini, ning V. Kalojevile esitatud süüdistus 621,58 grammi kokaiini omandamises A. Oleksiksilt kohtu hinnangul tõendamist ei leidnud kohtuotsuse punktis 3.1.4 toodud põhjendustel, siis ei ole ka Andrejs Oleksiksi süü narkootilise aine kokaiini ebaseaduslikus käitlemises koguses 621,58 grammi tõendamist leidnud samadel põhjendustel, mis puudutab V. Kalojevi poolt kokaiini omandamist A. Oleksiksilt. Süüdistatava Andrejs Oleksiksi ütluste kohaselt kohtus ta Vladimir Kalojeviga esimest korda 2016.a. ja ühel kohtumisel, mis toimus järgmisel aastal ja kus osalesid A. Oleksiks ja V. Kalojev ning kummagi tuttavad G., A. ja A., lepiti kokku, A. Oleksiks hakkab Lätist Eestisse viina tooma. Ta tõi alates 2017.a. oktoobrist korra kuus 15 kasti viina ja raha andis selle eest talle Vladmir Kalojev. Lisaks on Vladimir Kalojevile toonud sealiha. A. Oleksiksi kinnitusel on ta narkootikume ostnud. Ta ostis 2018.a. talvel Lätis, ühelt oma tuttavalt 1 grammi kokaiini. Eelmärgitud narkootilise aine ostis ta selleks, et ise ära tarvitada. Ta sõitis Eestisse 23. veebruaril, siis peeti ta kinni, aga tal oli sünnipäev 24. veebruaril ja ta tahtis oma sünnipäevaks minna klubisse ja selleks ta võttis selle 1 grammi. See on ainus kord, kui ta tõi Lätist Eestisse narkootilist ainet ja see leiti tema autost, tema rahakotist. Ta on ostnud ka 2017.a. kokaiini paar korda ühe grammi kaupa selleks, et lõvestuda või kui diskole läks. See oli XXX. Eesti territooriumil ei ole ta narkootikume ostnud, müünud ega tarvitanud. Andrejs Oleksiksi kaitsja väidab kohtukõnes, et kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ei ole tõendatud, sealhulgas on tõendamata, millal ja millistes kogustes narkootiline aine edastati, kuidas toimus narkootilise aine üle andmine ja arveldus. Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis. Mitte keegi tunnistajatest ega süüdistatavatest ei seostanud A. Oleksiksi isikut narkootikumidega. Kaitsja leiab, et A. Oleksiksi ja V. Kalojevi kohtumine võib tõendada ainult maksumärgiga märgistamata alkoholi üleandmise fakti, kuid mitte narkootilise aine üleandmise fakti. Mingisugune konspiratsioon tema poolt oli tingitud alkoholi käitlemise ebaseaduslikkuse mõistmisest, kuid mingil juhul polnud see seotud narkootiliste ainetega. Puuduvad tõendid, et Andrejs Oleksisks oleks seotud narkootilise aine edasiandmisega Eesti Vabariigis. KarS §-s 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo s.t eelmärgitud süüteo korduvalt. Kohus leiab, et kuigi süüdistuses heidetakse Andrejs Oleksiksile kokaiini ebaseaduslikku käitlemist suures koguses, mis on toimunud korduvalt, samas ei nähtu süüdistusest ja ei ole ka usaldusväärselt

tõendamist leidnud, millistes kogustes kokaiini Andrejs Oleksiks 2015.a. suvest kuni 2018.a. igal käitlemise korral s.h 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018 Vladimir Kalojevile üle andis. Andrejs Oleksiksi ütlustest nähtuvalt on ta käinud Eesti territooriumil 10-15 korda, sellest 4 korral tõi ta Eestisse maksumärgita alkoholi ja lisaks on käinud veel mõned korrad Eestis, kui tõi V. Kalojevile Lätis poest ostetud alkoholi ja kui tõi sealiha (KoTo, kd 23, tl 188). Kohus nõustudes Andrejs Oleksiksi kaitsja seisukohaga leiab, et süüdistus ei ole esitanud ühtki otsest tõendit, mis kinnitaks narkootilise aine üleandmist A. Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile. Kaitsjaga tuleb nõustuda ka selles, et A. Oleksiksi ja V. Kalojevi kohtumine tõendab üksnes maksumärgiga märgistamata alkoholi üleandmise fakti. Seega puuduvad otsesed tõendid, millised tõendavad, et Andrejs Oleksiks oleks ajavahemikul 2015.a. kuni 2018.a. s.h 04.10.2017, 06.11.2017, 06.12.2017, 21.01.2018 V. Kalojevile üle andnud narkootilist ainet. Samas tuleb nentida, et ka kogutud kaudsed tõendid ei moodusta sellise kvaliteediga tõendikogumit, mille pinnalt lugeda tõendatuks süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning koguses narkootilise aine üleandmine Andrejs Oleksiksi poolt Vladimir Kalojevile. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p. 3.1.4 (Vladimir Kalojevi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi) hinnanud tõendeid Vladimir Kalojevi süüdistuses ja on leidnud, et esitatud tõendid ei tõenda, et Vladimir Kalojev oleks omandanud Andrejs Oleksiksilt narkootilist ainet. Seega, kuna Vladimir Kalojevile ja Andrejs Oleksiksile esitatud süüdistused on omavahel seotud ja kohus ei tuvastanud seda, et V. Kalojev on omandanud A. Oleksiksilt narkootilist ainet, siis arusaadavalt ei tõenda samad tõendid ka A. Oleksiksi poolt narkootilise aine – kokaiini üleandmist V. Kalojevile ning kohus p.-s 3.1.4, toodud tõendite analüüsi A. Oleksiksi süüdistuse puhul kordama ei hakka. Seega ei ole tõendamist leidnud Andrejs Oleksiksi poolt 673,58 grammi kokaiini omandamine suures koguses ja korduvalt tuvastamata ajast alates kuni 2018.a. jaanuari lõpuni ja selle toimetamine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, XXX Vladimir Kalojevile, kes käitles seda süüdistuse väidete kohaselt koos Vello Jankega.

pikaajalist narkosõltlast, vaid keskmine on teatud määral narkootikumidega puutumuses olev isik (RKKK nr 3-1-1-121-06). Andrejs Oleksiksi juurest leiti kahtlustatavana kinnipidamisel 0,89 grammi kokaiinhüdrokloriidi, milles sisaldus 0,36 grammi kokaiini (s.t puhast narkootilist ainet). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 II nimekirja. Kuna käesoleval juhul on tuvastamist leidnud Andrejs Oleksiksi juurest leitud narkootilise aine nn. puhta aine sisaldus 0,36 grammi kokaiini, ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille alusel hinnata, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja millises koguses narkootilist ainet piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. Et käideldud aine tekitas narkojoovet ja et sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, peab tõendama prokuratuur (RKKK nr 3-1-1-95-16, p 25). Kui ka lähtuda asjaolust, et Andrejs Oleksiks oli oma sõnul omandanud 2018.a. talvel kokaiini koguses 1 gramm, mis tekitab nn. ühekordse annusena joovet ühele keskmisele isikule, siis on välistatud teo kvalifitseerimine KarS § 184 järgi (s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine), kuivõrd viimatimärgitud juhul peab ebaseaduslikult käideldud narkootilisest ainest piisama joobe tekitamiseks kümnele isikule. Järgnevalt tuleks kaaluda A. Oleksiksi teo võimalikku kvalifitseerimist KarS § 183 lg 1 järgi s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisena. KarS § 183 lg 1 puhul on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine või vahendamine, selle ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine edasiandmise eesmärgil, samuti selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamine süstemaatiliselt. Samas puudub kohtu hinnangul alus A. Oleksiksi tegu s.o narkootilise aine – kokaiini valdamist kvalifitseerida ka KarS § 183 lg 1 järgi, kuna A. Oleksksi ütlustel oli tema valduses kokaiin selleks, et see ise ära tarvitada, seega puudub aine omandamisel ja valdamisel edasiandmise eesmärk. Ka puudub narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise süstemaatilisus. A. Oleksiksi ütlustest nähtuvalt oli ta kokaiini Eestisse toonud esimest korda, seega puudub süstemaatilisus.

ja kokaiinist saadud raha andnud V. Kalojevile ning käidelnud narkootilist ainet grupis koos Vladimir Kalojeviga. Vello Janke on andnud ütlusi, millest nähtub, et narkootilist ainet - kokaiini on ta ostnud inimeselt, kelle nime ta ei tea ja kelle viis ta taksoga XXX. Ta ostis kokaiini sellelt isikult hinnaga 100 eurot gramm. Kokaiini sai ta kätte erinevates bussipeatustes XXX tee peal, kuhu kokaiinimüüja pani kokaiini, V. Janke võttis selle ära ja jättis raha asemele. Kokaiini hoidis V. Janke Annely Andile kuuluvas talus, XXX. V. Janke ütluste kohaselt hoidis ta kokaiini talus suvel väljas puujuurte juures maas ja talvel puukuuris. Puukuuris hoidis kokaiini üleval ääre peal, jämeda palgi peal. Tallu sisenemiseks tegi ta salaja võtme. Võtme sai Vladmir Kalojevilt selleks, et aknalaudade tegemiseks mõõtusid võtta. Vello Janke väitel ei olnud Vladimir Kalojev ja Annely Ant teadlikud, et Vello Janke hoiab kokaiini XXX, kuna käis seal siis, kui Annely Anti ja Vladimir Kalojevit seal ei olnud. Kokaiini tegi Vello Janke pulbriks ja kaalus kottidesse. Müügiks tegi grammised kogused. Kokaiini ümberpakendamist tegi talu elutoas, kaalu hoidis magamistoas tala peal. Kokaiini, mis temalt kinnipidamisel ära võeti, tõi ta just sealt talust. Peale talu on ta kokaiini hoidnud enda puidutöökojas XXX. Süüdistuses toodud narkootilise aine, kokaiini koguse - 673,58 grammi kohta ütleb Vello Janke, et seda kogust on palju, tema arvates oli kokaiini poole vähem. Kuid täpset arvestust, palju ta müüs või palju ta raha sai, tal ei olnud. Oma klientidega, kellele kokaiini müüa, suhtles ta telefoni teel. Saadud kokaiini hakkas V. Janke müüma hinnaga 120 eurot. Kokaiini on ta müünud P. P. 120 grammi, J. P. kuni 50 grammi, E. J. 10 grammi, A. V. 100 grammi, T. L. 10 grammi, K. L. 20 grammi, R. K. 10 grammi. Ajaliseks perioodiks oli 2016.a. kuni 2018.a. kinnipidamiseni. Vello Janke eitab oma ütlustes M. N. ja I. B. kokaiini üleandmist. Kohus märgib, et antud kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Vello Janke kinnipidamisel, samuti tema kasutuses olevast töökojast XXX ning Annely Andi omandis olevalt XXX olevatest hoonetest leiti narkootilist ainet. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (KoTo, kd 5, tl 60-62) nähtub, et Vello Janke peeti 08.02.2018.a. kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kinni ja tema särgi rinnataskust leiti 3 soonkinnisega kotti heleda pulbrilise ainega (Pakend nr 1VJKP), jope taskust kott heledat värvi pulbrilise ainega (Pakend nr 3VJKP), jope taskust kott pulbrilise ainega (Pakend nr 4VJKP). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti nr XXX kohaselt tuvastati Vello Janke uriinis kokaiini (KoTo, kd 5, tl 63). Asitõendi vaatlusprotokolli 15.02.2018.a. (KoTo, kd 5, tl 65-68) kohaselt vaadeldi Vello Jankelt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud pulbrilist ainet, sealjuures V. Janke särgi rinnataskust leitud heledat värvi pulbriline aine kahes soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 1VJKP) kaalub 2,63 grammi, jope taskust leitud kott heledat värvi pulbrilise ainega üheksas soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 3VJKP) kaalub 10,95 grammi ning jope taskust leitud pulbriline aine kahes soonkinnisega kilekotis (Pakend nr 4VJKP) kaalub 5,34 grammi. Läbiotsimisprotokolliga 08.02.2018.a. (KoTo, kd 5, tl 86-133) on tõendatud, et XXX läbiotsimisel avaldas uurimistoimingule allutatud isik Vello Janke, et annab välja läbiotsitavast kohast 15 grammi kokaiini. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: tööriistakastist „Makita“ heledat värvi pulbriline aine (Pakend 1 Metalli, vt fotod nr 13-16), freesketta seest heledat värvi pulbriline aine (Pakend nr 2Metalli, vt fotod nr 17-22), kolmetasandiga korvriiuli kõige ülemiselt tasandilt heledat värvi tükkis aine (Pakend 13Metalli, fotod nr 28-33) ning seina äärest kapi pealt tagurpidi tabureti seest heledat värvi tükkis aine (Pakend 14 Metalli, fotod nr 34-39). Läbiotsimisprotokollist 09.02.2018.a. (KoTo, kd 4, tl 103-141) nähtub, et XXX asuva elumaja köögist otse minnes tagumises toas paremat kätt jääva laetala pealt võeti ära digitaalkaal Digital

Scale, millel valge ainega õrn määrdumine (Pakend nr 5N). XXX läbiotsimisel leiti kõrvalhoones (Hoone nr 1) vahelae tala pealt töökindast 1 minigrip kilekott, milles oli heleda värvusega pulbriline aine (Pakend nr 12N). Ekspertiisimääruse 16.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 106) kohaselt võetud töökindalt proov ja pakendatud pakendisse nr 12N. DNA-ekspertiisiga (Ekspertiisiakt nr XXX 21.05.2018 KoTo, kd 6, tl 109-122) leidis tuvastamist, et läbiotsimisel leitud töökindalt saadud proovist tähisega 9.1.2.1 (pakend 12N, proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNAprofiilid on kokkulangevad Vello Janke DNA-profiiliga, kuid mitte Vladimir Jalojevi, Annely Anti ja Andrejs Oleksiksi DNA-profiilidega (kd 6, tl 113). Selleks, et tuvastada, kas Vello Janke kinnipidamisel, samuti XXX ja XXX läbiotsimisel leitud ainete näol on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega viidi kriminaalasja kohtueelses menetluses läbi narkootilise aine ekspertiis. Ekspert Õ.-L. T. on 14.03.2018.a. koostatud ekspertiisiaktis nr XXX andnud arvamuse (KoTo, kd 6, tl 100-103), millega on tõendatud, et: - pakendis nr 1VJKP: olevad valged ainetükid (1) massiga kokku 2,02 g kahes soonsulguriga kilekotis sisaldavad 43% kokaiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 0,78 g kokaiini ning samas pakendis soonsulguriga kilekotis (1K) on kokaiini jäljed; - pakendis nr 3VJKP olevad valged ainetükid (2) massiga kokku 8,47 g kaheksas soonsulguriga kilekotis sisaldavad 43% kokaiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 3,25 g kokaiini; - pakendis nr 4VJKP olevad valged ainetükid (3) massiga 5,03 g soonsulguriga kilekotis sisaldavad 39% kokaiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 1,75 g kokaiini; - pakendis nr 1Metalli olevad valged ainetükid (4) massiga kokku 10,10 g kümnes soonsulguriga kilekotis sisaldavad 42% kokaiiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 3,79 g kokaiini; - pakendis nr 2Metalli olevad valged ainetükid (5) massiga 5,17 g kümnes soonsulguriga kilekotis sisaldavad 41% kokaiiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 1,89 g kokaiini; - pakendis nr 13Metalli olevad valged ainetükid (6) massiga kokku 2,00 g kahes soonsulguriga kilekotis sisaldavad 59% kokaiiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 1,05 g kokaiini; - pakendis nr 14Metalli olevad valged ainetükid (7) massiga kokku 8,79 g üheksas soonsulguriga kilekotis sisaldavad 45% kokaiiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 3,53 g kokaiini; - pakendis 5N oleval digitaalsel kaalul leidub kokaiini jälgi; - pakendis nr 12N olevad olevad valged ainetükid massiga 4,50 g soonsulguriga kilekotis sisaldavad 43% kokaiinhüdrokloriidi, ainetükkides sisaldub 1,73 g kokaiini. Seega Vello Janke kinnipidamisel ja 08.02.2018.a. XXX toimunud läbiotsimisel leiti 41,58 grammi 39%-59% kokaiinhüdrokloriidi kokku 41,58 grammi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, sealjuures Vello Janke kinnipidamisel leiti tema särgi rinnataskust (Pakend nr 1VJKP) ainet, milles sisaldus 0,78 grammi kokaiini, jope taskust (Pakend nr 3VJKP) ainet, milles 3,25 grammi kokaiini, jope taskust (Pakend nr 4VJKP) on ainet, milles 1,75 grammi. XXX läbiotsimisel leiti tööriistakastist Makita (Pakend nr 1Metalli) ainet, milles 3,79 grammi kokaiini, freesketta seest (Pakendis nr 2Metalli) on ainet, milles 1,89 grammi kokaiini, kolmetasandiga korvriiuli kõige ülemiselt tasandilt (Pakendis nr 13Metalli) ainet, milles 1,05 grammi kokaiini, kapi pealt tagurpidi tabureti seest (Pakend nr 14Metalli) ainet, milles 3,53 grammi kokaiini. XXX laetala pealt võeti ära digitaalkaal (pakend nr 5N). Ekspertiisiakti kohaselt leiti pakendis nr 5N kokaiini jälgi. XXX läbiotsimisel leiti hoones vahelae tala pealt töökindast 1 minigrip kilekott, milles oli heleda värvusega pulbriline aine (Pakend nr 12N), 4,50 grammi narkootilist ainet, mis sisaldab 43% kokaiinhüdrokloriidi, milles 1,73 grammi puhast kokaiini. 3.1.6.1 Järgnevalt kohus käsitleb tõendeid Vello Janke poolt kokaiini edasiandmise (müügi) kohta.

Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke alates alates 2015.a. suvest kuni 2018.a. veebruari alguseni XXX linnas P. P. 1-5 grammi kaupa kokku vähemalt 295,5 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis ristküsitlusel ütlusi, milles võttis omaks kokaiini üleandmise P. P.. Tema ütluste kohaselt võis P. P. üleantud koguseks olla 120 grammi kokaiini. Samas on süüdistatav Vello Janke rääkinud, et ta arvab, et andis kokaiini üle eelmärgitud koguses, kuid kindel ta ei ole, kuna arvet ei pidanud (KoTo, kd 3, tl 49-55). Kohtuistungil keeldus kaassüüdistatav P. P. ütluste andmisest. KrMS § 294 p 1 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina m.h süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Prokuröri taotlusel on kohus kohtuistungil vastu võtnud P. P. kohtueelses menetluses antud ütlused s.h 22.02.2018.a. koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokolli ja 19.06.2018.a. koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokolli (KoTo, kd 3, tl 67-76), milles P. P. on kinnitanud, et on ostnud Vello Jankelt kokaiini kümnel korral, kokku kahtlustuses märgitud koguses (s.o 295,5 grammi), makstes V. Jankele kokaiini 1 grammi eest 100 eurot. Samuti nähtub P. P. ütlustest, et telefoni teel ta V Jankega kokaiinist ei rääkinud ja nad mõistsid teineteist selles osas täielikult. Kui ta V. Jankele helistas, siis V. Janke teadis, et P. P. soovib kokaiini või raha anda. Nad said kokku tavaliselt taksoplatsi juures, spordikooli juures, kus asub kirikuplats ning nad said kokku ka kingsepa juures, mida Vello ja nende punt kutsus staabiks (KoTo, kd 3, tl 69). P. P. ütlusi kinnitavad Jälitustoimingu protokollist 14.06.2018 (KoTo, kd 8, tl 79-202, kd 9, tl 1-65) nähtuvad telefonikõned tema ja Vello Janke vahel. Vello Janke on suhtlemisel P. P. kasutanud mobiiltelefoni numbreid tel XXX ja XXX. Telefoni teel narkootikumidest ei räägita, vaid lepitakse kokku saamise aeg ja koht (näit. kd 8, tl 123, 165-166; kd 9 tl 125, 134). Kohus leiab, et V. Janke poolt P. P. üleantud kokaiini koguste osas on usaldusväärsemad P. P. ütlused, kuna P. P. ütlused on üksikasjalikumad ning ta on ütlustes kirjeldanud, millise sagedusega ta V. Jankelt kokaiini ostis ning ta on kinnitanud, et V. Jankelt ostetud kokaiini koguseks on 295,5 grammi. Kohus leiab, et Vello Janke ütlused P. P. üleantud kokaiini koguste kohta tuleb tõendikogumist välja jätta, sest ta ei olnud kohtuistungil antud ütlustes tema poolt avaldatud kokaiini koguses (s.o 120 grammi) kindel, väites, et ta vastavat arvestust ei ole pidanud. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke alates 2015.a sügisest kuni 02.02.2018 XXX linnas J. P. ühe grammi kaupa vähemalt 30 korral ja kahe grammi kaupa vähemalt 10 korral, s.o kokku vähemalt 50 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis ristküsitlusel ütlusi, milles kinnitas, et on andnud kokaiini J. P. 40-50 grammi (KoTo, kd 3, tl 50). Tunnistaja J. P. ütlustest nähtub, et kokaiini on ta saanud Vello Janke käest kolme aasta jooksul 10 grammi, kuid see arvestus on umbkaudne, kuna täpselt ta ei mäleta. Kokaiini sai kätte töökohas, XXX. Kokaiini hinnaks oli 120 eurot üks kott. Ristküstluse käigus tunnistaja J. P. täpsustab, et kokaiini on ta saanud mitte 10 grammi vaid 10 kotti ja kui palju doose üks kott sisaldas ta ei tea, kuna ta ei tarvitanud seda üksi. Samuti kinnitas tunnistaja, et ostetud aine tekitas talle joovet ja ta sai aru, et tegemist oli narkootilise ainega (KoTo, kd 12, tl 77-78). Kohus leiab, et süüdistatava V. Janke ja tunnistaja J. P. ütlustega on tõendatud asjaolu, Vello Janke andis süüdistuses märgitud ajal ja kohas J. P. üle vähemalt 50 grammi kokaiini, sealjuures üleantud kokaiini koguse osas tuleb lähtuda süüdistatava ütlustest, kuna tunnistaja J. P. ei osanud täpselt

öelda, palju ta sai V. Jankelt kokaiini grammides, avaldades vaid, et kokaiini sai ta 10 kotti. Palju üks kott kokaiini kaalus, seda tunnistaja ei teadnud. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke alates alates 2016.a. suvest kuni 2018.a. alguseni XXX linnas E. J. ühe grammi kaupa vähemalt 10 korral, s.o kokku vähemalt 10 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta E. J. andnud 10 grammi kokaiini (KoTo, kd 3 tl 50). Tunnistaja E. J. on kohtuistungil avaldanud, et ta on Vello Jankelt kokaiini küsinud, kuid ta ei ole saanud. Seoses tunnistaja kohtuistungil antud ütluste ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel esinenud vastuolu tõttu on kohus KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks määranud tunnistaja E. J. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Vastuolu seisnes küsimuses, kas tunnistaja on saanud Vello Jankelt kokaiini. Pärast tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist (KrTo, kd 8, tl 65), on tunnistaja avaldanud, et jääb kohtuistungil antud ütluste juurde. Selgitusena selle kohta, miks kohtueelses menetluses antud ütlused erinevad kohtuistungil antud ütlustest, avaldas tunnistaja, et tal ei olnud politseis ütluste andmisel prille kaasas ning seetõttu ta ei tea, mis kohtueelses menetluses protokolli kirja pandi, kuna ta ei saanud seda läbi lugeda. Kohus leiab, et tunnistaja ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada vastuolusid tema poolt antud ütlustes ning lähtudes Riigikohtu praktikast (RKKK nr 3-1-1-101-15 p 30) tuleb tõendikogumist välja jätta tunnistaja ütlused osas, mis puudutavad asjaolu, kas tunnistaja E. J. on Vello Jankelt kokaiini saanud, kuna tunnistaja eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlused on diametraalselt lahknevad. Küll aga puudub tunnistaja E. J. kohtuistungil antud ütlustes vastuolu asjaolus, et ta on kokaiini V. Jankelt küsinud. Kohtul puudub alus eeltoodud asjaolus kahelda, kuna süüdistatava V. Janke ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et ta on E. J. 10 grammi kokaiini üleandnud, seega toimus kokaiini üleandmine V. Jankelt E. J. vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kohus leiab, et süüdistatava V. Janke ja tunnistaja E. J. ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, Vello Janke andis süüdistuses märgitud ajal ja kohas E. J. üle vähemalt 10 grammi kokaiini. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke alates 2016.a. detsembrist kuni 08.02.2018.a. XXX maakonnas A. V. enamasti nädalavahetustel s.o kokku vähemalt 58 korral, millest ühel korral 10 grammi, vähemalt 21 korral 5 grammi ja ülejäänud kordadel 1-2 grammi, s.o kokku vähemalt 151 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta A. V. andnud 100 grammi kokaiini (KoTo, kd 3, tl 50). Kaassüüdistatav A. V. on oma ütlustes kinnitanud, et ta on süüdistuses märgitud ajavahemikul Vello Jankelt saanud umbes 100 grammi kokaiini (KoTo, kd 3, tl 57). Seega kohus loeb Vello Janke ja A. V. riimuvate ütlustega tõendatuks süüdistuses märgitud kokaiini koguse – 151 grammi üleandmise osaliselt s.o selles, et Vello Janke andis süüdistuses märgitud ajal ja kohas A. V. üle 100 grammi kokaiini (mis on 51 grammi vähem kui V. Jankele esitatud süüdistuses). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud süüdistuses märgitud ajavahemikul ja kohas Vello Janke poolt A. V. 51 grammi kokaiini üleandmine. Seega tuleb Vello Janke õigeks mõista omandatud kokaiini edasiandmises A. V. 51 grammi ulatuses. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke 2016. aastal XXX linnas M. N. ühe-kahe grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 10 grammi kokaiini.

Süüdistatav Vello Janke andis kohtuistungil ütlusi, milles ta eitas M. N. kokaiini üleandmist. Ta tunneb M. N. ja on temaga suhelnud üksnes auto varuosade tõttu (KoTo, kd 3, tl 50, 54). Seevastu on tunnistaja M. N. oma ütlustes kinnitanud, et ta ostis 2016.a. Vello Jankelt 10 grammi kokaiini. Kohus märgib, et isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse Riigikohtu selgituste kohaselt (RKKK nr nr 3-1-1-25-15 p 8, nr 3-1-1-109-15 p 110-112, nr 3-1-1-100-15 p 16-17) järgmisi hindamiskriteeriume: 1) ütluste järjepidevus ja vastuolude esinemine (s.h asjaolusid, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on vastuolud kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega); 2) ütluste detailsus ja selgus; 3) ütluste eluline usutavus ehk see, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus; 4) tajumise asjaolud ning ütluste andja isikuomadused ja tema seisund tajumise hetkel (isikust tulenevad võimalikud eripärad s.h alkoholijoove, alaealisus, vaegkuulmine või –nägemine); Tekkinud sõna-sõna vastu olukorras on tunnistaja M. N. ütlused kohtu hinnangul usaldusväärsemad süüdistatava Vello Janke ütlustest, kuna tunnistaja on detailselt ja selgelt kirjeldanud, kuidas Vello Janke temale kokaiini üle andis. Tunnistaja M. N. ütluste kohaselt ostis ta Vello Jankelt 2016.a. 10 grammi kokaiini. Ühe grammi kokaiini hind oli 120 eurot. Tunnistaja on kirjeldanud, et kokaiini üleandmine toimus tema töökoha juures XXX ja Vello Janke tuli kokkusaamistele hõbedase XXX, eelnevalt leppisid nad telefoni teel kokkusaamise. Kokaiin oli pakendatud minigrip kotti. Tavaliselt ühekorraga ostis tunnistaja kokaiini Vello Jankelt 1 grammi. Kokaiin oli valget värvi pulbrilisel kujul. Ühtlasi märgib kohus, et tunnistaja M. N. ütlused selle kohta, et kokaiini 1 grammi hind oli 120 eurot, langeb kokku Vello Janke ütlustega, et tema müüs kokaiini hinnaga 120 eurot. Kohus leiab, et antud juhul Vello Janke poolt kokaini üleandmisel M. N. esineb sarnasus ka teiste süüdistuses nimetatud isikutele kokaiini üleandmisel, s.h näiteks tunnistajatele J. P., kaassüüdistatavatele K. L., P. P., A. V.. Eelmärgitud isikute ütlustest ilmneb, et kokaiini omandamiseks Vello Jankelt helistati V. Jankele ja lepiti kokku kohtumises. Seejärel toimetas Vello Janke tema kasutuses oleva sõidukiga narkootilise aine talle helistanud isikule. Vello Janke on kohtuistungil ütlustes avaldanud, et kokaiini üleandmised toimusid tema autos, parkimisplatsidel ja peatustes (KoTo, kd 3 tl 50). Samuti on sarnasus Vello Janke poolt müüdud kokaiini hinnas tunnistajate M. N., J. P. ning kaassüüdistava K. L. ütlused kinnitavad, et Vello Janke müüs kokaiini hinnaga 120 eurot 1 gramm. Tunnistajate M. N. ja ja J. P. ütlustes esineb sarnasus Vello Jankega kohtumise kohas. Mõlemad tunnistajad on Vello Jankega kohtumise kohana nimetanud XXX. Seega loeb kohus Vello Janke poolt erinevatele iskutele kokaiini üleandmiseks toimunud sarnased tegevused kaudseks tõendiks, mis kinnitavad täiendavalt tunnistaja M. N. ütlusi Vello Jankelt kokaiini saamise asjaolude kohta. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteerinud ka Riigikohus varasemates otsustes (nr 3-1-1-87-09 p 11). Lähtudes eeltoodust jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava V. Janke ütlused selles, et ta ei ole kokaiini M. N. üle andnud seoses vastuoluga tema ja tunnistaja M. N. ütluste vahel. Kohus loeb tõendatuks, et Vello Janke andis 2016. aastal XXX linnas M. N. üle vähemalt 10 grammi kokaiini.

Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke 2016.a. detsembrist kuni 08.02.2018 XXX linnas T. L. igakuiselt ühe grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 14 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis kohtuistungil ütlusi, milles kinnitab, et on T. L. andnud üle 10 grammi kokaiini (KoTo, kd 3, tl 50). T. L. tunnistajana antud ütlustest nähtub, et ta on saanud Vello Jankelt kokaiini 2017.a. mõnel korral 1 grammi kaupa (KoTo, kd 14, tl 130-133). Seega kohus loeb Vello Janke ja T. L. ütlustega tõendatuks süüdistuses märgitud kokaiini koguses 14 grammi üleandmise osaliselt selles, et Vello Janke andis süüdistuses märgitud ajal ja kohas T. L. üle vähemalt 10 grammi kokaiini. Antud juhul ei ole tõendamist leidnud süüdistuses märgitud ajavahemikul ja kohas Vello Janke poolt T. L. 4 grammi kokaiini üleandmine. Lähtudes eeltoodust tuleb Vello Janke õigeks mõista omandatud kokaiini edasiandmises T. L. 4 grammi ulatuses. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke kokaiini 2016.a. lõpust kuni 08.02.2018 XXX linnas K. L. 1-5 grammi kaupa, rohkem kui kord kuus, s.o kokku vähemalt 84 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke kohtuistungil antud ütlustes võtab omaks, et ta on K. L. kokaiini müünud ja kokaiini üleandmine toimus Vello Janke autos. Küsimusele, kui palju ta on K. L. kokaiini andnud, vastas süüdistatav V. Janke: „No mingi 20 grammi“ (KoTo, kd 3, tl 30). Kohtus ülekuulatud kaassüüdistatava K. L. ütlustest nähtub, et ta omandas Vello Jankelt kokaiini hinnaga 120 eurot 1 grammi kokaiini eest. Kokaiini omandas enda tarbeks ca 14 kuu vältel 2016.a. detsembrist kuni 2018.a. veebruarini. Kokaiini omandas ta erinevates kogustes, vahel 1 grammi, vahel 5 grammi. Selleks, et saada kokaiini, helistas K. L. Vello Jankele ja ütles, et tule palun läbi. Pikemalt nad ei rääkinud. Kuna Vello Janke on XXX, siis vahel teatas ta Jankele, et tule, mul on üks sõit. See oli mõeldud nii, et tule mul on 1 grammi vaja. Üks sõit tähendas ühte grammi. Vahel oli juhuseid, et kui K. L. ütles V. Jankele, et rohkem inimesi tahab sõita. Täpset arvestust selle üle, palju ta Vello Jankelt kokaiini omandas, tal ei olnud ja koguseid üles ei märkinud. Ta mäletab, et omandas V. Jankelt kokku 20 grammi kokaiini, kuid see kogus on oletuslik. Jälitustoimingu protokollist 14.06.2018 (KoTo, kd 8, tl 79-124; KoTo, kd 9, tl 1-65) nähtuvad K. L. ja V. Janke vahelised järgmised kõned: 27.09.2017 13:29:51 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:33), milles teatab, et tahab ühte sõitu teha ning nad leppivad koheses kokkusaamises (KoTo, kd 8, tl 136-137). Lähtudes K. L. antud ütlustest selle kohta, et tema ja V. Janke vahelistes konspiratiivsetes telefonivestlustes tähendab „üks sõit“ 1 grammi kokaiini, teeb kohus järelduse, et 27.09.2017.a. andis V. Janke K. L. üle ühe grammi kokaiini. 02.10.2017 13:30:19 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:56) ning K. L. küsib V. Jankelt, et kas ta täna rõõmustab millegiga. V. Janke teatab, et K. L., et paar tükki on tema jaoks. Järgneva vestluse käigus lepivad K. L. ja V. Janke kokkusaamise orienteeruva aja ja koha (KoTo, kd 8, tl 153). Eelmärgitud vestlusega on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Janke lubab K. L. 2 grammi kokaiini üle anda. 02.10.2017 13:30:19 helistab number XXX (Vello Janke) numbrile XXX (K. L.) (00:00:37), millest nähtub, et V. Janke ja K. L. on kokkuleppinud täpsemalt kokkusaamise kohas „kiriku juures“ (KoTo, kd 8, tl 154). Seega on tõendatud, et V. Janke andis K. L. 2 grammi kokaiini.

07.10.2017 22:13:28 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:01:01) K. L. küsib Vello Jankelt, kas ta liigub ka veel. V. Janke vastas, et liigub kui vaja. K. L. teatas, et ta on kodus. Edasi küsib V. Janke K. L., et milline variant talle sobib ..., kas sihuke variant, mis viimati tegin tõin sulle või? K. L. vastab, et teine variant, ... mul on neli sõitjat. Selle peale vastas V. Janke, et ta peab ära käima ja tal läheb aega viisteist minutit. Eelmärgitud vestlusega on kohtu hinnangul tõendatud, et K. L. soovib V. Jankelt kokaiini, kuid suuremas koguses, kui talle viimasel korral toodi. K. L. nimetab, et tal on neli sõitjat, mis vastavalt K. L. poolt antud ütlustele tähendab konspiratiivselt 4 grammi kokaiini. V. Janke vastab, et ta tuleb sinna (s.o K. L. elukohta) ja on kohe seal. (KoTo, kd 8, tl 190). Seega on tõendatud, et V. Janke andis K. L. 4 grammi kokaiini. 14.10.2017 19:55:52 helistab number XX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:28). K. L. avaldab oma kõnes, et ta on kodus ja, et ta tahaks üksinda sõita korra. Vello Janke lubab kohe tulla (KoTo, kd 9, tl 37). Eelmärgitud vestlusega on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Janke lubab K. L. 1 grammi kokaiini üle anda. 17.10.2017 14:40:14 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:51). K. L. teatab Vello Jankele, et ta on kodus ja palub külastada. Vello Janke küsimuse peale, et mitmekesi sõita tahate, vastab K. L., et võib isegi viiega arvestada. Vello Janke on nõus ja ütleb, et tal läheb viisteist minutit (KoTo, kd 9, tl 55). Eelmärgitud vestlusega on kohtu hinnangul tõendatud, et V. Janke on kokkuleppinud K. L. 5 grammi kokaiini üle andmises samal päeval. 22.10.2017 11:54:32 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:35). K. L. teatab, et tal on kaks reisijat. Vello Janke vastab, et tal läheb aega tund või rohkem. 22.10.2017 12:52:24 helistab number XXX (Vello Janke) numbrile XXX (K. L.) (KoTo, kd 9, tl 100). V. Janke teatab, et on kohale jõudnud, mille peale K. L. teatab, et ta tuleb. Eelmärgitud vestlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et K. L. küsib V. Jankelt kahte grammi kokaiini ning V. Janke toimetab selle umbes tunni aja möödudes K. L. 23.10.2017 18:17:37 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (00:00:29). K. L. küsib Vello Jankelt, kus ta on ja kas liigub ka. Vello Janke vastab, et seitsme paiku tuleb läbi. K. L. teatab, et tema juures viis sõbrannat siin istuvad ootavad, tahavad koli saada. 23.10.2017 19:18:50 helistab Vello Janke K. L. ja teatab, et on kohale jõudnud. K. L. vastab, et tuleb kohe. (KoTo, kd 9, tl 106-107). Kohus leiab, et eelmärgitud kõnedega on tõendamist leidnud, et K. L. teatab konspiratiivselt 5 grammi kokaiini ostusoovist ning sellele järgnevalt V. Janke toimetab kokaiini K. L.. 27.10.2017 17:40:13 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 9, tl 119). K. L. teatab Vello Jankele, et tal on kaks sõitu siin. Edasi lepivad K. L. ja V. Janke kokkusaamises turuplatsi peal. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnest nähtub, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt 2 grammi kokaiini ostusoovist ning järgnevalt K. L. ja V. Janke kohtuvad. Tõendatud on samal kuupäeval 2 grammi kokaiini üleandmine V. Jankelt K. L. 28.10.2017 22:11:48 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 9, tl 133). K. L. küsib Vello Jankelt, kas ta liigub kuskil. Vello Janke vastab, et läheb linnast välja, aga poole tunni pärast on tagasi. K. L. teatab, et tema juures 5 sõbrannat siin ootavad, sõita. 28.10.2017 22:38:56 helistab Vello Janke K. L. ja teatab, et on kohale jõudnud. K. L. vastab, et tuleb kohe. (KoTo, kd 9, tl 134). Kohus leiab, et eelmärgitud kõnedega on tõendamist leidnud, et K. L. teatab V.

Jankele konspiratiivselt 5 grammi kokaiini ostusoovist ning sellele järgnevalt V. Janke toimetab selle K. L. 30.10.2017 14:16:58 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 9, tl 142). K. L. küsib Vello Jankelt, kas ta liigub kuskil. Vello Janke vastab, et liigub umbes poole tunni piires. K. L. küsib, kas V. L. tahab tema juurest läbi tulla, kuna tema juures on üks tuttav, üks reisija tuleb. 30.10.2017 helistab V. Janke K. L. ja teatab, et on kohale jõudnud. K. L. vastab, et tuleb kohe. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnedega on tõendamist leidnud, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt 1 grammi kokaiini ostusoovist ning V. Janke toimetab kokaiini K. L. 03.11.2017 12:19:19 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 9, tl 164). K. L. helistab Vello Jankele ja teatab, et tema juures üks sama suur punt kui eelmine kord, et tahab siin natuke sõita. Vello Janke lubab läbi tulla. 03.1.2017 kell 12:27:20 helistab Vello Janke K. L. ja teatab, et on kohale jõudnud ning K. L. vastab, et ta tuleb. Eelmärgitud kõnedega on tõendatud, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt vähemalt 1 grammi kokaiini ostusoovist ning V. Janke toimetab kokaiini K. L. 01.12.2017 17:43:39 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 104). K. L. ütleb Vello Jankele ühe sõidu ja Vello Janke nõustub ja lubab kohe tulla. Eelmärgitud kõnega on tõendatud, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt 1 grammi kokaiini ostusoovist ning V. Janke toimetab selle koheselt K. L. 02.12.2017 14:31:32 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 107). K. L. annab Vello Jankele teada, et soovib ühe sõidu. 02.12.2017 helistab V. Janke K. L. ja annab teada, et on kohale jõudnud. K. L. lubab kohe välja tulla. Kohtu hinnangul on eelnevate kõnedega tuvastatav, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt 1 grammi kokaiini ostusoovist ning V. Janke toimetab kokaiini koheselt K. L. 08.12.2017 11:17:38 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 126-127). K. L. küsib Vello Jankelt kas ta saab ühe sõidu ära teha. Vello Janke nõustub. 08.12.2017 11:34:50 helistab Vello Janke K. L. ja küsib, kas ta on kodus. K. L. vastab, et ei ole. Siis lepitakse kokkusaamine Lehola taga. 08.12.2017 11:44:49 helistab K. L. Vello Jankele ja küsib: „Kuule vaata igaks juhuks üle, kas ma sulle ikka andsin õieti või?“ Vello Janke vastab: “Jah.“ Sellepeale ütleb K. L., et siis on korras, ta ehmatas kodus ära, et ta andis äkki vähem. Eelkäsitletud kõnedega on tuvastatav, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt 1 grammi kokaiini ostusoovist, lepitakse kokku kokkusaamise koht ning V. Janke toimetab aine K. L. Mõni hetk hiljem helistab K. L. V. Jankele seoses tekkinud kartusega, kas ta ikka kokaiini eest õigesti maksis. V. Janke kinnitab, et tasutud on õigesti. Seepeale K. L. rahuneb. 08.12.2017 17:21:32 helistab number XXX (Kersti Looga) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 128). K. L. teatab Vello Jankele, et ta on kodus ja tal oleks pikem sõit. Vello Janke ütleb, et tuleb sinna. Kohus leiab, et eelneva kõnega on tõendatud, et K. L. teatab V. Jankele konspiratiivselt vähemalt 1 grammi kokaiini ostusoovist, lepitakse kokku kokaiini üleandmises.

09.12.2017 15:42:18 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 130). K. L. teatab Vello Jankele sõidu soovist. Vello Janke nõustub. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnega on tõendatud, et K. L. on soov omandada V. Jankelt kokaiini 1 gramm. 14.12.2017 17:23:36 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 157). Eelmärgitud kõnest nähtub, et K. L. kooskõlastab Vello Jankega kokkusaamise kohta ja aega. Vello Janke küsib, et palju teid on. K. L. vastab, et viiekesi tahaks koju. Seejärel lepitakse kokku, et V. Janke tuleb koheselt K. L. töö juurde. K. L. ütleb, et tuleb kohe välja. Eelneva kõnega on kohtu hinnangul tõendatud, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi osta 5 grammi kokaiini ja V. Janke toimetas kokaiini koheselt K. L. 17.12.2017 16:24:26 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (V. J.) (KoTo, kd 10, tl 166) K. L. küsib Vello Jankelt, kas ta täna liigub. Vello Janke ütleb, et ta kunagi hiljem liigub, aga ei oska öelda, mis kell. K. L. teatab Vello Jankele, et tema juures on jälle ports sõitjaid. On tuvastatav K. L. soov omandada kokaiini vähemalt koguses 1 gramm. 22.12.2017 11:55:30 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 179). K. L. teatab Vello Jankele, et tema juures on kaks tüdrukut, kes soovivad sõita. V. Janke nõustub koheselt tulema. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnega on tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada kokaiini 2 grammi ja V. Janke toimetas aine K. L. 22.12.2017 13:51:37 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 181). Oma kõnes teatab K. L. Vello Jankele, et ta tuleb Vello Janke juurde ja tal üksi üks jutt oleks. Vello Janke nõustub kokkusaamisega. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnega on tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada kokaiini 1 gramm ja K. L. ja V. Janke leppisid kokkusaamises aine üleandmiseks. 22.12.2017 19:58:24 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 186). K. L. teatab Vello Jankele, et tal on sama jutt, mis lõuna aeg ja soovib V. Jankega kokkusaamist. V. Janke lubab K. L. juurde tulla. Kohus leiab, et eelmärgitud kõnega on tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada kokaiini 1 gramm ja K. L. ja V. Janke leppisid kokkusaamises aine üleandmiseks. 23.12.2017 13:05:39 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 190). K. L.: „ Kuule, äkki tulen läbi, aga mul on see vana see jutt, võin tulla või läheb aega?“ Vello Janke: „Viiekesi olete või?“ K. L.: „Jah. Viiekesi jah.“ Vello Janke: „Siis läheb aega.“ K. L.: „Kuule, aga siis äkki tuled siis minu juurest läbi. Ma ootan sind.“ Vello Janke: „Davai, ma tulen kohe.“ Eelneva kõnega on kohtu hinnangul tõendatud, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi osta V. Jankelt 5 grammi kokaiini ja V. Janke toimetas kokaiini koheselt K. L. 23.12.2017 19:48:46 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 193). K. L.: „Kas sa viitsid äkki minu juurest läbi tulla, siis kaks .... Tahavad, tahavad sõita.“ Vello Janke: „Davai, kohe tulen.“ Antud kõnega on kohtu hinnangul tegemist nn. konspiratiivkõnega, milles K. L. on avaldanud soovi osta V. Jankelt 2 grammi kokaiini ja V. Janke toimetas kokaiini koheselt K. L.

24.12.2017 17:29:45 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 10, tl 199) K. L. teatab, et tema juures on kaks sõbrannat, kes ootavad koju saamist. Vello Janke vastab K. L.: „Ma mõtlesin jah su peale.“ Kohus leiab, et antud kõnega on tõendatud, et et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada kokaiini 2 grammi ja V. Janke nõustus kokaiini toimetama K. L. 05.01.2018 19:51:02 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke). 05.01.2018 20:23:50 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke), 05.01.2018 20:38.34 helistab number XXX (Vello Janke) numbrile XXX (K. L.) (KoTo, kd 11, tl 38). Antud kõned tõendavad, et K. L. annab Vello Jankele esmalt teada, et tal mingi aja pärast kaks sõpra tahavad koju. Vello Janke vastab, et tal praegu sõit, kui ära teeb, siis võib tulla. Järgnevas kõnes saab K. L. Vello Jankelt teada, et V. Janke viibib hetkel linnast väljas ja on valmis poole tunni pärast K. L. kohtuma. Viimases kõnes teatab Vello Janke, et on kohale jõudnud. K. L. teatab, et tuleb kohe. Kohtu hinnangul on eelkäsitletud kolme kõnega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 2 grammi kokaiini ja V. Janke toimetas kokaiini K. L. 12.01.2018 17:40:13 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 11, tl 61). K. L. küsib, kas Vello Janke saab teda külastada, kuna tema juures viis sõbrannat tahavad koju. Vello Janke lubab tulla. Kohtu hinnangul on antud kõnega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 5 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 13.01.2018 17:02:19 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 11, tl 66). K. L. küsib, kas Vello Janke saab teda külastada, kuna tema juures kaks sõpra tahavad vist koju saada. Vello Janke lubab tulla. Kohtu hinnangul on antud kõnega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 2 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 16.01.2018 19:49:46 helistab number XXX (Vello Janke) numbrile XXX (K. L.) (KoTo, kd 11, tl 77). K. L. kutsub Vello Janke enda juurde teatades, et tal kaks tuttavat siin tahaks sõita natuke. K. L. ütleb, et ta on kodus ja Vello Janke lubab tulla. Kohtu hinnangul on antud kõnega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 2 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 18.01.2018 13:27:48 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 11, tl 81). K. L. teatab Vello Jankele, et tal üks tahab siin liikuda. Vello Janke nõustub. Kohus leiab, et antud kõnega on tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 1 gramm kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 26.01.2018 12:18:09 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 11, tl 96). K. L. teatab Vello Jankele, et tahaks viiekesi sõita. Vello Janke nõustub. Kohtu hinnangul on antud kõnega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada 5 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 27.01.2018 15:19:28 saadab number XXX (K. L.) SMS'i numbrile XXX (Vello Janke). Milles K. L. kutsub Vello Janke enda juurde ja teatab, et sama jutt, mis eile. 27.01.2018 19:02:09 helistab number XXX (K. L.) SMS'i numbrile XXX (Vello Janke). Eelmärgitud SMS-ga on tuvastav, et K.

L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada Vello Jankelt 5 grammi kokaiini ja järgnevas kõnes kinnitas kokaiini kättesaamist. 28.01.2018 14:27:33 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke) (KoTo, kd 11, tl 101). K. L. teatab Vello Jankele ja ütleb, et tal on sama jutt, mis eile. 28.01.2018 15:03:15 helistab number XXX (K. L.) numbrile XXX (Vello Janke). K. L. ja Vello Janke lepivad kokku omavahelise kohtumise koha. Kohtu hinnangul on antud kõnedega tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada Vello Jankelt 5 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. 31.01.2018 18:48:18 helistab number XXX (Vello Janke) numbrile XXX (K. L.) (KoTo, kd 11, tl 116). Vello Janke: „Mitmekesi tuled muidu?“ K. L.: „Kuule, ma arvan, et kahekesi.“ Vello Janke: „A, siis ma olen mingi viie minuti pärast.“ K. L.: „Jah, ootan ära.“ Kohus leiab, et kõnega on tuvastatav, et K. L. avaldas konspiratiivselt soovi omandada Vello Jankelt 2 grammi kokaiini ja V. Janke nõustus toimetama kokaiini K. L. Seega, süüdistatavate Vello Janke ja K. L. ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga 14.06.2018 kogumis on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistuses märgitud ajavahemikul andis Vello Janke K. L. üle narkootilist ainet - kokaiini ja eelnevalt käsitletud jälitustoimingute protokollidest nähtub, et Vello Janke andis K. L. kokaiini ühe kuni viie grammi kaupa, kokku 82 grammi. Vastava järelduse saab teha kõrvutades jälitustoimingu protokolle K. L. ütlustes antud selgitustega, et kokaiini omandas ta erinevates kogustes, vahel 1 grammi, vahel 5 grammi. Lisaks on K. L. selgitanud, et kokaiini saamiseks, helistas K. L. Vello Jankele ja ütles, et tule palun läbi. Pikemalt nad ei rääkinud. Kuna Vello Janke on taksojuht, siis vahel teatas ta Jankele, et tule, mul on üks sõit. See oli mõeldud nii, et tule mul on ühte grammi vaja. Üks sõit tähendas ühte grammi. Vahel oli juhuseid, et kui K. L. ütles V. Jankele, et rohkem inimesi tahab sõita. K. L. ütlustest nähtub, et sõita soovinud inimeste arv tähendas üleantud kokaiini kogust grammides. Jälitustoimingute protokollide pinnalt tuvastatav üleantud kokaiini kogus (82 grammi) erineb V. Janke ja K. L. ütlustest nähtuvatest kogustest. K. L. üleantud kokaiini koguse kohta on Vello Janke avaldanud, et mingi 20 grammi (KoTo, kd 3, tl 50), kuid samas ilmneb Vello Janke ütlustest, et täpset arvestust selle kohta, palju ta kokaiini müüs, tal ei olnud (KoTo, kd 3, tl 52). Ka K. L. ütlustest nähtub, et V. Jankelt saadud kokaiinikogust ta päris täpselt ei mäleta, kuid ta arvab, et kuskil 20 grammi ringis, mis aga on oletuslik, kuna päris täpset arvestust tal ei olnud ja üles ei märkinud (KoTo kd 3, tl 44-48). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate V. Janke ja K. L. poolt antud ütlused üleantud kokaiini koguste kohta piisavalt usaldusväärsed, kuna mõlemad isikud on kinnitanud, et nende poolt nimetatud kokaiini kogus grammides on täpse arvestuse puudumise tõttu oletuslik. Seega, kohtu hinnangul on tõendamist leidnud Vello Janke poolt K. L. 82 grammi kokaiini üleandmine. Kohus leiab, et kõrvutades esitatud süüdistust tõendamist leidnud kokaiini kogusega, tuleb asuda seisukohale, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud süüdistuses märgitud ajavahemikul ja kohas Vello Janke poolt K. L. 2 grammi kokaiini üleandmine. Seega tuleb Vello Janke õigeks mõista omandatud kokaiini edasiandmises K. L. 2 grammi ulatuses. Süüdistuse kohaselt andis Vello Janke 2017.a. sügisest kuni 08.02.2018 XXX linnas R. K. ühe grammi kaupa vähemalt 11 korral ja kaks grammi vähemalt 1 korral, s.o kokku vähemalt 13 grammi kokaiini. Süüdistatav Vello Janke andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta on R. K. andnud üle 10 grammi kokaiini (KoTo, kd 3, tl 50). Tunnistaja R. K. ütlustest nähtub, et ta on saanud Vello Jankelt mõnel korral valget pulbrit, mis oli kahel korral hõbepaberi sees ja kahel korral väikese koti sees.

Tunnistajale oli väitnud J. P., et Vello Jankelt on võimalik kokaiini saada. Tunnistaja ütlustel sai ta Vello Jankelt kokaiini vähemalt 4 korda, kuid ta ei tea palju seda ainet oli grammides (KoTo, kd 14, tl 109-113). Kohtu hinnangul on süüdistatava Vello Janke ja tunnistaja R. K. ütlustega tõendatud süüdistuses märgitud kokaiini koguses 13 grammi üleandmine osaliselt selles, et Vello Janke andis süüdistuses märgitud ajal ja kohas R. K. üle vähemalt 10 grammi kokaiini. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud süüdistuses märgitud ajavahemikul ja kohas Vello Janke poolt R. K. 3 grammi kokaiini üleandmine. Lähtudes eeltoodust tuleb Vello Janke õigeks mõista omandatud kokaiini edasiandmises R. K. 3 grammi ulatuses. Süüdistuse kohaselt Vello Janke 2016.a. aprillis kolmel korral andis edasi kahe grammi kaupa kokku 6 grammi kokaiini XXX linnas I. B.. Süüdistatav Vello Janke eitas kohtuistungil antud ütlustes I. B. kokaiini üleandmist. Vello Janke ütluste kohaselt tunneb ta I. B. ning kinnitas, et I. B. on temale teadaolevalt kokaiini tarvitaja (KoTo, kd 23, tl 228-229). Tunnistaja I. B. ütlustest (KoTo, kd 14, tl 114-16) nähtub, et ta on tarvitanud kokaiini ja seda on ta saanud A. V., K. L., P. P. ja Vello Jankelt. Vello Jankelt on tunnistaja I. B. narkootikume saanud kolm korda, kokku 6 grammi 2016.a. aprillis. Vello Jankelt saadud kokaiin oli kilekotis, grip kotis ning 1 gramm maksis 120 eurot. Kokaiini üleandmiseks sai ta V. Jankega kokku enda maja juures ning ühel korral käis tunnistaja V. Janke juures töökojas XXX tänaval. Kui oli vaja kokku leppida kokaiini üleandmine, siis suhtles tunnistaja Vello Jankega telefoni teel. Juhul, kui tunnistaja tahtis kokaiinist juttu teha, siis ta ütles V. Jankele, kas V. Janke saab läbi tulla ja teda linna viia ja et teda on 1 või 2 või 3. Ja see tähendas kogust. Kui tunnistaja ütles, et on üksi, et kas sa saad mind sinna viia, siis see tähendas, et ta tahtis ühte kotti. Kui ta ütles, et on kahekesi, siis kahte kotti kokaiini ja kui ta ütles, et neid on kolm, siis see tähendas, et ta tahtis tookord kolme kotti kokaiini saada. Vello Janke tuli taksoga ja kokaiini üle andmine toimus Vello Janke taksos. Pärast seda kui tunnistaja oli kokaiini saanud, andis ta V. Jankele raha ja läks ära tuppa ning taksoga ta sõitma ei läinud. Vello Jankele helistamise eesmärk tol hetkel oli see, et saada kokaiini. Asitõendi vaatlusprotokolliga 22.05.2018 Vello Janke kinnipidamisel leitud ja äravõetud mobiiltelefoni Samsung IMEI XXX vaatluse kohta (KoTo, kd 5, tl 13) on tõendatud, et V. Janke mobiiltelefoni kontaktidesse on salvestatud I. B. telefoninumber XXX (vt. ka Jälitustoimingu protokoll 18.06.2018, KoTo, kd 9, tl 71). Kohus leiab, et Vello Janke ja tunnistaja I. B. ütlused on diametraalses vastuolus. Kohtu hinnangul on usaldusväärsemad tunnistaja I. B. ütlused. Tunnistaja on detailselt kirjeldanud, kuidas toimus tema ja V. Janke vaheline vestlus kokaiini üleandmiseks, s.h palju ja mitmel korral ta kokaiini sai ja palju see maksis. Samuti on tunnistaja ütlustes üksikasjalikult selgitatud, milliseid konspiratiivseid väljendeid nad omavahelises vestluses V. Jankega kasutasid, et määratleda üleantava kokaiini kogust. Selleks ta avaldas justkui soovi taksosõiduks ja nimetas sõitjate arvu: üks, kaks või kolm sõitjat, mis aga tegelikult tähendas ühte, kahte või kolme kotti kokaiini. Ja ühes kotis oli 1 gramm kokaiini. Kokaiini toimetas V. Janke oma taksoga I. B. elukohta või tuli I. B. V. Janke juurde XXX tänaval asuvas töökotta. Tunnistaja I. B. ütlused selle kohta, et ühe grammi kokaiini hind oli 120 eurot riimub Vello Janke ütlustega selles, et tema müüs kokaiini hinnaga 120 eurot ning kokaiini müümiseks suhtles ta oma klientidega, kellele kokaiini müüa, telefoni teel. Samuti nähtub V. Janke ütlustest, et kokaiini üleandmise tegi lihtsamaks asjaolu, et ta oli XXX ja kui talle helistati, siis sõitis ta oma XXX helistaja juurde. Kokaiini üleandmine toimus tema autos. (KoTo, kd 3, tl 50-55).

Kohus leiab, et antud juhul Vello Janke poolt kokaiini üleandmisel I. B. esineb sarnasus ka teiste süüdistuses nimetatud isikutele kokaiini üleandmisega, s.h näiteks tunnistajatele M. N. ja J. P., kaassüüdistatavatele K. L., P. P., A. V.. Eelmärgitud isikute ütlustest ilmneb, et kokaiini omandamiseks Vello Jankelt helistati V. Jankele ja lepiti kokku kokkusaamises. Seejärel toimetas Vello Janke narkootilise aine oma sõidukiga talle helistanud isikule. Kokaiini üleandmised toimusid enamasti Vello Janke autos (KoTo, kd 3 tl 50). Samuti on sarnasus Vello Janke poolt müüdud kokaiini hinnas – M. N., J. P. ning K. L. ütlused kinnitavad, et Vello Janke müüs kokaiini hinnaga 120 eurot 1 gramm. Samuti riimuvad I. B. ütlused K. L. ütlustega selles, kuidas omavahelises vestluses Vello Jankega lepiti kokku üleantava kokaiini kogus kasutades konspiratiivväljendeid, mille kohaselt sõitjate arv tähistas üleantava kokaiini kogust grammides. Seega loeb kohus Vello Janke poolt erinevatele isikutele kokaiini üleandmiseks toimunud sarnased tegevused (nn modus operandi) kaudseks tõendiks, mis kinnitavad täiendavalt tunnistaja I. B. ütlusi Vello Jankelt kokaiini saamise asjaolude kohta. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks Vello Janke poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas 6 grammi kokaiini üleandmise I. B.. Kohtu hinnangul tõendab eelnimetatud isikutele kokaiini müüki ka asjaolu, et Vello Janke sõiduki XXX reg nr XXX läbiotsimisel leiti sularaha kokku 2470 eurot (KoTo, kd 5, tl 78), lisaks leiti sularaha ka tema korteri läbiotsimisel (KoTo, kd 5, tl 134-151). Seega on tõendatud Vello Janke poolt erinevatele isikutele kokku 573,5 grammi kokaiini müük ja edasiandmine, sealhulgas P. P. 295,5 grammi, J. P. 50 grammi, E. J. 10 grammi, A. V. 100 grammi, M. N. 10 grammi, T. L. 10 grammi, K. L. 82 grammi, R. K. 10 grammi ja I. B. 6 grammi. Lisaks on tõendatud kirjalike tõenditega, et omandatud narkootilisest ainest 41,58 grammi, mis sisaldab 39% - 59% kokaiinihüdrokloriidi, milles on 16,04 grammi puhast kokaiini, leiti Vello Janke valdusest tema kinnipidamisel ja 08.02.2018 XXX toimunud läbiotsimise käigus, 4,50 grammi narkootilist ainet, mis sisaldab 43%, kokaiinihüdrokloriidi, milles on 1,73 grammi puhast kokaiini, leiti ning võeti ära läbiotsimise käigus 09.02.2018 XXX. Seega on tõendatud Vello Janke poolt kokaiini koguses kokku 619,58 grammi ebaseaduslik käitlemine (573,5 g + 41,58 g + 4,50 g = 619,58 g). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Vello Jankele süüdistuses etteheidetavate tegevustena narkootiliste aine käitlemisel NPALS § 2 p 3 mõttes tuleb käsitada narkootilise aine omamist ja valdamist (tõendatud V. Janke ütlustega ja 08.02.2018 ja 09.02.2018 läbiotsimisprotokollidega XXX ja XXX toimunud läbiotsimiste kohta), ümberpakendamist (NPAL järgi pakkimine), edasiandmine ja müümine (NPAL järgi tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule), mis on tõendatud V. Janke ja tunnistajate P. P., J. P., E. J., A. V., M. N., T. L., K. L. ja R. K. ütlustega ning jälitustoimingu protokollidega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav Vello Janke käitles ainet NPALS § 3 lg 1 järgi eesmärgil, mis on seadusega lubatud. Seega KarS § 184 sätestatud koosseisu definitsioonis ebaseaduslik käitlemine tähendab normatiivse koosseisu tunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13 p 12). 14.03.2018.a. koostatud ekspertiisiaktis nr XXX kajastatud eksperdiarvamusega arvamuse (KoTo, kd 6, tl 100-103) on tõendatud, et Vello Janke poolt käideldud narkootiliseks aineks oli kokaiin. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 II nimekirja. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 13.11.2019.a. kohtuotsuses nr 1-17-8179 p-des 12-13 märkinud, et Riigikohtu praktikas on järjepidevalt selgitatud, et narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma NPALS § 31 lg-st 3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10; 1. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13; 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja

üleantud kokaiini kogusest - 1 gramm oli võimalik narkojoovet tekitada vähemalt ühele inimesele. Kohus on tuvastanud Vello Janke poolt narkootilise aine – kokaiini üleandmise erinevatele isikutele kokku koguses 573,5 grammi, sealjuures P. P. 295,5 grammi, J. P. 50 grammi, E. J. 10 grammi, A. V. 100 grammi, M. N. 10 grammi, T. L. 10 grammi, K. L. 82 grammi, R. K. 10 grammi ja I. B. 6 grammi. Asjaolu, et V. Janke poolt müüdud kokaiin tekitas narkojoovet, on tõendatud tunnistaja J. P. ütlustega. Tunnistaja on kirjeldanud, et ostetud valge, pulbriline aine avaldas talle toimet, tal tekkis joove ja ta sai aru, et ta on omandanud narkootilise aine (KoTo, kd 12, tl 78). Eeltoodust teeb kohus järelduse, et eelnimetatud narkootilise aine – kokaiini kogusega 573,5 grammi oli võimalik narkojoovet tekitada 573-le keskmisele inimesele ning kogu ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine – kokaiini koguse 619,58 grammi kokaiini puhul oli võimalik narkojoovet tekitada 619-le keskmisele inimesele. NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Käesolevalt on 619,58 grammi ebaseaduslikult käideldud kokaiini puhul tegemist narkootilise aine suure kogusega.

ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-11-25-15 p 8). Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei ole tõendamist leidnud asjaolud, et Vello Janke omandas kokaiini Vladimir Kalojevilt, samas ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega ümber lükatud Vello Janke ütlused kokaiini omandamise asjaoludes, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks Vello Janke poolt kokaiini omandamine tema ütlustes kirjeldatud viisil - s.o kokaiini ostmine isikult, kelle ta viis taksoga XXX. Kohus leiab, et süüdistatava Vello Janke ütlustes vastuolud muude tõenditega puuduvad, mistõttu tuleb Vello Janke ütlusi kokaiini omandamise kohta tundmatult inimeselt hinnata usaldusväärseteks. Kokaiini pakendas Vello Janke XXX asuvas talus, eelmärgitud asjaolu on leidnud tõendamist Vello Janke ütlustega, milles ta kirjeldas üksikasjalikult, kuidas ja millistel asjaoludel ta XXX talus asuvasse elamusse pääses. Seoses XXX talus toimuvate ehitustöödega sai ta Vladimir Kalojevilt võtme, selleks et teha aknalauad ning võtta mõõdud. Pärast võtme saamist tegi V. Janke ka endale võtme. Kokaiini ümberpakendamist tegi V. Janke talu elutoas ning kaalus kaaluga, mis asus magamistoas tala peal. Vello Janke ütlustega riimuvad läbiotsimisprotokollist 09.02.2018.a. (KoTo, kd 4, tl 103-141) nähtuvad asjaolud, et XXX asuva elumaja köögist otse minnes tagumises toas paremat kätt jääva laetala pealt võeti ära digitaalkaal Digital Scale, millel valge ainega õrn määrdumine ning ekspertiisiaktiga nr XXX (KoTo, kd 6, tl 100-103) on tõendatud, et digitaalsel kaalul leidub kokaiini jälgi. Vello Janke ütlustest nähtuv asjaolu, et kokaiini hoidis nii XXX talu puukuuris, üleval ääre peal, jämeda palgi peal haakub läbiotsimisprotokollist 09.02.2018.a. (KoTo, kd 4, tl 103-141) nähtuvaga selles, et XXX asuvast kõrvalhoonest leiti vahelae tala pealt töökindast 1 minigrip kilekott, milles oli heleda värvusega pulbriline aine ning ekspertiisiaktiga nr XXX (KoTo, kd 6, tl 100-103) on tõendatud, et leitud aine sisaldab 1,73 g kokaiini. DNA-ekspertiisiga (Ekspertiisiakt nr XXX 21.05.2018 KoTo, kd 6, tl 109-122) leidis tuvastamist, et läbiotsimisel leitud töökindalt saadud proovist tähisega 9.1.2.1 (pakend 12N, proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad Vello Janke DNAprofiiliga. Samuti on Vello Janke ütlustes avaldanud, et kokaiini hoidis ta veel ka temale kuuluvas puidutöökojas asukohaga XXX, eelmärgitud ütlusi kinnitavad läbiotsimisprotokollist 08.02.2018.a. (KoTo, kd 5, tl 86-133) ja ekspertiisiaktis nr XXX nähtuvad asjaolud, et XXX läbiotsimisel andis Vello Janke välja narkootilist ainet kokaiini kokku 16,04 grammi (s.h ka tema kinnipidamisel leitud kokaiin). Süüdistuses väidetu, et V. Janke käis XXX kokaiini järel Vladimir Kalojevi teadmisel, ei ole kohtu hinnagul tõendamist leidnud. Kohus leiab, et süüdistuskõnes toodud väited V. Kalojevi ja V. Janke vaheliste konspiratiivkõnede kohta ehitusalastel teemadel jäävad paljasõnaliseks, kuna neid ei ole selgitatud ega ka tõenditega seostatud, milline oli märkide või tähenduste süsteem, mille pinnalt saab teha tõsikindla järelduse konspiratiivkõne olemasolule. Prokuröri vastavasisulisi väiteid ja tõendeid on kohus analüüsinud kohtuotsuse p. 3.1.4. ja neid siinkohal kordama ei hakka. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Vello Janke käis XXX elamus seonduvalt ehitustöödega, seega ei ole võimalik Vladimir Kalojevi ja Vello Janke vahelisi ehitusteemalisi telefonikõnesid käsitleda V. Kalojevi kutsete või märguannetena selle kohta, et teavitada Vello Janket XXX saabunud narkootilisest ainest ja vajadusest seda kaaluma ja pakendama hakata. Kohus leiab, et Vello Janke tegu tuleb ümberkvalifitseerida, mõistes Vello Janke õigeks KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise aine käitlemises grupi poolt ja korduvalt. Samas on põhjendatud Vello Janke süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi.

Kuivõrd kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Vello Janke eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 08.02.2018.a. käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult suures koguses grupis koos Vladimir Kalojeviga XXX maakonnas ühiselt ja kooskõlastatult, siis lähtudes eeltoodust tuleb Vello Janke KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista narkootilise aine käitlemises grupi poolt. Kriminaalmenetluses tuvastamata isikult omandatud narkootilise aine andis Vello Janke edasi süüdistuses märgitud isikutele (s.h R. K., I. B., T. L., J. P., E. J., M. N., K. L., P. P. ja A. V.). Samas ei ole õige Vello Janke tegevust kvalifitseerida narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises korduva tegevusena KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Võttes aluseks Riigikohtu lahendi nr 1-17-11432 selgitused, leiab kohus, et Vello Janke tegevust narkootilise aine omandamisel, valdamisel ja edasiandmisel erinevatele süüdistuses loetletud isikutele tuleb käsitada õiguslikult ühe jätkuva kuriteona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Senises kohtupraktikas on sarnastel asjaoludel narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist käsitatud õiguslikult jätkuvana (vt otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 14 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 14). Kohus leiab, et Vello Janke tegevus süüdistuses märgitud isikutele narkootilise aine edasiandmises kujutab endast õiguslikult jätkuvat kuritegu, kuna on ühtsest tahtlusest kantud ja sarnasel viisil sama objekti (s.o rahvatervise) vastu toimepandud. Vello Janke käitumine oli kõikidel üksikjuhtudel suunatud kokaiini ebaseaduslikule omandamisele, valdamisele ja tasu eest edasiandmisele. Tema arvukad kokaiini käitlemise teod olid ajaliselt küllaltki lähedased, leides aset 2015. aasta suvest kuni 08. veebruar 2018. Kuna süüdistatav omandas kokaiini ja selle üheks eesmärgiks oli aine järjepidev tasu eest edasiandmine (müük) erinevatele isikutele, võib järeldada, et need erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Neil asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale süüks arvatud käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Seega puudub Vello Janke teos korduvus KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes ja Vello Janke tuleb õigeks mõista eelmärgitud sätte järgi. Samas on kohtu hinnangul on tõendatud, et Vello Janke on oma teoga täitnud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise s.h narkootilise aine omandamise, valdamise ja erinevatele isikutele tasu eest edasiandmise (s.o müügi). Kohus leiab, et Vello Janke pani kuriteo toime tahtlikult s.o kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteole vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuistungil on süüdistatava Vello Janke ja tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et Vello Jankel oli kujunenud kindel isikute ring, kellele ta järjepidevalt edastas ja müüs narkootilist ainet, olles eelnevalt narkootilise ainet omandanud, kaalunud, pakendanud ja hoidnud. Seega Vello Janke seadis enesele eesmärgiks narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Kohus ei tuvastanud süüdistatava Vello Janke teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

A. ja Vladimir Kalojev pidi kõike kontrollima ning A. Oleksiksile viina eest raha andma. A. Oleksiks tõi viina Eestisse alates 2017.a. oktoobrikuust - 2018.a. jaanuarini üks kord kuus, kokku neli korda ja alati tõi 15 kasti. A. Oleksiksi ütluste kohaselt oli igas kastis 12 pudelit, pudel maksis 6 eurot. A. Oleksiks teenis iga pudeli toomise eest ühe euro ja kütuse eest maksti veel 40 eurot. Kokku tõi 720 pudelit viina ja teenis 720 eurot. A. Oleksiksi ütluste kohaselt andis ta viina üle ühes ja samas kohas s.o XXX. Suheldes V. Kalojeviga kasutati konspiratsiooni, kuna oli vaja varjata seda, et viin oli aktsiisita. Tema isiklik telefon, mida ta kasutas iga päev oli XXX. Tal oli ka teine telefoniaparaat teise sim-kaardiga interneti jaoks. Kui ta XXX tallu kohale tuli, siis leppis Vladimir Kalojeviga kokku, millal ta järgmine kord tuleb. Eestisse tulekuks kasutas A. Oleksiks sõidukit XXX, milline on tema XXX auto ning XXX, milline kuulus tema XXX. Ta on sisenenud ka hoovi, kuhu ta alkoholi transportis ja tõstis kastid autost välja. Paar korda nägi ta eemalt territooriumil ka Annely Anti, umbes 50 m kauguselt. Annely Ant oli maja kõrval või siis tuli majast välja. Kui A. Oleksiks tõi XXX tallu viina ja laadis selle maha, siis oli Annely Ant talu kinnistul. Andrejs Oleksiksi ütluste kohaselt tõi ta XXX mittelegaalse alkoholina „Kabantšik“ vodkat, mis oli 0,7 l taaras. Süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlused (KoTo, kd 23, tl 197-212) üldjoontes riimuvad A. Oleksiksi ütlustega. Vladimir Kalojev on salaviina saanud Lätist A. K. käest. Lätis oli isikuks, kellega seoses ta viina hankimisega suhtles, tema XXX päritolu sõber G.. Ühel korral, kui ta sai XXX kokku G., siis kohtus ka Andrejs Oleksiksiga. Andrejs Oleksiks hakkas temale alkoholi tooma alates 2017.a. septembrist-oktoobrist. Ta tõi nii maksumärkideta kui ka maksumärkidega alkoholi. Salaalkoholi pudeli eest maksis V. Kalojev A. Oleksiksile 6 eurot, edasi müüs hinnaga 7-10 eurot. Täpseid koguseid V. Kalojev öelda ei oska. Viinamarkidest nimetab Kalojev „Kabantšik“ ning Läti kaubandusest Laua viin, Mõrnaja, odav viin 0,5 l ja 0,7 l. Alkoholi hoidis Kalojev aidas või kuuris luku taga, võti oli tema käes. Annely Ant ei olnud juures, kui V. Kalojev seadusliku või mitteseadusliku alkoholiga tegeles. V. Kalojevi ja A. Oleksiksi vastamata telefonikõned tulenesid sellest, et toll kuulab pealt seonduvalt salaalkoholi müügiga. Süüdistatava Annely Andi ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et XXX olevast majast kuulub pool talle ja teine osa oli K. M. oma. Praegu kuulub teine osa kinnistust V. K.. Annely Andi ütluste kohaselt ei ole temal XXX leitud viinakastidega mingit seost. Ta eeldab, et need on Vladimir Kalojevi omad. Mingi aeg ta aimas, et tema kinnistul hoitakse alkoholi, kuna nägi ükskord seal kuuris 2-3 kasti ja nägi Vladimir Kalojevit põletamas õues valgeid kaste. Annely Andi ütluste kohaselt tõi alkoholi XXX kinnistule Vladimir Kalojev, kellega ta on viimased 5 aastat olnud lähedastes suhetes. Vladimir Kalojev sai alkoholi Läti tuttava Andrejsi kaudu. Kohus märgib, et 09.02.2018 koostatud läbiotsimise protokolliga (KoTo, kd 4, tl 103-141) on tõendatud maksumärgita alkoholi leidmine XXX. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et enne läbiotsimise algust tehti juures viibivale Vladimir Kalojevile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses täheldatud esemed, mille peale Vladmir Kalojev avaldas, et tema ei ole XXX omanik, ta teeb seal remonti, aga talus on 70 kasti ilma maksumärgita viina, mis kuuluvad temale ja asuvad kinnistule sõites kohe esimeses hoones (skeemil Hoone 1, tl 108) ja ruumi uks on suletud võtmega, mis peaks asuma köögis uksepooses kapisahtlis. V. Kalojevi kirjeldatud kohast võtit ei leita. Läbiotsimisprotokollist 09.02.2018.a. nähtub, et XXX asub kõrvalhoone (Hoone 1, vt. Skeem tl 108), mille sissesõidu teepoolne osa on avatud ja ilma ukseta, hoones on erinevad esemed ja laotud valmispuud. Samas hoones teises otsas hoovipoolses osas on uks, mis on lukus. Nimetatud ruumi uks avati kangiga jõudu kasutades Vladimir Kalojevi nõusolekul ja juuresviibimisel. Läbiotsimise ajal leiti kell 03:23 elumajast elutoast laepalgi pealt suurem võti, mis Vladimir Kalojevi sõnul avabki ruumi, kus on viinad sees. Nimetatud suletud ruumi tagaosast leiti ning võeti

ära 62 üksteise otsa laotud valge värvusega pappkasti, milledel kõigil osaliselt ümber pruuni värvi teibid. Kõik kastid on suletud ja visuaalselt avamata/vigastusteta. Igas kastis on 12 avamata pudelit 700 ml 40% kirjega „Kabantsik Vodka“. Pudelitel on venekeelsed kirjed. Maksumärke pudelitel ei ole (vt. fotod 18-23). Läbiotsimisprotokollist 08.02.2018.a. (KoTo, kd 3, tl 186-195) nähtub, et otsiti läbi sõiduauto XXX reg nr XXX ja enne läbiotsimise algust Vladimir Kalojev avaldas, et tema sõidukis XXX on umbes 3 pudelit viina ja umbes plokk suitsu, millel ei ole Eesti Vabariigi maksumärki. XXX reg nr XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära valget värvi pappkast, milles 12 pudelikohta, milles on kokku 3 avamata pudelit 700ml 40% Kabantsik Vodka. Pudelitel on venekeelsed kirjed ning ingliskeelne kirje „Only for duty free.“ Maksumärke pudelitel ei ole. Vladimir Kalojevi sõnul kuuluvad need pudelid temale. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 12, tl 149-156) nähtuvalt on vaadeldud 09.02.2018 XXX olevas hoonest läbiotsimise käigus leitud ning äravõetud 62 valge värvusega pappkasti, milledel kõigil osaliselt ümber pruuni värvi teibid. Kõik kastid on suletud ja visuaalselt avamata. Igas kastis on 12 avamata pudelit läbipaistvat klaasist pudelit, milles on läbipaistev vedelik. Pudelitel olev etikett on 8 x 11 cm, põhitoonilt rohekat värvi, mille peal on metssea kujutis ning venekeelsed kirjed Kabantšik VODKA 40 % 700 ml. Pudelite tagumisel poolel on etikett 4,5 x 7 cm, millel lisaks venekeelsete kirjetele on ka triipkood. Pudelite kaela ümber on etikett kirjega Kabantšik, Premium quality. Pudel on suletud hõbedast värvi korgiga ja rohelist värvi kinnitusega. Maksumärke pudelitel ei ole (vt. fotod nr 6-13 KoTo, kd 12, tl 152-154). Esildisega läbiotsimise tegemise kohta Andrejs Oleksiksi elukoha aadressil XXX linnaosa kohtu uurimiskohtuniku määrusega esildise rahuldamise kohta ja läbiotsimisprotokollist 18.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 108-119) nähtub, et Andrejs Oleksiksi elukohas XXX leiti magamistoas riidekapis mitmesuguse suurusega 6 kleepsu kirjega Kabantšik VODKA Unikalnaja Tehnologija (ainulaadne tehnoloogia), 40%, maht 0,5 liitrit. Asitõendi vaatlusprotokolliga 25.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 120125p) on vaadeldud 18.06.2018.a. Andrejs Oleksiksi elukohas leitud esemeid s.h 6 kleepsu kirjega Kabantšik Vodka. Ekspertiisiaktis nr XXX 10.05.2018 (alkoholiekspertiis) oleva eksperdiarvamusega on tõendatud: -

-

Ekspertiisiks esitatud 64-s 0,7-liitrilises klaaspudelis etikettidega Kabantšik Vodka 40% alk 700 ml tähistustega 1 vkp, 22m, 11n ja 2-62 olevad läbipaistvad värvusetud vedelikud on 35,3-39,3% etanoolivesilahused, mis on valmistatud etüülpiirituse ja pehmendamata vee segamisel (st mitte tehase tingimustes). Vedelike etanoolisisaldus ei vasta etikettidel toodule. Vedelikud sisaldavad erineval hulgal etanooli, tegemist on vähemalt neljast erinevast kogumist pärinevate vedelikega (KoTo, kd 6, tl 124-125).

Kohtuistungil kuulas kohus prokuröri taotlusel üle eelmärgitud ekspertiisiakti koostanud eksperdi K. T. ekspertiisiakti selgitamiseks vastavalt KrMS § 288 lg 9 p 2 (KoTo, kd 22, tl 57-61). K. T. on selgitanud, et ta on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert, tal on kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis keemia alal. Ekspert K. T. ütluste kohaselt oli ekspertiisiülesandeks, kas esitatud vedelik sisaldab alkoholi ja millisel viisil ta on valmistatud ja kas ta vastab etiketil toodule ja kas nad pärinevad ühest kogumist. Vedelike puhul määrati etanoolisisaldus ühe komakoha täpsusega ja neid oli kokku 64 objekti ja saadi 64 andmepunkti, mis paigutati Exceli tabelisse. Antud Exceli tabelist võib visuaalset näha, et need 64 proovi etanoolisisalduse järgi jaotuvad

vähemalt nelja rühma. Esimene rühm etanoolisisaldusega vahemikus 38,8-39,1 %, teine rühm etanooli vahemikus 38,2-38,4 %, kolmas rühm etanooli vahemikus 36,2-36,4 % ja neljas rühm etanooliga vahemikus 35,5-35,6 %. Lisaks on veel üksikud proovid seal vahel. Võib öelda, et tegelikult on siis kuues rühmas. Kõiki alkoholi ekspertiisiks esitatud vedelikke hinnatakse esialgu pakendi järgi, vedelikke vaadeldakse visuaalselt, läbipaistvust, värvust, kas nendes esineb sade, lõhna, kas on mingi spetsiifiline lõhn ja siis neid analüüsitakse gaasikromatograafi kasutades EKEI kinnitatud meetodiga KO-MR-AA01. Antud meetod peab tuvastama, kas vedelikes sisaldub alkohole. Kui vedeliku koostis alkoholide sisaldus on teada, et mida ta sisaldab, siis järgmisena ja nagu ka antud juhul analüüsiti, vedelike spirtomeetriga mõõdeti nende alkoholisisaldust samuti kinnitatud meetodiga. Seejärel leekfotomeetriga, et kindlaks teha, millise veega on esitatud etanooli vesilahus valmistatud, et kas see on puhastatud vesi, kui palju puhastatud, kas on puhastamata. Antud ekspertiisi raames kasutati kolme meetodit. Küsimusele, mis vahet on pehmendamata ja pehmendatud veel, vastas ekspert, et tehastes valmistatavad alkohoolsed joogid, eelkõige viinad, valmistatakse pehmendatud veest. See tähendab, et looduslikus vees esineb anorgaanilisi ühendeid, eelkõige kaltsium, magneesium, karbonaadid üldiselt, võib olla sulfaadid, kloriidid sõltuvalt veevõtu asukohast. Näiteks Põhja-Eestis on paerannik, seal on kaltsiumisoolad ülekaalus, võib olla mujal on natuke teistmoodi, aga kõik need soolad legaalse alkohoolse joogi valmistamise käigus eelnevalt veest eemaldatakse ja jääb järgi nö. pehmendatud vesi. Antud juhul nende soolade sisaldus vedelikes oli suhteliselt kõrge, 21-27 mg/l, millest sai teha järelduse, et antud vedelikud on pehmendamata ehk tegemist on siis nö. mittetehase tingimustes valmistatud etanooli vesilahustega. Vastuses kolmandale küsimusele, et etanoolisisaldus ei vasta etikettidel toodutele, vastas ekspert järgnevalt: eelkõige alkoholi ekspertiisis jälgitakse täpselt etiketil toodud alkoholi sisaldust, etanoolisisaldust. Etiketil tuuakse tavaliselt täpsusega 1 %, alates 37,5-40. Tehase tingimustes valmistatud alkohoolsed joogid sisaldavad isegi mõnevõrra rohkem etanooli 40,2 % näiteks. Antud juhul oli etanooli sisaldus madalam. Lisaks on ekspert selgitanud, et antud juhul see järeldus, et tegemist on nö. kodusel teel valmistatud vedelikega tulenes ikkagi sellest, et vedelike etanoolisisaldus ei vastanud etiketil toodule. Sõltuvalt pudelitest oli ebatäpne ja kõikus ja vedelike valmistamiseks oli kasutatud pehmendamata vett.

Kohus märgib, et Andrejs Oleksiks on ristküsitlusel antud ütlustes omaksvõtnud, et ta tõi alates 2017.a. oktoobrikuust - 2018.a. jaanuarini XXX tallu Vladimir Kalojevile mittelegaalse (s. maksumärgistamata) alkoholina viina nimetusega „Kabantšik“ Vodka 0,7 l taaras, kokku neljal korral, igal korral 15 kasti alkoholi, kastis oli 12 pudelit alkoholi, kokku 720 pudelit, mis moodustab kokku 504 liitrit viina. A. Oleksiksi ütlustest nähtub, et ta on vaidlustanud talle esitatud süüdistuse 478,8 liitri (s.o 982,80 l – 504 l = 478,8 l) maksumärgiga märgistamata alkoholi „Kabantšik“ Vodka omandamises ja selle toomises XXX kinnistule ja üleandmises Vladimir Kalojevile. Samuti väidab A. Oleksiks, et XXX kinnistule toodud alkoholi andis üle üksnes Vladimir Kalojevile. Kohus võtab järgnevalt seisukoha, kas Andrejs Oleksiks on omandanud ja toonud XXX kinnistule maksumärgiga märgistamata alkoholi süüdistuses märgitud koguses s.o 40 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka, kokku 117x12x0,7= 982,80 liitrit. Kohtuistungil on uuritud jälitustoimingu protokollist 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 17-22) nähtub, et 13.12.2017.a. toimunud varjatud jälgimisega on tuvastatud, et 13.12.2017 kella 15.48 paiku saabus A. Oleksiks sõiduautoga XXX XXX kinnistule. V. Kalojevi ja A. Oleksiksi poolt tassiti 13.12.2017.a. ajavahemikul kell 16.01-16.09 sõiduautost XXX välja kokku 28 heledat pappkasti, millest 9 asetati

sõidukisse XXX reg nr XXX. Ülejäänud kastid ladustati XXX kinnistul asuvasse kõrvalhoonesse (kaardil tähistatud hoone nr 1-ga). 31.01.2018 toimunud varjatud jälgimisega on tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 41-44), et 31.01.2018.a. kella 20.46 paiku saabus A. Oleksiks sõiduautoga XXX XXX kinnistule ning ajavahemikul kell 20.46 - 21.00 võttis A. Oleksiks sõiduautost välja kokku 33 pappkasti, millest vähemalt 11 paigutati sõiduki XXX reg nr XXX pagasiruumi. Ülejäänud kastid toimetas A. Oleksiks XXX kinnistul asuvasse kõrvalhoonesse (kaardil tähistatud hoone nr 1-ga). Vaatlusprotokollist 25.05.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 48-51), milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu“ (ANTS), nähtub sõiduki registreerimisnumbriga XXX 01.08.2017.a. kella 16:41:32 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamine suunal: Läti Vabariik – Eesti Vabariik piiripunktis XXX. Automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotolt nähtub 01.08.2017 kella 16:41:32 ajal, et Eesti Vabariiki sisenedes on näha sõiduki juhiistmel ja kõrvalistmel istumas isikuid. Lisaks on sõiduki tagaosa puhul näha, et sõiduki tagumised rehvid on rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. 01.08.2017 kell 17:55:37 sõiduk registreerimisnumbriga: XXX XXX piiripunkti kaudu väljub Eesti Vabariigist. Vaatlusprotokollist 25.05.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 58-59), milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu“ (ANTS), nähtub sõiduki registreerimisnumbriga XXX 05.10.2017.a. kella 17:24:25 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamine suunal: Läti Vabariik – Eesti Vabariik XXX piiripunktis. Automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotolt nähtub 05.10.2017 kella 17:24:25 ajal, et Eesti Vabariiki sisenedes on näha sõiduki juhiistmel ja kõrvalistmel istumas isikuid. Lisaks on sõiduki tagaosa puhul näha, et sõiduki tagumised rehvid on rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. 05.10.2017 kell 18:42:49 sõiduk registreerimisnumbriga: XXX XXX piiripunkti kaudu väljub Eesti Vabariigist. Vaatlusprotokollist 24.02.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 70-71), milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu“ (ANTS), nähtub sõiduki registreerimisnumbriga XXX 13.12.2017.a. kella 15:16:58 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamine suunal: Läti Vabariik – Eesti Vabariik piiripunktis XXX. Automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotolt nähtub 13.12.2017 kella 15:16:58 ajal, et Eesti Vabariiki sisenedes on sõiduki tagaosa puhul näha, et sõiduki tagumised rehvid on rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. 13.12.2017 kell 16:57:17 sõiduk registreerimisnumbriga: XXX väljub Eesti Vabariigist XXX piiripunkti kaudu. Vaatlusprotokollist 23.02.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 76-77), milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi „Tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu“ (ANTS), nähtub sõiduki registreerimisnumbriga XXX 31.01.2018.a. kella 20:09:44 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamine suunal: Läti Vabariik – Eesti Vabariik piiripunktis XXX. 31.01.2018 kell 21:53:20 sõiduk registreerimisnumbriga: XXX väljub Eesti Vabariigist XXX piiripunkti kaudu. Uurimiseeksperimendi protokollist 25.06.2018 (KoTo kd 6, tl 78-99) nähtub, et tulenevalt asjaolust, et sõiduautoga XXX reg nr XXX toimetati 01.08.2017-31.01.2018 XXX kinnistule alkoholikaste, kirjetega Kabantšik Vodka, teostati 25.06.2018.a. uurimiseksperiment väljaselgitamiseks: 1) kui palju alkoholikaste mahub sõiduautosse XXX reg nr XXX; 2) kui suur on sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX rehvide ja rattakoopa vahe tühja autoga ja täiskoormaga. Uurimiseksperimendi katsete tulemused on järgnevad: 1) kui sõiduk on tühi, siis sõiduauto

kõrvalistujapoolse esimese ratta koopa ja maapinna vaheline vahe on 72 cm, kõrvalistujapoolse tagumise ratta koopa ja maapinna vahe on 81 cm; 2) sõiduauto pagasruumi, kui tagumine iste on lükatud siinidel eesmisse asendisse, mahub kokku 57 pappkasti. (vt foto nr 11 vaade ühele alkoholikastile, milles 12 avamata pudelit mahutavusega 700 ml kirjetega 40 % Kabantšik Vodka ja kaalu näidule. Kaalu näit 14,275 kg); 3) kui sõidukisse on paigutatud 51 pappkasti, milles igaühes 12 avamata 700 ml pudelit ning lisaks asetatud sõidukisse lisaraskused, mis vastavad kuue täis pappkasti kaalule, ja sõiduki juhiistmel istub inimene kaaluga 140 kg, siis sõiduki juhipoolse esimese ratta koopa ülemise serva, samuti kõrvalistuja poolse esimese ratta koopa ülemise serva, ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 0,5 cm; sõiduki juhipoolse tagumise ratta koopa ülemise serva ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 11,5 cm ja sõiduki kõrvalistujapoolse tagumise ratta koopa ülemise serva ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 10 cm; 4) kui sõidukisse paigutatud 51 pappkasti, milles igaühes 12 avamata 700 ml pudelit ning lisaks asetatud sõidukisse lisaraskused, mis vastavad kuue täis pappkasti kaalule, ja sõiduki juhiistmel istub inimene kaaluga 140 kg ja kõrvalistmel isik kaaluga 85 kg, siis sõiduki juhipoolse esimese ratta koopa ülemise serva ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 1,5 cm; sõiduki kõrvalistuja poolse esimese ratta koopa ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 1 cm; sõiduki juhipoolse tagumise ratta koopa ülemise serva ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 12 cm ja sõiduki kõrvalistujapoolse tagumise ratta koopa ülemise serva ja maapinna vaheline vahemaa on kaalu tõttu kahanenud 10,5 cm (vt foto nr 3, KoTo kd 6, tl 97). Hinnates ülaltoodud tõendid kogumis kohus leiab, et Andrejs Oleksiksi ütlused selles osas, et ta tõi XXX kinnistule neljal korral üksnes 15 kasti (s.o kokku 60 kasti e. 504 liitrit) maksumärgistamata alkoholi – viina „Kabantšik“ Vodka, ei ole usaldusväärsed XXX kinnistule tegelikult toodud alkoholikoguse osas, kuna süüdistatava ütlused ei riimu asjas kogutud kirjalike tõenditega, s.h jälitustoimingu protokolliga 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47) ja vaatlusprotokolliga 24.02.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 70-71), millest nähtub, et 13.12.2017.a. XXX kinnistule tegelikult toodud alkoholikogus oli 28 kasti alkoholi, mida kinnitab veel ka 13.12.2017.a. kella 15:16:58 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamisel piiripunktis XXX, automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotolt nähtuv asjaolu, et sõiduki XXX reg nr XXX tagumised rehvid olid rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. Lisaks nähtub uurimiseeksperimendi protokollist 25.06.2018, et sõiduki koormamise korral, s.o antud juhul täidetud alkoholi kastidega, väheneb sõidukil nii esimeste kui ka tagumiste rattakoobaste servade ja maapinna vaheline vahemaa. Samuti esineb vastuolu Andrejs Oleksksi ütluste ja jälitustoimingu protokolliga 07.06.2018.a. protokolliga andmete vahel tegelikult toodud alkoholi koguse osas, kuna jälitustegevuse tulemusena on 31.01.2018 toimunud varjatud jälgimisega tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 41-44), et samal kuupäeval saabus A. Oleksiks sõiduautoga XXX XXX kinnistule ning võttis sõiduautost välja kokku 33 pappkasti, mis tõendab 33 kasti alkoholi toomist XXX kinnistule. Lisaks nähtub uurimiseeksperimendi protokollist 25.06.2018, et sõiduki koormamise korral täidetud alkoholikastidega, väheneb sõidukil nii esimeste kui ka tagumiste rattakoobaste servade ja maapinna vaheline vahemaa. Eelmärgituga on tõendatud, et 31.01.2018 tõi A. Oleksiks XXX kinnistule 31 kasti alkoholi. Oluline on, et süüdistatava A. Oleksiksi ütlustes märgitud alkoholikogused (60 kasti s.o 720 pdl, mis on 504 liitrit) lähevad vastuollu ka läbiotsimiste käigus leitud alkoholi kogustega, nimelt leiti XXX kinnistu läbiotsimisel 09.02.2018 leiti 62 kasti (s.o 520 liitrit alkoholi „Kabantšik“ Vodka), Vladimir Kalojevi valduses olnud sõiduki XXX läbiotsimisel ja XXX kinnistu läbiotsimisel leiti täiendavalt kokku 4 pdl alkoholi „Kabantšik“ Vodka (s.o 2,8 liitrit).

Vaatlusprotokollidega 25.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 48-51) ja 25.05.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 58-59) on tõendamist leidnud, et sõiduk XXX reg nr XXX sisenes XXX piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 01.08.2017 kell 16:41:32 ja 05.10.2017 kell 17:24:25 ning mõlemal korral automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotodelt nähtub, et Eesti Vabariiki sisenedes on näha sõiduki juhiistmel ja kõrvalistmel istumas isikuid ning sõiduki tagaosa puhul näha, et sõiduki tagumised rehvid on rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. Lähtudes uurimiseksperimendi tulemustest viitab sõiduki rattakoobaste servade ja maapinna vahelise vahemaa kahanemine sõiduki koormamisele piisavalt raske veosega. Samas võttes arvesse, jälitustoimingu protokolliga 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47) tuvastatu, et 13.12.2017 ja 31.01.2018 on sõidukiga toodud XXX kinnistule vastavalt 28 kasti ja 33 kasti alkoholi Kabantšik Vodka, siis eelmärgitu kinnitab, et A. Oleksiks on alkoholi Eestisse toimetades pidanud tavapäraseks koormata sõidukit vähemalt 28 kasti alkoholiga. Sõiduki ühetaolist koormamist kinnitavad visuaalselt ka fotod 6 kd. toimikulehtedel 50 (ülemine foto), 58 ja 70, millelt nähtub sõiduki tagumised rehvid rattakoopa ülemise serva lähedal. Seega eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et Andrejs Oleksiks toimetas Eestisse XXX kinnistule 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti Kabantšik Vodkat, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3% mahuprotsendiga alkoholi. Kohus loeb Andrejs Oleksiksi poolt 13.12.2017 ja 31.01.2018 toimepanduna sarnaseid tegevusi alkoholi edasitoimetamiseks XXX kinnistule kaudseks tõendiks, mis kinnitavad täiendavalt, et süüdistatav toimetas XXX kinnistule nii 01.08.2017 kui ka 05.10.2017 vähemalt 28 kasti Kabantšik Vodkat. Igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3 % mahuprotsendiga alkoholi. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on leidnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-87-09 p 11. Seega eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Andrejs Oleksiks omandas tuvastamata ajast alates kuni 2018.a. seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult ja tõi XXX kinnistule Vladimir Kalojevile käitlemiseks alkoholi neljal korral s.o 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti, 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti, 13.12.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018.a. vähemalt 33 kasti alkoholi, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka, kokku 117 kasti x 12 pdl x 0,7 liitrit = 982,80 liitrit. Andrejs Oleksiksi ütluste kohaselt tõi ta maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka Läti Vabariigist Eesti Vabariiki Vladimir Kalojevile selleks, et teenida selle müügilt tulu. Pudel alkoholi Kabatšik Vodka maksis 6 eurot, tema teenis selle toomise eest Eestisse 1 euro. Kohtu hinnangul on süüdistatavate A. Oleksiksi , V. Kalojevi ja A. Andi ütlustega tõendatud, et A. Oleksiks andis XXX kinnistule toodud alkoholi üle üksnes Vladimir Kalojevile. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud millisest kohast, millisel viisil ja millisel konkreetsel ajahetkel on Andrejs Oleksiksi poolt Eestisse toimetatud alkohol omandatud. Andrejs Oleksiksi poolt avaldatud nimi „A.“ ei võimalda isikut identifitseerida, kes väidetavalt olevat talle Lätis alkoholi üle andnud või kellelt ta alkoholi omandas. Ka ei ole kohtule esitatud täiendavaid tõendeid alkoholi omandamise aja ja viisi kohta. Kohus leiab, et prokuratuuri esitatud iseloomustav tõend asitõendi vaatlusprotokoll 26.08.2018 18.06.2018 A. Oleksiksi elukoha läbiotsimisel leitud sülearvuti Samsung 300E vaatluse kohta (KoTo, kd 7, tl 126-171) tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega ei ole tõendatud asjaolud A. Oleksiksi poolt alkoholi Kabantšik Vodka omandamise kohta, kuna vaatlusprotokolli lisadeks olevatelt fotodelt eelmärgitud alkoholipudeleid ei nähtu ning süüdistatav A. Oleksiksi ütluste kohaselt tegi ta vaatlusprotokollile lisatud fotod umbes 10 aastat tagasi, kui ta töötas transpordifirmas ja need pildid ei ole seotud viinaepisoodiga (KoTo, kd 23, tl 189-190). KarS § 375 lg 1 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamise, villimise, töötlemise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga

kauplemise, selle ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest suures koguses karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seega eeltoodud kuriteokooseisuga kaitstakse mitmeid õigushüvesid. Kui maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise karistatavus peab tagama maksude (alkoholiaktsiisi) korrapärase laekumise ehk riigi fiskaalhuvid, siis käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemine on kriminaliseeritud üldjuhul rahvatervise ja tarbijate huvide kaitsmiseks (RKKK 3-1-1-3-09 p 19.3; 31-1-28-14 p 20.2). Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 3 lg 1 p 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks muuhulgas selle hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on AS § 3 lg 1 p 6 nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. Riigikohus on lahendis nr 1-16-9717 p-des 23-25 on selgitanud, et süüdistatava vastutusele võtmiseks KarS § 375 lg 1 järgi on vaja tuvastada tal Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk. Kohtu hinnangul on antud kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Andrejs Oleksiks omandas tuvastamata ajast alates seni tuvastamata kohast ja viisil kokku 117 kasti (s.o 28+28+28+33 kasti) s.o 1404 pudelit 0,7 ml vähemalt 35,3 % mahuprotsendiga alkoholi, kirjetega Kabantšik Vodka s.o kokku 982,80 liitrit alkoholi, mille toimetas sõidukiga XXX ger registreerimisnumbriga XXX XXX kinnistule. XXX kinnistul võttis alkoholi A. Oleksiksilt vastu ja andis selle eest A. Oleksiksile raha Vladimir Kalojev. A. Oleksiksi ütlustest nähtuvalt teenis ta iga Eesti Vabariiki toimetatud alkoholipudelilt kasumit 1 euro ja 720-lt Eestisse toimetatud alkoholipudelilt teenis kokku 720 eurot (KoTo, kd 23, tl 186-187), talle tasus XXX kinnistule kohale toimetatud alkoholi eest V. Kalojev. Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et iga Eestisse toodud alkoholi pudel maksis 6 eurot (vt. KoTo, kd 23, tl 186, tl 198). Eelmärgituga on tõendamist leidnud, et alkoholi edasitoimetamisel oli kaubanduslik eesmärk AS § 3 lg 1 p 6 ning AS § 3 lg 2 mõttes. Seega lisaks alkoholi transportimisele Andrejs Oleksiks omandas ja andis alkoholi – Kabantšik Vodka tasu eest edasi (s.o võõrandas). AS § 4 lg 1 p-de 1-6 kohaselt peab käideldav alkohol olema lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 p 6 nõuetele, s.t et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei ole ATKEAS sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 1 kohaselt on alkoholi maksumärgistamine maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksuja Tolliametiga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22

mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 3 p 5 kohaselt alkohol peab olema maksumärgistatud selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt alkoholi võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Registreeritud kaubasaaja ja ATKEAS § 211 nimetatud ettevõtja peavad alkoholi maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast alkoholi Eestisse toimetamist. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Eeltoodust tuleneb, et maksumärgiga märgistamata on alkohol, millel puudub maksumärk juhtudel, mil alkoholi maksumärgistamine on ATKEAS kohaselt nõutav. Märgistamise eesmärk on vältida aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba tarbimisse sattumist ja tagada seeläbi aktsiisikaubalt aktsiisimaksu tasumine (RKKK nr 3-1-1-3-09 p 17). Antud kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Andrejs Oleksiksi käideldud alkohol koguses ei olnud maksumärgistatud vastavalt ATKEAS § 491 nõuetele. Tuvastatud on, et A. Oleksiksi poolt edasitoimetatud alkoholil kirjega Kabantšik Vodka kokku 982,80 liitrit puudus maksumärgistus. Eelmärgitu on leidnud tõendamist nii Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi ütlustega kui ka läbiotsimisprotokollidega 08.02.2018, 09.02.2018 (KoTo, kd 3, tl 186-195, kd 4, tl 103-141, tl 170179) ja asitõendi vaatlusprotokolliga 09.02.2018 (KoTo, kd 12, tl 149-156). Käitlemiseks mittelubatud ja maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemine on karistatav juhul, kui teo objektiks on alkohol suures koguses. AS § 7 lg 5 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõiks 6 nimetatud aktsiisisummat. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli ajavahemikus 01.02.2017 kuni 31.01.2018 muu alkoholi aktsiisimäär 23,89 eurot ning alates 01.02.2018 on muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev: aktsiis= alkoholi kogus liitrites / 100 HL / x kangus x aktsiisimäär). Arvestuslik aktsiis 8288,11 eurot ületab aktsiisimäära (25,08) 330 kordselt ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. Seega 01.08.2017.a., 05.10.2017.a., 13.12.2017.a. ja 31.01.2018.a. käideldud 982,80 liitri 35,3 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantšik Vodka arvestuslik aktsiis moodustub järgneva arvestuse alusel: 2017.aastal 3 x 28 kasti x 12 pudelit x 0,7 l= 705,6 l / 100 x 35,3 x 23,89 = 5950,44 eurot; 2018.aastal 33 kasti x 12 pudelit x 0,7 l= 277,2 l / 100 x 35,3 x 23,89 = 2337,67 eurot. Arvestuslik aktsiis kokku: 5950,44 eurot + 2337,67 eurot = 8288,11 eurot.

Süüdistatavate Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi ütlustega leidis tõendamist, et Andrejs Oleksiksil oli Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk, A. Oleksiks teenis iga käitlemiseks mittelubatud alkoholipudeli edasitoimetamise eest ühe euro, kui oli selle toimetanud ja üleandnud XXX kinnistul Vladimir Kalojevile. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Andrejs Oleksiks on käitumisega täitnud KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse teokoosseisu – maksumärgiga märgistamata käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise ja edasitoimetamise. Seejuures on tõendatud, et ta omandas tuvastamata ajal ja kohas ning isikult 982,80 liitrit s.o suures koguses maksumärgiga märgistamata alkoholi ja toimetas selle edasi s.o transportis XXX kinnistule ja andis edasi Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks. Kohus leiab, et Andrejs Oleksiks pani kuriteo toime tahtlikult s.o kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteole vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuistungil on Andrejs Oleksiksi ütlustega tõendamist leidnud, et talle oli eelnevalt teada, et tema poolt edasitoimetatavalt alkoholilt on aktsiis tasumata ja selline tegevus ei ole legaalne, hoolimata eeltoodust ja selleks, et teenida endale lisasissetulekut, omandas ta sellise alkoholi ja toimetas selle edasi Eesti Vabariiki Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks. Seega teades, et taoline tegevus ei ole Eesti Vabariigis lubatud, seadis Andrejs Oleksiks endale eesmärgiks maksumärgiga märgistamata alkoholiga kauplemise ja selle edasitoimetamise suures koguses. Kohus ei tuvastanud süüdistatava Andrejs Oleksiksi teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

-

-

-

62 kasti, s.o kokku 62x12x0,7= 520,8 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka XXX kinnistul asuvast eluhoonest 09.02.2018 läbiotsimisel; kolm pudelit Vladimir Kalojevi kasutuses olevast sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX ja üks pudel Vladimir Kalojevi elukohast XXX garaažis, s.o on kokku 2,8 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, 08.02.2018 läbiotsimisel; kaks pudelit s.o 1,4 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Annely Andi elukohast XXX 08.02.2018 läbiotsimisel; tuvastamata asjaoludel andsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant Vello Jankele edasi ühe kasti, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Vello Janke kasutuses olnud XXX hoonest 08.02.2018 läbiotsimisel.

Omandatud alkoholist Vladimir Kalojev müüs edasi järgnevalt: -

-

-

-

-

-

-

perioodil 2013. a jaanuar – 2015. a märts XXX linnas müüs R. R. vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga ilma maksumärgita alkoholi ( 2013.a. 12 liitrit, 2014.a. 12 liitrit, 2015.a. 3 liitrit) perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs H. L. vähemalt 244 0,7 liitrilist pudelit s.o 170,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2013.a. 33, 6 liitrit, so 48 pudelit, 2014.a. 33, 6 liitrit, so 48 pudelit, 2015.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit, 2016.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit, 2017.a. 33,6 liitrit, so 48 pudelit ja 2018.a. 2,8 liitrit, so 4 pudelit, on arvestatud, et müüs ühes kuus 4 pudelit). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. H. vähemalt 392 0,7 liitrilist pudelit s.o 274,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka ( võetud aluseks 2 pudelit igal reedel, so 8 pudelit kuus, seega kuus 5,6 liitrit ja aastas 67,2 liitrit, 2014.a. 67,2 liitrit, 2015.a. 67,2 liitrit, 2016.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017.a. 61,6 liitrit, 2017.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017 .a. 61,6 liitrit ja 2018.a. 5,6 liitrit). perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. T. vähemalt 194 0,5 liitrilist pudelit s.o 97 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi , ( 2016.a. 48 liitrit, so 96 pudelit, 2017.a. 48 liitrit, so 96 pudelit, 2018.a. 1 liiter, so 2 pudelit, on arvestatud, et kaks aastat , so 01.01.2016 kuni 08.02.2018.a.müüs igal nädalal 2 pudelit viina 0,5 liitrit). perioodil 2014. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs T. T. vähemalt 196 0,7 liitrilist pudelit s.o 137,2 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 01.01.2014 kuni 08.02.2018.a. igas kuus 4 korda 1 pudel 0,7 liitrit, 2014.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit). perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Ü. P. vähemalt 150 0,7 liitrilist pudelit s.o 105 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2015.a. kuni jaanuar 2018.a.1 pudel iga nädal, so 1 0,7 liitrine viin : 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 6 pudelit 4,2liitrit.) perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. R. vähemalt 74 0,7 liitrilist pudelit s.o 103,6 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 2 pudelit kaks korda kuus 0,7 liitrine, aastas 48 pudelit, kokku 103,6 liitrit : 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit ).

-

perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018.a XXX linnas müüs J. K. vähemalt 128 0,5 liitrilist pudelit s.o 64 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi; (01.06.2015 kuni 30.01.2018.a. 2 korda kuus 2 pudelit, ühes kuus 4 pudelit 0,5 liitrilist: 2015.a. 7 kuud 4x 0,5 liitrit, 2 liitrit kuus, so 14 liitrit, 2016.a. 24 liitrit, 2017.a. 24 liitrit ja 2018.a. 2 liitrit). - perioodil 2016. a juuli – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. M. vähemalt 50 ühe liitrilist pudelit s.o 50 liitrit, 18 liitrit kanistrites ja 77 pudelit 0,7 liitrist, so 53,9 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 121.9 liitrit; (01.07.2016 kuni 01.07.2017.a. 50 pudelit 1 liitrist, suvel 2017.a. 6-liitrites kanistrites 3 tk, kokku 18 liitrit, 01.07.2017.a. kuni 31.12.2017.a. 72 pudelit 0,7 liitrist, 31.01.2018.a. 5 pudelit, 2016.a. kokku 25 liitrit, 2017.a. 25x1 liiter, lisaks 18 liitrit-43 liitrit, 72x0,7-50,4 , so kokku 93,4 liitrit ja 2018.a. 5 pudelit 0,7 liitrist, so 3,5 liitrit, seega kokku 121,9 liitrit). - 2016. a suvel XXX linnas andis J. P. vähemalt ühe 0,7 liitrise pudeli 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; - perioodil 2016. a detsember – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. T. vähemalt 57 ühe liitrist pudelit s.o 57 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi; (2016.a. detsember kuni 08.02.2018.a. iga nädal 1 liiter viina: 2016.a. 4 liitrit, 2017.a. : 12x4, so 48 liitrit, pärast 01.02.2017.a. 44 liitrit, 2018.a. 5 liitrit, pärast 01.02.2018.a. 1 liiter, kokku 57 liitrit). - perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs T. J. vähemalt 20 0,7 liitrist pudelit s.o 14 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka; ( 01.01.2017 .a. 19 pudelit 13,30 liitrit ja 08.02.2018.a. 1 pudel 0,7 liitrine, kokku 14 liitrit). - perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. A. vähemalt 52 0,7 liitrist pudelit s.o 36,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 2 korda kuus korraga 2 pudelit : 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit, seega kokku 36,4 liitrit). - 2017. a sügisel XXX linnas müüs V. P. vähemalt 10 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kanistris ning neli 0,7 liitrilist pudelit s.o 2,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 12,8 liitrit. ( 2017.a. septemberoktoober 10 liitrit+4x0,7, kokku 12,8 liitrit). Süüdistuse kohaselt Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult kokku alkoholi 2204, 6 liitrit, millelt on tasumata aktsiis 20 187, 97 liitrit. Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult alkoholi 2013.a. 45, 6 liitrit, 2014.a. 146, 4 liitrit, 2015.a. 218, 6 liitrit. 2016.a. 303, 3 liitrit, 2017.a. 474, 7 liitrit, 2018.a. 1016 liitrit.

Prokurör asus süüdistuskõnes seisukohale, et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et perioodil 01.08.2017 kuni 31.01.2018 Vladimir Kalojev ja Annely Ant omandasid, hoidsid ja ladustasid kauplemise eesmärgil Annely Andile kuuluval kinnistul XXX vähemalt 982,8 liitrit, s.o suures koguses, Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud vähemalt 35,3 % mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi, mille toimetas nimetatud kinnistule Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX. Andrejs Oleksiksilt kui ka tundmatutelt isikutelt omandatud alkoholist müüs Vladimir Kalojev alkoholi edasi järgnevalt: 50,4 liitrit perioodil 01.2014 – 12.2015 T. T., 67,2 liitrit perioodil 01.2015 – 12.2016 A. H., 15 liitrit aastal 2017 M. M. ja 37,8 liitrit perioodil 01.2017 – 02.2018 A. A.. Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult kokku 1135 liitrit alkoholi (982,8 + 152,2). Kohtulikul uurimisel on vähenenud süüdistuse maht Vladimir Kalojevi osas, kuna süüdistuse kohaselt käitles Vladimir Kalojev ebaseaduslikult kokku 2204,6 liitrit alkoholi, kohtus on tõendamist leidnud 1135 liitri alkoholi ebaseaduslik käitlemine. Prokurör leidis, et kohtus ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud

käitlemiseks mittelubatud alkoholi müümine R. R., H. L., M. T., Ü. P., M. R., J. K., J. P., A. T., T. J. ja V. P.. Süüdistatav Vladmir Kalojev avaldas kohtuistungil, et on esitatud süüdistusest aru saanud ja ta tunnistab ennast osaliselt süüdi KarS § 375 lg 1 järgi esitatud süüdistuses (KoTo, kd 3, tl 38). Süüdistatava ristküsitluses antud ütlustest nähtub, et ta ei nõustu süüdistuses esitatud ebaseaduslikult käideldud alkoholi kogustega, öeldes, et natuke palju on (KoTo, kd 23, tl 201). Vladimir Kalojevi kaitsja on märkinud kaitseaktis, et Vladimir Kalojev tunnistab end osaliselt süüdi KarS § 375 lg 1 järgi, kuna vastustab meelevaldselt, tunnistajate umbmääraste ütluste alusel esitatud alkoholi koguseid (KoTo, kd 2, tl 131). Kaitsja on avaldanud kohtuvaidluses, te kaitsja alkoholi käitlemisest väga rääkida ei taha sellepärast, et tal on tekkinud veendumus, et Kalojev on sellega tegelenud ja tõendid siiski osundavad sellele. Kaitsja arvates, ei ole V. Kalojev tegelenud sellega sellises mahus nagu on avalik-õiguslikku maksunõudesse alles jäänud (KoTo, kd 26, tl 9). Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Vladimir Kalojevile esitatud süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi on tõendamist leidnud osaliselt lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ja tõenditest. KarS § 375 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamine, villimine, töötlemine, ladustamine, hoidmine, edasitoimetamine või sellega kauplemine või maksumärgiga märgistamata alkoholiga suures koguses kauplemine või selle ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine. Alkoholiseaduse (AS) § 2 lg 1 kohaselt on alkohol, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. AS § 2 lg 5 kohaselt kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. Alkoholi hoidmine on selle valdamine ning alkoholi ladustamise mõiste on sisuliselt hõlmatud alkoholi hoidmisega. Alkoholiga kauplemine hõlmab selle tasu eest võõrandamist ja müügiks pakkumist (vt. KarS. Kommenteeritud väljaanne. §375 komm. 5.2, 5.3). Kohtu hinnangul kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et Vladimir Kalojev on hoidnud ja ladustanud Annely Andi omandis oleval XXX kinnistul kauplemise eesmärgil maksumärgiga märgistamata alkoholi, mille toimetas eelmärgitud kinnistule Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX. Küll aga on vaidlus maksumärgiga märgistamata alkoholi koguses, mida Vladimir Kalojev Annely Andi omandis oleval XXX kinnistul hoidis ja ladustas. Vladimir Kalojevi poolt maksumärgita märgistamata alkoholi hoidmine Annely Andi omandis oleval XXX kinnistul on kohtu hinnangul tõendatud nii isikuliste tõenditega s.h süüdistatavate Vladimir Kalojevi ja Andrejs Oleksiksi ütlustega, kui ka kirjalike tõenditega. Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt hakkas Andrejs Oleksiks temale alkoholi tooma 2017.a. septembris-oktoobris, ta tõi nii maksumärkidega kui ka maksumärkideta alkoholi. Viinamarkidest nimetab V. Kalojev viina nimetusega „Kabantšik“ ning Läti kaubandusest Laua viin ja Mõrnaja. Andrejs Oleksiksi ütluste kohaselt tõi ta viina Vladimir Kalojevile XXX kinnistule alates 2017.a. oktoobrikuust – 2018.a. jaanuarini kokku neli korda ja tõi alati 15 kasti, igas kastis oli 12 pudelit ja kokku tõi 720 pudelit viina nimetusega „Kabantšik“ 0,7 l taaras. Tegemist oli mittelegaalse alkoholiga. Viina eest maksis talle Vladimir Kalojev ja Eestisse tulekuks kasutas A. Oleksiks sõidukeid XXX ja XXX.

09.02.2018 koostatud läbiotsimise protokolliga (KoTo, kd 4, tl 103-141) on tõendatud maksumärgita alkoholi leidmine XXX kinnistul asuvas kõrvalhoones (Hoone 1, vt. Skeem tl 108), kus leiti ning võeti ära 62 üksteise otsa laotud valge värvusega pappkasti, igas kastis oli 12 avamata pudelit 700 ml 40% kirjega „Kabantsik Vodka“. Pudelitel on venekeelsed kirjed. Maksumärke pudelitel ei tuvastatud (fotod 18-23). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt enne läbiotsimist Vladimir Kalojev avaldas, et XXX kinnistul olev maksumärgita viin koguses 70 kasti kuulub temale. Kinnisturaamatu väljavõttega (KoTo, kd 17, tl 86-90) on tõendatud, et XXX kinnistu kaasomanik 1⁄2 osas on Annely Ant. Annely Andi ja Vladimir Kalojevi ütlustest ilmneb, et Vladimir Kalojevil oli juurdepääs XXX kinnistul asuvatele hoonetele ning mitteseaduslikku hoidis V. Kalojev aidas või kuuris luku taga ning võti oli tema käes (KoTo, kd 23, tl 199-200). Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 12, tl 149-156) nähtuvalt on vaadeldud 09.02.2018 XXX kinnistul olevas hoonest läbiotsimise käigus leitud ning äravõetud 62 tk valge värvusega pappkasti, igas kastis 12 avamata läbipaistvat klaasist pudelit, milles on läbipaistev vedelik. Pudelitel olev etikett on 8 x 11 cm, põhitoonilt rohekat värvi, mille peal on metssea kujutis ning venekeelsed kirjed Kabantšik VODKA 40 % 700 ml. Pudelite tagumisel poolel on etikett 4,5 x 7 cm, millel lisaks venekeelsete kirjetele on ka triipkood. Pudelite kaela ümber on etikett kirjega Kabantšik, Premium quality. Pudel on suletud hõbedast värvi korgiga ja rohelist värvi kinnitusega. Vaatlusega tuvastati, et maksumärke pudelitel ei ole (vt. fotod nr 6-13 KoTo, kd 12, tl 152-154). 08.02.2018.a. koostatud läbiotsimisprotokolliga (KoTo, kd 3, tl 186-195) on tõendatud, et samal kuupäeval otsiti läbi sõiduauto XXX reg nr XXX ja enne läbiotsimise algust Vladimir Kalojev avaldas, et tema sõidukis XXX on umbes 3 pudelit viina ja umbes plokk suitsu, millel ei ole Eesti Vabariigi maksumärki. XXX reg nr XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära valget värvi pappkast, milles 12 pudelikohta, milles on kokku 3 avamata pudelit 700ml 40% Kabantsik Vodka. Pudelitel on venekeelsed kirjed ning ingliskeelne kirje „Only for duty free.“ Maksumärke pudelitel ei ole. Vladimir Kalojevi sõnul kuuluvad need pudelid temale. Ekspertiisiaktis nr XXX 10.05.2018 (alkoholiekspertiis) oleva eksperdiarvamusega on tõendatud, et: 1) ekspertiisiks esitatud 64-s 0,7-liitrilises klaaspudelis etikettidega Kabantšik Vodka 40% alk 700 ml tähistustega 1 vkp, 22m, 11n ja 2-62 olevad läbipaistvad värvusetud vedelikud on 35,339,3% etanoolivesilahused, mis on valmistatud etüülpiirituse ja pehmendamata vee segamisel (st mitte tehase tingimustes); 2) Vedelike etanoolisisaldus ei vasta etikettidel toodule; 3) Vedelikud sisaldavad erineval hulgal etanooli, tegemist on vähemalt neljast erinevast kogumist pärinevate vedelikega. (KoTo, kd 6, tl 124-125). Eksperdiarvamuse selgitamiseks on kohus ülekuulanud kohtuistungil ekspertiisiakti koostanud eksperdi K. T. (KoTo, kd 22 tl 57-61), kelle ütlustest nähtuvalt oli ekspertiisiülesandeks, kas esitatud vedelik sisaldab alkoholi ja millisel viisil ta on valmistatud ja kas ta vastab etiketil toodule ja kas nad pärinevad ühest kogumist. Vedelike puhul määrati etanoolisisaldus ühe komakoha täpsusega ja neid oli kokku 64 objekti ja saadi 64 andmepunkti, mis paigutati Exceli tabelisse. Antud Exceli tabelist võib visuaalset näha, et need 64 proovi etanoolisisalduse järgi jaotuvad vähemalt nelja rühma. Esimene rühm etanoolisisaldusega vahemikus 38,8-39,1 %, teine rühm etanooli vahemikus 38,2-38,4 %, kolmas rühm etanooli vahemikus 36,2-36,4 % ja neljas rühm etanooliga vahemikus 35,5-35,6 %.

Kõiki alkoholi ekspertiisiks esitatud vedelikke hinnatakse esialgu pakendi järgi, vedelikke vaadeldakse visuaalselt, läbipaistvust, värvust, kas nendes esineb sade, lõhna, kas on mingi spetsiifiline lõhn ja siis neid analüüsitakse gaasikromatograafi kasutades EKEI kinnitatud meetodiga KO-MR-AA01. Antud meetod peab tuvastama, kas vedelikes sisaldub alkohole. Kui vedeliku koostis alkoholide sisaldus on teada, et mida ta sisaldab, siis järgmisena ja nagu ka antud juhul analüüsiti, vedelike spirtomeetriga mõõdeti nende alkoholisisaldust samuti kinnitatud meetodiga. Seejärel leekfotomeetriga, et kindlaks teha, millise veega on esitatud etanooli vesilahus valmistatud, et kas see on puhastatud vesi, kui palju puhastatud, kas on puhastamata. Antud ekspertiisi raames kasutati kolme meetodit. Samuti nähtub eksperdi ütlustest, et antud juhul soolade sisaldus vedelikes oli suhteliselt kõrge, 21-27 mg/l, millest sai teha järelduse, et antud vedelikud on pehmendamata ehk tegemist on siis nö. mittetehase tingimustes valmistatud etanooli vesilahustega. Alkoholi ekspertiisis jälgitakse täpselt etiketil toodud alkoholi sisaldust, etanoolisisaldust. Etiketil tuuakse tavaliselt täpsusega 1 %, alates 37,5-40. Tehase tingimustes valmistatud alkohoolsed joogid sisaldavad isegi mõnevõrra rohkem etanooli 40,2 % näiteks. Antud juhul oli etanooli sisaldus madalam. Lisaks on ekspert selgitanud, et antud juhul see järeldus, et tegemist on nö. kodusel teel valmistatud vedelikega tulenes ikkagi sellest, et vedelike etanoolisisaldus ei vastanud etiketil toodule. Sõltuvalt pudelitest oli ebatäpne ja kõikus ja vedelike valmistamiseks oli kasutatud pehmendamata vett. Kohus märgib, et kohtule esitatud eksperdiarvamusega ja eksperdi ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et kriminaalmenetluses leitud vedelike näol oli tegemist alkoholiga ning vedelikud oma koostiselt ei vastanud etiketis toodule.

Kohtu hinnangul on nii süüdistatavate V. Kalojevi, A. Oleksiksi ja A. Andi ütlustega kui ka XXX talus 09.02.2018 toimunud läbiotsimise protokolliga (KoTo, kd 4, tl 103-141), 18.04.2018.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga leitud alkoholi vaatlemise kohta (KoTo, kd 12, tl 149-156), ekspertiisiaktiga nr XXX 10.05.2018 (alkoholiekspertiis) ja ekspert K. T. ütlustega tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev hoidis enda valduses 62 kasti 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka 40% XXX kinnistul s.o 520,8 liitrit (62x12x0,700=520,8). Kohus asub seisukohale, et alkoholi hoidmisega XXX kinnistul tegeles Vladimir Kalojev üksinda. Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et Annely Ant ei tegelenud alkoholiga, Vladimir Kalojevil oli XXX kinnistule juurde pääs. Ta hoidis alkoholi XXX talu aidas või kuuris, luku taga ja võti oli tema käes. Annely Ant ei saanud sinna ligi (KoTo, kd 23, tl 199). V. Kalojevi ütlused selles, et ta hoidis ja ladustas alkoholi XXX kinnistul üksinda, riimuvad Annely Andi ütlustega, kes on kinnitanud, et temal puudusid kuuri võtmed ja temal ei ole XXX kinnistult leitud viinakastidega mingit seost, ta eeldab, et need on Vladimir Kalojevi omad, ta nägi ükskord kuuris 2-3 kasti ja V. Kalojevit õues põletamas valgeid kaste (KoTo, kd 23, tl 213). Lisaks eeltoodule on eelkirjeldatud alkoholi Kabantšik Vodkat 40% koguses 3 tk 0,7-liitrist pudelit V. Kalojev hoidnud sõiduautos XXX reg nr XXX, mis on tõendatud 08.02.2018.a. koostatud läbiotsimisprotokolliga (KoTo, kd 3, tl 186-195) ning 1 pudeli Kabantšik Vodkat 40% 0,7-liitrises pudelis XXX garaažis, tõendatud 08.02.2018.a. koostatud läbiotsimisprotokolliga XXX toimunud läbiotsimise kohta (vt. KoTo kd 3, tl 212, foto 91 tl 240) ja 18.04.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga leitud alkoholi vaatlemise kohta (KoTo, kd 12, tl 149-156), s.o kokku 2,8 liitrit Kabantšik Vodkat (etiketi kohaselt 40 % mahuprotsendiga alkohol). Süüdistusest nähtuvalt andsid Vladimir Kalojev ja Annely Ant Vello Jankele edasi ühe kasti, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka, mis leiti Vello Janke kasutuses olnud XXX hoonest 08.02.2018 läbiotsimisel. Läbiotsimisprotokolliga 08.02.2018 (KoTo, kd 5, tl 86-133) on tõendatud, et läbiotsimisel, mis viidi

läbi 08.02.2018 Vello Janke kasutuses olnud hoones XXX leiti üks kast, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka (Pakend nr 22Metalli). Vello Janke on läbiotsimisel selgitanud, et see kuulub temale ja ta ostis selle poe tagant. Vello Janke andis 18.03.2019 kohtuistungil ütlusi, et ta ei saanud Annely Andi ja Vladimir Kalojevi käest maksumärgita alkoholi (KoTo, kd 3, tl 53). Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et ta ei ole Vello Jankele alkoholi andnud. Vello Janke käis ise piiri ääres ja on ise V. Kalojevile alkoholi toonud (KoTo, kd 23, tl 23). Annely Andi ütlustest ei nähtu, et ta oleks alkoholi Vello Jankele andnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Vladimir Kalojev või Annely Ant oleksid andnud Vello Jankele 1 kasti alkoholi kirjega Kabantšik Vodka. Kohus leiab, et Vladimir Kalojev tuleb maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka Vello Jankele edasiandmises tõendamatuse tõttu õigeks mõista. Kuna Vladimir Kalojev eitab alkoholi andmist Vello Jankele ning on avaldanud, et Vello Janke võis selle alkoholi ise osta ning ka Vello Janke on oma ütlustes eitanud maksumärgita alkoholi saamist Vladimir Kalojevilt või Annely Andilt, siis puuduvad kohtu hinnangul tõendid, mille pinnalt lugeda tõendatuks süüdistatava Vladimir Kalojevi süüd Vello Jankele ühe kasti alkoholi, milles 12 pudelit s.o 8,4 liitri 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata Kabantšik Vodka üleandmises. (Ka ei nähtu Annely Andi ütlustest, et ta oleks eelmärgitud alkoholi Vello Jankele üleandnud). Esitatud süüdistuse kohaselt on Vladimir Kalojev XXX kinnistul kauplemise eesmärgil hoidnud ja ladustanud koos Annely Andiga kokku vähemalt 982,80 liitrit maksumärgistamata alkoholi, mille toimetas XXX kinnistule Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kui palju Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata alkoholi kokku on Vladimir Kalojev omandanud Andrejs Oleksiksilt ja sellele järgnevalt omandatud alkoholi hoidnud ja ladustanud tema kasutuses oleval XXX kinnistul. Kohus käsitledes Andrejs Oleksiksile esitatud süüdistust KarS § 375 lg 1 järgi käesoleva kohtuotsuse punktis 3.2.1 ja analüüsides tõendeid: s.h süüdistatavate A. Oleksiksi, V. Kalojevi ja A. Andi ütlused, 09.02.2018 läbiotsimisprotokoll, 08.02.2018 läbiotsimisprotokollid ja 18.06.2018 läbiotsimisprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, kd 7, tl 108-119, tl 120-125p), ekspertiisiakt (KoTo, kd 6, tl 124-125) ja eksperdiütlused, jälitustoimingu protokoll 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47), vaatlusprotokollid 25.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 48-51, tl 58-59), 24.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 70-71), 23.02.2018 (KoTo, kd 6, tl 76-77), uurimiseksperimendi protokoll 25.06.2018 (KoTo, kd 6, tl 78-99) ja leidis, et tõendatud on Andrejs Oleksiksile esitatud süüdistus, mille kohaselt Andrejs Oleksiks omandas tuvastamata ajast alates kuni 2018.a. seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult ja tõi XXX kinnistule Vladimir Kalojevile käitlemiseks alkoholi neljal korral s.o 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti, 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti, 13.12.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018.a. vähemalt 33 kasti alkoholi, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka, mis moodustab kokku 117 kasti x 12 pdl x 0,7 liitrit = 982,80 liitrit alkoholi. Hinnates tõendeid kogumis kohus leidis, et süüdistatavate A. Oleksiksi, V. Kalojevi ja A. Andi ütlustega, jälitustoimingu protokolliga 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47) ja vaatlusprotokolliga 24.02.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 70-71) on tõendatud, et 13.12.2017.a. tõi A. Oleksiks XXX kinnistule 28 kasti alkoholi, mida kinnitab lisaks veel ka 13.12.2017.a. kella 15:16:58 ajal Eesti Vabariigi piiri ületamisel piiripunktis XXX, automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotolt nähtuv asjaolu, et sõiduki XXX reg nr XXX tagumised rehvid olid rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki

raskele massile. Uurimiseeksperimendi protokoll 25.06.2018 tõendab, et sõiduki koormamise korral täidetud alkoholi kastidega, väheneb sõidukil nii esimeste kui ka tagumiste rattakoobaste servade ja maapinna vaheline vahemaa. Jälitustegevuse tulemusena on 31.01.2018 toimunud varjatud jälgimisega tuvastatud (KoTo, kd 7, tl 41-44), et samal kuupäeval saabus A. Oleksiks sõiduautoga XXX XXX kinnistule ning võttis sõiduautost välja kokku 33 pappkasti, millega on tõendatud, et 31.01.2018.a. tõi A. Oleksiks XXX kinnistule 33 kasti alkoholi. XXX kinnistu läbiotsimisel 09.02.2018 leiti 62 kasti (s.o 520 liitrit alkoholi Kabatšik Vodka), Vladimir Kalojevi valduses olnud sõiduki XXX läbiotsimisel ja XXX kinnistu läbiotsimisel leiti täiendavalt 4 pdl alkoholi Kabantšik Vodka (s.o 2,8 liitrit). Vaatlusprotokollidega 25.05.2018 (KoTo, kd 6, tl 48-51) ja 25.05.2018.a. (KoTo, kd 6, tl 58-59) on tõendamist leidnud, et sõiduk XXX reg nr XXX sisenes XXX piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki 01.08.2017 kell 16:41:32 ja 05.10.2017 kell 17:24:25 ning mõlemal korral automaatse numbrituvastussüsteemi jäädvustatud fotodelt nähtub, et Eesti Vabariiki sisenedes on näha sõiduki juhiistmel ja kõrvalistmel istumas isikuid ning sõiduki tagaosa puhul on näha, et sõiduki tagumised rehvid on rattakoopa lähedal, mis viitab sõiduki raskele massile. Uurimiseksperimendi protokoll tõendab sõiduki rattakoobaste servade ja maapinna vahelise vahemaa kahanemist sõiduki koormamisel piisavalt raske veosega. Võttes arvesse, jälitustoimingu protokolliga 07.06.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-47) tuvastatu, et 13.12.2017 ja 31.01.2018 on sõidukiga toodud XXX kinnistule vastavalt 28 kasti ja 33 kasti alkoholi Kabantšik Vodka, siis eelmärgitu kinnitab, et A. Oleksiks on alkoholi Eestisse toimetades pidanud tavapäraseks koormata sõidukit vähemalt 28 kasti alkoholiga. Sõiduki ühetaolist koormamist kinnitavad visuaalselt ka fotod 6 kd. toimikulehetel 50 (ülemine foto), 58 ja 70, millelt nähtub sõiduki tagumised rehvid rattakoopa ülemise serva lähedal. Seega eeltoodust lähtudes luges kohus tõendatuks, et Andrejs Oleksiks toimetas Eestisse XXX kinnistule 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti Kabantšik Vodkat, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3% mahuprotsendiga alkoholi. Kohus loeb Andrejs Oleksiksi poolt 13.12.2017 ja 31.01.2018 toimepanduna sarnaseid tegevusi alkoholi edasitoimetamiseks XXX kinnistule kaudseks tõendiks, mis kinnitavad täiendavalt, et süüdistatav toimetas XXX kinnistule nii 01.08.2017 kui ka 05.10.2017 vähemalt 28 kasti Kabantšik Vodkat. Igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3 % mahuprotsendiga alkoholi. Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on leidnud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-87-09 p 11. Kohus leiab, et kohtuotsuse käesolevas punktis ning p-s. 3.2.1. toodud tõendite analüüsi ja järelduste tulemusena on tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev omandas Andrejs Oleksiksilt kokku 982,80 liitrit Kabantšik Vodkat, mille Andrejs Oleksiks toimetas XXX kinnistule Vladimir Kalojevile käitlemiseks neljal korral s.o 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti, 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti, 13.12.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018.a. vähemalt 33 kasti alkoholi, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja 35,3 % mahuprotsendiga alkoholiga, kirjetega Kabantšik Vodka, kokku 117 kasti x 12 pdl x 0,7 liitrit = 982,80 liitrit. Kuna A. Oleksiks toimetas maksumärgiga märgistamata alkoholi koguses 982,80 liitrit XXX kinnistule ja seal toimus alkoholi võõrandamine V. Kalojevile ning XXX kinnistul olevast hoonest on eelmärgitud alkohol läbiotsimisel leitud, siis eelmärgitud asjaolud tõendavad V. Kalojevi poolt maksumärgistamata alkoholi hoidmist ja ladustamist XXX kinnistul. Alkoholi hoidmine ja ladustamine XXX kinnistul on toimunud kaubanduslikul eesmärgil, mida tõendavad süüdistatavate A. Oleksiksi ja V. Kalojevi ütlused – V. Kalojev maksis A. Oleksiksile iga nn. salaalkoholi pudeli eest 6 eurot ja müüs edasi hinnaga 7-10 eurot.

Järgnevalt hindab edasimüümises:

kohus

Vladimir

Kalojevile

esitatud

süüdistust

omandatud

alkoholi

Süüdistuse kohaselt perioodil 2014. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas Vladimir Kalojev müüs T. T. vähemalt 196 0,7 liitrilist pudelit s.o 137,2 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 01.01.2014 kuni 08.02.2018.a. igas kuus 4 korda 1 pudel 0,7 liitrit, 2014.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2015.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2016.a. 48 pudelit 33,6 liitrit, 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit). Kohus leiab, et ülaltoodud süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt, s.o aastatel 2014-2015 müüs Vladimir Kalojev T. T. 72 0,7 liitrilist pudelit s.o 50,4 liitrit, 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka lähtudes alljärgnevast. Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt müüs ta nn. salaalkoholi hinnaga 7-10 eurot. Täpseid koguseid öelda ei oska. Alkoholi markidest nimetab Vladmir Kalojev Kabantšik, Laua viin, Mõrnaja. Küsimusele nende isikute kohta, kellele süüdistatav on müünud ilma maksumärgita alkoholi, on Vladimir Kalojev ütlustes kinnitanud, et ta on müünud maksumärgita alkoholi H. L., A. H., Ü. P., M. M., T. J. ja T. T.. Küsimusele, milline võis olla kogus, mis te müüsite T., vastas V. Kalojev, et ma kaldun arvama, et kuskil 12 pudelit (KoTo, kd 23, tl 198, 207-208). Tunnistaja T. T. ütlustest (KoTo, kd 15, tl 126-130) aga nähtub, et ta on ostnud Vladimir Kalojevilt viina paari aasta vältel alates 2014 ja kuus ostis kolm pudelit. Viin oli 0,7 liitristes pudelites, kangusega 40. Üks pudel maksis 6 või 7 ja alkoholi andis Vladimir Kalojev talle üle tänava peal XXX linnas. Kohus on prokuröri taotlusel määranud võimaldada tunnistajale esitada asitõendi vaatlusprotokolli 18.04.2018 I kd tl 226 (KoTo, kd 12, tl 150) ja küsitleda tunnistajat nimetatud dokumendi pinnalt. Prokurör on näidanud tunnistaja T. T. asitõendi vaatlusprotokollis olevaid fotosid nr 1-3 (KoTo, kd 12, tl 150) viinapudeliga, mille etiketil on kirje Kabantšik Vodka, 40% alk, 700 ml ning maksumärki pudelil ei ole. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt on see pudel talle tuttav ja Kabantšikut on ta saanud Kalojevi käest. Kohus märgib, et süüdistatava V. Kalojevi ja tunnistaja T. T. ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on müünud tunnistajale maksumärgiga märgistamata viina Kabantšik Vodka. Samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, et talle on tuttav asitõendi vaatlusprotokolli 18.04.2018 fotodelt nähtuv alkohol Kabantšik Vodka, 40% alk, 700 ml, millist ta on saanud Vladimir Kalojevilt. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused süüdistatava ütlustest detailsemad, mis puudutab maksumärgistamata Kabantšik Vodka müüki, seega kohus leiab, et tunnistaja T. T. ütlused usaldusväärsemad V. Kalojevi ütlusest müüdud alkoholipudelite koguse osas ning loeb tõendatuks, et aastatel 2014-2015 müüs Vladimir Kalojev T. T. igal nädalal 3 pudelit s.o kokku 72 0,7 liitrilist pudelit s.o 50,4 liitrit, 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka. Lähtudes esitatud süüdistusest ei ole tõendatud 86,8 liitri maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka müük Vladimir Kalojevi poolt T. T., seega tuleb Vladimir Kalojev õigeks mõista ilma maksumärgita alkoholi müümises T. T. 86,8 liitri ulatuses. V. Kalojevi kinnipidamisel leitud ja äravõetud Swedbank pangakaart T. T. nimele (pakend nr 3VKKP) kuulub tagastamisele pangakaardi omanikule T. T.. Süüdistuse kohaselt perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Vladimir Kalojev A. H. vähemalt 392 0,7 liitrilist pudelit s.o 274,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka ( võetud aluseks 2 pudelit igal

reedel, so 8 pudelit kuus, seega kuus 5,6 liitrit ja aastas 67,2 liitrit, 2014.a. 67,2 liitrit, 2015.a. 67,2 liitrit, 2016.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017.a. 61,6 liitrit, 2017.a. 67,2 liitrit, pärast 01.02.2017 .a. 61,6 liitrit ja 2018.a. 5,6 liitrit). Kohus leiab, et ülaltoodud süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt, s.o aastatel 2015-2016 müüs Vladimir Kalojev A. H. 96 0,7 liitrilist pudelit s.o 67,2 liitrit, 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka lähtudes alljärgnevast. Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt, müüs ta nn. salaalkoholi edasi hinnaga 7-10 eurot. Täpseid koguseid öelda ei oska. Alkoholi markidest nimetab Vladmir Kalojev Kabantšik, Laua viin, Mõrnaja. V. Kalojevi ütluste kohaselt müüs ta A. H. 30 pudelit ilma maksumärgita alkoholi ajavahemikus 2016 lõpp ja 2017 (KoTo, kd 23, tl 198, 207). Tunnistaja A. H. ütlustest (KoTo, kd 15, tl 133-139) nähtub, et ta ostis Vladimir Kalojevilt kanget alkoholi - viina nimetusega „Kabantšik“, viin oli 700 grammises pudelis. Ta ostis viina igal reedel 2 aasta vältel aastatel 2015 ja 2016.a., ühes kuus ostis 4 pudelit viina. Viina eest maksis tunnistaja A. H. Vladimir Kalojevile sularahas, kuu lõpus ja üks pudel viina maksis 8 eurot. Tal oli võimalik alkoholi eest maksta, kuna sai pensioni XXX eurot kuus. Lisaks on A. H. rääkinud, et pensioni raha sai ta kätte id-kaardiga, mille andis ta Vladimir Kalojevi kätte, keda kutsub B. Panka sõideti B. autoga. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta 2015.a. aastal toimunud sündmusi, ning seostab neid samal aastal toimunud korteriostuga ning 2016.a. sündmusi mäletab seoses sellega, et läks ostetud korterist ära. Seega V. Kalojevi ja A. H. ütlustega on tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev müüs A. H. ilma maksumärkideta alkoholi. Kohus märgib, et süüdistatava V. Kalojevi ja tunnistaja A. H. ütlustes esineb vastuolu, mis puudutab alkoholi ostu aega ja kogust. Kohus leiab, et usaldusväärsemad on tunnistaja A. H. ütlused, kuna tunnistaja A. H. on detailselt kirjeldanud millistel päevadel ja kui pika ajavahemiku vältel ta süüdistatavalt alkoholi ostis, kui palju see maksis ning millal ja mil viisil ta „Kabantšik“ viina eest V. Kalojevile tasus. Samuti on tunnistaja kirjeldanud ütlustes milliste sündmustega seoses talle 2015.a. ja 2016.a. toimunu meenub. Kohtu hinnangul on süüdistatava Vladimir Kalojevi ja tunnistaja A. H. ütlustega tõendamist leidnud, et perioodil 2015-2016.a. Vladimir Kalojev müüs A. H. kahe aasta vältel igal reedel ühe pudeli kanget maksumärgistamata alkoholi Kabantšik 0,7 liitristes pudelites, seega 2015.a. 48 pudelit ja 2016.a. 48 pudelit seega aastas 33,6 liitrit ja kahe aasta vältel kokku 67,2 liitrit. Lähtudes esitatud süüdistusest ei ole tõendatud 207,2 liitri maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka müük Vladimir Kalojevi poolt A. H., seega tuleb Vladimir Kalojev õigeks mõista ilma maksumärgita alkoholi müümises A. H. 207,2 liitri ulatuses. Süüdistuse kohaselt Vladimir Kalojev perioodil 2016. a juuli – 08.02.2018. a XXX linnas müüs M. M. vähemalt 50 ühe liitrilist pudelit s.o 50 liitrit, 18 liitrit kanistrites ja 77 pudelit 0,7 liitrist, so 53,9 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 121.9 liitrit; (01.07.2016 kuni 01.07.2017.a. 50 pudelit 1 liitrist, suvel 2017.a. 6-liitrites kanistrites 3 tk, kokku 18 liitrit, 01.07.2017.a. kuni 31.12.2017.a. 72 pudelit 0,7 liitrist, 31.01.2018.a. 5 pudelit, 2016.a. kokku 25 liitrit, 2017.a. 25x1 liiter, lisaks 18 liitrit-43 liitrit, 72x0,7-50,4 , so kokku 93,4 liitrit ja 2018.a. 5 pudelit 0,7 liitrist, so 3,5 liitrit, seega kokku 121,9 liitrit).

Kohus leiab, et ülaltoodud süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt, s.o aastal 2017 müüs Vladimir Kalojev M. M. 7 0,7 liitrilist pudelit s.o 4,9 liitrit, 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka lähtudes alljärgnevast.. Süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et ta on nõndanimetatud salaalkoholi ostnud 6 eurot 0,7 pudeli eest ja edasimüügil oli hind 7-10 eurot. Ta on müünud maksumärgita alkoholi M. M. 2017.a. aastal 7 pudelit (KoTo, kd 23, tl 198, 207-208). Tunnistaja M. M. oma ütlustes (KoTo, kd 15, tl 116-123) kinnitab, et ta on Vladimir Kalojevilt ostnud alkoholi „Kabantšik“ viina. Alkohol oli klaaspudelis. Mis puudutab ostetud viina koguseid, siis selles osas on tunnistaja M. M. andnud erinevaid vastuseid, ka pärast KrMS § 288 lg 9 p 3 korras talle kohtueelses menetluses antud ütluste tutvustamist. Ta on öelnud esmalt, et ta ei mäleta alkoholikoguseid. Seejärel ütleb, et ta ei tea, milline oli alkoholi kogus (kd 15, tl 118) ning lõpuks on ta öelnud, et ta arvab, et neid viinapudeleid võis olla 15. Kui palju ta ostis Kalojevilt viina kanistris, seda tunnistaja ka ei mäletanud. Kohus on prokuröri taotlusel määranud võimaldada tunnistajale esitada asitõendi vaatlusprotokolli 18.04.2018 I kd tl 226 (KoTo, kd 12, tl 150) ja küsitleda tunnistajat nimetatud dokumendi pinnalt. Prokurör on näidanud tunnistaja M. M. asitõendi vaatlusprotokollis olevaid fotosid nr 1-3 (KoTo, kd 12, tl 150) viinapudeliga, mille etiketil on kirje Kabantšik Vodka, 40% alk, 700 ml ning maksumärki pudelil ei ole. Tunnistaja M. M., tutvunud esitatud fotodega, kinnitas, et on selle alkoholiga kokku puutunud, kuna ostis selle oma töömeestele Vladimir Kalojevi käest. Hinnates kogumis süüdistatava Vladimir Kalojevi ja tunnistaja M. M. antud ütlusi, leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Vladimir Kalojev on müünud 2017.a. M. M. maksumärgita alkoholi Kabantšik Vodka, 40% alk, 700 ml. Asjaolus, mis puudutab müüdud alkoholi kogust, loeb kohus usaldusväärsemaks süüdistatava V. Kalojevi poolt öeldud kogust – s.o 2017.a. 7 pudelit, kuna tunnistaja M. M. ei mäletanud ka pärast mälu värskendamist ostetud alkoholi koguseid, seejärel mõni hetk hiljem on ta siiski arvanud, et viinapudelid võis olla 15. Seega, kuna tunnistaja ütlused ostetud alkoholikoguste osas ei ole selged ja sisaldavad vastuolusid, siis tuleb lähtuda süüdistatava ütlustest, et nn. salaalkoholi ostnud 6 eurot 0,7 pudeli eest ja edasimüügil oli hind 7-10 eurot. Ta on müünud maksumärgita alkoholi M. M. 2017.a. aastal 7 pudelit. Tõendamist on leidnud, et 2017.a. müüs Vladimir Kalojev M. M. 7 0,7-liitrilist pudelit s.o 4,9 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka. Lähtudes esitatud süüdistusest ei ole tõendatud Vladimir Kalojevi poolt M. M. 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka müümine, kokku 117 liitrit, seega tuleb Vladimir Kalojev õigeks mõista ilma maksumärgita alkoholi müümises M. M. 117 liitri ulatuses. Süüdistuse kohaselt Vladimir Kalojev - perioodil 2017. a jaanuar - 08.02.2018. a XXX linnas müüs A. A. vähemalt 52 0,7 liitrist pudelit s.o 36,4 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka; ( 2 korda kuus korraga 2 pudelit: 2017.a. 48 pudelit 33,6 liitrit ja 2018.a. 4 pudelit 2,8 liitrit, seega kokku 36,4 liitrit). Kohus leiab, et ülaltoodud süüdistus on tõendamist leidnud. Tunnistaja A. A. on kohtuistungil keeldunud ütluste andmisest isiklikel põhjustel, tulenevalt asjaolust, et süüdistatav Annely Ant on tema XXX. Eeltoodud asjaolust lähtuvalt on kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel vastu võtnud tunnistaja A. A. kohtueelses menetluses 29.05.2018.a. ülekuulamise protokolli (KoTo, kd 15, tl 125, 169-172). KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 kohaselt võib kohus vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Kohtu hinnangul oli tunnistaja varem antud ütluste vastu võtmiseks seaduslik alus KrMS § 291 lg 1 p 2 järgi, kuna tunnistaja keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, antud juhul isiklikel põhjustel KrMS § 73 kohaselt. Täidetud on kõik KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 loetletud tingimused: 1. Tunnistaja isik ei andnud alust kahelda tõendi usaldusväärsuses (RKKK lahendis nr 3-1-1-89-12 p 12 p 15 on selgitatud, et KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses), 2. Prokuratuur kohtumenetluse poolena taotles tõendi vastuvõtmist süüküsimuse otsustamiseks olulise asjaolu tuvastamiseks – kas ja millal on tunnistaja saanud süüdistatavalt alkoholi; 3. Tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Seejuures tuleb märkida, et kaitsjatel oli võimalus tunnistaja ütlustele vastuväiteid esitada juba kaitseaktides ning vastuväidete esitamine KrMS § 291 lg 3 p 3 mõttes ei tähenda alati tunnistaja küsitlemist (RKKKo, nr 3-1-1-89-12 p 12 p 18). Tõend on lubatav. A. A. tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistajale on selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi KrMS § 66-73 järgi ja ütluste andmisest keeldumise seaduslike aluseid. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtub, et ta elab XXX koos XXX Annely Andiga. Tema elukoha XXX läbiotsimisel 08.02.2017 leitud 2 pudelit 700 ml 40% Kabantšik Vodkat ostis tunnistaja Vovka käest 2018. aasta jaanuarikuus makstes ühe pudeli eest 7 eurot. Vovkaks kutsub tunnistaja Vladimir Kalojevit. Tunnistaja A. A. on ostnud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata alkoholi Vladimir Kalojevi käest 2018.a. kaks pudelit, millised võeti ära läbiotsimisel, 2017. aastast on ta ostnud kaks korda kuus viina ja korraga vähemalt 2 pudelit 0,7 liitrist viina. Üks pudel maksis 7 või 10 eurot. Ta on ostnud sama marki, mis läbiotsimisel ära võeti. Alkoholi tõi Vovka talle koju kätte valget värvi kaubikuga. Tunnistaja maksis Vladimir Kalojevile sularahas. Tunnistaja ütluste kohaselt on V. Kalojev andnud oma telefoninumbri XXX. Süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et ta müüs nn. salaalkoholi edasi hinnaga 7-10 eurot. Samas kinnitab V. Kalojev, et ta ei ole müünud maksumärgita alkoholi A. A.. Kohus leiab, et tunnistaja A. A. ja süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlustega on tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev on müünud maksumärgistamata alkoholi A. A.. Kuigi süüdistatav eitab maksumärgiga märgistamata alkoholi müüki A. A., on tähelepanuväärne asjaolu, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused riimuvad asjaolus, mis puudutavad maksumärgita alkoholi müügihinda. Kohus leiab, et tunnistaja A. A. ütlused on usaldusväärsed, kuna tunnistaja on detailselt ja selgelt kirjeldanud, kuidas, millal ja kus ta ostis Vladimir Kalojevilt maksumärgiga märgistamata alkoholi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tunnistaja A. A. ütlusi usaldusväärsemaks süüdistatava V. Kalojevi ütlustest asjaolus, et ta on ostnud maksumärgita alkoholi Vladimir Kalojevilt ja tegemist oli 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholiga Kabantšik Vodka. Tunnistaja A. A. ütlusi selles, et tema elukohas on leitud 2 pudelit maksumärgistamata 700 ml 40% Kabantšik Vodkat kinnitab läbiotsimisprotokoll 08.02.2018 (KoTo, kd 4, tl 170-179). Eelkirjeldatud alkoholiga sarnast alkoholi on leitud XXX kinnistul toimunud läbiotsimistel 09.02.2018.a. (KoTo, kd 4, tl 103-141), samuti on tõendatud maksumärgita alkoholi leidmine sõiduauto XXX reg nr XXX läbiotsimisel 08.02.2018.a. (KoTo, kd 3, tl 186-195) ja mille kohta V. Kalojev on selgitusena avaldanud, leitud alkohol kuulub temale.

Kohtu hinnangul on tunnistaja A. A. ütlustega tõendamist leidnud, et perioodil jaanuar 2017 kuni veebruar 2018 müüs Vladimir Kalojev A. A. kaks korda kuus viina ja korraga vähemalt 2 pudelit 0,7 liitrist viina s.o kokku 52 pudelit 0,7 liitrist 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi Kabantšik Vodka, mis moodustab 36,4 liitrit. Prokurör asus süüdistuskõnes seisukohale, et kohtulikul uurimisel on vähenenud süüdistuse maht Vladimir Kalojevi osas ja tõendamist ei ole kohtus leidnud käitlemiseks mittelubatud alkoholi müümine R. R., H. L., M. T., Ü. P., M. R., J. K., J. P., A. T., T. J. ja V. P. (KoTo, kd 25, tl 80). Kohus käsitleb järgnevalt süüdistust nendes osades, milles on prokuratuur on süüdistusest loobunud: 1) Süüdistuse kohaselt perioodil 2013. a jaanuar – 2015. a märts XXX Vladimir Kalojev müüs R. R. vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga ilma maksumärgita alkoholi. Vladimir Kalojev eitas ristküsitlusel maksumärgiga märgistamata alkoholi müüki R. R. (KoTo, kd 23, tl 207). Tunnistaja R. R. on kohtuistungil eitanud maksumärgiga märgistamata alkoholi ostu Vladimir Kalojevilt (KoTo, kd 17, tl 15). Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb õigeks mõista ilma maksumärgita alkoholi müümises R. R.. 2) Süüdistuse kohaselt perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas Vladimir Kalojev müüs H. L. vähemalt 244 0,7 liitrilist pudelit s.o 170,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka. Vladimir Kalojev on kohtuistungil kinnitanud 24 pudeli maksmärgita alkoholi müüki H. L.. Samas on tunnistaja H. L. kohtuistungil rääkinud, et alkoholil, mille ta ostis V. Kalojevilt olid maksumärgid. Tunnistaja ei osanud öelda ostetud alkoholi kogust (KoTo, kd 15, tl 69-79). Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojevi tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises H. L. õigeks mõista. V. Kalojevi kinnipidamisel leitud ja äravõetud AS SEB Pank deebetkaart H. L. nimele (pakend 3VKKP) tuleb tagastada H. L. kui pangakaardi omanikule (KoTo, kd 3, tl 169-174). 3) Süüdistuse kohaselt perioodil 2013. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas Vladimir Kalojev müüs M. T. vähemalt 194 0,5 liitrilist pudelit s.o 97 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi. Vladimir Kalojev kohtuistungil ei mäletanud alkoholi müüki M. T. (KoTo, kd 23, tl 207). Kohus on KrMS § 291 lg 1 p 1, § 296 lg 1 ja § 2861 lg 1 alusel vastuvõtnud ja avaldanud tunnistaja M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused seoses tunnistaja surmaga (KoTo, kd 15, tl 85, 149-152). Tunnistaja M. T. on kinnitanud, et ostis Vovkalt iga nädal 2-3 pudelit viina umbes 2 või 3 aastat. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, millist marki viina ta ostis ja ostetud alkoholi täpne kogus. Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises M. T. õigeks mõista. 4) Süüdistuse kohaselt perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas Vladimir Kalojev müüs Ü. P. vähemalt 150 0,7 liitrilist pudelit s.o 105 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka. Vladimir Kalojev ristküsitlusel antud ütlustes kinnitas, et müüs Ü. P. mõne pudeli alkoholi 2017.a. (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja Ü. P. on kohtuistungil kinnitanud, et on ostnud Vladimir Kalojevilt maksumärgiga märgistamata alkoholi, mille maksumärke ei kontrollinud, täpsustamata ajavahemikus aastatel 2017-2018 2-3 pudelit kuus 0,5-liitristes pudelites. Samas tutvudes ristküsitlusel KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel asitõendi vaatlusprotokollis 18.04.2018 fotodelt nähtuvate vaadetega pudelile Kabantsik Vodka (KoTo, kd 12, tl 150), eitas tunnistaja kokkupuuteid selle alkoholiga (KoTo, kd 15,

tl 89-96). Tunnistaja ütlustest ei nähtu alkoholi mark. Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises Ü. P. õigeks mõista. 5) Süüdistuse kohaselt perioodil 2015.a. jaanuar – 08.02.2018.a. XXX linnas müüs Vladimir Kalojev M. R. vähemalt 74 0,7 liitrilist pudelit s.o 103,6 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka. Vladimir Kalojev on kohtuistungil kinnitanud, et ei ole M. R. üldse alkoholi müünud (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja M. R. ütlustest nähtub, et ta on saanud V. Kalojevilt 1 pudeli viina, viina marki ei mäleta ja maksumärke ei vaadanud (KoTo, kd 17, tl 65-70). Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises M. R. õigeks mõista. 6) Süüdistuse kohaselt perioodil 2017. a jaanuar – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Vladimir Kalojev T. J. vähemalt 20 0,7 liitrist pudelit s.o 14 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka. Vladimir Kalojev kinnitas kohtuistungil, et 2017.a. müüs T. J. kuni 5 pudelit alkoholi (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja T. J. ütlustest nähtub, et ta on saanud V. Kalojevilt ühe korra kuus 1-2 pudelit viina aasta jooksul, viina marki ja maksumärke ei tea. Tutvudes ristküsitlusel KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel asitõendi vaatlusprotokollis 18.04.2018 fotodelt nähtuvate vaadetega pudelile Kabantsik Vodka (KoTo, kd 12, tl 150), eitas tunnistaja kokkupuuteid selle alkoholiga (KoTo, kd 15, tl 54-57). Viina kogus, mark ja maksumärkide puudumine tuvastamata. Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises T. J. õigeks mõista. 7) Süüdistuse kohaselt perioodil 2015. a jaanuar – 08.02.2018.a XXX linnas müüs Vladimir kalojev J. K. vähemalt 128 0,5 liitrilist pudelit s.o 64 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi. Vladimir Kalojev kinnitas kohtuistungil, et salaviina ei ole ta J. K. müünud (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja J. K. ütlustest nähtub, et ta on ostnud Kalojevi käest aastatel 2015-2018 maksumärgiga märgistamata alkoholi, kuus 1-2 pudelit viina, viina marki ei tea. Viin oli 0,5-liitristes või 0,7-liitristes pudelites. Viin, mille ostis, võis olla sarnane Kabantsik Vodkaga. Alkoholipudelil maksumärke ei vaadanud (KoTo, kd 15, tl 79-83). Ei ole tuvastatud viina mark ja maksumärkide puudumine. Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises J. K. õigeks mõista. 8) Süüdistuse kohaselt 2016. a suvel XXX linnas andis Vladimir Kalojev J. P. vähemalt ühe 0,7 liitrise pudeli 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka. Vladimir Kalojev kinnitas kohtuistungil, et salaviina ei ole ta J. P. müünud (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja J. P. kinnitas, et on saanud Vladimir Kalojevilt ühe pudeli viina, viina marki ei mäleta, maksumärke ei kontrollinud, viina saamise aega ei mäleta (KoTo, kd 12, tl 67-78). Ei ole tuvastatud viina mark ja maksumärkide puudumine. Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises J. P. õigeks mõista. 9) Süüdistuse kohaselt perioodil 2016. a detsember – 08.02.2018. a XXX linnas müüs Vladimir Kalojev A. T. vähemalt 57 ühe liitrist pudelit s.o 57 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi. Vladimir Kalojev kinnitas kohtuistungil, et salaalkoholi ei ole ta A. T. müünud (KoTo, kd

23, tl 208). Tunnistaja A. T. ütlustest nähtub, et ta on ostnud Vladimir Kalojevi käest kaks pudeli viina. Tunnistaja ei mäletanud ajavahemikku, millal viina ostis ja kuidas see viin välja nägi. Tutvudes ristküsitlusel KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel asitõendi vaatlusprotokollis 18.04.2018 fotodelt nähtuvate vaadetega pudelile Kabantsik Vodka (KoTo, kd 12, tl 150), kinnitas tunnistaja, et on joonud kaks korda seda viina, kuid ta ei ole seda saanud V. Kalojevilt. Kuna tunnistaja ei mäletanud tõendamiseseme asjaolusid, siis pärast KrMS § 288 g 9 p 3 alusel kohtueelsel menetlusel antud ütlustega tutvumist, meenus tunnistajale, et üks kord vist sai Vladimir Kalojevilt Kabantsiku viina, kuid ei mäleta seda aega (KoTo, kd 15, tl 57-63). Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises A. T. õigeks mõista. 10) Süüdistuse kohaselt 2017. a sügisel XXX linnas müüs Vladimir Kalojev V. P. vähemalt 10 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kanistris ning neli 0,7 liitrilist pudelit s.o 2,8 liitrit, 40% mahuprotsendiga maksumärgistamata alkoholi kirjega Kabantšik Vodka, kokku 12,8 liitrit. Vladimir Kalojev kinnitas kohtuistungil, et V. P. üldse ei tunne (KoTo, kd 23, tl 208). Tunnistaja V. P. kinnitas, et Vladimir Kalojev on talle andnud Eesti viina - Laua viin (KoTo, kd 15, tl 86-89). Prokuratuur on asunud seisukohale, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Vladimir Kalojev tuleb ilma maksumärgita alkoholi müümises V. P. õigeks mõista. Seega võttes aluseks prokuröri poolt kohtuistungil süüdistuskõnes avaldatu, tuleb asuda seisukohale, et prokurör on loobunud Vladimir Kalojevile esitatud süüdistusest sellest osast, mis puudutab Vladimir Kalojevi poolt ilma maksumärgita alkoholi müümist R. R., H. L., M. T., Ü. P., M. R., J. K., J. P., A. T., T. J. ja V. P. ning ilma maksumärgita alkoholi müümises T. T. 86,8 liitri ulatuses, A. H. 207,2 liitri ulatuses ja M. M. 106,9 liitri ulatuses. KrMS § 14 lg 2 kolmanda lause ja KrMS § 301 kohaselt on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Riigikohus on lahendis nr 1-16-9717 p 27 selgitanud, et KrMS § 309 lg 2 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Kohus leiab, et süüdistatav V. Kalojev tuleb selles ulatuses, milles prokurör on süüdistusest loobunud, õigeks mõista. Mis puudutab omandatud V. Kalojevi poolt alkoholi edasimüümist M. M., siis prokurör on leidnud, et tõendamist on leidnud M. M. ilma maksumärgita alkoholi müük koguses 15 liitrit. Kohtu hinnangul leidis M. M. ja Vladimir Kalojevi ütlustega tõendamist M. M. ilma maksumärgita alkoholi müük osaliselt s.o 4,9 liitri ulatuses. Seega tuleb V. Kalojev õigeks mõista M. M. ilma maksumärgita alkoholi müümises 117 liitri ulatuses. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Vladimir Kalojev hoidis ja ladustas XXX kinnistul 982,80 liitrit 35,3 % mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi Kabantšik Vodka s.o koguses, mille Andrejs Oleksiks toimetas XXX kinnistule järgnevalt: 01.08.2017.a. vähemalt 28 kasti, 05.10.2017.a. vähemalt 28 kasti, 13.12.2017.a. vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018.a. vähemalt 33 kasti alkoholi (kokku 117 kasti x 12 pdl x 0,7 liitrit = 982,80 liitrit). Lisaks on tuvastamist leidnud, et Vladimir Kalojev on müünud eeluurimisel tuvastamata isikutelt omandatud maksumärgita alkoholi edasi kokku 142,1 liitrit s.h 50,4 liitrit T. T., 67,2 liitrit A. H., 4,9 liitrit M. M. ja 19,6 liitrit ajavahemikus 01.2017 -31.07.2017 A. A. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Vladimir Kalojev käitles ebaseaduslikult ajavahemikul 2014.a. – 08.02.2018.a. kokku 1124,90 liitrit alkoholi.

AS § 4 lg 1 p-de 1-6 kohaselt peab käideldav alkohol olema lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema alkoholi, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 p 6 nõuetele, s.t et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei ole ATKEAS sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 1 kohaselt on alkoholi maksumärgistamine maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksuja Tolliametiga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 3 p 5 kohaselt alkohol peab olema maksumärgistatud selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt alkoholi võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Registreeritud kaubasaaja ja ATKEAS § 211 nimetatud ettevõtja peavad alkoholi maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast alkoholi Eestisse toimetamist. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Eeltoodust tuleneb, et maksumärgiga märgistamata on alkohol, millel puudub maksumärk juhtudel, mil alkoholi maksumärgistamine on ATKEAS kohaselt nõutav. Antud kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Vladimir Kalojevi käideldud alkohol ei olnud maksumärgistatud vastavalt ATKEAS § 491 nõuetele. Tuvastatud on, et Vladimir Kalojevi poolt A. Oleksiksilt omandatud ja temalt hoitud ja ladustatud ning edasimüüdud alkoholil kirjega Kabantšik Vodka puudus maksumärgistus. Eelmärgitu on leidnud tõendamist nii Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi ütlustega kui ka tunnistajate T. T., A. H., M. M. ja A. A. ütlustega, läbiotsimisprotokollidega 08.02.2018, 09.02.2018 (KoTo, kd 3, tl 186-195, kd 4, tl 103-141, tl 170-179), asitõendi vaatlusprotokolliga 09.02.2018 (KoTo, kd 12, tl 149-156). Käitlemiseks mittelubatud ja maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemine on karistatav juhul, kui teo objektiks on alkohol suures koguses AS § 7 lg 5 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõiks 6 nimetatud aktsiisisummat. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli 2014. aastal muu alkoholi aktsiisimäär 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris; 2015. aastal oli muu alkoholi aktsiisimäär 18,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris; kuni 31.01.2016 oli muu alkoholi aktsiisimäär 18,89 eurot ja alates 01.02.2016 kuni 31.01.2017 21,72 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris; kuni 31.01.2017 oli muu alkoholi aktsiisimäär 21,72 eurot ja alates 01.02.2017 kuni 31.01.2018 muu alkoholi aktsiisimäär 23,89 eurot

ning alates 01.02.2018 oli muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev: aktsiis = alkoholi kogus liitrites / 100 HL / x kangus x aktsiisimäär. Vladimir Kalojevi poolt käideldud 1124,90 liitri 35,3 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantšik Vodka arvestuslik aktsiis moodustub järgneva arvestuse alusel: 2014. aastal 25,2 liitrit / 100 x 35,3 x 16,43 = 146,15 eurot (selgitusena: tõendamist on leidnud, et T. T. ostis V. Kalojevilt ajavahemikus 2014-2015 50,4 l ilma maksumärgita alkoholi s.h iga kuu 3 0,7 liitrist pudelit alkoholi, seega 2014.a. 25,2 l ja 2015.a. 25,2 l); 2015. aastal 58,8 liitrit (s.o 25,2+33,6) / 100 x 35,3 x 18,89 = 392,09 eurot (selgitusena: tõendamist on leidnud, et A. H. ostis V. Kalojevilt ajavahemikus 2015-2016 kokku 67,2 liitrit ilma maksumärgita alkoholi, igas kuus 4 pudelit 0,7 l, seega 2015.a. 33,6 l ja 2016.a. 33,6 l) 2016. aastal 33,6 l, millest ajavahemikul 01.-31.01.2016.a. 2,8 l /100 x 35,3 x 18,89 = 18,67 eurot ja ajavahemikus 01.02.2016-31.12.2016.a. 30,8 l / 100 x 35,3 x 21,72 = 236,15 eurot s.o kokku 254,82 eurot. 2017. aastal 4,9 l + 2,8 l = 7,7 liitrit / 100 x 35,3 x 21,72 = 59,03 eurot ja ajavahemikus 01.02.201731.12.2017.a. 16,8 l + 705,6 l = 722,4 liitrit / 100 x 35,3 x 23,89 = 6092,12 eurot s.o kokku 6151,15 eurot (selgitusena: tõendamist on leidnud, et M. M. ostis V. Kalojevilt 2017.a. 4,9 l ilma maksumärgita märgistamata alkoholi. A. A. ostis V. Kalojevilt ajavahemikul 2017-08.02.2018 kokku 37,8 l ilma maksumärgita alkoholi sealjuures igas kuus 2 x 2 pdl 0,7-liitrist alkoholi, seega perioodil 01.01.2017-31.07.2017 19,6 l; ülejäänud 18,2 l arvestatakse maksustamisel A. Oleksiksi poolt toimetatud koguse 982,80 l hulka). 2018. aastal 33 kasti x 12 pudelit x 0,7 l = 277,2 l / 100 x 35,3 x 23,89 = 2337,67 eurot. Arvestuslik aktsiis kokku: 146,15 eurot + 392,09 + 254,82 + 6151,15 eurot + 2337,67 eurot = 9281,88 eurot. Arvestuslik aktsiis 9281,88 eurot ületab aktsiisimäära (25,08 eurot) 370 kordselt ja tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Vladimir Kalojev on oma käitumisega realiseerinud KarS § 375 lg 1 järgi sätestatud kuriteo objektiivse teokoosseisu – maksumärgiga märgistamata käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise, hoidmise ja ladustamise. Seejuures on tõendatud, et ta omandas süüdistuses kirjeldatud ajal kohas Andrejs Oleksiksilt 982,80 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi ja tuvastamata kohast, viisil ja isikult kuni 31.07.2017 veel vähemalt kokku 142,1 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi ning hoidis seda koguses 520,8 liitrit XXX kinnistul kuni 09.02.2018 ja koguses 2,1 liitrit (s.o 3 pdl) sõidukis XXX registreerimisnumbriga XXX ja koguses 0,7 liitrit (s.o 1 pdl) oma elukohast XXX garaažis.

Riigikohus on lahendis nr 1-16-9717 p-des 23-25 on selgitanud, et süüdistatava vastutusele võtmiseks KarS § 375 lg 1 järgi on vaja tuvastada tal Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk. Kohus leiab, et Vladimir Kalojevil oli Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk. Eelmärgitu on tõendatud V. Kalojevi ütlustega, millest nähtuvalt müüs ta A. Oleksiksilt ja eeluurimisel tuvastamata isikutelt omandatud alkoholi edasi, saades igalt müüdud alkoholipudelilt 7-10 eurot. Ka tunnistajate T. T., A. H., M. M. ja A. A. ütlustega on tõendamist leidnud, et Vladimir Kalojev tegevuse seisnes maksumärgistamata alkoholi müümises, mis kinnitab et Vladimir Kalojevil oli Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise suhtes kaubanduslik eesmärk. Kohus leiab, et Vladimir Kalojev pani teo toime tahtlikult s.o kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteole vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuistungil on Vladimir Kalojevi ütlustega tõendamist leidnud, et ta tegeles järjepidevalt ja pikema ajavahemiku vältel nn salaalkoholiga s.o maksumärgita märgistamata alkoholi omandamise, hoidmise, ladustamise ja müügiga. Tal oli kujunenud välja kindel isikute ring, kellele ta müüs maksumärgita märgistamata alkoholi. Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et talle oli eelnevalt teada, et tema poolt omandatud alkohol oli maksumärgiga märgistamata, hoolimata eeltoodust ja selleks, et teenida endale lisasissetulekut, omandas ta sellise alkoholi ja hoidis, ladustas ja müüs ning andis selle edasi T. T., A. H., M. M., A. A. ja teistele kriminaalmenetluses tuvastamata isikutele. Seega teades, et taoline tegevus ei ole Eesti Vabariigis lubatud, seadis V. Kalojev enesele eesmärgiks maksumärgiga märgistamata alkoholi suures koguses kauplemise ja hoidmise. Kohus ei tuvastanud süüdistatava Vladimir Kalojevi teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Kokkuvõtvalt seisneb Annely Andile esitatud süüdistus selles, et ta eeluurimisel tuvastamata ajast alates hoidis ja ladustas enda omandis oleval XXX kinnistul koos Vladimir Kalojeviga kauplemise eesmärgil kokku vähemalt 982,80 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi, s.o suures koguses, mille toimetas Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX kinnistule Vladimir Kalojevile ja Annely Andile edasiseks käitlemiseks. Samuti süüdistatakse Annely Anti 27 liitri 40% mahuprotsendiga alkoholi müümises R. R.. Samuti on Annely Andile esitatud süüdistus selles, et ta on omandanud eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 1,2 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi Stolyetoff 0,7 l, Vodka Diaka Utka 0,5 l, mis leiti ning võeti ära 08.02.2018. a Annely Andi elukoha XXX läbiotsimisel. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Annely Ant, et on esitatud süüdistusest aru saanud ja süüdi ennast ei tunnista (KoTo, kd 3, tl 38).

Annely Andi kaitsja leidis, et Annely Andi süü ei ole KarS § 375 lg 1 järgi tõendatud ja taotles Annely Andi õigeksmõistmist KarS § 375 lg 1 järgi. Kaitsja märkis, et tuginedes ainult XXX kinnistul alkoholi leidmise faktile ei saa Annely Anti süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises. Asjaolu, et Annely Andile kuuluvast XXX kinnistu osast on leitud salaalkoholi, ei tõenda Annely Andi mingisugust seost alkoholi ebaseadusliku käitlemisega. Puuduvad tõendid Annely Andi seosest viinaga Kabantšik s.h XXX kinnistul leitud 62 kastiga, samuti nelja pudeliga, mis olid leitud Vladimir Kalojevi sõidukis XXX registrinumbriga XXX ja garaažis aadressil XXX. Kohtutoimikus puuduvad ka tõendid, et Annely Ant koos Vladimir Kalojeviga andsid Vello Jankele edasi ühe kasti, milles oli 12 pudelit viina Kabantsik. Vello Janke andis 18.03.2019 kohtuistungil ütlusi, et ta ei saanud Annely Andi käest maksumärgita alkoholi (KoTo, kd 25, tl 123-125). Kaitsja leidis, et kaks pudelit alkoholi Kabantsik, mis olid leitud Annely Andi elukohas aadressil XXX, pole seotud Annely Andiga. Puuduvad tõendid, et Vladimir Kalojev ja Andrejs Oleksiks tegutsesid koos Annely Andiga. Milline oli Annely Andi roll, seda prokuröri väidetest ei selgu. Uuritud tõenditest lähtudes ei leidnud kohtus tõendamist ka Annely Andile esitatud süüdistus, et ta müüs R. R. vähemalt 27 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Annely Andi elukohas XXX leitud kahest pudelist (üks pudel alkoholi Stolyetoff ja üks pudel alkoholi Vodka Dikaja Utka) alkoholi etanoolisisalduse tuvastamisel on süüdistaja lähtunud leitud pudelite etikettidel kajastuvatest andmetest. Ei ole võimalik esitatud tõendite pinnalt teha tõsikindlat järeldust Annely Andil elukohas leitud kahes pudelis oleva vedeliku koostise osas. Olemasolevatest tõenditest nähtuvalt ei ole uurimisasutus määranud ekspertiisi tuvastamaks, kas kahe pudeli etikettidel olev teave vedeliku koostise kohta vastab tõele. Süüdistusaktis olevat väidet, et Annely Andi elukohal kahe pudeli alkoholi (üks pudel alkoholi Stolyetoff ja üks pudel alkoholi Vodka Dikaja Utka) puhul on tegemist süüdistuses nimetatud mahuprotsendiga alkoholiga, kinnitavad üksnes pudelitel olevad etiketid. Seadusandja on seadnud maksumärgistamise kohustuse, milline on alkoholis etanoolisisalduse mahuprotsent ning kriminaalvastutuse kohaldamise omakorda käideldud alkoholi etanooli sisaldusest. Ei saa teha järeldust, et Annely Ant on omandanud ühe pudel alkoholi Stolyetoff ja ühe pudel alkoholi Vodka Dikaja Utka, mis on käitlemiseks mittelubatud (KoTo, kd 25, tl 123-125p) Prokurör süüdistuskõnes (KoTo, kd 25, tl 48-112p) asus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et perioodil 01.08.2017 kuni 31.01.2018 Vladimir Kalojev ja Annely Ant omandasid, hoidsid ja ladustasid kauplemise eesmärgil Annely Andile kuuluval kinnistul XXX vähemalt 982,80 liitrit, s.o suures koguses, Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud vähemalt 35,3 % mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi, mille toimetas nimetatud kinnistule Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX. Annely Ant oli teadlik sellest, et temale kuuluval kinnistu osal hoiti kauplemiseks mõeldud alkoholi. Ilma Annely Andi loata ja nõusolekuta ei oleks olnud Vladimir Kalojevil võimalik ladustada sellist kogust alkoholi, millel puuduvad Eesti Vabariigi maksumärgid. Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Annely Ant tuleb temale esitatud süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi õigeks mõista. KrMS § 62 kohaselt tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtutoimikus olevate tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Annely Ant omandas alates 2013. aasta jaanuar kuni 08.02.2018.a. koos Vladimir Kalojeviga Andrejs Oleksiksilt ja eeluurimisel tuvastamata isikutelt suures koguses maksumärgiga märgistamata alkoholi, samuti koos Vladimir Kalojeviga hoidis ja ladustas kauplemise eesmärgil

suures koguses maksumärgiga märgistamata alkoholi. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid süüdistusaktis esitatud väiteid. Vladimir Kalojevi süüdistuse puhul, et V. Kalojev on omandanud perioodil 2013 – 08.02.2018 maksumärgiga märgistamata alkoholi kriminaalmenetluses tuvastamata isikutelt ja Andrejs Oleksiksilt, lähtus kohus asjaolust, et Vladimir Kalojev on müünud mitmetele isikutele s.h T. T., A. H., M. M. ja A. A. maksumärgiga märgistamata alkoholi ajavahemikus jaanuar 2014 kuni veebruar 2018. Milline Annely Andi tegevus täitis süüteokoosseisu objektiivsed tunnused eeluurimisel tuvastamata isikutelt maksumärgiga märgistamata alkoholi omandamisel jääb kohtule arusaamatuks. Süüdistuses on märgitud, et Annely Ant müüs perioodil 2013 jaanuar – 2015 märts XXX linnas R. R. vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi: 2013.a. 12 liitrit, 2014.a. 12 liitrit ja 2015.a. 3 liitrit. Annely Ant on kohtuistungil rääkinud, et ta on R. R. müünud 2-3 pudelit alkoholi. Annely Ant ei mäletanud, millal ta müüs ja millist alkoholi ta R. R. müüs, täpsustades vaid, et tegemist oli viinaga. Viina päritolu kohta avaldas A. Ant, et need on pidudest või sünnipäevast üle jäänud või on keegi kinkinud või on Lätist poest toodud (KoTo, kd 23, tl 220). Tunnistaja R. R. on kohtuistungil eitanud asjaolu, et ta on ostnud Annely Andilt Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata alkoholi. Kohus on prokuröri taotlusel avaldanud tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja on kinnitanud, et on ostnud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata alkoholi Annely Andi käest (KoTo, kd 17, tl 10). Eeltoodust ilmneb, et on tekkinud vastuolu tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil antud ütlustes, kuid tunnistaja ei selgitanud, miks tema ristküsitlusel antud erinevad varasematest. Kuna tunnistaja R. R. ei ole suutnud kohtule arusaadavalt selgitada kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja ristküsitlusel antud ütluste diametraalset vastuolu, siis kohus toetudes Riigikohtu selgitustele asjas nr 3-1-1-131-13, p 11-12 leiab, et tunnistaja R. R. ütlused, et Annely Ant ei ole talle müünud maksumärgiga märgistamata alkoholi, tuleb vastuolu tõttu kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Samas ei tõenda ka Annely Andi ütlused R. R. maksumärgiga märgistamata alkoholi müümist, seega ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud süüdistus, et Annely Ant müüs perioodil 2013. jaanuar – 2015. märts XXX linnas R. R. vähemalt 27 liitrit 40% mahuprotsendiga alkoholi: 2013.a. 12 liitrit, 2014.a. 12 liitrit ja 2015.a. 3 liitrit. Samale seisukohale on asunud prokurör süüdistuskõnes. Annely Anti süüdistatakse selles, et ta on omandanud alates 2013. aasta jaanuar kuni 08.02.2018.a. koos Vladimir Kalojeviga Andrejs Oleksiksilt ja eeluurimisel tuvastamata isikutelt suures koguses, s.o vähemalt 1824,4 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi. Kohtu hinnangul puuduvad antud kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid Annely Andi teopanust Andrejs Oleksiksilt maksumärgiga märgistamata alkoholi suures koguses omandamist koos Vladimir Kalojeviga. Annely Andi ütluste kohaselt on ta paaril korral Andresj Oleksiksi näinud, kuid ta ei ole A. Oleksiksiga ühtegi sõna vahetanud (KoTo, kd 23, tl 217). Süüdistatava A. Oleksiksi ütlustest nähtub, et Annely Ant ei viibinud nendel koosolekutel, kus A. Oleksiks ja V. Kalojev ning nende ühised tuttavad leppisid kokku alkoholi Lätist Eestisse toomise asjaolud, lisaks eeltoodule eitab A. Oleksiks vähimatki äritegevust koos Annely Andiga ja seoses viinaga (KoTo, kd 23, tl 183). Käsitledes Andrejs Oleksiksile ja Vladimir Kalojevile esitatud süüdistusi, leidis kohtu hinnangul tõendamist V. Kalojevi ja A. Oleksiksi ütlustega, 07.06.2018 jälitustoimingu protokolliga, 23.02.2018, 24.02.2018, 25.02.2018 vaatlusprotokollidega, uurimiseksperimendi protokolliga 25.06.2018, 09.02.2018 läbiotsimisprotokolliga, et Andrejs Oleksis tõi XXX kinnistule vähemalt 982,80 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi, s.o suures koguses, mille toimetas kohale sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX. Tõendatud on, et V. Kalojev omandas eelnimetatud alkoholi A. Oleksiksilt edasiseks käitlemiseks ja kohale toodud alkohol paigutati osaliselt

kinnistul asuvasse kuuri ja osaliselt V. Kalojevi kasutuses olevasse autosse XXX. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatavate A. Oleksiksi ja V. Kalojevi ütlustest nähtub, et Annely Ant ei viibinud maksumärgistamata alkoholi müügi ja üleandmise toimingute juures. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud Annely Andile esitatud süüdistus 982,80 liitri maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmine ja ladustamine koos Vladimir Kalojeviga kauplemise eesmärgil. 09.02.2018 koostatud läbiotsimise protokolliga (KoTo, kd 4, tl 103-141) on tõendamist leidnud kokku 62 kasti s.o 520,80 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgita märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantšik Vodka leidmine XXX kinnistul asuvas kõrvalhoones. Eelmärgitud kinnistu kuulub 1⁄2 kaasomandi osas Annely Andile. Annely Andi ütlustest nähtub, et ta elab XXX ja töötab XXX. XXX kinnistu asub umbes 20 kilomeetri kaugusel tema elukohast. Nädala sees Annely Ant käis XXX kinnistul väga harva, viibis seal vaid nädalavahetusel või puhkuse ajal. Üldiselt tegutses kinnistul Vladimir Kalojev, kellega oli Annely Andil lähedased suhted ja keda Annely Ant väga usaldas. Vladimir Kalojevil oli Annely Andi kinnistu osas kõik võtmeid ja liigipääs kõikidele kinnistu osadele. Vladimir Kalojev kasutas Annely Andi osa XXX kinnistust oma äranägemisel. Ainult Vladimir Kalojevil oli võtmed kuuri lukustatud osale, kus leiti viinakastid. Annely Ant seletas, et Andrejs Oleksiksi on ta varem näinud, kuid A. Oleskiks ei tulnud tema nähes XXX talu territooriumile ning ei toonud sinna mingeid kaste. A. Andil ei ole nii Andrejs Oleksiksi kui ka Vladimir Kalojeviga juttu olnud salaviinast. Prokurör viitas süüdistuskõnes asjaolule, et Annely Ant oli teadlik sellest, et temale kuuluval kinnistuosal hoiti kauplemiseks mõeldud alkoholi ja ilma Annely Andi loata ja nõusolekuta ei oleks olnud Vladimir Kalojevil võimalik ladustada sellist kogust alkoholi, mille puudusid maksumärgid. Kaitsja leidis, et tuginedes ainult XXX kinnistul alkoholi leidmise faktile ei saa Annely Anti veel süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Asjaolu, et Annely Andile kuuluvalt XXX kinnistu osalt on leitud salaalkohol, ei tõenda Annely Andi mingisugust seost alkoholi ebaseadusliku käitlemisega. Kohus märgib, et õiguskirjanduses avaldatu kohaselt on alkoholi hoidmine selle valdamine ja alkoholi ladustamine mõiste sisuliselt hõlmatud alkoholi hoidmisega (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 375 komm. 5.2). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (edaspidi abinõu). Seega saab valdust omandada lisaks asja enda üleandmisele ka abinõu valduse saamisega. Tüüpiliseks AÕS § 36 lg 1 nimetatud abinõuks on näiteks uksevõti. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditest ei tulene, et Annely Ant on väljendanud Vladimir Kalojevile kas sõna või teoga oma nõusolekut maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi paigutamiseks temale kuuluva kinnistu territooriumile, näiteks on andnud üle kuurivõtme V. Kalojevile eesmärgil, et viimatinimetatu saaks hoida ja ladustada maksumärgiga märgistamata alkoholi lukustatavas kuuris. Annely Andi ütlustest nähtub, et temale kuuluval kinnistul asuv kuur oli kolmeosaline, kaks avatud, üks lukus. Kuuri kinnises osas oli tööriistad, mis olid lukus ning kuuri võtmed olid Vladmir Kalojevi käes. XXX kinnistul 09.02.2018 62 kasti s.o 520,80 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgita märgistamata alkoholi pudelites kirjega Kabantsik Vodka leiti eelmärgitud kuuri kinnises s.o lukustatud osas.

Kohtu hinnangul on A. Andi ja V. Kalojevi riimuvate ütlustega on tõendatud, et selle kuuri võti, kus V. Kalojev hoidis alkoholi, oli V. Kalojevi käes. Millistel asjaoludel oli kuurivõti üksnes V. Kalojevi käes, ei ole teada. Seega puudus Annely Andil võimalus sündmuste toimumist tegelikult mõjutada. Prokurör on süüdistuskõnes asunud seisukohale, et Vladimir Kalojevi ja Annely Andi ühist koostegutsemist tõendab jälitusprotokoll, XIV kd tl 217 kõne 04.12.2017.a. Kalojevi ja Annely Andi vahel. Annely Ant ütleb, et A. tahtis ja K. tahtis saada, arutlevad, kas kaup on tulnud. Kõne 24.11.2017 kell 12.32. Annely Ant küsib Vladimir Kalojevilt, kas on kaupa veel, andku teada, kui XXX jõuab. Ant lubab kauba oma autosse visata. Kohus ei nõustu prokuröri antud tõlgendusega viidatud kõnedele jälitusprotokollis. Jälitustoimingu protokollist 14.06.2018 (KoTo, kd 10, tl 113) nähtub 04.12.2017 kell 13.12.52 helistab number XXX (Annely Ant) numbrile XXX (Vladimir Kalojev). Telefonikõnes Annely Ant teatab Vladimir Kalojevile, et A. tahtis ühte ....K. kirjutas mulle eile sõnumi, et tahab neli. Vladimir Kalojev vastab, et vaatame homme. Kohus märgib, et eelkirjeldatud telefonikõne ei tõenda asjaolu, et V. Kalojev ja A. Ant arutlevad, kas kaup on tulnud. Samuti ei selgu kõnest, kes on A. ja K. ning mida peetakse silmas 1 ja 4 all. Jälitustoimingu protokollist 14.06.2018 (KoTo, kd 10, tl 77-78) nähtub 24.11.2017 kell 13:12:52 helistab number XXX (Annely Ant) numbrile XXX (Vladimir Kalojev). Telefonikõnes Annely Ant küsib Vladimir Kalojevilt, et ... kas sul seda on, mida sa eile ühe võtsid või? Vladimir Kalojev: Ma ei oskagi öelda praegust. Annely Ant: Vaata, ma lähen ju kahest minema. Vladimir Kalojev: No jah, kell on pool üks. No ja ma nagunii ei jõua. Ma võtsin asjad peale praegust sõidan XXX poole. Annely Ant: Tead, kui sa XXX lähed on ju jõuad. Vladimir Kalojev: Noh. Annely Ant: Siis vaata jaja anna mulle teada. Vladimir Kalojev: No vahet ei ole, ma võin ilma selleta kah. Annely Ant: Ma võin ju oma autosse visata. Vladimir Kalojev: No viska ühe. Kohtu hinnangul, ei tõenda eelkäsitletud telefonikõne, et Annely Ant küsib Vladimir Kalojevilt kauba kohta ning ei arutleta sõnaselgelt selle üle, kas kaupa veel on. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et A. Ant ja V. Kalojev tegutsesid alkoholi valdamisel ühiselt ja ühtse tahtlusega. Prokurör on süüdistuskõnes väitnud, et Annely Ant on kohtus öelnud, et ta teadis, et tema talus hoitakse alkoholi ja selle on sinna toonud Andrejs Oleksiks. Kohus eelmärgitud seisukohaga ei nõustu. Annely Andilt on ristküsitlusel küsitud, et kellele kuulusid XXX kinnistul läbiotsimisel leitud viinakastid ning Annely Ant on vastanud, et temal ei ole sellega mingit seost. Nüüd eeldab, et on Vladimir Kalojevi omad. Küsimusele, kas teile oli varem teada, et teie kinnistul hoitakse alkoholi, vastas Annely Ant, et ta mingi aeg aimas, kuna nägi ükskord seal kuuris 2-3 kasti ja nägi Vladimir Kalojevit põletamas õues valgeid kaste (KoTo, kd 23, tl 213). Kohus leiab, et süüdistatava eelmärgitud ütlustega ei ole kahtlusteta tõendatud, et A. Ant oli teadlik justnimelt maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmisest tema kinnistul, kuna tema ütlustest ei tulene, et ta nägi ja veendus, et nende kastide sees, mida ta nägi, oli maksumärgiga märgistamata alkohol. Seega kohtu hinnangul ei piisa süüdistatava kirjeldatud asjaoludest, et ta nägi kuuris 2-3 kasti ja kastide põletamist V. Kalojevi poolt, et tuvastada süüdistatava teadlikkust maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmisest ja ladustamisest tema kinnistul.

Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et Annely Ant oli teadlik sellest, et Andrejs Oleksiks tõi XXX kinnistule alkoholi. Annely Andilt on ristküsitluses küsitud, et kas ta seda viina, mida Oleksiks Kalojevile tõi, müüs edasi ning Annely Ant on andnud eitava vastuse, selgitades, et ta ei teadnudki, kas Oleksiks tõi või ei toonud (KoTo, kd 23, tl 217-218). Kohus nõustub kaitsjaga, et puuduvad tõendid, mis kinnitavad Annely Andi seosest maksumärgiga märgistamata alkoholiga Kabantšik Vodka, s.h XXX kinnistul leitud 62 kasti viinaga, samuti kolme pudeli viinaga Kabantšik Vodka, mis leiti Vladimir Kalojevi sõidukist XXX registrinumbriga XXX ja ühe pudeli viinaga Kabantšik Vodka, mis leiti garaažist aadressil XXX. Tõendatud ei ole, et Annely Ant koos Vladimir Kalojeviga andsid Vello Jankele edasi ühe kasti, milles oli 12 pudelit maksumärgiga märgistamata alkoholi Kabantšik Vodka. Annely Ant on eitanud enda seoseid alkoholiga Kabantšik Vodka ja Vello Janke andis 18.03.2019 kohtuistungil ütlusi, et ta ei saanud Annely Andi ja Vladimir Kalojevi käest maksumärgita alkoholi (KoTo, kd 3, tl 53). Läbiotsimisprotokollist 08.02.2018 (KoTo, kd 4, tl 170-179) ilmneb, et Annely Andi elukohast XXX läbiviidud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 2 avamata pudelit 700 ml 40% Kabantšik Vodka. Kohus leiab, et kaks pudelit maksumärgiga märgistamata alkoholi Kabantšik Vodka, mis leiti Annely Andi elukohas aadressil XXX, ei ole seotud Annely Andiga. Eelmärgitu on tõendamist leidnud nii süüdistatava Annely Andi kui ka tunnistaja A. A. ütlustega. Annely Andi ütlustest nähtub, et eelmärgitud kaks pudelit maksumärgiga märgistamata alkoholiga leiti küll Annely Andi korterist, kuid tema XXX A. A. toast. Annely Ant on ütlustes selgitanud, et ta elab A. A. ühes korteris, juriidiliselt nad on XXX, kuid kui XXX ei ela nad juba XXX. Annely Andil ja A. A. on korteris eraldi toad, Annely Ant ei käi A. A. toas ja A. A. ei käi Annely Andi toas. Tunnistaja A. A. ütlustest (KoTo, kd 15, tl 125, 169-172) nähtub, et elukoha läbiotsimisel 08.02.2017 leitud 2 pudelit 700 ml 40% Kabantšik Vodkat ostis ta Vladimir Kalojevilt, kes tõi talle alkoholi koju kätte valget värvi kaubikuga. Süüdistuse kohaselt on Annely Ant omandanud eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 1,2 liitrit 40% mahuprotsendiga maksumärgiga märgistamata alkoholi Stolyetoff 0,7 l, Vodka Diaka Utka 0,5 l, mis leiti ning võeti ära 08.02.2018.a. Annely Andi elukoha läbiotsimisel. Annely Andi ütluste kohaselt on talle need alkoholid kingitud ja ta ei ole pööranud sellele tähelepanu, kas nad on maksumärgita või maksumärgiga, need on tal seisnud 6-7 aastat. (KoTo, kd 23, tl 220). Läbiotsimisprotokollist 08.02.2018 (KoTo, kd 4, tl 170-179) nähtub, et Annely Andi elukohas leiti 1 avamata pudel 1 avamata pudel Stolyetoff 40% 700 ml, milles punakas vedelik ja 1 avamata pudel Vodka Diaka Utka 40% 500ml, milles läbipaistev vedelik. AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 p 6 nõuetele, s.t et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei ole ATKEAS sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 1 kohaselt on alkoholi maksumärgistamine maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksuja Tolliametiga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud.

Kohus nendib, et kohtuistungil ei ole esitatud tõendeid, mille alusel hinnata, kas A. Andi elukohas leitud vedelike näol on tegemist alkoholiga ja kas vedelikud oma koostiselt vastavad etiketis toodule. Seega ei ole tõendatud KarS § 375 lg 1 tõendamiseseme asjaolud. Kokkuvõtvalt kohus märgib, et Annely Ant ei ole oma tegevusega realiseerinud kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnuseid KarS § 375 lg 1 järgi, mistõttu tuleb Annely Ant KarS § 375 lg 1 järgi õigeks mõista.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Lähtudes KarS § 56 lõikest 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel kohus süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-63-14 p 15.2 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Vello Janke poolt KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena üksnes vangistuse ühest kuni kümne aastani. KarS § 184 lõike 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 5 aastat vangistust. Vello Janke süü on suur arvestades ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine koguseid, isikute hulka, kellele narkootiline aine üle anti, aga samuti asjaolu, et kuritegu on toime pandud pikema ajavahemiku vältel. Positiivse asjaoluna tuleb arvestada, et Vello Jankel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (KoTo, kd 5, tl 168-170). Kohus ei tuvastanud Vello Janke teos KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ning KarS § 57 lg-s 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi Vello Janke on avaldanud oma ütlustes, et ta kahetseb toimepandud tegu, ei tunnistanud ta kokaiini edasiandmist I. B. ja M. N.. Eelmärgitu kinnitab, et menetluse kestel on Vello Janke üritanud oma süüd vähendada, mistõttu ei ole avaldatud kahetsus kohtu hinnangul siiras. Puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puudub, kui süüdistatav ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud. Riigikohus on lahendis nr 31-1-18-14 p 11 selgitanud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistust kergendava asjaoluna karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtu hinnangul tingib Vello Jankele karistuse kergendamise KarS § 57 lg 2 alusel asjaolu, et tema vara suhtes on kohaldatud konfiskeerimist ning KarS §-de 831 lg 1 ja 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks on Vello Jankelt välja mõistetud 68 820 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-119-09 p 31 osundanud asjaolule, et kuigi konfiskeerimine on käsitatav mittekaristusliku mõjutusvahendina, omab konfiskeerimine toime poolest siiski karistuse tunnuseid, tuginedes muu hulgas isiku süüle ja rajanedes sarnaselt karistuse mõistmisega individuaalse vastutuse põhimõttele. Lähtudes eeltoodust peab kohus antud juhul põhjendatuks mõista Vello Jankele sanktsiooni keskmisest mõne võrra leebemat karistust tulenevalt asjaolust, et Vello Janke varale on kohaldatud konfiskeerimist.

Seega lähtudes eeltoodust on põhjendatud Vello Jankele KarS § 184 lg 1 järgi mõista karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Vello Janke eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2018-03.03.2020, s.o 2 aastat 24 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aastat 5 kuud 6 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg olema pikem mõistetavast vangistusest. Kuigi Vello Jankel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, tuleb arvestada sedagi, et Vello Janke süü käesolevas kohtuotsuses kajastatud kuriteo toimepanemisel on suur, ta on tegelenud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega pikema ajavahemiku vältel ja on edastanud narkootilist ainet mitmele isikule järjepidevalt, mistõttu peab kohus põhjendatuks Vello Jankele kohaldatava katseaja kestuseks määrata 4 aastat. Mõistetud vangistust 2 aastat 5 kuud 6 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vello Janke ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti peab kohus põhjendatuks määrata Vello Jankele KarS § 75 lg 2 p 21 alusel lisakohustusena käitumiskontrolli ajal mitte omada ja mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vladimir Kalojevi poolt KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades ebaseaduslikult käideldud alkoholikoguseid samuti asjaolu, et kuritegu on toimepandud pika ajavahemiku vältel, on põhjendatud Vladimir Kalojevile karistusena vangistuse kohaldamine. KarS § 375 lg 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Vladimir Kalojevi süü on suur arvestades ebaseaduslikult käideldud alkoholikoguseid ja samuti asjaolu, et kuritegu on toime pandud pikema ajavahemiku vältel. Vladimir Kalojevi isikuandmetest nähtub, et tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused (KoTo, kd 4, tl 162-166). Kohus ei tuvastanud Vladimir Kalojevi teos KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb Vladimisr Kalojevit karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras – 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Vladimir Kalojevi eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2018-03.03.2020, s.o 2 aastat 24 päeva, seega jääb lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 6 päeva vangistust. Võttes arvesse, et Vladimir Kalojevil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad peab kohus põhjendatuks jätta kandmata karistus 5 kuud 6 päeva KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Tõendamist leidnud süüdistuse mahtu arvestades (V. Kalojev on süüdi käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemises ja hoidmises) on põhjendatud V. Kalojevile karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaselt). Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kuigi Vladimir Kalojevil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, kuid võttes aluseks toimepandud kuriteo asjaolud, on Vladimir Kalojevi süü käesolevas kohtuotsuses kajastud kuriteo toimepanemisel on olnud suur, ta on tegelenud maksumärgiga märgistamata alkoholiga suures koguses kauplemise-, hoidmise- ja ladustamisega pikema ajaperioodi vältel, sealjuures müünud maksumärgiga märgistamata alkoholi korduvalt ja mitmele isikule, peab kohus põhjendatuks Vladimir Kalojevile määrata katseaja kestuseks 2 aastat. Andrejs Oleksiksi poolt KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Arvestades ebaseaduslikult käideldud alkoholi koguseid samuti asjaolu, et kuritegu on toimepandud pikema ajaperioodi vältel, on

põhjendatud Andrejs Oleksiksile vangistuse kohaldamine. KarS § 375 lg 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat 6 kuud vangistust. Andrejs Oleksiksi süü on suur arvestades ebaseaduslikult käideldud alkoholi koguseid. Andrejs Oleksiks on Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi – ECRIS kohaselt varem karistamata isik (KoTo kd 6, tl 178-180). Kohus ei tuvastanud Andrejs Oleksiksi teos KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb Andrejs Oleksiksit karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras – 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Andrejs Oleksiksi eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2018 – 03.03.2020, s.o 2 aastat 8 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 22 päeva vangistust. Lähtudes asjaolust, et Andrejs Oleksiksil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta kandmata karistus 5 kuud 22 päeva vangistust KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andrejs Oleksiks ei pane katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja kestuse määramisel tuleb arvestada, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest. Kuigi Andrejs Oleksiksil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, tuleb arvestada, et A. Oleksiks on ca poole aasta vältel tegelenud käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses kauplemise ja edasitoimetamisega tuues maksumärgiga märgistamata alkoholi kaubanduslikul eesmärgil korduvalt Eesti Vabariigi territooriumile. Seega kohus peab põhjendatuks A. Oleksiksi osas määrata katseaja kestuseks 2 aastat.

V Kohtu seisukoht avalik-õigusliku nõude osas. Kannatanu - Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud kriminaalasjas süüdistatavate Andrejs Oleksiksi, Annely Andi ja Vladimir Kalojevi vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse, milline on kohtule saabunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu koos süüdistusaktiga. Avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses on esitatud KarS § 375 lg-st 1 ja § 376 lg-st 1 lähtudes Vladimir Kalojevi vastu nõude põhisummas 44242,22 eurot (lisandub intress maksunõude täieliku täitmiseni), Annely Andi vastu nõude põhisummas 28928,18 eurot (lisandub intress maksunõude täieliku täitmiseni) ja Andrejs Oleksiksi vastu nõude põhisummas 9859,45 eurot (lisandub intress maksunõude täieliku täitmiseni) (KoTo, kd 1, tl 88-101p).

kriminaalmenetluses esitatakse lähtudes KrMS § 37 lg-st 1, § 38 lg-st 2 ja § 154 , KarS § 375 Ig-st 1 ning Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 441 Ig-st 1. Prokurör leidis, et avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud (KoTo, kd 25, tl 82).

Annely Andi kaitsja on leidnud, et seoses taotlusega Annely Andi õigeksmõistmiseks jätta Eesti Vabariigi avalik-õiguslik nõueavaldus KrMS § 310 lg 2 alusel läbivaatamata. Asjaolud, millele rajaneb avalik-õiguslik nõudeavaldus ei ole seotud Annely Andiga. Eesti Vabariigi esindaja 09.09.2019 kohtuistungil seletas vaid, et Annely Andi vastu nõue esitatud põhjusel, et Annely Ant on seotud kinnistuga, kuhu Andrejs Oleksiks tõi alkoholi (KoTo, kd 25, tl 125). V. Kalojevi kaitsja on taotlenud jätta kannatanu avalik-õiguslik nõue läbi vaatamata, põhjendusega, et vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 41 lg 1, vastutab isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksukuriteo toimepanemise eest tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohuslasega. KarS § 375 lg 1 ei ole maksukuritegu, mistõttu on vastutus nimetatud normi alusel välistatud. Lisaks kehtestati avalikõigusliku nõudeavalduse esitamise võimalus 01.01.2017 ja seadus ei ole ette näinud selle tagasiulatuvat kohaldamist. Nõudest nähtub, et nõue hõlmab ka varasemaid perioode (KoTo, kd 25, tl 183). Kohus ei nõustu V. Kalojevi kaitsja seisukohaga, kuna lähtudes KarS § 375 koosseisuga kaitstavast õigushüvest on võimalik KarS § 375 koosseisu käsitleda maksukuriteona – maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemise karistatavus peab tagama maksude (antud juhul alkoholiaktsiisi) korrapärase laekumise (vt RKKK 3-1-1-3-09 p 19.3; 3-1-1-28-14 p 20.2). Teiseks märgib kohus, et Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendati kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, jõustus 01.01.2017 ja sellega loodi võimalus, mille kohaselt võib kannatanust avaliku võimu kandja esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega (KrMS § 381 lg 2). Seega põhineb avalik-õiguslik nõudeavaldus KrMS-le ja on n.ö menetluslik vahend kannatanu õiguste tagamiseks. KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Kannatanu õigused ja huvid realiseeruvad materiaalõigusel ja selleks on antud juhul KarS § 375 (Alkoholi ebaseaduslik käitlemine), AS § 7 (Käitlemiseks mittelubatud alkohol), MKS § 41 (Vastutus maksuõigusrikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõla eest), ATKEAS § 22 (Aktsiisimaksja), § 24 (Maksukohustuse tekkimine), § 491 (Alkoholi maksumärgistamine). Eelmärgitud sätted oli kehtivad ka juba 2014.a., võttes arvesse, et kõige varasem episood antud kriminaalasjas hõlmab perioodi 2014-2015 s.o 50,4 liitri alkoholi müük Vladimir Kalojevi poolt T. T. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 310 lg 2 kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kohus rahuldab kannatanu - Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude Andrejs Oleksiksi vastu täielikult ja Vladimir Kalojevi vastu osaliselt. Annely Andi vastu esitatud avalik-õigusliku nõude jätab kohus KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna kohus on Annely Andi temale esitatud süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi õigeks mõistnud. Kohus põhjendab eeltoodud seisukohti järgmiselt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus seaduses sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg 2 sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. VVS § 441 lg 1 järgi on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanuna ja tsiviilkostjana ministeeriumi valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Sama seaduse § 65 lg 2 p 2 alusel kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse Maksu- ja Tolliamet. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et antud juhul on Eesti Vabariik KrMS § 37 lg 1 mõttes kannatanu, keda esindab käesolevas kriminaalasjas avalik-õigusliku nõude esitamisel ja menetlemisel Maksu- ja Tolliamet. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud prokuratuuri kaudu, seega tähtaegselt vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 2 (vt süüdistusakt KoTo, kd 1, tl 5). Kohus leiab, et avalik-õiguslik nõue ei ole aegunud, kuna MKS § 98 lg 2 kohaselt maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Antud juhul juhul rakendub nelja aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MKS § 99 lg 1 p 5 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Varaseim aktsiisikauba käitlemise episood puudutab perioodi jaanuar 2014. Seega perioodil jaanuar 2014 tekkinud maksukohustuse aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2015 ja peatus 08.02.2018, mil alustati käesolev kriminaalmenetlus. Kuna kõige varasema perioodi osas ei ole aegumine saabunud, siis ei ole see saabunud ka teiste perioodide osas. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjal kohustus tasuda maksusumma. MKS § 32 sätestab, et maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. MKS § 92 lg 1 p 4 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse seaduses ettenähtud juhtudel. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi: ATKEAS) § 23 alusel on aktsiisi maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1). Halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 263 lg 3 kohaselt saab kohtuotsusega välja mõista viivise- ja intressinõude protsendina.

Kannatanu avalik-õiguslikust nõudeavaldusest nähtub, et kannatanu on nõude esitamisel tuginenud süüdistuses toodud ning kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele. Kuna Andrejs Oleksiksi, ja Vladimir Kalojevi KarS § 375 lg 1 järgi toimepandud kuriteo asjaoludest nähtuvalt on Andrejs Oleksiks toimepannud maksumärgiga märgistamata alkoholi suures koguses kauplemise ja edasitoimetamise, Vladimir Kalojev aga maksumärgiga märgistamata alkoholi suures koguses kauplemise, hoidmise ja ladustamise, on avalik-õiguslikus nõudeavalduses kuriteo asjaoludele tuginemine kohtu arvates asjakohane ning maksukohustuse tekkimise asjaolud kattuvad A. Oleksiksi ja V. Kalojevi kuriteo asjaoludega. KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu seisneb käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses valmistamises, villimises, töötlemises, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemises, selle ladustamises, hoidmises või edasitoimetamises suures koguses. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et perioodil 01.08.2017 - 31.01.2018 Vladimir Kalojev omandas, hoidis ja ladustas kauplemise eesmärgil Annely Andile kuuluval kinnistul, asukohaga XXX kinnistu, vähemalt 982,80 liitrit, s.o suures koguses, Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud vähemalt 35,3% mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi, mille toimetas nimetatud kinnistule Andrejs Oleksiks sõidukiga XXX numbrimärgiga XXX Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks. 08.02.2018 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi 520,8 liitrit kinnistult asukohaga XXX; 2,8 liitrit Vladimir Kalojevi kasutuses olevast sõidukist XXX numbrimärgiga XXX ning elukoha, asukohaga XXX garaažist. Lisaks on kriminaalasjas tuvastatud, et Vladimir Kalojev on tuvastamata ajast alates omandanud seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult veel vähemalt kokku 142,1 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Kriminaalmenetluses tuvastati, et nii Andrejs Oleksiksilt kui ka tundmatutelt isikutelt omandatud alkoholist müüs Vladimir Kalojev alkoholi edasi järgnevalt: 50,4 liitrit perioodil 01.2014 - 12.2015 T. T.; 67,2 liitrit perioodil 01.2015 - 12.2016 A. H.; 4,9 liitrit aastal 2017 M. M.; 37,8 liitrit perioodil 01.2017 - 02.2018 A. A. (s.h 19,6 liitrit tundmatutelt isikutelt omandatud alkohol perioodil 01.01.2017 – 31.07.2017 ja 18,2 liitrit perioodil 01.08.2017 – 08.02.2018 A. Olesiksilt omandatud alkohol). Seega ülaltoodud 142,1 liitrit moodustub järgneva arvutuse alusel 50,4 l + 67,2 l + 4,9 l + 19,6 l = 142,1 l. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses on viiimatimärgitud summa märgitud 10,1 l võrra suurem s.o 152,2 liitrit, tulenevalt asjaolust, et kannatanu on leidnud, et V. Kalojev müüs M. M. 15 liitrit alkoholi, mis aga kohtuliku arutamise käigus täies ulatuses tõendamist ei leidnud, kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Kalojev müüs M. M. 2017.a. 4,9 liitrit maksumärgiga märgistamata alkoholi. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol (aktsiisikaup). ATKEAS § 12 lg 1 mõistes on alkohol õlu, vein, kääritatud jook, vahetööde ja lõikes 6 nimetatud muu alkohol. ATKEAS-e § 12 lg 6 p 1 kohaselt on muu alkohol toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) esimesed neli numbrit on 2207 või 2208.

10.05.2018 alkoholiekspertiisi akti nr XXX kohaselt sisaldasid ekspertiisiks esitatud 0,7 liitristes klaaspudelites etikettidega Kabantšik Vodka 40% vedelikud vähemalt 35,3% etanooli. Tegemist on etanooli vesilahustega, mis on valmistatud etüülpiirituse ja vee segamisel. 06.10.2016 Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistiku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kombineeritud nomenklatuuri alusel on denatureerimata etüülalkoholi alkoholisisaldusega alla 80% mahust kaubakoodi alamrubriik 2208. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 4 lg 1 kohaselt käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; olema ATKEASes sätestatud juhtudel maksumärgistatud. AS-i § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. AS § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli aktsiisimäär 2014. aastal 16,43 eurot, 2015. aastal 18,89 eurot, kuni 31.01.2016 18,89 eurot, kuni 31.01.2017 21,72 eurot, kuni 31.01.2018 23,89 eurot ja alates 01.02.2018 kuni 30.06.2019 oli muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on tuvastamist leidnud, et Andrejs Oleksiksi poolt käideldud alkoholi arvestuslik aktsiis ületab aktsiisimäära 330 kordselt ning Vladimir Kalojevi poolt käideldud alkoholi arvestuslik aktsiis ületab aktsiisimäära 370 kordselt. Seega on nii Andrejs Oleksiks kui ka Vladimir Kalojev käidelnud mittelubatud alkoholi suures koguses. ATKEAS § 491 lg 2 kohaselt peab alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrit, olema maksumärgistatud. Sama sätte lg 3 p 5 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol olema maksumärgistatud selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel (käesoleval juhul ei esine) või aktsiisivabastuse kohaldamisel. ATKEAS-e § 4 lg 1 alusel ajutine aktsiisivabastus ATKEAS-e mõistes on maksukohustuse peatamine väljaspool peatamismenetlusega tolliprotseduuri oleva aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol ATKEAS-ga sätestatud korras. ATKEAS-e § 2 alusel aktsiisiladu ATKEAS-e mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. ATKEAS-e § 42 lg 1 alusel registreeritud kaubasaaja ATKEAS-e mõistes on isik, kellele on ATKEAS-e § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa. ATKEAS-e § 38 lg 1 alusel aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaubasaaja tegevusluba annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana või registreeritud kaubasaajana Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas. Kannatanu kinnitab avalik-õiguslikus nõudeavalduses, et Maksu- ja Tolliamet ei ole väljastanud Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi nimele aktsiisilao ja registreeritud kaubasaaja luba. Eelnevast tulenevalt valdasid Andrejs Oleksiks ja Vladimir Kalojev aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta.

Vastavalt ATKEAS-e § 41 on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, artikkel 7 lg 1 sätestab, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama artikli lg 2 punktide b) järgi on tarbimisse lubamine aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud. Kui aktsiis on tasumata jäetud, vastutab kauba valdaja või mistahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud (art 8-b). ATKEAS § 491 lg 5 kohaselt võib Eestis alkoholi maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos, käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud isiku tegevuskohas ja registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Registreeritud kaubasaaja ja käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud isik peavad alkoholi maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast alkoholi Eestisse toimetamist. Alkoholi müügipakendilt maksumärgi eemaldamine ja uuega asendamine on lubatud vaid aktsiisilaos või tollilaos. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Andrejs Oleksiks ja Vladimir Kalojev käitlesid vähemalt 35,3% mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi, millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et rikkumise objektiks olnud alkoholilt oleks aktsiis tasutud. ATKEAS § 5 kohaselt on aktsiisikauba ladustamine ATKEAS mõistes aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. Asjaõigusseaduse § 33 lg 1 alusel on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Tulenevalt ATKEAS § 24 lg-st 1 tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATKEAS-e § 24 lg 12 alusel tekib ATKEAS § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS-e § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Andrejs Oleksiks toimetas perioodil 01.08.2017 - 31.01.2018 Läti Vabariigist XXX kinnistule Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks kokku vähemalt 982,80 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi alljärgnevalt: 01.08.2017 vähemalt 28 kasti, 05.10.2017 vähemalt 28 kasti, 13.12.2017 vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018 vähemalt 33 kasti (igas kastis 12 tk 0,7-liitrist pudelit, kokku 982,80 liitrit). Kannatanu on lugenud avalik-õiguslikus nõudeavalduses maksukohustuse tekkimise ajaks süüdistuses tuvastatud rikkumise kuupäevad s.o 01.08.2017 235,2 liitri osas, 05.10.2017 235,2 liitri osas, 13.12.2017 235,2 liitri osas ja 31.01.2018 277,2 liitri osas. Kohus nõustub eelmärgituga ning leiab, et see vastab ATKEAS §-s 24 lg 12 sätestatule.

Andrejs Oleksiks ja Vladimir Kalojev on rikkunud ATKEAS-e nõudeid maksu märgistamata alkoholi valdamisel edasimüügi ehk kaubanduslikul eesmärgil. ATKEAS-e § 24 lg 12 alusel on Andrejs Oleksiksil ja Vladimir Kalojevil alkoholiaktsiisi tasumise kohustus 982,80 liitrilt alkoholilt. MKS § 41 lg 1 kohaselt isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kui vastutab mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (MKS § 41 lg 2). Kohus leiab, et Andrejs Oleksiks ja Vladimir Kalojev vastutavad solidaarselt 982,80 liitri Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholilt tuleneva aktsiisikohustuse ees. Lisaks on kriminaalasjas tuvastatud, et Vladimir Kalojev valdas ilma ajutise aktsiisivabastuseta ja müüs edasi tuvastamata kolmandatelt isikutelt omandatud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi kokku 142,1 liitrit, mistõttu Vladimir Kalojev on rikkunud ATKEAS-e nõudeid maksustamata alkoholi valdamisel ja ATKEAS § 24 lg 12 alusel on Vladimir Kalojevil alkoholiaktsiisi tasumise kohustus täiendavalt 142,1 liitrilt alkoholilt. Kannatanu on lugenud viimatimärgitud alkoholikoguselt V. Kalojevi maksukohustuse tekkimise ajaks süüdistuses tuvastatud rikkumise avastamise kuupäeva s.o 08.02.2018. Lähtudes ATKEAS § 28 lg 1 makstakse aktsiis aktsiisikauba tarbimisse lubamise liikmesriigis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt oli 2014. aastal muu alkoholi aktsiisimäär 16,43 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, 2015. aastal muu alkoholi aktsiisimäär oli 18,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kuni 31.01.2016 oli muu alkoholi aktsiisimäär 18,89 eurot ja alates 01.02.2016 21,72 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kuni 31.01.2017 oli muu alkoholi aktsiisimäär 21,72 eurot ja alates 01.02.2017 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kuni 31.01.2018 oli muu alkoholi aktsiisimäär 23,89 eurot ning alates 01.02.2018 on muu alkoholi aktsiisimäär 25,08 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Kriminaalmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et tuvastamata ajast alates omandas Andrejs Oleksiks seni tuvastamata kohast, viisil ja isikult kokku vähemalt 982,80 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi, mille toimetas enda sõidukiga XXX reg nr XXX XXX kinnistule Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks järgnevalt: 01.08.2017 vähemalt 28 kasti, 05.10.2017 vähemalt 28 kasti, 13.12.2017 vähemalt 28 kasti ja 31.01.2018 vähemalt 33 kasti, igas kastis 12 pudelit 0,7 liitri ja vähemalt 35,3% mahuprotsendiga alkoholi, kokku 982,80 liitrit. Kannatanu esitatud arvestuse kohaselt tuleb Andrejs Oleksiksi poolt tasumisele kuuluvat alkoholi aktsiisi arvestada valemiga: aktsiis = alkohol liitrites / 100 HL x kangus (%) x aktsiisimäär ning on saadud järgneva arvestuse alusel võttes arvesse, et 2017.a. moodustas käideldud alkohol 705,6 liitrit ja aktsiis: 705,6 / 100 x 35,3 x 23,89 = 5950,44 eurot. 2018.a. moodustas käideldud alkohol 277,2 liitrit ja aktsiis 277,2 / 100 x 35,3 x 23,89 = 2337,67 eurot. Arvestuslik aktsiis kokku: 5950,44 eurot + 2337,67= 8288,11 eurot. Kohus nõustub avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud arvestuskäiguga ning tuvastab Andrejs Oleksiksil alkoholi aktsiisi summas 8288,11 eurot tasumise kohustuse. Perioodil 01.08.2017 113

08.02.2018 on Andrejs Oleksiks Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi käidelnud vähemalt 982,80 liitrit, millelt kuulub arvestamisele ja tasumisele aktsiis summas 8288,11 eurot. Kriminaalmenetluse käigus on leidnud tõendamist, et ajavahemikul 01.08.2017-31.01.2018 on Andrejs Oleksiks toimetanud XXX kinnistule Vladimir Kalojevile edasiseks käitlemiseks kokku vähemalt 982,80 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi ning Vladimir Kalojev hoidis ja ladustas seda kauplemise eesmärgil enda kasutuses ja Annely Andi omandis oleval XXX kinnistul. Lisaks on kriminaalasjas tuvastatud, et Vladimir Kalojev on müünud edasi tuvastamata kohast, viisil ja isikult kuni 31.07.2017 omandatud veel vähemalt 142,1 liitrit Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi järgnevalt: 50,4 liitrit perioodil 2014-2015 T. T.; 67,2 liitrit perioodil 2015 - 2016 A. H.; 4,9 liitrit aastal 2017 M. M.; 19,6 liitrit perioodil 01.2017- 02.2018 A. A. Kohus on tuvastanud Vladimir Kalojevi poolt käideldud Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi koguseks kokku 1124,90 liitrit (35,3 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantšik Vodka). Kannatanu esitatud avalik-õiguslikus nõudeavalduses märgitud Vladimir Kalojevi poolt maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi koguseks 1135 liitrit ja leitud arvestuslikuks aktsiisiks 9359,32 eurot. (Erinevus tuleneb asjaolust, et kannatanu on arvestanud V. Kalojevi poolt M. M. müüdud alkoholi koguseks 15 liitrit, kuid kohus tuvastas V. Kalojevi poolt M. M. müüdud alkoholi koguseks 4,9 liitrit). Kohus leiab, et kannatanu taotlus V. Kalojevi vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Vladimir Kalojevi poolt käideldud 1124,90 liitri 35,3 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkoholi Kabantšik Vodka arvestuslik aktsiis moodustub järgneva arvestuse alusel. Alkoholi aktsiisi maksuarvestus on alljärgnev: aktsiis = alkoholi kogus liitrites / 100 HL / x kangus (%) x aktsiisimäär. 2014. aastal 25,2 liitrit / 100 x 35,3 x 16,43 = 146,15 eurot (tõendamist on leidnud, et T. T. ostis V. Kalojevilt ajavahemikus 2014-2015 50,4 liitrit ilma maksumärgita alkoholi s.h iga kuu 3 0,7 liitrist pudelit alkoholi, seega 2014.a. 25,2 liitrit ja 2015.a. 25,2 liitrit); 2015. aastal 58,8 liitrit (s.o 25,2+33,6) / 100 x 35,3 x 18,89 = 392,09 eurot (tõendamist on leidnud, et A. H. ostis V. Kalojevilt ajavahemikus 2015-2016 kokku 67,2 liitrit ilma maksumärgita alkoholi, igas kuus 4 pudelit 0,7 l, seega 2015.a. 33,6 liitrit ja 2016.a. 33,6 liitrit); 2016. aastal 33,6 liitrit, millest ajavahemikul 01.-31.01.2016.a. 2,8 liitrit / 100 x 35,3 x 18,89 = 18,67 eurot ja ajavahemikus 01.02.2016-31.12.2016.a. 30,8 liitrit / 100 x 35,3 x 21,72 = 236,15 eurot s.o kokku 254,82 eurot. 2017. aastal 4,9 liitrit + 2,8 l= 7,7 liitrit / 100 x 35,3 x 21,72 = 59,03 eurot ja ajavahemikus 01.02.2017-31.12.2017.a. 16,8 liitrit + 705,6 liitrit = 722,4 liitrit / 100 x 35,3 x 23,89 = 6092,12

eurot s.o kokku 6151,15 eurot (tõendamist on leidnud, et M. M. ostis V. Kalojevilt 2017.a. 4,9 liitrit ilma maksumärgita märgistamata alkoholi. A. A. ostis V. Kalojevilt ajavahemikul 201708.02.2018 kokku 37,8 liitrit ilma maksumärgita alkoholi sealjuures igas kuus 2 x 2 pdl 0,7-liitrist alkoholi, seega perioodil 01.01.2017-31.07.2017 19,6 liitrit; ülejäänud 18,2 liitrit arvestatakse maksustamisel A. Oleksiksi poolt toimetatud koguse 982,80 liitri hulka). 2018. aastal 33 kasti x 12 pudelit x 0,7 l = 277,2 liitrit / 100 x 35,3 x 23,89 = 2337,67 eurot. Arvestuslik aktsiis kokku: 146,15 eurot + 392,09 + 254,82 + 6151,15 eurot + 2337,67 eurot = 9281,88 eurot. Eelmärgitud aktsiisist 8288,11 eurot kuulub Vladimir Kalojevil tasumisele solidaarselt koos Andrejs Oleksiksiga, mis on arvestatud ajavahemikus 01.08.2017 – 08.02.2018 käideldud alkoholi koguselt 982,80 liitrit. Ülejäänud osas aktsiis 993,77 eurot tuleb tasuda V. Kalojevil üksinda, mis on arvestatud ajavahemikus 2014 – 31.07.2017 käideldud alkoholi koguselt). Järgnevalt kohus selgitab intressi maksmise kohustust. ATKEAS § 25 lg 5 kohaselt makstakse ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud juhul aktsiis haldusaktis määratud tähtpäevaks. KrMS § 381 lg 2 kohaselt on Maksu- ja Tolliametil õigus haldusakti asemel esitada kriminaalmenetluses avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavatelt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks. MKS § 95 lg 5 kohaselt tuleb maksuotsusega määratud maksusumma tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates. Seega arvestatakse Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi poolt käideldud alkoholi osas intressi alates 31. päevast pärast kohtuotsusega maakohtu poolt süüdistatavatelt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramist. MKS § 155 lg 3 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, juhul kui maksukohustuslane ei ole intressisummat vastavalt MKS § 115 lõikele 1 tasunud. Vastavalt MKS § 117 lõikele 1 on intressimäär 0,06% päevas. Lähtudes eeltoodust ja KrMS § 310 lg 1 alusel on põhjendatud rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus Andrejs Oleksiksi ja Vladimir Kalojevi vastu summas 8288 eurot 11 senti, millele lisandub intress maksunõude täieliku tasumiseni ning määrata kindlaks, seega tuleb määrata kindlaks ja mõista Andrejs Oleksiksilt ja Vladimir Kalojevilt solidaarselt riigi kasuks välja alkoholiaktsiis summas 8288 eurot 11 senti. Samuti on põhjendatud rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus osaliselt Vladimir Kalojevi vastu summas 993 eurot 77 senti, millele lisandub intress maksunõude täieliku tasumiseni ning määrata kindlaks ja mõista Vladimir Kalojevilt riigi kasuks välja alkoholiaktsiis summas 993 eurot 77 senti. Mõista Andrejs Oleksiksilt ja Vladimir Kalojevilt riigi kasuks välja tasumata alkoholiaktsiisi summadelt intress 0,06% päevas maksunõudelt alates 08.02.2018 kuni maksunõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kuna Annely Andi vastu esitatud süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja kohus mõistis Annely Andi temale esitatud süüdistuses õigeks, siis tuleb Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavaldus Annely Andilt alkoholiaktsiisi ja intresside väljamõistmiseks KrMS § 310 lg 2 alusel seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega jätta läbi vaatamata.

Seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmisega on põhjendatud kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2018.a. kohtumäärusega nr 1-18-4873 avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks Annely Andile kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale XXX kinnistul nr XXX (asukoht: XXX) seatud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 23747,65 eurot (KoTo, kd 18, tl 31-38). Annely Andi eelmärgitud vara on arestitud 18.06.2018.a. vara arestimise protokolliga (KoTo, kd 18, tl 39-40). Avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulud. Vastavalt KrMS § 182 lg 5 avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik. Lähtudes eeltoodud on põhjendatud jätta Annely Andi vastu esitatud avalikõigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud menetluskulud s.o kaitsja riigi õigusabi tasu 54 euro ulatuses riigi kanda seoses Annely Andi õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise ja avalikõigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu. Avalik-õigusliku nõudeavalduse on kohus läbi vaadanud 09.09.2019 istungil kell 11.06 – 11.55 (KoTo, kd 22, tl 61-66). Riigi õigusabi tasu arvestatakse Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi nimetatud kord) § 1 lg 1 teise lause kohaselt ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 1 lg 2 kohaselt tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud andmetest. Seega moodustab riigi õigusabi tasu avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest 49 minuti vältel 45 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot, s.o kokku 54 eurot. KrMS § 182 lg 2 kohaselt avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamise korral kannab avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Avalik-õigusliku nõudeavalduse on kohus läbi vaadanud 09.09.2019 istungil kell 11.06 – 11.55 (KoTo, kd 22, tl 6166). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud Andrejs Oleksiksi vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud menetluskulud s.o kaitsja riigi õigusabi tasu 54 euro ulatuses seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse täieliku rahuldamisega jätta süüdimõistetu Andrejs Oleksiksi kanda. KrMS § 182 lg 3 kohaselt avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus avalik-õigusliku nõudevalduse menetlemisest tingitud kulud kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Avalik-õiguslikku nõudeavalduse on kohus läbi vaadanud 09.09.2019 istungil kell 11.06 – 11.55 (KoTo, kd 22, tl 61-66). Lähtudes asjaolust, et kohus rahuldas avalik-õigusliku nõudeavalduse osaliselt Vladimir Kalojevi vastu s.o summas 9281,88 eurot, mis moodustab kogunõudest 9359,32 eurot 99,2 %, jääb nõue rahuldamata 0,8 % ulatuses s.o summas 77,44 eurot. Seega on põhjendatud jaotada Vladimir Kalojevi vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud menetluskulud s.o kaitsja riigi õigusabi tasu 54 eurot seoses avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamisega jättes menetluskuludest 0,8 % s.o 43 senti riigi kanda ja 99,2 % s,o 53,57 eurot Vladimir Kalojevi kanda.

VI Kohtu seisukoht kuriteoga saadud vara konfiskeerimise ja asendusnõuete ning tagamiseks arestitud vara osas.

Prokurör on märkinud süüdistuskõnes, et Vello Janke on müünud kokaiini edasi hinnaga 120 eurot 1 gramm, ta on müünud kokku 575,5 grammi kokaiini ja saanud kriminaaltulu kokku 69060 eurot. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega 12.06.2018.a. (KoTo, kd 18, tl 57-68) arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Vello Jankele (IK 36205246013) kuuluv: - sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX, mille omanikuna on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud T. J., koos päraldistega (võti ja registreerimistunnistus) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge; - sularaha kolm tuhat nelisada üheksakümmend (3490) eurot 21 senti, mis on kantud Politseija Piirivalveameti Luminor Pank AS-i tagatiste kontole nr EE701700017001577198; - soonfrees FERM XXX seerianumbriga XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 3Metalli; - frees Makita XXX, XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 4Metalli; - niveliir Dewalt XXX koos aku, laadija ja jalaga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 6Metalli; - naelapüss Paslode XXX (peal märge Janke), mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 7Metalli; - naelapüstol Spit XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 8Metalli; - kirves Fiskars X17, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 9Metalli; - akutrell Makita XXX, XXX, koos aku ja laadijaga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 10Metalli; - nurgasaag Milwauke XXX, XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis nr 12Metalli; - naelapüstol Paslode Impulss XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 15Metalli; - naelapüss Hilti model XXX seerianumbriga XXX (XXX), mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 16Metalli; - akutrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendis 17Metalli; - Milwaukee XXX koodiga XXX (peal märge Janke), mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 18Metalli; - sinine kott, milles lööktrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX ja akutrell Hilti XXX, mille peale on kraabitud XXX, koos akuga seerianumbriga XXX ja akulaadijaga seerianumbriga XXX, aku numbriga XXX, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendis nr 19Metalli; - saag Makita XXX, XXX, XXX, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis), mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 20Metalli; - liistusaag Makita XXX XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 21Metalli; - teler Philips 65 XXX koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 8Lossi; - induktsioon pliidiplaat Siemens mudelinumbriga XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 10Lossi. Prokurör taotleb KarS §-de 831 lg 1 ja 84 alusel Vello Jankelt välja mõista konfiskeerimise asendamiseks 69 060 eurot. Prokurör märgib, et Vello Janke on nõus ja taotleb, et konfiskeerimise asendusnõue täidetakse alljärgnevate arestitud esemete ja sularaha konfiskeerimise kaudu:

-

-

-

-

sõiduk Mercedes-Benz XXX registreerimisnumbriga XXX, mille omanikuna on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud T. J., koos päraldistega (võti ja registreerimistunnistus) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge; väärtus 4692 eurot; sularaha kolm tuhat nelisada üheksakümmend (3490) eurot 21 senti, mis on kantud Politseija Piirivalveameti Luminor Pank AS-i tagatiste kontole nr EE701700017001577198; soonfrees FERM XXX seerianumbriga XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 3Metalli; väärtus 67,46 eurot; frees Makita XXX, XXX XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 4Metalli; väärtus 239 eurot; nivelir Dewalt XXX koos aku, laadija ja jalaga, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 6Metalli; väärtus 870,98 eurot; naelapüss Paslode XXX (peal märge Janke), mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 7Metalli; väärtus 660 eurot; naelapüstol Spit XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 8Metalli; väärtus 483,04 eurot; kirves Fiskars XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis pakendis 9Metalli; väärtus 60,97 eurot; akutrell Makita XXX, XXX, koos aku ja laadijaga, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 10Metalli; väärtus 399 eurot; nurgasaag Milwauke XXX, XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis nr 12Metalli; väärtus 444,36 eurot; naelapüstol Paslode Impulss XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 15Metalli;väärtus 649 eurot; naelapüss Hilti model XXX seerianumbriga XXX (aasta XXX), mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 16Metalli; väärtus 520 eurot; akutrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 17Metalli, väärtus 122,52 eurot; Milwaukee XXX koodiga XXX (peal märge Janke), mis asub Lõuna prefektuuri laos pakendis 18Metalli; väärtus 549 eurot; sinine kott, milles lööktrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, ja akutrell Hilti XXX, mille peale on kraabitud XXX, koos akuga seerianumbriga XXX ja akulaadijaga seerianumbriga XXX, aku numbriga XXX, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis nr 19Metalli; väärtus 705,92 eurot; saag Makita XXX, XXX, XXX, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis), mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 20Metalli; väärtus 288 eurot; liistusaag Makita XXX XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 21Metalli; väärtus 399,44 eurot; teler Philips 65 XXX koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 8Lossi; väärtus 962,64 eurot; induktsioon pliidiplaat Siemens mudelinumbriga XXX, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos pakendis 10Lossi, väärtus 715,99 eurot.

Süüdistatav Vello Janke on kohtuistungil avaldanud, et sõiduk XXX XXX registreerimisnumbriga XXX, kuulub temale, aga oli registreeritud T. J. nimele selleks, et kohtutäiturid ära ei arestiks. Vello Janke ütluste kohaselt on ta sõiduki ostnud hinnaga XXX eurot. Vello Janke on avaldanud, et ta ei ole nõus auto konfiskeerimisega, kuna see ei olnud ostetud sel ajal, kui ta kokaiiniga tegeles, kuid ta saab aru, et paratamatult võib järgneda XXX konfiskeerimine. Samuti kinnitas Vello Janke, et

tööriistad, mis on äravõetud kuuluvad temale ja osad tööriistadest tema firmale. Vello Janke on avaldanud, et on nõus tööriistade konfiskeerimisega (KoTo, kd 3, tl 52-53). Vello Janke kaitsja on kaitseaktis avaldanud, et nõustub Vello Janke süüdimõistmise korral Tartu Maakohtu määrusega 12.06.2018.a. arestitud vara, s.h sõiduauto XXX, reg nr XXX konfiskeerimisega (KoTo, kd 2, tl 113). Kohtuistungil on V. Janke kaitsja asunud seisukohale, et tööriistade ja T. J. nimel oleva sõiduvahendi konfiskeerimine peab tooma kaasa Vello Janke suhtes märgatavalt kergema karistuse kohaldamise (KoTo, kd 26, tl 19). Kriminaalmenetlusse on kaasatud kolmanda isikuna T. J., kes on kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kuulub tema XXX Vello Jankele, sõiduki on ostnud ja sõidukit kasutas Vello Janke. (KoTo, kd 3, tl 56). Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus kuulub rahuldamisele. Arutades Vello Jankele esitatud süüdistust leidis kohus, et Vello Janke süü temale esitatud süüdistuses narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises on tõendamist leidnud ja Vello Janke tuleb süüdi mõista KarS § 184 lg 1 järgi. Kohtuliku uurimise tulemusena on tõendamist leidnud, et Vello Janke on omandanud kokaiini ja müünud selle edasi hinnaga 120 eurot 1 gramm, ta on müünud erinevatele isikutele kokku 573,5 grammi kokaiini ja sellise tegevusega saanud kriminaaltulu kokku 68820 eurot (573,5 x 120= 68820). KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning KarS § 84 kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega juhindudes KarS §-dest 831 lg 1 ja 84 ja lähtudes asjaolust, et Vello Janke on saanud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega kriminaaltulu 68820 eurot ja nimetatud vara on äratarvitatud on põhjendatud Vello Jankelt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 68820 eurot. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kohtule esitatud tõendite põhjal tuleb Vello Jankele kuuluvana käsitleda sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Riigikohtu lahendi 31.03.2014 nr 3-1-1-79-13 p 12 kohaselt sõiduki registrijärgne ja tegelik omanik ei pruugi olla üheselt kattuvad mõisted. Nii tsiviil- kui kriminaalkohtu praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete pinnalt võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse suhtes. Kõnealust küsimust kõige põhjalikumalt käsitlevas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 32-1-133-13 on märgitud, et sõiduauto, nagu mistahes muugi vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92-94 järgi ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Samuti on tsiviilkolleegium märkinud, et kanne liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet

selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. Kolmas isik T. J. on kohtuistungil antud ütlustega kinnitanud, et sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX kuulub tema XXX, kelleks on Vello Janke. Sõiduk on ametlikult registreeritud tema nimele, aga sõiduki ostis ja seda kasutas Vello Janke. Kolmanda isiku T. J. ütlustega riimuvad süüdistatav Vello Janke ütlused, kes on samuti kohtuistungil avaldanud, et sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX, kuulub temale, aga oli registreeritud T. J. nimele selleks, et kohtutäiturid ära ei arestiks. Vello Janke ütluste kohaselt on ta sõiduki ostnud hinnaga XXX eurot. Seega võttes arvesse asjaolud, et Vello Janke on sõiduki ostuhinna XXX eurot on tasunud Vello Janke, sõidukit on kasutanud ja vallanud Vello Janke, siis lähtudes AÕS § 92 lg 1 tuleb lugeda tõendatuks, et Vello Jankele on tekkinud omand eelmärgitud sõidukile. Kuivõrd Vello Janke on saanud narkootilise aine ebaseaduslikust käitlemisest (KarS § 184 lg 1) kriminaaltulu 68820 eurot, kuid nimetatud raha on süüteo toimepanija V. Janke poolt võõrandatud või ära tarvitatud tuleb Vello Jankelt temalt KarS §-de 831 lg 1 ja 84 alusel välja mõista konfiskeerimise asendamiseks 68820 eurot. Konfiskeerimise asendusnõuet on võimalik täita Vello Jankele kuuluva vara arvelt, seega tuleb KarS § 831 kohaselt konfiskeerida Vello Jankele kuuluv kriminaalasjas arestitud sõiduauto XXX, registreerimismärgiga XXX koos päraldistega (võti ja registreerimistunnistus), mille omanikuna on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud T. J.; mis on antud aktiga XXX hoiule PPA LP logistikabüroole ja asub Tartu, Riia 132 valvataval territooriumil. Võti ja registreerimistunnistus hoiul laos konfiskeerida. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et prokurör on kohtule esitanud tõendid Vello Jankelt arestitud vara maksumuse kohta. Kohus nõustub kõnealuse vara väärtusega, mis nähtub vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud sõiduautot XXX reg nr XXX (VIN XXX) ja internetilehte Auto24 (www.auto24.ee, KoTo, kd 18, tl 92-98), vaadeldava auto väärtuseks on põhjendatult leitud 4692 eurot s.o internetilehel Auto24 6 sama aastakäigu võrdlusena leitud keskmine müügihind. Sõiduk on üleantud PPA logistika büroo Lõuna majandustalitusele (KoTo, kd 18, tl 99). Tartu Maakohtu määrusega 12.06.2018.a. on konfiskeerimise taotlusega hõlmatud vara arestitud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks (KoTo, kd 18, tl 57-68) ning vara arestimine on toimunud 20.06.2018.a. vastavalt vara arestimise protokollile (KoTo, kd 18, tl 69-71). Raha tagatiskontole maksmise määruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti kontole kantud Vello Janke kinnipidamisel ja sõiduauto XXX reg nr XX läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha summas 4615,21 eurot (KoTo, kd 18 tl 72-73). Nimetatud summast on tagastatud 1125 eurot K. K. tema avalduse alusel (KoTo, kd 18, tl 74-76). Kohtutoimikus olevast vaatlusprotokollist 27.03.2018.a. (KoTo, kd 18, tl 77-88) nähtub, et on vaadeldud kriminaalasja raames kahtlustatava Vello Janke kasutuses olevast hoonest XXX läbiotsimise käigus 08.02.2013 leitud ja ära võetud järgmise varana: 1) pakendis nr 3Metalli tööriist FERM XXX seerianumbriga XXX. Veebilehe https://www.bestlist.nl/klussen/d0023899336/FERM_Precisie_lamellendeeuvelfrees_900W_BJM10 09.html andmetel on eelmärgitud tööriista keskmiseks väärtuseks 67,46 eurot (kd 18, tl 77). Kohtu hinnangul on V. Jankelt läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 2) pakendis nr 4Metalli tööriist frees Makita XXX, XXX. Veebilehtede https://www.makserv.ee/toode/ulafreesservafrees-makita-rt0700cx5j/ ning https://www.verkter.ee/ulafrees-makita-rt0700cx5j.html andmetel on eelmärgitud tööriista keskmiseks väärtuseks 239 eurot (kd 18, tl 78); Kohtu hinnangul on V. Jankelt läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 3) pakendis 6Metalli tööriist niveliir Dewalt XXX, XXX, koos aku, laadija ja jalaga XXX. Veebilehe andmetel: https://www.gumtree.com/p/ohter-building-materials/dewalt-dw077-self120

leveling-rotary-laser/1199321935 andmetel on eelmärgitud tööriista väärtuseks 870,98 (kd 18, tl 7879). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 4) pakendis 7Metalli tööriist naelapüss Paslode XXX (peal märge Janke). Veebilehe https://meistrimees.com/toode/gaasnaelapustol-im35090ct-paslode/ andmetel on eelmärgitud tööriista väärtuseks 660 eurot (kd 18, tl 79). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud. 5) pakendis 8Metalli tööriist naelapüstol Spit XXX. Veebilehe: https://www.sitebox-ltd.uk/spitpulsa-800p-plus-crdless-gas-nail-gun-with-20-pin-magazine-cw-1-x-lion-battery-code-018352oitwp800p20 andmetel on vara väärtuseks 483,04 eurot (kd 18, tl 80). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 6) pakendis 9Metalli tööriist kirves Fiskars XXX. Veebilehtede https://www.hansapost.ee ja https://kaup 24.ee andmetel on eelmärgitud vara keskmiseks väärtuseks 60,97 eurot (kd 18, tl 81). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 7) pakendis nr 10Metalli tööriist akutrell Makita XXX, XXX, koos aku ja laadijaga. Veebilehe: https://www.tooriistamaailm.ee/akutrell-makita-ddf458rmj ja https://www.karkkainen.com/verkkokauppa/makita-ddf458rmj-18v-4ah-akkuporakonep1397737023186 andmetel on tööriista väärtuseks 399 eurot (kd 18, tl 82). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 8) pakendis 12Metalli tööriist nurgasaag Milwauke MS XXX, XXX. Veebilehe: https://www.tooriistamaailm.ee/miiusaepink-milwaukee-ms-216-sb andmetel on tööriista väärtuseks 444,36 eurot (kd 18, tl 83). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 9) pakendis 15Metalli tööriist naelapüstol Paslode Impulss IM XXX. Veebilehe: https://www.krauta.ee/p/karkassipustol-gaasiga-paslode-im350-90ct/8mb andmetel on tööriista väärtuseks 649 eurot (kd 18, tl 84). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 10) pakendis 16Metalli tööriist naelapüss Hilti model XXX seerianumbriga XXX (aasta XXX). Veebilehe: https://www.machineseeker.ee/NAELAPUeSTOLIGA-HILTI-DX-460/i-1796741 andmetel on tööriista väärtuseks 520 eurot (kd 18, tl 84). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 11) pakendis 17Metalli tööriist akutrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk) Veebilehe: https://www.ebay.com/itm/HILTI-TE-2-AHAMMER-DRILL-24-Volt-Cordless-Only-Tool-USED-/282680778158 andmetel on tööriista väärtuseks 122,52 eurot (kd 18, tl 85). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 12) pakendis 18Metalli tööriist Milwaukee M18-CHX koodiga XXX (peal märge Janke). Veebilehe: hansapost.ee andmetel on tööriista väärtuseks 549 eurot (kd 18, tl 85). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 13) pakendis 19Metalli tööriist lööktrell Hilti TE6-A36 seerianumbriga XXX, XXX, veebilehe: https//.www.hilti.ee/puurimine-ja-lammutamine/akupuurvasarad/2098503 andmetel väärtusega 429 eurot ja akutrell Hilti TE XXX, maksumusega 276,92 eurot, mille peale on kraabitud XXX, koos akuga seerianumbriga XXX ja akulaadijaga seerianumbriga XXX, aku numbriga XXX (kd 18, tl 86). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 14) pakendis 20Metalli tööriist saag Makita XXX, XXX, XXX, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis). Veebilehe: https://taivoster.ee/toode/tooriistad/universaalsaag-makita-jr3070ct/ andmetel on tööriista väärtuseks 288 eurot (kd 18, tl 87). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 15) pakendis 21Metalli tööriist liistusaag Makita XXX. Veebilehe: https://www.cltoolcentre.com.au/makit-ls 10181-1430w-260mm-slide-copound-mitre-saw.html andmetel on tööriista väärtuseks 399,44 eurot (kd 18, tl 87). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud;

16) pakendis 8Lossi teler Philips 65 XXX koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega. Vaatlusprotokollis 27.03.2018 toodud veebilehe: https://arvutitark.ee/est/tootekataloog/0/PHILIPSTV-Set-PHILIPS-4K-Smart-65-3840x2160-Wireless-LAN-Android-65PUS6121-12-282095 andmetel on teleri väärtuseks 962,64 eurot (kd 18, tl 89). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud; 17) pakendis 10Lossi induktsioon pliidiplaat Siemens mudelinumbriga XXX. Vaatlusprotokollis 27.03.2018 toodud veebilehe: https://www.minuvalik.ee/ee/deal/0493170501/ andmetel on induktsioon pliidiplaadi väärtuseks 715,99 eurot (kd 18, tl 90). Kohtu hinnangul on vara väärtus usaldusväärselt tõendatud. Konfiskeerimise asenduskohustuse täitmiseks on põhjendatud KarS §-de 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Vello Jankelt Tartu Maakohtu 12.06.2018.a. määruse alusel arestitud Vello Jankele kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris T. J. nimele registreeritud sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX koos päraldistega (võti ja registreerimistunnistus), maksumusega 4692 eurot. KarS §-de 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Vello Jankelt Tartu Maakohtu 12.06.2018.a. määruse alusel arestitud sularaha 3490 eurot 21 senti, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Luminor Pank AS-i tagatiste kontole nr EE701700017001577198. KarS §-de 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeerida Vello Jankelt Tartu Maakohtu 12.06.2018.a. määruse alusel arestitud: - soonfrees FERM XXX XXX seerianumbriga XXX, pakendis 3Metalli, maksumusega 67,46 eurot; - frees Makita RT0700CX5J, XXX, pakendis 4Metalli, maksumusega 239 eurot; - niveliir Dewalt XXX koos aku, laadija ja jalaga, pakendis 6Metalli, maksumusega 870,98 eurot; - naelapüss Paslode XXX, pakendis 7Metalli, maksumusega 660 eurot; - naelapüstol Spit XXX, pakendis 8Metalli, maksumusega 483,04 eurot; - kirves Fiskars XXX, pakendis 9Metalli, maksumusega 60,97 eurot; - akutrell Makita XXX, XXX, koos aku ja laadijaga, 10Metalli, maksumusega 399 eurot; - nurgasaag Milwauke XXX, XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis nr 12Metalli, maksumusega 444,36 eurot; - naelapüstol Paslode Impulss XXX, pakendis 15Metalli, maksumusega 649 eurot; - naelapüss Hilti model XXX seerianumbriga XXX (aasta XXX), pakendis 16Metalli, maksumusega 520 eurot; - akutrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, koos aku ja akulaadijaga ning puuriotsad (20 tk), 17Metalli, maksumusega 122,52 eurot; - Milwaukee XXX koodiga XXX, pakendis 18Metalli, maksumusega 549 eurot; - sinine kott, milles lööktrell Hilti XXX seerianumbriga XXX, XXX, maksumusega 429 eurot, ja akutrell Hilti TE XXX maksumusega 276,92 eurot, akuga seerianumbriga XXX ja akulaadijaga seerianumbriga XXX, aku numbriga XXX, pakendis nr 19Metalli, kogumaksumusega 705,90 eurot; - saag Makita XXX, XXX, XXX, koos puuridega (12 tk ja 5 tk karbis), pakendis 20Metalli, maksumusega 288 eurot; - liistusaag Makita XXX, pakendis 21Metalli, maksumusega 399,44 eurot; - teler Philips 65 XXX koos kasutusjuhendi ja ostudokumentidega, pakendis 8Lossi, maksumusega 962,64 eurot; - induktsioon pliidiplaat Siemens mudelinumbriga XXX, pakendis 10Lossi, maksumusega 715,99 eurot.

KarS § 85 lg 1 järgi läheb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeeritud vara omandiõigus üle riigile. Käesoleva kohtuotsuse täitmiseni tuleb jätta muutmata Tartu Maakohtu 12.06.2018.a. määrus nr 1-18-4608 Vello Janke vara arestimise kohta (KoTo, kd 18, tl 57-68).

Kolmanda isiku V. K. ütlustest nähtub, et ta ostis poole XXX kinnistust endale hinnaga XXX eurot. XXX kinnistu ostuks pakkus talle algul raha Annely Ant, kes soovis, et V. K. ostaks selle kinnistu ära. Annely Andilt saadud raha oli pakitud kummiga ja ta viis raha töö juurde ja pani seifi. Hiljem sai V. K. teada, et tegemist on V. Kalojevi rahaga ja ta tagastas raha V. Kalojevile, kuna tal puudub usaldus. V. K. elab koos Annely Andi XXX, siis ta mõtles, et ostab ikka oma rahadega ära. Raha tagastas ta Vladimir Kalojevile enne XXX kinnistu ostu, raha tagastamisel V. Kalojevile, ütles ta, et ostab ise. Pärast kinnistu ostu on ta majal ära vahetanud ühe akna (KoTo, kd 23, tl 56-65). Süüdistatava Vladimir Kalojevi ristküsitluses antud ütluste kohaselt andis ta Annely Andile raha, kuna tahtis pool maja ära osta. Ta tahtis seda teha rahateenimise eesmärgil. V. K. tagastas talle sularaha XXX eurot, kui nad sõitsid V. K. XXX lasketiiru (KoTo, kd 23, tl 209). Süüdistatava Annely Andi ütlustest (KoTo, kd 23, tl 214-215) nähtub, et XXX kinnistul on kaks osa üks kuulub temale ja teine V. K.. Algul pakuti Annely Andile kinnistu osa osta, kuid tal ei olnud raha ja siis oli V. Kalojev nõus kinnistu osa ostuks raha andma. V. Kalojev tõi raha ja V. võttis vastu. Tunnistaja K. M. ütluste (KoTo, kd 12, tl 17-22) kohaselt pakkus ta XXX kinnistu osa osta Annely Andile, kellel oli ostueesõigus. Notari juures tehingut vormistamas käisid Annely Andi XXX ja keegi noormees vene nimega. Tehing vormistati hinnaga XXX eurot. Tunnistajale kuulunud XXX kinnistu majaosal oli kokku 5 akent, neist 3 plastakent ja 2 puitakent. Vaatlusprotokollist 02.03.2018 (KoTo, kd 17, tl 85-90) nähtub, et 08.02.2018 XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti kinnistusraamatu väljatrükk 05. veebruarist 2018 XXX kinnistu kohta, kinnistu kaasomanikeks on Annely Ant ja V. K., kummalegi kuulub kinnistust 1⁄2 kaasomandist. Vaatlusprotokollist 13.06.2018 (KoTo, kd 16, tl 40-41) nähtub, et XXX kinnistu hind kinnivaraportaali KV.ee müügipakkumiste keskmise hinna tulemina on arvestatud 12300 eurot, milles omakorda pool (1/2) on 6150 eurot. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kolmandale isikule V. K. (IK XXX) kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa kinnistul nr XXX (asukohaga XXX) konfiskeerimiseks ning kaasomandi osale Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

Kinnistamisavalduse alusel on sissekanne kinnitusraamatusse tehtud 18.01.2018 nähtuvalt kinnitusregistri väljavõttest (KoTo, kd 17, tl 178-179).

Kõnes 15.01.2018 kell 14.42.29 käib Annely Andi ja Vladmir Kalojevi vaheline vestlus võtme asukoha ja notaritasu üle. Lisaks ütleb Annely Ant Vladimir Kalojevile: „ ... A palju õnne ka sulle!“, mille peale Vladimir Kalojev vastab: „Mulle? V. Mis mulle?“ Annely Ant: „No eks sulle ka ikka, palju õnne!“ ja Vladimir Kalojev vastab: „Ma saan tööd teha.“ (KoTo, kd 8, tl 53-54).

aastas ja XXX eurot kuus; 2015.a. XXX eurot aastas ja XXX eurot kuus; 2016.a. XXX eurot aastas ja XXX eurot kuus; 2017.a. XXX eurot aastas ja XXX eurot kuus. Vaatlusprotokolli andmetel on isikul piisvalt sissetulekuid, et end ära elatada. V. K. ütlustest ja kohtuistungil esitatud e-äriregistri väljavõttest (KoTo, kd 22, tl 94-95) nähtub, et V. K. on XXX ainuosanik ja tema töötasu on XXX eurot kuus. XXX 2017.a. majandusaasta aruande järgi oli äriühingul oli aasta lõpus raha kontodel ja kassas XXX eurot (KoTo, kd 22, tl 97p). V. K. deklareeritud sissetulek aastal 2017 oli XXX eurot, milline summa on saadud palga ja makstud tasuna XXX ja XXX (KoTo, kd 22, tl 90). Kohus järeldab kolmanda isiku V. K. ütlustest ja eelnevalt käsitletud kirjalikest tõenditest, et V. K. oli piisavad sissetulekud oma äritegevusest selleks, et omandada XXX kinnistu 1⁄2 mõttelist osa ning puudub alus väita, et XXX kinnistu osa on kolmas isik omandanud Vladimir Kalojevi arvel kuriteoga saadud varaga. Lisaks on oluline märkida, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millega oleks tõendatud, et V. K., omandades kinnistut teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.

kaasomandi osale Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 09.10.2018.a. kohtumäärus nr 1-18-5740 (KoTo, kd 2 tl 1-12), millega arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks V. K. kuuluv 1⁄2 kaasomandi osa kinnistul nr XXX (asukoht: XXX) ning seati kaasomandi osale käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks ja kustutada V. K. kuuluvale 1⁄2 kaasomandi osale kinnistul nr XXX (asukoht: XXX) seatud käsutamise keelumärge, mis on kantud kinnistusraamatusse.

2013.a. oli XXX eur, 2014.a. XXX eur, 2015.a. XXX eur, 2016.a. XXX eur ja 2017.a. XXX eur, prokuratuur on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid. Kui ainuüksi C. K. pangakonto vaatlusest nähtub, et tema 2015.a. legaalne sissetulek on XXX eurot, kuidas siis prokuratuur sai kolme isiku pangakontode vaatluse tulemusel tulemuseks XXX eurot. Esindaja viitab veel asjaolule, et Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-18-5740 tühistati Tartu Maakohtu 09.10.2018 määrus osas, millega arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks C. K. kuuluvad kinnistud (XXX) ning nendele kinnistutele seati Eesti Vabariigi kasuks keelumärge. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega määrati vabastada C. K. kinnistud aresti alt. J. T. esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp avaldas istungil, et väär on prokuratuuri seisukoht, mille kohaselt vara legaalset päritolu peab tõendama kolmas isik. Kolmanda isiku esindaja leidis, et lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-1-10-16 peab prokuratuur tõendama, et kolmas isik omandas vara täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt ja praegusel juhul ei ole prokuratuur tõendanud: 1) kuidas raha või vara Vladimir Kalojevilt kinnituste soetamiseks J. T. või C. K. kätte sai. 2) Prokuratuuri ainsad tõendid on XXX Kalojevite varalist seisundit kajastav protokoll ja J. T. varalist seisundit kajastav protokoll ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna on tuvastatud C. K. varaline seisund koos tema XXX, kuid hiljemalt 2014 sügisel, kui soetati XXX, oli C. K. leibkond J. T., mitte oma XXX Vladimir ja H. K. 3) Prokuratuur ei ole arvestanud Vladimir Kalojevi ja H. K. ettevõtlusest saadud deklareerimata tuluga. 4) XXX tänava kinnistu müügist saadi XXX eurot, mis on tõendatud kinnistu ostja, H. K., C. K., Vladimir Kalojevi ja J. T. ütlustega. 5) J. T. varalise seisundi kindlaks tegemisel ei ole arvestatud, et J. T. sai lisaks ametlikule töötasule ka ümbrikupalka. 6) J. T. on saanud raha kinnistute XXX ja XXX kinnistute soetamiseks ja XXX elamu ehitamiseks enda vanematelt, vanaemalt ja laenuna T. V. kokku XXX eurot. 7) XXX kinnistu ehitamiseks võttis J. T. pangast laenu ning maja ehitust finantseeris ka J. T. isa 8) XXX kinnistu ehituseks võetud laenuraha eest osteti ka XXX kinnistu ehitamiseks ehitusmaterjale ja tasuti tööde eest. 9) XXX ehitusega seonduvalt maksis tehtud tööde eest M. G. ja M. M. J. T. ning ehitustöid juhatas J. T. ning tunnistajate M. G. ja M. M. ütlustest nähtuvalt teadsid nad, et nad ehitasid maja J. T. 10) Prokuratuur ei ole esitanud kohtukõlbulikke tõendeid, kui suur võib olla kinnistute müügiväärtus, kuna elamu ehitamise kulud on madalamad kui lõppväärtus, J. T. ütluste kohaselt on XXX elamu ehitamise kulud XXX eurot. 11) Konfiskeerimine oleks ebaproportsionaalne, ebamõistlik ja isikut liialt koormav ja tuleks kohaldada KarS § 832 lg 4 ja § 831 lg 3 ja jätta vara täielikult konfiskeerimata, kuna kinnistute soetamiskulu oli mõni tuhat eurot, praeguseks hetkeks on XXX kinnistule ehitatud kõigimugavustega elamu ning XXX kinnistule elamu ehitamiseks on J. T. võtnud pangast laenu. Olukorras, kus XXX kinnistu konfiskeeritakse, jääb J. T. üle XXX euro täitmata laenukohustusi. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus C. K.-T. ja J. T. kuuluvate kinnistute asukohaga XXX ja XXX konfiskeerimiseks ja kinnistutele Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 1) KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või selle vara arvel. KarS § 832 lg 2 p 1 ja p 2 näeb ette, et kohus võib kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist ka vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on

omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, samuti siis, kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. 2) Esmalt tuleb märkida, et konfiskeerimise taotluse lahendamisel peab süüteofakt kui konfiskeerimise eeldus olema tuvastatud süüdimõistva kohtuotsusega (RKKKm 3-1-1-87-13 p 9). Antud juhul on kohus Vladimir Kalojevi süüdi tunnistanud süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi. Süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistis kohus V. Kalojevi õigeks süü tõendamatuse tõttu. V. Kalojevile esitatud süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi lõpetas kohus menetluse prokuratuuri taotlusel KrMS § 274 lg 1 alusel eraldi määrusega seoses väärteokoosseisu esinemisega V. Kalojevi teos. Seega esineb konfiskeerimise eeldusena V. Kalojevi puhul süüteo toimepanemine KarS § 375 lg 1 järgi s.o alkoholi ebaseadusliku käitlemisena. KarS § 375 lg 4 sätestab, et kohus võib kohaldada KarS §-s 375 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Kinnistusraamatu väljavõttest (KoTo, kd 22, tl 169-171) nähtub, et C. K. (K-T) on kinnistu XXX omanik alates 22.09.2014 ning seisuga 01.03.2019 on nimetatud kinnistu kaasomanikeks C. K. (1/3 kaasomandist) ja J. T. (2/3 kaasomandist). Kinnistu XXX omanik alates 05.08.2016 C. K. ning seisuga 01.03.2019 on nimetatud kinnistu omanikuks J. T. 3) Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selle üle, kas kolmandatel isikutel C. K.-T. ja J. T. oli piisavalt sissetulekuid, selleks et omandada XXX ja XXX kinnistud. 4) Seda, et kolmas isik omandas vara täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt ja ka seda, et kolmas isik teadis vara omandades, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks, peab üldises korras tõendama prokuratuur (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 35). Kolmandale isikule ei laiene KarS § 832 lg-s 1 ettenähtud ümberpööratud tõendamiskoormis. 5) Kohus leiab, et prokurör ei ole antud kriminaalasjas usutavalt tõendanud oma väiteid, et kolmandad isikud C. K.-T. ja J. T. on omandanud XXX ja XXX kinnistud täielikult või olulises osas KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isiku Vladimir Kalojevi arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. Tõendamata on seegi, et kolmandad isikud C. K.-T. ja J. T. vara omandades teadsid, et vara võõrandatakse neile konfiskeerimise vältimiseks. 6) Järgnevalt kohus käsitleb asjas olevaid tõendeid:

kinnistu ostmise aastal 2014 on olnud XXX keskmine kuusissetulek XXX eurot, millest ei ole võimalik katta isegi minimaalseid esmatasandi kulutusi – toit, hügieenitarbed, kommunaalkulud ja välistatud on kinnistu ostuks XXX euro säästmine. 05. augustil 2016.a. osteti XXX kinnistu, mille eest maksti sularahas XXX eurot. XXX legaalsed sissetulekud olid eelneval 2015.a,. kokku XXX eurot ja 2016.a. XXX eurot, lisandus V. K. kuuluva XXX korteri müügist saadud raha XXX eurot, mis laekus H. K. kontole 21. juunil 2016.a. ja millest võeti sularahas välja XXX eurot. Elementaarsetele olmekuludele lisaks kanti samal ajal XXX maja ehitustööde kulutusi. Seetõttu oli välistatud XXX kinnistu ostmine 2014. aasta septembris ja XXX kinnistu ostmine 2016. aasta augustis.

T. aadressil XXX elama 2016. aastal ja hiljem tulid sinna elama C. XXX (KoTo, kd 23, tl 14-15). Ajavahemikus detsember 2017-märts 2018 elasid J. T. ja C. K.-T. XXX kinnistul. Kohtu hinnangul ei tõenda prokuröri osundatud fotod ja V. Kalojevi ja M. K. vaheline telefonikõne prokuröri poolt väljendatud seisukohta, et XXX kinnistute ostu ja ehitust finantseeris Vladimir Kalojev kuritegelikul teel saadud vahenditest. Kohus loeb eelmärgitud telefonikõne ja J. T. ütlustega tõendatuks, et Vladimir Kalojev osales XXX kinnistul elamuehitustöödel isiklikult, tehes soojustustöid, milline asjaolu aga ei oma konfiskeerimise taotluse lahendamisel sisulist tähendust, kuna KarS § 833 lg 2 p 1 alusel kolmandale isikule kuuluva vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel lähtutakse konkreetsest varast, milline on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil oluliselt soodsamalt. Ka J. T. ütlustest nähtuv V. Kalojevi poolne rahaline toetus XXX euro ulatuses ei anna alust järelduseks, et see raha pärines kuritegelikul teel saadud rahadest, kuna ajavahemikus 2013-2017 on Vladimir Kalojev isiku varalist seisundit kajastava protokolli andmetel saanud XXX kokku XXX eurot (KoTo, kd 16, tl 23), mille arvelt oli tal ka võimalik XXX elamuehitust XXX euroga finantseerida. J. T. ütlustest nähtub, et XXX ehitustöid korraldas ta ise ja ka C. K.-T.. Asjaolu, et J. T. korraldas XXX ehitustöid ning maksis ehitusobjektil töötanud isikutele tasu, on tõendanud oma ütlustega tunnistajad M. G. (KoTo, kd 23, tl 31-35) ja tunnistaja M. M. (KoTo, kd 23, tl 35-40). M. G. on rääkinud, et osales XXX ehitustöödel seonduvalt elamu katuse-, uste-, akende- ja vaheseintega, samuti on tegelenud viimistlustöödega, tasu maksis talle J. T.. Tunnistaja M. M. ütlustest nähtub, et tema tegeles tapeedi-, pahteldamise ja värvitöödega ning liistude ja akende ettepanekuga. Tasu maksid talle nii J. T. kui ka C. K.-T. Kohtu hinnangul on H. K., C. K.-T., J T. ja V. Kalojevi ütlustega tõendamist leidnud, et alates 2016.a. sügisest elas püsivalt XXX elamus üksnes H. K.. Vladimir Kalojev hoidis oma asju eelmärgitud kinnistul ja aeg-ajalt viibis ja elas seal. Samas asjaolu, et H. K. ja Vladimir Kalojev kasutasid oma XXX C. K.-T. kuuluvat elamut XXX kinnistul elamiseks ja asjade hoidmiseks ei ole samuti konfiskeerimistaotluse lahendamisel määrava tähendusega ja selles ei ole ka midagi ebausutavat, kui XXX elavad oma XXX ja tema XXX majas.

prokuratuur pidanud arvestama C. K.-T. ja J. T. ühise XXX varalise seisundiga. Eelmärgitud asjaolule on juhtinud tähelepanu ka Tartu Ringkonnakohus 30.11.2018 kohtumääruses nr 1-185740. Kohus osundab asjaolule, et C. K.-T. pangakonto nr XXX väljavõttest (KoTo kd 1, tl 186-190) nähtub, et tema pangakontole on laekumisi erinevatest allikatest - töötasud ja lõpparved, töötuskindlushüvitised, haigusrahad, enammakstud tulumaksu tagasikanded, Eesti Töötukassa poolt väljamakstud stipendiumid ja koolituse sõidukulud ning erinevate isikute ülekanded s.h laekumisi kokku 2013.a. oli XXX eurot, 2014.a. XXX eurot, 2015.a. XXX eurot, 2016.a. XXX eurot ja 2017.a. XXX eurot. J. T. kontol kajastuvad laekumised (töötasud, õppetoetused) 2013.a. XXX eurot, 2014.a. XXX eurot, 2015.a. XXX eurot, 2016.a. XXX eurot, 2017.a. XXX eurot (KoTo, kd 17, tl 138, tl 165166). J. T. pangakonto väljavõtte kohaselt (KoTo, kd 22, tl 182-194) moodustasid J. T. sissetulekud ajavahemikus 04.03.2014-17.04.2018 kokku XXX eurot. Nordea Bank AB-ga 11.03.2016 sõlmitud laenulepingu alusel on J. T. saanud ajavahemikus 14.03.2016-02.05.2017 pangalaenu kokku XXX eurot (KoTo, kd 22, tl 153-168).

andis XXX eurot. Samuti on R. T. osalenud XXX ehitustöödel, s.h vee- ja küttetöödel. Tunnistaja R. T. ütlustest nähtub, et ta sai XXX laenatud raha XXX, tunnistaja nimetab XXX kinnistu tehingut. J. T. ja R. T. ütlustega riimuvad kirjalikest tõenditest nähtuvad asjaolud: KoTo kd 22, tl 119-128 olevast kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingust nähtub, et J. T. XXX R. T. on 02.05.2007 müünud kinnistu XXX asukohaga XXX müügihinnaga XXX krooni; KoTo kd 22, tl 139-152 oleva korteriomandi müügilepingu kohaselt on J. T. XXX Ü. S. ja R. T. võõrandanud 06.05.2008 korteriomandi asukohaga XXX ja saanud korteriomandi müügist XXX krooni; KoTo kd 22, tl 129-138 korteriomandi ostu-müügi ja asjaõiguslepingust nähtub, et J. T. XXX E. S. on 15.11.2012 aastal võõrandanud korteriomandi XXX müügihinnaga XXX eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis (KoTo, kd 17, tl 138-139) sisaldub järeldus, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on J. T. XXX deklareeritud sissetulekud (ajavahemikus 2011-2017 kokku XXX eurot) ebapiisavad, et anda XXX XXX eurot oma tuleviku investeerimiseks. Kohus märgib, et muid sissetulekuid lisaks MTA-s deklareeritud tuludele viidatud vaatlusprotokollis ei ole käsitletud, seega ei ole arvestatud, et J. T. XXX oli sissetulekuid kinnisvara võõrandamisest, millised asjaolud on tõendamist leidnud eelkäsitletud müügilepingutega (kd 22, tl 119-128, 139-152). Samas ei ole vaatlusprotokollis esitatud analüüs kohtu hinnangul täielik, kuna ei ole väljatoodud ka arvestuslikult põhjendatud summat, mille ulatuses oleks J. T. XXX Ü. S. ja R. T. rahaline toetus olnud XXX J. T. arvestuslikult võimalik. Kohus leiab, et kolmanda isiku J. T. ütlused ja esitatud müügilepingud kinnitavad, et tema XXX laekus lisaks Maksu- ja Tolliametis deklareeritud tuludele (aastatel 2011-2017 XXX eurot) ka sissetulekuid kinnisvara müügist (2007.a. XXX krooni ja 2008.a. XXX krooni). Seega kohtu hinnangul on usutav, et Ü. S. ja R. T. oli reaalselt võimalik XXX J. T. XXX euroga toetada XXX kinnistu elamu ehituseks. Samuti märgitakse isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis (KoTo, kd 17, tl 138-139), et J. T. XXX E. S. XXX euro saamine tähendab seda, et XXX oleks ära andnud XXX aasta XXX. Kohus leiab, et J. T. ütlused, selles et XXX E. S. toetas teda XXX kinnistul asuva elamu ehitamiseks XXX euroga on usaldusväärsed, kuna E. S. on saanud 15.11.2012 korteriomandi XXX müügist XXX eurot, mille arvelt oli E. S. võimalik XXX J. T. XXX euroga toetada. Kolmandate isikute C. K.-T. ja J. T. ütlustega riimuvad kolmanda isiku H. K. ütlused, milles H. K. on kinnitanud, et tema XXX C. K.-T. ostis XXX kinnistu hinnaga XXX eurot, selle summa maksis tema eest J. T. XXX elamu ehitusega tegeles J. T. Elamu ehituseks tulid rahalised vahendid H. K. XXX I. S. kuulunud korteri müügist 2014.a. Müügist saadi XXX eurot, mille H. K. andis oma XXX (KoTo, kd 23, tl 45). Lisaks ehitati XXX elamut V. K. korterirahast, J. T. XXX ja XXX saadud rahast ning J. palgast. Lisaks võttis J. T. pangast laenu. J. T. sai laenu XXX ehituseks ja XXX ehituseks. Kolmanda isiku H. K. ütlused tema XXX I. S. kuulunud korteri asukohaga XXX kinkimise kohta tema XXX S. G. ja nimetatud korteri müügi osas ja müügist saadud summa osas haakuvad toimikus olevate kirjalike tõenditega s.o 23.05.2012 sõlmitud korteriomandi kinkelepingust (KoTo kd 17, tl 152-154) ja 16.05.2014 sõlmitud korteriomandi müügilepingust (KoTo kd 17, tl 155-162) nähtuvate asjaoludega.

Seega on kohtu hinnangul C. K.-T., J. T. ja H. K. ütlustega ning eelnevalt viidatud korteri kinkelepinguga ning korteriomandi müügilepinguga tõendatud, et XXX kinnistul asuva elamu osteti J. T. rahalistest vahenditest ning eelmärgitud kinnistu ehituseks saadi täiendavalt rahalisi vahendeid XXX eurot H. K. XXX I. S. kuulunud korteri müügist. Kolmandate isikute J. T. ja H. K. ning süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlused kinnitavad, et XXX kinnistu ehituseks saadi raha ka Vladimir Kalojevi XXX V. K. XXX tänaval asunud korteri müügist. Vladimir Kalojev on avaldanud ütlustes, et XXX korteri asukohaga XXX müügist saadi raha XXX eurot, sellest XXX eurot sai H. K. ja XXX eurot C. K.-T. (KoTo, kd 23, tl 203). Tunnistaja A. P. ütlustest KoTo, kd 12, tl 22-30) nähtub, et tema poolt juhitud XXX ostis XXX asunud korteri Vladimir Kalojevilt ja notariaalses lepingus kajastus ostuhind XXX eurot, kuid tegelikult maksis tunnistaja V. Kalojevile tunduvalt rohkem, ca XXX eurot. Täpset summat tunnistaja ei mäletanud. J. T., V. Kalojevi ja A. P. ütlustega loeb kohus tõendatuks XXX ja XXX kinnistute ehituse finantseerimist ka V. K. XXX korteri müügist saadud summade arvel vähemalt XXX euro ulatuses.

- vaatlusprotokoll 01.03.2018 ja arve XXX pakendis 4VKÕ (KoTo, kd 16, tl 127-129) tõendavad, et 08.02.2018 läbiotsimise käigus on ära võetud XXX arve nr XXX 25.04.2017, mille kohaselt on H. K. ostnud tooli ANNA maksumusega XXX eurot. Kohtu hinnangul, ei nähtu tõenditest, et tooli eest tasutud summa oleks saadud V. Kalojevilt kuriteo toimepanemise tulemusena ja ei oma kinnistute XXX ja XXX ostmise seisukohalt tähendust; - vaatlusprotokollist 01.03.2018 (KoTo, kd 16, tl 130-138) nähtub, et vaadeldud on seitse arvet, millised on leitud 08.02.2018 XXX läbiotsimise käigus, asuvad pakendis 9VKÕ s.h XXX poolt eraisikule väljastatud 5 arvet: 25.11.15 summas XXX eurot, XXX eurot, XXX eurot, XXX eurot, XXX eurot kauba (s.h seinaplaat) ostu kohta ning XXX 08.12.2016 arve summas XXX eurot XXX ja XXX arve 14.03.2011 H. K. summas XXX eurot. Pakendis lisaks käsikirjaline tekst telefoni numbrite XXX, XXX, XXX ja nimega M. M. ja aadressiga XXX. Tõendid ei seondu kohtu hinnangul kinnistute XXX ja XXX omandamisega. Tõenditelt ei nähtu, kes on eraisik, kes on kauba ostnud, jääb arusaamatuks, mis tähtsust omab XXX esitatud arve ning H. K. 2011.a. esitatud arve ja käsikirjaline tekst. Tõendid ei ole asjakohased ja tuleb jätta tõendikogumist välja; - vaatlusprotokollist 01.03.2018 nähtub, et vaadeldavaks objektiks on XXX läbiotsimisel 08.02.2018 ära võetud dokument pakendis 10VKÕ (KoTo, kd 16, tl 139-141): arve-müügitšekk nr XXX 30.11.2017, millest nähtub, et H. K. on ostnud riiuli maksumusega XXX eurot. Tõendid ei tõenda, et V. Kalojevi kuriteoga saadud raha arvelt on kolmandad isikud C. K.-T. ja J. T. omandanud kinnistud. Seega tõendid ei ole asjakohased ja tuleb jätta tõendikogumist välja; -vaatlusprotokollist 02.03.2018 nähtub, et vaadeldavaks objektiks on m.h arve H. K. nr XXX 08.05.2017 summas XXX eurot pakendis 16VKÕ (KoTo, kd 17, tl 81-84). Kolmas isik H. K. on istungil rääkinud, et nimetatud arvel märgitu on ostetud tema sünnipäeva rahade eest (KoTo, kd 17, tl 29). Tõend ei seondu kohtu hinnangul kinnistute XXX ja XXX omandamisega, ei ole asjakohane ja tuleb jätta tõendikogumist välja; - vaatlusprotokollist 02.03.2018 (KoTo, kd 17, tl 91-108) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 08.02.2018 läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid pakendis 25VKÕ. Pakendis järgnevad arved ja hinnapakkumised: 1. XXX arve-müügitšekk väljastatud 02.03.2017 H. K. summas XXX eurot köögimööbli ostu kohta; 2. XXX hinnapakkumine 03.06.2015 maaküttetoru kohta summas XXX eurot, tellimuse klient on nimeliselt märkimata; 3. XXX arve XXX 22.09.2014 summas XXX eurot, arve väljastatud C. K. notariaaltoimingute teostamise eest; 4. XXX hinnapakkumine 12.05.2015 maasoojuspumba kohta summas XXX eurot, tellimuse kliendiks märgitud pronkssõdur;

omandatud V. Kalojevi arvel. Tõendite 1. - 7. puhul ei ole tõendid seotud Vladimir Kalojeviga. Tõend nr 8. on seotud Vladimir Kalojeviga, tegemist autoremondiarvega, kuid see arve ei tõenda, et vaidlusalused kinnistud oleksid omandatud või parendatud V. Kalojevi arvel. XXX hinnapakkumistel on klient märkimata ja tuvastamata, näiteks kliendiks on märgitud pronkssõdur. XXX arved on väljastatud XXX, kellel ei ole seost kõnealuse kriminaalasjaga. Arvete 1 ja 7 puhul on maksjaks H. K.. Samas ei ole tõendatud, et H. K. poolt makstud summad oleksid saadud Vladimir Kalojevilt. Kolmanda isik J. T. ütlustega tõendanud, et H. K. aitas XXX maja ehitusel ja tõi poest materjale, raha sai ta selleks ta J. T. (vt KoTo, kd 23, tl 22).

eelmärgitud summa 169 711,67 on saadud kinnistute väärtuste liitmise tulemusena (139120 eurot XXX väärtus + 24 441,67 eurot XXX väärtus + XXX eurot XXX 1⁄2 väärtus). Samas jääb arusaamatuks, miks kinnistute müügiväärtused (n.ö turuväärtus) 169 711,67 liidetakse väidetavalt kuriteo tulemusena saadud summaga 119 056,28 eurot. Eelnevalt käsitletud tõendite pinnalt (loetletud punkti 6) alapunktides 1 - 6.2) kohus luges tõendatuks, et kinnistud XXX ja XXX ostsid ja teostasid kinnistutel ehitustööd C. K.-T. ja J. T. ühiste vahendite arvel.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et on põhjendatud jätta rahuldamata prokuratuuri taotlus kolmandatele isikutele C. K.-T. (IK XXX) ja J. T. (IK XXX) kuuluvate kinnistute: nr XXX (asukohaga XXX) ja nr XXX (asukohaga XXX) konfiskeerimiseks ning kinnistutele Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks.

Kolmanda isiku K. T. ütluste kohaselt (KoTo, kd 23, tl 53-56) on tema sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks. Sõiduki ostis ta avariiliste autode oksjonilt hinnaga XXX eurot 2016.a. sügisel. Sõiduk on antud ajavahemikul 2017-2018 Vladimir Kalojevile kasutusse, kuna V. Kalojev tõi oma sõiduki XXX kolmanda isiku remonditöökotta remonti seoses autokeretöödega. K. T. kinnitab, et V. Kalojev ei ole sõidukit XXX temalt ära ostnud. K. T. ütlused riimuvad järgnevate kirjalike tõenditega sõiduki omandamise kohta avariiliste autode oksjonil äriühingult ERGO Insurance SE: ERGO Insurance SE teatis 04.10.2016, et K. T. on teinud parima pakkumise XXX XXX müügiks korraldatud oksjonil, müügihinnaga XXX eurot (KoTo, kd 2, tl 163); ERGO Insurance SE makseteatis-arve nr XXX K. T. summas XXX eurot (KoTo, kd 2, tl 164); vara müügi leping nr XXX 10.10.2016 (KoTo, kd 2, tl 166) avariilise sõiduki XXX ostu kohta hinnaga XXX eurot; vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX 24.10.2016 sõiduki üleandmise kohta K. T. (KoTo, kd 2, tl 167); maksekorraldus nr XXX 08.10.2016, mis tõendab K. T. poolt sõiduki eest tasumist XXX eurot äriühingule ERGO Insurance SE (KoTo, kd 2, tl 165). Lisaks eeltoodule tõendavad K. T. ütlusi sõiduki omandamise kohta Maanteeameti 18.06.2018.a. kirjaga (KoTo, kd 16, tl 84-87p) PPA-le edastatud sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX registritoimingute aluseks olnud dokumentide koopiad, millega K. T. sai antud sõiduki omanikuks, s.h vara müügileping nr XXX 10.10.2016, K. T. 19.10.2016 taotlus sõiduki registriandmete muutmiseks ning lisatud on maateeameti registriväljavõte, mille kohaselt sõiduki omanikuks on K. T. Ostetud sõiduki kasutamist tõendab Salva Kindlustuse AS arve 13.12.2017 K. T. sõiduki XXX, XXX liikluskindluse kohta (KoTo, kd 2, tl 168); maksekorraldus nr XXX K. T. poolt liikluskindlustuse eest tasumise kohta 14.12.2017 (KoTo, kd 2, tl 169). Seega kohtu hinnangul puudub vaidlus asjaolus, et sõiduk XXX on omandatud K. T. poolt Ergo Kindlustuse korraldatud oksjonilt. K. T. on vara eest Ergo Kindlustuse AS-le tasunud ja omandiõigus sõidukile on talle üle läinud. K. T. on tasunud liikluskindlustuse maksed. Süüdistatava Vladimir Kalojevi ütluste kohaselt (KoTo, kd 23, tl 210) sai tema sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX K. T. kasutada asendusautona, kui ta oma XXX ära lõhkus ja selle K. T. juurde remonti viis. Tal oli kokkulepe, et võib sõidukit XXX nii kaua kasutada, kui saab XXX korda. Prokurör on viidanud jälitustoimingu protokollis telefonikõnedele ja on asunud seisukohale, et Vladimir Kalojev ostis sõiduki XXX euroga. Jälitustoimingu protokollis 14.06.2018 telefonikõnes 13.10.2017 kell 18.54 räägib Vello Janke T. J. (KoTo, kd 9, tl 30) ja ütleb, et Vovka pani paugu ... roolilatt kiilus kinni, pani kraavi ... Sõitis T. K. juurde. Ja ostis T. K. käest kilekottides kolme tonni siis uue. Telefonikõne 17.10.2017 kell 17.08, räägib Vladimir Kalojev M. K. (KoTo, kd 9, tl 57) ja ütleb, et sõitsin auto puruks ja ostsin uue.... Panin teelt välja, roolilatt läks puruks. M. K. küsimusele, mis auto ostsid, vastab Vladimir Kalojev, et samasuguse, aga XXX. Kohus leiab, et kuigi jälitustoiminguprotokollis 14.06.2018 prokuröri poolt viidatud kõned puudutavad sõiduki XXX ostu sularahas K. T. XXX euro eest, siis kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et K. T. ei ole temale registriandmetel kuuluvat sõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX Vladimir Kalojevile võõrandanud. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 31.03.2014.a. määruses asjas nr 3-1-1-79-13 p 12 selgitatakse, et sõiduki registrijärgne ja tegelik omanik ei pruugi siiski olla üheselt kattuvad mõisted. Nii tsiviil- kui kriminaalkohtu praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse

registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete pinnalt võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse suhtes. Kõnealust küsimust kõige põhjalikumalt käsitlevas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 3-2-1-133-13 on märgitud, et sõiduauto, nagu mistahes muugi vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92-94 järgi ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Samuti on tsiviilkolleegium märkinud, et kanne liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kohus märgib, et kuigi sõiduk XXX oli kuni Vladimir Kalojevi kahtlustatavana kinnipidamiseni tema valduses, ei tõenda nimetatud asjaolu V. Kalojevi omandit sõidukile, kuna puudub K. T. ja Vladimir Kalojevi kokkulepe, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 68 lg 3 alusel tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Sõiduki valdaja kinnitused ja selgitused ei tekita omandiõigust. AÕS § 92 lg 1 alusel tekib omand valduse üleandmisel omandajale ainult siis, kui võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi üleminekus. K. T. ütluste kohaselt on tema sõiduki XXX reg nr XXX omanik ja V. Kalojev ei ole temalt sõidukit ära ostnud, seega ei ole K. T. ja V. Kalojev sõlminud kokkulepet sõiduki omandi üleminekus. Sõiduk oli antud Vladimir Kalojevile kasutusse, kuna V. Kalojev tõi oma sõiduki XXX K. T. remonditöökotta remonti. Kolmanda isiku ütlustega riimuvad süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlused, mille kohaselt oli temal kokkulepe K. T., et võib sõidukit XXX nii kaua kasutada, kuni tema XXX ära remonditakse. Ka kolmanda isiku H. K. ütlustest ei nähtu, et sõiduk XXX oleks antud tema ja Vladimir Kalojevi ühisomandisse, H. K. teada V. Kalojev kasutas eelmärgitud sõidukit. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et V. Kalojevi omand sõidukile XXX reg nr XXX ning on põhjendatud jätta rahuldamata prokuröri taotlus sõiduki aresti alla jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et eelmärgitud sõiduki omanikuks on kolmas isik K. T. ja puudub alus K. T. kuuluvat sõidukit arestida V. Kalojevile kuuluva varana. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks tühistada Tartu Maakohtu 11.06.2018.a. kohtumäärus nr 1-18-4522 osas, millega arestiti Maanteeameti liiklusregistris K. T. (IK XXX) nimele registreeritud sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX KarS § 832 ja § 84 alusel kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimise ja laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks ning tehti Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX vabastada arestist ja kustutada Maanteeameti liiklusregistrist eelmärgitud sõiduki käsutamise keelumärge. Sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX koos puldiga võtme, varuvõtme ning registreerimistunnistusega (pankendid 2VKÕ ja 6VKP) tagastada kolmandale isikule K. T. kui sõiduki omanikule (sõiduk asub Tartus, Riia 132). Sõiduki käsutamise keelumärke kustutamiseks tuleb kohtuotsus edastada Maanteeameti liiklusregistrile.

b) Süüdistuskõnes taotleb prokurör, et Vladimir Kalojevi vara, mis on arestitud, jätta aresti alla nõuete täitmise tagamiseks: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.06.2018.a. määrusega (KoTo, kd 17, tl 109-126) arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise ja laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks m.h.: - Vladimir Kalojevi (IK 35610016046) ja tema XXX H. K. (IK XXX) ühisomandisse kuuluv sularaha kaheksakümmend (80) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Luminor Pank AS-is asuvale tagatiste kontole nr EE701700017001577198; - Vladimir Kalojevile kuuluv XXX kell märkega XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 5VKKP; - Vladimir Kalojevile kuuluv XXX koos karbiga, millel nr XXX ning mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 28VKÕ; - Vladimir Kalojevi ja tema XXX H. K. ühisomandisse kuuluv jalgratas XXX raaminumbriga XXX, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis 22VKÕ; - Vladimir Kalojevi ja tema XXX H. K. ühisomandisse kuuluv sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX koos päraldistega (sõiduk asub Tartus Riia 132, võti kriminaalasja materjalide juures pakendis 1VKÕ, varuvõti koos puldiga pakendis 7VKÕ ja registreerimistunnistus pakendis 2VKC) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. Kohus on käesolevaga kohtuotsusega süüdi mõistnud Vladimir Kalojevi KarS § 375 lg 1 järgi ja on rahuldanud kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse, millega on välja mõistnud Vladimir Kalojevilt välja alkoholiaktsiisi solidaarselt Andrejs Oleksiksiga 8288,11 eurot ja lisaks Vladimir Kalojevilt 993,77 eurot, millele lisandub intress 0,06% päevas alates 08.02.2018 kuni maksunõude täieliku tasumiseni. KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. KrMS § 1414 lg 3 kohaselt varalist nõuet tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõude tagamisel tuleb arvestada selle nõude suurust. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KrMS § 142 lg 2 sätestab, et vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit. Isikuandmete päringust (KoTo, kd 16, tl 29-30) nähtub, et Vladimir Kalojevil registrijärgne elukoht puudub, kontaktaadressiks on märgitud XXX. Vladimir Kalojev on XXX H. K.

Kolmanda isiku H. K. ütlustest (KoTo, kd 23, tl 43-51) nähtub, et ta on XXX Vladimir Kalojeviga, kuid koos nad ei ela. Sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX on tema (s.o H. K.) ostetud. Kolmanda isiku H. K. ütluste kohaselt jalgratas XXX kuulub M. M., ta tõi selle hoiule. Vladimir Kalojev selle rattaga sõitnud ei ole. Kell XXX kuulub Vladimir Kalojevile, see on talle kingitud. Süüdistatava Vladimir Kalojevi ütlustest nähtub, et käekell XXX kuulub temale, kuid käekell XXX temale ei kuulu, vaid kuulub tema XXX, kelle majast see ära võeti. Jalgratas XXX temale ei kuulu. Sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kuulub tema XXX, sõidukit on Vladimir Kalojev kasutanud (KoTo, kd 23, tl 209-210). Kolmas isik C.-K. T. on istungil väitnud, et XXX käekell kuulub J. T. (KoTo, kd 16, tl 13). Maanteeameti väljavõtte kohaselt 19.10.2017 on sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX registreeritud H. K. nimele (omanik). Sõiduki kasutajaks on märgitud Vladimir Kalojev (KoTo, kd 16, tl 60). 11. märtsil 2011.a. sõlmitud müügilepingu kohaselt on H. K. ostnud sõiduki K. T. (KoTo kd 16, tl 79-83). Vaatlusprotokollist 26.04.2018 nähtub, et sõiduki XXX reg.märgiga XXX väärtuseks on XXX eurot ja sõiduk on antud PPA logistikabüroole hoiule (KoTo, kd 16, tl 90-97). Vladimir Kalojevi kinnipidamisel 08.02.2018 leiti ning võeti temalt ära 80 eurot, milline summa on kantud PPA vanemuurija I. J. määruse alusel Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole EE701700017001577198 (KoTo, kd 16, tl 88-89). Vaatlusprotokollidest 12.06.2018 ja 28.03.2018 (KoTo, kd 16, tl 108-115, ) nähtub, et XXX kella (märkega XXX) väärtuseks on XXX eurot, XXX kella (XXX) väärtuseks on XXX eurot ning jalgratta XXX väärtuseks on XXX eurot. Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus arestitud vara aresti alla jätmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on tuvastanud süüdistatava Vladimir Kalojevile KarS § 375 lg 1 järgi esitatud süüdistust analüüsides, et isik on saanud kuriteo tulemusena saanud varalist kasu. Süüdistava suhtes on rahuldatud avalik-õiguslik nõudeavaldus 9281,88 euro (s.o 8288,11 + 993,77=9281) ja intresside nõudes. Vara arestimine on põhjendatud Vladimir Kalojevi suhtes avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmise tagamiseks. Vladimir Kalojevil puudub isiku varalist seisundit kajastava protokolli kohaselt (KoTo, kd 16, tl 21-28) kinnisvara ja puuduvad pangakontod. Vladimir Kalojevi varalist seisundit arvestades võib avalik-õigusliku nõude tagamata jätmise korral jääda nõue täitmata. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on seiseneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on Vladimir Kalojevi ja tema tema XXX H. K. ühisomandisse kuuluva sularaha 80 eurot, sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX (koos päraldistega) arestimine ning Vladimir Kalojevile kuuluva XXX kella arestimine avalik-õigusliku nõude tagamiseks. XXX kella XXX (koos karbiga) ja jalgratta XXX (raaminumbriga XXX) arestimine ei ole põhjendatud ja nimetatud vara tuleb vabastada aresti alt, kuna nimetatud vara ei kuulu Vladimir Kalojevi isikliku vara ega ka tema ja H. K. ühisvara hulka. Eelmärgitu on tõendamist leidnud kolmandate isikute H. K., Vladimir Kalojevi ja C. K.-T. ütlustest. Jalgratas XXX kuulub M. M. ja XXX kell kuulub J. T. Arvestades avalik-õiguslikku nõuet (9281,88 eurot + intresside nõue kuni põhinõude ulatuses) ja arestitatava vara väärtust (80 +1725 + 120,16 = 1925,16 eurot) on arestimine proportsionaalne, kuna arestitava vara väärtus ei ületa avalik-õiguslikku nõude summat) (vt. RKKK nr 3-1-1-1-12 p 16).

Lähtudes ülaltoodust on põhjendatud jätta Vladimir Kalojevi suhtes avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse täitmiseni aresti alla Tartu Maakohtu 11.06.2018.a. kohtumäärusega nr 1-18-4522 arestitud järgnev vara: - Vladimir Kalojevi (IK 36510016046) ja XXX H. K. (IK XXX) ühisomandisse kuuluv sularaha 80 (kaheksakümmend) eurot, mis on kantud 08.03.2018 Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198, Luminor Pank AS; - Vladimir Kalojevi ja XXX H. K. ühisomandisse kuuluv sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX koos päraldistega (sõiduk asub Tartus, Riia 132, võti kriminaalasja materjalide juures pakendis 1VKÕ, varuvõti koos puldiga pakendis 7VKÕ ja registreerimistunnistus pakendis 2VKC) maksumusega XXX eurot; - Vladimir Kalojevile kuuluv käekell XXX märkega XXX, asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis pakendis nr 5VKKP, maksumusega 120 eurot 16 senti. Kohus peab põhjendatuks tühistada Tartu Maakohtu 11.06.2018.a. kohtumäärus nr 1-18-4522 osas, millega arestiti XXX kell XXX koos karbiga, millel nr XXX (pakend 28VKÕ) ning jalgratas XXX raaminumbriga XXX (pakend 22VKÕ), asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Tartus, Riia 132. XXX kell XXX koos karbiga, millel nr XXX, vabastada aresti alt ja anda üle selle omanikule J. T.. Jalgratas XXX raaminumbriga XXX, vabastada aresti alt ja anda üle selle omanikule M. M.

Andrejs Oleksiks peeti kriminaalasjas kinni KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kahtlustatavana 23.02.2018 kell 11.15 (KoTo, kd 5, tl 171-175). Isik viibis kinnipidamise hetkel sõiduautos XXX registrimärgiga XXX. A. Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutuses olnud sõiduki XXX registrimärgiga XXX läbiotsimisel leiti venekeelsed dokumendid: s.h kindlustuspoliisid sõidukiomanike kohustusliku tsiviilvastutuse kindlustuse kohta, millest nähtub, et kindlustusvõtjaks on Andrejs Oleksiks sõiduki omanik V. O., sõiduk XXX registrimärgiga XXX (KoTo kd 6, tl 12, 19, 20, tõlked 27-28); Reisija tollideklaratsioon 18.10.2017 (kd 65, tl 15-18, 25-26) Andrejs Oleksiksi nimele. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kuni Andrejs Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamiseni oli sõiduk XXX registrimärgiga XXX Andrejs Oleksiksi otseses valduses koos sõidukidokumentide ja võtmega (koos puldiga). Kohtueelses menetluses on eelmärgitud sõidukit vaadeldud (KoTo, kd 18, tl 5-11p) ning internetiportaali www.auto24.ee andmetest lähtudes on sõiduki väärtuseks saadud 2600 eurot. Sõiduk on aktiga nr 6093 20.06.2018 hoiule antud PPA logistikabüroo Lõuna majandustalitusele (KoTo, kd 18, tl 12). Tartu Maakohtu 14.06.2018.a. kohtumäärusega nr 1-18-4920 on kriminaalasja kohtueelses menetluses sõiduk XXX registrimärgiga XXX arestitud kannatanu avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks, kohus käsitles A. Oleksiksit sõiduki omanikuna (KoTo, kd 17, tl 195-201). 24.05.2018 on koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris Euroopa Uurimismäärus Andrejs Oleksiksi valduses olnud sõidukite s.h XXX reg.nr XXX ja XXX reg.nr XXX registrijärgsete omanike ja kasutajate välja selgitamiseks (KotO, kd 6, tl 181-184p). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Euroopa Uurimismääruse alusel on Läti Vabariigi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei Peavalitsuse Rahvusvahelise koostöö talituse 3. osakonna vaneminspektor T. I. koostanud vara arestimise ettepaneku ja vara arestimise määruse 05.07.2018 arestida V. O., isikukood XXX, kuuluv sõiduk XXX, registreerimisnumbriga XXX, mis asub Andrejs Oleksiksi, sünd 24.02.1983, valduses. Vara arestimise määruse on kinnitanud Riia linna Vidzeme eeslinna kohtu uurimiskohtunik D. S. 06.07.2018. Läti Vabariigi Teedeministeeriumi Maanteeametis on registreeritud 19.07.2018.a. keeld sõidukile (KoTo, kd 18, tl 7-30). AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Andrejs Oleksiksi ütlustest nähtub, et kuni tema kasutuses olnud sõiduki XXX registrimärgiga XXX on ostnud tema XXX ning Andrejs Oleksiks on sõiduki kasutaja. A. Oleksiksi ütlusi kinnitavad Läti Vabariigist kohtueelses menetluses Euroopa Uurimismääruse alusel saadud tõendid, mille kohaselt on sõiduki XXX registrimärgiga XXX omanikuks registrikannaete kohaselt on V. O. ning registreerimistunnistusele on märgitud kasutajaks A. Oleksiks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-79-13 p 13 sedastanud, et seisukoht, et liiklusregistri kanne ei võimalda teha lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse küsimuses, ei kummuta varasemat tõdemust, mille kohaselt sõiduki tegeliku omaniku selgitamine vara arestimise menetluses on võimatu või vähemalt oluliselt raskendatud. Seda arvestades on kolleegiumi arvates igati aktsepteeritav, kui

arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel kriminaalmenetluses käsitatakse üldjuhul arestitava sõiduki omanikuna eelduslikult (presumptiivselt) just nimelt sõiduki registrijärgset omanikku. Kriminaalmenetluse raames sõiduki arestimisel arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel üldine eelduslik lähtumine liiklusregistri kandest ei tähenda mõistetavalt seda, et menetlejail ei tuleks vara arestimise menetluse piiratud ajalistes ja pädevuslikes tingimustes võimalikult põhjalikult vaagida kõnealust presumptsiooni kummutavaid andmeid, mis viitavad sõiduki väidetavalt tegelikule, liiklusregistri järgse kandest erinevale omanikule. Kohus märgib, et kuigi sõiduk XXX oli kuni Andrejs Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamise ja vahistamiseni tema valduses, ei tõenda nimetatud asjaolu A. Oleksiksi omandit sõidukile, kuna kohtule ei ole esitatud Andrejs Oleksiksi ja tema XXX V. O. vahelist kokkulepet sõiduki omandi ülemineku kohta Andrejs Oleksiksile AÕS § 92 lg-le 1 mõttes. Seega lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et kuna omandi üleminekut kinnitavaid tõendeid antud kriminaalasjas puuduvad, siis tuleb lähtuda registrikandest, mille kohaselt sõiduki omanikuks on V. O.. Prokuratuuri taotlus sõiduki aresti allajätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Tartu Maakohtu 14.06.2018.a. kohtumäärus nr 1-18-4920 tuleb tühistada osas, millega arestiti sõiduk XXX registrimärgiga XXX koos päraldistega s.o võti koos puldiga pakendis 3Läti ja registreerimistunnistus pakendis 1Läti, sõiduki omanikuna on registreerimistunnistusele kantud V. O.. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada arestist sõiduk XXX registrimärgiga XXX koos päraldistega s.o võti koos puldiga pakendis 3Läti ja registreerimistunnistus pakendis 1Läti ja tagastada eelmärgitud sõiduk koos päraldistega: võti koos puldiga pakendis 3Läti ja registreerimistunnistus pakendis 1Läti asjade omanikule omanikule V. O. Kohus leiab, et prokuratuuri taotlus kuulub rahuldamisele sularaha 25 eurot aresti alla jätmise osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. A. Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutuses olnud sõiduki XXX registrimärgiga XXX läbiotsimisel leiti sularaha 25 eurot (KoTo, kd 6, tl 2), mis on kantud PPA tagatiste kontole (KoTo, kd 18, tl 3). Tartu Maakohtu 14.06.2018.a. kohtumäärusega on eelmärgitud sularaha arestitud kannatanu avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks, kohus käsitles A. Oleksiksit leitud raha omanikuna (KoTo, kd 17, tl 195-201). Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et A. Oleksiksile esitatud süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning kohus on pidanud võimalikuks A. Oleksiks temale esitatud süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Samuti rahuldas kohus kannatanu – Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja mõistis A. Oleksiksilt ja V. Kalojevilt solidaarselt välja alkoholiaktsiisi summas 8288,11 eurot. KrMS § 1414 lg 1 sätestab, et konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida KrMS §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. KrMS § 142 kohaselt on vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Kohus leiab, et Andrejs Oleksiksi sularaha 25 eurot arestimine on jätkuvalt põhjendatud ja tuleb jätta muutmata kuni kannatanu avalik-õigusliku nõude täitmiseni, kuna vara arestimata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada. Kohus ei tuvastanud, et A. Oleksiks omas enne vahistamist

sissetulekuid legaalsest tegevusest.Seega Eesti Vabariigi avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks jätta kuni nõude täitmiseni Andrejs Oleksiksi suhtes muutmata Tartu Maakohtu 14.06.2018.a. määrusega nr 1-18-4920 kohaldatud arestimine sularahale 25 eurot, mis on leitud A. Oleksiksi kahtlustatavana kinnipidamisel sõidukist XXX registrimärgiga XXX ja mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole nr EE701700017001577198, Luminor Pank AS. VII Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

1) 16.04.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 4, tl 15-18p) kogusummas 812,40 (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemisest ja sõidule kulutatud ajale kokku summas 474,00 eurot ja sõidukuludest summas 338,40 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 19.06.2019 määrusega), 2) 29.04.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 5, tl 1-3) kogusummas 1096,80 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemisest ja sõidule kulutatud ajale kokku summas 546,00 eurot ja sõidukuludest summas 550,80 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud (hüvitatud Tartu Maakohtu 19.06.2019 määrusega), 3) 19.06.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 15, tl 189-193p) kogusummas 5914,80 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemisest ja sõidule kulutatud ajale kokku summas 4446,00 eurot ja sõidukuludest summas 1468,80 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud, 4) 13.11.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 24, tl 26-30) kogusummas 4535,00 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemisest ja sõidule kulutatud ajale kokku summas 3196,80 eurot ja sõidu- ja majutuskuludest summas 1338,20 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud, 5) 16.12.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (KoTo, kd 26, tl 1-4p.) kogusummas 1697,20 eurot (s.h käibemaks), mis koosneb kohtuistungil osalemisest ja sõidule kulutatud ajale kokku summas 1082,40 eurot ja sõidu- ja majutuskuludest summas 614,80 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud. Annely Andile ajavahemikus 18.02.2018 – 10.04.2019 osutatud lepingulise kaitsja tasu (KoTo, kd 24, tl 184-194) kuulub KrMS § 181 lg 1 alusel Annely Andi õigeksmõistmist arvestades Annely Andile hüvitamisele summas 6323,34 eurot, milline summa kuulub väljamõistmisele Eesti Vabariigilt Annely Andi kasuks.

Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud mõista Eesti Vabariigilt kolmanda isiku C. K.-T. kasuks välja 8676 eurot lepingulisele esindajale makstud põhjendatud tasu katteks, mis kanda C. K.-T. arveldusarvele nr XXX , Luminor Bank AS.

Narkootilise aine ekspertiis, ekspertiisiakt nr XXX, kogumaksumus 168,00 eurot, uuritud objekte 2 seoses Andrejs Oleksiksiga. Tulenevalt Andreis Oleksiksi õigeksmõistmisega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on põhjendatud jätta ekspertiisitasu riigi kanda.

3) Vello Janke: sundraha 900 eurot, ekspertiisitasu 2523 eurot, joobe tuvastamise tasu 35 eurot, eksperdile hüvitatud kulu 18, 62 eurot ja asitõendi saatekulu 214 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu Andrejs Oleksiksi osalist õigeksmõistmist arvestades on põhjendatud jätta riigi kanda osa tema menetluskuludest, s.o sundrahast 876 eurost 376 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 6504,20 eurost 3252,10 eurot, ekspertiisitasust 2400 eurost 1200 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu Vladimir Kalojevi osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 876 eurost 376 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 2845,20 eurost 1422,60 eurot (nimetatud summas sisaldub avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatmise kulu 43 senti), ekspertiisitasust 2400 eurost 1200 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel Vladimir Kalojevi osaliselt õigeksmõistmist arvestades mõista Eesti Vabariigilt Vladimir Kalojevi kasuks välja 1200 (üks tuhat kakssada) eurot lepingulisele kaitsjale vandeadvokaat Margo Normannile Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kaudu makstud tasu katteks. Riigilt väljamõistetud menetluskulu 1200 eurot kanda C. K.-T. pangakontole nr XXX Luminor Bank AS-s. KrMS § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu Vello Janke osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 1460 eurost 560 eurot ja ekspertiisitasust 5046 eurost 2523 eurot. Kui kohus mõistab süüdistatava õigeks, siis vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab menetluskulud riik. KrMS § 181 lg 1 alusel Annely Andi õigeksmõistmist arvestades jätta riigi kanda Annely Andile kohtueelses menetluses tema kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa poolt osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 149,40 eurot ja kohtumenetluses vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani poolt riigi õigusabi osutamisega seotud riigiõigusabi tasu ja kulud kokku summas 14056,20 eurot s.h avalikõigusliku nõudeavalduse läbivaatamise kulud. KrMS § 181 lg 1 alusel Annely Andi õigeksmõistmist arvestades mõista Eesti Vabariigilt Annely Andi kasuks välja 6323,34 eurot lepingulisele kaitsjale vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimanile Advokaadibüroo Narlex kaudu makstud tasu katteks. VIII Kohtu seisukoht asitõendite (sh salvestiste osas) osas kohaldatavate meetmete osas:

11N);

- 3 avamata pudelit 0,7 l 40% Kabantšik Vodka, (pakend nr 1VKP); - 1 avamata pudel 0,7 l 40 % Kabantšik Vodka, (pakend nr 26VKÕ); - 1 kast alkoholi, milles 12 avamata pudelit 0,7 l 40% kirjega Kabantšik Vodka, (pakend nr 22Metalli); - 2 avamata pudelit 0,7 l 40% Kabantšik Vodka, (pakend 5ALO); Konfiskeeritud alkohol hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

3VJKP);

- üks soonkinnisega kott, milles heledat värvi pulbriline aine, pakend nr 4VJKP; - soonkinnisega kilekott, mille sees on kümme soonkinnisega kilekotti, mille sees oli heledat värvi pulbriline aine, pakend1Metalli; - freesketta sees asub üks soonkinnisega kilekott, mille sees on pulbriline heledat värvi aine, pakend nr 2Metalli; - üks soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda kaks soonkinnisega kilekotti, mille sees on heledat värvi tükkis aine, pakend 13Metalli; - soonkinnisega kilekott, mille sees on omakorda üheksa soonkinnisega kilekotti, mille sees on heledat värvi tükkis aine, pakend 14Metalli; - digitaalne köögikaal TORO BAKING karbis, pakend nr 24Metalli.

- A4 formaadis valge paber, millel on käsikirjalised märkmed, (pakend nr 866707), asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - kollasest metallist ristiga kett, (pakend 2Läti) – Andrejs Oleksiksi isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses; - Läti Vabariigi juhiloale sarnane dokument nr XXX – Andrejs Oleksiksi isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses; - Läti Vabariigi isikutunnistusele sarnane dokument nr XXX- Andrejs Oleksiksi isiklike asjade hulgas kinnipidamisasutuses. Tagastada Vladimir Kalojevile: - mobiiltelefon Nokia 105, model: XXX, smart sim kaart nr XXX, mis vastab telefoninumbrile XXX, pakend nr 3.2VKP - asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - mobiiltelefon Nokia 230, imei 1: XXX, imei 2: XXX. Tele2 sim kaart nr XXX, mis vastab numbrile XXX, pakend nr 3.1VK - asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - FEB arve nr XXX A4 lehel, mille külge klammerdatud 2 paberit. (pakend nr 3VKC); - kollast värvi paber käsikirjaliste kirjetega, mille ühel küljel algavad kirjed „XXX...“, (pakend nr

5VKÕ);

- nahast kaantega mobiiltelefon Huawei (IMEI 1 XXX IMEI 2 XXX), mille sees Tele2 SIM kaart numbrile XXX, (pakend nr 13VKÕ); - nahast kaantega mobiiltelefon LG H320 IMEI kood XXX, ilma sim kaardita, (pakend nr 14VKÕ); - mobiiltelefon Nokia RM-1134 (IMEI XXX), mille sees SMART SIM kaart nr XXX, mis vastab telefoninumbrile XXX, (pakend nr 20.1VKÕ), (KoTo, 5 kd, tl 40); - jammer, (pakend nr 20.2 VKÕ); - lauaarvuti „Ordi“ (nr XXX) (pakend nr 23VKÕ); - Ottender Plus OÜ arve kilekaante vahel ühel lehel, sularaha sissemakse kviitung 17.07.2015 1-el lehel, arve-müügitšekk „Köögimööbel“ XXX, kollane kilekaustik maja elektriskeemidega kokku kuuel lehel, Notari dokumendid kokku kaheksateistkümnel lehel kahtede kilekaante vahel, käsikirjalised paberid kilekaante vahel kokku kahel lehel, kilekaaned, mille vahel ümbrik ja seitsmel leheküljel paberid, XXX arved kokku 11 leheküljel, kilekaante vahel XXX arve kahel lehel, kilekaante vahel maja projektijoonised kokku kaheksal lehel, siniste kilekaante vahel XXX elamukvartali detailplaneeringu dokumendid, roheliste kilekaante vahel XXX eramu eelprojekt, (pakend nr 25VKÕ); - eramu eelprojekt, (pakend nr 27VKÕ). Tagastada Vello Jankele: - mobiiltelefon Samsung IMEI XXX, Telia kaart nr XXX, mis vastab numbrile XXX (pakend nr

6VJKP);

- mobiiltelefon Nokia X2 IMEI koodidega XXX ja XXX, Telia sim kaart nr XXX, mis vastab telefoninumbrile XXX (pakend nr 7VJKP); - 1 x100 USD - vaadeldud 23.04.2018 asitõendina, 07.05.2018 teostatud uuring, asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (pakend 2VJMB); - 2 metallist värvi võtit koos võtmehoidjaga MB kujutisega (pakend 2VJKP); - 5 metallist võtit ja üks musta värvi võti koos võtmehoidjaga „Ford (pakend 2VJKP); - mobiiltelefon Nokia 3310, 2 imei koodi: 1. XXX, 2. XXX telefoninumber XXX (pakend nr

6VJMB).

Tagastada Annely Andile: - 1 avamata pudel Stolyetoff 40 % 700 ml, milles punakas vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis;

- 1 avamata pudel „Vodka Diaka Utka“ 40 % 500 ml, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis; - 1 avamata pudel Smirnoff 40 % 700 ml, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis; - 1 pudel Stalitshnaja 40 % 1 liiter, milles läbipaistev vedelik, asub Lõuna prefektuuri hoiuruumis (akti 6094 alusel) (pakend nr 3ALO); - mobiiltelefon Samsung imei koodiga XXX, milles Telia sim kaart, mis vastab numbrile XXX (25.05.2018 vaadeldud asitõendina), (pakend nr 7ALO) asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - Swedbank Maestro pangakaart XXX Annely Ant nimele, (pakend nr 4VKP); - soonkinnisega kott, milles Samsung SD mälukaardi adapter, milles microSD mälukaart, (pakend nr 9N); - 01.03.2018 Annely Andi poolt politseile üle antud XXX saunamaja küljes olevast kaamerast: mälukaart Toshiba 128GB micro (06.06.2018 vaadeldud asitõendina) (pakend nr 1MK) asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Tagastada T. T.: – Swedbank AS pangakaart XXX (pakend nr 3VKKP). Tagastada H. L.: - AS SEB Pank pangakaart XXX (pakend nr 3VKKP). Tagastada A. H.: - EV ID kaart nr XXX, pakend nr 3VKKP – 25.06.2018 edastatud Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Tartu teenindusele. KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada: - erinevates formaatides paberid, mille peal oli trükitud või käsikirjalised tekstid, kokku 30 lehel vaadeldud asitõendina ühe A4 formaadis paberilehte, (pakend 14.1Turu), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis; - kilekott, milles 7 kollast värvi tabletti, markeering: ühel pool pressitud „T“ ja teisel pool „20“ (08.03.2018 vaadeldud asitõendina) (pakend nr ET0057116), asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - Euronics arve (Apple iPhone ost), 1 tšekk Euronics ja 2 G4S tšekki, (pakend nr 3VKÕ) (KoTo kd 16, tl 118); - A4 leht „Mööbliait“, pakend nr 4VKÕ (KoTo, kd 16, tl 129); - Erinevad arved kokku seitsmel lehel ja käsikirjaline paber, millel üks kirjetest „XXX...“, pakend nr 9VKÕ (KoTo, kd 16, tl 138); - arve müügitšekk nr XXX „Baltest Mööbel OÜ“, (pakend nr 10VKÕ) (KoTo kd 16, tl 141); - 1 Euronics arve, mille küljes üks leht, (pakend nr 16VKÕ), (KoTo kd 16, tl 84); - viis A4 lehel väljatrükk kinnistusraamatust „XXX“, (pakend nr 17VKÕ); - kilepakendis SMART kõnekaardikomplekt „GSM XXX“, koos märkmepaberiga, millel number „XXX“, (pakend nr 20VKÕ). IX Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamises.

Vladimir Kalojevi kaitsja on esitanud antud kriminaalasja arutamisel, enne kohtuliku uurimise lõpetamist kohtule süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 14.11.2019.a. toimunud kohtuistungil (KoTo, kd 24, tl 40, 85), millest nähtuvalt taotletakse süüdistatavale Vladimir Kalojevile hüvitada mittevaralise kahjuna temalt süüteomenetluses võetud vabaduse eest 30461,20 eurot (arvutuskäik: 2019.a. II kvartali keskmine brutotöötasu 1419 eurot; 1419/30=47,30 eurot, vahi all oldud päevade arv kuni 14.11.2019 644 päeva; 644x47,30 = 30461,20). Taotluse kohaselt on Vladimir Kalojevile kahju tekitatud vahistamisega. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 p-de 1-6 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva ostuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda SKHS § 5 lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreledes talle mõistetud võ määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Vladimir Kalojevi suhtes on antud kriminaalasjas kohaldatud vahistamist ajavahemikus 08.02.2018 kuni 03.03.2020, s.o kokku 2 aastat ja 24 päeva. Kohus märgib, et kuigi kohus on Vladimir Kalojevi suhtes kriminaalmenetluse osaliselt s.o süüdistuses KarS § 376 lg 1 järgi lõpetanud tema tegevuses väärteo tunnuste esinemisega ning teinud tema suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja osaliselt õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi, ei ole kohus V. Kalojevit siiski täielikult õigeks mõistnud. Kohus on V. Kalojevi KarS § 375 lg 1 järgi süüdi tunnistanud ja mõistnud talle karistuseks vangistuse 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega 08.02.2018-03.03.2020, s.o 2 aastat 24 päeva karistusaja hulka arvestades on lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud 5 kuud 6 päeva vangistust, mis on jäetud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga. Seega puudub kohtu hinnangul V. Kalojevil alus nõuda riigilt kahju hüvitamist seoses vahistamisega. Siinjuures väärib märkimist, et Vladimir Kalojevile vangistusena kohaldatud karistuse tähtaeg 2 aastat 6 kuud ületab vahistuses viibitud aja (2 aastat 24 päeva), seega ei saa pidada vahistamist oluliselt koormavamaks võrreldes kohaldatud karistusega. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole V. Kalojevi suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega mõistlikku menetlusaega ületatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes SKHS § 18 lg 2 tuleb jätta

Vladimir Kalojevi kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks Vladimir Kalojevile summas 30461,20 eurot rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Kaja Leppik Rahvakohtunik

Reet Paju Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.