Anastassia Leppiku süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, Andrei Leppiku süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ning OÜ Terrasport süüdistuses KarS § 394 lg 3 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. novembri 2016 otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav Andrei Leppiku kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov Süüdistatavate Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport kaitsja advokaat Deniss Matvejev Kolmanda isiku N.V. esindaja vandeadvokaat Rene Varul Süüdistatav Andrei Leppik Andrei Leppik isikukood 37905072220; elukoht XXX;
töökoht XXXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 12.11.2014. Kaitsja Anastassia Leppik isikukood 47507092233; Süüdistatav
Kaitsja
vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov
elukoht XXX; töökoht OÜ XXXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. advokaat Deniss Matvejev OÜ Terrasport registrikood 12563599;
Süüdistatav juriidiline aadress XXX; esindaja Anastassia Leppik; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja
advokaat Deniss Matvejev
Kohtuistungi toimumise aeg
6 . aprill 2017
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. novembri 2016 otsus osaliselt, see on:
1.1.Andrei Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse mahu vähendamises.
1.2.Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osade konfiskeerimata jätmises ja nende aresti alt vabastamises.
1.3.Kolmanda isiku N.V. (IK XXX ) nimele registreeritud sõiduauto Mazda 3 reg nr XXX (VIN-kood XXX ) konfiskeerimises KarS § 832 lg 2 p 1 alusel.
2.Teha nimetatud osas uus otsus, millega:
2.1.Süüdi mõista Andrei Leppik KarS § 256 lg 1 järgi prokuröri apellatsioonis taotletud süüdistuse mahus, see on kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid - V.P. , S.E., V.D., R.L., T.T., T.A., R.J., O.G., A.R. - loomises ja juhtimises, jättes mõistetud karistuse muutmata.
2.2.Konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel kolmandale isikule M.L. (IK XXX) kuuluv Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osa nimiväärtusega 1250 eurot ning
Andrei Leppikule (IK 37905072220) kuuluv Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osa nimiväärtusega 1250 eurot.
2.3.Jätta Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osad, mis arestiti Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega, kuni konfiskeerimise nõude täitmiseni aresti alla.
2.4.Mõista kolmandalt isikult N.V. lt (IK XXX ) KarS §-de 832 lg 1 ja 84 alusel konfiskeerimise asendamisena välja 1500 eurot.
2.5.Nimetatud nõude täitmiseni jätta Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega arestitud sõiduauto Mazda 3 reg nr XXX (VIN-kood XXX ) aresti alla.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.OÜ Terrasport taotlus kahju hüvitamiseks jätta SKHS § 5 lg 4 alusel rahuldamata. 5.Prokuröri apellatsioon rahuldada täielikult, kolmanda isiku esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt, ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata.
6.Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Deniss Matvejevi poolt apellatsioonimenetluses süüdistatav Anastassia Leppikule osutatud riigi õigusabi eest 449,52 eurot, sealhulgas käibemaks 74,92 eurot.
7.Mõista Anastassia Leppikult välja menetluskulude katteks 449,52 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
8.Menetluskulu 449,52 eurot tuleb Anastassia Leppikul tasuda 30 päeva jooksul käesolevale otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9.Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Deniss Matvejevi poolt apellatsioonimenetluses süüdistatavale OÜ Terrasport osutatud riigi õigusabi eest 449,52 eurot, sealhulgas käibemaks 74,92 eurot.
10.Mõista OÜ-lt Terrasport välja menetluskulude katteks 449,52 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
11.Menetluskulu 449,52 eurot tuleb OÜ-l Terrasport tasuda 30 päeva jooksul käesolevale otsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
12.Välja mõista Eesti Vabariigilt Andrei Leppiku kasuks 3840 eurot, sealhulgas käibemaks 640 eurot, apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 8. juunil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 9. juunist 2017. Maakohtu otsus
1.Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega mõisteti Andrei Leppik KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi süüdi. KarS § 63 lg 1 kohaselt mõisteti talle KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati Andrei Leppik süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust ja KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust alates 12.11.2014.
2.Samuti tunnistati Anastassia Leppik KarS § 394 lg 2 p 1 järgi süüdi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Anastassia Leppik ei pane 2 aastase katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3.OÜ Terrasport tunnistati süüdi KarS § 394 lg 3 järgi ning mõisteti rahaliseks karistuseks 4000 eurot.
4.Samuti konfiskeeriti KarS § 832 lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku N.V. nimele registreeritud sõiduauto Mazda 3 reg.nr XXX, mis on arestitud Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega. Aresti alt vabastati Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud Evelina Dream Travel OÜ (registrikood 12524435) osad. Ülejäänud osas vara konfiskeerimise otsustusi vaidlustatud ei ole.
5.Andrei Leppiku ja OÜ Terrasport taotlused kahju hüvitamiseks jäeti SKHS § 18 lg 2 alusel rahuldamata.
6.Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel selles, et ta aitas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 12.11.2014 kaasa OÜ Atümat, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Vitkor, AS-i Jumax käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, millega jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 283 281,41 eurot. Maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik koos V.P. ja S.E. iga variettevõtted nimega OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions ja OÜ Kuldne Marketing, millest igaüks oli kasutusel paari kuu jooksul, misjärel asendati kasutusel olnud äriühing uuega, et vältida maksukohustuse rikkumisest tulenevat Maksu- ja Tolliameti tähelepanu. Kõik nimetatud variäriühingud olid Andrei Leppiku ja V.P. juhtimise ja kontrolli all. Lisaks eelnimetatud variäriühingutele kasutati maksupettuste toimepanemise vahendajana V.D. i poolt soetatud ja tema kontrolli all olevate variettevõtete OÜ Triomer Pluss, OÜ BCC & Partners, OÜ BCC G.S.P, OÜ Shamila ja MV Lifestyle Group OÜ nimelt väljastatud võltsarveid. Esitatud võltsarvete alusel variäriühingute pangakontodele laekunud rahad võeti välja ATM-idest või suuremate summade puhul kasutati sularaha väljavõtmiseks AS-ide Tavid ja Eurex Capital teenuseid. Arveveski teenuse kasutajad tasusid saadud võltsarvete eest 10% väljastatud võltsarve kogusummast.
7.Maakohus leidis, et Andrei Leppiku süü KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi on tõendamist leidnud. Maakohus tuvastas, et OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ei osutanud ega müünud süüdistuse esemeks olevatel arvetel näidatud teenuseid ja kaupu. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ja tegelikkuses OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P, OÜ MV Lifestyle Group ning OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat vahel KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud (otsus lk 16-43).
8.Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Antud juhul ei ole aga kohtule esitatud andmeid, et tehingud oleks tehtud mõne teise tehingu varjamiseks. Seega ei tekkinud OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kõnealuste arvete
koostamise ja raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli luua mulje sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolust või tegelikkuses olemasolevat õigust suurendada. Näilike tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra (OÜ Vitkor summas 66031,55 eurot; AS Jumax 41446,06 eurot; OÜ Well Tehnoloogia 83296,78 eurot; OÜ Atümat 80 630,34 eurot).
9.OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus õigus vastavalt KMS § 29 lg-le 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel kajastatud käibemaksu ja seega deklareerisid nad viidatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ei olnud saanud KMS § 29 lg 3 p 1 kohaseid kaupu ja teenuseid ettevõtetelt OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ning nende nimelt esitatud arved olid näilikud ega vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31 lg-st 1. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ning nende esindajate V.S., O.S., A.R., O.G., V.P. ja V.N. taoline tegevus on käsitletav KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustele vastava teona.
10.Variettevõtete OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist äriühingutele OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis tuleb Andrei Leppiku tegevust arvete koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuivõrd Andrei Leppik juhtis lisaks fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud arveid võimalikult tõepärastena (tehes variettevõtete kontodele arvete alusel ka makseid), siis võib Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel.
11.Andrei Leppiku juhitud kuritegelik skeem näitab, et ta oli kehtivatest maksuseadustest tulenevatest nõuetest väga hästi teadlik. Skeemi väljatöötamisel oli arvestatud kehtivaid norme ning püütud leida lahendusi, kuidas neid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust. Variäriühinguid kasutati väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi. Seega sai Andrei Leppik väga hästi aru, et oma tegevusega aitab ta kaasa maksupettuste toimepanemisele ning see oligi tema eesmärgiks -osutada maksupettuste sooritamiseks kaasabi ning teenida selle eest kriminaaltulu. Andrei Leppiku väited selle kohta, et ta osutas lihtsalt tuttavatele vahendusteenuseid ning kaubad ja teenused tegelikkuses liikusid, ei ole arvete mahtu arvestades eluliselt usutav. Ka jälitustoimingute protokollides fikseeritud andmetest nähtub, et Andrei Leppik kulutas kõnealuse kaasabi korraldamisele suure osa oma ajast. Kindlasti ei saa seda käsitleda mõne tuttava juhusliku aitamisena. Pigem oli variettevõtete soetamise, arvete koostamise ning rahade liikumise korraldamine tema jaoks igapäevane pidev tegevus ja põhiline sissetuleku allikas.
12.Kõike eelnevat kokkuvõttes jõudis maakohus järeldusele, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused – tahtlik kaasaaitamine maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam.
13.Süüdistuses on Andrei Leppikule heidetud ette ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,
s.o dokumendi võltsimise, toimepanemist. Võltsimine seisnes selles, et maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 variettevõtted OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions ja OÜ Kuldne Marketing. Kasutades kontrolli nimetatud ettevõtete üle, võltsis Andrei Leppik tahtlikult nende ettevõtete nimelt raamatupidamisdokumente (peamiselt arveid), mida saajad (tegutsevad äriühingud) kasutasid oma raamatupidamises alusdokumentidena maksuhaldurile deklaratsioonide esitamisel eesmärgiga arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille arvelt vähendada ettevõtte maksukohustust. Ettevõtete nimelt koostatud dokumendid olid võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid, kokkuleppeid, kauba ostu-müüki ega teenuste osutamist. Võltsitud dokumentide alusel oli aga võimalik tõendada tegelikult toimumata tehingute toimumist, saada õigust teostada pangaülekandeid, nn rahade kontodele ülekandmist ja väljamaksmist, samuti vabaneda kohustusest tasuda õiguspäraselt makse. Andrei Leppik on võltsinud enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt hulgaliselt erinevaid arveid ning edastanud need tegutsevatele äriühingutele, kes on kajastanud võltsitud arveid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
14.Süüdistuses on loetletud kokku 92 arvet, mis on koostatud osaühingute L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing nimelt. Arvete adressaatidena on märgitud äriühingud Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax. Maakohus leidis, et 10 arve osas ei ole KarS § 344 objektiivsete tunnuste, st dokumendi võltsimine, esinemist tõendatud (otsus lk 45). Ülejäänud arvetega seonduvalt on maakohus tuvastanud, et tegelikkuses ei ole osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax arvetel näidatud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Hoolimata sellest kasutasid aga viimased neid arveid oma raamatupidamises alusdokumentidena, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on kohus tuvastanud, et osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing olid variäriühingud ning nende tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik, kes korraldas muu hulgas ka kõnealuste arvete koostamist ning äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax üleandmist. Maakohus luges tõendatuks, et Andrei Leppik oli teadlik, et arvetes kajastuv teave ei vasta tegelikkusele ning millisel eesmärgil ettevõtjad fiktiivseid arveid tellisid ning milleks neid kasutati. Seega on tuvastatud ka fakt, et Andrei Leppik koostas kõnealused arved teades, et nende sisu ei vasta tegelikkusele ning neid kasutatakse eesmärgiga vabaneda kohustustest (st vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu).
15.Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses esinevad KarS § 344 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Samas tuleb aga tõdeda, et kõnealuste arvete koostamine ja ettevõtjatele esitamise faktilised asjaolud kattuvad ning sisustavad ka maksupettusele kaasaaitamise etteheidet. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Andrei Leppik on maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisega täitnud ühtlasi ka KarS § 344 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Seega tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb nende tegude eest karistuse mõistmisel lähtuda siiski ainult ühest kuriteokoosseisust (otsus lk 45-46).
16.Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi selles, et tema koos V.P. ga organiseeris Ida-Virumaal püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid S.E. , V.D. , R.L. , T.T. , I.J. , S.A. , T.A. , V.V. , R.J. , O.G. ja A.R. ning mille tegevus oli suunatud KarS § 3891 lg 1 ja 3 ning KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, täpsemalt variäriühingute nimelt võltsarvete esitamisele tegutsevatele äriühingutele, mille tulemusel jäi riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku üle 501 114,09 euro. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, nende rollid olid jaotatud ja nad täitsid erinevaid kindlaksmääratud ülesandeid. Andrei Leppiku ülesandeks koos V.P. ga oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes kuritegeliku ühenduse töö koordineerimises ja korralduste ning juhiste andmises ühenduse
liikmetele nii otse kui S.E. i vahendusel. Lisaks koostas A. Leppik arveid kõigi nelja variäriühingu nimelt, mis olid otseselt tema kontrolli all, kontrollis nende variäriühingute pangakontosid, kuhu tegutsevad äriühingud võltsarvete alusel rahasid kandsid ja jaotas laekunud summad erinevates pankades asuvate kontode vahel, et lihtsustada ning kiirendada summade sularahas väljavõtmist. Samuti edastas Andrei Leppik võltsarvete tellimusi V.D. ile, kes omakorda korraldas võltsarvete väljastamist enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt ning pangakontodele laekunud sularaha väljavõtmist ja toimetamist Andrei Leppiku kätte. Lisaks koostas ja esitas Andrei Leppik maksuhaldurile enda kontrolli all olevate variettevõtete nimelt maksudeklaratsioone ja käitles variäriühingute pangakontodelt välja võetud sularaha, sh tagastas kokkulepitud summasid arveveski teenust kasutanud äriühingutega seotud isikutele. Andrei Leppiku ja V.P. juhitava kuritegeliku ühenduse poolt osutati arveveski teenust kokku 37 tegutsevale äriühingule. Andrei Leppiku ja V.P. poolt loodud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt on variäriühingute nimelt koostatud ja edastatud 37-le tegutsevale ettevõttele näilikke arveid kogusummas 3 118 815,19 eurot, millest kuritegeliku ühenduse liikmete käsutusse ja kasutusse jäi 10 % arvete kogusummast ehk 311 881 eurot.
17.Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et KarS § 3891 järgi kvalifitseeritavate maksupettuste sooritamise soodustamiseks oli loodud kuritegelik ühendus, mida juhtisid Andrei Leppik ja V.P. , tehes koos juhtimisotsuseid ning andes juhiseid teistele ühenduse liikmetele millal ja milliseid toiminguid on vaja täpselt teostada – nt osta uus variäriühing, otsida uus variisik, avada uus pangakonto, koostada arveid, teha ülekandeid, võtta sularaha välja, anda sularaha üle jne. Andrei Leppiku ja V.P. juhiste alusel tegutsesid S.E. ning V.D. . Viimane on kinnitanud seda ka kohtus antud ütlustes (27.04.2016 protokoll). S.E. ja V.D. tegid variäriühingute nimelt tehinguid nii isiklikult kui andsid selleks omakorda juhiseid ka teistele isikutele. Täiendavalt väärib tähelepanu, et telefonikõnedest nähtuvalt tegelesid mõlemad Tallinnas välja võetud sularaha Andrei Leppiku kätte toimetamisega. Maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kuritegeliku ühenduse tegevus toimus pikema perioodi jooksul ning oli äärmiselt intensiivne. Ühenduse liikmed tegid igapäevaselt toiminguid kuritegeliku tegevuse jätkuva toimimise huvides ning olid orienteeritud vältavate kuritegude sooritamisele.
18.Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud KarS § 256 lg 1 objektiivsed tunnused - kuritegeliku ühenduse juhtimine. Andrei Leppiku panus kuritegeliku ühenduse toimimisse oli äärmiselt suur, ta pidas igapäevaselt kümneid telefonikõnesid, et ühenduse tegevust juhtida ja kontrollida, jälgis laekumisi variäriühingute kontodel, koostas fiktiivseid arveid, tegeles sularaha üleandmisega jne. Neil asjaoludel on üheselt tuvastatud, et tema tegevus oli eesmärgipärane ja suunatud kuritegeliku ühenduse juhtimisele ning seeläbi kriminaaltulu teenimisele. Seega esinevad Andrei Leppiku käitumises ka KarS § 256 lg 1 subjektiivsed tunnused, so teo toimepanek kavatsetult (otsus lk 47-52)
19.Andrei Leppikut, Anastassia Leppikut ja Terrasport OÜ-d süüdistatakse grupis rahapesu toimepanemises KarS § 394 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi, mis seisnes Andrei Leppiku loodud kuritegeliku ühenduse poolt ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 toimepandud maksupettuste ja võltsimise tulemusel saadud kriminaaltulu kokku summas 311 881 eurot tegeliku omaniku ning vara kuritegelikku päritolu varjamises, eesmärgiga suunata kuritegelikke vahendeid legaalsesse majandussüsteemi. Selleks tehti Anastassia Leppiku arvelduskontole nr XXXX AS-s Swedbank maksupettuste ja võltsimiste toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulu arvelt sissemakseid summas 10 970 eurot. Lisaks kandis Andrei Leppik Anastassia Leppiku arvelduskontole kriminaaltulu omaniku varjamise eesmärgil sularaha kogusummas 9 500 eurot oma lähisugulaste S.L. , L.L. ja N.K. i kaudu. Süüdistuse kohaselt kandis Anastassia Leppik Terrasport OÜ juhatuse liikmena Andrei Leppiku juhendamisel oma isiklikult pangakontolt raha kogusummas 20 195 eurot osade kaupa Terrasport OÜ pangakontole nr EE202200221059352148 AS-s Swedbank selgitustega „põhikapitali sissemakse“ ja „aruanne alusele“. Seeläbi suunati eelnevalt
maksukuritegudest saadud kriminaaltulu summas 20 195 eurot selle tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil riigi majandussüsteemi, kasutades raha Terrasport OÜ-le renditud ruumide aadressil Keskväljak 4 Jõhvis renoveerimisel spordiklubiks ja äriühingule erinevate seadmete soetamisel.
20.Maakohtu hinnangul asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei Leppiku osaluse varjamiseks (otsus lk 53-54). N.K. i, L.L. ja S.L. kontodest nähtub, et süüdistuses märgitud ulatuses sularaha sissemaksed ning ülekanded oma lähedastele ei ole tavapärased, süüdistuse perioodile eelnenud nelja aasta jooksul ei ole taolist tegevusmustrit esinenud. Seega ei pea paika väide, et lähedaste rahaline aitamine on nö tavapärane. Antud juhul nähtub aga kontode väljavõtetest, et mingil põhjusel sooviti, et Anastassia Leppikule antavad summad oleksid kantud üle just panga ülekandega, mitte aga sularahas (otsus lk 55). Analoogne käitumismuster ilmneb ka Anastassia Leppiku tuttavate L.K. , Z.D. , O.T. , A.M. ja J.O. puhul (otsus lk 55-56). Maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates veendumusele, et tunnistajate ütlused laenu andmise asjaolude kohta ei ole usaldusväärsed. Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontot, on näha, et kontole on aastate jooksul pidevalt tehtud sularaha sissemakseid. Arvestades siinkohal asjaolu, et kõik kõnealused ülekanded Anastassia Leppiku kontole toimusid vahetult enne seda kui Anastassia Leppik tegi sissemakseid OÜ Terrasport arvelduskontole, on ainus mõistlik põhjendus, miks antud juhul oli vaja, et summad laekuks just ülekandega, mitte aga Anastassia Leppiku enda sularaha sissemaksena, on see, et sooviti näidata, et OÜ Terrasport kontole kantud rahalised vahendid pärinevad konkreetsetelt isikutelt saadud laenudest ehk teisisõnu sooviti näidata, et ettevõtte arvele laekuv raha pärineb seaduslikest allikatest.
21.Arvestades Anastassia Leppiku sissetulekute suurust, mis tema enda sõnul on lähedane miinimumpalgale (ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on Anastassia Leppik saanud aastatel 2010-2014 tulumaksuga maksustavaid väljamakseid ligikaudu 3000 – 4500 eurot aastas), on põhjust arvata, et sissemaksete ja ülekannete tegemiseks antud rahad ei pärinenud Anastassia Leppikult endalt. Kuivõrd samal ajal on Anastassia Leppik öelnud, et ta sai pidevalt sularaha Andrei Leppikult ning on tuvastatud, et Andrei Leppik teenis suures ulatuses kriminaaltulu, on kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et Anastassia Leppiku kontole ning sealt omakorda OÜ Terrasport kontole laekunud rahad pärinesid tegelikkuses Andrei Leppikult. Taolist järeldust kinnistab ka see, et ettevõtte faktiline juht oli just Andrei Leppik, mistõttu oli eelkõige tema huvi saada ettevõtte kontole legaalsena näivaid rahalisi vahendeid, mida kasutada ettevõtte arendamiseks. Selleks, et kuritegelikul teel teenitud sularaha tegelikku päritolu varjata ning suunata raha legaalsesse majandustegevusse, kasutas Andrei Leppik oma abikaasa Anastassia Leppikut, tema tuttavaid, oma perekonna liikmeid ja nende pangakontosid, et teha selle varaga mitmeid toiminguid enne OÜ Terrasport kontole kandmist ning raskendada seeläbi vara tegeliku omaniku ja päritolu tuvastamist.
22.Samuti tuvastas maakohus, et OÜ-le Terrasport ülekannete teostamisel kasutatud Anastassia Leppiku arvelduskontole on tehtud sularaha sissemakseid mitte 10 970 euro, vaid 4970 euro ulatuses (otsus lk 57).
23.Maakohus tuvastas rahapesu objektiivsete tunnuste esinemise kokku 14 195 euro ulatuses (otsus lk 57 lõpp).
24.Maakohtu hinnangul ei ole usutav Anastassia Leppiku väide, et ta ei teadnud, mil viisil abikaasalt saadud raha on teenitud. Anastassia Leppik pidi vähemalt möönma Andrei Leppikult saadud rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu ning selle varjamiseks tehingute teostamist. Seda kinnitab viis, kuidas L.K. , Z.D. , O.T. , A.M. , J.O. , L.L. , S.L. ja N.K. i kaudu kanti raha tema kontole ja sealt edasi OÜ-le Terrasport. Kuivõrd enamik nendest isikutest on Anastassia Leppiku tuttavad ja N.K. tema X, siis on ilmne, et nende isikute abi ei saanud kasutada ilma, et Anastassia
Leppik oleks sellest teadlik. Vastupidi, tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et Anastassia Leppik pöördus ise nende isikute poole sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks ja sai seega väga hästi aru, et osaleb ebaseaduslikult teenitud raha päritolu ja omaniku varjamises. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks pidanuks Anastassia Leppik paluma teha taolisel viisil teiste isikute kaudu sissemakseid ja ülekandeid, kui tal puudus alus arvata, et tegemist on kuritegelikul teel teenitud tuluga.
25.OÜ-ga Terrasport seoses märkis maakohus, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Kõnealuseid summasid kasutati ettevõtte arendamiseks -spordisaalide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Kuivõrd Anastassia Leppiku kontolt laekunud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest, siis on spordisaali väljaehitamine toimunud valdavalt rahapesu objektiks olnud vara arvelt. OÜ Terrasport planeeris alustada legaalsete teenuse osutamist ja tulu teenimist ruumides ning treeningseadmetega, mis olid saadud kriminaaltulu arvelt. Seeläbi soovis ettevõte varjatult suunata kriminaaltulu legaalsesse ärisse selleks, et teenida selle arvelt hiljem legaalset tulu. Kogu kirjeldatud rahapesu skeem toimis OÜ Terrasport huvides, st ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks ning ettevõte osales rahapesu skeemis läbi formaalse juhatuse liikme Anastassia Leppiku ja faktilise juhi Andrei Leppiku.
26.Eelnevat kokkuvõttes on maakohtu hinnangul tuvastatud Andrei Leppiku ja Anastassia Leppiku tegevuses KarS § 394 lg 2 p 1 ja OÜ Terrasport tegevuses KarS § 394 lg 3 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine. Prokuröri apellatsioon
27.Viru Maakohtu 22.11.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör R. Hlebnikova, kes palub maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o Evelina Dream Travel OÜ osade aresti alt vabastamise osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, millega kaasnes ebaseaduslik kohtuotsus. Prokurör palub uue kohtuotsuse tegemist, millega tunnistada Andrei Leppik süüdi KarS § 256 lg 1 alusel kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, kuhu kuulusid peale V.P. , S.E. i, V.D. i ka R.L. , T.T. , O.G. , A.R. , T.A. ja R.J. . Samuti palutakse KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Leppiku arvel omandatud, kuid kolmandale isikule M.L. kuuluv äriühingu Evelina Dream Travel OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot ning Andrei Leppikule kuuluv äriühingu Evelina Dream Travel OÜ osa nimiväärtusega 1 250 eurot.
28.Ülejäänud osas prokurör maakohtu otsust ei vaidlusta.
29.Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja sellest tulenevalt väära materiaalõiguse kohaldamise tõttu, mis viis maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning põhjendamatult kitsendas Andrei Leppikule esitatud süüdistust KarS § 256 lg 1 alusel. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et süüdistuses märgitud faktilised asjaolud ei ole piisavad Andrei Leppikule kuritegeliku ühenduse loomise kvalifitseerimiseks (otsus lk 47). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kuritegeliku ühenduse loomise, s.o KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu sisustab lisaks selle rajamisele ka kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamine ehk antud juhul kuritegeliku ühenduse poolt maksukuritegude toimepanemisele kaasaaitamine selleks eesmärgiks loodud ja väljatöötatud variäriühingute nimelt väljastatud fiktiivsete arvete skeemi alusel.
30.A. Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistusest nähtub, et A. Leppiku poolt loodud ja juhitud püsivasse ühendusse kuulusid peale tema veel käesoleva otsuse p-s 27 nimetatud isikud.
Arvesse võttes eelviidatud kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuritegude ulatust ja episoodide arvu, ei oleks nende toimepanemine ilma usaldusväärsete püsivasse ühendusse kuuluvate liikmete ühise panuseta kuritegeliku ühenduse tegevusse olnud reaalselt võimalik.
31.Apellant ei taotle V.V. , S.A. ja I.J. tunnistamist kuritegeliku ühenduse liikmeteks, kuna 04.10.2016 on V.V. ja 26.09.2016 S.A. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 255 lg 1 järgi lõpetatud. I.J. le ei ole kahtlustust KarS § 255 lg 1 alusel esitatud.
32.Maakohus märkis otsuses, et kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei ole piisav üksnes väidetavalt ühingusse kuulunud isikute loetlemine. Süüdistuses tuleb üheselt välja tuua nende isikute roll ning ülesanded, mida nad ühenduses täitsid. Kuivõrd nimetatud isikute puhul süüdistuses vastavaid faktilisi asjaolusid ei kajastu, siis ei hinda kohus, kas ja millises rollis need isikud ühendusse panustasid ega arvesta neid väidetava kuritegeliku ühenduse liikmetena (otsus lk 47 viimane lõik). Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt otsuse nr 3-1-1-57-09 punktis 14 väljendatud seisukohaga.
33.Maakohus jättis konfiskeerimata ja vabastas aresti alt Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud Evelina Dream Travel OÜ osad põhjusel, et kohus ei saa teha järeldusi küsimuses, kes ja millises ulatuses on OÜ Evelina Dream Travel omanik, kuna kohtule ei ole esitatud äriregistri andmeid (otsus lk 64-65). Prokurör taotles (18.05.2016 protokoll lk 8) KrMS § 297 korras OÜ Evelina Dream Traveli kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist kohtuasja materjalide juurde, millest nähtuvad osanike poolt osakute soetamise aeg ja suurus. Maakohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata (18.05.2016 protokoll lk 12). Teadaolevalt omab maakohus juurdepääsu avalikule äriregistri infosüsteemile varade arestimise määrustes märgitud andmete korrektsuse kontrolliks. KrMS § 321 lg 6 alusel taotleb apellant võtta materjalide juurde OÜ Evelina Dream Traveli äriregistri infosüsteemi väljavõte 2 lehel. Süüdistatav Andrei Leppiku kaitsja apellatsioon
34.Kaitsja esitas apellatsiooni 06.12.2016 ja märkis, et kuna A. Leppik ei ole veel saanud maakohtu otsuse venekeelset tõlget, siis peale seda kaitsja soovib oma apellatsiooni täiendada. Täiendava apellatsiooni kaitsja esitas 30.01.2017. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja palub uue kohtuotsuse tegemist ning A. Leppiku õigeksmõistmist.
35.Apellatsioonis tuuakse välja, et kuna kahtlustatavate V.D. i, R.L. u ja O.G. i suhtes lahendati kriminaalasi kokkuleppemenetluses, siis on antud juhul tegemist KrMS § 239 lg 2 p 3 rikkumisega. KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel võib pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist isiku taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Käesoleval juhul viidi kohtueelne menetlus lõpule alles 28.08.2015, aga kokkuleppemenetluses lahendati kriminaalasi V.D. i ja R.L. u suhtes 21.04.2015 ning O.G. i suhtes 07.05.2015. Kuna kõiki nimetatud isikuid ühendab KarS § 255 lg 1 järgi süüdistuse esitamine, siis järelikult lasuvad neil ka ühised materiaalõiguslikud tagajärjed. Pärast mainitud kokkuleppemenetluse kohaldamist on süüdistuse maht KarS § 255 osas (2015 juulikuus) suurenenud, mis aga ei puudutanud enam eraldi menetlusse eraldatud isikuid. Selle tagajärjel on V.D. i ülekuulamine kohtus praktiliselt mittelegitiimne, kuigi tema ütlused toetavad pigem kaitset kui prokuratuuri. Menetluslik objektiivsus nõuab aga sellise mittelegitiimsuse tunnistamist. On ilmne, et prokurör, saades sellest aru, loobus R.L. u ja O.G. i ülekuulamisest. Kui kaitsja avaldas soovi üle kuulata O.G. it (kaitsja kavatses teda üle kuulata kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta selleks, et rõhutada prokuratuuri rikkumist), siis O.G. ei ilmunudki kohtusse.
36.04.11.2015 esitas prokuratuur kaitsjale koos süüdistusaktiga CD-plaadi, millel olid kriminaaltoimiku materjalid 342 lk-l ja valdav osa neist on aastast 2014. Nende materjalide osas
ei saa kaitsja oma menetluslikku seisukohta väljendada, kuna ühest küljest on mööda lastud tähtaeg, mille kestel need võisid toimikusse tekkida, ja teisest küljest ei saanud kaitsja samal põhjusel kasutada ka KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud võimalusi, mis rikub kaitseõigust. Nimelt oli nende materjalide hulgas 30.10.2015 määrus kriminaaltoimiku materjalide eraldamise kohta Andrei ja Anastassia Leppiku suhtes, mis kattub süüdistusakti allkirjastamise kuupäevaga. Kaitsjal ei olnud võimalik seda määrust eeltoodud põhjustel prokuratuurisiseselt vaidlustada. Samuti ei vasta 30.10.2015 määrus kriminaaltoimiku materjalide eraldamise kohta KrMS § 216 lg 4 mõttele, milles on juttu kuritegudest, mida võib eraldada, mitte aga isikutest, kes võtavad koos teistega osa ühest ja samast kuriteost. Kuna kohus ei saanud vaidlustada KrMS § 216 lg 4 kui sätet ennast, siis ta asendas selle ja kirjutas mitte kuritegude, vaid asja osade eraldamisest, mis on põhimõtteliselt vastuolus KrMS § 216 mõttega.
37.Nii on süüdistusaktis märgitud, et A. Leppik pani kuriteod toime kokkuleppel ja grupis koos V. P, A.R. i ja V.S. jt-ga, kuid nende menetluslik staatus jäi lahendamata, kuigi neile esitati analoogilised kahtlustused. Neid isikuid ei kutsutud isegi prokuröri poolt kohtusse. See seab ohtu kaitseõiguse, kuna ei saa olla kindel, kas nimetatud isikud ilmuksid kaitsja taotlusel kohtusse. Samuti kui A. Leppiku suhtes tehakse süüdimõistev otsus, jäävad need isikud eelmärgitud kahtlustuse korral kaitseta, kuna üldises menetluses tehtud kohtuotsus saab nende puhul prejuditsioonilise tähenduse.
38.Kaitsja kutsus omal algatusel kohtusse S.A. , kes oli ka prokuröri tunnistajate nimekirjas. Pärast seda selgus, et kuna S. A on endiselt kahtlustatav, siis ei olnud teda kohtu väitel KrMS § 66 lg 2 alusel võimalik tunnistajana üle kuulata. Seetõttu ei olnud kaitsjal võimalik tunnistajana üle kuulata ka A.R. it ja teisi isikuid prokuröri tunnistajate nimekirjast. A. Leppiku väitel tõendaksid kõik need isikud tema süütust, mistõttu ei olnud kaitsjal võimalik teostada kaitseõigust. Seda oleks saanud vältida, kui prokurör oleks tegutsenud kooskõlas KrMS § 216 lg 4.
39.Prokurör saavutas kohtult õiguse kahe isiku ülekuulamiseks N.V. sõiduauto omandamise kohta. Kuna viimane on kolmas isik, kellel on esindaja, siis oli tal KrMS § 402 alusel õigus võtta osa kohtulikust arutamisest. Kaitsja andmetel ei teavitanud prokurör kedagi neist ülekuulamistest, mis rikkus nende õiguseid.
40.Menetluslike rikkumiste tõttu on A. Leppiku süüdistus alusetu, kuna valdavas osas on need seotud KrMS § 239 ja § 216 rikkumistega ning puudutavad selle süüdistuse kõiki aspekte ja koosseise. Seetõttu ei olnud võimalik ennast kaitsta KarS § 256, § 344, § 3891 järgi ja viimasest sõltuva KarS § 394 alusel esitatud süüdistuse vastu, kui kaitsja jäeti ilma õigusest kuulata üle neid isikuid, kelle ütlused oleksid andnud kohtule objektiivse hinnangu süüdistusest.
41.Maakohus tõendas A. Leppiku süüd läbi telefonikõnede ja dokumentide. Kui kõrvale jätta läbirääkimised kohtumiste paikadest ja aegadest, siis on aru saada, et jutt käib arvetest, aga ei ole aru saada, missugustest – kes need välja kirjutas, kontrollis, kas need olid tegelikud või fiktiivsed. Ka andmed jutuajamistes osalejate kohta ei ole laitmatud, kuna A. Leppik väitis, et ta ei tunne enamikke neist osavõtjatest. Sh ei tunne ta ka A.R. it, keda ei olnud võimalik eespool toodud põhjustel kohtusse kutsuda. A.R. oli tol ajal 28-aastane, aga kõnedes oli kuulda ilmselgelt eaka inimese häält. Seetõttu ei ole võimalik ka öelda, kas teiste osaliste hääled vastavad protokollides märgitud perekonnanimedele, kuna selleks oleks olnud nad vaja kohtusse kutsuda ja küsida, kas kõnedes olev hääl kuulub neile.
42.Dokumendid olid rajatud sellele, et süüdistuses märgitud firmades langes maksukoormus osaliselt esitatud arvetele, mis prokuratuuri arvates olid fiktiivsed. Samas võis tegemist olla olukorraga, millest rääkis tunnistaja B, kus arve esitas üks firma, aga teenuseid osutas ta ise. Sellist arvet võib nimetada fiktiivseks vaid formaalselt ja ainult teise firma poolt väljakirjutamise osas, sest selle sisu on täidetud ja selle raamatupidamisarvestuse alus on olemas. Vastasel korral ei saa arvestada reaalselt täidetud teenuseid. Aga kuidas oli N. ütlustega ja tema dokumentidega firma kohta, kui
firma käive oli 700 000, aga esile toodi 500 000. S.t et tegelikult olid arved sisustatud.
43.Selleks, et kinnitada süüdistuse poolt esitatud arvutuse põhjendatust seoses maksukoormuse alanemisega, tulnuks teha nende firmade tegevuse analüüs, mis puudutaks mitte ainult arvete analüüsi, vaid ka nendel arvetel märgitud reaalsete kaupade, teenuste olemasolu või puudumist. Ilma selleta on esitatud dokumentides tehtud arvutus tegelikult mittelegitiimne, kuna need kujutavad vaid oletust nende arvete reaalse täidetuse puudumise kohta.
44.Kaitsja märgib, et 29-st tunnistajast, kes oleksid saanud vastata küsimusele, kes konkreetselt arved välja kirjutas, millisel eesmärgil ja kas need olid täidetud konkreetse sisu ja täitmisega, loobus prokurör 24 tunnistajast. Seda põhjusel, et juba esimesed tunnistajad asusid süüdistuse versiooni hävitama. Õhku jäi rippuma vastus küsimusele, milline summa maksti väljakirjutatud arve eest. Sellele oleksid saanud vastata ainult tunnistajad. Prokurör tegi muudatuse süüdistuse mahus KarS § 394 järgi seetõttu, et süüdistusel ei olnud selgeid, konkreetsetele tõenditele rajanevaid seisukohti. Ka on arusaamatu, millest juhindus maakohus, vähendades ühtesid summasid ja mahtusid, jättes teised muutmata. Ilma tunnistajate ülekuulamiseta ei ole seda võimalik teha.
45.KarS § 394 osas ei ole prokurör ega maakohus esitanud ühtegi tõendit, millest järelduks, et Anastassia Leppik teadis raha iseloomust. Ta teadis, et abikaasa on kahe firma omanik. See tähendab, et Anastassia Leppiku osas ei ole tahtlus tõendatud, mistõttu tuleks tema ja OÜ Terrasport õigeks mõista. Vastavalt süüdistusele jääb prokurör 20 195 euro suuruse rahapesu juurde.
46.Pangaautomaadi kaudu kanti üle 10 970 eurot. Riigikohtu lahendist 3-1-1-68-10 tuleneb, et kuritegelikul teel saadud vahendite kulutamist isiklikeks vajadusteks ei saa tunnistada rahapesuks. Prokurör on süüdistuses välja toonud summa 9 500 eurot, mis on saadud sugulaste kaudu. S.L. oli harjumus välja võtta väikeseid rahasummasid ja panna need kõrvale, mis oli nende perekonna arvates efektiine moodus raha kogumiseks. Väljavõttest nähtub, et 2011-2014 võeti isiklikult kontolt välja 8 530 eurot. Selle ajavahemiku vältel on kontole kantud 6 815 eurot, aga Anastassia Leppiku kontole on kantud üle 4 200 euro, s. t. selle perioodi eest jäi tal reservi veel 1700 eurot. Mitte mingit lisaraha tal vaja ei olnud. Samasuguse tulemuse saame L.L. konto, mida haldas S.L. , analüüsimisel. Alates 2013 kuni 2014 detsembrini võeti kontolt välja 11 810 eurot ja kontole kanti 2 490 eurot. Anastassia Leppiku kontole kanti 4 600 eurot. Elementaarne aritmeetiline arvutlus näitab, et summade vahe on 9 300 eurot (l1 810 – 2 490), mis S.L. sõnul jäid „meelde“.
47.V.L. kontolt Anastassia Leppiku kontole raha üle ei kantud, kuid väljavõttest nähtub, et alates 2013 novembrist kuni 2014 novembrini on kontolt välja võetud 4 165 eurot, kontole on kantud 1 160 eurot, s.t. kõrvale on pandud 3000 eurot. Kui aga summeerida perekonna palkadest kõrvalepandud raha selle perioodi vältel, siis see summa on 13 500 eurot, mida perekond võis kanda Anastassia Leppiku kontole või kuhugi mujale kontole oma äranägemise järgi. OÜ Terrasport kontole kanti kokku üle 40 000 euro. Selle raha päritolule vastas A. Leppik enda ülekuulamisel ja prokurör ei suutnud neid vastuseid ümber lükata. Sellest tulenevalt on välistatud Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport võimalik süüdistus KarS § 394 järgi.
48.KarS § 256 ja § 3891 koosseis on olemuselt sama – maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine (maksukoormuse vähendamine). KarS § 3891 järgi süüdistuse sisu sellega piirnebki, aga KarS § 256 järgi nähakse ette veel ka selle tegevuse administreerimist. Nende kahe süüdistuse sisuks olevad firmad ja summad ei või erineda. Süüdistuses KarS § 256 järgi on märgitud, et selline tegevus toimus 37 firma suhtes summas üle 3 miljoni euro, millest A. Leppiku sissetulek oli 10% arvete summast. Süüdistuses KarS § 3891 järgi on märgitud vaid neli firmat ja summaks 283 281,41 eurot. Ka 10% hinnatakse summaarselt teisiti.
49.Seega kas ülejäänud 33-s firmas ei olnud maksudest kõrvalekaldumisi? Arvestades seejuures A. Leppiku avaldust, et 7 firma kohta 33-st ei ole toimikus üldse andmeid (kohtul loomulikult ka) ja
ei ole ka firmade raamatupidamisandmeid, mis näitaksid, milliseid arveid kasutati. Kusjuures nende firmade maksudest kõrvalekaldumise maht ei oma tähtsust. Vaid neljale firmale pannakse süüks KarS § 344. Kaitsja leiab, et A. Leppikut ei saa nendes süüdistustes süüdi mõista menetluse rikkumise pärast, milleks on kriminaalasja ebaseaduslik eraldamine, mis rikub tema kaitseõigust.
50.Praktiliselt kedagi täideviijatest ei ole süüdi mõistetud (V. N süüdimõistmist kokkuleppemenetluses ei saa pidada tõendiks), aga kaasaaitaja peab vastutama. Aga kui täideviijad õigeks mõistetakse või nende suhtes asjad lõpetatakse? Mis siis saab? Kas prokurör üritab A. Leppiku (kaasaaitaja) süüdimõistmise abil tõendada täideviijate süüd? Teatud määral suutnuks seda küsimust selgitada tunnistajad, kuid prokurör loobus neist (enamusest). Seega ei saanud kaitsja neid üle kuulata. Mitte ükski prokuröri poolt väljakutsutud tunnistaja ei rääkinud, et ta üksikasjalikult teavitas A. Leppikut sellest, mil moel ta hakkab tema teenuseid kasutama. Samas ei suutnud keegi midagi arukat öelda selle kohta, millises summas nad kokku leppisid, kas 10% arvelt või maksuvabalt summalt. Aga see võib oluliselt muuta prokuröri poolt süüdistuses märgitud summat. Kuigi juba äratoodud analüüsis ja selle edasises järjes on see suhteliselt tähtis.
51.Prokurör ei toonud ära mitte ühtegi dokumentaalset fakti, et A. Leppiku käest läbi käinud arveid kasutati maksuandmete esitamisel või kui neid kasutati, siis need olid ebaõiged. Kohtus ülekuulatud V.M. selgitas, et maksuameti nõudel esitasid nad arved ja kõik paistis korras olevat. KrMS § 216 ebaõige kohaldamise tõttu tekkis tühjus, mida ei ole millegagi võimalik täita peale süütuse presumptsiooni. Eelkirjeldatust piisab selleks, et A. Leppik KarS § 3891 lg 1 järgi õigeks mõista.
52.KarS § 256 osas maakohus, loobudes osaliselt süüdistusest kuritegeliku ühenduse organiseerimises, viitab sellele, et süüdistuses ei ole märgitud nende inimeste rolli, keda ei ole selles asjas üle kuulatud. Aga seevastu KarS § 3891 järgi arvestab ta süüdistuse kasuks selliste isikute, nagu O.G. i, A.R. i, V.S. tegevust, keda samuti ei kuulatud üle eelmärgitud menetlusnormide rikkumise tõttu ja kes võinuks muuta kohtu seisukohta.
53.Mis puudutab süüdistust KarS § 344 järgi, siis A. Leppik väidab, et tema ei ole ühtegi arvet välja kirjutanud. P., J., G. ei ole kuulatud. V.D. ilt selle kohta ei küsitud. Arvutist leitud arvete abil ei ole võimalik seda ka kinnitada, kuna A. Leppik selgitas, et ta ainult kontrollis arveid, kuid ei saatnud neid firmadele. KarS § 344 on süüks pandud ainult A. Leppikule. Kohtule esitas prokurör mitmed kohtuotsused eelmärgitud isikute süüdimõistmise kohta. Mitte kellelegi neist ei ole esitatud süüdistust KarS § 344 järgi.
54.Ei ole teada, kas vastavad firmad kasutasid neid arveid, mis A. Leppiku käest läbi käisid. Ühelegi firmale ega ka nende esindajale ei ole süüks pandud KarS § 345. Kui prokurör seob tulemuse – maksukoormuse alanemise – arvetega, siis juhul, kui arvete valmistajale on esitatud süüdistus KarS § 344 järgi, siis arvete kasutajale tuleks esitada süüdistus KarS § 345 järgi.
55.Isegi kui nentida, et A. Leppik valmistas arveid ja need olid fiktiivsed, siis see ei ole süüdimõistmise aluseks. Esiteks on vaja tõendada, et need arved aitasid omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Selliste arvete kasutamine aga ei ole tõendatud ja prokurör ei pane seda kasutamist süüks firmadele ja nende esindajatele, mis tähendab, et ei ole tõendatud nende arvete käsitlemine KarS § 344 aspektist.
56.Samuti ei ole tõendatud, et A. Leppik oli teadlik taoliste arvete kasutamisest. Ainus, mida osad tunnistajad (S. B, V. N.) väitsid, oli see, et neil oli vaja sularaha, mida nad ei saanud firmade kontolt välja võtta ja seoses sellega kasutati arveid, misläbi ei saada õiguseid ega vabaneta kohustustest. Seega ei ole tõendatud A. Leppiku süü KarS § 344 järgi ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.
57.Maakohtu otsus KarS § 256 osas on vastuoluline. KarS § 255 ja § 256 on „koondavad“ paragrahvid ja nõuavad kinnitust süüdlaste poolt korduvate kuritegude toimepanemisega. Prokurör peab
taolisteks kuritegudeks kaasaaitamist KarS §-s 3891 ja §-s 344 kirjeldatud kuritegude toimepanemisele. Kaitsja leiab, et A. Leppik tuleb nende paragrahvide järgi õigeks mõista, mistõttu ei ole teda võimalik ka KarS § 256 järgi süüdistada.
58.Süüdistuse seisukohalt on võtmeisikuteks A. Leppik, P. ja J.. V.D. il teisejärguline tähtsus. Skeemis märgitud teiste isikutega A. Leppik praktiliselt ei suhelnud. P. ja J. üle ei kuulanud. Prokurör pärast V.D. i ülekuulamist, kes ei kinnitanud süüdistuse versiooni, loobus nendest „tunnistajatest“. Prokuröri ülejäänud tõendid võivad vaid kinnitada, et need isikud suhtlesid omavahel, kuid nende vastastikuse suhete iseloomu (rollid ja kohustused, mida nõuab KarS § 255) ei ole ilma ülekuulamiseta võimalik välja selgitada. Võimalik on rääkida vaid A. Leppikust kasvõi paaris V.D. iga, kuid see ei moodusta KarS § 255 või § 256 koosseisu.
59.A. Leppik selgitas, et J., D. ja P. koos oma firmadega tegutsesid iseseisvalt ja olid üksteise suhtes ärikonkurendid. Samaaegselt olid nad A. Leppiku kliendid ja vastupidi. Seega ei saa rääkida ühistest ülesannetest, rollidest ja kohustustest. Tegemist on puhtalt konkurentsiga. Seega ei saa tegemist olla KarS §-ga 256. Süüdistatavate Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport kaitsja apellatsioon
60.Apellatsioonis palutakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mille alusel mõista süüdistatavad õigeks. Samuti palutakse rahuldada OÜ Terrasport taotlus kahju hüvitamiseks ning Eesti Vabariigilt menetluskulude välja mõistmist. Kuna maakohus on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendid ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja süüdistatavad õigeks mõistmisele.
61.Maakohus leidis, et RahaPTS § 4 lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on nõutav, et KarS § 394 järgi kvalifitseeritav kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ja RahaPTS § 4 lg 1 p-s 2 sätestatu nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust.
62.Apellant on nõus maakohtu poolt andnud tõlgendustega, kuid leiab, et Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport puhul ei ole tuvastatud kaudse tahtluse ega kavatsetuse olemasolu. Anastassia Leppiku ülekuulamisel antud ütlused on loogilised, eluliselt usutavad ja järjepidevad. Andrei Leppik kinnitas kohtuistungil, et ta ei rääkinud midagi Anastassia Leppikule raha päritolust. Süüdistatavate ütlused on tõendid ja prokuröri poolt antud tõendid ei ole tagasi lükatud. Seega ei ole tõendatud, et Anastassia Leppikul ja OÜ-l Terrasport oli tahtlus rahapesu toimepanemiseks.
63.Maakohus leidis, et Andrei Leppik tegutses rahapesu toimepanemisel kavatsetult ning Anastassia Leppik vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse olemasolu küsimuse lahendamisel leidis maakohus, et nii Anastassia Leppiku kui ka Andrei Leppiku ütlustest (24.05. ja 25.05.2016 protokollid) nähtub, et tegelikkuses tegi valdavas osas OÜ Terrasport toimingutest Andrei Leppik, kuna Anastassia Leppiku sõnul soetas kõik materjalid ja seadmed Andrei Leppik. Maakohtu hinnangul kõik loetletud asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei Leppiku osaluse varjamiseks.
64.Apellant leiab, et maakohus hindas ebaõigesti kogud tõendeid. Anastassia Leppik seletas kohtule, et OÜ Terrasport oli soetatud spordisaali avamiseks Jõhvi linnas ja see oli plaanitud tema äriks. Kuid kuna temal ei olnud kogemust äritegevuses, siis talle andis nõuandeid ja suunas tegevust tema abikaasa Andrei Leppik. Seda põhjendab dokumentide olemasolu Andrei Leppiku kontoriruumides. Asjaolu, et Andrei Leppik oli mõnes dokumendis märgitud OÜ Terrasport esindajaks, ei oma tähtsust kriminaalasja lahendamisel, kuna seaduse kohaselt ei ole keelatud, et kolmas isik on esindajaks ja puhtpraktiliselt meie ühiskonnas on normaalne, et mees, kes aitab
oma naist äritegevuse arendamisel, aeg-ajalt esindas oma naise äriühingut küsimustes, millistes temal oli suurem kogemus. Selles osas on Anastassia Leppiku ütlused omavahel seotud, loogilised ja eluliselt usutavad. Kaitsja arvates ei ole maakohtu järeldus, et on alust arvata, et OÜ Terrasport tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei Leppiku osaluse varjamiseks, veenvalt põhjendatud.
65.Seonduvalt Anastassia Leppiku kontolt tehtud ülekannetega on Anastassia Leppik kohtus ülekuulamisel öelnud, et ta plaanis isiklikku äri. Raha sai ta selleks vanematelt, Andrei Leppiku perekonnalt ja sõpradelt. Anastassia Leppik on ise öelnud, et Andrei Leppik andis talle pidevalt sularaha, mida ta on kandnud ka enda arvelduskontole. Kohtuotsusest on esmajoones nähtav, et maakohtu arvates Anastassia Leppiku kontole ja edaspidi OÜ Terrasport kontole tehtud sissemaksed pärinevad Andrei Leppikult.
66.Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontol teostatud tehinguid, tuvastas maakohus, et nii sularaha sissemaksed kui ka L. ja S.L. , N.K. i ning Anastassia Leppiku tuttavate L.K. , Z.D. , O.T. , A.M. ja J.O. ülekanded Anastassia Leppiku kontole XXXX toimusid vahetult enne seda, kui viimase kontolt tehti ülekandeid OÜ-le Terrasport. Sealjuures on kõik loetletud isikud enne Anastassia Leppikule ülekande tegemist teinud vastavas osas oma kontodele sularaha sissemaksed.
67.Apellant arvab, et ülalnimetatud osas kohtuotsus on rajatud mitte tõenditel, vaid maakohtu eeldustel. Nii Andrei Leppik kui ka S.L. , N.K. ning Anastassia Leppiku tuttavad L.K. , Z.D. , O.T. , A. M ja J.O. on loogiliselt ja veenvalt seletanud, kust nad võtsid raha Anastassia Leppiku pangakontole ülekandmiseks ja miks enne seda oli see raha sularahana kantud ülalnimetatud isikute kontodele.
68.Teiseks märgib apellant, et kohtu-uurimise kestel ei leidnud kinnitust ja ei olnud tõendatud, et raha, mida S.L. , N.K. ning Anastassia Leppiku tuttavad L.K. , Z.D. , O.T. , A. M ja J.O. kandsid Anastassia Leppiku pangakontole, oli saadud Andrei Leppikult ja et tegemist oli kriminaaltuluga. Isegi kui kohus leiab, et S.L. , N.K. i, L.K. , Z.D. , O.T. , A. M ja J.O. ütlused ei ole eluliselt usutavad, ei ole tõendatud, et raha, mida nimetatud isikud kandsid Anastassia Leppiku pangakontole, on saadud Andrei Leppiku käest või tema tegevuse tulemusest.
69.Edasi märgib apellant, et analüüsides tunnistaja N.K. i ütluseid raha liikumise osas, jättis maakohus ilma põhjendusteta tähelepanuta kaitsja poolt esitatud lepinguid, mis kajastavad N.K. i tehinguid tema kinnisvaraga ja väiteid, et N.K. sai vaba raha nimetatud tehingute tulemusena.
70.Apellant ei ole nõus maakohtu järeldusega, et Andrei Leppiku poolt Anastassia Leppiku kontole kantud raha oli edasi kantud OÜ Terrasport kontole. Anastassia Leppiku pangakonto väljavõttest on selgelt nähtav, et nii 2013 kui 2014. a kõik summad, mis oli kantud tema pangakontole läbi pangaautomaadi sularahana, kasutati Leppikute perekonna majapidamise rahastamiseks ehk isiklikuks tarbimiseks. Rahandus- või majandussüsteemi kui terviku toimimist ei kahjusta esmalt kuritegeliku päritoluga vara käitlemine, mille sisuks on isiklik tarbimine ja mis ei ole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele (RKKK 3-1-1-68-10). Isegi juhul, kui kohus siiski tuvastab, et raha, mis oli kantud Anastassia Leppiku pangakontole pangaautomaadi kaudu sularahana, oli saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, siis sellisel juhul ei ole tegemist rahapesuga, kuna raha kasutati isiklikuks tarbimiseks.
71.Rahapesu koosseisu tuvastamiseks on vaja, et Anastassia Leppik oleks tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtus on Anastassia Leppik öelnud, et ta ei teadnud, mil viisil oli abikaasalt saadud raha teenitud ja kaitse väitis, et tal ei olnud kaudset tahtlust rahapesu toimepanemiseks. Maakohus leidis, et hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, ei ole tuvastatud, et Anastassia Leppik teadis tõsikindlalt, et Andrei Leppik juhib kuritegelikku ühendust ja tegeleb maksupettustele kaasaaitamisega, kuid tõendikogumist nähtub, et Anastassia Leppik pidi mõistma,
et Andrei Leppikult temale antud ja tema kontole kantud raha ei pärine seaduslikust allikast ning Andrei Leppik ei tegele legaalse äritegevusega.
72.Apellant arvab, et maakohus ei ole veenvalt tuvastanud, et Anastassia Leppik teadis või mõistis, et Andrei Leppik juhtis väidetavalt kuritegelikku ühendust ja tegeles maksupettustele kaasaaitamisega.
73.Seonduvalt OÜ-ga Terrasport märgib apellant, et õige ei ole maakohtu järeldus, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Ei ole vaidlust, et raha kandmine OÜ Terrasport pangakontole toimus OÜ Terrasport huvides, s.t ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks, kuid kuna raha oli saadud legaalsetest allikatest, siis ettevõte ei osalenud rahapesu skeemis juhatuse liikme Anastassia Leppiku kaudu.
74.Kohtuvaidlustes viitas kaitsja, et Eesti õiguskirjanduse kohaselt, rahapesu vältimatuks eelduseks on eelkuritegu. See on nähtav KarS kommenteeritud väljaandest (§ 394, kommentaar 3) ja Riigikohtu lahenditest (3-1-1-41-11 p 23.2, 3-1-1-94-14). Eesti seadusandja ei ole piiranud eelkuritegude ringi – eelkuriteokõlblikud on kõik teod, mis vastavad kuriteo määratlusele, kuid prokuratuur ei esitanud Anastassia Leppikule ega OÜ-le Terrasport süüdistust eelkuriteo toimepanemises, millega saadi kätte kriminaaltulu edasiseks rahapesemiseks.
75.Maakohus leidis, et RahaPTS § 4 lg 1 ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud ning eksisteeriks jõustunud süüdimõistev otsus. RahaPTS § 4 lg 1 tähenduses kuritegelik tegevus loetakse tõendatuks ka juhul, kui on tuvastatud üksnes kuriteo sündmus. Maakohus arvab, et antud juhul on kohus otsuse punktides 2-4 tuvastanud, et Andrei Leppik osales süüdistuses nimetatud ajavahemikul kuritegeliku ühenduse juhtimises ning seeläbi maksupettustele kaasaaitamises. Samuti tuvastas maakohus, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus teenis maksupettustele kaasaaitamisega tulu vähemalt 162 986 eurot.
76.Maakohus on põhimõtteliselt nõus sellega, et rahapesu vältimatuks eelduseks on eelkuritegu, aga arvab, et seadus (RahaPTS) ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud ning eksisteeriks jõustunud süüdimõistev otsus. See tähendab, et maakohus on põhimõtteliselt nõus sellega, et Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport pidid toime panema mingeid kuritegusid, mida kohus võiks käsitleda eelkuritegudena. Apellandile ei ole selge, kuidas Andrei Leppiku poolt väidetavalt toime pandud kuritegu on seotud Anastassia Leppiku ja OÜ-ga Terrasport. Kohtuotsusest ei ole nähtav, milliseid kuritegusid pani toime Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport.
77.Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo aset leidmise (RKKK 3-1-1-83-13, p 170). Antud juhul ei ole maakohus kindlaks teinud, millised eelkuriteod on toime pandud Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport poolt, siis ei ole alust Anastassia Leppikut KarS § § 394 lg 2 p 1 järgi ja OÜ Terrasport KarS § 394 lg 3 järgi karistada. Süüdistatav Andrei Leppiku apellatsioon
78.Süüdistatav A. Leppik esitas apellatsiooni 30.01.2017. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioon on tähtaegne, sest A. Leppik taotles juba 23.11.2016 kohtuotsuse venekeelset tõlget, kuid sai selle alles 16.01.2017 (V kd lk 71, 137, 140, 148). Kohtupraktika kohaselt tuleb oodata kõigi menetlusosaliste apellatsioonitähtaja lõppu, sest alles siis tohib asuda apellatsioonide põhjendatust hindama (RKKKm nr 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Sellega on ka seletatav, miks käesoleva asja menetlusaeg ringkonnakohtus on pikk, kuigi asi laekus juba 19.12.2016 (V kd lk 90, 162).
79.Apellant palub maakohtu otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning palub uue kohtuotsuse tegemist ja enda õigeks mõistmist.
80.S.A. , I. J., V.V. , A.R. olid väidetava kuritegeliku ühenduse liikmed ning neid süüdistati ka valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Nende eraldamine edaspidise ülekuulamise võimaluseta ei võimaldanud kohtuasja arutada igakülgselt ja terviklikult.
81.Samuti esitati süüdistus ka V.P. le, V.S. le, O. S., OÜ-le Well Tehnoloogia, OÜle Viktor ja AS-le Jumax valeandmete esitamises KarS § 3891 lg 1,3 järgi, milles A. Leppikut süüdistati kuritegudele kaasaaitamises. Samas jäid kõik need isikud kriminaalasja eraldamise tõttu kahtlustatava staatusesse, mis ei võimaldanud nende ülekuulamist. Käesoleval hetkel ei ole need isikud kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud. Seega oleme olukorras, kus A. Leppik on süüdi tunnistatud kuritegude toimepanemisele kaasa aitamises, aga samal ajal ei ole tuvastatud ühtegi põhikuritegu.
82.Samuti ei ole selge, millel rajaneb kohtu järeldus, et V.P. ja OÜ Well Tehnoloogia panid tahtlikult toime valeandmete esitamise, kuna kohtul ei ole tegelikkuses informatsiooni selle kohta, missugused konkreetsed arved olid kajastatud käibedeklaratsioonides ja kas nende hulgas oli fiktiivseid või väidetavalt A. Leppiku poolt saadud arveid.
83.Tõendina kasutatud telefonikõnedes ei ole ühtegi sõna sularaha üleandmisest, maksudest, deklaratsioonidest, arvete koostamisest jne. V.P. i ja O.G. i omavahelisest suhtlusest saab vaid järeldada, et OÜ-s Well Tehnoloogia tegeles O.G. metsatööde korraldamisega, kuna suuremates firmades on tavaliseks praktikaks see, et juhtkond ei tegele kõikide äripartneritega. V.P. ei tunne O.G. i poolt valitud tarnijaid ja ei tea, millised suhted või kokkulepped O.G. il nendega on. Kohtumenetluses ei ole toodud tõendeid selle kohta, et V.P. võiks teada väidetavast maksupettusest või selles osaleda. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab juriidiline isik kuriteos süüdi olla vaid juhul, kui selle seadusliku esindaja tegevuses on kuriteo tunnused. Järelikult kui V.P. ei ole kuritegu toime pannud ja ei olnud ka sellest teadlik, ei saa ka OÜ Well Tehnoloogia süüdi olla. Seega kui V.P. ja OÜ Well Tehnoloogia ei ole kuritegu toime pannud, ei saa ka A. Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Kuna ei ole ühtegi tunnistajat, ei ole esitatud raamatupidamisdokumente ja puuduvad muud tõendid, on maakohtu järeldus sellest, et OÜ Well Tehnoloogia ei osutanud teenuseid, paljasõnaline ja ei ole konkreetsete tõenditega kinnitust leidnud. Käesoleval juhul ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et isegi kui OÜ Well Tehnoloogia vähendas või varjas oma maksukohustust, oleks A. Leppik sellest teadlik olnud, mistõttu ei saa A. Leppikut ka selle kuriteo toimepanemises süüdistada.
84.Maakohus ei ole üle kuulanud ühtegi AS Jumax esindajat, mistõttu ei ole tõendeid selle kohta, et AS Jumax ei ole osutanud arvetel märgitud teenuseid. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et A. Leppik oleks kunagi suhelnud O.S. , kes on AS Jumax juhatuse liige või et A. R. oleks O.S. suhelnud. Seega ei ole tõendatud, et O. S oli tahtlus vähendada maksukohustust või et ta oleks teadlik olnud, et arved võisid olla võltsitud. Samuti ei ole selge A. R. roll. Sellises olukorras ei ole võimalik tuvastada, et O. S. tegeles teadvalt maksukohustuse varjamise eesmärgiga, kuna ei ole tõendatud, et AS Jumax arvetel märgitud teenuseid osutanud ei ole. Seega kui ei ole võimalik tõendada, et O. S. ja AS Jumax panid tahtlikult toime kuriteo, ei ole võimalik sellele kaasaaitamises ka A. Leppikut süüdistada.
85.A. Leppik ei ole kunagi A.R. iga kohtunud ega temaga suhelnud. Telefonikõnede stenogramm ei vasta tegelikkusele, kuna A.R. pidi telefonikõnede toimumise ajal olema umbes 27-28 aastane. Kõnede salvestiselt on kuulda aga 60 aastase eaka meesterahva häält. Seega on ilmselge, et inimene, kellega A. Leppik on rääkinud, ei ole A.R. . Maakohtul oleks olnud võimalik taotleda hääleekspertiisi või kutsuda A.R. kohtusse eesmärgiga kontrollida, kas tema oli isikuks, kellega A. Leppik telefonis suhtles, kuid seda ei tehtud.
86.2014. a kehtinud KarS § 3891 nägi kriminaalvastutuse ette juhul, kui maksudena jäi laekumata suurele kahjule vastav summa, milleks oli sajakordne miinimumpalga alammäär ehk 2014 oli selleks 35 500 eurot (355*100). Kuid nii süüdistuse esitamise ajal kui kohtuliku uurimise ajal oli
miinimumpalga alammäär 420 eurot. Seega oli suurele kahjule vastav summa kohtuliku uurimise ajal 42 000 eurot. Süüdistuse kohaselt jäi AS Jumaxil maksudena laekumata 41 446,06 eurot, mistõttu ei saa käesoleval juhul juttu olla kriminaalvastutusest.
87.Apellandi hinnangul ei ole arusaadav, kuidas maakohus võtab arvesse OÜ Vitkor käibemaksuarvestused, kuna kohtule on ainult üle antud OÜ Vitkor arved. Ka süüdistusakti on kantud vaid arved. OÜ Vitkor pearaamatuandmed, sh käibemaksu arvestusi, ei ole kohtule üle antud. Prokurör küll taotles KrMS § 297 alusel nimetatud dokumentide asja juurde võtmist, kuid maakohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata, mistõttu on maakohus põhjendanud otsust tõenditega, mida tal tegelikkuses ei ole.
88.Samuti ei ole arusaadav, kuidas asus maakohus seisukohale, et OÜ Vitkor poolt esitatud arved on võltsitud ja tegelikkuses OÜ Vitkor teenuseid ei osutanud. Maakohus ei ole üle kuulanud ühtegi isikut, kes oleks OÜ-ga Vitkor seotud ja neid isikuid ei olegi võimalik üle kuulata. Maakohus kasutab tõendina 13.04.2014 kõnet A. Leppiku ja V.S. vahel, kuid tegelikkuses sellel kuupäeval ühtegi kõnet nimetatud isikute vahel ei toimunud, mida on näha telefonikõnede stenogrammist.
89.Mis puudutab tehinguid OÜ-ga Atümat, siis ei ole võimalik tunnistaja ütluste põhjal tuvastada, missuguseid arveid oli deklaratsioonides kajastatud. Samuti on siinkohal maakohtu järeldused OÜ Atümat pearaamatu osas vastuolulised. Antud juhul pearaamatu andmeid ja käibemaksu arvestusi kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa tuvastada, kas konkreetsed arved olid kajastatud deklaratsioonides. Ka V.N. tunnistas, et midagi ta küll deklaratsioonides kajastas, aga konkreetselt ei mäleta. Seega põhjendab maakohus oma otsust ainult sellega, et mõned arved leiti ja väljastati OÜ Atümat nimele. On ilmselge, et sellega ei saa tõendada süüdistust valeandmete esitamises, mistõttu ei ole võimalik A. Leppikut süüdistada selle esitamisele kaasaaitamises. Maakohtu otsuse lk 26-28 olevast tabelist on näha, et osa arvetest on aastast 2013. Käibemaksuseaduse kohaselt neid arveid ei saa kasutada 2014 deklaratsioonis, mistõttu ei ole arusaadav, kuidas nende abil oli võimalik toime panna kaasaaitamistegu, kuid neid arveid esitada ei saa.
90.Samuti ei ole usaldusväärsed V. N. ütlused, kuna ei ole eluliselt usutav, et isik sai kätte peaaegu 500 000 eurot sularaha, kuid ei mäleta, mida ta sellega tegi ja kuhu see läks. Samuti ei ole usutav, et olukorras, kus OÜ Atümat käive oli 2014 jaanuarist kuni oktoobrini 707 000 eurot, siis 31,4 % sellest läks majandustegevusse ning 68,6 % on firmast lihtsalt sularahana kadunud juhataja taskusse. Eriti olukorras, kus V.N. sõnul firma peamised kliendid olid suurettevõtted nagu Eesti Energia ja Alstom. Sellest tulenevalt pidi OÜ Atüma osutama arvetel märgitud teenuseid ja kaupa ning V.N. ütlused ei ole usaldusväärsed.
91.Selleks, et tuvastada, kas ettevõte on midagi ostnud, müünud või teostanud muid majandustehinguid, tuleb eelkõige kontrollida ettevõtte raamatupidamist. Käesoleval juhul ei ole kontrollitud OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Scout Productions, OÜ Triomer Pluss, OÜ BCC Partners, OÜ Shamila ja OÜ MV Lifestyle Group raamatupidamist, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas tehingud toimusid või mitte. Samuti märgib maakohus, et eespool märgitud firmade sisseostude eest tasuti sularahas, kuid ei ole arusaadav, millel selline järeldus tugineb, kuna Eesti Vabariigis ei ole keelatud sularahas tasumine. Samuti võib tehingute toimumist või mitte toimumist tuvastada firma esindaja ütluste alusel. Käesoleval juhul on maakohus üle kuulanud vaid V.D. i, kes ei räägi midagi sellest, et reaalselt kaupa ega teenuseid ei olnud. V.D. i ütluste põhjal saab vaid öelda, et tema firma oli kaubandustehingute vahendajaks. Samuti on V.D. i korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas asjas andis ta ütluseid, mis toetavad süüdistust ja süüstavad teisi isikuid, mistõttu ei saa tema ütlusi usaldusväärseks pidada.
92.Maakohtus on ülekuulatud ka tunnistajad, kes on soetanud eespool nimetatud firmade käest kaupa
või teenuseid. Näiteks on V.M. kinnitanud, et tehingud reaalselt toimusid, need tehingud on MTA poolt kontrollitud ja kontrolli käigus on MTA kinnitanud, et tehingutega probleeme ei ole ning need on reaalsed. Seega väidab maakohus, et sõltumatu tunnistaja ning MTA ütlused ei ole usaldusväärsed, samal ajal pidades usaldusväärseks korduvalt kriminaalkorras karistatud V.D. i ja V.N. ütluseid.
93.Maakohus ei ole välja toonud tõendeid selle kohta, et OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing ja OÜ Discompany nimelt on esitatud võltsitud arveid ja tehinguid reaalselt ei toimunud. Ükski nimetatud firmade esindajatest ei ole üle kuulatud. Maakohus tuvastas, et A. Leppik koostas võltsitud arved või koostati võltsitud arved tema juhiste kohaselt, samas ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks selliste juhiste andmist. Samuti ei piisa võltsitud arvete edastamise tõendamiseks sellest, et A. Leppiku arvutist ja telefonist leiti arveid.
94.Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et V.P. , S.E. ja V.D. oleksid kuulunud kuritegelikku ühendusse. Samuti ei ole käesolevas asjas tuvastatud ühtegi faktilist asjaolu, mis räägiks, et A. Leppik, V.D. , V.P. ja S.E. oleksid teadlikud, et OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat ja AS Jumax tegutsevad eesmärgiga varjata maksukohustust, mistõttu ei saa väidetav ühendus olla suunatud selle kaasaaitamisele.
95.Maakohus leidis, et kuritegelik ühendus sai endale 10 % OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat ja AS Jumax väljastatud arvete summast, s.o 162 986 eurot, mis oli saadud maksupettuse toimepanemise tulemusena. Tuginedes Riigikohtu lahenditele (3-1-1-62-14, 3-1-1-52-15 p 31, 3-1-1-60-07 p 46) ei ole antud juhul riik kellelegi vara üle andnud ning nõue ei ole ka aegunud. MKS § 4 lg 2 alusel ei ole ka võimalust, et OÜ Vitkor, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat ja AS Jumax oleks maksukohustuse varjamise läbi õnnestunud oma vara suurendada ehk saada tulu. Seega ei ole arusaadav, kuidas võisid A. Leppik, V.P. , V.D. ja S. E. saada KarS § 3891 tulemusena kriminaaltulu, kui selle kuriteo tulemusena kriminaaltulu ei teki.
96.Samuti on maakohus väidetava tulu arvutamisel arvesse võtnud 10 % arvete kogusummast nagu tuleneb süüdistusest, kuigi V.N. ütlustest tuleneb, et arvete vormistamise eest maksti 10 % käibemaksuta summast, mis on kogusummaga võrreldes 20 % väiksem. Miski ei kinnita seda, et O. S., V.S. või V.P. oleks arvete eest kellelegi midagi tasunud ja kui palju. Maakohus on asunud seisukohal, et kui tasus N. N., siis tegid seda ka teised. Selline seisukoht on paljasõnaline ja ei vasta tõele.
97.Maakohus on oma otsuse p-des 5.1-5.3 tuvastanud, et A. Leppik ei ole kuritegeliku ühenduse tegevuse tulemusena saanud kriminaaltulu, mistõttu saab järeldada, et seda ei ole võimalik ka pesta. Süüdistatavad ja nende kaitsjad on korduvalt tähelepanu pööranud sellele, et 18 300 eurot kanti üle ajavahemikul 16.04-11.11.2014. Anastassia Leppik kandis 4835 eurot OÜ Terrasport kontolt tagasi enda kontole ja võttis selle sularahas välja 12.11.2014. Sellest rahast kandis ta 1900 eurot uuesti kontole 13.11.2014 ja 14.11.2014 ning kandis 1895 eurot uuesti OÜ Terrasport kontole. Kuna Andrei Leppik oli 12.11.2014 kinni peetud ja läbiotsimise käigus võeti ära kõik peres olev raha, siis Anastassia Leppik kartis hoida raha kontol. Kõik need tehingud on nähtavad ka OÜ Terrasport ja Anastassia Leppiku konto väljavõttest. On ilmselge, et OÜ Terrasport kontole 13.11.2014 ja 14.11.2014 ülekantud 1895 eurot oli võetud sellest samas rahast, mis päev varem oli samalt kontolt välja võetud (12.11.2014 – 4835 eurot). Seega peab süüdistuse maht vähenema 1895 euro võrra.
98.27.10.2014 tehti S. M poolt Anastassia Leppiku kontole ülekanne summas 1000 eurot. 27.10.2014 ja 28.10.2014 kandis Anastassia Leppik selle raha üle OÜ Terrasport. Need tehingud on kajastatud Anastassia Leppiku kontoväljavõttes, mis on kohtule edastatud. Kuna S. M poolt raha ülekandmine ei ole kajastatud süüdistusaktis, siis tuleb süüdistuse mahtu vähendada mitte 6000 euro võrra nagu tegi maakohus, vaid 7000 euro võrra. Sellest tulenevalt võis Anastassia Leppik OÜ Terrasport kontole kanda süüdistuses kajastatud allikatest ja viisidel maksimaalselt 11 300
eurot.
99.Apellant on seisukohal, et Anastassia Leppiku kontoväljavõttest nähtub, et Anastassia Leppik on saanud S.L. lt, L.L. lt ja N. K käest 11 500 eurot, mitte 9500 eurot nagu leidis maakohus.
100.Süüdistuse kohaselt andis Andrei Leppik oma lähisugulastele sularaha, samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks. S. L ja N.K. kinnitasid kohtus, et andsid Anastassia Leppikule raha võlgu ning Andrei Leppik ei ole neile midagi andnud. Asjaolu et S.L. , L. L ja N. K vahetult enne Anastassia Leppikule ülekande tegemist teostasid oma kontole sularaha sissemakse ja et nende isikute kontodelt võeti kontole laekunud summasid sularahas välja näitab seda, et nimetatud isikud oma igapäevaste rahaasjade ajamiseks kui ka raha kogumiseks kasutavad just nimelt sularaha. Apellant on seisukohal, et S.L. , L.L. ja N. K tulud on dokumentaalselt tõendatud, mistõttu ei ole alust kahelda selles, et isikutel on olemas piisav sissetulek, mille arvelt saab legaalsete vahendite arvelt raha koguda, mis loogiliselt võttes toimub sularahas. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et S.L. , L.L. ja N. K poolt lähedaste aitamine ei ole selles peres tavapärane tegevus. Samuti ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et on kahtlane, et sugulased kandsid Anastassia Leppikule raha üle, mitte ei andnud seda sularahas. Selliselt said raha laenanud inimesed raha võlgu andmisest jälje maha jätta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et S.L. l, L.L. l ja N. K oli vajalik summa olemas ja ei ole ühtegi põhjust, miks nad ei saanud Anastassia Leppikule 11 500 eurot võla peale üle kanda. Samuti ei ole tõendatud, et selle raha andis Andrei Leppik. Kuna on näha, et OÜ Terrasport kontole ülekantud raha pärineb kas süüdistusaktis mitte kajastatud isikutelt või lähisugulastelt, siis ei ole tuvastatud, et Anastassia Leppik oleks kandnud OÜ Terrasport kontole raha, mis pärineks kriminaaltuludest. Kuna rahapesu ei ole toime pandud, siis ei ole võimalik ka A. Leppikut selle toimepanemises süüdistada.
101.Apellandi jaoks ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et Anastassia Leppik pidi mõistma, et tema abikaasa ei tegele legaalse äritegevusega. Andrei Leppik juhtis kahte ettevõtet, millel oli kontor, internetileheküljed, reklaam ajakirjanduses, kauba laojäägid jne. Anastassia Leppik ei saanud teadlikult toime panna rahapesu, sest ta ei teadnud, et Andrei Leppikul on illegaalne tuluallikas, millega nõustub ka maakohus. Seetõttu on tema suhtes tahtlus välistatud. Sellest tulenevalt ei või rahapesu toimepanemises süüdi olla ka OÜ Terrasport, kelle seaduslikuks esindajaks on Anastassia Leppik, mistõttu ei saa süüdistada ka A. Leppikut rahapesu toimepanemises isikute grupi poolt.
102.Samuti ei ole arusaadav, millel rajaneb kohtu järeldus, et OÜ Terrasport kuulus Andrei Leppikule ja Anastassia Leppik ei tegelenud selle juhtimisega. Nõustuda ei saa ka maakohtu järeldusega, et rahapesu süüdistuses märgitud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest ja seega OÜ Terrasport tegevus toimus valdavalt rahapesu objektiks olnud raha arvelt. Maakohtu hinnangul oli rahapesu objektiks 141 95 eurot. Tegelikult oli selleks summaks aga 11 300 eurot. Maakohus tuvastas, et OÜ Terrasport sai OÜ-lt Evelina Dream Travel 8000 eurot, OÜ-lt Sadilem Pluss 4000 eurot ja OÜ-lt Maxauto 4900 eurot. Sellele lisandub veel 7000 eurot, mille Anastassia Leppik sai viisil, mida ei ole kajastatud süüdistuses. Kokku 23 900 eurot on valdavalt rohkem, kui rahapesu süüdistuse maht ja seda kasutati firma majandustegevuse finantseerimiseks. Riigikohtu lahenditest tulenevalt (3-1-1-68-10 p 13, 3-1-1-41-11 p 23.3, 3-1-1-34-05 p 25) käesoleval juhul väidetavalt pestud raha moodustab alla kolmandiku toimingutest.
103.Konfiskeerimise osas leiab apellant, et käesolevas asjas ei ole kellelgi tagastusnõuet tekkinud ja seega Andrei Leppiku väidetav tulu kuritegeliku ühenduse tegevusest ei ole kuriteoga saadud vara KarS § 831 mõttes. Otsustades konfiskeerida N.V. auto, võttis maakohus arvesse eelkõige J.K. ja J.M. ütluseid. N.V. on kolmas isik, kellel on õigus tunnistajate ülekuulamises osaleda. Teda ülekuulamisele ei kutsutud ja sellest ei teavitatud. Seega viis kohus ülekuulamise läbi olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis välistab antud ütluste kasutamist ja arvestamist.
Kolmanda isiku N.V. esindaja apellatsioon
104.Kolmanda isiku esindaja palub maakohtu otsuse tühistamist N.V. le kuuluva sõiduki Mazda 3 konfiskeerimise osas ja selles osas uue kohtulahendi tegemist, millega jätta sõiduk konfiskeerimata.
105.Maakohtu otsuse põhjendavas osas (p. 7: konfiskeerimine) on viidatud prokuratuuri taotlusele, mille kohaselt soovitakse N.V. sõidukit konfiskeerida KarS § 832 lg 1 järgi ja asjaoludel, et see sõiduk kuulub tegelikult A. Leppikule, kuid on registreeritud N.V. nimele. Maakohus, kohaldades konfiskeerimist, on lähtunud KarS § 832 lg 1 p 1, mis on seega olnud põhimõtteliselt erinev alusest, mille järgi taotles konfiskeerimist prokuratuur. Apellant kaitses ennast väite eest, et sõiduk kuulub endiselt teo toimepanijale (A. Leppik), kuid maakohus on lähtunud sellest, et sõiduk on ikkagi apellandi omandis, kuid saadud kingitusena. Apellant on arvamusel, et temal peab olema võimalus esitada vastuväiteid konfiskeerimise taotlusele ja kui kohus lähtub otsust tehes mingist muust, uuest alusest, siis on sellega rikutud apellandi õigusi. Maakohus oleks pidanud kontrollima prokuratuuri taotluse põhjendatust ja kuna selgus, et sõiduk on siiski apellandi omandis ning KarS § 832 lg 1 kohaldada ei saa, oleks maakohus pidanud jätma sõiduki konfiskeerimata ehk prokuratuuri taotluse rahuldamata.
106.Maakohus põhjendab otsuse lk 66, et tunnistajate J.K. ja J.M. ütlustest nähtuvalt ostis A. Leppik sularaha eest 2014 mais J.M. le kuulunud sõiduki Mazda 3, hinnaga 1500 eurot. Maakohus järeldab, et sõiduki näol oli tegemist N.V. le tehtud kingitusega ja täpsemalt, et see sõiduk oli soetatud A. Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale isikule N.V. le. Seda kinnitavat A. Leppiku ja V.P. vaheline 23.05.2014 telefonikõne, kus A. Leppik rääkivat, et ta kinkis N.V. le auto. Apellant ei pea maakohtu järeldusi põhjendatuks.
107.Maakohus on otsuses viidanud sellele, et 07.05.2014 müügilepingu kohaselt oli auto müüjaks J.M. ja ostjaks N.V. . Selle müügilepingu esitas kohtuasja juurde apellant, tellides selle välja Maanteeameti juures olevast liiklusregistrist. Seega oli müügileping aluseks liiklusregistris kande tegemiseks ja samuti oli müügileping aluseks N.V. omandi tekkimiseks sellele sõidukile. Ei saa kuidagi rääkida sellest, et A. Leppik oleks kinkinud selle sõiduki N.V. le. Selleks peaksid asjaolud viitama sellele, et A. Leppik ostis kõigepealt ise selle sõiduki välja ja seejärel kinkis edasi N.V. le. Sellisest konstruktsioonist ei ole juttu olnud ja selle kohta puuduvad ka igasugused tõendid.
108.Tõusetub küsimus, kas A. Leppik maksis ise müüjale sõiduki eest müügihinna 1500 eurot ja kas me saame sellisel juhul rääkida KarS § 832 lg 2 p 1 kontekstis sellest, et sõiduk on omandatud toimepanija arvel. Seega peab asjas kõigepealt tuvastama, kas sõiduki eest on üldse tasutud. Maakohus ei ole selle küsimusega tegelenud, maakohus ei ole vastanud apellandi poolt esitatud kirjalikele seisukohtadele.
109.Apellant N.V. poolt asja juurde esitatud sõiduki müügilepingu kohaselt on lepitud kokku müügihind 1500 eurot, kuid müügileping ei fikseeri raha üleandmist. Apellant on andnud kohtus ütlusi, et temale avaldas A. Leppik, et müüjale ei ole raha tasutud. Sama on kinnitanud süüdistatav A. Leppik oma kohtus antud ütlustes, et ta ei ole sõiduki eest maksnud. Sõiduki müüja, tunnistaja J.M. , on 24.05.2016 istungil samuti kinnitanud, et ta ei ole isiklikult saanud selle sõiduki eest raha. Ainsana on raha (1500 eurot) saamisele viidanud sõiduki müümisega tegelenud tunnistaja J.K. . Samas ei ole tunnistaja J.K. kinnitanud, et ta oleks saanud müügisumma süüdistavalt A. Leppikult, tunnistaja ei tundnudki kohtusaalis viibinud A. Leppikut. Seega on meil raha üleandmise fakti kohta kaks vastandlikku ütlust - ühelt poolt kinnitab A. Leppik, et tema ei ole sõiduki eest raha maksnud, teiselt poolt kinnitab tunnistaja J.K. , et ta on saanud sularahas 1500 eurot, kuid seda mitte A. Leppikult, vaid tundmatult noormehelt. Apellant on seisukohal, et sellises olukorras ei saa lugeda piisavalt tõendatuks sularaha üleandmine toimepanija A. Leppiku poolt. Kui keegi selle sõiduki eest maksis, siis ei ole tõendatud, et seda tegi just A. Leppik. Väidetav raha saaja, tunnistaja
J.K. , viitab tundmatule noormehele.
110.Sõiduki konfiskeerimiseks peaks olema tõendatud, et sõiduki eest maksis just A. Leppik ja et raha oli kuritegelikku päritolu. Kui pidada tõepäraseks tunnistaja J.K. väidet raha üleandmise kohta ja teha sellest järeldus raha maksmise kohta, siis ei tulnud see raha J.K. väitel ikkagi A. Leppikult, vaid kelleltki tundmatult noormehelt. Sellises olukorras ei saa me rääkida kuritegelikul teel saadu arvelt sõiduki soetamisest. Ei ole vaidlust, et sõiduki ostmisega tegeles mh ka A. Leppik, kuid tunnistajate ütlustest tulenevalt oli keegi veel, kes on väidetavalt sõiduki eest tasunud. Tegelikult ei peaks 1500 euro suuruse sõiduki puhul püstitama eelduse, et see on ostetud just kuritegeliku tulu eest. Isegi, kui ringkonnakohus peaks nõustuma, et sõiduki eest tasus konkreetselt A. Leppik (millisel seisukohal apellant ei ole), siis sellises ulatuses raha oli A. Leppikul eelduslikult ka legaalselt olemas.
111.Maakohus viitab tõendina A. Leppiku ja V.P. vahelisele telefonikõnele, kus A. Leppik väitvat, et ta on kinkinud Nataljale auto. Apellant on saanud samuti kriminaalasja toimikuga tutvuda ja tema seda kõnet toimikust ei leidnud. Maakohus ei ole ka teinud täpsemat viidet selle kõne paiknemise kohta toimikus. Isegi kui see kõne sellisel kujul eksisteeriks, ei kinnita see, et sõiduki eest oleks maksnud just A. Leppik või et tasutud raha oleks olnud kuritegelikku päritolu. Ringkonnakohtu otsus ja järeldused
112.Ringkonnakohus võttis KrMS § 321 lg 6 alusel uue tõendina asja juurde prokuröri poolt taotletud äriregistri infosüsteemi väljavõtte OÜ Evelina Dream Traveli kohta (V kd lk 96), mis esitati juba maakohtus, kuid maakohus ei võtnud seda vastu (III kd lk 22 pöördel ja 24 pöördel).
113.Enne ringkonnakohtu istungit saabus kolmanda isiku esindaja R. Varuli kirjalik taotlus, milles palutakse juhul, kui N.V. apellatsioon jääb rahuldamata, kohaldada KarS § 84 sätteid ja mõista konfiskeerimise asendamisena N.V. lt välja 1500 eurot. Ringkonnakohus võttis selle taotluse asja juurde.
114.Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuse, apellatsioonide, kohtuistungite protokollide ja kõigi kriminaalasjas olevate tõenditega ning kuulas ära ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad. Kõik apellandid jäid oma taotluste juurde, ainult kolmanda isiku esindaja R. Varul tõi välja eelmises punktis käsitletud alternatiivse taotluse, millele prokurör vastu ei vaielnud.
115.Kaitsjad taotlevad süüdistatavate õigeksmõistmist. Prokurör vaidleb sellele vastu ning taotleb oma apellatsioonis Andrei Leppiku süüdimõistmist KarS § 256 lg 1 järgi suuremas mahus kui seda tegi maakohus. Apellatsioonides on viidatud nii kriminaalmenetlusõiguse normide olulisele rikkumisele (kuigi kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist ei taotleta) kui ka materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele. Kokkuvõtlikult taanduvad aga kõik apellatsioonid tõendite hindamisele.
116.Kuna apellatsioonides on viidatud kriminaalmenetlusõiguse normide olulisele rikkumisele, siis tuleb alustuseks kontrollida, kas esineb KrMS § 339 lg 1 toodud rikkumisi, mis KrMS § 341 lg-te 1-2 kohaselt tooks kaasa kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Kui neid ei esine, siis tuleb tuvastada võimalik KrMS § 339 lg 2 toodud rikkumiste esinemine ja lahendada küsimus, kas neid on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kui vastus on eitav, rakendub KrMS § 341 lg 3. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb väidetavaid kriminaalmenetlusõiguse normide olulisi rikkumisi.
117.Andrei Leppiku enda ja tema kaitsja apellatsioonides viidatakse, et maakohus tegi otsuse vaatamata prokuröri poolt eelnenud KrMS § 216 lg 4 sätete rikkumisele. Silmas peetakse seda, et kaassüüdistatavate V.D. i, R.L. u ja O.G. i suhtes asi eraldati ja kohaldati kokkuleppemenetlust. Ülejäänud kaassüüdistatavate suhtes on kas menetlus lõpetatud või alles
käib. Seega tekkis olukord, kus Andrei Leppik mõisteti süüdi kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises, samas pole tuvastatud, et need kuriteod oleks üldse kellegi poolt toime pandud. Veel märgitakse, et maakohus on otsuses tuginenud tõenditele, mida ta prokuröri käest vastu ei võtnud (nt OÜ Vitkor pearaamat).
118.Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport kaitsja apellatsioonis märgitakse ainult üldsõnaliselt, et maakohus tõendite hindamisel rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuid konkreetselt KrMS § 339-le viiteid ei tooda.
119.Prokurör oma apellatsioonis viitab KrMS § 339 lg 2 rikkumisele seoses tõendite ebaõige hindamisega, mille tõttu alusetult vähendati Andrei Leppiku süüdistuse mahtu KarS § 256 lg 1 järgi ning vabastati OÜ Evelina Dream Traveli osad aresti alt.
120.Nagu eeltoodust nähtub, ei ole välja toodud ühtegi konkreetset rikkumist KrMS § 339 lg 1 mõttes ja selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Küll aga on viited KrMS §-le 339 lg 2, mille kohaselt kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Sellised viited on toodud käesoleva otsuse punktis 117.
121.Ringkonnakohus märgib, et maakohus oma otsuse lk 8 käsitles väidet KrMS § 216 lg 4 sätete rikkumise kohta ja leidis, et käesoleval juhul ei ole kriminaalasjade eraldamine takistanud antud kriminaalasja igakülgset ja terviklikku arutamist ning Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport osas kriminaalmenetluse eraldamine oli seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, millega kaasnes ebaseaduslik kohtuotsus. Antud küsimus on seotud eraldatud kriminaalasjadest tulenevate võimalike tõendite saamise ja nende hindamisega. Eraldamise tulemusena saadi järgmised kokkuleppemenetluse otsused: 21.04.2015 nr 1-15-3211 V.D. i, R.L. u ja OÜ MV Lifestyle Group osas; 07.05.2015 nr 1-15-3692 O.G. i osas; 15.10.2015 nr 1-15-8408 V.P. ja S.E. i osas; 28.01.2016 nr 1-15-10928 T.A. i, R.J. i, T.T. i, V.N. ja OÜ Atümat osas (kõik XXI köites). Mis puutub väidetavasse rikkumisse, et maakohus on otsuses tuginenud tõenditele, mida ta prokuröri käest vastu ei võtnud, siis selle küsimuse saab lahendada tõendite lubatavuse hindamise käigus. Seega kõik taandub maakohtus uuritud tõendite lubatavuse ja nende usaldusväärsuse hindamisele, mida ringkonnakohus alljärgnevalt hakkab käsitlema.
122.Andrei Leppik ja tema kaitsja leiavad, et kaitseõigust on rikutud ka sellega, et KarS § 256 ja § 3891 koosseis on olemuselt sama – maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine (maksukoormuse vähendamine). KarS § 3891 järgi süüdistuse sisu sellega piirnebki, aga KarS § 256 järgi nähakse ette veel ka selle tegevuse administreerimist. Nende kahe süüdistuse sisuks olevad firmad ja summad ei või erineda. Süüdistuses KarS § 256 järgi on märgitud, et selline tegevus toimus 37 firma suhtes summas üle 3 miljoni euro, millest Andrei Leppiku sissetulek oli 10% arvete summast. Süüdistuses KarS § 3891 järgi on märgitud vaid neli firmat ja summaks 283 281,41 eurot. Ka 10% hinnatakse summaarselt teisiti. Kas ülejäänud 33-s firmas ei olnud maksudest kõrvalekaldumisi?
123.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et eeltooduga rikuti kaitseõigust. Süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse koosseis hõlmas kokku 37 äriühingule arveveski teenuste osutamist ning maksukuriteo süüdistus on 4 äriühingu osas, kuna see koosseis eeldab suurt kahju, s.o 40 000 eurot. Ülejäänud 33-e firma osas toimub menetlus MTA kaudu. Seega süüdistuse tekst võimaldas end selle vastu kaitsta.
124.Andrei Leppik leiab, et 2014 kehtinud KarS § 3891 nägi kriminaalvastutuse ette juhul, kui maksudena jäi laekumata suurele kahjule vastav summa, milleks oli sajakordne miinimumpalga alammäär ehk 2014 oli selleks 35 500 eurot (355*100). Kuid nii süüdistuse esitamise ajal kui kohtuliku uurimise ajal oli miinimumpalga alammäär 420 eurot. Seega oli suurele kahjule vastav
summa kohtuliku uurimise ajal 42 000 eurot. Süüdistuse kohaselt jäi AS Jumaxil maksudena laekumata 41 446,06 eurot, mistõttu ei saa käesoleval juhul juttu olla kriminaalvastutusest.
125.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. KarS § 121 p 2 kohaselt suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. See säte kehtib alates 01.01.2015 ja kohtupraktika kohaselt omab tagasiulatuvat jõudu ning välistab isiku kriminaalkorras karistamise siis, kui süüteo ulatus on alla 40 000 euro (RKKKo nr 3-1-1-54-15 p-d 38-41). Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud suure ulatuse mõttes 41 446,06 euro osas, mis on üle 40 000 euro. Seega on kuriteo koosseis täidetud.
126.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on 70 lk pikk ja kuna see on täies ulatuses vaidlustatud, siis tõenditele hinnangu andmine ringkonnakohtu poolt lähtub selle paremaks jälgimiseks maakohtu otsuse ülesehitusest.
127.Andrei Leppik taotleb enda õigeksmõistmist KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja lg 3 ning 344 lg 1 järgi. Kuna vaidlus on tõenditele antud hinnangu osas, siis ringkonnakohus peab vajalikuks tõendid alljärgnevalt kokkuvõtlikult välja tuua.
128.Maakohus on oma otsuse lk 15-43 ja 45-46 näidanud tõendid, mis kinnitavad Andrei Leppiku poolt KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja lg 3 ning 344 lg 1 järgi kuriteo toimepanemist. Nendeks tõenditeks on 9-t variäriühingut puudutav dokumentatsioon, sh nende poolt esitatud arved ja käibemaksudeklaratsioonid, jälitustoimingutena teostatud varjatud jälgimine ja telefonivestlused S.E. i osas, kes lisaks Andrei Leppikule suhtles ka S.A. ga, T.A. iga, V.V. ga, R.J. iga, jälitustoimingutena teostatud telefonivestlused T.T. i osas, kes suhtles R.L. u ja V.D. iga, 02.04.2014 telefonikõne Andrei Leppiku ja R.L. u vahel, 31.01.2014 telefonikõned Andrei Leppiku, V.P. ja V.D. i vahel, pankade arvelduskontode väljavõtted, Andrei Leppiku juures läbiotsimisel leitud T.A. i ja R.J. i panga kasutajatunnused ja salasõnad, Andrei Leppiku telefonide vaatlusel saadud andmed kontaktide ja vahetatud sõnumite kohta, tema arvutite vaatlusel saadud andmed nimetatud äriühingute dokumentatsiooni kohta, mida leiti lisaks ka tema autost. Äriühingute, kelle osas Andrei Leppik aitas kaasa käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, on tõendid järgmised: OÜ Atümat osas tunnistaja V.N. ütlused, mida kinnitavad jälitustoimingutega fikseeritud tema ja Andrei Leppiku vahelised vestlused ja sõnumite edastamised, tunnistaja V.D. i ütlused. OÜ Well Tehnoloogia osas O.G. i arvutist saadud andmed, 25.07.2014 tema ja Andrei Leppiku ning V.D. i vahelised kõned, teised O.G. i ja Andrei Leppiku vahelised kõned, 21.03.2014 O.G. i SMS Andrei Leppikule, O.G. i ja V.P. i 04.11.2014 vaheline kõne, OÜ Well Tehnoloogia arved. AS Jumax osas tema arved, väljavõtted pearaamatust, jälitustoimingutega fikseeritud Andrei Leppiku, A.R. i, S.E. i ja A. S. vaheline suhtlus. OÜ Vitkor osas tema raamatupidamisdokumendid, sh pearaamat, V.S. arvutist saadud andmed, jälitustoimingutega fikseeritud V.S. suhtlus Andrei Leppiku ja V.D. iga. KarS § 344 lg 1 järgi on tõenditeks Andrei Leppiku arvutitest saadud arved, jälitustoimingutega fikseeritud Andrei Leppiku suhtlus V.N. ga. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt võib tõendid jagada dokumentaalseteks, jälitustoimingutega ja läbiotsimistel saaduteks ning tunnistajate ütlusteks.
129.Apellatsioonides on nimetatud tõenditele tuginemine vaidlustatud ja leitakse, et tegelikult pole süüdistus millegagi tõendatud. Andrei Leppik leiab, et jälitustoimingutega ei ole tõendatud, et V.P. oleks väidetavas maksupettuses osalenud, seega ei saa ka OÜ Well Tehnoloogia süüdi olla. Järelikult ei saa ka Andrei Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Sama puudutab AS-i Jumax, sest ei ole ühtegi tõendit, et Andrei Leppik või A.R. oleks kunagi suhelnud O.S. . OÜ Vitkor osas maakohus ei saanud süüdistust tõendatuks lugeda, sest kohtule olid esitatud ainult arved, kuid pearaamat puudus, sest kohus ei võtnud seda prokurörilt vastu. Maakohtu poolt viidatud 13.04.2014 kõnet Andrei Leppiku ja V.S. vahel tegelikult ei
toimunud. Telefonikõnede osas väidetakse veel, et Andrei Leppik ei tunne enamikku neist kõnedest osavõtjatest ja ei ole tõendatud, kas osaliste hääled ikka vastavad näidatud isikutele. Näiteks seatakse kahtluse alla A.R. i hääle vastavus tema isikule. Samuti märgitakse, et kuigi kõnedes käib jutt arvetest, ei ole selge, kes need välja kirjutas, neid kontrollis, kas need olid tegelikud või fiktiivsed. Andrei Leppiku arvutist ja telefonist saadud arved ei tõenda, et Andrei Leppik need välja kirjutas ehk süüdistuse kohaselt arveid võltsis. Samuti ei ole tõendatud, et need arved aitasid omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Tunnistaja V.N. ütlused seda ei tõendavat ja tema ütlused olevat mitteusaldusväärsed, kuna ei ole eluliselt usutavad. Näiteks tuuakse, et tunnistaja sai peaaegu pool miljonit eurot sularaha, kuid ei mäleta, mida ta sellega tegi. Samuti ei saa usaldusväärseks lugeda tunnistaja V.D. i ütlusi, sest teda on korduvalt kohtulikult karistatud. Tunnistaja V.M. on kinnitanud, et tehingud reaalselt toimusid, kuid tema ütlusi maakohus pole arvestanud ning on eelistanud tunnistajate V.N. ja V.D. i ütlusi.
130.Ringkonnakohus leiab, et apellantide eeltoodud väited, mida ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb, ei lükka ümber maakohtu põhjendusi ja järeldusi. Apellantide katsed üksikuid tõendeid kogumist välja võtta ja nende usaldusväärsust kahtluse alla seada jäävad tagajärjetuks, sest see ei väära eelpool toodud dokumentaalsete, jälitustoimingutega ja läbiotsimistel saadud tõendite kogumi tõenduslikku jõudu.
131.Nii ei vasta faktilistele asjaoludele Andrei Leppiku viide sellele, et maakohus ei saanud tõendeid hinnates arvestada OÜ Vitkor pearaamatut, sest kohus ei võtnud seda prokurörilt vastu. Asja materjalidest nähtub, et 16.02.2016 kohtuistungil (II kd lk 5) on kohtule prokuröri poolt esitatud 12.11.2014 läbiotsimisprotokoll, millest muuhulgas nähtub, et V.S. annab vabatahtlikult välja kiirköitja, milles on OÜ Vitkor ostuarved 2014 (plomm nr 000543422) ning raamatupidamist teostav J. S. andis välja ja teostas väljatrüki OÜ Vitkor 2014 pearaamatu (plomm nr 000728624) osas (X kd lk 165-168). Nimetatud arved ja pearaamatu väljatrükk on vormistatud 21.01.2014 asitõendi vaatlusprotokollina (X kd lk 174-178) ja on maakohtu poolt vastu võetud (II kd lk 5). Seega oli OÜ Vitkor pearaamatu väljatrükk maakohtul olemas ja ta sai seda tõendite hindamisel kasutada. Vastav tõendite analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 39-41. Küll aga ei esitatud kohtule OÜ Atümat pearaamatut ja kohus sellele ka tõendeid hinnates ei ole tuginenud (MK otsuse lk 29).
132.Puutuvalt OÜ Vitkor tegevusse on Andrei Leppikul etteheide maakohtule seoses jälitustoimingutega fikseeritud telefonikõnedega selles, et 13.04.2014 kõnet tema ja V.S. vahel ei toimunud. Ringkonnakohus, tutvudes vastavate kõnede kuupäevade väljatoomisega maakohtu otsuse lk 41, märgib, et maakohus polegi sellisele kõnele viidanud. Ainuke sarnane kuupäev on 13.06.2014 kõne, milles V.S. dikteeris Andrei Leppikule seda, millise sisuga arvet tal vaja on. See kõne näitab, et arvete sisu üle ei otsustanud mitte arvet esitav äriühing, kes väidetavalt on teenust osutanud või kaupa müünud, vaid arve saaja. Reaalsete majandustehingute puhul ei ole taoline asjade käik aga tavapärane. Andrei Leppiku ja V.S. vahelised kõned näitavad ka seda, et hoolimata sellest, et teenuseid soetati justkui seitsmelt erinevalt äriühingult, on kõikide nende arvete koostamise ja ülekannetega seonduvaid asjaolusid V.S. arutanud just Andrei Leppikuga, mitte aga konkreetsete äriühingute juhtidega.
133.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, nagu oleks tunnistaja V.M. ütlused, et tehingud reaalselt toimusid, tõesed, kuid tema ütlusi maakohus ei arvestanud ning eelistas tunnistajate V.N. ja V.D. i mitteusaldusväärseid ütlusi.
134.Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaitsja tunnistaja V.M. andis ütlusi (II kd lk 170-172), et ta on OÜ Remiz Weld juhatuse liige ning Andrei Leppiku firma pakkus talle varuosasid keevitusaparaatide jaoks. V.M. kinnitas, et ta sai Andrei Leppikult arved, maksis need ära ja sai arvetel märgitud kauba. Millise firma kaudu ta Andrei Leppikult kaupa ostis, seda ta öelda ei osanud.
135.Ringkonnakohus leiab, et V.M. ütlused, et tehingud reaalselt toimusid, ei ole kooskõlas teiste tuvastatud asjaoludega. Need äriühingud, kellele tema väidetava kauba eest tasus, olid Andrei Leppiku kontrolli all ja variäriühingutel puudus mistahes kaup või tooraine. Asja materjalidest nähtuvalt sai V.M. Andrei Leppiku käest 3 arvet (OÜ Discompany, MV Lifestyle, Kuldne Marketing OÜ). Jälitusprotokollist nähtuvalt 01.08.2014 helistas V.M. Andrei Leppikule ja palus ühe arve ringi teha. Seda tehti ja arve laekus 05.09.2014 ning samal päeval oli ka kõne, kus Andrei Leppik kutsus V.M. d enda juurde. Andrei Leppiku firma OÜ Baltic Toolmarketi pangakontolt ei nähtu ühtegi viidet V.M. poolt nimetatud kauba soetamisele, tootmisele või müügile. Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodud tõenditest lähtudes maakohus põhjendatult ei arvestanud V.M. ütlusi.
136.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et tunnistajate V.N. mitteusaldusväärsed.
ja V.D. i ütlused on
137.Maakohus on V.N. ütlustega lugenud tõendatuks, et arvetel kajastatud materjale ja teenuseid tegelikult ei soetatud ning Andrei Leppikult ei ole tunnistaja kunagi mingeid teenuseid või kaupu ostnud. Kui tunnistaja oli arve kätte saanud, siis ta tasus selle ning seejärel tagastati talle ülekantud raha sularahas, millest oli 10% maha arvatud. Seega arved, mis olid talle üle antud, ei omanud tegelikku majanduslikku sisu ning need olid vormistatud üksnes selleks, et tunnistajal oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu (MK otsuse lk 30). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad V.N. poolt kohtus antud ütlustele (II kd lk 146-149) ning on kooskõlas teiste tõenditega (jälitustoimingud ja läbiotsimised). Seega on V.N. ütlused usaldusväärsed.
138.Tunnistaja V.D. on maakohtus andnud ütlusi (II kd lk 135-140), et ta tegi Andrei Leppikuga koostööd, mis seisnes selles, et Andrei Leppik saatis tema meilile erinevate arvete algandmed, tema koostas arved ja saatis vastavalt etteantud juhistele tagasi. Seejärel kui raha laekus tema poolt näidatud äriühingu pangakontole, võeti see AS Eurex Capitali või AS Tavidi kaudu välja ja edastati Andrei Leppikule. Fiktiivsete tehingute summad ulatusid 10 ja 20 tuhandeni. Andrei Leppik vajas tunnistajaga koostööd seetõttu, et tunnistajal oli võimalik AS Eurex Capitali või AS Tavidi kaudu välja võtta suuri summasid. Raha, mis arvete alusel saadi, edastati Andrei Leppikule. Arvete summa käive ühe kuu ulatuses võis olla 200 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et V.D. i ütlused on kooskõlas jälitustoimingute ja läbiotsimistega saadud tõenditega ning tema ütlused on usaldusväärsed. Seda ei väära ka apellantide väide, et V.D. on kohtulikult karistatud ja seetõttu ei saa tema ütlusi usaldada.
139.Ringkonnakohus märgib, et lisaks tunnistajate V.N. ja V.D. i ütlustele, et arved, mis olid üle antud, ei omanud tegelikku majanduslikku sisu ning need olid vormistatud üksnes selleks, et oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, on samasuguseid ütlusi andnud ka tunnistajad S. B, I. D ja I. K (II kd lk 131 pöördel-134, 149 pöördel-151 pöördel, 159-161). Seega ei kinnitanud nimetatud fakti mitte ainult apellantide poolt märgitud V.N. ja V.D. , vaid veel mitu tunnistajat.
140.Andrei Leppik leiab, et jälitustoimingutega ei ole tõendatud, et V.P. oleks väidetavas maksupettuses osalenud, seega ei saa ka OÜ Well Tehnoloogia süüdi olla. Järelikult ei saa ka A. Leppikut kuriteole kaasaaitamises süüdistada. Sama puudutab AS-i Jumax, sest ei ole ühtegi tõendit, et A. Leppik või A.R. oleks kunagi suhelnud O.S. .
141.Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Maakohus on oma otsuse lk 32-35 näidanud tõendid, mis kinnitavad V.P. i osalemist maksupettuses. Nendeks tõenditeks on jälitustoimingutega ja läbiotsimistega saadud andmed. Maakohus on ära näidanud telefonikõnede stenogrammid, millest nähtub arvete saatmine ja maksmine, sularaha üleandmine ja kokkusaamise vajadused. Eraldi on välja toodud V.P. i ja O.G. i vaheline 04.11.2014 kõne, mille sisu tõendab üheselt, et O.G. tegutses V.P. i teadmisel ning OÜ Well Tehnoloogia juhtkond
oli teadlikult toime pannud maksupettuse, kasutades selleks Andrei Leppiku poolt kontrollitavaid variäriühinguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
142.Maakohus on oma otsuse lk 37 näidanud tõendid, mis kinnitavad O. S. osalemist maksupettuses ning Andrei Leppiku ja A.R. i ning S.E. i suhtlemist temaga. Tõenditeks on jälitustoimingutega fikseeritud sellekohased kõned ja sõnumid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nimetatud tõendeid üle korrata ja nõustub maakohtu järeldustega. Neid ei lükka ka ümber apellantide väide, et A.R. i kõnede salvestiselt kuuldub eaka meesterahva hääl, kuigi A.R. oli umbes 28 aastane. Kuna A.R. it üle ei kuulatud, siis apellantide arvates tema kõnede salvestisi ei saa tõendina arvestada. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest lisaks Andrei Leppiku ja A.R. i vahelistele telefonikõnedele on fikseeritud ka nendevahelised sõnumite saatmised ning kõned ja sõnumid on omavahel seotud.
143.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult jõudnud järeldusele, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus kasutas kokku 9 variäriühingut, milliste juhatuse liikmed ei omanud ettevõtete üle tegelikku kontrolli ning reaalset majandustegevust neil ei olnud. Neid ettevõtteid kontrollis Andrei Leppik või tema juhitud kuritegeliku ühenduse teised liikmed. Nende ettevõtete eesmärgiks oli alates 2014 jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega osutatud. Samuti kasutati neid variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks.
144.Maakohtu eeltoodud järeldus tugineb tõendite hindamisele 9 variäriühingu kohta eraldi igaühe osa välja tuues (MK otsuse lk 16-23). Maakohus tuvastas, et kõigi variäriühingute pangakontodelt nähtub, et kontodele laekunud summad võeti reeglina kohe sularahana välja. Kontodelt ei nähtu kulutusi, mis on iseloomulikud tegutsevale ettevõtjale. Seega arvetel kajastuvaid teenuseid ja tooteid ei ole nad süüdistuses näidatud äriühingutele Jumax, Atümat, Vitkor ja Well Tehnoloogia tarninud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei pea vajalikuks seda üle korrata ning jõuab maakohtuga samale järeldusele, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust omavate äriühingutega ning neid kasutati üksnes teatud ettevõtete ringile fiktiivsete arvete esitamiseks (MK otsuse lk 25).
145.Maakohus tuvastas, et kuigi Andrei Leppik ei ole ühegi nimetatud ettevõtte omanik, juhatuse liige ega palgaline töötaja, leiti tema elu- ja töökohas ning sõiduautos tehtud läbiotsimistel hulgaliselt nimetatud ettevõtteid puudutavaid arveid, akte, hinnapakkumisi ning sõnumeid arvete teemadel. Sellest maakohus järeldas, et Andrei Leppikul oli märkimisväärne seos kõigi nimetatud ettevõtetega. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks Andrei Leppiku selgitusi, et arvete elektroonilised versioonid olid seetõttu tema arvutites, et ta lihtsalt aitas oma tuttavaid, vahendades neile erinevaid kaupu ja teenuseid. Selle välistab arvete ja ettevõtete arvukus ning jälitustoimingutega saadud andmed, millest nähtub Andrei Leppiku seotus kõnealuste arvete koostamise ning arvete äriühingutele Jumax, Atümat, Vitkor ja Well Tehnoloogia väljastamisega, samuti suhtlus isikutega, kes olid seotud variäriühingute nimelt arvete koostamisega ning sularaha väljavõtmisega ja üleandmisega (MK otsuse lk 26). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
146.Maakohus tuvastas, et OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ei osutanud ega müünud süüdistuse esemeks olevatel arvetel näidatud teenuseid ja kaupu. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ja tegelikkuses nimetatud ettevõtete ning OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat vahel KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet
ei toimunud. Seega ei tekkinud OÜ-l Vitkor, AS-l Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kõnealuste arvete koostamise ja raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli luua mulje sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolust või tegelikkuses olemasolevat õigust suurendada. Näilike tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra (OÜ Vitkor summas 66031,55 eurot; AS Jumax 41446,06 eurot; OÜ Well Tehnoloogia 83296,78 eurot; OÜ Atümat 80 630,34 eurot). Nimetatud ettevõttetel puudus õigus vastavalt KMS § 29 lg-le 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel kajastatud käibemaksu ja seega deklareerisid nad viidatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ei olnud saanud KMS § 29 lg 3 p 1 kohaseid kaupu ja teenuseid ettevõtetelt OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group ning nende nimelt esitatud arved olid näilikud ega vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. OÜ-l Vitkor, ASil Jumax, OÜ-l Well Tehnoloogia ja OÜ-l Atümat puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31 lg-st 1. OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat ning nende esindajate V.S. , O. S, A.R. i, O.G. i, V.P. i ja V.N. taoline tegevus on käsitletav KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustele vastava teona (MK otsuse lk 42-43).
147.Maakohus tuvastas, et variettevõtete OÜ L.A Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions, OÜ Kuldne Marketing, OÜ Triomer Pluss, OÜ Shamila, OÜ BCC&Partners, OÜ BCC G.S.P ja OÜ MV Lifestyle Group nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist äriühingutele OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis tuleb Andrei Leppiku tegevust arvete koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuna Andrei Leppik juhtis lisaks fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud arveid võimalikult tõepärastena (tehes variettevõtete kontodele arvete alusel ka makseid), siis võib Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel (MK otsuse lk 43).
148.Maakohus leidis, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik skeem näitab, et ta oli kehtivatest maksuseadustest tulenevatest nõuetest väga hästi teadlik. Skeemi väljatöötamisel oli arvestatud kehtivaid norme ning püütud leida lahendusi, kuidas neid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust. Variäriühinguid kasutati väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi. Seega sai Andrei Leppik väga hästi aru, et oma tegevusega aitab ta kaasa maksupettuste toimepanemisele ning see oligi tema eesmärgiks - osutada maksupettuste sooritamiseks kaasabi ning teenida selle eest kriminaaltulu. Andrei Leppiku väited selle kohta, et ta osutas lihtsalt tuttavatele vahendusteenuseid ning kaubad ja teenused tegelikkuses liikusid, ei ole arvete mahtu arvestades eluliselt usutav. Ka jälitustoimingute protokollides fikseeritud andmetest nähtub, et Andrei Leppik kulutas kõnealuse kaasabi korraldamisele suure osa oma ajast. Kindlasti ei saa seda käsitleda mõne tuttava juhusliku aitamisena. Pigem oli variettevõtete soetamise, arvete koostamise ning rahade liikumise korraldamine tema jaoks igapäevane tegevus ja põhiline sissetuleku allikas (MK otsuse lk 43).
149.Kõike eelnevat kokku võttes jõudis maakohus järeldusele, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused – tahtlik kaasaaitamine maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa võrra või enam.
150.Maakohus märkis, et KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasaabi. Andrei Leppiku kaasaaitamine erinevate äriühingute ja nende juhtide poolt maksupettuste toimepanemisele seisnes selles, et ta organiseeris ja korraldas erinevate variäriühingute tegevust, mille nimelt väljastati maksupettuse toimepanijatele näilike tehingute kohta ostuarveid ja muid dokumente, mida ettevõtted said kajastada oma raamatupidamises, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Andrei Leppik korraldas nende dokumentide loomist ja üleandmist ning nende alusel äriühingute poolt tasutud summade sularahas väljavõtmist ning ettevõtjatele tagastamist. Taoline tegevus on üheselt käsitletav teadliku kaasaaitamisteona, mis seisnes nii ainelises (võltsitud dokumentide koostamine ja edastamine, näilike tehingute alusel ettevõttest välja viidud rahaliste vahendite sularahas tagastamine) kui ka vaimses (maksupettuse skeemi ehk nn arveveski teenuse loomine ja võimaldamine) kaasabis (MK otsuse lk 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
151.Kaasaaitamine on vaidlustatud. Apellatsioonides märgitakse, et kedagi täideviijatest ei ole süüdi mõistetud (kokkuleppemenetluse otsuseid ei saavat arvestada) ning seetõttu ei saa ka kaasaaitamist tuvastada. Tunnistajaid selles osas ei olevat, samuti muid tõendeid mitte.
152.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus õigesti tuvastas Andrei Leppiku süü KarS §-de 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi. Kohtupraktikas on märgitud, et ekslik on seisukoht, et kuriteo toimepanemisest osavõtt mistahes vormis pole võimalik ilma kuriteo täideviija tuvastamiseta. Riigikohus on leidnud, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada (RKKKo nr 3-1-1-1-00).
153.Maakohus tuvastas, et näilike tehingute abil omandasid OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia, OÜ Atümat alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra. Maakohus tuvastas, et variettevõtete nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist äriühingutele OÜ Vitkor, AS Jumax, OÜ Well Tehnoloogia ja OÜ Atümat juhtis ja korraldas Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis saab Andrei Leppiku tegevust arvete koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuna Andrei Leppik juhtis lisaks fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud arveid võimalikult tõepärastena, siis võib Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel.
154.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus tuvastas kuriteo sündmuse, siis seetõttu on kuriteo toimepanemisest osavõtjat, st antud juhul kaasaaitajat, võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka vaatamata sellele, et kuriteo täideviijat ei ole maakohtu käesolevas otsuses suudetud tuvastada. Samas on olemas jõustunud kohtuotsus käesoleva süüdistusega seotud mõne täideviijast isiku osas. Nii mõisteti Viru Maakohtu 28.01.2016 otsusega nr 1-15-10982 kokkuleppemenetluses süüdi V.N. KarS § 3891 lg 1 ning OÜ Atümat KarS § 3891 lg 3 järgi (XXI kd lk 74-126). Kohtupraktika kohaselt kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole teises kriminaalasjas tõendiks selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude kohta, kuna tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-96-11 p 7.2). Samas ringkonnakohus leiab, et teises kriminaalasjas tehtud kohtuotsus kajastab siiski fakti, et on tuvastatud teatud kuriteo sündmus.
155.Süüdistuses on Andrei Leppikule heidetud ette ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, toimepanemist. Võltsimine seisnes selles, et maksupettuste
toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 variettevõtted OÜ L.A. Lawfirm, OÜ Discompany, OÜ Scout Productions ja OÜ Kuldne Marketing. Kasutades kontrolli nimetatud ettevõtete üle, võltsis Andrei Leppik tahtlikult nende ettevõtete nimelt raamatupidamisdokumente (peamiselt arveid), mida saajad (tegutsevad äriühingud) kasutasid oma raamatupidamises alusdokumentidena maksuhaldurile deklaratsioonide esitamisel eesmärgiga arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille arvelt vähendada ettevõtte maksukohustust. Ettevõtete nimelt koostatud dokumendid olid võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid, kokkuleppeid, kauba ostu-müüki ega teenuste osutamist. Võltsitud dokumentide alusel oli aga võimalik tõendada tegelikult toimumata tehingute toimumist, saada õigust teostada pangaülekandeid, nn rahade kontodele ülekandmist ja väljamaksmist, samuti vabaneda kohustusest tasuda õiguspäraselt makse. Andrei Leppik on võltsinud enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt hulgaliselt erinevaid arveid ning edastanud need tegutsevatele äriühingutele, kes on kajastanud võltsitud arveid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
156.Süüdistuses on loetletud kokku 92 arvet, mis on koostatud osaühingute L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing nimelt. Arvete adressaatidena on märgitud äriühingud Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax. Maakohus leidis, et 10 arve osas ei ole KarS § 344 objektiivsete tunnuste, st dokumendi võltsimine, esinemist tõendatud (otsus lk 45). Ülejäänud arvetega seonduvalt on maakohus tuvastanud, et tegelikkuses ei ole osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax arvetel näidatud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Hoolimata sellest kasutasid aga viimased neid arveid oma raamatupidamises alusdokumentidena, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on kohus tuvastanud, et osaühingud L.A Lawfirm, Discompany, Scout Productions ja Kuldne Marketing olid variäriühingud ning nende tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik, kes korraldas muu hulgas ka kõnealuste arvete koostamist ning äriühingutele Atümat, Vitkor, Well Tehnoloogia ja Jumax üleandmist. Maakohus luges tõendatuks, et Andrei Leppik oli teadlik, et arvetes kajastuv teave ei vasta tegelikkusele ning millisel eesmärgil ettevõtjad fiktiivseid arveid tellisid ning milleks neid kasutati. Seega on tuvastatud ka fakt, et Andrei Leppik koostas kõnealused arved teades, et nende sisu ei vasta tegelikkusele ning neid kasutatakse eesmärgiga vabaneda kohustustest (st vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu).
157.Maakohus leidis, et Andrei Leppiku tegevuses esinevad KarS § 344 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Samas tuleb aga tõdeda, et kõnealuste arvete koostamine ja ettevõtjatele esitamise faktilised asjaolud kattuvad ning sisustavad ka maksupettusele kaasaaitamise etteheidet. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus Andrei Leppik on maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisega täitnud ühtlasi ka KarS § 344 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Seega tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb nende tegude eest karistuse mõistmisel lähtuda siiski ainult ühest kuriteokoosseisust (otsus lk 45-46).
158.Apellandid on vaidlustanud KarS § 344 lg 1 järgi süüdimõistmise. Andrei Leppik väidab, et tema ei ole ühtegi nimetatud arvet välja kirjutanud ning talle ei ole teada, kas firmad üldse neid arveid kasutasid. Samuti on tõendamata, et need arved aitasid omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Arvete väidetavatele kasutajatele pole esitatud süüdistust KarS § 345 järgi.
159.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et antud juhul heidetakse ette dokumentide intellektuaalset võltsimist ehk teadlikult ebaõige sisuga dokumentide koostamist ja kasutamiseks edastamist. Arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning arved edastati äriühingutele kasutamaks neid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mis on käsitletav kohustustest vabanemisena KarS § 344 tähenduses. Maakohus tuvastas, et läbiotsimiste ja jälitustoimingutega on tõendatud Andrei Leppiku poolt arvete
võltsimine ja edastamine süüdistuses näidatud firmadele, kes kasutasid neid eesmärgiga vabaneda kohustustest, st vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu (MK otsuse lk 45-46). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja sellest tehtud järeldustega. Võltsitud arved leiti Andrei Leppiku arvutist. Need arved edastati arveveski teenust kasutanud äriühingutele, kes kasutasid neid käibedeklaratsioonide koostamisel ja MTA-le esitamisel. Andrei Leppiku väide, et tema ei ole neid arveid koostanud ja tema arvutis olid need ainult seetõttu, et need olid talle kontrollimiseks saadetud, on ümber lükatud jälitustoimingutest saadud teavega. Telefonikõnedest ja sõnumitest nähtub, et tegelikult koostas need arved Andrei Leppik ise. Seda kinnitab tema suhtlus arveveski teenuste kasutajatega, kus ta rääkis läbi kõik arvete koostamiseks vajalikud elemendid, vajadusel edastas andmeid sõnumi teel, tegi parandusi arvetesse. Väidetavalt arveid koostanud S.E. i ja V.D. i arvutitest neid ei leitud. Seda, et arveid koostas Andrei Leppik ise, kinnitab näiteks tema ja V.N. vaheline 22.02.2014 kõne, kus ta põhjendab, miks ta pole veel arvet koostanud. Ringkonnakohus märgib, et süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi ei eelda, et sellega peaks alati kaasnema kellegi süüdistus KarS § 345 järgi ning selle mitteesitamine ei välista dokumendi võltsimise süüdistust. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
160.Maakohus käsitles Andrei Leppikule esitatud süüdistust KarS § 256 lg 1 järgi ja leidis, et süüdistuse mahtu tuleb vähendada. Süüdistuse tekstist tulenevalt leiti, et selle pinnalt ei ole tuvastatavad kuritegeliku ühenduse loomise faktilised asjaolud ja seetõttu pole alust Andrei Leppikut süüdi mõista kuritegeliku ühenduse loomises. Samuti leiti, et terve rea kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute osas ei ole süüdistuse tekstis märgitud, milles seisnes nende roll ühenduses ning millised olid nende ülesanded. Kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei ole piisav üksnes väidetavalt ühingusse kuulunud isikute loetlemine ja seetõttu maakohus neid isikuid ei arvestanud ühenduse liikmetena (MK otsuse lk 47-48). Nimetatud osas prokurör vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes süüdimõistmist süüdistuse täies mahus. Ringkonnakohus käsitleb prokuröri taotlust pärast seda kui on kontrollinud tõendeid osas, milles süü tuvastati.
161.Ülejäänud KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, s.o kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, juhtimises mõistis maakohus Andrei Leppiku süüdi. Selle vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja, taotledes õigeksmõistmist.
162.Maakohus leidis, et kuritegeliku ühenduse olemasolu ning selle juhtimine Andrei Leppiku poolt on eelkõige tõendatud jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammidega, millest on üheselt arusaadav ühendusse kuulunud isikute ring, nende positsioon ja roll ühenduses. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppiku poolt maksupettustele kaasaaitamine toimus organiseeritud ning pikaajaliselt toimiva kuritegeliku skeemina. Eksisteeris variäriühingute võrgustik, mille abil tegutsevatele ettevõtetele võltsitud arveid esitati. Selle skeemiga olid perioodil 2014 jaanuarist kuni novembrini lisaks Andrei Leppikule pidevalt seotud ka V.P. , V.D. ja S.E. . Eeltoodut kinnitavad sel perioodil teostatud telefonide pealtkuulamised. Nimetatud isikute vahelistest telefonikõnedest ning sõnumitest nähtuvalt on loetletud isikud olnud pidevalt omavahel kontaktis seoses variettevõtete soetamise, juhtimise, nende nimelt arvete väljastamise, nende kontodele tehtud ülekannete ning kontodelt sularaha väljavõtmise ning algsetele maksete tegijatele sularaha tagastamise küsimustes (MK otsuse lk 48-49).
163.Maakohus käsitles konkreetseid jälitustoimingutega saadud andmeid ja tuvastas, et telefonikõnedest nähtuvalt oli kuritegelik ühendus orienteeritud maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisele ning selleks oli loodud konkreetne skeem ja võrgustik, kuidas vormistada vajalikke fiktiivseid arveid, kuidas korraldada uute variäriühingute loomist, rahade ülekandmist ja tagastamist. Jälitustoimingutega saadud andmeid kinnitasid teatud osas ka tunnistajad V.
N., I. K ja V.D. (MK otsuse lk 49-51).
164.Apellandid leiavad, et mingit kuritegelikku ühendust Andrei Leppikul koos V.P. , V.D. i ja S.E. iga ei eksisteerinud, sest need isikud koos oma firmadega tegutsesid iseseisvalt ja olid üksteise suhtes ärikonkurendid. Samaaegselt olid nad Andrei Leppiku kliendid ja vastupidi. Seega ei saa rääkida nende ühistest ülesannetest, rollidest ja kohustustest. Tegemist on puhtalt omavahelise konkurentsiga. KarS § 256 koosseis on tõendamata, sest V.P. t ja S.E. it üle ei kuulatud ning V.D. i ülekuulamine süüdistust ei kinnita. Ülejäänud ühenduse väidetavaid liikmeid üle ei kuulatud ning jälitusandmetest nähtuv nende omavaheline suhtlemine ei tõenda nende rolle ja kohustusi, mida nõuab kuriteo koosseis. Samuti ei ole tõendiks kokkuleppemenetluse kohtuotsused nr 1-15-3211 V.D. i ja R.L. u; nr 1-15-3692 O.G. i ning nr 1-15-8408 V.P. ja S.E. i kohta.
165.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide eeltoodud väitega, et pole tõendeid, mis kinnitaks süüdistust KarS § 256 lg 1 järgi. Kuigi isikulisi tõendeid selles osas tõepoolest napib, on samas küllaldaselt jälitustoimingutega saadud andmeid, millest on üheselt arusaadav ühendusse kuulunud isikute ring, nende positsioon ja roll ühenduses. Telefonikõnedest nähtuvalt oli kuritegelik ühendus orienteeritud maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisele ning selleks oli loodud konkreetne skeem ja võrgustik, kuidas vormistada vajalikke fiktiivseid arveid, kuidas korraldada uute variäriühingute loomist, rahade ülekandmist ja tagastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt (MK otsuse lk 49-51) tõenditele antud hinnanguga ja sellest tehtud järeldustega süü tõendatuse kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Apellantide väited, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.
166.Nagu eelpool märgitud, prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist Andrei Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse mahu vähendamises ning tema süüditunnistamist KarS § 256 lg 1 järgi prokuröri apellatsioonis toodud süüdistuse mahus. Võrreldes esialgse süüdistusega prokurör enam ei taotle I.J. , S.A. ja V.V. lugemist kuritegeliku ühenduse liikmeteks, sest nende osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Küll aga taotletakse tuvastada, et kuritegeliku ühenduse liikmeteks olid peale maakohtu poolt tuvastatute veel ka R.L. , T.T. , T.A. , R.J. , O.G. ja A.R. . Samuti prokurör taotleb tuvastada, et nimetatud kuritegelik ühendus on loodud Andrei Leppiku poolt. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlused kuuluvad uuritud tõenditest tulenevalt rahuldamisele.
167.Süüdistuse kohaselt Andrei Leppik koos V.P. ga organiseeris Ida-Virumaal püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud maksupettuste toimepanemisele ehk võltsarvete esitamisele perioodil 03.01.2014 kuni 11.11.2014.
168.Maakohus leidis, et kuna süüdistuses pole avatud, milles täpsemalt seisnes ühenduse organiseerimine ehk selle loomine ning millal see toimus, siis puudub alus selliseks etteheiteks. Samuti leiti, et ka esitatud tõendusteabest ei kajastu andmeid, mille pinnalt saaks väita, et Andrei Leppik osales kuritegeliku ühenduse loomisel ning puuduvad andmed, millal kõnealune ühendus loodi. Veel maakohus leidis, et kuna süüdistuse tekstis ei ole terve rea väidetavate liikmete osas märgitud, milles seisnes nende roll ühenduses ning millised olid nende ülesanded, siis ainult nende loetlemine ei anna alust neid arvestada kuritegeliku ühenduse liikmetena (MK otsuse lk 48).
169.Prokurör eeltooduga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused ei vasta uuritud tõenditele. Prokurör märgib, et kuritegeliku ühenduse loomise ehk KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu sisustab lisaks selle rajamisele ka kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamine. Antud juhul see seisnes maksukuritegude toimepanemiseks variäriühingute võrgu loomises, et nende nimelt hakata väljastama fiktiivseid arveid.
170.Ringkonnakohus nõustub prokuröri väitega, et kuritegeliku ühenduse loomine seisnes Andrei Leppiku poolt kuritegeliku käitumise skeemi väljatöötamises. Tegelikult on ka maakohus selle
tuvastanud. Nii on leitud, et Andrei Leppik osutas vaimset kaasabi maksupettuste toimepanemisele ja see seisnes maksupettuse skeemi ehk nn arveveski teenuse loomises. Ta oli kehtivatest maksuseadustest väga hästi teadlik ja kuritegeliku skeemi väljatöötamisel püüdis leida lahendusi, kuidas kehtivaid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust. Selleks kasutati variäriühinguid väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi (MK otsuse lk 15 ja 43). Samuti on maakohus tuvastanud, et taoline kuritegelik skeem oli juba varasemalt välja töötatud ning toimis ka enne süüdistuses nimetatud perioodi (MK otsuse lk 51). Seega on maakohus alusetult süüdistusest välja jätnud Andrei Leppiku poolt kuritegeliku ühenduse loomise ning see tuleb talle süüks arvata.
171.Prokurör taotleb tuvastada, et kuritegeliku ühenduse liikmeteks olid ka R.L. , T.T. , T.A. , R.J. , O.G. ja A.R. . Prokurör märgib, et uuritud tõendid kinnitavad, et kõik nimetatud isikud andsid oma panuse paljuepisoodiliste maksupettuste toimepanemisse. Ringkonnakohus peab ka seda taotlust põhjendatuks.
172.Kohtupraktika kohaselt kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele (RKKKo nr 3-1-1-57-09 p-d 13.1 ja 13.3).
173.Maakohus leidis, et nimetatud isikute osas ei ole süüdistuse tekstis märgitud, milles seisnes nende roll ühenduses ja millised olid nende ülesanded ning kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei ole piisav üksnes isikute loetlemine. Kuna V.P. , V.D. i ja S.E. i roll ja ülesanded on süüdistuses kirjeldatud, siis nende osas maakohtul nimetatud probleemi ei tekkinud. Ringkonnakohus leiab, et tegelikult maakohus tuvastas kuritegeliku ühenduse liikmelisuse ka prokuröri poolt taotletud isikute osas. Sarnaselt V.P. , V.D. i ja S.E. i osaluse tõendamisega on maakohus tõendatuks lugenud ka ülejäänud isikute tegevuse maksupettuste läbiviimisel. Vastavad tõendid on maakohtu otsuses R.L. u osas lk 20-22, 31,50; T.T. i osas lk 20-21 ja 50; T.A. i osas lk 17-18 ja 49; R.J. i osas lk 19-20 ja 49; O.G. i osas lk 25, 33-35 ja 49; A.R. i osas lk 37 ja 49. Ringkonnakohus nõustub viidatud tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et nimetatud tõendid näitavad isikute rolli ja ülesandeid kuritegelikus ühenduses, milleks oli pangakontode avamine, sularaha väljavõtmine ja edasitoimetamine, raamatupidamisdokumentide koostamine, arvete allkirjastamine näilike tehingute kohta. Seega on maakohus alusetult süüdistusest välja jätnud nimetatud isikute kuulumise Andrei Leppiku poolt loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse.
174.Andrei Leppik ja Anastassia Leppik taotlevad enda õigeksmõistmist KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning OÜ Terrasport KarS § 394 lg 3 järgi. Kuna vaidlus on tõenditele antud hinnangu osas, siis ringkonnakohus peab vajalikuks tõendid alljärgnevalt kokkuvõtlikult välja tuua.
175.Maakohus märkis, et RahaPTS § 4 lg 1 ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud, sest kuritegelik tegevus loetakse tõendatuks ka juhul, kui on tuvastatud üksnes kuriteo sündmus. Antud juhul on tuvastatud, et Andrei Leppik osales kuritegeliku ühenduse juhtimises ning seeläbi maksupettustele kaasaaitamises, teenides sellega kuritegelikku tulu vähemalt 162 986 eurot (MK otsuse lk 51 ja 53).
176.Maakohus on oma otsuse lk 53-59 näidanud tõendid, mis kinnitavad rahapesu toimepanemist. Nendeks tõenditeks on eelkõige arvelduskontode väljatrükid, aga ka OÜ Terrasport läbiotsimine ja vara arest, Andrei Leppiku ja Anastassia Leppiku ütlused, tunnistajate L.K. , Z. D, O.T. , A.M. ja J.O. ütlused. Nimetatud tõendite kogumiga maakohus luges tuvastatuks, et Anastassia Leppiku kontole tehtud ülekanded ei olnud teostatud ülekannete tegijatele kuuluva vara arvelt, vaid need rahalised vahendid oli Anastassia Leppik neile sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks andnud eesmärgiga luua näilik legaalne ettevõtte finantseerimise skeem. Seega oma tegevusega
Anastassia Leppik teadlikult varjas OÜ Terrasport kontodele laekunud rahaliste vahendite tegelikku päritolu ning püüdis näidata neid legaalse varana. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppik teenis suures ulatuses kriminaaltulu, millest pärinesid summad, mis laekusid algul Anastassia Leppiku kontole ja sealt OÜ Terrasport kontole. Kuna selle ettevõtte faktiline juht oli Andrei Leppik, siis oli eelkõige tema huvi saada ettevõtte kontole legaalsena näivaid rahalisi vahendeid, mida kasutada ettevõtte arendamiseks. Selleks, et kuritegelikul teel teenitud sularaha tegelikku päritolu varjata ning suunata raha legaalsesse majandustegevusse, kasutas Andrei Leppik oma abikaasa Anastassia Leppikut, tema tuttavaid, oma perekonna liikmeid ja nende pangakontosid, et teha selle varaga mitmeid toiminguid enne OÜ Terrasport kontole kandmist ning raskendada seeläbi vara tegeliku omaniku ja päritolu tuvastamist.
177.Maakohus on põhjalikult ka käsitlenud Anastassia Leppiku väidet, et ta ei teadnud, mil viisil oli abikaasalt saadud raha teenitud. Maakohus tuvastas, et Anastassia Leppik pidi mõistma, et Andrei Leppikult temale antud ja tema kontole kantud raha ei pärine seaduslikust allikast ning Andrei Leppik ei tegele legaalse äritegevusega. Seega pidi Anastassia Leppik vähemalt möönma, et temale antav raha pärineb kuritegelikust tulust. Taolist raha vastu võttes, kasutades ja edasi andes mõistis ta, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga tehtavate toimingutega. Seda järeldust kinnitav tõendite analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 58-59. Maakohus tuvastas, et raha, mille päritolu varjati, kuulus Andrei Leppikule. Samuti kuulus talle ettevõte, mille käibesse see raha suunati. Seega süüdistuses kirjeldatud rahapesu skeemi rakendati just Andrei Leppiku initsiatiivil ja huvides ning Anastassia Leppik toimis vastavalt temalt saadud juhistele. Nende taolised osateod olid rahapesu toimepanemiseks vajalikud ning toimisid ühtse skeemina.
178.OÜ-ga Terrasport seoses märkis maakohus, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Kõnealuseid summasid kasutati ettevõtte arendamiseks -spordisaalide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Kuivõrd Anastassia Leppiku kontolt laekunud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest, siis on spordisaali väljaehitamine toimunud valdavalt rahapesu objektiks olnud vara arvelt. OÜ Terrasport planeeris alustada legaalsete teenuse osutamist ja tulu teenimist ruumides ning treeningseadmetega, mis olid saadud kriminaaltulu arvelt. Seeläbi soovis ettevõte varjatult suunata kriminaaltulu legaalsesse ärisse selleks, et teenida selle arvelt hiljem legaalset tulu. Kogu kirjeldatud rahapesu skeem toimis OÜ Terrasport huvides, st ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks ning ettevõte osales rahapesu skeemis läbi formaalse juhatuse liikme Anastassia Leppiku ja faktilise juhi Andrei Leppiku.
179.Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning rahapesu süüdistuse tõendatuse järeldustega. Maakohtu poolt on juba ümber lükatud apellantide väide, et kuna Anastassia Leppik ei teadnud raha kuritegelikust iseloomust, siis ei saa temal ega OÜ-l Terrasport olla rahapesu toimepanemise tahtlust ning nad tuleb seetõttu õigeks mõista. Samuti on ümber lükatud väide, et sugulaste kontodel liikunud summad olid nende poolt kokku hoitud raha ehk siis legaalset päritolu. Sama puudutab väidet, et Anastassia Leppiku tuttavate ehk tunnistajate L.K. , Z. D, O.T. , A.M. ja J.O. poolt tehtud ülekanded olid tehtud nende isikliku raha arvelt. Maakohus on juba andnud hinnangu väitele, et kuna Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport pole mingit eelkuritegu toime pannud, siis ei saa neid rahapesus süüdi mõista. Samuti on ümber lükatud väide, et Andrei Leppik pole rahapesu toime pannud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega rahapesu süüdistust kinnitavate tõendite osas, siis ei ole vajalik neid põhjendusi üle korrata. Apellantide väited nimetatud tõendite ebaõigest hindamisest maakohtu poolt jäävad tagajärjetuks.
180.Maakohus on õigesti märkinud, et vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud ülekanded Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport arvelduskontodele on toimunud, kuid vaieldakse, millisest
allikast pärineb Anastassia Leppiku pangakontole kantud raha (MK otsuse lk 53).
181.Süüdistuse kohaselt suunati eelnevalt maksukuritegudest saadud kriminaaltulu 20 195 eurot selle tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil riigi majandussüsteemi, kasutades raha OÜ-le Terrasport renditud ruumide renoveerimisel spordiklubiks ja äriühingule erinevate seadmete soetamiseks. Maakohus tuvastas, et tõendatud on rahapesu objektiivsete tunnuste esinemine 14 195 euro ulatuses (MK otsuse lk 57). Prokurör ei ole seda vaidlustanud, kuid seda tegid süüdistatavad ja nende kaitsjad. Apellandid toovad välja oma arvutused ja põhjendused, mille kohaselt väidetavalt kõik raha on pärit legaalsetest allikatest (vt käesoleva otsuse p-d 46-47, 65-70, 97-100, 102). Ringkonnakohus nende väidete ja arvutustega ei nõustu ning leiab, et maakohtu järeldus rahapesus 14 195 euro ulatuses on tõendatud.
182.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse lk 56-57 toodud järeldusega, et ükski näidatud 8-st isikust (3 sugulast pluss 5 tuttavat) ei teinud Anastassia Leppikule ülekande teostamiseks sularaha sissemakseid enda isiklike rahaliste vahendite arvelt. Seda, et antud juhul ei olnud tegemist reaalsete laenulepingutega, näitab ka see, et Anastassia Leppik ei ole ühelegi väidetavale laenuandjale raha tagastanud. Maakohus analüüsis nimetatud 8 isiku pangakontosid ja maksekäitumist ning tuvastas Anastassia Leppiku ettevõttesse suunatud summade osas teatud kindla skeemi, mis erines oluliselt nende isikute tavapärasest sissetulekute suurusest ja maksekäitumisest. Rahapesualases kohtupraktikas on märgitud, et inimene võib varjata enda seost konkreetse varaga ka seeläbi, et jätab mulje, justkui kuuluks vara tema sugulastele. Asjaolu, et sellisel juhul võib varjamise tuvastamine olla lihtsam kui juhul, kus varaomanikena näidatakse perekonnaringist väljapoole jäävaid isikuid, ei välista varjamist, sest RahaPTS § 4 lg 1 puhul pole varjamise n-ö kvaliteet iseenesest oluline. Õiguslikult käsitatakse vara teistele isikutele kuuluvana, mis moonutab tegelikku olukorda. Süüteo subjektiivse koosseisu tasandil ei mängi rolli, kas teo toimepanija peab tegu õiguspäraseks või mitte. Rahapesu puhul tuleb subjektiivse külje juures analüüsida, kas isikul on tahtlus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (RKKKo nr 3-1-1-94-14 p-d 219 ja 229). Maakohtu poolt tuvastatust ilmneb, et süüdistatavad pesid raha tahtlikult, nad teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Anastassia Leppiku poolt enda isikliku pangakonto ja ettevõtte pangakonto võimaldamine Andrei Leppiku ebaseadusliku tegevuse konspireerimiseks pikema aja jooksul ja sellele tegevusele igakülgne kaasaaitamine enda lähisugulaste ja tuttavate kaudu viitab sellele, et ta oli teadlik Andrei Leppiku ebaseaduslikust tegevusest ja raha pesemise keelatusest. Anastassia Leppiku vastupidised ütlused ei ole usutavad ning on maakohtu poolt näidatud tõenditega ümber lükatud.
183.Andrei Leppik oma apellatsioonis leiab, et käesolevas asjas ei ole kellelgi tagastusnõuet tekkinud ja seega Andrei Leppiku väidetav tulu kuritegeliku ühenduse tegevusest ei ole kuriteoga saadud vara KarS § 831 mõttes. Seejuures viitab ta mitmele Riigikohtu lahendile (3-1-1-62-14, 3-1-1-41-11, jt), eelkõige aga nr 3-1-1-52-15 p-le 31.
184.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et Andrei Leppik pole kuritegelikku tulu saanud ja tema suhtes ei esine vara konfiskeerimise aluseid. Maakohus tuvastas, et Andrei Leppik pani toime kuriteod KarS §-de 256 lg 1 ja 394 lg 2 p 1 järgi. KarS §-de 256 lg 2 p 2 ja 394 lg 6 kohaselt kohaldab kohus nendes paragrahvides sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-le 832, mida ka maakohus õigustatult tegi. Maakohus märkis ka seda, et 2014 kehtinud KarS § 3891 redaktsioon laiendatud konfiskeerimist ette ei näinud (MK otsuse lk 63).
185.Mis puutub viidatud lahendisse nr 3-1-1-52-15, siis see on tehtud seoses kahtlustatava O.G. i ja 3-nda isiku I. G vara arestimisega. Selle lahendi punktis 31 on leitud, et tegeliku maksukohustuse deklareerimata jätmine (varjamine) iseenesest isiku vara väärtust ei suurenda – vähemalt mitte senikaua, kuni riigil on võimalik maksunõue maksma panna ja kogu maksusumma maksukohustuslastelt reaalselt sisse nõuda. Antud asjas ei tuvastatud, et OÜ Well Tehnoloogia
oleks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisega KarS § 831 mõttes vara saanud. Punktis 32 märgiti, et ei ole osutatud ühelegi võimalikule viisile, kuidas OÜ Well Tehnoloogia käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tagajärjel võis suureneda konkreetselt O.G. i vara. Üksnes see, et O.G. ja I. G ostsid kahtlustuses nimetatud kuriteo toimepanemisega samal perioodil 2 korterit, mille väärtus ületas nende legaalset sissetulekut, ei anna piisavat alust põhjendatud kahtluseks, et O.G. sai vara menetletava maksukuriteoga. Ringkonnakohus pidas vajalikuks eeltoodud asjaolud seetõttu nii põhjalikult välja tuua, et nende najalt saab näidata erinevust Andrei Leppiku vara konfiskeerimise aluste osas. Oluline erinevus on selles, et Andrei Leppik teenis arveveski skeemi kasutades iga tehingu pealt reaalset tulu sularahas, mis maakohtu arvestuste kohaselt võis olla umbes 40 000 eurot. Osa sellest rahast kanti Anastassia Leppiku pangakontole ja sealt edasi OÜ Terrasport arvelduskontole ning toimus rahapesu. Seda raha kasutati ka isiklikuks otstarbeks (nt reisimine). Selle raha eest soetati OÜ Evelina Dream Traveli osasid. Selle raha eest ostis Andrei Leppik sõiduauto ja kinkis selle N.V. le (MK otsuse lk 64-66). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja neid ei lükka ümber Andrei Leppiku viited (vt p 183) kohtupraktikale, sest need lahendid pole sarnased käesoleva asja tehioludega.
186.Seoses konfiskeerimise taotlustega on maakohtu otsuse lk 66 käsitletud kolmanda isiku N.V. auto konfiskeerimist. Maakohus tuvastas, et tunnistajate J.K. ja J.M. ütlustest nähtuvalt ostis Andrei Leppik sularaha eest 2014 mais J.M. le kuulunud sõiduki Mazda 3 hinnaga 1500 eurot ja kinkis selle N.V. le. Uuritud tõendite kohaselt see sõiduk oli soetatud Andrei Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale isikule N.V. le. Seda kinnitab Andrei Leppiku ja V.P. vaheline 23.05.2014 telefonikõne, kus Andrei Leppik rääkis, et ta kinkis N.V. le auto. Maakohus leidis, et KarS § 832 lg 2 p 1 alusel see auto tuleb konfiskeerida.
187.Apellatsioonis märgitakse, et maakohus on otsuses viidanud, et 07.05.2014 müügilepingu kohaselt oli auto müüjaks J.M. ja ostjaks N.V. . Selle müügilepingu esitas kohtuasja juurde apellant Maanteeameti juures olevast liiklusregistrist. Seega oli müügileping aluseks liiklusregistris kande tegemiseks ja N.V. omandi tekkimiseks sõidukile. Ei saa kuidagi rääkida, et Andrei Leppik oleks kinkinud sõiduki N.V. le. Selleks peaks tuvastama, et Andrei Leppik ostis kõigepealt ise sõiduki välja ja seejärel kinkis edasi N.V. le. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid.
188.Apellant märgib, et tõusetub küsimus, kas Andrei Leppik maksis ise müüjale sõiduki eest müügihinna 1500 eurot ja kas me saame sellisel juhul rääkida KarS § 832 lg 2 p 1 kontekstis sellest, et sõiduk on omandatud toimepanija arvel. Seega peab asjas kõigepealt tuvastama, kas sõiduki eest on üldse tasutud. Maakohus ei ole selle küsimusega tegelenud ega vastanud apellandi poolt esitatud kirjalikele seisukohtadele.
189.Sõiduki müügilepingu kohaselt on lepitud kokku müügihind 1500 eurot, kuid müügileping ei fikseeri raha üleandmist. N.V. on andnud kohtus ütlusi, et temale avaldas Andrei Leppik, et müüjale ei ole raha tasutud. Sama on kinnitanud Andrei Leppik oma kohtus antud ütlustes, et ta ei ole sõiduki eest maksnud. Sõiduki müüja, tunnistaja J.M. , on samuti kinnitanud, et ta ei ole isiklikult saanud selle sõiduki eest raha. Ainsana on raha (1500 eurot) saamisele viidanud sõiduki müümisega tegelenud tunnistaja J.K. . Samas ei ole J.K. kinnitanud, et ta oleks saanud müügisumma Andrei Leppikult, tunnistaja ei tundnudki kohtusaalis viibinud Andrei Leppikut. Seega on raha üleandmise fakti kohta kaks vastandlikku ütlust - ühelt poolt kinnitab Andrei Leppik, et tema ei ole sõiduki eest raha maksnud, teiselt poolt kinnitab J.K. , et ta on saanud sularahas 1500 eurot, kuid seda mitte Andrei Leppikult, vaid tundmatult noormehelt. Apellant on seisukohal, et sellises olukorras ei saa lugeda piisavalt tõendatuks sularaha üleandmine toimepanija Andrei Leppiku poolt. Kui keegi selle sõiduki eest maksis, siis ei ole tõendatud, et seda tegi just Andrei Leppik.
190.Sõiduki konfiskeerimiseks peaks olema tõendatud, et sõiduki eest maksis just Andrei Leppik ja et raha oli kuritegelikku päritolu. Kui pidada tõepäraseks tunnistaja J.K. väidet raha üleandmise
kohta ja teha sellest järeldus raha maksmise kohta, siis ei tulnud see raha J.K. väitel ikkagi Andrei Leppikult, vaid kelleltki tundmatult noormehelt. Sellises olukorras ei saa rääkida kuritegelikul teel saadu arvelt sõiduki soetamisest. Ei ole vaidlust, et sõiduki ostmisega tegeles ka Andrei Leppik, kuid tunnistajate ütlustest tulenevalt oli keegi veel, kes on väidetavalt sõiduki eest tasunud. Tegelikult ei peaks 1500 euro suuruse sõiduki puhul püstitama eelduse, et see on ostetud just kuritegeliku tulu eest. Isegi kui ringkonnakohus peaks nõustuma, et sõiduki eest tasus konkreetselt Andrei Leppik (millisel seisukohal apellant ei ole), siis sellises ulatuses raha oli Andrei Leppikul eelduslikult ka legaalselt olemas.
191.Maakohus viitab tõendina Andrei Leppiku ja V.P. vahelisele telefonikõnele, kus Andrei Leppik väitvat, et ta on kinkinud Nataljale auto. Apellant on saanud samuti kriminaalasja toimikuga tutvuda ja tema seda kõnet toimikust ei leidnud. Maakohus ei ole ka teinud täpsemat viidet selle kõne paiknemise kohta toimikus. Isegi kui see kõne sellisel kujul eksisteeriks, ei kinnita see, et sõiduki eest oleks maksnud just Andrei Leppik või et tasutud raha oleks olnud kuritegelikku päritolu.
192.Ringkonnakohtu istungil apellant esitas alternatiivse taotluse, et kui ringkonnakohus apellatsiooni ei rahulda, siis palutakse kohaldada konfiskeerimise asendamist selliselt, et N.V. lt välja mõista konfiskeerimisele kuuluva auto väärtus, s.o 1500 eurot. Põhjenduseks tuuakse, et auto on olnud 2014 aastast N.V. valduses ja seoses vara arestimisega anti see tema vastutavale hoiule. Ta on autot heaperemehelikult hooldanud ja kasutanud ning seetõttu auto äravõtmine ei ole otstarbekas.
193.Prokurör ei vaielnud esitatud taotlusele vastu.
194.Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelpool viidatud tõendite uurimisest tuleneva järeldusega, et sõiduk oli soetatud Andrei Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ja kingitud kolmandale isikule N.V. le. Seoses kaebaja väitega, et tema ei leidnud maakohtu poolt viidatud kõnet (vt p 186), ringkonnakohus märgib, et seda tõendit uuriti (kõnet kuulati) maakohtu istungil seoses 30.06.2015 jälitustoimingu protokolli avaldamisega (II kd lk 67-70). Nimetatud protokollist nähtub, et Andrei Leppik helistas V.P. le ja muu jutu sees ütles, et ta kinkis N.V. le auto (XVII kd lk 98-101). Apellatsioonis toodud väited, nagu oleks maakohus tõendeid valesti hinnanud, ei lükka maakohtu järeldust ümber. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel see auto tuleb konfiskeerida. Kuna aga esitati taotlus konfiskeerimise asendamiseks, siis ringkonnakohus peab võimalikuks selle rahuldada ja lugeda apellatsiooni osaliselt rahuldatuks.
195.KarS § 84 sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
196.Ringkonnakohus leiab, et auto konfiskeerimine on ebaotstarbekas. Kolmas isik on autot hooldanud ja kasutanud ning see on talle igapäevaselt vajalik transpordivahend. Riigi huvid ei saa kahjustatud, sest kolmas isik peab riigile maksma auto väärtuse 07.05.2014 müügilepingu kohaselt, s.o 1500 eurot. Auto arestiti 15.01.2015 ja sellest ajast on möödunud üle 2 aasta, mis kuidagi ei anna alust arvata, et vahepeal oleks auto väärtus kasvanud.
197.Nimetatud nõude täitmiseni tuleb auto jätta maakohtu 15.01.2015 määruse kohaselt aresti alla.
198.Maakohtu otsuse lk 65 on tuvastatud, et Andrei Leppiku kriminaaltuluna teenitud rahaliste vahendite arvelt on soetatud nii talle kui M.L. kuuluvad OÜ Evelina Dream Traveli osad. Kuna aga kohtule ei ole esitatud äriregistri infosüsteemi väljavõtet ega muid dokumente, millest nähtuks ettevõtte omanike ring ja jaotus, siis ei saa kohus teha järeldusi küsimuses, kes ja millises ulatuses on OÜ Evelina Dream Traveli omanik. Seetõttu ei saa kohus ettevõtte osade suhtes konfiskeerimist kohaldada ning need tuleb aresti alt vabastada (MK otsuse lk 67).
199.Prokurör selle otsustuse oma apellatsioonis vaidlustas, märkides, et ta kohtus taotles KrMS § 297
korras OÜ Evelina Dream Traveli kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist kohtuasja materjalide juurde, millest nähtuvad osanike poolt osade soetamise aeg ja suurus. Maakohus jättis prokuröri taotluse rahuldamata (18.05.2016 protokoll lk 8 ja12). Samas aga omab maakohus juurdepääsu avalikule äriregistri infosüsteemile varade arestimise määrustes märgitud andmete korrektsuse kontrolliks. KrMS § 321 lg 6 alusel taotleb apellant võtta materjalide juurde OÜ Evelina Dream Traveli äriregistri infosüsteemi väljavõtte.
200.Ringkonnakohus leiab, et prokuröri taotlus OÜ Evelina Dream Traveli osade konfiskeerimiseks tuleb rahuldada.
201.Kriminaalasjast nähtub, et prokurör taotles maakohtu istungil OÜ Evelina Dream Traveli kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtte lisamist, kuid maakohus ei võtnud seda dokumenti vastu (III kd lk 22 pöördel ja 24 pöördel). Ringkonnakohus võttis selle KrMS § 321 lg 6 alusel asja juurde. Kuna maakohtu ainuke OÜ Evelina Dream Traveli osade konfiskeerimata jätmise põhjendus oli vastava dokumendi puudumine (mille ta oli ise tagasi lükanud) ja nüüd on see olemas, siis saab taotluse lahendada. Äriregistri väljavõtte kohaselt on OÜ Evelina Dream Traveli osanikud M. Leppik ja Andrei Leppik ning nende osapandid on kummalgi 1250 eurot.
202.KarS § 832 lg 1 alusel tuleb kolmandale isikule M.L. ja süüdistatavale Andrei Leppikule kuuluvad OÜ Evelina Dream Traveli osad nimiväärtusega 1250 eurot konfiskeerida. Kuni nõude täitmiseni tuleb need maakohtu 30.12.2014 ja 15.01.2015 määrustega arestitud osad jätta aresti alla.
203.OÜ Terrasport osas oli esitatud taotlus süüdistatav õigeks mõista ja sellest tulenevalt hüvitada SKHS-i alusel talle tekitatud kahju. Mingeid täpsemaid viiteid ega põhjendusi peale selle lause apellatsioonis ei ole toodud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus oli see taotlus esitatud koos põhjendustega ja kohtu poolt vastu võetud (III kd lk 61 ja 63-69). Maakohus seda taotlust ei rahuldanud, vastavad põhjendused on toodud maakohtu otsuse lk 70 ja ringkonnakohus nõustub nendega.
204.Ringkonnakohus seda taotlust SKHS § 5 lg-st 4 tulenevalt ei rahulda, sest vastavad alused puuduvad.
205.Anastassia Leppiku kaitsja advokaat D. Matvejev esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Kaitsja taotleb tasu kokku 8 tunni eest 384 eurot, sh käibemaks 64 eurot. Lisaks taotleb sõidukulu Narva-Tartu-Narva pooles ulatuses hüvitamist 65,52 eurot, sh käibemaks 10,92 eurot. Kõik kokku seega 449,52 eurot, sh käibemaks 74,92 eurot.
206.OÜ Terrasport kaitsjana advokaat D. Matvejev esitas täpselt samasuguse taotluse, s.o 449,52 eurot, sh käibemaks 74,92 eurot.
207.Kaitsja on põhjendanud, et tal on 2 kaitsealust, kusjuures tegemist on väga mahuka ja keerulise asjaga ning sellest tuleneb nimetatud nõude suurus.
208.Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse, sest asjas on 29 köidet ning maakohtu otsus on 70 lk pikk. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad eeltoodud menetluskulud süüdistatavate kanda, sest nende osas apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend.
209.Andrei Leppiku kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest Eesti Vabariigilt välja mõista Andrei Leppiku kasuks 3840 eurot, sh käibemaks 640 eurot.
210.Kriminaalkolleegium peab kaitsjatasu selles ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse, sest asjas on 29 köidet, maakohtu otsus on 70 lk pikk ning kaitsja esitas mahuka apellatsiooni koos selle täiendusega. KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt kannab eeltoodud menetluskulud riik, sest
Andrei Leppiku osas apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend.
allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.