Liiklussüüteod

alusel kohustati U.G käitumiskontrolli ajal läbima sotsiaalprogrammi vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. Kohtuotsus jõustus 08.02.2018. 18.02.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Natalja Zinovjeva Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale erakorralise ettekande U.G kohta. Erakorraline ettekanne on koostatud põhjusel, et U.G ei ilmunud 18.01.2019 registreerimisele ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid takistanud asjaolude kohta. Kriminaalhooldusalune U.G on andnud 23.01.2019 kirjaliku seletuse (tl 70), milles põhjendab registreerimisele mitteilmumist sellega, et tal ei olnud Rakveresse tulemiseks raha. Kriminaalhooldusametnikule ei saanud helistada ning teavitada olukorrast, sest tema telefoni peal ei olnud kõneaega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 19.02.2018. U.G tutvus ning allkirjastas kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. 07.04.2018 tuvastati isikul alkoholijoove, millele ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 16.04.2018 ei ilmunud U.G registreerimisele, mistõttu koostati teine kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldusametnik koostas 05.06.2018 erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata U.G-le mõistetud karistus täitmisele, sest kriminaalhooldusalune rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus jättis 02.08.2018 määrusega karistuse täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametnik koostas 07.09.2018 uue erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada U.G-le määratud katseaega 2 kuu võrra, kuna U.G ei ilmunud 15.08.2018 ja 22.08.2018 registreerimisele ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid takistanud asjaolude kohta. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pikendas 13.09.2018 määrusega U.G-le määratud katseaega 2 kuu võrra. U.G on katseajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ täies mahus. Seni on kriminaalhooldusalusega kohtutud kokku 18-l korral. Kriminaalhooldusametnik on arvestades eeltoodut teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata U.G-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik põhjendab ettepanekut asjaoluga, et U.G ei suuda järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. U.G sai kohtukutse kätte isiklikult allkirja vastu 05.03.2019, kuid 07.03.2019 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Viru Maakohtu 12.03.2019 määrusega määrati kohaldada U.G suhtes sundtoomist. 02.04.2019 kohtuistungil U.G tunnistas registreerimisele mitteilmumist, põhjendas seda rahaliste raskustega. Tema ütlustest nähtub, et alates 11. 02. viibib ta taastuskeskuses „Taastõusmine“, ta soovib seal veeta aasta, et vabaneda alkoholiprobleemist. Kohtuistungil viibinud Heategevusfondi „Taastõusmine“ esindaja V M ütlustest nähtuvalt on U.G vabatahtlikult nende keskusesse tulnud, tal pole pretensioone U.G käitumise suhtes. Keskuses tegeldakse sõltuvustest vabanemisega, metoodikasse kuulub igapäevane füüsiline töö, distsipliin ja religioon. Taastuskuur on ühe aasta pikkune, esimese 9 kuu jooksul ei tohi isikud keskuse territooriumilt lahkuda. Paljud isikud on neilt abi saanud, neil on positiivne kogemus ka kriminaalhooldusalustega. Nad on valmis koostööks kriminaalhooldajaga ja kohustuvad teatama, kui U.G nende juurest lahkub. Kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta on nõus jätkama kriminaalhooldust U.G taastuskeskuses viibimise ajal.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on varasemalt juba üritanud kriminaalhooldusalust õiguskuulekale teele suunata. U.G-le on enne käesolevat erakorralist ettekannet koostatud 2 kirjalikku hoiatust ning kohtule on esitatud U.G suhtes 2 erakorralist ettekannet, sest kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Käesoleva erakorralise ettekande ja selle lisadega on leidnud tõendamist, et U.G on taaskord 18.01.2019 rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusalune on rikkumist kirjalikus seletuses tunnistanud, kuid on põhjendanud registreerimisele mitteilmumist asjaoluga, et tal puudusid kriminaalhooldusosakonda sõitmiseks rahalised vahendid ning kriminaalhooldusametnikule ta mitteilmumisest teada ei saanud anda, sest tal polnud kõneaega. Kohus on seisukohal, et sõiduraha- ja kõneaja puudumine ei ole mõjuvateks põhjusteks registreerimisele ilmumata jätmiseks, sest kriminaalhooldusalune peab olema suuteline käitumiskontrolli ajal korraldama oma elu nii, et kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumisi ei esineks. Vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et U.G-le saab anda veel ühe võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses. U.G kannab käesolevat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mistõttu on tema puhul uute kuritegude toimepanemise peamine riskifaktor alkoholi tarvitamine. Käesolevast erakorralisest ettekandest ei nähtu, et U.G oleks tuvastatud taaskord alkoholijoove ning isik on läbinud ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seda, et kriminaalhooldusalune on motiveeritud kandma temale mõistetud karistust vabaduses, kinnitab kohtule lisaks fakt, et U.G on läinud alkoholisõltuvusest vabanemiseks vabatahtlikult taastuskeskusesse „Taastõusmine“. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku 18.02.2019 esitatud erakorralise ettekande rahuldamata ning jätab U.G-le Tartu Maakohtu 23.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9772 mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.