Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Enn Tuum on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.06.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2963 KarS § 212 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS § 114 p 1, 5 järgi ja karistuseks mõistetud 14 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaritustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti Enn Tuumale 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Enn Tuuma eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati tema karistuse algust alates 07.10.2009. a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel tuli Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-14787 Enn Tuumale KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 15000 krooni, millest kandmata 294 päevamäära, viia täide iseseisvalt. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.10.2024. Tartu Vangla edastas 30.09.2019 kohtule materjalid Enn Tuuma tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtusse saabus 18.10.2019. a Enn Tuuma avaldus tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks edastatud materjalide juurde lisamiseks. Prokurör esitas enda arvamuse Enn Tuuma tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 18.10.2019. Prokurör märgib, et tegemist on isikuga kelle varasem elukäik on olnud seotud kuritegude toimepanemistega pika aja vältel. Kuriteod on muutunud raskemaks ja kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista Enn Tuum enda vigu ja keskendub ainult eneseõigustustele ja juriidiliste vigade esiletoomisele oma kohtuprotsessis. Arvestades, et tapmine kuulub kõige raskemate ehk eluvastaste kuritegude hulka, peaksid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks eksisteerima tavapärasest kindlamad ja veenvamad argumendid, mis räägiksid tema retsidiivsusriski kardinaalse vähenemise kasuks. Selliseid argumente prokuröri arvates vangla iseloomustusest ei leia. Prokurör ei ole veendunud, et vabanemisel suudab Enn Tuum elada seaduskuulekat elu ning et tema puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Prokurör on arvamusel, et Enn Tuuma tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Enn Tuum avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Süüdimõistetu selgitas, millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused ning plaanid. Kuriteost rääkides oli Enn Tuum napisõnaline märkides vaid seda, et ringkonnakohtus prokurör leidis, et tema kohta ei ole tõendeid, et ta oleks peksnud kannatanut. Ta on vanglas olnud 10 aastat ja see on pikk aeg. Süüdimõistetu palus kohtul arvestada Riigikohtu lahendit 1-09-14104, punktid 26 ja 27, kus Riigikohus on riskiprotsendid ära nullinud, kuna need on juriidiliselt kasutud. Lisaks palus kohtul samast lahendist võtta arvesse ka seda, et kohtul on õigus vabastada ka pikaajalist karistust kandvaid isikuid. Samuti palus ta arvestada Riigikohtu lahendit 3-11-12-17 p 29, mis puudutab seda, et arhiveeritud kuritegusid ja neid kohtuotsuseid ei peaks arvesse võtma. Kaitsja pidas oluliseks, et Enn Tuum on karistusest ära kandnud üle 10 aasta. Vabanemisel on tal olemas elukoht, võimalus asuda koheselt tööle. Iseloomustusest nähtuvalt on ta ka vanglas osalenud tööhõives, kõik programmid on läbitud. Kaitsja arvates on alkoholi tarvitamise risk minimaalne, kui juba enne vahistamist suutis Enn Tuum alkoholist hoiduda. Kaitsja ei nõustu vangla arvamusega, et isikut ei saa vabastada arvestade uute kuritegude toimepanemise

2 (4)

tõenäosuse riskiprotsente. Kaitsja arvates on Enn Tuuma võimalik vabastada enne tähtaega. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni, käitumiskontrolli võib kehtestada kaheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Enn Tuum temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Enn Tuum läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Käesoleval aastal lõppenud sotsiaalprogrammi läbiviija tagasiside kohaselt on kinnipeetav seadnud tulevikuks positiivsed eesmärgid ning asunud vanglas nende poole püüdlema. Enn Tuuma käitumine on samuti muutunud varasemaga võrreldes positiivsemaks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabanemise korral asuks Enn Tuum elama sõbra naisele kuuluvasse korterisse. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille kohaselt ei võta korteri omanik temalt esimesel aastal üüri. Lisaks on kohtule esitatud ka garantiikiri, mis kinnitab, et vabanemise korral on Enn Tuumale tagatud kindel töökoht. Positiivne on seegi, et Enn Tuum on tasunud ja plaanib edaspidi jätkata rahaliste nõuete tasumist. Jätmata tähelepanuta ka eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Enn Tuuma vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Seda eelkõige tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu. Enn Tuuma on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on süüdimõistetu ka vanglakaristust kandnud. Kuriteod on läinud järjest raskemaks. Käesolevat karistust kannab Enn Tuum eluvastase süüteo, s.o mõrva eest, mis on toimepandud piinaval ja julmal viisil ning seotud röövimisega, samuti kindlustuskelmuse toimepanemise eest. Karistuseks mõistetud 15 aasta pikkusest vangistusest on Enn Tuum praeguseks kandnud ära veidi enam kui 2/3, ligi viis aastat vangistust on veel kandmata. Enn Tuuma poolt toimepandud kuriteo asjaolud on kohtu arvates väga rasked. Enn Tuum pani eluvastase süüteo toime 77 aastase, s.o vanemaealise, naisterahva suhtes. Kannatanule pikaajalist suurt valu, kauakestvaid füüsilisi vaegusi ja rasket psüühilist läbielamist põhjustava piinava ja julma peksmise ja lohistamise eesmärgiks oli saada teada kannatanu peidetud raha asukoht. Röövimise käigus saadi võõrast vara 8850 krooni. Kannatanu suri tekitatud vigastuste tagajärjel. Lisaks on Enn Tuum pannud toime kindlustuskelmuse, kasutades vahendina oma ema. Enn Tuum pettis xxxxxxxxxxxxxxxx AS-ilt välja 47400 krooni ja püüdis välja petta 87600 krooni koduse vara kindlustushüvitist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, millise hinnangu annab süüdimõistetu enda tegevusele tagantjärele. Kohtuistungil jäi Enn Tuum pigem napisõnaliseks ja märkis vaid seda, et ringkonnakohtus leidis prokurör, et tema kohta ei ole tõendeid, et ta oleks peksnud kannatanut. Väljavõtte kohtuistungi protokollist on Enn Tuum kohtule saatnud koos 18.10.2019 kohtusse saabunud avaldusega. Eeltoodust saab järeldada, et Enn Tuum õigustab jätkuvalt oma käitumist ja tegutsemisviisi, eesmärgiga vähendada või välistada oma süüd teo toimepanemises.

3 (4)

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele ei ole Enn Tuuma vangistusest ennetähtaegne vabastamine jätkuvalt võimalik tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja selle asjaoludest. Praeguseks ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Menetluskulud Enn Tuuma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.10.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 159,36 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 159,36 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Enn Tuumalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.