Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Arkadi Kütti selles, et tema isikuna, kes on toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omandas ja hoidis täpselt kindlakstegemata ajast vähemalt 2017. aasta suvest kuni

oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aidas ebaseaduslikult ilma vastava loata tulirelva sileraudset kaheraudset püssi TOZ-63 kal 16 nr 22588. A. Kütt rikkus relvaseaduse (RelvS) § 32 lg 1, mille järgi on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona

soetamiseks vaja soetamisluba, RelvS § 34 lg 2, mille järgi annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, ning RelvS § 45 lg 1, mille järgi võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani A. Kütt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise teistkordselt, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. Küti, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. Kütile mõistetavaks karistuseks KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liidetakse mõistetavale karistusele Tartu Maakohtu 20. detsembri 2017 otsusega mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust ja mõistetakse A. Küti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Kütt ei pane ühe aasta ja viie kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. Kütt KarS § 418 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel tuleb konfiskeerida KarS § 418 lg 1 järgse kuriteo vahetu objekt A. Kütilt ära võetud sileraudne kaheraudne püss TOZ-63 kal 16 nr 22588, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnas, sest A. Kütil puudub tulirelva omamiseks vajalik luba. Püss tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1-5/61 on just Politseija Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Sileraudne kaheraudne püss TOZ63 kal 16 nr 22588 on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 165,12 eurot ja tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot (kokku 1335,12 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta

(vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. Ka kokkuleppes on jäetud osa menetluskulusid riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 560 euro ulatuses ja tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses, sest A. Kütt on töövõimetuspensionär, ta ei tööta, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 250 euro ulatuses, tulirelvaekspertiisi kulu 210 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 165,12 eurot (kokku 625,12 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb A. Kütil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.