Liiklussüüteod

Tunnistada O.V süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada O.V süüdi KarS § 423 vangistust.

järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud

Tunnistada O.V süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamisega mõista O.V-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.02.-17.05.2018, s.o 3 (kolm) kuud mõistetud karistusaja hulka ja lugeda O.V-l ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata O.V-le katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui O.V ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada O.V-le lahkumise keeld.

tõkendina kohaldatud elukohast

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

eurot; 3) sõlmis TF Bankis, X.X nimel esinedes tema tahte vastaselt 04.12.2017 internetilehelt www.tfbank.ee X.X nimele laenulepingu summas 1000 eurot ning jättis laenu TF Bank pangale tasumata; 4) isikute grupis koos Tatjana Ptitškinaga, võtsid X.X tahte vastaselt viimasele kuuluva ID-kaardi ja ID-kaardi koodid, mida kasutades sisenesid X.X teadmata tema Swedbank pangakontole ning võtsid X.X nimel 05.12.2017 väikelaenu summas 1550 eurot ning jätsid laenud Swedbank pangale tasumata. 2) varguse e. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema, 1) olles eelnevalt toime pannud varguse ja tegutsedes ühises grupis koos Tatjana Ptitškinaga, ajavahemikul 12.11.2017 kell 12.00 kuni 13.11.2017 kell 08.00 tungis terrassi ukse aknaklaasi lõhkumise teel sisse Pärnu linnas Riia mnt 28 asuvasse EELK Pärnu Diakooniakeskus MTÜ heategevuskohviku Riia Söögituba ruumidesse, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil köögi lao seinale kinnitatud seifi väärtusega 70 eurot koos selles olnud sularahaga summas 3000 eurot, ühe Riia Söögitoa välisukse võtmega ja ühe siseukse võtmega. Oma tegevusega O.V tekitas EELK Pärnu Diakooniakeskus MTÜ-le varalise kahju summas 3070 eurot; 2) varem varguseid toime pannud isikuna tungis 25.01.2018 ajavahemikul kella 17.17-st kuni 18.20-ni Viljandi linnas X asuvasse majja ja kõrvalhoonesse, kust varastas X.X kuuluva muruniiduki Makita PLM5600 väärtusega 730 eurot, elektrilise kettsae Makita UC väärtusega 150 eurot, televiisori LG 47LB630V 50LB671V väärtusega 730 eurot, televiisori LG50LB671V väärtusega 790 eurot ja Katto Partners OÜ-le kuuluva O.V akutrelli komplekti väärtusega 400 eurot ja Makita ketaslõikuri väärtusega 200 eurot. Oma tegevusega tekitas O.V X.X varalise kahju summas 2400 eurot ja Katto Partners OÜ-le varalise kahju summas 600 eurot; 3) varem varguseid toime pannud isikuna varastas 17.02.2018 kell 21 paiku Viljandimaal Viljandi vallas xxxxxxxxxx X.X i elukohas X talus riidekapist X.X ile kuulunud sularaha 500 eurot. Vargusega tekitas O.V X.X il varalist kahju 500 eurot. 3) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 29.10.2017 ja 30.01.2018 toime pannud mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 04.02.2018 kell 20.26 paiku Viljandimaal Mulgi vallas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx x juures ning 17.02.2018 kell 23.25 paiku Tartu linnas xxxxxxxxx x juures mootorsõidukit Kia Carnival registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. 4) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 17.02.2018 kell 23.25 paiku Tartu Linnas Filosoofi 1 juures sõiduautot Kia Carnival registreerimismärgiga XXX XXX , joobeseisundis – etanoolisisaldus veres oli 2,24+/-0,07 mg/g – ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Tatjana Ptitškina KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Tatjana Ptitškinale katseaeg 3 aastat. 2) O.V KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka O.V vahi all viibimise aeg 18.02.5

17.05.2018, s.o 3 kuud ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 aastat 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata O.V-le katseag 2 aastat 6 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on O.V kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3872,89 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgnevalt: 1931,76 eurot kuulub väljamõistmisele X.X kasuks O.V-lt täies ulatuses ja 1941,13 eurot kuulub väljamõistmisele X.X kasuks Tatjana Ptitškinalt ja O.V-lt solidaarselt. EELK Pärnu Diakooniakeskus MTÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3170 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Tatjana Ptitškinalt ja O.V-lt 3170 eurot EELK Pärnu Diakooniakeskus MTÜ kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 500 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista O.V-lt 500 eurot X.X i kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Tatjana Ptitškina kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 180 eurot. Süüdistatava O.V kaitsjate vandeadvokaat Anu Pärteli esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 266,88 eurot ja vandeadvokaat Mart Sikuti esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 180 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: DNA ekspertiis maksumusega 513 eurot ja vereproovi uuringuakt nr 100T maksumusega 14 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et O.V-l ei oma kinnisvara, ta peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha, mõistes O.V-lt välja 375 eurot ning ülejäänud jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta O.V kaitsja sõidukulu summas 56,88 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Tatjana Ptitškina: sundraha 810 eurot, riigi õigusabi tasu 180 eurot ja 1/2 DNA ekspertiisi maksumusest 256,50 eurot; 2) O.V : sundraha 375 eurot, riigi õigusabi tasu 390 eurot, 1/2 DNA ekspertiisi maksumusest 256,50 eurot ja vereproovi uuring 14 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus O.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. O.V on kahtlustatavana kinni peetud 18.02.2018 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 19.02.2018 ning vahi alt vabastatud 17.05.2018, seega on O.V viibinud eelvangistuses 3 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: CD plaat – tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, kruvikeeraja ja lapikpeaga otsik, mis asuvad PPS Lääne PP asitõendite laos, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.