Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. septembri 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Andrei Leppikule (ik 37905072220) määratud elektroonilise valve tähtaja lühendamiseks või täielikuks lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Leppik, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. septembri 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Andrei Leppikule määratud elektroonilise valve tähtaja lühendamiseks või täielikuks lõpetamiseks. Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 22. juuni 2018. a määrusega vabastati Andrei Leppik tingimisi ennetähtaegselt talle Viru Maakohtu 22. novembri 2016. a otsusega mõistetud 7 aasta pikkusest vangistusest, mida A. Leppik kandis alates 12. novembrist 2014. A. Leppiku katseaeg kestab kuni 12. novembrini 2021. Maakohus määras, et esimesed 7 kuud katseajast peab A. Leppik olema elektroonilise valve all. 14 kuud peab A. Leppik järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud kontrollkohustusi.
20. septembril 2018. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne seoses A. Leppiku avaldusega lühendada elektroonilise valve tähtaega või lõpetada see täielikult. A. Leppik põhjendab taotlust sellega, et elektroonilise valve seadmed segavad tal töölkäimist. Töö on liikuva iseloomuga ja seotud klientidega suhtlemisega. Ükski tööandja ei saa talle garanteerida töögraafikut, mida oleks võimalik koostada kaheks nädalaks või kuuks 5-minutilise täpsusega. A. Leppik on senini täitnud nõudeid korrektselt.
3.A. Leppiku elukohta paigaldati elektroonilise valve seade 11. juulil 2018 ja valve lõpptähtaeg on 11. veebruar 2019. Katseaeg kestab kuni 10. septembrini 2019.
4.Kriminaalhooldusametnik kinnitab, et A. Leppik on täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt, alkoholikeelu rikkumist tuvastatud ei ole, alates 18. juulist 2018 on ta töötuna end arvele võtnud, samuti osaleb ta kuritegeliku käitumise muutust motiveerivas individuaalprogrammis „Õige Hetk“. Seisuga 20. september 2018 uusi rikkumisi ei ole. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kontrollnõuete ja kohustuste nõuetekohane täitmine ongi eelduseks, et karistust vabaduses kanda.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Kohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. A. Leppikul oli ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise ajal garanteeritud töökoht autojuht-klienditeenindajana. Ta oli nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega kinnitades, et omab ettekujutust kriminaalhooldusest, kontrollnõuetest ja sellest, et neid tuleb täita. Erakorralisest ettekandest ei nähtu uusi asjaolusid, miks ei ole isikul võimalik töötada varasemalt garanteeritud töökohal. Töötukassas arvel olemine näitab, et A. Leppik ei tööta garanteeritud töökohal ning kas ta sinna üldse tööle asus, ei ole teada.
6.A. Leppikule mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust, millest ta kandis ära 3 aastat ja 7 kuud vabanedes seejärel elektroonilise valvega. Vabanemiseks ilma valveta pidanuks olema kandmata karistus 2 aastat ja 4 kuud. A. Leppik teadis, et ta saab vabaneda üksnes elektroonilise valvega ning esitas ka sellekohase nõusoleku. Seega ei ole võimalik tema taotlust elektroonilise valve täielikuks lõpetamiseks rahuldada KarS § 76 lg 2 alusel.
7.Elektroonilise valve tähtaega ei ole võimalik ka lühendada. See on proportsioonis käitumiskontrollile allumise kestuse (14 kuud) ja katseajaga (kuni 12. november 2021). Isikule määratud elektroonilise valve tähtaeg on mõistlik piirang, liiatigi ei ole see pikaajaline. See piirab küll teataval määral inimese elu, kuid aitab esialgu eluga vabaduses kohaneda. Asjaolu, et isikul ei ole võimalik elektroonilise valve all olles leida endale sobivat töökohta, ei ole piisav põhjendus elektroonilise valve tähtaja lühendamiseks. Vabanemisel avaldas A. Leppik, et talle on töökoht garanteeritud ja seda pidi kontrollima ka kriminaalhooldaja. Elektroonilise valve eesmärk ongi piirata isiku liikumisvabadust ja anda kriminaalhooldusametnikule võimalus liikumise kontrollimiseks. Seega tuleb isikul leida endale töökoht, mis vastaks elektroonilise valve tingimustele.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Määruskaebuses taotleb A. Leppik maakohtu määruse tühistamist ja talle kohaldatud elektroonilise valve tähtaja lühendamist. 8.1 Kriminaalhooldusametnik nõustub, et A. Leppik on seniseid katseaja tingimusi ja elektroonilise valve kavasid täitnud korrektselt. 8.2 A. Leppik nõustub kohtuga, et kriminaalhoolduse eesmärgiks on esialgu kohaneda eluga vabaduses. On aga arusaadav, et töö ja sissetuleku leidmine on üks resotsialiseerumise tähtsamatest osadest. Vaatamata sellele, et A. Leppikul on kehtivaid tööpakkumisi, ei saa ta aga liikumispiirangute tõttu tööle asuda ning on elukaaslase ja pensionäridest vanemate ülalpeetav. Pidevalt kodus viibides kaovad tööoskused, samas kui elektroonilise valve mahavõtmisel leiaks A. Leppik väga kiiresti tööd. Riskihindamise kohaselt on A. Leppikul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus eriti väike ja ilmneb vaid rahaliste raskuste korral või aktiivselt kriminaalse seltskonnaga suheldes. Praegu ei lase elektrooniline valve A. Leppikul tööd leida ja palka teenida ning ta on majanduslikes raskustes.
8.3 Kohus viitab sellele, et ennetähtaegsel vabanemisel oli A. Leppikul töökoht OÜ-s X autojuhtklienditeenindajana. Kuna ta aga seal ei tööta, siis arvab kohus, et A. Leppik ei soovigi tööle minna. A. Leppik kinnitab, et see tööpakkumine on senini jõus ning OÜ X esindaja pakkus vestluses endiselt tööd müügiesindajana. Nii A. Leppik ise kui ka OÜ X juhatuse liige on kontakteerunud kriminaalhooldajaga ja kinnitanud tööpakkumist nii autojuht-klienditeenindaja kui müügiesindaja kohal. Kriminaalhooldaja luba andnud ei ole, sest mõlemad tööd on liikuva iseloomuga ega võimalda täita elektroonilise valve tingimusi. Lisaks on A. Leppik teavitanud kriminaalhooldajat teistestki liikuva tööiseloomuga tööpakkumistest saamata kriminaalhooldajalt luba. Võttes arvesse A. Leppiku oskusi ja töökogemusi, on ka tema tööotsingu konsultandi arvates raske talle leida tööd, mis ei oleks seotud liikumisega.
8.4.A. Leppikul ei ole võimalik inimestega suhelda, sest suhtlus piirdub vaid teda külastavate inimestega. Seega ei ole elektrooniline valve kriminaalhoolduse eesmärkide täitmiseks kasulik. 8.5 Kriminaalhooldaja taotluse põhjenduseks on see, et tema hinnangul ei ole edaspidine elektroonilise valve kohaldamine otstarbekas ja kasulikum oleks selle aega lühendada. On tõsi, et elektrooniline valve annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse hooldusaluse liikumist kontrollida, ent praegusel juhul puudub kriminaalhooldusametniku hinnangul selleks vajadus ja sellest tulenevalt soovitabki ta elektroonilise valve tähtaega lühendada. 8.6 Nõustuda ei saa kohtuga selles, et tulenevalt KarS § 76 lg-st 2 ei ole võimalik käsitleda taotlust elektroonilise valve täielikuks lõpetamiseks või lühendamiseks. KarS § 751 lg 5 võimaldab lühendada süüdlasele määratud elektroonilise valve tähtaega, mis jääb vahemikku 1-12 kuud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
9.Kohtukolleegium nõustub A. Leppikuga selles, et ta on seniseid katseaja tingimusi ja elektroonilise valve kavasid täitnud korrektselt. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus rahuldama A. Leppiku taotlust: tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega lühendada süüdlasele eelnevalt kohaldatud elektroonilise valve tähtaega. Seda järgmistel põhjustel.
10.Elektroonilise valve tähtaja lühendamist soovib A. Leppik sellepärast, et tal ei ole võimalik tööd teha ja kiiremas korras sotsialiseeruda. Põhjused, miks töötegemine ja otsimine on komplitseeritud ning miks on häiritud süüdlase sotsialiseerumine, on esitatud kokkuvõtlikult määruskaebuse punktides 8.2-8.4.
11.Elektroonilise valve puhul on tegemist kontrollnõudega, mille sisuks on kindlustada järelevalve süüdlase käitumise üle. Ehkki elektrooniline valve paikneb KarS § 75 lg-s 2 koos teiste kohustustega, millega suunatakse süüdlast tema resotsialiseerimise eesmärgil teatud aktiivseteks tegudeks või tegevustest hoidumiseks, erineb see teistest KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kontrollkohustusest, sest elektroonilise valve eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Seetõttu eeldab elektroonilisele valvele allumine süüdlase eelnevat nõusolekut ja seadus lubab selle nõusoleku ka tagasi võtta. Sellisel juhul pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Leppiku väited, mis on seotud nimetatud kohustuse n-ö resotsialiseeriva toimega, on mitterelevantsed. Sellele lisaks leiab kohtukolleegium, et 2-3 kuu pikkuse katseaja edukast kulgemisest ei saa teha väga pikaajalisi järeldusi sellest, kuidas kulgeb katseaeg edaspidiselt. A. Leppiku vabastati tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega Viru Maakohtu 22. juuni 2018. a määrusega. Tema kriminaalhooldus algas 10. juulil 2018. A. Leppiku ennetähtaegse vabastamise küsimus oleks elektroonilise valvega mittevabastamise korral tõusetunud uuesti alles 12. juulil 2019. Ringkonnakohus leiab, et A. Leppikule määratud elektroonilise valve tähtaeg, kestusega 7 kuud, on igati proportsionaalne võrreldes ülejäänud käitumiskontrolli tähtajaga (14 kuud) ja katseaja lõpuga (12. november 2021). A. Leppik tunnistati
süüdi KarS § 3891 lg-te 1,3 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 kohaselt mõisteti talle KarS § 3891 lg-te 1,3 - § 22 lg 3 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati A. Leppik süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust ja KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Arvestades süüdistuse sisu ning elektroonilise valve üldpreventiivseid eesmärke, ei oleks otstarbekas elektroonilise valve tähtaega lühendada.
13.Ringkonnakohus märgib, et A. Leppikule oli juba enne tema elektroonilise valvega vabastamist teada sellega kaasnevad piirangud, sest elektroonilist valvet ei kohaldata isikule, kes sellega ei nõustu. A. Leppiku vabanemine elektroonilise valvega pidi teada olema ka tema potentsiaalsele tööandjale, sest kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kinnitas X OÜ juhatuse liige, et ettevõte garanteerib kinnipeetavale töökoha autojuht-klienditeenindaja ametikohal alates 1. juunist 2018 palgaga 600 eurot kuus. Seega pidi A. Leppik juba ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal olema teadlik, et tegelikult antud töökoht elektroonilise valve kohaldamise korral sobilik ei ole, sest see on liikuva iseloomuga ning kriminaalhooldaja nõusolekut ta ei pruugi selleks saada (nagu ka teistesse väidetavatesse liikuva iseloomuga töökohtadesse tööleminekuks). A. Leppikule oli ilmselgelt teada seegi, milline on tema profiil tööotsijana ning sidudes töökoha leidmise vaid müügitööga, on ta töökohtade valiku enda jaoks piiranud ära ise. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Leppikul on kõrgharidus rahvusvaheliste majandussuhete ja rahvusvahelise turunduse erialal. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tingi asjaolu, et A. Leppik on enda töövalikud piiranud ära vaid liikumist nõudvate töödega, elektroonilise valve tingimuste leevendamist. Teadaolevalt on hea haridusega inimestel kergem tööd leida või vastavalt tööturu vajadustele ümber õppida, mistõttu ei tohiks see eriti komplitseeritud olla ka A. Leppikul.
14.Samuti ei tingiks elektroonilise valve lühendamist asjaolu, et A. Leppik on elukaaslase ja pensionäridest vanemate ülalpidamisel. Ennetähtaegse vabastamise korral on abikaasa ja õde (kinnipeetava iseloomustuse kohaselt, mis esitati maakohtule), nõus olnud A. Leppikut materiaalselt toetama. Järelikult pidid A. Leppik ja tema lähedased olema valmis selleks, et tal võib ennetähtaegse vabastamise korral olla vajadus materiaalse toe järele. Samuti pidi A. Leppik arvestama sellega, et ka suhtlemine tuttavatega võib olla piiratud tema liikumispiirangute tõttu.
15.A. Leppik märgib, et kriminaalhooldaja taotleb elektroonilise valve aja lühendamist seetõttu, et tema hinnangul ei ole edaspidine elektroonilise valve kohaldamine otstarbekas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastupidi – kriminaalhooldaja ettepanekust nähtub selle esitaja seisukoht, et ehkki seniseid elektroonilise valve ajakavasid on kriminaalhooldusalune täitnud korrektselt, ongi kontrollnõuete ja kohustuste nõuetekohane täitmine eelduseks, et karistust vabadusest kanda (KoTo lk 3).
16.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.