Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. mai 2019, Rakvere kohtumajas
Kriminaalasja number
1-19-3711 (19259000281)
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Tiina Viru
Kriminaalasi
Ivo Tiido süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Menetlusliik
Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
IVO TIIDO, isikukood 38409100299; elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel – eesti keel; juhutööd; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega KarS § 424 järgi tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 2 aastat, karistus täidetud; tõkend – puudub (kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2019 kell 12.23); kaitsja: Gerda-Johanna Pello (määratud korras) 08.05.2019, avalik kohtuistung
Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohaldatud õigusnormid
KrMS § 239-250, 2561-2565; 313-319; 175 lg 1 p 4 ja 9; 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 3, KarS § 66 lg 1 ja 3
IVO TIIDO süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.05 – 08.05.2019 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja Ivo Tiidol jääb kanda karistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel pöörata koheselt täitmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.05.2019.
Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Ivo Tiido suhtes tõkend – vahistamine. Ülejäänud karistus 1 (üks) aasta vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. Katseajaks allutada Ivo Tiido kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Ivo Tiido käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Ivo Tiido katseajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 08.05.2019. Mõista Ivo Tiidolt riigituludesse menetluskuluna: - 405 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 210 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 615 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 61,50 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700023557 ning selgitus: „Ivo Tiido, 1-19-3711, menetluskulu osamakse“ . Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15
päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
IVO TIIDOT süüdistatakse selles, et tema isikuna, kelle puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes on 20.04.2015.a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis taas alkoholijoobes olles 07.05.2019 kell 12.23 ajal Lääne-Virumaal Rakvere linnas Jaama tänaval Kauba tänava suunas mootorsõidukit xxxx registrinumbriga xxxx, alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE s.nr ARLK-0022, lõplik mõõtetulemus 1,28 mg/l . Sellega rikkus ta Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ivo Tiido, juhtides korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, pani toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi Tsiviilhagi ei ole esitatud. II KOKKULEPE KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE
Süüdistatav Ivo Tiido, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Ivo Tiido süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.05 – 08.05.2019 s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja Ivo Tiidol jääb kanda karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel pöörata koheselt täitmisele 2 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.05.2019. Ülejäänud karistus 1 aasta vangistust jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta. Katseajaks allutada Ivo Tiido kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel on Ivo Tiido käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kuludest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha summas 810 eurot vähendada KarS § 2565 alusel poole võrra ehk summas 405 eurot. Menetluskulud kokku summas 615 eurot (kaitsjatasu 210 eurot + sundraha 405 eurot) võimaldada tasuda ositi 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas vähemalt 61,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Ivo Tiido ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning menetluskulude ositi tasumise osas.
Süüdistatav Ivo Tiido avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Ivo Tiido on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Ivo Tiido tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 p 5.2), siis kinnitab kohus kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude ositi tasumises.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.