1-15-9048/147 - Avaliku rahu vastased süüteod - Avaliku julgeoleku vastased süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja

CD-R plaat 1 tk – Nordea Bank AB Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.2-1/14/9-179-1, OÜ xxx), CD-R plaat 5 tk AS SEB Pank vastuskirjad (nr 11.2-1/14/9-91-1 xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, nr 11.2-1/14/9-187-1, nr 11.2-1/14/9-197-1, nr 11.2-1/14/9-240-1 OÜ xxx, OÜ xxx; nr 11.21/14/9-183-1 OÜ xxx), CD-R plaat 1 tk Danske Bank AS Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.21/14/9-95-1 xxx OÜ) turvasalvestiste (ATM) väljavõtetega; kokku CD-R plaate 7 tk, pakend 1 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 1 tk – AS xxx vastuskiri (10.04.2015 nr 11.2-1/14/9-308-1) dokumentide koopiad xxx OÜ-ga perioodil 06.02.2014-07.05.2014; xxx OÜ-ga perioodil 15.07.201407.11.2014; xxx OÜ-ga perioodil 07.03.2014-17.04.2014; xxx OÜ-ga 05.03.2014 kohta lisad, pakend 2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 8 tk ja DVD-R plaat 2 tk – 29.05.2015 ja 30.06.2015 koostatud jälitustoimingu protokollide lisad VJ salvestistega; kokku 10 tk – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 1 tk 30.12.2014 nr 3.2-2/208442-2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 3 tk 17.04.2015 nr 11.1-3/14/5-50, DVD-plaat 1 tk 29.05.2015 nr 11.1-3/14/5-53, DVD-plaat 1 tk 30.06.2015 nr 11.1-3/14/5-60, DVD-plaat 1 tk 15.07.2015 nr 11.1-3/14/5-62, DVD-plaat 1 tk 31.07.2015 nr 11.1-3/14/5-64, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-66, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-67, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-68 koostatud jälitusprotokollide lisad pealtkuulamise failidega; kokku DVD-plaate 10 tk, pakend 4 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 10 tk – 23.03.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (Andrei Leppiku sülearvuti Packard Bell seeria number NXC1QEL0012171A6B81601) lisa; 13.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (OG sülearvuti Dell Inspiron 1564 seerianumbriga 8Z4JYL1) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP sülearvuti Asus kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti Apple iMac

1-15-9048 kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti HP ProOne 400 kõvaketas) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP USB-mälu Kingston DataTraveler) lisa; 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti Emachines kõvaketas) lisa; 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti HP raamatupidaja KŽ) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VSlauaarvuti kõvaketas) lisa; 15.06.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VS sülearvuti Lenovo B590 kõvaketas) lisa; pakend 5 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; Mobiiltelefon 4 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1081T (must), imei: 359780040524187, Elisa sim-kaart nr EE21120119009692, abonentnumber +xxx; mobiiltelefon Sony Xperia, imei: 357945052818890, nahkümbrisega, Elisa sim-kaardiga; mobiiltelefon Samsung GTE1200m (valge), imei: 351791069997319, Elisa sim-kaart nr EE21140317013619; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m (valge), imei: 351791069997566, Elisa sim-kaart nr EE21140317013759 – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; xx OÜ dokumendid (11.03.2014, 14.03.2014, 18.03.2014, 19.03.2014, 20.03.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt xx; 28.02.2014 arve nr A280214-10 AS-le xx; 25.02.2014 arve nr A250214, 28.02.2014 arve nr A280214, 05.03.2014 arve nr A050314, 10.03.2014 arve nr A100314 koos hinnapakkumiste ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega AS-le xx. Suletud turvaplommiga SecuriTec 000727671 – lisada kriminaalasja materjalide juurde; AT nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; 2 maksekorraldust AM nimele – lisada kriminaalasja materjalide juurde; Elisa sim-kaardi ümbrised (sim-kaardita) mobiiltelefoni numbritele xxx, xxx, xxx; xx OÜ rekvisiitidega valge paber; Mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia, imei: 353440056109581, ilma sim-kaardita; 9 acme DVD+R plaadid, 1 DVD+R Verbatim plaat; 1 Verbatim CD-R plaat, 1 acme CD+R plaat; mälukaart Olympus XD M2GB, mälupulk (punane vutlar) ilma numbrita, mälupulk Apacer (must), mälupulk MyFlas ja valget värvi pulk Apacer, mis on hoiul MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas – tagastada Andrei Leppikule kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon 2 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1202 DUOS, IMEI koodidega 35313558825925 ja 35313558825923, koos sim- kaardiga nr EE2112122297135; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI 351791062317010 – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; sülearvuti 1 tk Pacard bell nr NXC1QEL0012171A6B81601 ja MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas hoiul olevad sülearvuti HP ProBook 450 seeria nr 2CEE3491YGD ja Sülearvuti Pacard bell nr NXCOYEL0022171B65E1601– konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel; xx OÜ dokumendid (10.10.2014, 13.10.2014, 20.10.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt xx; 30.09.2014 arve nr 30092014-12 AS-le xx); xx OÜ dokumendid (arved xx OÜ-le, xx OÜle); xx OÜ dokumendid (2014.a arved V OÜ-le); OÜ xx 2013.a arved xx OÜ-le; xx OÜ 2013.a arve V OÜ-le – lisada kriminaalasja materjalide juurde; xx OÜ 2013.a arved xx OÜ-le, xx OÜ-le, V OÜ-le; xx OÜ 2014.a arved V OÜ-le ja xx OÜle; Pärnu Maakohtu kohtumäärus xx OÜ-le (võlgniku esindaja VV); EAS-i kiri VVile (xxx OÜ); xx OÜ dokumendid (01.10.2014, 15.10.2014 kassa sissetuleku orderid OÜ-lt xx, 01.10.2014 arve nr 01102014-3 ja 15.10.2014 arve nr 15102014-1 OÜ-le Xx), xx OÜ 14.10.2014 arve nr 100034 OÜ-le Xx; RJ nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; VN nimekaart, Swedbank teleteenuste leping OÜ-ga xx (kasutaja RJ), 05.05.2014 sissemakseorder Krediidipanka Andrei Leppiku nimelt Rahandusministeeriumile (riigilõiv eri nr 235NAT) xx OÜ kaks 2013.a arvet OÜ-le xx ja xx OÜ-le; xx OÜ arved nr 0157 kuupäevadega 21.09.2013 ning 30.09.2013 OÜ-le xx; Nordea panga (kaart nr 8258594709) netipanga paroolid koos xx OÜ (reg kood 12642838) ja Nordea Bank AB Eesti filiaal vahel 21.08.2014 sõlmitud telefoni- ja internetipanga lepinguga ühel lehel – lisada kriminaalasja materjalide juurde;

1-15-9048 vahistamist, pidas prokuratuur vajalikuks tema suhtes kriminaalasi kohtusse saata ning mitte jääda ootama kuni ka teiste isikute suhtes viiakse kohtueelne menetlus lõpule. KrMS § 216 lg 4 sätestab, et kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistliku menetlusaja tagamisse suhtuda erilise tähelepanuga olukorras, kus kuriteos kahtlustatav või süüdistatav viibib vahi all. Sellisel juhul peavad menetlejad rakendama kõiki vajalikke meetmeid viimaks kohtueelne menetlus lõpule võimalikult lühikese ajaga. Üheks taoliseks meetmeks on kindlasti ka kriminaalasja eraldamine teatud kuritegude osas juhul, kui see võimaldab vahi all viibiva kahtlustatava või süüdistatava suhtes kriminaalasja kiiremat menetlemist ega kahjusta samal ajal kriminaalmenetluse igakülgset ja terviklikku arutamist kohtus. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kriminaalasja eraldamine takistanud kriminaalasja igakülgset ja terviklikku arutamist. Neid isikuid, kelle osas kohtueelses menetluses menetlus jätkus, ei kahtlustatud Andrei Leppikuga koos kuritegude kaastäideviimises. Andrei Leppikule KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohaselt väidetava kaastäideviija VP osas oli kriminaalasi eraldatud juba varasemalt KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel ning tema suhtes toimus kohtulik arutamine lihtmenetluses. Andrei Leppikule KarS § 394 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kaastäideviijateks märgitud Anastassia Leppik ja OÜ Terrasport on aga kaassüüdistatavatena koos Andrei Leppikuga käesolevas asjas kohtu alla antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Andrei Leppiku, Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport osas kriminaalmenetluse eraldamine oli seaduslik ja põhjendatud. Andrei Leppiku kaitsja taotlusel tutvus kohus kriminaalasjas teostatud jälitustoimingute aluseks olnud kohtu- ja prokuratuuri määrustega ning prokuratuuri taotlustega. KrMS § 1261 lg 2 sätestab, et jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. KrMS § 1264 lg-st 1 ja § 145 lg 1 p 1 kohaselt on jälitustoimingu teostamiseks vajalik kohtu või prokuratuuri kirjalik luba, mis peab olema vormistatud põhistatud määrusena. Seega määruses peavad kajastuma põhjendused KrMS § 1261 lg 2 sätestatud aluste olemasolu kohta. Jälitustoiminguks loa andmise määruse põhjenduses peab sisalduma kohtu või prokuratuuri selge ja arusaadav argumentatsioon, miks on vältimatult vajalik jälitustoimingute teostamine ning miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti kui ainult jälitustoiminguga. Ühtlasi peavad määruses olema esitatud selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus. Olles tutvunud prokuratuuri taotlustega ning kohtu- ja prokuratuuri määrustega, on kohus seisukohal, et enamikel juhtudel oli määrustes eelkirjeldatud nõuded täidetud. Üksnes prokuratuuri määrustes nr 335, 435 ja 511 puudus selgitus, miks on vajalik koguda täiendavat tõendusteavet ning miks tuleb seda teha just jälitustoimingutega. Seetõttu ei loe kohus nimetatud määruste alusel kogutud tõendusteavet lubatavaks tõendiks ega arvesta sellega kohtuotsuse tegemisel. Ülejäänud määruste alusel kogutud tõendusteabe osas leiab kohus, et määrused olid põhjendatud, toimingud olid teostatud määrustes antud lubade piires, jälitustoimingute teostamine oli seaduspärane ning kogutud teabe pinnalt koostatud jälitusprotokollid on kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks. Seonduvalt kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidega peab kohus vajalikuks märkida, et protokollides sisaldub hulgaliselt protokolli koostaja tõlgendusi ja märkusi. Neid kohus tõendi hindamisel ei arvesta.

2.Kars § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistus Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 alusel selles, et ta aitas ajavahemikul 01.01.2014 kuni 12.11.2014 kaasa järgnevate äriühingute käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele: OÜ xxx (registrikood xxx) ja selle juhatuse liikme VN poolt ajavahemikul 2014. aasta jaanuar kuni 2014. aasta oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldas sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 90 987,02 eurot; OÜ Xx (registrikood xx) ja selle juhatuse liikme VP poolt esindaja OG vahendusel ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 83 296,78 eurot; OÜ xx (registrikood xxx) ja selle juhatuse liikme VS poolt ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid OÜ-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 67 551,55 eurot; AS-i Xx (registrikood xx) ja selle juhatuse liikme Xx ajavahemikul 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades võltsitud arveid AS-le Xx ning võimaldades sellega viimasel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 41 446,06 eurot. Kokku on jäänud riigieelarvesse maksudena laekumata 283 281,41 eurot. Maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik koos VP ja SE alljärgnevad variettevõtted: • alates 03.01.2014 kuni 06.03.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige SA); • alates 14.04.2014 kuni 13.06.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige TA); • alates 06.06.2014 kuni 31.07.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige VV); • alates 05.08.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel OÜ xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige RJ). Andrei Leppiku ja VP juhendamisel värbas SE nimetatud variisikud ning veenis neid kokkulepitud tasu eest hakkama vastava variäriühingu juhatuse liikmeks ning loovutama kõik ettevõttega seotud dokumendid, internetipanga paroolikaardid / PIN kalkulaatorid ja deebetkaardid Andrei Leppiku või SEi kätte, selleks, et kontrollida rahade liikumist OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx ja OÜ xx pangakontodel ning varjata A. Leppiku, V. P ja S. E enda seotust variettevõtetega ning vältida seeläbi vastutust. Lisaks kasutasid Andrei Leppik ja VP vahendajana alltoodud variettevõtete fiktiivsete dokumentide väljastamise teenuseid, mida korraldas Tallinnas tegutsev kuritegeliku ühenduse liige VD:

Andrei Leppik, perioodil 03.01.2014 kuni 12.11.2014 Ida-Virumaal Jõhvi linnas, koostas ise ja väljastas tema enda kontrolli all olevate variettevõtete nimelt ja lisaks tellis V. D kaudu võltsitud müügiarveid ning muid raamatupidamise algdokumente, samuti andis juhiseid ja korraldusi variettevõtete arveldusarvetele laekunud raha ülekandmiseks ja nii pankadest, kui ka sularahaautomaatidest raha väljavõtmiseks. OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx juhatuse liikmed SA, TA, VV ja RJ allkirjastasid Andrei Leppiku ja SEi korraldusel lepinguid, arveid jm dokumente osaühingute nimelt, kuid tegelikkuses nad osaühingute nimel reaalseid majandustehinguid ei teostanud. OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx olid täielikult Andrei Leppiku, VP ja SEi kontrolli all ning juhatuse liikmed tegutsesid üksnes eelnimetatud isikute korralduste alusel. Nimetatud osaühingute eesmärgiks oli alates 2014. aasta jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest (10 % arve summast ) maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx tegutsevatele ettevõtetele ei müünud ega osutanud. Samuti kasutati nimetatud variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks järgmiselt: Nimelt eelneval kokkuleppel OÜ Xx juhatuse liikme VNiga korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le Xx selleks, et viimasel tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada deklareeritavat sisendkäibemaksu. OÜ Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ Xx juhatuse liikmele V. Nile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 variäriühingute nimelt väljastatud võltsarveid kogusummas 545 922,00 eurot sh käibemaks 90 987,02 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xx OÜ, xxx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult eeltoodud tabelis kajastatud arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 90 987,02 eurot.

1-15-9048 Sellega aitas Andrei Leppik äriühingule kaasa rikkuda Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Peale selle, eelneval kokkuleppel OÜ Xx esindaja OGiga juhatuse liikme VP teadmisel, korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le Xx selleks, et OÜ-l Xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. OÜ Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ Xx esindajale OGile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud võltsitud arveid kogusummas 499 780,38 sh käibemaks 83 296,78 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xx OÜxx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult xx, xx OÜ, OÜxx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 83 296,78 eurot. Sellega rikkus osaühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Peale selle, eelneval kokkuleppel OÜ V juhatuse liikme VSga korraldas Andrei Leppik koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks, koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt OÜ-le xx selleks, et OÜ-l xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. OÜ xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas OÜ xx juhatuse liikmele V. S’le. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena OÜ xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 405 311,73 eurot sh käibemaks 67 551,55 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas: Kuna xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ xx alusetult xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 67 551,55 eurot. Sellega rikkus osaühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1.

1-15-9048 Peale selle, eelneval kokkuleppel AS Xx juhatuse liikme Xxga korraldas Andrei Leppik koos kuritegeliku ühenduse liikmetega võltsitud müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks: koostamise ja esitamise variäriühingute nimelt AS-le Xx selleks, et AS-l Xx tekiks võimalus eelnimetatud arvetel märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu. AS Xx tasus esitatud võltsarvete alusel arvel näidatud summad variäriühingute pangakontodele, laekunud rahad võeti sularahas välja ning peale omapoolse vahendustasu 10 % arve summast maha arvamist tagastas Andrei Leppik ise ülejäänud rahasummad sularahas AS-i Xx juhatuse liikmele O. S’ile. Eelkirjeldatud tegevuse tulemusena AS Xx kajastas perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 variäriühingute nimelt väljastatud fiktiivseid arveid kogusummas 248 676,40 eurot sh käibemaks 41 446,06 eurot oma raamatupidamisarvestuses ning arvetel märgitud käibemaksu kajastas käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas. Kuna xxOÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ nimelt väljastatud arvetele märgitud andmed ei vastanud tehingu tegelikule sisule, st arvele märgitud tehinguid tegelikult ei teostatud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu maha arvamiseks, seega on OÜ Xx alusetult xx OÜ, xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ, Xx OÜ, xx OÜ, Xx OÜ ja Xx OÜ arvete alusel perioodil jaanuar 2014 kuni november 2014 raamatupidamisarvestuses arvestanud ja käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 41 446,06 eurot. Sellega rikkus äriühing Käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82,554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1. Seega korraldas Andrei Leppik koos VP, SE ́i, VD ́i, RL ́u, TT ́i, SA ́i, TA ́i, VV ́i, IJ ́i, RJ ́i, OG ́i ja AR ́iga tahtlikult ning varjatult arveveskiteenuseid nende kontrolli all olevate variettevõtete (OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ BCC G.S.P, OÜ Xx, Xx OÜ) nimelt. Alusetu sisendkäibemaksu tekitamiseks väljastati OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx OÜ xx, Xx OÜ nimelt fiktiivseid arveid kauba müügi või teenuste osutamise kohta, millega aitas kaasa OÜ-l Xx, OÜ-l Xx, OÜ-l Xx ja AS-l Xx kajastada oma raamatupidamises võltsarveid, mille alusel koostati ja esitati maksuhaldurile valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. Tegelikkuses nendel arvetel näidatud tehinguid tegelikult arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näiliste tehingutega. Seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: §15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest; §15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena; - § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid; -

1-15-9048 § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu; § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; - § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; - § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel; - § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. -

1-15-9048 AS-l Xx puudus õigus OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, Xx OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu maha arvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 41 446,06 eurot. Kohtu seisukoht Kars § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuse osas 2.1 Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 1 kohaselt oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Samal ajal kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt loeti suureks kahjuks summat, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt oli 2014.a kuutasu alammääraks 355 eurot. Seega KarS § 3891 lg 1 tähenduses suureks kahjuks oli 35 500 eurot. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 3891 lg-t 1 ning kehtivas redaktsioonis näeb nimetatud säte jätkuvalt ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. KarS § 121 p-st 2 tulenevalt on suure kahjuga tegemist juhul, kui summa ületab 40 000 eurot. Seega on alates 01.01.2015 muudetud piirmäära, millest alates on maksupettuse puhul tegemist kuriteoga. Selleks on 40 000 eurot. Juhul, kui tekitatud kahju on alla 40 000 euro, on tegemist väärteoga. Antud asjas on süüdistuse esemeks KarS § 3891 lg 1 teoalternatiiv, mis seisneb maksuhaldurile valeandmete esitamises maksuohustuse vähendamiseks, kui sellega jäi maksudena laekumata või tasaarvestati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam. Süüdistuses kirjeldatud VNi, OÜ Xx, VP, OÜ Xx, Xx, AS-i Xx, VSja OÜ xx tegevus vastab formaalselt KarS § 3891 lg 1,3 objektiivsetele tunnustele nii aastal 2014 kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis. Samuti vastab süüdistuses kajastatud Andrei Leppiku käitumine eelnimetatud KarS § 3891 lg 1,3 ja KarS § 22 lg 3 kohase kaasaaitamisteo objektiivsetele tunnustele. KarS 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Antud juhul heidetakse Andrei Leppikule ette erinevate äriühingute ja nende juhtide poolt maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamist, mis seines kokkuvõtvalt järgnevas. Andrei Leppik organiseeris ja korraldas erinevate variäriühingute tegevust, mille nimelt väljastati maksupettuse toimepanijatele näilike tehingute kohta ostuarveid ja muid dokumente, mida ettevõtted said kajastada oma raamatupidamises, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Andrei Leppik korraldas nende dokumentide loomist ja üleandmist ning nende alusel äriühingute poolt tasutud summade sularahas väljavõtmist ning ettevõtjatele tagastamist. Taoline tegevus on üheselt käsitletav teadliku kaasaaitamisteona, mis seisnes nii ainelises (võltsitud dokumentide koostamine ja edastamine, näilike tehingute alusel ettevõttest välja viidud rahaliste vahendite sularahas tagastamine) kui ka vaimses (maksupettuse skeemi ehk nn arveveski teenuse loomine ja võimaldamine) kaasabis.

1-15-9048 2.2 Faktiliste asjaolude tuvastamisel hindab kohus esmalt süüdistuse väiteid, mis puudutavad väidetavaid variettevõtteid. Kokkuvõtvalt on süüdistuse sisuks, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus kasutas kokku üheksat variäriühingut – st nende äriühingute juhatuse liikmed ei omanud ettevõtete üle tegelikku kontrolli ning reaalset majandustegevust neil ei olnud. Ettevõtteid kontrollis Andrei Leppik või tema juhitud kuritegeliku ühenduse teised liikmed. Nimetatud osaühingute eesmärgiks oli alates 2014. aasta jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega osutatud. Samuti kasutati nimetatud variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid, millistelt said Andrei Leppik ja tema loodud kuritegeliku ühenduse liikmed reaalset kasu. Äriühingud, kellele võltsarveid väljastati, kasutasid neid oma maksukohustuse vähendamiseks. Nendeks väidetavateks variäriühinguteks on OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx OÜ. 2.3 OÜ xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 03.01-06.03.2014 OÜ xx juhatuse liikmeks Kohtla-Järve elanik SA (ik xxx). Alates 06.03.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik ZŠ. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 27.12.2013 kuni 27.03.2014. (1kd, tl 1-3) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) andmetel esitas äriühing 2014.a kaks käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari ja veebruari kohta. Deklaratsioonide esitajaks oli SA, kes sisenes MTA infosüsteemi internetipanga kaudu. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 23.03.2014 otsusega kustutas MTA OÜ xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna leidis, et tegemist on äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (1 kd, tl 4-14) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ xx 2014 esimestel kuudel arvelduskontot Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr xxx, avatud 09.01.2014), Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS SEB Pank (konto nr xxx) ja Swedbank AS (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (SA ja SE), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. SAit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha ise järeldusi, et tegemist on sama isikuga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, millest nähtuks tema fotod, et kohus saaks seda fototabelitega võrrelda. Sealjuures on osadel fotodel näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Seega saab kohus teha esitatud fototabelite pinnalt üksnes järelduse, et teatud juhtudel on OÜ xx arvelduskontolt sularaha välja võtnud isik pidanud vajalikuks sularahaautomaadi kaamera eest oma nägu varjata. Üksnes 23.02.2014 turvafotodelt on näha ka sularaha välja võttev isik, kelle kohta on märgitud, et tegemist on SEiga. Nimetatud isikut saab kohus tuvastada jälitustoimingutena teostatud varjatud jälgimiste videosalvestiste pinnalt. Fakti, et SE koos A’iga käis pangaautomaatidest raha välja võtmas, kinnitavad nende vahelised telefonivestlused. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (1kd, tl 15-143)

1-15-9048 Jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefonikõnede stenogrammidest nähtuvalt suhtles OÜ xx juhatuse liige SA 2014 veebruaris väga tihedalt SEiga. Kõnedes andis viimane pidevalt Aleksejevile juhiseid pangakontode avamise ja pangakaartide tellimise kohta, millal ja millise panga automaadist peaks Aleksejev minema sularaha väljavõtma. Kui A helistati pangast täiendava informatsioni saamiseks, helistas ta enne vastamist E et küsida nõu, mida vastata (17.02.2014 ja 21.02.2014 kõned). Evstifeevi 13.02.2014 kõnedest Andrei Leppiku ja SAiga järeldub, et Evstifeev maksab A palka. Nendest kõnedest nähtub üheselt, et A ei teinud seonduvalt OÜ-ga xx iseseisvalt mingeid juhtimisotsustusi, vaid toimis E saadud juhiste järgi. E maksis talle aga teostatud toimingute eest tasu. Samas ei nähtu ettevõtte dokumentidest, et E olnuks legaalne roll kõnealuses äriühingus, sh äriühingu juhatuse liikmele korralduste andmiseks ja tasu maksmiseks. 04.02.2014 kõnes ütles Andrei Leppik D, et XX on tema firma. 2.4 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 14.04-13.06.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks Kohtla-Järve elanik TA (ik 3xx). Alates 13.06.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik KŽ. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 04.04.2014 kuni 31.12.2014. (1kd, tl 144-147) MTA andmetel esitas äriühing 2014.a neli käibemaksudeklaratsiooni, aprilli kuni juuli kohta. 20.05.2014 ja 20.06.2014 esitas käibemaksudeklaratsioone TA, kes sisenes Maksuameti infosüsteemi internetipanga kaudu. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 02.01.2015 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna MTA hinnangul on tegemist äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (1 kd, tl 148-157) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014 arvelduskontot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS-s SEB Pank (konto nr xxx) ja Swedbank AS-s (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (TA ja SE), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on TAi osas taoline järeldus tehtud. TAit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha ise järeldusi, et tegemist on sama isikuga. SEB panga turvafotodelt on näha, et 10 ja 11.06.2014 võtab sularaha SE. Mõnel fotol on näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Seega saab ka antud juhul teha vaid järelduse, et OÜ Xx arvelduskontolt sularaha välja võtnud isik on pidanud vajalikuks sularahaautomaadi kaamera eest oma nägu varjata. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (1kd, tl 161-200; 2 kd tl 1-54) 2014.a aprillist juunini on TA suhelnud telefoni teel aktiivselt SEiga. Sealjuures andis SE A korraldusi kuhu panka ja millal minna. Pärast pangas käimist helistas A SEile tagasi ja andis aru, kuidas tal pangas läks. Seejärel kandis SE omakorda ette Andrei Leppikule kuidas on olukord pangakontode avamisega (nt 17.04.2014, 14.05.2014 kõned). Tähelepanuväärne on antud juhul ka asjaolu, et Andrei Leppiku juures teostatud läbiotsimisel leiti tema valdusest TAi SEB Pank ASi kasutajatunnus ja salasõna. Eriti märkimisväärseks muudavad selle fakti 13.06.2014 Andrei Leppiku ja SEi vahelised telefonikõned, milles nad arutavad sularaha väljavõtmiseks töötaja isikliku pangakonto kasutamist, et kanda natuke sinna ja pärast

1-15-9048 märkida, et aruande raha ja tõi kassasse. Arutavad numbreid 3 ja 5. Mõni aeg hiljem saadab pank kiirteavituse TAi numbrile märkega, et laekus Xx OÜ-lt 3013 eurot „aruande alusel“. Seejärel räägivad uuesti Andrei Leppik ja SE ning viimane ütleb Leppikule, et ta juba näeb smsi (st oli ilmselt sel hetkel koos TAiga), et kandsid 3013 üle. Seega ilmselgelt tegi OÜ Xx nimelt ülekandeid Andrei Leppik, kasutades selleks TAile väljastatud paroole ja kasutaja tunnuseid. Seda kinnitab ka 22.04.2014 telefonikõne, milles SE küsis A pin-kalkulaatori parooli. Seega TA ei omanud ettevõtte üle reaalset kontrolli, vaid tegutses SEi juhendamisel. 2.5 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 06.06.2014 – 31.07.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VV (ik xxx) ning 31.07.2014 – 12.06.2015 RL (ik xxx). Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 30.07.2012 kuni 19.06.2014. (2kd, tl 55-58) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kuus käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuni kohta. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. 06.06.2014 otsusega kustutas MTA OÜ xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuivõrd MTA leidis, et tegemist on äriühinguga, mis ei tegele Eestis ettevõtlusega. (2 kd, tl 59-70) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014 juunis ja juulis arvelduskontot ASis Eesti Krediidipank (konto nr xxx, avatud 19.06.2014), Swedbank AS (kontod nr xxx, xxx ja xxx), Tallinna Äripanga ASis (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (VV ja SE), kes väidetavalt fotodel on. VVit ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on sama isikuga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, kus nähtuks kõnealuse isiku foto, et kohus saaks seda fototabelitega võrrelda. Nordea Bank AB Eesti filiaali turvafotodelt on näha, et 20.07.2014 võtab sularaha välja SE. Lisaks sellele on ühel fotol näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb kohtule arusaamatuks. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (2 kd, tl 71-88,102-110) Süüdistuse kohaselt OÜ Xx omandis puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt on OÜ Xx juhatuse liige VV on suhelnud 2014.a juunis ja juulis tihedalt SEiga. Ka V’ile annab SE (samuti Andrei Leppik) pidevalt juhiseid minna pankadesse ning pärast pangas käimist kannab V ette mida ta seal tegi (nt 12.06.2014, 26.06.2014, 22.07.2014 kõned). 17.06.2014 helistas Andrei Leppik SEile ning ütles, et oleks vaja uue härrasmehe kasutajatunnust. Seejärel helistas SE V’ile ja küsis kasuatajatunnust ning olles selle saanud, helistas omakorda tagasi Leppikule ning ütles talle VVi kasutajatunnuse. 26.06.2014 ütles V Andrei Leppikule, et talle tuli tähitud kiri ning järgmisel päeval, olles kirja kätte saanud, helistas ta uuesti Andrei Leppikule ja luges kirja sisu ette – ettevõtte endisel omanikul on võlgnevus. Lisaks andis ta Andrei Leppikule ülevaate mida ta pangas tegi. Eelnevalt kirjeldatud kõnedest on üheselt arusaadav, et VV sai OÜ xx nimelt toimingute tegemiseks juhiseid SEilt ja Andrei Leppikult. Iseseisvalt ta ettevõtte juhtimisotsustusi ei teinud.

1-15-9048 2.6 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 09.04.2014 -05.08.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VP (ik xxx) ning alates 05.08.2014 RJ (ik xxx). Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 14.05.2014 kuni 31.12.2014. (2kd, tl 111-113) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kaheksa käibemaksudeklaratsiooni, mai kuni detsember kohta. Juuli, augusti ja septembri deklaratsioonide esitajaks oli RJ. Töötajaid äriühingul sel ajal ei olnud. (2 kd, tl 114-124, 127-128) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot Nordea Bank AB Eesti filiaalis (konto nr xxx), AS SEB Pank (konto nr xxx) ja AS Swedbank (konto nr xxx). Pankade turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isiku nime (RJ), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kohtule esitatud andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. Nimetatud isik ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on RJga. Samuti ei ole esitatud muid tõendeid, kus nähtuks kõnealuse isiku foto, et kohus saaks neid fototabelitega võrrelda. Ühel fotol on näha, et sularaha väljavõttev isik varjab kotiga oma nägu ning juurde on märgitud, et tegemist on SEiga. Mille pinnalt vastav järeldus tehtud on, jääb taaskord arusaamatuks. Pankade arvelduskontode väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja või kantakse üle OÜ Xx teistele kontodele ja võetakse sealt sularahas välja. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (2 kd, tl 125-126, 129-197; 3 kd, tl 1-88) Süüdistuse kohaselt puudub OÜ-l Xx kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Ka OÜ Xx puhul on märkimisväärne asjaolu, et Andrei Leppiku juures teostatud läbiotsimisel leiti tema valdusest OÜ Xx juhatuse liikme RJ SEB Pank ASi kasutajatunnus ja salasõna. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt on SE hakanud RJga aktiivselt suhtlema alates 21.07.2014. J saatis SEile sms’iga oma isikuandmed ning seejärel arutas SE Andrei Leppikuga notarisse minekut. Äriregistri andmetest nähtuvalt toimus RJ äriühingu juhatuse liikmeks registreerimine 05.08.2014. 06.08.2014 SEiga peetud kõnes ütles RJ, et tahab portaali rik.ee kaudu siseneda, aga ta ei tea isegi firma nimetust. SE vastas selle peale, et nimi on Xx (seega väidetav ettevõtte juht ei teadnud isegi oma ettevõtte nimetust). Ka RJle andis SE pidevalt juhiseid millal minna pankadesse ja millal võtta välja sularaha ning uuris, kui palju kontodele veel raha jäi. Nii on nt 01.09.2014 öelnud SE J’ile, et tuleb minna jalutama ja jäägid välja võtta. Hiljem helistas SE Andrei Leppikule ja kandis ette, et nad võtsid 4840 välja. 24.09.2014 SEi ja Andrei Leppiku vahelises kõnes rääkisid nad OÜ Xx arvel olevast rahast ning muu hulgas märkis Andrei Leppik, et ta logis sisse ja kontrollis. Seega kasutas Andrei Leppik tema valdusest leitud RJ panga kasutajatunnust ja paroole. 31.10.2014 RJ ja SEi vahelisest kõnest nähtuvalt küsis J SEilt honorari, et minna reisile. Viimane keeldus andmast, öeldes, et nad ei maksa kunagi töötasu varem. Sellest järeldub, et SE pidi RJle maksma töötasu. Samas ei nähtu, et neil olnuks legaalset töösuhet. Kõik ülalnimetatud kõned ja muud asjaolud kogumis kinnitavad, et ka OÜ Xx oli tegelikkuses Andrei Leppiku ja SEi kontrolli all ning äriühingu juhatuse liige RJ ei tegelenud ettevõtte juhtimisega, ta täitis üksnes SEi juhiseid. 2.7 OÜ Xx

1-15-9048 Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 05.03.2014 – 16.06.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks TT (ik xxx). Alates 16.06.2014 on juhatuse liikmeks Läti Vabariigi elanik JK. Samad isikud olid ka äriühingu osanikeks. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 15.04.2011 kuni 16.04.2014. (3 kd, tl 89-91) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kolm käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni märtsi kohta. 2014.a veebruaris oli registreeritud üks töötaja – JO, kes oli ühtlasi ka deklaratsioonide esitajaks. Ta sisenes MTA infosüsteemi internetipanga kaudu, samuti IDkaardiga ning MTA väljastatud paroolidega. 09.04.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 9299; 1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot Swedbank AS (konto nr xx) ja ASis Eesti Krediidipank (konto nr xx). AS Swedbank turvafotodelt on näha isik, kes on kõnealuselt kontolt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isiku nime (TT), kes väidetavalt fotodel on. TTi ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik järeldada, et tegemist on sama isikuga. AS Swedbank arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast erinevate ettevõtete kontodelt toimunud laekumisi võetakse need summad sularahas välja kas AS xx kaudu või pangaautomaatidest. Väljatrükkidest ei nähtu, et OÜ Xx oleks teinud oma kontodelt makseid võimalikele teenuste pakkujatele või kaupade müüjatele. (3kd, tl 100-108; 2kd, tl 54) Süüdistuse kohaselt ei ole OÜ Xx omandis kinnisvara ega sõidukeid ning MTR-s puudub registreering. Mille pinnalt vastavad järeldused on tehtud, jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd ühtki vastavasisulist tõendit kohtule esitatud pole. Jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede kohaselt suhtles TT väga tihedalt RLu ja VDiga. Eelkõige RL andis talle igapäevaselt juhiseid arvete koostamise ja sularaha väljavõtmise osas (nt 10.03.2014, 12.03.2014, 13.03.2014, 14.03.2014, 16.03.2014, 20.03.2014 kõned). 18.03.2014 küsis RL T’ilt tema panga paroole, et laekumisi kontrollida. Seega kontrollis RL TTi tegevusi. Kui T tekkis äriühingu nimelt sularaha välja võtmisel probleeme, teavitas ta sellest koheselt RLut ja VDi (nt 20.03.2014 kõned). Hilisemates kõnedes on TT tegelenud aktiivselt teiste äriühingute jaoks variisikute otsimisega, andes sealjuures kõnedes äärmiselt täpse kirjelduse, millised on variisiku ülesanded ning seletab ka toimivat nn arvevabriku skeemi (nt 27.03.2014, 30.03.2014 ja 31.03.2014 kõned). Muu hulgas märgib ta nendes kõnedes, et on ka ise variisikuks olnud. Lisaks nähtub 28.03.2014 kõnedest, et T käis D korraldusel Andrei Leppikule Ida-Virumaale sularaha viimas. Asjaolu, et Andrei Leppik oli kõnealuse ettevõttega seotud, kinnitab ka 02.04.2014 Andrei Leppiku ja RLu telefonikõne, milles nad arutasid arvete saatmist Xx e-posti aadressile. Seega on kirjeldatud kõnede pinnalt ilmne, et TT ei olnud äriühingu Xx tegelik juht ning lähtus oma tegevuses RLult ning VDilt saadud korraldustest. Samas on nendest kõnedest arusaadav, et T sai väga hästi aru, et oma tegevusega osaleb ta maksupettusele kaasaaitamise skeemis. 2.8 OÜ Xx Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli perioodil 28.11.2013 – 07.08.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks AK (ik xxx). Alates 07.08.2014 on juhatuse liikmeks EV. AK oli ka äriühingu osanikuks. Asutajaks on VD. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 30.05.2011 kuni 16.01.2015. (3 kd, tl 109-111) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a seitse käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuli kohta. 2014.a jaanuarist maini oli registreeritud neli töötajat, seal hulgas

1-15-9048 Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kuus käibemaksudeklaratsiooni, jaanuari kuni juuni kohta. 2014 aprilli kuni juuni käibemaksudeklaratsioonid esitati IJi nimelt. Ta sisenes Maksuameti infosüsteemi ID-kaardiga. 10.06.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 163170;1kd, 158-160) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx ja nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevaid makseid võetakse need summad sularahas välja kas AS xx kaudu või siis pangaautomaatidest. Sealjuures on näiteks 19.06.2014, 20.06.2014 ja 26.06.2014 telefonikõnedest arusaadav, et juhatuse liikmeks olev IJ viis Tallinnas välja võetud sularaha Andrei Leppikule. AS SEB Pank turvafotodelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (IJ, RL ja VD), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga kahe esimese isiku osas esitatud kohtule andmeid, millest lähtuvalt on vastavad järeldused tehtud. Nimetatud isikuid ei ole kohtus üle kuulatud, seega ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et tegemist on samade isikutega. Olles kohtus kuulanud VDi tunnistajana üle ja tuvastanud tema isikusamasuse, saab kohus teha järelduse üknes selle kohta, et lisaks teistele isikutele, on OÜ Xx pangakontolt võtnud sularahaautomaadist sularaha välja ka VD. (3kd, tl 171-183) Süüdistuses on märgitud, et „OÜ-l puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu OÜ-le sõidukeid ning MTR-s puudub registreering.“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole. 2.11 Xx OÜ Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 14.07.2014 kuni 14.10.2014 OÜ Xx juhatuse liikmeks VD (ik xxx) ja AL (ik xxx). Alates 14.10.2014 on juhatuse liikmeks RL (ik xxx). Äriühingu osanikuks on alates 19.09.2014 OÜ Xx. Äriühing oli käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 01.07.2014 kuni 19.11.2014. (3 kd, tl 184-186) Maksu- ja Tolliameti andmetel esitas äriühing 2014.a kaks käibemaksudeklaratsiooni, juuli ja augusti kohta. 18.11.2014 otsusega kustutas MTA OÜ Xx käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tegele Eestis ettevõtlusega. (3 kd, tl 187-194) Erinevate pankade vastuskirjadest nähtuvalt omas OÜ Xx 2014.a arvelduskontot AS SEB Pank (kontod nr xxx ja nr xxx), ASis Swedbank (konto nr xxx) ja ASis Eesti Krediidipank (konto nr xxx). Arvelduskonto väljatrükkidest nähtub, et koheselt pärast süüdistuse esemeks olevaid makseid võetakse need summad sularahas välja kas AS xx AS xxx kaudu või siis pangaautomaatidest. AS SEB Pank turvasalvestustelt on näha isikud, kes on kõnealustelt kontodelt sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtnud. Uurimisasutus on fototabelitele lisanud isikute nimed (RL ja VD), kes väidetavalt fotodel on. Samas ei ole aga esimese isiku osas esitatud kohtule andmeid, millest lähtuvalt saaks kohus järeldada, et tegemist on RLuga. VDi isikusamasuse on kohus tuvastanud ning saab ka fotode pinnalt tõdeda, et D on OÜ Xx pangakontolt võtnud sularahaautomaadi kaudu sularaha välja. (3kd, tl 1-2, 15-44, 51-57, 195-221; 2 kd tl 174-175, 181-197) Süüdistuses on märgitud, et „omandis puudub kinnisvara, Maanteeameti liiklusregistri andmetel oli 2014 OÜ nimele üheks päevaks s.o 08.10.2014 registreeritud sõiduk Volkswagen Phaeton 4Motion ning MTR-s puudub registreering.“ Ühtki tõendit, mis neid asjaolusid tõendaks, kohtule esitatud pole.

1-15-9048 2.12 Eelnevalt käsitletud asjaolusid kokkuvõttes järeldub, et kõigi loetletud äriühingute (so xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx OÜ) pangakontosid analüüsides ilmneb sarnane tegevusmuster – kontodele laekunud summad võetakse koheselt pärast laekumist sularahaautomaatide, AS xx või AS xx kaudu sularahas välja. ASi xx esitatud andmetest (4 kd, tl 1-14) nähtub, et teenuse osutamiseks oli lepingu sõlminud OÜ xx (esindaja VD), OÜ Xx (esindaja TT) ja OÜ Xx (esindaja IJ ja VD). AS xx kirjast (4 kd, tl 5- 219) nähtub, et nende teenust kasutasid xx OÜ ( esindaja AK, VD), OÜ xx. (esindaja RL), OÜ Xx (esindaja VD ja RL) ja OÜ Xx (esindaja TT). Teatud juhtudel on kontodele laekunud summad kantud esmalt sama äriühingu või mõne teise loetelus kajastuva äriühingu kontole ning võetakse sealt sularahas välja. Ettevõtete kontodelt ei nähtu kulutusi, mis on iseloomulikud tegutsevatele ettevõtjatele, nt teenuste ja kaupade tarneks vajalike transpordi ja põhivara, tarvikute, tegevuskoha jms soetamise kulud. Analüüsides arveid, mis on nende ettevõtete nimelt esitatud äriühingutele Xx, Xx, xx ja Xx, on ilmne, et arvetel kajastuvate teenuste ja kaupade müügi eelduseks on müüja poolsed vältimatud kulutused. 2.13 Nt OÜ Xx 28.05.2014 arve nr 14S048 Xx OÜ-le sisaldab 6200 tk erinevaid lõikekettaid ning 800 lihvketast. OÜ Xx 30.04.2014 arve mr 14R041 Xx OÜ-le sisaldab 350 kg elektroode ning 4 tk speedglas’i. 05.05.2014 arve nr 14S008 sisaldab aga kanalisatsioonitrassi kaevandamist ja kinnitamist. Xx OÜ 18.06.2014 arve nr 1406015 Xx OÜ-le sisaldab 430 tundi seinte ja vaheseinte demonteerimist. Xx OÜ 18.06.2014 arve nr 140602 Xx OÜ-le sisaldab aga 10900 lõikeketta müüki ja transporditeenuseid. Ka Xx OÜ 16.06.2014 arve nr 2014-06-16/06 sisaldab 5000 lõikeketta müüki OÜ-le Xx. Samuti on OÜ Xx müünud 30.07.2014 arve nr 29072014-1 kohaselt OÜ-le Xx 7500 lõikeketast ning osutanud arvete nr 14072014-1, 14072014-2 ja 14072014-3 kohaselt suures mahus erinevaid lammutustöid. xx OÜ 05.03.2014 arve nr 0603 Xx OÜ-le sisaldab 22 tonni killustiku ja 250m2 kõnnitee kivide müüki. OÜ Xx on 23.08.2014 arve nr 1409-018 kohaselt müünud OÜ-le Xx 8600 lõikeketast. OÜ xx 24.01.2014 arve nr A039 Xx OÜ-le sisaldab muu hulgas 92 tonni liiva müüki. OÜ Xx on 12.02.2014 arve nr A120214 kohaselt müünud OÜ-le Xx 10,5 tonni armatuurterast. Kohtule esitatud arvete kohaselt on need samad ettevõtted osutanud OÜ-le xx hulgaliselt raieteenuseid – nt Xx OÜ arve nr 1410-016; xxx arve nr 14072014-4; Xx OÜ arve nr 201406-18/03; Xx arve nr 14S016; OÜ Xx arve nr A280314; OÜ xx arve nr 613; OÜ xx arve nr

1-15-9048 kaupade müügi koguseid arvestades, pidanuks nende tehingutega müüjale kaasnema olulisi kulutusi – kas tootmisega või soetamisega kaasnevad kulud, samuti transpordi kulud. Taolisi kulutusi ei nähtu aga ühegi eelloetletud äriühingu arvelduskontolt. See asjaolu viitab üheselt, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust omavate äriühingutega ning arvetel kajastuvaid teenuseid ja tooteid ei ole nad äriühingutele Xx, Xx, Xx ja Xx tarninud. 2.15 Lisaks eelnevale tuleb tõdeda, et kõrvutades kõnealuste ettevõtete nimelt erinevatele ostjatele väljastatud arveid, ei ole nende tõepärasus juba ainuüksi eluliselt usutav. Ei ole kuigi tõenäoline, et üks ettevõte osutab teenuseid muru niitmiseks, raiumiseks ja lammutustöödeks, ning samal ajal ka elektrikilpide kokkupanemiseks. Lisaks tegeleb veel killustiku ja liiva aga ka nt armatuurterase ja lõikeketaste jms sarnase müügiga. Arvete tõepärasuse seab kahtluse alla ka dünaamika, kuidas ostjad on väidetavalt teenuseid ja kaupu ostnud. Pannes olemasolevad arved ajalisele teljele ilmneb, et kõik neli ostjat (AS xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx) on tellinud samasisulisi tooteid ja teenuseid paljudelt erinevatelt ettevõtetelt ning seda mitte paralleelselt vaid ajalises järjestuses. Ühelt ettevõttelt soetatakse kaupu ja teenuseid nt kuu või kahe jooksul ning seejärel tellitakse samu teenuseid ja kaupu järgmiselt ettevõttelt. Ja vahetades nii iga kuu või kahe järel pidevalt tarnijaid. Kusjuures teenuste sisu (nt elektrikilpide kokkupanek) ja kaupade loetelu (nt lõikekettad) eeldab, et pigem peaksid ostjad eelistama nö püsivaid koostööpartnereid, et tagada usaldusväärne ja soodne teenuste ja kaupade soetamine. Samuti tuleb anomaaliana käsitleda, et kõik väidetavad teenuste ja kaupade pakkujad on sattunud müüma teenuseid ja kaupu üksnes lühikesteks perioodideks ning mitte ajaliselt paralleelselt vaid kordamööda. Kusjuures kliendibaas, st ostjate ring on samuti kõigil sama. Nii on kõik ettevõtted soetanud teenuseid ja kaupu 2014 jaanuaris ja veebruaris OÜ-lt xx ja OÜ-lt xx. Veebruaris ja märtsis OÜ-lt Xx. Aprillis ja mais aga OÜ-lt Xx. Juunis OÜ-lt Xx ja OÜ Xx ning juulis ja augustis OÜ-lt Xx. Augustist oktoobrini OÜ-lt Xx. 2.16 Kõik loetletud asjaolud kogumis kinnitavad üheselt, et tegemist ei olnud reaalset majandstegevust omavate äriühingutega ning neid kasutati üksnes teatud ettevõtete ringile fiktiivsete arvete esitamiseks. Arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid need äriühingud tegelikkuses müünud ei ole. Tõik, et kõikide nende äriühingute nimelt on väljastatud arveid ühtedele ja samadele ettevõtetele (äriühingud Xx, xx, Xx, Xx ning lisaks neile neljale on kõikide või mitmete nn variäriühingute kontodest nähtuvalt läbivalt arvete saajateks veel nt äriühingud xx, xx, xx, xx, xx), viitab, et need on olnud ühe isiku (või ühe isikute grupi) kontrolli all. Ei ole usutav, et kõnealune fiktiivseid arveid kasutavate ettevõtjate ring sattus juhuslikult tellima neid arveid ühtede ja samade ettevõtete seaduslikelt esindajatelt, kellel omavahel mingit otsest seost ei ole. Fakti, et kõnealused arvete väljastajaid olid ühe ja sama isikute grupi kontrolli all kinnitavad üheselt ka läbiotsimistega ning jälitustoimingutega kogutud tõendid. Kuigi Andrei Leppik ei ole ühegi kõnealuse ettevõtte omanik, juhatuse liige ega palgaline töötataja leiti Andrei Leppiku elukohast xxx nt Xx OÜ arveid, akte ja hinnapakkumusi. Andrei Leppiku elukohast leitud telefonide vaatluste pinnalt on näha, et tema telefonis olid muu hulgas VD, SJ, OG, RL, TK, VN, RJ kontaktid. Samuti on näha, et 2014 augustis, septembris ja oktoobris vahetatakse aktiivselt sõnumeid OÜ xx ja Xx arvete teemadel. Sealjuures saadetakse Andrei Leppikule sms’e, millise sisuga arveid on vaja, kui palju ja millises summas ning hiljem saadab Andrei Leppik vastu smsi äriühingu nime (nt Xx või xx), konto ja arve numbriga (vt nt 11.08.2014 ja 18.08.2014 sõnumid). (8kd, tl 1-30) Andrei Leppiku töökohast xxx leiti hulgaliselt dokumente, mitmeid arvuteid ja telefone. Sealjuures Andrei Leppiku töölaualt võeti ära kaks sülearvutit, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollides. Sülearvutist Packard bell (seeria nr NXC1QEL0012171A6B81601) leiti vaatluse käigus kümneid dokumente, mis on seotud eelnevalt nimetatud äriühingutega – äriühingute xx, Xx, Xx; Xx, xx, Xx, Xx, Xx, arved, aktid, (sh ka süüdistuse esemeks olevaid

1-15-9048 äriühingutele Xx, xx, Xx ja Xx esitatud arveid). Osade nimetatud äriühingute nimelt koostatud arveid leiti kontorist ka paberkandjal. Nii Andrei Leppiku elukohast kui ka töökohast leitud erinevate telefonide vaatlustest nähtub, et Andrei Leppik on tihti vahetanud nii telefone kui ka telefoninumbreid. (9 kd, tl 1-198, 10 kd tl 1-65) Lisaks leiti äriühingutega Xx ja Xx seotud dokumente ka Andrei Leppiku kasutuses olnud mootorsõidukist Lincoln U28 Navigator, reg nr 72ZJI. (10 kd, tl 66-70) 2.17 Kõik eelnimetatud asjaolud viitavad, et Andrei Leppikul on olnud märkimisväärne seos kõikide äriühingutega, mida süüdistuses on nimetatud kui variäriühinguid - so OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xxs, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx. Nendega seotud dokumente on leitud nii Andrei Leppiku kodust, töökohalt kui ka töökohal olnud arvutist. Samal ajal puudub igasugune loogiline seletus, miks pidanuks nende arvete elektroonilised versioonid Leppiku arvutis olema. Andrei Leppiku selgitusi, et ta aitas oma tuttavaid, vahendades neile erinevaid kaupu ja teenuseid, ei pea kohus arvete ja ettevõetete arvukust arvestades eluliselt usutavaks. Andrei Leppiku seotust kõnealuste arvete koostamise ja äriühingutele Xx, xx, Xx ja Xx väljastamisega kinnitavad lisaks eelöeldule üheselt Andrei Leppiku telefonivestlused ja sõnumivahetused arvete adressaadiks olnud äriühingute juhtidega ja ka isikutega, kes olid seotud variäriühingute nimelt arvete koostamisega ning sularaha väljavõtmisega ja üleandmisega. 2.18 Järgnevalt käsitleb kohus äriühingute Xx, xx, Xx, Xx süüdistuse esemeks olevaid väidetavalt fiktiivseid tehinguid. Esmalt tuleb märkida, et süüdistuses on korduvalt viidatud maksuarvestuste andmetele, mille põhjal on arvutatud väidetavalt alusetult enam deklareeritud sisendkäibemaksu summad. Vastavaid maksuarvestusi kohtule aga tõendina esitatud ei ole. Seega ei saa kohus ka tugineda süüdistuses kajastuvatele käibemaksuarvestustele ning lähtub otsuse tegemisel muudest kohtule esitatud tõenditest. 2.19 OÜ Xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ Xx juhatuse liikmeks VN ning alates 16.09.2014 ka IG. (5 kd, 66-69) Maksu- ja Tolliamet esitas 11.03.2015 OÜ-le Xx nõude väljastada OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ja OÜ Xx poolt 01.01.2014 kuni 12.11.2014 väljastatud arved, saatelehed, lepingud, tööde üleandmise vastuvõtmise aktid jm dokumendid. Väljastatud arvetel, mille adressaadiks oli OÜ Xx, kajastus muu hulgas alljärgnev teave (5 kd, tl 82-146):

5.real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 70-81): Jaanuar: käive 61 239 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12 529,64 eurot; tasumisele 281,84 eurot(deklaratsioon esitatud 20.02.2014); Veebruar: käive 27 979 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 5543,32 eurot; tasumisele 52,48 eurot(deklaratsioon esitatud 20.03.2014); Märts: käive 37102,30 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 7400 eurot; tasumisele 20,46 eurot(deklaratsioon esitatud 17.04.2014); Aprill: käive 70 634,40 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 13804,43 eurot; tasumisele 322,45 eurot(deklaratsioon esitatud 20.05.2014); Mai: käive 71174,55 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 12644,72 eurot; tasumisele 1590,19 eurot(deklaratsioon esitatud 20.06.2014); Juuni: käive 45736,24 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 7061,59 eurot; tasumisele 2085,66 eurot(deklaratsioon esitatud 18.07.2014); Juuli: käive 105428,89 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 21026,10 eurot; tasumisele 59,68 eurot(deklaratsioon esitatud 20.08.2014); August: käive 56847,10 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 11063,87 eurot; tasumisele 305,55 eurot(deklaratsioon esitatud 19.09.2014); September: käive 125412,20 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 24016,44 eurot; tasumisele 1066 eurot(deklaratsioon esitatud 19.10.2014); Oktoober: käive 105490,30 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks18368,74 eurot; tasumisele 2729,32 eurot(deklaratsioon esitatud 20.11.2014). Fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et OÜ Xx on ise need arved uurimisasutusele esitanud kui OÜ-le Xx väljastatud arved. Ka VNi ütlustest (28.04.2016 istungi protokoll) nähtuvalt arvestati deklaratsioone esitades ülalnimetatud äriühingute nimelt väljastatud arveid. N rääkis ülekuulamisel, et tema ärilised kontaktid Andrei Leppikuga seisnesid nendes arvetes, mida viimane talle esitas. Leppik esitas talle arveid erinevate äriühingute nimelt. Ei mäleta kõikide nimesid, kuid neid oli 6-7. Nimetused xx, Xx, xx on tuttavad. Arved anti talle üle paberkandjal kas A, S või V poolt. Tunnistajale tundus, et nad tegutsesid koos. Esmalt helistas tunnistaja A ja ütles, mida on vaja arvetesse kirjutada. Arvetel kajastatud materjale ja teenuseid tegelikult ei soetatud ning Andrei Leppikult ei ole ta kunagi mingeid teenuseid või kaupu ostnud. Arvetel märgitud äriühingute juhatuse liikmeid ta ei tea. Tunnistaja kajastas Leppikult ning V ja Ssaadud arveid OÜ Xx deklaratsioonides ja raamatupidamises. Tunnistaja arvas, et ka Andrei Leppik oli

1-15-9048 teadlik asjaolust, et neid arveid kasutatakse maksudeklaratsioonides. Kui ta oli arve kätte saanud, siis tasus arve. Seejärel V, S või A tagastasid talle ülekantud raha sularahas, sellest oli maha arvatud 10%. See 10% oli algusest peale V kokku lepitud. Raha üleandmine toimus erinevates kohtades, tanklates, kontoris ning OÜ Xx bilansis raha tagastamist ei kajastatud. Seega nähtub N ütlustest üheselt, et arved, mis olid temale üle antud Andrei Leppiku ning temaga koos tegutsevate V ja S poolt, ei omanud tegelikku majanduslikku sisu. Arvetel kajastuvaid tooteid ja teenuseid need isikud või nende kontrollitavad äriühingud OÜ-le Xx ei osutanud. Arved olid vormistatud üksnes selleks, et N oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. N esitatud versiooni toimunust kinnitavad jälitustoimingute protokollides fikseeritud N ning Andrei Leppiku vahelised arvukad vestlused ja sõnumite edastamised. Kõikidest neist joonistub välja üldine tegevusskeem, mille kohaselt teatas N esmalt millises summas tal arvet vaja on. Seejärel teatas Andrei Leppik talle arve numbri, äriühingu nime ja pangakonto numbri, kuhu summa tasuda. Kui ülekanne oli tehtud lepiti kokku kokkusaamine, kus toimus Nle ülekantud summa arvelt sularaha üleandmine. Hiljem ütles N Andrei Leppikule millised teenused või tooted tuleb arvele kirjutada (nt 03.02.2014, 07.02.2014, 22.02.2014, 05.03.2014, 07.07.2014, 02.09.2014, 02.10.2014 kõned ja sõnumid). Kõnedes ja sõnumites edastas Andrei Leppik talle nt OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ xx arvete ja kontode numbreid. (Nii näiteks helistas N 11.06.2014 Andrei Leppikule ning palus saata arve. Mõne aja pärast saatis Andrei Leppik talle sms’i, milles oli kirjas - OÜ Xx, arve nr 14S041 ning lisatud oli ka arvelduskonto number. 16.06.2014 toimunud kõnes selgitas N millise sisuga arveid tal vaja on ning märkis, et algsed tehti valesti. Andrei Leppik lubas arved ümber teha. Samasugune skeem oli nt 02.09 ja 05.09.2014, 02.10.2014. Kuid nendel kordadel oli sms’is nimetatud ettevõtetena Xx OÜ ja xx OÜ.) See kinnitab N väidet, et kõik fiktiivsed arved jõudsid temani Andrei Leppiku ja temaga koos tegutsenud S ja V kaudu. 06.03.2014 toimunud telefonivestlus kinnitab üheselt N väidet, et ta sai ülekantud summadest tagasi 90%, st 10% igast summast jäi Andrei Leppikule. Nimetatud kõnes oli juttu, et üle kanti 8422 ja tagasi sai N täpselt nii palju kui pidi saama – 7555. See on 10% vähem. Ülaltoodud tabelis kajastatud arvete summadest lähtuvalt tegi V N 2014.a Andrei Leppiku kontrolli all olevatele äriühingutele makseid vähemalt summas 485 222 eurot. Seega Andrei Leppiku kätte jäi sellest 48 522 eurot. Variäriühingute kontodele kantud summade sularahas väljavõtmist ja maksete tegijatele tagastamist korraldasid Andrei Leppik ja VD, nende juhendamisel tegutsesid SE ja RL ning viimased juhendasid omakorda äriühingute formaalseid juhatuse liikmeid või võtsid ise sularaha kas sularaha automaatidest, pangakontoritest või AS xx ja AS xx kaudu välja. Seda asjaolu kinnitavad nii VDi ütlused (27.04.2016 protokoll) kui ka arvukad telefonivestlused ja sõnumid (vt punktides 2.3-2.6 viidatud Evstifeevi kõned, aga ka nt 04.02.2014, 05.02.2014, 08.02.2014, 10.02.2014 ja 13.03.2014 Andrei Leppiku ja SEi vahelised kõned, 27.03.2014 VDi kõned RLu ja TTiga, 01.02.2014, 05.02.2014, 07.02.2014, 10.02.2014, 26.02.2014, 21.03.2014, 13.08.2014, 14.08.2014, 15.10.2014 VDi ja Andrei Leppiku vahelised kõned). Andrei Leppik, VD ja RL arutasid omavahel korduvalt OÜ-lt Xx (aga ka järgnevates punktides käsitletavate AS Xx, OÜ Xx ja OÜ xx) toimunud laekumisi ning laekunud rahadega edasiste toimingute tegemist (nt 02.03.2014, 04.03.2014, 20.03.2014, 24.03.2014, 13.08.2014, 09.09.2014 Andrei Leppiku ja VDi kõned; 21.03.2014 Andrei Leppiku ja RLu kõne). Eelnevat ja ka punktides 2.1-2.17 toodut kokkuvõttes tuleb tõdeda, et OÜ Xx ei ole tegelikkuses loetletud üheksalt äriühingult arvetel märgitud teenuseid ja tooteid soetanud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Tehingute näilikust tunnistas ka OÜ Xx esindaja ise.

1-15-9048 Seega deklareeris VN teadlikult OÜ Xx 2014 jaanuari- oktoobri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 80 630,34 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 8880 eurot (deklaratsioon esitatud 20.02.2014), veebruari deklaratsioonis 3310 eurot (deklaratsioon esitatud 20.03.2014), märtsi deklaratsioonis 1374 eurot (deklaratsioon esitatud 17.04.2014), aprilli deklaratsioonis 12191 eurot (deklaratsioon esitatud 20.05.2014), mai deklaratsioonis 9542 eurot (deklaratsioon esitatud 20.06.2014) , juuni deklaratsioonis 5032 eurot(deklaratsioon esitatud 18.07.2014) , juuli deklaratsioonis 13874,67 eurot (deklaratsioon esitatud 20.08.2014) , augusti deklaratsioonis 6012 eurot (deklaratsioon esitatud 19.09.2014), septembri deklaratsioonis 9814,67 eurot(deklaratsioon esitatud 19.10.2014) ning oktoobri deklaratsioonis 10600 eurot(deklaratsioon esitatud 20.11.2014). Sealjuures on OÜ Xx KarS § 3891 lg 3 ja VN KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava maksukuriteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 28.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-10928 süüdi mõistetud.(21 kd, tl 74-126). 2.20 OÜ Xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ Xx juhatuse liikmeks VP. (5 kd, 164-168) Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ Xx (volitatud esindaja VP) 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD) 1. real 20% määraga maksustavat käivet ning 5. real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 169-180): Jaanuar: käive 132458,52 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 25341,61 eurot; tasumisele – 1150,09 eurot (deklaratsioon esitatud 19.03.2014); Veebruar: käive 160273,34 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 30014,44 eurot; tasumisele 2040,23 eurot(deklaratsioon esitatud 19.05.2014); Märts: käive 221638,29 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 36535,45 eurot; tasumisele 7792,21 eurot(deklaratsioon esitatud 19.05.2014); Aprill: käive 206693,65 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 34174,55 eurot; tasumisele 7164,18 eurot(deklaratsioon esitatud 20.06.2014); Mai: käive 315120,21 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 57510,50 eurot; tasumisele 5513,54 eurot(deklaratsioon esitatud 22.09.2014); Juuni: käive 132283,02 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 24292,16 eurot; tasumisele 2164,44 eurot(deklaratsioon esitatud 26.10.2014); Juuli: käive 261168,46 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 44768,25 eurot; tasumisele 7465,44 eurot(deklaratsioon esitatud 26.10.2014); August: käive 241749,51 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 41299,81 eurot; tasumisele 7050,09 eurot(deklaratsioon esitatud 20.01.2015); September: käive 149905,35 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 28265,52 eurot; tasumisele 1715,55 eurot(deklaratsioon esitatud 17.11.2014); Oktoober: käive 189024,28 eurot, mahaarvatav sisendkäibemaks 32201,29 eurot; tasumisele 5603,57 eurot(deklaratsioon esitatud 20.01.2015). 12.11.2014 OÜ Xx ruumides teostatud läbiotsimisel andis VPvabatahtlikult välja OÜ Xx raamatupidamisdokumendid. Samuti andis ta uurimisasutusele üle raamatupidamisprogrammist väljatrüki äriühingutega OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx OÜ xx, OÜ xx ja OÜ Xx teostatud tehingute kohta. (11 kd, tl 1-142)

1-15-9048 Seega nähtub, et G on saatnud esmalt e-kirjaga teabe, mis summas, mis perioodi ning millise sisuga teenuse või töö kohta on arvet vaja ning seejärel on edastatud talle e-kirjaga vastav arve. Lisaks on OG aadressile saadetud korduvalt ka arvete parandusi (nt 12.08.2014 ja 25.07.2014). Võrreldes neid jälitustoimingute protokollides fikseeritud telefonikõnedega, siis nähtub, et nt 25.07.2014 helistas OG Andrei Leppikule ning teatas, et arves on vale kuupäev. Seejärel helistas Andrei Leppik omakorda VDile ning palus, et arve kuupäev muudetaks ära. Seega xx OÜ-lt arve saamise ja saadud arve parandamise osas suhtles OÜ Xx esindaja Andrei Leppikuga ning viimane korraldas omakorda arvete vormistamist ka VDi abil. Kohtumenetluses ei ole VP ega OG ülekuulatud. Kuid fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et OÜ Xx on ise need arved uurimisasutusele läbiotsimise käigus esitanud kui OÜ Xx raamatupidamise dokumendid. Samuti kinnitavad seda jälitustoimingute protokollides kajastuvad OGkõned, millest nähtub üheselt, et ta on Andrei Leppiku kaudu tellinud kõnealuseid arveid sooviga kasutada neid ettevõtte raamatupidamises. Telefonikõnede stenogrammidest nähtuvalt on OG suhelnud väga tihedalt Andrei Leppikuga ning kõnedes räägitakse arvete saatmisest ja maksmisest, pangakontodest, sularaha üleandmisest, kokkusaamistest jms (nt 03.02.2014, 04.02.2014,06.02.2014, 12.02.2014, 13.02.2014, 28.02.2014, 01.03.2014, 05.03.2014, 19.03.2014 kõned). Kusjuures nt 19.03.2014 kõnes arutatakse eelmise perioodi kohta arvete tegemist, st arvete koostamist tagantjärele. 21.03.2014 saatis G Andrei Leppikule sms’i, et makse tuli tagasi, kuna oli vigane ning lisatud oli Triomer, konto number ja summad. Seejärel ütles Andrei Leppik telefonikõnes G, et konto number oli õige, kuid ettevõtte nimi on valesti – peab olema Xx. Viimati mainitud kõnest järeldub, et väidetav kauba ostja ehk arve saaja ei tea isegi seda, mis on täpselt selle ettevõtte nimi, millelt ta väidetavalt teenust või kaupa ostab. See kinnitab üheselt, et tegelikkuses ei ole OÜ-lt Xx midagi ostetud. Lisaks kinnitab viidatud kõne asjaolu, et OÜ Xx nimelt arvete saamist korraldas Andrei Leppik. Märkimisväärne on VP ja OG vahel 04.11.2014 toimunud telefonikõne, milles P küsis G kas ta töötab veel firmaga Xx „see oli sul vot selline kaval firma, maksuvaba. Ma mäletan, suvel oli“. G vastas, et ei ole. P ütles seejärel, et tee endal sisemine revisjon, sest neil on praegu maksuamet ja „isegi meil võib tekkida ebameeldivusi, sest me töötasime nendega, sa saatsid mulle nendelt, nii et. Seetõttu unusta sellised skeemid üldse ära“. See kõne tõendab üheselt, et OG tegutses VP teadmisel ning OÜ Xx juhtkond oli teadlikult pannud toime maksupettuse ning kasutanud selleks Andrei Leppiku kontrollitavaid variäriühinguid. Eelnevast ning punktides 2.2-2.17 toodud asjaoludest lähtuvalt on kohus seisukohal, et tabelis loetletud ettevõtted ei ole tegelikkuses OÜ-le Xx mingeid teenuseid või kaupu müünud ning nende äriühingute nimelt esitatud arvetel näidatud tehingud ei ole reaalselt aset leidnud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Arvestades eelnevalt toodut on kohtu hinnangul alust arvata, et OÜ Xx kasutas käibemaksu tasumisest kõrvale hoidmiseks OÜ-ga Xx analoogset skeemi - Andrei Leppiku ning temaga koos või tema juhendamisel tegutsevate isikute koostatud ja üle antud arved ei omanud tegelikku majanduslikku sisu. Arvetel kajastuvaid tooteid ja teenuseid need isikud või nende kontrollitavad äriühingud OÜ-le Xx ei osutanud. Arved olid vormistatud üksnes selleks, et OÜ Xx juhtkonnal oleks alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Selleks teatas OG e-posti või telefoni teel Andrei Leppikule millise sisuga arvet tal vaja on. Seejärel saadeti talle arve. Kui arvel näidatud summa oli ülekandega tasutud, lepiti kokku kokkusaamine, kus toimus ülekantud summa arvelt G sularaha üleandmine. Variäriühingute kontodele ülekantud summade sularahas väljavõtmine ja üleandmine toimis samuti sarnaselt punktis 2.19 kirjeldatule.

1-15-9048 esitanud väljavõtted pearaamatust äriühingute xx, Xx ning Xx kohta, millest nähtub, et nende äriühingute nimelt esitatud arved on kajastatud raamatupidamises. Kõrvutades esitatud arveid ning jälitustoimingute protokollides fikseeritut, järeldub, et AS Xx nimelt on kõnealuste arvetega tegelenud AR ja AS. Nii on näiteks Andrei Leppik saatnud 19.05.2014 sms’i AR telefonile xx ning sõnumi sisuks on märgitud Xx, arve nr 14R044 ning konto number. 22.07.2014 saatis Andrei Leppik sõnumi, mille sisuks on Xx, arve nr 14072014-6 ja konto number, 22.10.2014 saadab Andrei Leppik sõnumi, mille sisuks oli Xx, konto number ja arve nr 30092014-12. Viimasele sõnumile eelnes telefonikõne, milles Andrei Leppik ja AR arutasid kõnealuse arvega seonduvat. Samade numbritega arved OÜ Xx ja OÜ Lifestyle Group nimelt kajastuvad ka AS Xx raamatupidamises. Lisaks sõnumitele on nimetatud isikute vahel toimunud süüdistuse perioodil ka hulgaliselt telefonikõnesid seonduvalt arvete esitamisega ja ülekannetega. Kui AR mingil põhjusel ei saanud ise küsimusega tegeleda, pöörduti AS poole. SE helistas nt 10.10.2014 AS ning ütles, et A palus temale üle anda. Nad leppisid kokku kokkusaamise ning hiljem helistas Evstifeev AR ning teatas, et andis üle. Eelnevast ning otsuse punktides 2.1-2.17 toodud asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et tabelis loetletud äriühingud ei omanud reaalset majandustegevust ning AS Xx ei ole tegelikkuses nendelt äriühingutelt arvetel märgitud teenuseid ja tooteid soetanud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Võttes arvesse kõnealuste arvete suurust ning osakaalu AS Xx kogukäibes (kuude lõikes erinev, kuid ca 10-30% käibest), siis on välistatud, et ligi aasta jooksul teostati taolises ulatuses väljamakseid ilma, et AS Xx juhtkond oleks sellest teadlik ning poleks nende arvete raamatupidamises kajastamist aktsepteerinud. Lisaks on väljamaksed olnud ASi Xx poolt allkirjastatud. Neil asjaoludel on ilmne, et fiktiivsete arvete kasutamine AS Xx raamatupidamises toimus AS Xx juhtkonna teadmisel ja heakskiidul. Kuivõrd ASi Xx jaoks fiktiivsete arvete koostamisega tegeles sama isikute ring, mida on kirjeldatud otsuse punktis 2.19 (ja ka eelnevates punktides), siis on ka antud juhul alust arvata, et maksupettuse skeem, ehk nn arvevabriku teenuse kasutamine ja teenuse eest tasumine, toimis analoogselt punktis 2.19 kirjeldatuga. Ülaltoodud tabelist nähtuvalt tegi AS Xx Andrei Leppiku kontrolli all olevatele variäriühingutele 2014.a väljamakseid vähemalt summas 248 676,40 eurot. Seega Andrei Leppikule jäi sellest 24 867 eurot. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et AS Xx deklareeris juhatuse liikme Xx teadmisel ja heakskiidul AS Xx 2014 jaanuari- septembri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 41446,06 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 10408,40 eurot, veebruari deklaratsioonis 6849 eurot, märtsi deklaratsioonis 8066 eurot, aprilli deklaratsioonis 2540 eurot, mai deklaratsioonis 2500 eurot, juuli deklaratsioonis 2278,33 eurot, augusti deklaratsioonis 3740,33 eurot ning septembri deklaratsioonis 5064 eurot. 2.22 OÜ xx tehingud Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli 2014.a OÜ xx juhatuse liikmeks VS. (5 kd, tl 185-189) Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris OÜ xx (volitatud esindaja Vitali Sikora) 2014.a jaanuar – oktoober käibemaksudeklaratsioonide (edaspidi ka KMD) 1. real 20% määraga maksustavat käivet ning 5. real mahaarvatavat sisendkäibemaksu ning tasumisele kuuluvat käibemaksu järgnevalt (5 kd, tl 190-201):

Mitmed S poolt üle antud arvete (ühe OÜ Xx arve, kahe OÜ Xx arve ning kolme OÜ Xx arve) elektroonilised versioonid leiti ka tema kasutuses olnud arvutitest. Lisaks arvetele oli üle antud dokumentide seas ka OÜ xx pearaamatu väljatrükk, sh sisendkäibemaksu konto väljatrükk. Valdav osa arvetest, mille S uurimisasutusele üle andis kajastuvad ka sisendkäibemaksu arvestuses. Välja arvatud OÜ Xx 30.07.2014 arve nr 24072014-2 summas 5880 eurot (koos km-ga). Kuna samal ajal puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks, et kõnealust arvet on maksudeklaratsioonis olevas sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud, siis on selle arve osas süüdistuse etteheide põhjendamatu. Samal põhjendusel ei ole tõendatud süüdistus OÜ Xx 23.07.2014 arve nr 24072014-2 summas 3240 eurot (koos km-ga) osas, kuna ka seda pole pearaamatu sisendkäibemaksu arvestuses kirjas. Samuti ei ole seda arvet Sikora poolt üle antud arvete seas. Kohtumenetluses ei ole VS üle kuulatud. Kuid fakti, et maksudeklaratsioonide esitamisel oli arvestatud just kõnealuses tabelis loetletud arveid, kinnitab asjaolu, et OÜ xx esindajana on VSise need arved uurimisasutusele läbiotsimise käigus esitanud kui OÜ xx raamatupidamise dokumendid. Samuti kajastuvad need OÜ xx pearaamatus. Otsuse punktides 2.1-2.17 toodust järelduvalt ei ole tabelis kajastatud äriühingud reaalset OÜle xx arvetel märgitud teenuseid ja tooteid müünud. Tegemist on tühiste tehingutega, kuivõrd neil puudub tegelik majanduslik sisu. Taolist järeldust kinnitavad üheselt ka jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammid. OÜ xx juhatuse liige VS suhtles 2014.a tihedalt Andrei Leppikuga, kelle kontrolli all eelnimetatud variäriühingud tegutsesid. Sealjuures on nad rääkinud ka konkreetsetest arvetest, mida on OÜ xx raamatupidamises kajastatud. Näiteks 10.02.2014 küsisS Andrei Leppikult arve numbrit ning viimane vastas A047.Samuti küsis ta arve numbrit 17.02.2014 ning Andrei Leppik vastas B017. Samal viisil on arve numbrit küsitud ka 18.02.2014 ja 28.02.2014 ning Andrei Leppik vastas vastavalt B021 ja 033. Võrreldes neid numbreid raamatupidamisdokumentidega nähtub, et samade numbritega arveid on OÜ xx kajastanud 2014.a jaanuari ja veebruari maksuarvestuses. Arved olid esitatud OÜ xx nimelt. 13.06.2014 toimunud telefonivestluses dikteeris VS Andrei Leppikule millise sisuga arvet tal vaja on. See näitab üheselt, et arvete sisu üle ei otsustanud mitte arvet esitav äriühing, kes väidetavalt on teenust osutanud või kaupa müünud, vaid arve saaja. Reaalsete majandustehingute puhul ei ole taoline asjade käik aga tavapärane. Süüdistuse esemeks oleval perioodil VS ja Andrei Leppiku vahelised kõned näitavad ka seda, et hoolimata sellest, et teenuseid soetati justkui seitsmelt erinevalt äriühingult, on kõikide nende arvete koostamise ja ülekannetega

1-15-9048 seonduvaid asjaolusid arutanud S Andrei Leppikuga, mitte aga konkreetsete äriühingute juhtidega. D telefoni vaatlusest nähtuvalt on VS lisaks telefonivestlustele saatnud arvete tellimusi või arvete parandamise korraldusi ka e-kirjaga aadressile xxx. Nendes e-kirjades märgitud summade ja teenuste sisud kattuvad eelnevalt toodud tabelis kajastuvate arvetega. Näiteks on 15.10.2014 toimunud kirjavahetus Xx OÜ nimelt koostatud 06.10.2014 ja 07.10.2014 arvetega seonduvalt. Muu hulgas onS kirjutanud, et koostatud arvetes on vale arve number ja puudub ühiku hind. (12 kd, tl 136-236) Eelnevalt toodu kinnitab, et OÜ xx kasutas fiktiivsete arvete hankimiseks sama isikute gruppi, mida kasutasid eelnevates punktide nimetatud ariühingud Xx, Xx ja Xx. Esiteks kinnitab seda samade variäriühingute kasutamine ning kõigi jaoks oli põhiliseks kontaktisikuks, kelle kaudu telliti arveid ning arutati maksete tegemist ja sularaha üleandmist, Andrei Leppik. Kõik eelnevalt kirjeldatu kogumis annab omakorda alust arvata, et OÜ xx kasutas tasumisele kuuluva käibemaksu summa vähendamiseks sama skeemi ja kaasabi, kui otsuse punktides 2.19-2.21 nimetatud äriühingud. Kuivõrd OÜ xx tegi Andrei Leppiku kontrolli all olevatele variäriühingutele 2014.a väljamakseid vähemalt summas 396 191,73 eurot, siis Andrei Leppikule pidi sellest jääma 39 619 eurot. Kõike eelöeldut arvestades on kohus seisukohal, et VS deklareeris teadvalt OÜ xx 2014 jaanuari- oktoobri käibedeklaratsioonides mahaarvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu tegelikkusest enam kokku 66 031,55 eurot, sh jaanuari deklaratsioonis 11 524,38 eurot, veebruari deklaratsioonis 12164,80 eurot, märtsi deklaratsioonis 12067,47 eurot, aprilli deklaratsioonis 520 eurot, mai deklaratsioonis 4603,40 eurot, juuni deklaratsioonis 4471 eurot, juuli deklaratsioonis 1178,50 eurot, augusti deklaratsioonis 5703 eurot, septembri deklaratsioonis 4816 eurot ja oktoobri deklaratsioonis 8983 eurot. 2.23 Kohus tuvastas, et OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx ja OÜ Xx ei osutanud ega müünud süüdistuse esemeks olevatel arvetel näidatud teenuseid ja kaupu. Arvetel kajastatud tehingud olid näilikud ja tegelikkuses OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx, OÜ Xx ning OÜ xx, AS Xx, OÜ Xx, OÜ Xx vahel käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Tulenevalt maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Antud juhul ei ole aga kohtule esitatud andmeid, et tehingud oleks tehtud mõne teise tehingu varjamiseks. Seega ei tekkinud OÜ-l xx, ASil Xx, OÜ-l Xx ja OÜ-l Xx ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kõnealuste arvete koostamise ja raamatupidamises kajastamise eesmärgiks oli luua mulje sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolust või tegelikkuses olemasolevat õigust suurendada. Näilike tehingute abil omandasid OÜ xx, AS Xx, OÜ Xx, OÜ Xx alusetu õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kokku vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 271 404,73 euro võrra (OÜ xx summas 66031,55 eurot; AS Xx 41446,06 eurot; OÜ Xx 83296,78 eurot; OÜ Xx 80 630,34 eurot). 2.24 Taolise tegevusega rikuti käibemaksuseaduse järgnevaid sätteid: KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

1-15-9048 KMS § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tulenevalt § 31 lg-st 1 saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata üksnes KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 38 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse tasuda tasumisele kuuluv käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. 2.25 OÜ-lxx, ASil Xx, OÜ-l Xx ja OÜ-l Xx puudus õigus vastavalt KMS § 29 lg-le 1 tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata variettevõtete fiktiivsetel arvetel kajastatud käibemaksu ja seega deklareerisid nad viidatud arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. OÜ xx, AS Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx ei olnud saanud KMS § 29 lg 3 p 1 kohaseid kaupu ja teenuseid ettevõtetelt OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ BCC G.S.P ja OÜ Xx ning nende nimelt esitatud arved olid näilikud ega vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. OÜ-l xx, ASil Xx, OÜ-l Xx ja OÜ-l Xx puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt KMS § 31 lg-st 1. OÜ xx, AS Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx ning nende esindajate VS, Xx, ARi, OG, VP ja VNi taoline tegevus on käsitletav KarS § 3891 lg 1 ja 3 tunnustele vastava teona. 2.26 Variettevõtete OÜ xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ xx, OÜ xx ja OÜ Xx nimelt fiktiivsete arvete vormistamist ning nende toimetamist äriühingutele OÜ xx, AS Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx juhtis ja korraldas Andrei Leppik. Kuivõrd neid arveid kasutati käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks maksukohustuse vähendamise eesmärgil, siis tuleb Andrei Leppiku tegevust arvete koostamisel ja deklaratsioonide esitajatele kättesaadavaks tegemisel käsitleda kuriteovahendi andmisena, st ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kuivõrd Andrei Leppik juhtis lisaks fiktiivsete arvete koostamisele nö terviklikku skeemi, mis võimaldas ettevõtjatel näidata saadud arveid võimalikult tõepärastena (tehes variettevõtete kontodele arvete alusel ka makseid), siis võib Andrei Leppiku tegevust käsitleda ka vaimse kaasabina kuriteoplaani väljatöötamisel. 2.27 Andrei Leppiku juhitud kuritegelik skeem näitab, et ta oli kehtivatest maksuseadustest tulenevatest nõuetest väga hästi teadlik. Skeemi väljatöötamisel oli arvestatud kehtivaid norme ning püütud leida lahendusi, kuidas neid nõudeid eirata viisil, mis ärataks kõige vähem kahtlust. Variäriühinguid kasutati väga lühikest aega, nende juhatuse liikmeid valiti hoolikalt, et nad ei tekitaks kahtlust pankades, kus kontosid avamas käidi jms. Seega sai Andrei Leppik väga hästi aru, et oma tegevusega aitab ta kaasa maksupettuste toimepanemisele ning see oligi tema eesmärgiks - osutada maksupettuste sooritamiseks kaasabi ning teenida selle eest kriminaaltulu. Andrei Leppiku väited selle kohta, et ta osutas lihtsalt tuttavatele vahendusteenuseid ning kaubad ja teenused tegelikkuses liikusid ei ole arvete mahtu arvestades eluliselt usutav. Ka jälitustoimingute protokollides fikseeritud andmetest nähtub, et Andrei Leppik kulutas

3.KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistus Süüdistuses on Andrei Leppikule heidetud ette ka KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi võltsimise, toimepanemist. Väidetav võltsimine seisnes selles, et maksupettuste toimepanemise eesmärgil soetas Andrei Leppik ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 alljärgnevad variettevõtted: OÜ Xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige SA); OÜ Xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige TA); OÜ Xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige VV); OÜ Xx (registrikood xx, variisikust juhatuse liige RJ) ning kasutades kontrolli nimetatud ettevõtete üle võltsis Andrei Leppik tahtlikult nende ettevõtete nimelt raamatupidamisdokumente (peamiselt arveid), mida saajad (tegutsevad äriühingud) kasutasid oma raamatupidamises alusdokumentidena maksuhaldurile deklaratsioonide esitamisel eesmärgiga arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu, mille arvelt vähendada ettevõtte maksukohustust. Võltsitud dokumentide (arvete) nimekiri on välja toodud äriühingute kaupa. OÜ xx nimelt on Andrei Leppik võltsinud ja esitanud perioodil 13.01.2014.a kuni 28.02.2014.a OÜ-le Xx 4 arvet, OÜ-le xx 14 arvet, OÜ-le Xx 2 arvet ja AS-le Xx 1 arve, ehk kokku 21 võltsarvet kogusummas 239 222,28 eurot. OÜ Xx nimelt võltsis ja esitas Andrei Leppik perioodil 17.04.2014.a kuni 16.06.2014.a OÜ-le Xx 18 arvet, OÜ-le xx 5 arvet, OÜ-le Xx 6 arvet ja AS-le Xx 2 arvet, kokku koostatud 31 võltsarvet kogusummas 283 125,72 eurot. OÜ Xx nimelt võltsis ja esitas Andrei Leppik 18.06.2014.a OÜ-le Xx 2 arvet ja OÜ-le Xx 1 arve, kokku on koostatud 3 võltsarvet kogusummas 23 749,60 eurot. OÜ Xx nimelt võltsis ja esitas Andrei Leppik perioodil 05.08.2014.a kuni 31.10.2014.a OÜle Xx 15 arvet, OÜ-le xx 11 arvet, OÜ-le Xx 7 arvet ja AS-le Xx 4 arvet, kokku on koostatud 37 võltsarvet kogusummas 385 961,28 eurot. Loetletud ettevõtete nimelt koostatud dokumendid olid võltsitud, kuna need ei kajastanud reaalseid tehinguid, kokkuleppeid, kauba ostu-müüki ega teenuste osutamist. Võltsitud dokumentide alusel oli aga võimalik tõendada tegelikult toimumata tehingute toimumist, saada õigust teostada pangaülekandeid, nn rahade kontodele ülekandmist ja väljamaksmist, samuti vabaneda kohustusest tasuda õiguspäraselt makse. Vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendav dokument arve. Sisendkäibemaksu saab maha arvata see ettevõtja, kes kaupa või teenust kasutab ning kes on arvel märgitud ostjana või tellijana. Andrei Leppik on võltsinud enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt hulgaliselt erinevaid eeltoodud arveid ning edastanud need tegutsevatele äriühingutele, kes on kajastanud võltsitud arveid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohtu seisukoht KarS § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas

1-15-9048 KarS § 344 lg 1 kohaselt on karistatav dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimine. Hinnates süüdistuse teksti, siis formaalselt vastab süüdistuses kirjeldatu KarS § 344 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Antud juhul heidetakse süüdistuses ette dokumentide intellektuaalset võltsimist ehk teadlikult ebaõige sisuga dokumentide koostamist ja kasutamiseks edastamist. St väidetavalt ei ole arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud ning arved edastati äriühingutele kasutamaks neid käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Viimast tuleb käsitleda kohustusest vabanemisena KarS § 344 tähenduses. Süüdistuses on loetletud kokku 92 arvet, mis on koostatud osaühingute xx, Xx, Xx ja Xx nimelt. Arvete adressaatidena on süüdistuses märgitud äriühingud Xx, Xx, Xx ja Xx. Need arved sisalduvad suures osas ka otsuse punktis 2 käsitletud maksupettusele kaasaaitamise süüdistuses, va OÜ Xx nimelt 2014.a oktoobri kuupäevadega koostatud arved nr 1409-018 (saaja OÜ Xx), 1410-008, 1410-018, 1410-033 (saaja OÜ Xx) ja 1409-021, 1410-017, 1410-010 (saaja AS Xx). Esimesed neli arvet - 1409-018, 1410-008, 1410-018, 1410-033, on leitud Andrei Leppiku arvutist ja neist esimese kolme arve numbri kohta on Andrei Leppik saatnud ka sms’e (30.09.2014, 27.10.2014, 06.11.2014). Arvete nr 1409-021, 1410-017, 1410-010 numbrite kohta on Andrei Leppik saatnud sms’e (01.10.2014, 31.10.2014 ja 06.11.2014), kuid arveid leitud pole. Neil asjaoludel ei ole kohtu hinnangul võimalik väita, et Andrei Leppik on kõnealused seitse arvet äriühingutele Xx, Xx ja Xx ka esitanud. Arvete nr 1409-010, 1409-011, 1409-041 (saaja OÜ Xx) osas tuvastas kohus otsuse punktis 2, et ei ole tõendatud nende arvete edastamine OÜ-le Xx ning viimase poolt raamatupidamises kasutamine. Kusjuures kahe esimese kohta on ka süüdistusaktis märgitud, et arve puudub. Seega jääb kohtule arusaamatuks mille pinnalt on esitatud süüdistus, et arvetel kajastus ebaõige teave, kui ei ole teada, mis nendel arvetel kirjas on. Ainuüksi asjaolu, et Andrei Leppik on saatnud sms’i (vt 16.09.2014 sms), milles on nimetatud neid arve numbreid, ei tõenda, et vastavad arved on ka koostatud ning esitatud. Arve nr 1409-041 osas märgib kohus, et kuigi ka selle kohta on saadetud sms (17.10.2014) ning arve on leitud ka Andrei Leppiku arvutist, ei kinnita see veel fakti, et Andrei Leppik on kõnealuse arve OÜ-le Xx ka esitanud. Viimase valdusest seda leitud pole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nimetatud 10 arve osas ei ole KarS § 344 objektiivsete tunnuste, st dokumendi võltsimine, esinemist tõendatud. Ülejäänud arvetega seonduvalt on kohus otsuse punktis 2 tuvastanud, et tegelikkuses ei ole osaühingud xx, Xx, Xx ja Xx äriühingutele Xx, Xx, Xx ja Xx arvetel näidatud teenuseid osutanud ja kaupu müünud. Hoolimata sellest kasutasid aga viimased neid arveid oma raamatupidamises alusdokumentidena, et suurendada sisendkäibemaksu ning vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on kohus tuvastanud, et osaühingud xx, Xx, Xx ja Xx olid variäriühingud ning nende tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik, kes korraldas muu hulgas ka kõnealuste arvete koostamist ning äriühingutele Xx, Xx, Xx ja Xx üleandmist. Tulenevalt jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammidest (nt 22.02.2014 kõne Nga, kus Andrei Leppik põhjendab, miks ta pole veel arvet koostanud; 16.06.2014 kõnes Nga lubas Andrei Leppik vigased arved ümber teha) võib järeldada, et vähemalt osa arvetest koostas Andrei Leppik ka isiklikult. Kuid kõikide arvete osas on kohtu hinnangul alust väita, et isegi juhul, kui arve faktiliselt koostas keegi teine, siis on kõikide arvete koostamine toimunud Andrei Leppiku juhiste kohaselt. Arveid tellinud ettevõtjad suhtlesid ning edastasid arvetel kajastuma pidava informatsiooni otse Andrei Leppikule, kes korraldas arvete koostamise ning tellijale edastamise. Mõlemal juhul on aga Andrei Leppiku tegevuses tuvastatud KarS § 344 objektiivsete tunnuste esinemine – dokumendi võltsimine.

4.KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistus Andrei Leppikut süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so rohkem kui kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse loomises ja juhtimises alljärgnevalt: Andrei Leppik koos VPga organiseeris Ida-Virumaal püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid SE, VD, RL, TT, IJ, SA, TA, VV, RJ, OG ja AR ning mille tegevus oli suunatud KarS § 3891 lg 1 ja 3 ning KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, täpsemalt variäriühingute nimelt võltsarvete esitamisele tegutsevatele äriühingutele, mille tulemusel jäi riigieelarvesse käibemaksuna laekumata kokku üle 501 114,09 euro. Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus kasutas arveveski teenuse osutamiseks variäriühinguid. Perioodil 03.01.2014 kuni 11.11.2014 soetati Andrei Leppiku juhendamisel üksteise järel kokku neli variäriühingut: OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ Xx ja OÜ Xx, millest igaüks oli kasutusel paari kuu jooksul, misjärel asendati kasutusel olnud äriühing uuega, et vältida maksukohustuse rikkumisest tulenevat Maksu- ja Tolliameti tähelepanu. Kõik nimetatud variäriühingud olid Andrei Leppiku ja VP juhtimise ja kontrolli all. Lisaks eelnimetatud variäriühingutele kasutas kuritegelik ühendus arveveskiteenuse osutamisel vahendajana kuritegeliku ühenduse liikme VDi poolt soetatud ja tema kontrolli all olevate variettevõtete OÜ Xx, OÜ Xx, OÜ BCC G.S.P, OÜ Xx ja Xx OÜ nimelt väljastatud võltsarveid. Esitatud võltsarvete alusel variäriühingute pangakontodele laekunud rahad võeti välja ATM-idest või suuremate summade puhul kasutati sularaha väljavõtmiseks AS-ide xx ja xx teenuseid. Arveveski teenuse kasutajad tasusid saadud võltsarvete eest kuritegelikule ühendusele 10% väljastatud võltsarve kogusummast. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, nende rollid olid jaotatud ja nad täitsid erinevaid kindlaksmääratud ülesandeid. Andrei Leppiku ülesandeks koos VPga oli ühenduse tegevuse juhtimine, mis seisnes kuritegeliku ühenduse töö koordineerimises ja korralduste ning juhiste andmises ühenduse liikmetele nii otse, kui SEi vahendusel. Lisaks koostas Andrei Leppik arveid kõigi nelja variäriühingu nimelt, mis olid otseselt tema kontrolli all, kontrollis nende variäriühingute pangakontosid, kuhu tegutsevad äriühingud võltsarvete alusel rahasid kandsid ja jaotas laekunud summad erinevates pankades asuvate kontode vahel, et lihtsustada ning kiirendada summade sularahas väljavõtmist. Samuti edastas Andrei Leppik võltsarvete tellimusi VDile, kes omakorda korraldas võltsarvete väljastamist enda kontrolli all olevate variäriühingute nimelt ning pangakontodele laekunud sularaha väljavõtmist ja toimetamist Andrei Leppiku kätte. Lisaks koostas ja esitas Andrei Leppik maksuhaldurile enda kontrolli all olevate variettevõtete nimelt maksudeklaratsioone ja käitles variäriühingute

1-15-9048 pangakontodelt välja võetud sularaha, sh tagastas kokkulepitud summasid arveveski teenust kasutanud äriühingutega seotud isikutele. Andrei Leppiku ja VP juhitava kuritegeliku ühenduse poolt osutati arveveski teenust kokku 37 tegutseva äriühingule: OÜ Xx (registrikood: xx), OÜ Xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), AS xx (registrikood: xx), AS Xx (registrikood: xx), OÜ xxx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxx(registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxr (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xxx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood:xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), OÜ xx (registrikood: xx), xx OÜ (registrikood: xx), xx OÜ (registrikood: xx) käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele soetamisel tasutud käibemaksu osas, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114,09 eurot. Andrei Leppiku ja VP poolt loodud kuritegeliku ühenduse liikmete poolt on variäriühingute nimelt koostatud ja edastatud 37–le tegutsevale ettevõttele näilikke arveid kogusummas 3 118 815,19 eurot, millest kuritegeliku ühenduse liikmete käsutusse ja kasutusse jäi 10 % arvete kogusummast ehk 311 881 eurot. Kohtu seisukoht KarS § 256 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas KarS § 256 lg 1 näeb ette vastutuse kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise või sinna liikmete värbamise eest. Kuritegeliku ühenduse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda KarS § 255 lg-st 1, mis sätestab, et kuritegelik ühendus on kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Tähelepanuta ei saa siinkohal jätta ka asjaolu, et 2014 kehtinud redaktsioonis oli KarS § 255 lg 1 obligatoorseks tunnuseks ka varalise kasu saamise eesmärk. Alates 01.01.2015 on vastav tunnus seadusest välja jäetud. Kuna Andrei Leppikule heidetakse ette teo toimepanemist aastal 2014, siis peab KarS § 256 lg 1 tunnuste esinemise hindamisel lähtuma 2014 kehtinud § 255 lg 1 redaktsioonist, kuivõrd vastav säte on kehtivaga võrreldes oma ulatuselt kitsam. Antud juhul on Andrei Leppikule heidetud ette nii kuritegeliku ühenduse loomist kui ka juthimist. Süüdistuses kajastatud faktilistes asjaoludes on esimese alternatiivi kohta märgitud, et Andrei Leppik koos VPga organiseeris Ida-Virumaal püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse. Muid faktilisi asjaolusid ühenduse loomise osas süüdistuses avatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole taoline tegevuse kirjeldus piisav inkrimineerimaks isikule kuritegeliku ühenduse loomist. Vastava etteheite tegemiseks peaks olema süüdistuses avatud, milles täpsemalt seisnes ühenduse organiseerimine, samuti peaks olema määratletud võimalik ühenduse loomise aeg. Antud juhul ei ole süüdistuse teksti pinnalt tuvastatavad väidetava kuritegeliku ühenduse loomise faktilised asjaolud ning seega puudub ka alus Andrei Leppikule vastavasisulise etteheite tegemiseks. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 1 ei saa kohus omal initsiatiivil väljuda süüdistuse piiridest ning heita isikule ette tegevusi, mida süüdistuses kajastatud pole. Samas võib kohtule esitatud tõenditega tutvumise järgselt öelda, et ka esitatud tõendusteabest ei kajastu andmeid, mille pinnalt saaks väita, et Andrei Leppik osales kuritegeliku ühenduse loomisel ning puuduvad ka andmed, millal kõnealune ühendus loodi.

1-15-9048 Lisaks eelnevale tuleb süüdistuses kirjaldatud faktiliste asjaolude formaalse koosseisupärasuse hindamisel märkida, et KarS § 255 lg 1 obligatoorseks tunnuseks on muu hulgas ka see, et ühenduse tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Antud juhul on süüdistuses märgitud, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus oli loodud KarS § 3891 lg 1 ning KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks. 2014 kehtinud redaktsioonis oli KarS § 3891 lg 1 maksimaalseks karistuse määraks kolmeaastane vangistus, KarS § 344 lg 1 maksimaalseks karistuse määraks oli aga üheaastane vangistus. Seega ei saa KarS § 344 lg-s 1 sätestatud kuritegude toimepanemisele suunatud isikute gruppi käsitleda kuritegeliku ühendusena KarS § 255 tähenduses. Küll aga vastab KarS § 255 tunnustele KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele suunatud isikute grupi tegevus. Sealjuures ei ole oluline, kas reaalselt on neid tegusid ka sooritatud. Kuriteokoosseis on täidetud ka juhul, kui vastav ühendus on moodustatud, kuid pole kuritegusid veel jõudnud toime panna. Süüdistuses on muu hulgas märgitud, et kuritegelikku ühendusse kuulusid ka RL, TT, OG, AR, IJ, SA, TA, VV ja RJ. Samas ei ole aga süüdistuse tekstis märgitud, milles seisnes nende roll väidetavas kuritegelikus ühenduses ning millised olid nende ülesanded. Kuritegeliku ühenduse liikmelisuse hindamiseks ei ole piisav üksnes väidetavalt ühingusse kuulunud isikute loetlemine. Süüdistuses tuleb üheselt välja tuua nende isikute roll ning ülesanded, mida nad ühenduses täitsid. Kuivõrd nimetatud isikute puhul süüdistuses vastavaid faktilisi asjaolusid ei kajastu, siis ei hinda kohus kas ja millises rollis need isikud ühendusse panustasid ega arvesta neid väidetava kuritegeliku ühenduse liikmetena. Muus osas vastab esitatud süüdistus formaalselt KarS § 256 lg 1 tunnustele, st kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, juhtimine. Süüdistuses kirjeldatud tegevuse tõendatuse osas märgib kohus, et kuritegeliku ühenduse olemasolu ning selle juhtimine Andrei Leppiku poolt on eelkõige tõendatud jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammidega. Nendest kõnedest on üheselt arusaadav ühendusse kuulunud isikute ring ning nende positsioon ning roll selles. Otsuse punktis 2 jõudis kohus järeldusele, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud korduvalt maksupettustele kaasaaitamise tunnused. Samuti on tuvastatud, et kuritegudele kaasaaitamine toimus organiseeritud ning pikaajaliselt toimiva kuritegeliku skeemina. Eksisteeris variäriühingute võrgustik, mille abil tegutsevatele ettevõtetele võltsitud arveid esitati. Samuti on tuvastatud, et kõnealuse skeemiga olid perioodil 2014 jaanuarist kuni novembrini lisaks Andrei Leppikule pidevalt seotud ka VP, VD ja SE. Viimast kinnitavad üheselt sel perioodil teostatud telefonide pealtkuulamised. Nimetatud isikute vahelistest telefonikõnedest ning sõnumitest nähtuvalt on loetletud isikud olnud pidevalt omavahel kontaktis seoses variettevõtete soetamise, juhtimise, nende nimelt arvete väljastamise, nende kontodele tehtud ülekannete ning kontodelt sularaha väljavõtmise ning algsetele maksete tegijatele sularaha tagastamise küsimustes. Jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt on Andrei Leppik suhelnud igapäevaselt aktiivselt nö klientideks olevate äriühingute esindajatega, sh TK (nt 02.02.2014), AB (nt 04.03.2014), VS (nt 03.02.2014, 13.06.2014), VNga (nt 05.03.204, 16.06.2014, 19.08.2014), AP (nt 07.02), AT (nt 05.02.2014, 20.02.2014), OGiga (nt 07.02.2014, 19.03.2014, 25.07.2014), ARiga (nt 18.02.2014, 04.09.2014. 22.10.2014) jt. Kõnede sisuks oli Andrei Leppikult arvete tellimine. Kõnedes anti märku, et Andrei Leppikule on saadetud vastav e-kiri, kus on kõik vajalik kirjas, või siis räägiti telefonikõnes

1-15-9048 endas millises summas ja millise sisuga arvet ning millise kuu kohta vaja on. Samuti on kõnesid, kus paluti arveid parandada ja ümber teha. Lisaks sellele teavitati Andrei Leppikut kui oli tehtud ülekanne ning uuriti millal nad saavad oma raha tagasi jne. Taolise sisuga kõnesid toimus erinevate klientidega pea iga päev. Väga konkreetselt joonistub toiminud maksupettuse skeem ja Andrei Leppiku roll selles skeemis välja Andrei Leppiku ning VNi (OÜ Xx esindaja) vahelistest hulgalistest telefonikõnedest (vt täpsemalt otsuse p 2.19). Süüdistuses kirjeldatud viisil maksupettuste sooritamist ning Andrei Leppiku korraldamisel organiseeritud fiktiivsete tehingute kajastamist ettevõtte OÜ Xx raamatupidamises ning käibemaksudeklaratsoonides kinnitas VN ka kohtumenetluses toimunud ülekuulamisel. Jälitustoimingute protokollides fikseeritust nähtuvalt täitis Andrei Leppik osa fiktiivsete arvete tellimustest tema enda otsese kontrolli all olevate variäriühingute kaudu (osaühingud xx, Xx, Xx, Xx). Selleks suhtles ta igapäevaselt korduvalt SEiga, kes telefonikõnedest nähtuvalt korraldas variäriühingutele juhatuse liikmete otsimist (vt nt kõned AA 03.03.2014, 05.03.2014 ja 23.03.2014, 23.05.2014; Andrei Leppikuga 03.06.2014); korraldas igapäevaselt variisikute tegevust – juhendas neid, millal ja kuhu panka minna arvelduskontosid avama, millal minna sularaha välja võtma ning millises summas, millal minna notari juurde ning millal maksta variisikutele tasu (vt 2014 veebruari kuni märtsi kõned SAiga, 2014 aprilli kuni juuni kõned TAiga, 2014 juuni ja juuli kõned VViga, 2014 juuli kuni oktoobri kõned RJga). Mõnedel juhtudel on Andrei Leppik suhelnud variisikutega ka otse (nt 26.06 ja 27.06.2014 ning 08.07.2014 kõned VViga). Andrei Leppiku, VP ning SEi vestlustest nähtuvalt olid Andrei Leppik ja VP pidevalt koos ühistes kontoriruumides, E viis sinna variäriühingute arvelt välja võetud sularaha ning variisikute poolt allkirjastatud vajalikud dokumendid. Kokkusaamisi toimus aegajalt ka mujal. Kui Andrei Leppik oli sularaha kätte saanud, võttis ta ühendust klientideks olevate ettevõtjatega ning leppis kokku, kuidas ja millal neile raha tagasi anda. Raha tagastamisega tegelesid kõnedest nähtuvalt ka VP (nt 24.02.2014 VP kõned VSja Andrei Leppikuga, 20.03.2014 kõne Andrei Leppikuga) ja SE (nt 10.10.2014 kõned ARi ja AS). Analüüsides Andrei Leppiku ja VP kõnesid, siis võib teha järelduse, et vähemalt mingis osas annavad mõlemad juhiseid SEile (nt 08.02.2014 ja 12.02.2014 P ja E kõned) ning koos tehti otsustusi ühenduse toimimise osas. Nii näiteks otsustasid nad koos endale jäetavate kriminaaltulu summade suuruse üle (nt 07.03.2014, 07.05.2014, 21.06.2014, 06.08.2014 kõned). Kuigi jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede kohaselt ei ole VP osalenud arvete tellijatega ning arvete koostamise ja raha liikumise korraldamises sama aktiivselt kui Andrei Leppik, on tema telefonikõnede stenogrammidest siiski arusaadav, et ta oli ühenduse tegevusega jooksvalt kursis ning andis vajadusel ka juhiseid ülesannete täitmiseks (nt 31.01.2014, 05.02.2014, 24.02.2014, 06.03.2014, 07.03.2014, 20.03.2014, 21.03.2014, 27.03.2014, 07.05.2014, 10.10.2014 kõned). Osa fiktiivsete arvete tellimuste täitmist organiseeris Andrei Leppik VDi vahendusel. Arvete koostamisega, ülekannetega ning sularaha üleandmisega seonduvat arutasid Andrei Leppik ja VD äärmiselt tihedalt pidades mitmeid telefonivestluseid päevas ning saates ka e-kirju. VDi kaudu korraldati fiktiivsete arvete vormistamist variäriühinguteks olevate osaühingute Xx, Xx, xx, Xx ja Xx nimelt. Andrei Leppik arutas VD’ga korduvalt ASilt Xx toimunud või oodatavaid makseid (nt 20.02.2014, 26.02.2014, 27.02.2014, 04.03.2014, 20.03.2014, 24.03.2014 räägitakse sularaha tšekkide vormistamisest AS Xx, 13.08.2014, 21.10.2014); OÜ Xx laekumistega seonduvat (nt 02.03.2014, 09.09.2014); OÜ Xx ülekandeid (nt 04.03.2014, 05.03.2014, 13.08.2014, 14.08.2014, 09.09.2014). D kaasatust kõnealustele ettevõtetele fiktiivsete arvete koostamisse ning variäriühingute kontodele kantud rahade sularahas väljavõtmisesse kinnitab ka tõik, et D telefonile on korduvalt laekunud pankade kiirteavitused äriühingutelt Xx (nt 03.03.2014 ja

1-15-9048 04.03.2014), Xx (06.03.2014), Xx (26.03.2014) toimunud laekumiste kohta. Seega on variäriühingute pangakontodega seotud kiirteavitused olnud tellitud D telefonile. Andrei Leppiku, VDi ja RLu kõnede sisust võib järeldada, et viimane tegutses kõnealuste fiktiivsete arvete koostamise, variäriühingute arvetele laekunud rahade sularahas väljavõtmise ja üleandmise korraldamisel eelkõige D juhendamisel (nt 19.02.2014, 24.03.2014, 27.03.2014 D ja L vahelised kõned), kuid vajadusel suhtles ka otse Andrei Leppikuga. Nii on nt 21.03.2014 toimunud kõnes kandnud RL Andrei Leppikule ette millistelt firmadelt on laekumised toimunud, nendeks on Xx, xx; xx, Xx, Xx, xx, xx ja Xx. 14.04.2014 on nad arutanud OÜ-le Xx edastatavate arvete parandamist. Korduvalt arutasid RL ja Andrei Leppik kui palju pidi RL Andrei Leppikule sularaha andma ning leppisid kokku kohtumispaiku ning aegu. RLu kõnede analüüsist nähtub, et tema andis omakorda korraldusi TTile uute variisikute otsimiseks, arvete koostamiseks, variäriühingute nimel pangakontode avamiseks, ülekannete jälgimiseks ning sularaha väljavõtmiseks ja üleandmiseks (nt 10.03.2014, 12.03.2014, 14.03.2014, 20.03.2014, 26.03.2014 kõned). Viimane rääkis 21.03.2014 tuvastamata isikuga toimunud telefonikõnes otsesõnu vajadusest leida variisikut ning selgitas, mis on variisiku ülesanded. Seejärel rääkis T variisiku otsingutest ka RLu ja VDiga. Variisikutega seotud telefonikõnesid on T teostanud ka nt 27.03.2014, 30.03.2014, 31.03.2014. Kusjuures viimases kõnes andis ta tuvastamata isikule väga detailse kirjelduse, millised on variisiku ülesanded (kuidas toimub paberite vormistamine, rahade laekumine, sularaha välja võtmine, hilisem firma maha müümine) ning kui palju talle selle eest makstakse. Samuti selgitas, et tegevus toimub üks kuu ning käive on ligikaudu 50-60 tuhat eurot päevas. See haakub varasemalt tuvastatud asjaoluga, et Andrei Leppik ja VD kasutasid variäriühinguid väga lühiaegselt ning neid vahetati pidevalt ning näitab, et ühenduse tegevus oli suunatud suures mahus maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisele ja seeläbi tulu teenimisele. Ühendusse kuulunud isikute vahelistest telefonikõnedest nähtuvalt oli kuritegelik ühendus orienteeritud just punktis 2 kirjeldatud maksupettuste toimepanemisele kaasaaitamisele ning selleks oli loodud konkreetne skeem ja võrgustik, kuidas vormistada vajalikke fiktiivseid arveid, kuidas korraldada uute variäriühingute loomist, rahade ülekandmist ja tagastamist. Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et ühendus oleks tegelenud või püüdnud tegeleda muud liiki kuritegude toimepanemisega. VNi ütlustest ning 06.03.2014 Andrei Leppikuga toimunud telefonikõnedest, samuti IK ütlustest (10.05.2016 protokoll) järeldub, et Andrei Leppik tagastas arvete tellijate poolt variäriühingute kontodele kantud summad neile sularahas ning tagastatav summa oli ülekandega võrreldes 10% väiksem. St Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus teenis iga taolise ülekande pealt 10% tulu. Nimetatud asjaolu tõendab, et kuritegelik ühendus oli loodud tulu teenimise eesmärgil. Eelnevalt on tuvastatud, et 2014.a jaanuarist oktoobrini tegi OÜ Xx kandeid kokku summas 485 222 eurot, OÜ xx summas 396 191,73 eurot, OÜ Xx summas 499 780,38 eurot ning AS Xx summas 248 676,40 eurot. Seega teenis Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus maksupettuste sooritamisest kriminaaltulu vähemalt 162 986 eurot. Samas annavad jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede sisu alust arvata, et taoline kuritegelik skeem oli juba varasemalt välja töötatud ning toimis ka enne süüdistuses nimetatud perioodi. Seda kinnitab ka fakt, et RLu pangakontolt on tehtud 8.10.2013 1000eurone ülekanne Anastassia Leppiku pangakontole ning Anastassia Leppiku pangakontolt on 18.09.2013 tehtud ülekanne N D kontole summas 660 eurot. Nimetatud asjaolud annavad kohtule alusta arvata, et kuritegelik ühendus oli loodud enne 2014.a ning seeläbi teenitud tulu ületab eelnevalt märgitud summat märkimisväärselt. Siinkohal tuleb märkida ka seda, et süüdistuses on lisaks eelnevalt käsitletud neljale ettevõttele loetletud veel 33 ettevõtte nimed, kellele Andrei Leppik fiktiivseid arveid edastas

1-15-9048 ja kes neid oma raamatupidamises ja käibemaksudeklaratsioonides kajastasid. Samas ei ole aga süüdistuse pinnalt järeldatav, et kõnealustele ettevõtetele on osutatud maksupettuste toimepanemisel kaasabi ulatuses, mis ületab KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud suure ulatuse (so 40 000 euro) piiri. Seega ei saa väita, et tegemist võiks olla kuritegudega, mis saaksid sisustada KarS § 256 lg 1 tunnuseid. Eelnevast lähtuvalt ei saa kohus tugineda kuritegeliku ühenduse tegevuse ulatuse hindamisel süüdistuses märgitud 37 ettevõtte loetelule ning koondsummale. Kohtule esitatud tõendite pinnalt on tuvastatud üksnes nelja ettevõtte poolt KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnustele vastava maksupettuse sooritamisele kaasaaitamine. Kuigi jälitustoimingute protokollides fikseeritud kõnede stenogrammidest nähtuvalt on analoogset kaasabi osutatud ka paljudele teistele isikutele, ei ole nende puhul tuvastatud, et maksupettused ületasid 40 000 euro piiri. Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et KarS § 3891 järgi kvalifitseeritavate maksupettuste sooritamise soodustamiseks oli loodud kuritegelik ühendus, mida juhtisid Andrei Leppik ja VP, tehes koos juhtimisotsusi ning andes juhiseid teistele ühenduse liikmetele millal ja milliseid toiminguid on vaja täpselt teostada – nt osta uus variäriühing, otsida uus variisik, avada uus pangakonto, koostada arveid, teha ülekandeid, võtta sularaha välja, anda sularaha üle jne. Andrei Leppiku ja VP juhiste alusel tegutsesid SE ning VD. Viimane on kinnitanud seda ka kohtus antud ütlustes (27.04.2016 protokoll). SE ja VD tegid variäriühingute nimelt tehinguid nii isiklikult kuid andsid selleks omakorda juhiseid ka teistele isikutele. Täiendavalt väärib tähelepanu, et telefonikõnedest nähtuvalt tegelesid mõlemad Tallinnas välja võetud sularaha Andrei Leppiku kätte toimetamisega. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kuritegeliku ühenduse tegevus toimus pikema perioodi jooksul ning oli äärmiselt intensiivne. Ühenduse liikmed tegid igapäevaselt toiminguid kuritegeliku tegevuse jätkuva toimimise huvides ning olid orienteeritud vältavate kuritegude sooritamisele. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Andrei Leppiku tegevuses on tuvastatud KarS § 256 lg 1 objektiivsed tunnused - kuritegeliku ühenduse juhtimine. Andrei Leppiku panus kuritegeliku ühenduse toimimisse oli äärmiselt suur, ta pidas igapäevaselt kümneid telefonikõnesid, et ühenduse tegevust juhtida ja kontrollida; jälgis laekumisi variäriühingute kontodel, koostas fiktiivseid arveid, tegeles sularaha üleandmisega jne. Neil asjaoludel on üheselt tuvastatud, et tema tegevus oli eesmärgipärane ja suunatud kuritegeliku ühenduse juhtimisele ning seeläbi kriminaaltulu teenimisele. Seega esinevad Andrei Leppiku käitumises ka KarS § 256 lg 1 subjektiivsed tunnused, so teo toimepanek kavatsetult.

1-15-9048 omaniku varjamise eesmärgil sularaha kogusummas 9 500 eurot oma lähisugulaste SL, LL ja NK kaudu. Süüdistuse kohaselt kandis Anastassia Leppik Terrasport OÜ juhatuse liikmena Andrei Leppiku juhendamisel oma isiklikult pangakontolt raha kogusummas 20 195 eurot osade kaupa Terrasport OÜ pangakontole nr xx AS-s Swedbank selgitustega „põhikapitali sissemakse“ ja „aruanne alusele“. Seeläbi suunati eelnevalt maksukuritegudest saadud kriminaaltulu summas 20 195 eurot selle tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamise eesmärgil riigi majandussüsteemi, kasutades Terrasport OÜ-le renditud ruumide aadressil Keskväljak 4 Jõhvis renoveerimisel spordiklubiks ja äriühingule erinevate seadmete soetamisel. Kohtu seisukoht KarS § 394 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi esitatud süüdistuse osas KarS § 394 lg 1 kohaselt on karistatav rahapesu toimepanemine. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette vastutuse rahapesu toimepanemise eest grupis ning lõige 3 juriidilise isiku poolt. Rahapesu mõiste on sisustatud RahaPTS §-s 4. RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. Nimetatud paragrahvi sõnastusest tuleneb, et lg 1 p-s 1 kirjeldatud käitumise korral on nõutav, et KarS § 394 järgi kvalifitseeritav kuritegu oleks toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, lg 1 p-s 2 sätestatu nõuab aga koosseisus kirjeldatud tegevuste eesmärgi suhtes kavatsetust. (vt ka Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-41-11) Otsustamaks, kas süüdistatavate tegevuses esinevad süüdistuses kirjeldatud rahapesu objektiivsed tunnused, tuleb esmalt tuvastada, kas süüdistuses kirjeldatud toimingud on aset leidnud ning kas toimingute objektiks olnud vara näol oli tegemist kuritegeliku tegevuse tulemusel või selle asemel saadud varaga. Teiseks tuleb tuvastada, et süüdistatavad tegid nendega toiminguid, mis võimaldasid varjata vara tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ning suunata vara legaalsesse majandustegevusse. Kohtu hinnangul vastab süüdistuses kirjeldatud tegu formaalselt RahaPTS § 4 lg 1 p 1,2 objektiivsetele tunnustele, so kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara päritolu ja omaniku varjamisele ning muundamisele ja omandamisele eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu. RahaPTS § 4 lg 1 mõttes kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud varana on süüdistuses käsitletud Andrei Leppiku loodud kuritegeliku ühenduse poolt ajavahemikul 03.01.2014 kuni 12.11.2014 toimepandud maksupettuste ja võltsimiste tulemusel saadud kriminaaltulu. Seega viidatud on otsuse punktides 2-4 kirjeldatud kuritegudele. RahaPTS § 4 lg 1 ei eelda, et eelkuritegu oleks üheselt tuvastatud ning eksisteeriks jõustunud süüdimõistev otsus. RahaPTS § 4 lg 1 tähenduses kuritegelik tegevus loetakse tõendatuks ka juhul, kui on tuvastatud üksnes kuriteo sündmus. Antud juhul on kohus otsuse punktides 2-4 tuvastanud, et Andrei Leppik osales süüdistuses nimetatud ajavahemikul kuritegeliku ühenduse juhtimises ning seeläbi maksupettustele kaasaaitamises. Samuti tuvastas kohus, et Andrei Leppiku juhitud kuritegelik ühendus teenis maksupettustele kaasaaitamisega tulu vähemalt 162 986 eurot.

1-15-9048 Seega on kohtu hinnangul rahapesu koosseisuliseks tunnuseks oleva kuritegeliku tegevuse olemasolu tuvastatud ja tõendatud. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistuses kirjeldatud ülekanded Anastassia Leppiku ja OÜ Terrasport arvelduskontodele on toimunud. Vaidlus on selles, millisest allikast pärineb Anastassia Leppiku pangakontole kantud raha. Anastassia Leppiku arvelduskonto väljatrükist nähtuvalt on toimunud kõik süüdistuses loetletud sularahasissemaksed, samuti ülekanded LL, SL ja NK arvelduskontodelt ning ülekanded OÜ Terrasport arvelduskontole. (22 kd, tl 163-233, 23 kd 37-69) Samuti on toimunud sularaha sissemaksed L ja S L ning NK kontodele ning nendelt omakorda ülekanded Anastassia Leppiku kontole vastavalt süüdistuses kirjeldatule. (23 kd, tl 1-27,103105) Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on Anastassia Leppik OÜ Terrasport (12563599) ainsaks juhatuse liikmeks alates 17.03.2014 ning ainuosanikuks alates 21.02.2014. (kd 22, tl 76-77) Ettevõttel on alates 21.03.2014 avatud arvelduskonto Swedbank ASis ning teleteenuste kasutajaks ja pangakaardi omanikuks on samuti Anastassi Leppik. (22 kd, tl 78-85). xxx asuvates ja OÜ Terrasport kasutuses olnud ruumides teostatud läbiotsimise raames on tuvastatud, et ruumid on sisustatud spordisaalina tegutsemiseks – riietusruumid ning spordisaal, kus on erinevad treeningseadmed. Samas on arusaadav, et ruumid on osaliselt ehitusjärgus ning spordisaal ei ole kasutuses. (22 kd, tl 100-128) Seda on öelnud ka Anastassia Leppik, et spordisaal ei alustanudki tegevust. 30.03.2015 koostatud vara arestimise protokolli kohaselt on OÜ Terrasport spordisaali inventari arestitud kokku 9733 euro väärtuses. Sellest on Anastassia Leppiku vastutavale hoiule antud vara väärtuses 3874,50 eurot (solaarium ja neli kappi) ning ülejäänud vara on ära võetud. Nii Anastassia kui ka Andrei Leppiku ütlustest (24.05. ja 25.05.2016 protokollid) nähtub, et tegelikkuses tegi valdavas osas OÜ Terrasport toimingutest Andrei Leppik. Anastassia Leppiku sõnul soetas kõik materjalid ja seadmed Andrei, Anastassia Leppik ise käis tööl ja polnud aega sellega tegeleda. Lisaks sellele leiti OÜ Terrasport dokumente Andrei Leppiku kasutuses olnud xxx asuvatest kontoriruumidest. Need dokumendid viitavad, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik. Nii on näiteks xx OÜ-ga 27.10.2014 sõlmitud lepingus OÜ Terrasport esindajaks märgitud Andrei Leppik. xx OÜ on Terrasport OÜ-le saadetud jõusaali seadmete hinnapakkumuse saatnud Andrei Leppikule. AS xx kassaväljamineku orderis nr VM459989 on Terrasport OÜ esindajaks märgitud Andrei Leppik. (22 kd, tl 94-99) Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et Anastassia Leppik oleks lisaks rahaliste sissemaksete tegemisele osalenud reaalselt kasvõi mõnes ettevõttega seonduvas sisulises majandustegevust puudutavas toimingus. Kõik loetletud asjaolud kogumis annavad alust arvata, et ettevõtte tegelikuks juhiks oli Andrei Leppik ning Anastassia Leppik oli vormistatud äriühingu juhatuse liikmeks üksnes Andrei Leppiku osaluse varjamiseks. OÜ Terrasport pangakonto väljavõtte kohaselt on ajavahemikul 21.03 – 14.11.2014 toimunud ettevõtte kontole laekumised üksnes Anastassia Leppikult (20195 eurot), Maksu- ja Tolliametilt (2000 eurot), xx OÜ-lt (8000 eurot), xx OÜ-lt (4000 eurot), xx ASilt (854,16 eurot) ja xx OÜ-lt (4900 eurot). Kõnealusel perioodil on teostatud väljamakseid valdavalt erinevatele ehitusmaterjale ja sisustuskaupu müüvatele ettevõtjatele. Seega Anastassia Leppiku arvelduskontolt ning Andrei Leppiku kontrolli all oleva ettevõtte Evelina Dream Travel OÜ arvelduskontolt laekunud rahaliste vahendite arvelt on finantseeritud OÜ Terrasport ehitus- ja remonditöid ning sisustuse (mööbli) soetamist. Viimast ei ole süüdistatavad ka eitanud.

1-15-9048 Seonduvalt Anastassia Leppiku kontolt tehtud ülekannetega on Anastassia Leppik kohtus ülekuulamisel öelnud, et ta plaanis isiklikku äri, raha sai ta selleks vanematelt, Andrei perekonnalt ja sõpradelt. Nii nagu enne öeldud nähtub Anastassia Leppiku arvelduskonto väljatrükist, et 2014.a on tema kontole tehtud sularaha sissemakseid süüdistuses märgitud ulatuses, so summas 10 970 eurot. Samuti on toimunud süüdistuses loetletud laekumised LL, SL ja NK arvelduskontodelt kokku summas 9500 eurot. Kuid lisaks sellele on Anastassia Leppiku arvelduskontole teinud ülekandeid ka kohtus kaitsja tunnistajatena ülekuulatud LK (1000 eurot) , ŽD (1000 eurot), OT (3000 eurot), AM (500 eurot) ja JO (500 eurot). Ka need laekumised on toimunud vahetult enne OÜ-le Terrasport ülekannete tegemist. Kuid samas on OÜ-le Terrasport teostatud ülekanded suuremad kui eelnimetatud isikutelt laekunud summad (so 6000 eurot). Seega vähemalt mingis osas on ülekandeid tehtud ka eelnevalt Anastassia Leppiku kontole tehtud sularaha sissemaksete arvelt. Sealjuures on Anastassia Leppik ise öelnud, et Andrei Leppik andis talle pidevalt sularaha, mida ta on kandnud ka enda arvelduskontole. Seega on põhjust arvata, et kontole tehtud sissemaksed pärinevad Andrei Leppikult. Kusjuures AS Swedbank esitatud fotodelt nähtuvalt on Andrei Leppik teinud ka ise Anastassia Leppiku kontole sissemakseid (15.07 ja 24.07.2014). Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontol teostatud tehinguid on ilmne, et nii sularaha sissemaksed kui ka L ja S, NK ning Anastassia Leppiku tuttavate LK, ŽD, OT, AM ja JO ülekanded Anastassia Leppiku kontole xxx toimusid vahetult enne kui viimase arvelt tehakse ülekanded Terrasport OÜ-le. Sealjuures on kõik loetletud isikud enne Anastassia Leppikule ülekande tegemist teinud vastavas summas oma kontodele sularaha sissemaksed. NK arvelduskontol ajavahemikul 2009-2014 teostatud tehinguid analüüsides nähtub, et sularaha sissemaksete tegemine tema kontole ei ole tavapärane ning samuti ei ole ta varasemalt teostanud ülekandeid oma perekonnaliikmetele või lähedastele isikutele. Kontole (töötasuna) laekunud summad on valdavalt võetud sularahs välja, makseid või ülekandeid kontolt ei nähtu. K ise on öelnud, et tütar Anastassia Leppik palus temalt raha, kogusummas vist 3000 eurot. Tütar ei öelnud milleks tal seda vaja on, neil ei ole perekonnas kombeks küsida mis ja milleks, kui on vaja, siis aidatakse. (17.05.2016 protokoll) Ajavahemikul 2009-2014 LL arvelduskontol teostatud tehingutest järeldub samuti, et kontole laekuv palk ja pension võetakse suures osas sularahas välja või teostatakse kaardimakseid. Suuremahulisi sularaha sissemakseid on lisaks kõnealustele summadele toimunud vaid aastal 2009. Samuti ei ole varasemalt teostatud ülekandeid lähedaste isikute kontodele. Üksnes 2014.a on teostatud ülekandeid Anastassia, V ja S kontodele. SL arvelduskontolt nähtuvalt on ta ka varasematel aastatel teinud oma kontole hulgaliselt sularaha sissemakseid ning teinud ühel korral ka ülekande Anastassia Leppikule - 27.01.2010 summas 2000 krooni. 2014.a on SL teinud lisaks süüdistuses märgitud ülekannetele Anastassia Leppiku kontole 200-eurose ülekande ka 22.06.2014. Samuti on SL teinud üksikuid ülekandeid teistele lähedastele isikutele –L ja V. Võrreldes aga süüdistuses kajastatud sissemakseid ja ülekandeid, siis need on teiste sularaha sissemaksetega ning ülekannetega võrreldes suuremad summad. Seega kõigi kolme eelnimetatud isiku kontodest nähtub, et süüdistuses märgitud ulatuses sularaha sissemaksed ning ülekanded oma lähedastele ei ole tavapärased, süüdistuse perioodile eelnenud nelja aasta jooksul ei ole taolist tegevusmustrit esinenud. Seega ei pea paika väide, et lähedaste rahaline aitamine on nö tavapärane. Ja isegi kui see on tavapärane,

1-15-9048 siis on see varasemalt toimunud sularahas, mitte aga panga ülekannetega. Antud juhul nähtub aga kontode väljavõtetest, et mingil põhjusel sooviti, et Anastassia Leppikule antavad summad oleksid antud üle just panga ülekandega, mitte aga sularahas. Kõik kolm isikut on enne spetsiaalselt teinud sularaha sissemaksed oma kontodele ning seejärel ülekanded. Sularaha üleandmine oleks taolises olukorras olnud ilmselt lihtsam, seda enam, et kõik isikud elavad ühes ja samas piirkonnas. Kontole sissemakse tegemine ning sealt ülekannete tegemine oli nende jaoks kindlasti aeganõudvam, seda enam, et ilmselt päevalimiitide tõttu tuli ülekandeid teha mitmes jaos (LL kontolt nt kaheksal järjestikusel päeval 22.03-29.03). See kinnitab veelkord, et mingil põhjusel sooviti, et raha üleandmine toimuks just panga ülekandega. Taoline käitumine võiks olla mõistetav, kui soovitakse jätta jälge laenuks antud summast. Lähtuvalt aga ülekannetele märgitud selgitustest, ei käsitletud kõiki neid ülekandeid kui laenu. Nt raha üleandmisel märkega „Podarok Marku“ kokku summas 2200 eurot, puudub vajadus teostada seda igal juhul ülekandega, kui üleantav summa oli algselt üleandja valduses sularahas. Analoogne käitumismuster ilmneb ka Anastassia Leppiku tuttavate LK, ŽD, OT, AM ja JO puhul. LK on öelnud (17.05.16 protokoll), et Anastassia Leppik palus temalt jõusaali avamiseks 1000 eurot võlgu. Kuigi tunnistajal oli enda sõnul vastav summa olemas sularahas, siis Anastassia Leppik palus, et ta annaks raha ülekandega, kuna tal on vaja, et oleks nähtav, et tunnistaja kandis talle raha. Tagastamise aega ega protsenti kokku ei lepitud. Tagasi pole raha talle makstud. Tunnistaja igakuine sissetulek on 1500 eurot. Tunnistaja D ütlused (17.05.16 protokoll) on analoogsed, ka tema andis enda sõnul Anastassia Leppikule 1000 eurot laenu. Ta ei tundnud huvi milleks seda raha täpselt vaja on. Tagastamise aega ja intressi kokku ei lepitud. Raha pole ta tagasi saanud. Sissetulek on tunnistajal umbes 900 eurot kuus. Ka tema tegi ülekande teostamiseks sularaha sissemakse. Ka tunnistaja O andis ütluseid (17.05.16 protokoll), et Anastassia Leppik palus temalt raha. Ta andis 500 eurot. Oli eelnevalt kogunud iga kuu 50 euro kaupa. Tagastamise tähtaega kokku ei lepitud. Tunnistaja ütles „Ei. Kui ma annan raha laenuks, siis ma ei oota, et raha tagastatakse“. Raha tagastatud ei ole. Laenu vajadust ta täpselt ei tea, kuna nad ei ole nii lähedased sõbrannad, siis Anastassia Leppik ei selgitanud täpselt. Tunnistaja teadis, et Andreil oli mingid probleemid, ilmselt oli raha selle jaoks vaja. Ka tema tegi enne ülekande teostamist oma kontole vastavas ulatuses sissemakse. Tunnistaja M ütlustest (17.05.16 protokoll) nähtub, et Anastassia Leppik palus temalt raha ning tema andis 500 eurot, tegi oma kontole sularaha sissemakse ja konto limiitide tõttu kandis osade kaupa Anastassia Leppikule. Tagastamise tähtaega kokku ei lepitud ja raha pole ta siiani ka tagasi saanud. Tunnistaja T sõnul (17.05.16 protokoll) palus Anastassia Leppik temalt 3000 eurot laenu. Võimalik, et Anastassia Leppik ka ütles miks tal raha vaja on, kuid tunnistaja ei mäleta seda enam. Perekonna sissetulek on tunnistajal ligikaudu 1500 eurot kuus. Ka tema tegi esmalt sularaha sissemakse ja siis ülekande Anastassia Leppikule. Raha tagasi pole saanud. Seega on kõik tunnistajad - LK, ŽD, OT, AM ja JO – andnud oma sõnul Anastassia Leppikule laenu sarnastel asjaoludel. Kõik tegid laenu andes Anastassia Leppikule pangakontole ülekande, samas kõik tegid eelnevalt vastavas summas sularaha sissemakse oma kontole. Keegi neist ei leppinud kokku tagastamise aega ning keegi neist polnud ülekuulamise ajaks, so 17.05.2016 laenu tagasi saanud ning keegi neist ei tundunud sellest ka hoolivat, kuigi laenuks antud summad olid nii mõnelgi juhul võrdsed tunnistaja perekonna ühe või kahe kuu sissetulekutega. Kõiki eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendumusel, et tunnistajate ütlused laenu andmise asjaolude osas ei ole usaldusväärsed. Ei ole eluliselt usutav, et kõik

1-15-9048 kaheksa isikut sattusid raha üleandma sarnastel asjaoludel – esmalt sularaha sissemakse oma kontole ning seejärel ülekanne Anastassia Leppikule, keegi ei leppinud kokku laenu tagastamise aega. Kuivõrd isikud olid tagastamise osas enda sõnul ükskõiksed ei ole ülekande teostamine põhjendatav ka sellega, et taheti jätta jälg laenu andmise kohta. Kuivõrd kõikidel isikutel oli enda sõnul laenuks antav raha olemas kodus sularahas ning laenu tagasisaamisest ei hoolitud, siis toimunuks laenu üleandmine sularahas ning vajadusel oleks Anastassia Leppik ise teinud oma kontole sissemakse. Fakt, et antud juhul teostasid kõik isikud eelnevalt sissemakse ja siis ülekande, viitab, et just Anastassia Leppik soovis mingil põhjusel näidata, et raha on laekunud ülekannetega, mitte tema enda tehtud sularaha sissemaksetena. Sealjuures on tunnistaja Kokorina kinnitanud, et ülekande teostamist palus just Anastassia Leppik. Analüüsides Anastassia Leppiku pangakontot, on näha, et kontole on aastate jooksul pidevalt tehtud sularaha sissemakseid. Arvestades siinkohal asjaolu, et kõik kõnealused ülekanded Anastassia Leppiku kontole toimusid vahetult enne seda, kui Anastassia Leppik tegi sissemakseid OÜ Terrasport arvelduskontole, on ainus mõistlik põhjendus, miks antud juhul oli vaja, et summad laekuks just ülekandega, mitte aga Anastassia Leppiku enda sularaha sissemaksena, on see, et sooviti näidata, et OÜ Terrasport kontole kantud rahalised vahendid pärinevad konkreetsetelt isikutelt saadud laenudest ehk teisisõnu sooviti näidata, et ettevõtte arvele laekuv raha pärineb seaduslikest allikatest. Kõik need asjaolud annavad kohtule alust arvata, et loetletud kaheksa isikut ei teinud Anastassia Leppikule ülekande teostamiseks sularaha sissemakseid enda isiklike rahaliste vahendite arvelt. Tunnistajate vastupidiseid ütlusi hinnates ei ole kohtu hinnangul vähetähtis asjaolu, et juhul kui isikud möönaksid kontodele kantud raha kelleltki teiselt saamist, siis võiks see kaasa tuua rahapesus osalemise kahtlustuse. Asjaolu, et antud juhul ei olnud tegemist reaalsete laenulepingutega, kinnitab ka fakt, et Anastassia Leppik ei ole ühelegi nimetatud isikutest raha tagastanud. Arvestades asjaolu, et Anastassia Leppik enda sõnul töötab spordiklubis, mis loodi OÜ Terrasport poolt spordiklubiks ehitatud ruumidesse, ning saab seega ka töötasu, siis olnuks igati mõistetav, et ta oleks üritanud võetud laene kasvõi osaliselt hakata tagasi maksma. Et mingeid tagasimakseid tehtud pole, näitab, et tegelikult mingeid laenusuhteid ei eksisteeri. Kõik eelöeldu kogumis annab kohtule alust arvata, et Anastassia Leppiku kontole tehtud ülekanded ei olnud teostanud ülekannete tegijatele kuuluva vara arvelt, vaid need rahalised vahendid oli Anastassia Leppik neile sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks andnud eesmärgiga luua näilik legaalne ettevõtte finantseerimise skeem. Seega oma tegevusega Anastassia Leppik teadlikult varjas OÜ Terrasport kontodele laekunud rahaliste vahendite tegelikku päritolu ning püüdis näidata neid legaalse varana. Arvestades Anastassia Leppiku sisetulekute suurust, mis tema enda sõnul on lähedane miinimumpalgale (ka Maksu- ja Tolliameti andmetel on Anastassia Leppik saanud aastatel 2010-2014 tulumaksuga maksustavaid väljamakseid ligikaudu 3000 – 4500 eurot aastas), on põjust arvata, et sissemaksete ja ülekannete tegemiseks antud rahad ei pärinenud Anastassia Leppikult endalt. Kuivõrd samal ajal on Anastassia Leppik öelnud, et ta sai pidevalt sularaha Andrei Leppikult ning otsuse punktides 2 ja 4 on tuvastatud, et Andrei Leppik teenis suures ulatuses kriminaaltulu, on kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et Anastassia Leppiku kontole ning sealt omakorda OÜ Terrasport kontole laekunud rahad pärinesid tegelikkuses Andrei Leppikult. Taolist järeldust kinnistab ka see, et ettevõtte faktiline juht oli just Andrei Leppik, mistõttu oli eelkõige tema huvi saada ettevõtte kontole legaalsena näivaid rahalisi vahendeid, mida kasutada ettevõtte arendamiseks. Selleks, et kuritegelikul teel teenitud sularaha tegelikku päritolu varjata ning suunata raha legaalsesse majandustegevusse, kasutas Andrei Leppik oma abikaasa Anastassia Leppikut, tema tuttavaid, oma perekonna liikmeid ja nende pangakontosid, et teha selle varaga mitmeid toiminguid enne OÜ Terrasport kontole kandmist ning raskendada seeläbi vara tegeliku omaniku ja päritolu tuvastamist.

1-15-9048 Siinkohal tuleb aga märkida, et süüdistuse faktiliste asjaolude kirjelduses ei kajastu OÜ Terrasport kontole laekunud rahade päritolu varjamist tunnistajate LK, ŽD, OT, AM ja JO arvelduskontode abil. Kuivõrd kohus ei saa süüdistuse piiridest väljuda, saab Anastassia Leppikule, Andrei Leppikule ning OÜ-le Terrasport teha etteheite vaid Anastassia Leppiku kontodele tehtud sularaha sissemaksete, LL, SL ja NK arvelduskontode kaudu teostatud ülekannete abil OÜ-le Terrasport laekunud rahaliste vahendite tegeliku omaniku ja päritolu varjamise osas. Teiste isikute abil teostatud toimingute osas tuvastatut saab kohus kasutada üksnes tõendusteabena. LK, ŽD, OT, AM ja JO kontodelt laekus kokku 6000 eurot vahetult enne OÜ-le Terrasport ülekannete tegemist. Seetõttu on tuvastatud, et OÜ-le Terrasport makstud 20 195 eurost 6000 euro päritolu varjamine toimus viisil, mida süüdistuses kajastatud ei ole. Ja samas välistab see osaliselt süüdistuses toodud faktiliste asjaolude esinemise. Nimelt ei ole OÜ-le Terrasport ülekannete teostamisel kasutatud Anastassia Leppiku arvelduskontole tehtud sularaha sissemakseid mitte 10970 euro vaid 4970 euro ulatuses. Kõike eelnevat arvestades on süüdistatavate tegevuses tuvastatud KarS § 394 tähenduses rahapesu objektiivsete tunnuste esinemine 14 195 euro ulatuses. Kohtus on Anastassia Leppik öelnud, et ta ei teadnud, mil viisil oli abikaasalt saadud raha teenitud. Kohtule esitatud tõendite kogumit hinnates ei ole tuvastatud, et Anastassia Leppik teadis tõsikindlalt, et Andrei Leppik juhib kuritegelikku ühendust ja tegeleb maksupettustele kaasaaitamisega. Samas nähtub aga tõendikogumist, et Anastassia Leppik pidi mõistma, et Andrei Leppikult temale antud ja tema kontole kantud raha ei pärine seaudslikust allikast ning Andrei Leppik ei tegele legaalse äritegevusega. Seega pidi Anastassia Leppik vähemalt möönma, et temale antav raha pärineb kuritegude tulemusel teenitud tulust. Taolist raha vastu võttes, kasutades ja edasi andes mõistis ta, et tegemist võib olla kuritegelikul teel saadud rahaga tehtavate toimingutega. Esiteks kinnitab taolist seisukohta asjaolu, et Anastassia Leppik lasi end teadlikult vormistada OÜ Terrasport juhatuse liikmeks ja omanikuks, kuigi tegelikkuses oli ta väga hästi teadlik, et ei tegele ettevõtte juhtimisega ning kõik ettevõttesse suunatavad rahad pärinevad Andrei Leppikult. Kui Andrei Leppik oleks vastavad rahalised vahendid teeninud legaalselt puudunuks igasugune vajadus vormistada kedagi teist variisikuna OÜ Terrasport juhiks ning kanda ettevõtte kontole raha läbi Anastassia Leppiku pangakonto. Arvestades jälitustoimingute protokollides kajastatud Andrei Leppiku poolt sooritatud maksupettuse sooritamist puudutavate telefonikõnede arvukust ja aegu, on ilmne, et ühes korteris elades pidi Anastassia Leppik vähemalt osaliselt neid kõnesid kuulma ning seega aimama, millega abikaasa tegeleb. Lisaks sellele nähtub Anastassia Leppiku pangakonto väljavõttest, et 8.10.2013 on RL teinud tema kontole sissemakse summas 1000 eurot ning 02.11.2013 summas 1410 eurot. 18.09.2013 on aga Anastassia Leppiku kontolt tehtud ülekanne ND kontole. Nendest faktidest saab teha kaks võimalikku järeldust. Esiteks, et Anastassia Leppik teadis ja tundis neid isikuid, kes tegutsesid tema abikaasa juhitava kuritegeliku ühenduse heaks, suhtles nendega piisavalt lähedaselt, et anda neile oma pangakonto number, aktsepteerida nende kontodelt laekuvaid summasid ning teha ka ise nendega seotud isikutele ülekandeid. Sellise asjade käigu puhul oleks tegemist olukorraga, kus tuleks tõdeda, et Anastassia Leppik oli oma abikaasa ebaseadusliku tegevusega väga hästi kursis ning osales ka ise selles. Teine võimalik järeldus on see, et Anastassia Leppik ei tunne nimetatud isikuid ja vastavad tehingud olid teostatud Andrei Leppiku palvel. Kuid see tähendab omakorda, et Anastassia

1-15-9048 Leppik lubas Andrei Leppikul kasutada oma pangakontot tehinguteks, mida viimane mingil põhjusel enda arvelduskonto kaudu teha ei soovinud. Kuivõrd Anastassia Leppikul oli tellitud sms kiirteavitus tema pangakontol toimuvate tehingute kohta, siis oli Anastassia Leppik teadlik, et tema kontole laekus raha muu hulgas ka RL’lt ning kanti raha ND. Juhul, kui tegemist oli tema jaoks tundmatute isikutega, pidi see tekitama küsimuse, miks Andrei Leppik laseb võõrastel isikutel kanda tema kontole raha ning miks teostatakse tema kontolt makseid võõrastele isikutele. Neil asjaoludel pidi ühtlasi tõusetuma küsimus miks Andrei Leppik ei kasuta nendeks tehinguteks enda arvelduskontot ning tõstatama kahtluse, et Andrei Leppik kasutab tema kontot ebaseaduslikeks tehingute teostamiseks või taoliste tehingute varjamiseks. Juhul, kui Anastassia Leppik neid küsimusi ei esitanud, siis ilmselgelt aktsepteeris ta enda arvelduskonto kasutamist ebaseaduslikuks tegevuseks sh ka rahapesuks. Seega mõlemal juhul pidi Anastassia Leppik saama aru, et Andrei Leppik tegeleb ebaseaduslike ülekannete teostamisega ja kasutades selleks ka Anastassia Leppiku arvelduskontot. Asjaolu, et Anastassia Leppik pidi vähemalt möönma Andrei Leppikult saadud rahaliste vahendite ebaseaduslikku päritolu ning selle varjamiseks tehingute teostamist, kinnitab viis, kuidas LK, ŽD, OT, AM, JO, LL, SL ja NK kaudu kanti raha tema kontole ja sealt edasi OÜle Terrasport. Kuivõrd enamik nendest isikutest on Anastassia Leppiku tuttavad ja tema isa, siis on ilmne, et nende isikute abi ei saanud kasutada ilma, et Anastassia Leppik oleks sellest teadlik. Vastupidi, tuvastatud asjaolud annavad alust arvata, et Anastassia Leppik pöördus ise nende isikute poole sularaha sissemaksete ja ülekannete tegemiseks ja sai seega väga hästi aru, et osaleb ebaseaduslikult teenitud raha päritolu ja omaniku varjamises. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks pidanuks Anastassia Leppik paluma teha taolisel viisil teiste isikute kaudu sissemakseid ja ülekandeid, kui tal puudus alus arvata, et tegemist on kuritegelikul teel teenitud tuluga. Kõnealuse kriminaaltulu oli teeninud Andrei Leppik tema enda juhitud kuritegeliku ühenduse ning maksupettustele kaasaaitamise abil. Seega raha, mille päritolu varjati, kuulus Andrei Leppikule. Samuti kuulus Andrei Leppikule ettevõte, mille käibesse see raha suunati. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud rahapesu skeemi rakendati just Andrei Leppiku initsiatiivil ja huvides ning Anastassia Leppik toimis vastavalt temalt saadud juhistele. Seega tegutses Andrei Leppik rahapesu toimepanemisel kavatsetult ning Anastassia Leppik vähemalt kaudse tahtlusega. Nii Andrei Leppiku kui ka Anastassia Leppiku osateod taolisel viisil rahapesu sooritamisel olid rahapesu toimepanemiseks vajalikud ning toimisid ühtse skeemina. Samas oli neil mõlemal võimalik ka toimepandavast rahapesust loobuda ning seeläbi vältida kuriteo aset leidmist. Seega on tegemist grupis sooritatud kuriteoga. Seonduvalt OÜ-ga Terrasport tuleb märkida, et ettevõtet juhtinud isik, samuti ettevõtte formaalne omanik ja juht olid teadlikud, et Anastassia Leppikult ettevõtte kontole laekunud summad pärinevad mittelegaalsetest allikatest. Kõnealuseid summasid kasutati ettevõtte arendamiseks - spordisaalide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Kuivõrd Anastassia Leppiku kontolt laekunud summad moodustasid enamuse ettevõtte rahalistest vahenditest, siis on spordisaali väljaehitamine toimunud valdavalt rahapesu objektiks olnud vara arvelt. OÜ Terrasport planeeris alustada legaalsete teenuse osutamist ja tulu teenimist ruumides ning treeningseadmetega, mis olid saadud kriminaaltulu arvelt. Seeläbi soovis ettevõte varjatult suunata kriminaaltulu legaalsesse ärisse selleks, et teenida selle arvelt hiljem legaalset tulu. Kogu kirjeldatud rahapesu skeem toimis OÜ Terrasport huvides, st ettevõtte arendamiseks rahaliste vahendite saamiseks ning ettevõte osales rahapesu skeemis läbi formaalse juhatuse liikme Anastassia Leppiku ja faktilise juhi Andrei Leppiku.

6.Karistus 2014.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioon nägi § 3891 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kehtiv KarS § 3891 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtuvalt KarS § 5 lg-st 2 juhindub kohus karistuse mõistmisel 2014.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud karistuse määrast, kuna süüdistatava olukorda raskendava seadusena ei oma uus redaktsioon süüdistatava jaoks tagasiulatuvat jõudu. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 256 lg 1 näeb karistusena ette viie- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 394 lg 2 p-s 1 sätestatud tegu on karistatav kahe- kuni kümneaastase vangistusega. KarS § 394 lg 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse. 2014.a kehtinud KarS § 44 lg 8 redaktsioon nägi rahalise karistusena ette 3200 kuni 16 miljonit eurot. Alates 01.01.2015 on vastav vahemik 4000 kuni 16 miljonit eurot. Kuivõrd uus redaktsioon on süüdistatava suhtes raskem, lähtub kohus karistuse mõistmisel 2014.a kehtinud redaktsioonist. Seonduvalt § 344 lg 1 järgi esitatud süüdistustega peab kohus vajalikuks märkida, et nimetatud sätte järgi esitatud etteheite faktilised asjaolud moodustavad mõistliku kõrvaltvaataja jaoks ühtse teo KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud tegudega. Dokumentide võltsimine oli üks maksupettustele kaasaaitamise osategudest ning seega on tegemist olukorraga, milles Andrei Leppik on ühe teo toimepanemisega täitnud kahe erineva süüteokoosseisu tunnused. Võltsimise süüdistuses nimetatud arved on eranditult esitatud vaid nendele neljale ettevõttele, kelle poolt maksupettuse toimepanemisele kaasaaitamist Andrei Leppikule süüks arvatakse. Neil asjaoludel tuleb lähtuvalt KarS § 63 lg-st 1 mõista Andrei Leppikule KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, so KarS § 3891 lg 1. Prokurör on kohtuvaidlustes taotlenud kõigi nelja süüdistuses ette heidetud kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 järgi ühe karistuse mõistmist. Kohtu hinnangul ei ole prokuröri taotlus korrektne. KarS § 256 lg 1 ja § 394 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate tegude faktilised asjaolud ei ole teiste kuritegude asjaoludega sellises määras kattuvad, et jätaksid kõrvaltvaatajale mulje, kui ühest ja samast teost. Seetõttu on kohus seisukohal, et nimetatud kahe sätte alusel tuleb mõista eraldi karistused. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus kõikide süüdistatavate puhul arvesse, et neid ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samas Andrei Leppiku osas ei saa jätta tähelepanuta, et tema suhtes on varasemalt (Harju Maakohtu 08.03.2012 kohtumäärus nr 112-1201) lõpetatud kriminaalmenetluses kelmuse süüdistus KrMS § 202 alusel. Kuivõrd KarS § 256 lg 1 ja 394 lg 2 näevad ainsa karistusliigina ette vangistuse, siis puudub kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning nii Andrei Leppikule kui ka Anastassia Leppikule tuleb mõista karistuseks vangistus. OÜ-le Terrasport etteheidetava KarS § 394 lg 3 näeb karistusena ette üksnes rahalise karistuse ning seega tuleb OÜ-t Terrasport karistada rahalise karistusega.

1-15-9048 Võttes arvesse Andrei Leppiku poolt toimepandud maksupettustele kaasaaitamise ulatust ja intensiivsust (tegevus toimus ligi aasta vältel katkematult, osutades kaasabi mitmete isikute sooritatavatele kuritegudele) on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Ühtki karistust kergendavat asjaolu kohus tuvastanud ei ole, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista Andrei Leppikule KarS § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks kaks aastat vangistust. Lähtuvalt Andrei Leppiku sooritatud kuritegeliku ühenduse juhtimise tehioludest (pikaajalise ja intensiivsele kuritegelikule tegevusele orienteeritud grupeeringu juhtimine) peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 7-aastast vangistust. Rahapesu ulatust (mis on pigem väike), kuid samas Andrei Leppiku juhtivat rolli kõnealuse süüteo toimepanemises arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Andrei Leppikule KarS § 394 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kuuluvad mõistetud karistused liitmisele. Kohus peab vajalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Andrei Leppikule liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb vangistuse kandmise alguseks lugeda 12.11.2014. Andrei Leppikule kohaldatud tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. Ka Anastassia Leppiku osas ei ole tuvastatud ühtki karistust kergendavat asjaolu, kuid temale karistust mõistes arvestab kohus asjaolu, et juhtiv roll rahapesu toimepanemises oli Andrei Leppikul, kes pigem kasutas Anastassia Leppikut oma kuritegeliku tulu varjamiseks ja legaalsesse ärisse suunamiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et Anastassia Leppiku süü on pigem minimaalne ning asjakohaseks karistuseks on 2 aastat vangistust. Kuivõrd Anastassia Leppikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning antud juhul heidetakse talle ette ainul ühe kuriteo sooritamist, milles tema süü ei ole suur, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg-s 1,3 sätestatut ning jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Anastassia Leppik ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks on kohtuotsuse kuulutamise päev. OÜ-le Terrasport karistust mõistes arvestab kohus samuti, et kõnealust juriidilist isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning rahapesu ulatus ei olnud suur. Neil asjaoludel peab kohus kohaseks karistuseks rahalist karistust summas 4000 eurot.

1-15-9048 • Andrei Leppiku arvel omandatud, kuid kolmandale isikule ML (39512252210) kuuluv äriühingu xxx OÜ (reg kood xxx, juriidiline aadress xxx) osa nimiväärtusega 1 250 eurot; • Andrei Leppikule kuuluv äriühingu xxx OÜ (reg kood xxx, juriidiline xxx) osa nimiväärtusega 1 250 eurot. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatavale kuuluv vara: • Anastassia Leppiku arvelduskonto nr xxx, limiidikonto nr xxx ja hoiukonto nr xxx AS-s Swedbank; • Anastassia Leppikule kuuluv äriühingu Terrasport OÜ (reg kood 12563599, juriidiline aadress xxxx) osa nimiväärtusega 2 500 eurot. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatavale kuuluv vara: • Terrasport OÜ arvelduskontol nr xxx AS Swedbank olev sularaha. KarS § 832 lg 11 alusel konfiskeerida süüdistatavale kuuluv vara: • Velotrenažöör Hiton polska Challenger – 2 tk, valget värvi, kogumaksumusega 290 eurot; • Velotrenažöör Scud Raptor 530E – 2 tk, valget värvi, elliptiline, kogumaksumusega 336 eurot; • Jõukeskus Hiton Polska koos raskustega – 1 tk, musta ja punasega kombineeritud värvid, maksumusega 233 eurot; • Treeningseade Vacu Fit vaakumiga rasvapõletuseks – 1 tk, lilla ja mustaga kombineeritud värvid, aparaadi sisemuses kuus põlle, kasutatud, maksumusega 1 000 eurot; • Ilma raskusteta metallist kangid – 6 tk, pikad, kogumaksumusega 71 eurot; • Ilma raskusteta metallist kangid – 5 tk, lühikesed, kogumaksumusega 42 eurot; • Kettad kangidele raskusega 10 kg – 44 tk, kogumaksumusega 237 eurot; • Kettad kangidele raskusega 5 kg – 28 tk, kogumaksumusega 75 eurot; • Kettad kangidele raskusega 2,5 kg – 32 tk, kogumaksumusega 43 eurot; • Kettad kangidele raskusega 1,25 kg – 32 tk, kogumaksumusega 21 eurot; • Jõukeskus Scud koos raskustega – 4 tk, musta ja oraži värvi, kogumaksumusega 785 eurot; • Jooksurada Scud Pulce C19 – 3 tk, valged, kogumaksumusega 1 122 eurot; • Velotrenažöör Scud GT-707 – 2 tk, punase ja musta värviga kombineeritud, kogumaksumusega 224 eurot; • Tõstmispink hiton Polska GYM-3 – 3 tk, punase ja musta värviga kombineeritud, kogumaksumusega 213 eurot; • Velotrenažöör Scud Swift – 1 tk, musta värvi, maksumusega 112 eurot; • Metallist riidekapid – 8 tk, võtmetega lukustatavad, neli lillat ja neli rohelist värvi, kogumaksumusega 2109 eurot. Rohelised metallist riidekapid on antud Anastassia Leppikule vastutavale hoiule; • Solaarium (püstine) Lumina by harpo – 1 tk, kasutatud, tumesinist pärlmutter värvi, maksumusega 2820 eurot. Solaarium on antud Anastassia Leppikule vastutavale hoiule. Kohtu seisukoht konfiskeerimise kohaldamise osas on alljärgnev. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lõikest 2 tulenevalt konfiskeerib kohus erandina lõikes 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või

muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist obligatoorse kohustusega kohaldada tahtliku süüteo toimepanemisel saadud vara osas konfiskeerimist. KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Lõikest 2 tulenevalt võib kohus erandina lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Tulenevalt KarS § 832 lg-st 11 võib kohus juriidilise isiku süüdi mõistmise korral konfiskeerida osa juriidilise isiku varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal juriidilisele isikule ja kui kuriteo olemuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et juriidilise isiku peamine tegevus on suunatud kuritegude toimepanemisele ning vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 394 lg 6 kohaselt kohaldab kohus nendes paragrahvides sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832. Tulenevalt otsuse punktides 4 ja 5 tuvastatud asjaoludest võib kohus antud juhul kohaldada Andrei Leppiku suhtes kuritegeliku ühenduse juhtimisega ning kõikide süüdistatavate poolt rahapesuga saadud vara osas laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832 sätestatule. 2014.a kehtinud KarS § 3891 redaktsioon laiendatud konfiskeerimist ette ei näinud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Anastassia Leppik oleks KarS § 394 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo sooritamisega saanud vahetult kriminaaltulu. OÜ Terrasport osas on tuvastatud, et eelnimetatud Andrei Leppiku teenitud kriminaaltulu suunati osaliselt, so summas 14 195 eurot, rahapesu tulemusel OÜ Terrasport arvelduskontole, st OÜ Terrasport vara hulka ning viimane kasutas neid vahendeid spordisaali ruumide väljaehitamiseks ning inventari soetamiseks. Seega KarS § 83 lg 1 tähenduses rahapesu objektiks olnud vara on OÜ Terrasport poolt ära tarvitatud ning OÜ Terrasport kontole kantud rahaliste vahendite konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel on välistatud. Kuivõrd rahapesu tulemusel pöörati rahapesu objektiks olnud vara OÜ Terrasport vara hulka ning OÜ Terrasport osales rahapesu toimepanemisel, siis tuleb seda vara käsitleda ka OÜ Terrasport kriminaaltuluna KarS § 831 lg 1 tähenduses. OÜ Terrasport vara osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamine on kohtu hinnangul välistatud, kuna KarS § 832 lg 11 korras ei ole tuvastatud, et OÜ Terrasport peamine tegevus oli suunatud kuritegude toimepanemisele. Kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus tulenevalt KarS §-st 84 välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega on antud juhul olemas alus mõista OÜ-lt Terrasport KarS § 84 alusel välja summa, mis on võrdne tema poolt teenitud kriminaaltuluga, so 14 195 eurot. Nimetatud nõude täitmise tagamiseks jätab kohus aresti alla Viru Maakohtu 30.12.2014 ja 27.03.2015 kohtumäärustega arestitud: OÜ Terrasport arvelduskonto EE202200221059352148 (AS Swedbank) ja 1) Velotrenažöör Hiton polska Challenger – 2 tk, valget värvi;

Otsuse punktides 2 ja 4 tuvastas kohus, et Andrei Leppik ja tema juhitud kuritegelik ühendus teenis KarS § 256 lg 1 ning § 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisega kriminaaltulu kokku vähemalt 162 986 eurot. Samas ei ole üheselt tuvastatud, kui suur osa sellest summast jäi Andrei Leppikule endale ning kui palju jaotati teiste kuritegeliku ühenduse liikmetele. Kuid telefonivestlustest (nt 31.01.2014 Andrei Leppiku, VDi ja Andrei Leppiku kõned TK teenuse osutamise eest võetava tasu osas; 11.02.2014, 19.02.2014 ja 24.03.2014 VDi ja RLu kõned teenustelt võetava protsendi osas) tulenevalt on põhjust järeldada, et Andrei Leppikule jäi tehingutest ca 2-3%, ehk ca neljandik teenitud kriminaaltulust. Andrei Leppiku telefonikõnede pinnalt on järeldatav, et tegelikkuses osutas tema juhitud kuritegelik ühendus nn arvevabriku teenust rohkematele isikutele, kui tuvastatud otsuse punktis 2. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud äriühingute xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxxr, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx raamatupidamise dokumendid, millest nähtuvalt on ka nende äriühingute raamatupidamises kasutatud otsuse punktis 2 tuvastatud variäriühingute nimelt väljastatud arveid. (5kd, tl 184-202, 6 kd, 7 kd) Otsuse punktis 2 nimetatud variäriühingute pangakontode väljavõtetest nähtub omakorda, et loetletud äriühingud on teinud variäriühingutele ülekandeid ning laekunud summad on sularahas väljavõetud. Seega on kohtul alust arvata, et ka nende ettevõtete puhul toimis otsuse punktis 2 kirjeldatule sarnane skeem maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Samas ei ole aga süüdistuse üheski punktis kirjeldatud ega kohtule esitatud andmeid, millise perioodi jooksul ning millises summas need ettevõtteid kõnealuseid arveid käibemaksudeklaratsioonide esitamisel arvestasid. Nende ettevõtete käibemaksudeklaratsioone ega maksuarvestusi kohtule esitatud pole. Kuid kõnealuste arvete fiktiivsust ja kasutamist on tunnistanud ka OÜ xxx esindaja SB (27.04.2016 protokoll), xxx esindaja ID (28.04.2016 protokoll), xxx OÜ esindaja IK (10.05.2016 protokoll). Kusjuures viimane on samuti tunnistanud, et tema poolt üle antud summast jäi

1-15-9048 10% Andrei Leppikule. Tunnistajatena üle kuulatud VA (xxx OÜ esindaja) ja VM (xxx OÜ esindaja) väitsid aga vastupidiselt, et nemad on tegelikkuses arvetel näidatud teenuseid soetanud. Kuid mõlemad möönsid, et arved esitas neile Andrei Leppik, kellel ei ole kõnealuste variettevõtetega mingit legaalset seost. Seega on punktis 2 toodud asjaolusid arvestades kohtu hinnangul ilmne, et arvetel näidatud äriühingud ei ole ka xxx OÜ-le ja xxx OÜ-le mingeid teenuseid osutanud. Samas näitavad telefonikõned ning Anastassia Leppiku pangakonto väljavõte (millest nähtuvad pidevad sularaha sissemaksed summades, mis ületasid oluliselt tema legaalseid sissetulekuid – 2013.a ligikaudu 25 000 ja 2014.a ligikaudu 11 000) ning ütlused (mille kohaselt andis Andrei Leppik talle pidevalt sularaha), et Andrei Leppik teenis kuritegelikku tulu juba enne süüdistuses nimetatud perioodi. Kõike eelnevat arvestades on kohtul alust arvata, et Andrei Leppik on teeninud kriminaaltulu oluliselt suuremas ulatuses kui on tuvastatud otsuse punktides 2 ja 4. Andrei Leppik oma nimel olevaid pangakontosid aastatel 2009-2014 ei kasutanud (23kd, tl 77-79). Samas on ta aga ASis SEB Pank äriühingute Xx ja xxx allkirjaõiguslik isik ning pangakaartide valdaja. Esimeses koos VPga ning teises ainuisikuliselt. (23 kd, tl 80-102). Xxi pangakontot analüüsides ei nähtu, et ettevõttel oleks olnud reaalne majandustegevus. Andrei Leppik on teinud kontole sissemakseid ning selle arvelt on tasutud otsuse punktis 4 nimetatud kuritegeliku ühenduse liikmetele töötasu, makstud reiside arveid ning pangakaarte on kasutatud ka reisimisel maksete tegemiseks erinevates hotellides, söögikohtades jms. Arvelduskontol on teostatud tehinguid ka OÜ-ga Terrasport ning otsuse punktis 2 loetletud ettevõtetega. Seega on alusta arvata, et kontot on kuritegeliku ühenduse juhtijad kasutanud pigem isiklikuks otstarbeks ja ning kuritegeliku ühenduse toimimiseks, et varjata ja legaliseerida kuritegelikul teel saadud tulu. Sama võib öelda ka OÜ xxx pangakonto kohta. Ka seda on kasutatud isiklikel eesmärkidel. Nt Andrei Leppiku 21.06.2014 telefonikõnest VPga tuleneb, et Andrei Leppik läheb koos abikaasaga teisipäevani Pariisi puhkusele ning võttis selleks kassast 1000 eurot. Samal ajal on OÜ xxx kontolt võetud 21.06.2014 sularahas välja 1000 eurot ning 21.06.2014 tehtud makse xx’le, mis on levinud portaal lennukipiletite soetamiseks. Lisaks on 21-24.06.2014 tehtud kaardimakseid Pariisis. Seega ilmselgelt on kõnealuse ettevõtte pangakontot kasutatud Andrei ja Anastassia Leppiku isiklike kulutuste katmiseks. Samuti on kontolt tehtud makseid OÜ-le Terrasport. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole Andrei Leppikule 2010-2012 tulumaksuga maksustavaid väljamakseid tehtud. 2013.a teostati temale tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid summas 3403,81 eurot ning 2014.a (seisuga 13.11.2014) 4150,69 eurot. (23 kd, tl 30-31) Anastassia Leppikule aastatel 2010-2014 teostatud tulumaksuga maksustatavad väljamaksed on olnud samas suurusjärgus, so ligikaudu 3000-4500 eurot aastas. (22 kd, tl 160-161) Samas on aga Anastassia Leppiku panagakontodelt näha, et igakuised kulutused ületasid kordades tulusid, millelt oli tasutud tulumaksu. Neid kulusid on kaetud sularaha sissemaksete arvelt. Anastassia Leppiku enda ütlustest tulenevalt pärines see raha Andrei Leppikult. Kuivõrd need summad ületasid kordades ka Andrei Leppiku tulusid, millelt oli tasutud tulumaks ja samal ajal on tuvastatud, et Andrei Leppik teenis kriminaaltulu, siis on kohus veendunud, et Anastassia Leppiku kontole tehtud sularaha sissemaksed on tehtud kriminaaltuluna teenitud raha arvelt. Neil asjaoludel on kohtul alust arvata, et Anastassia Leppiku nimele soetatud OÜ Terrasport osa (22 kd, tl 76-77) on ostetud Andrei Leppiku antud rahaliste vahendite arvelt. Samuti on Andrei Leppiku rahaliste vahendite arvelt soetatud nii temale endale kui ML OÜ xxx osasid. Seda on kinnitanud nii Mark Leppik (12.05.2016 protokoll) kui ka Andrei Leppik kohtuistungil toimunud ülekuulamisel (24.05.2016 protokoll). Samas ei ole

1-15-9048 kohtule esitatud OÜ xxx kohta äriregistri infosüsteemi väljavõtet ega muid dokumente, millest nähtuks ettevõtte omanike ring ja jaotus. Seega ei saa kohus teha järeldusi küsimuses, kes ja millises ulatuses on OÜ xxx omanik. Tunnistajate JK ja JM ütlustest (24.05.2016 protokoll) nähtuvalt ostis Andrei Leppik sularaha eest 2014.a mais JM kuulunud sõiduki Mazda 3. Auto hinnaks oli 1500 eurot. 07.05.2014 lepingu kohaselt oli auto müüjaks JM ning ostjaks NV. JK ja NV ütlustest (12.05.2016 protokoll) ning ka volikirjast nähtuvalt tegeles NV nimel sõiduauto soetamisega Andrei Leppik. (22 kd, tl 74-75) NV ja Andrei Leppik on öelnud, et vastavalt kokkuleppele pidi NV tasuma sõiduki eest hiljem. Kuid Andrei Leppik peeti kinni ning ta ei jõudnudki auto eest Leppikule maksta. Kohtu hinnangul on aga taoline versioon toimunust üheselt kummutatud Andrei Leppiku ja VP vahel 23.05.2014 toimunud telefonikõnega, milles esimene ütleb üheselt, et ta kinkis N auto. Kuivõrd kõnealune telefonikõne toimus vaid mõned nädalad peale sõiduauto Mazda 3 ostulepingu NV nimele vormistamist, on alusta arvata, et 23.05.2014 kõnes peeti N kingitud auto all silmas just nimelt NV nimele 07.05.2014 ostetud Mazda 3. Fakti, et tegemist oli kingitusega, toetab kaudselt ka NV selgitus, et 2016.a keskpaigani ei olnud ta selle sõiduki eest tasunud. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kõnealune sõiduk on soetatud Andrei Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt ning kingitud kolmandale isikule NVle. Samuti on Andrei Leppiku poolt teenitud kriminaaltulu arvelt soetatud Anastassia Leppiku nimel olev OÜ Terrasport osa. Eelnevalt käsitletud asjaolusid arvestades on kohtul alust arvata, et Andrei Leppik kasutas enda ja oma perekonna jooksvate kulutuste katteks kriminaaltuluna teenitud raha. Tema legaalsed sissetulekud olid minimaalsed ega võimaldanud anda Anastassia Leppikule suures summas sularaha, hoida kodus suuremat summat sularaha (ca 1000 eurot), osta erinevate äriühingute osasid, teha 1500- eurost kingitust, minna välisriiki puhkusele jms. Arvestades ka minimaalseid igapäevaseid toidule ja muule eluks vajalikule tehtavaid kulutusi, on ilmselge, et Andrei Leppiku legaalsed sissetulekud ei võimaldanud ülal loetletud kulutuste tegemist. See kinnitab veelkord, et Andrei Leppik on saanud tulu kuritegude toimepanemise tulemusena. Andrei Leppik tasus oma kulutuste eest kriminaaltuluna saadud sularaha arvelt või kanti saadud sularaha Anastassia Leppiku või erinevate Andrei Leppiku kontrolli all olevate äriühingute kontodele ning kulutuste katmisel kasutati nende isikute pangakaarte või arvelduskontosid. Eelnevat kokkuvõttes on tuvastatud, et Andrei Leppik teenis 2014.a otsuse punktides 2 ja 4 tuvastatud kuritegude toimepanemise tulemusel kriminaaltuluna vähemalt 40 000 (so ligikaudu neljandik kuritegeliku ühenduse kogutulust 162 986 eurost) eurot. Kuid samas on alust arvata, et Andrei Leppiku kuritegelik tegevus ei piirdunud ainult tuvastatud kuritegudega ning tegelikult teenitud kriminaaltulu oli suurem. Kuna vahetult teenitud kriminaaltulu on ära kulutatud, mõistab kohus Andrei Leppikult KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamisena välja 40 000 eurot. Nimetatud nõude tagamiseks jätab kohus aresti alla Viru Maakohtu 30.12.2014 määrusega arestitud Andrei Leppiku arvelduskonto nr xxx (ASis SEB Pank). Nõude täitmise järgselt tuleb arvelduskonto aresti alt vabastada. Andrei Leppiku elukohast aadressil xxx leitud sularaha summas 1 005 eurot (mis on kantud Maksu- ja Tolliameti deposiidikontole) kuulub konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel.

CD-R plaat 1 tk – Nordea Bank AB Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.2-1/14/9-179-1, OÜ Xx), CD-R plaat 5 tk AS SEB Pank vastuskirjad (nr 11.2-1/14/9-91-1 L.A Lawfirm OÜ, Xx OÜ, BCC G.S.P. OÜ, nr 11.2-1/14/9-187-1, nr 11.2-1/14/9-197-1, nr 11.21/14/9-240-1 OÜ Xx, OÜ Xx; nr 11.2-1/14/9-183-1 OÜ Xx), CD-R plaat 1 tk Danske Bank AS Eesti filiaal vastuskiri (nr 11.2-1/14/9-95-1 xxx OÜ) turvasalvestiste (ATM) väljavõtetega; kokku CD-R plaate 7 tk, pakend 1 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 1 tk – AS xxx vastuskiri (10.04.2015 nr 11.2-1/14/9-308-1) dokumentide koopiad Xx OÜ-ga perioodil 06.02.2014-07.05.2014; Xx OÜ-ga perioodil 15.07.201407.11.2014; Xx OÜ-ga perioodil 07.03.2014-17.04.2014; xxx. OÜ-ga 05.03.2014 kohta lisad, pakend 2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 8 tk ja DVD-R plaat 2 tk – 29.05.2015 ja 30.06.2015 koostatud jälitustoimingu protokollide lisad VJ salvestistega; kokku 10 tk – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 1 tk 30.12.2014 nr 3.2-2/208442-2 – salvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-plaat 3 tk 17.04.2015 nr 11.1-3/14/5-50, DVD-plaat 1 tk 29.05.2015 nr 11.13/14/5-53, DVD-plaat 1 tk 30.06.2015 nr 11.1-3/14/5-60, DVD-plaat 1 tk 15.07.2015 nr 11.1-3/14/5-62, DVD-plaat 1 tk 31.07.2015 nr 11.1-3/14/5-64, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-66, DVD-plaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-67, DVDplaat 1 tk 27.08.2015 nr 11.1-3/14/5-68 koostatud jälitusprotokollide lisad pealtkuulamise failidega; kokku DVD-plaate 10 tk, pakend 4 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; CD-R plaat 10 tk – 23.03.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (Andrei Leppiku sülearvuti Packard Bell seeria number NXC1QEL0012171A6B81601) lisa; 13.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (OGsülearvuti Dell Inspiron 1564 seerianumbriga 8Z4JYL1) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP sülearvuti Asus kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti Apple iMac kõvaketas) lisa; 21.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP lauaarvuti HP ProOne 400 kõvaketas) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VP USB-mälu Kingston DataTraveler) lisa;

1-15-9048 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti Emachines kõvaketas) lisa; 19.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VN sülearvuti HP raamatupidaja KŽ) lisa; 22.05.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VSlauaarvuti kõvaketas) lisa; 15.06.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (VSsülearvuti Lenovo B590 kõvaketas) lisa; pakend 5 – kõik loetletud salvestised jätta kriminaalasja materjalide juurde; Mobiiltelefon 4 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1081T (must), imei: 359780040524187, Elisa sim-kaart nr EE21120119009692, abonentnumber +xxx; mobiiltelefon Sony Xperia, imei: 357945052818890, nahkümbrisega, Elisa simkaardiga; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m (valge), imei: 351791069997319, Elisa sim-kaart nr EE21140317013619; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m (valge), imei: 351791069997566, Elisa sim-kaart nr EE21140317013759 – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Xx OÜ dokumendid (11.03.2014, 14.03.2014, 18.03.2014, 19.03.2014, 20.03.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt Xx; 28.02.2014 arve nr A280214-10 AS-le Xx; 25.02.2014 arve nr A250214, 28.02.2014 arve nr A280214, 05.03.2014 arve nr A050314, 10.03.2014 arve nr A100314 koos hinnapakkumiste ja tööde üleandmisevastuvõtmise aktidega AS-le xx. Suletud turvaplommiga SecuriTec 000727671 – lisada kriminaalasja materjalide juurde; TA nimele internetipanga paroolid ja kasutaja nimi valgel paberil; 2 maksekorraldust AM nimele – lisada kriminaalasja materjalide juurde; Elisa sim-kaardi ümbrised (sim-kaardita) mobiiltelefoni numbritele xxx xxx, xxx; xxx OÜ rekvisiitidega valge paber; Mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia, imei: 353440056109581, ilma sim-kaardita; 9 acme DVD+R plaadid, 1 DVD+R Verbatim plaat; 1 Verbatim CD-R plaat, 1 acme CD+R plaat; mälukaart Olympus XD M2GB, mälupulk (punane vutlar) ilma numbrita, mälupulk Apacer (must), mälupulk MyFlas ja valget värvi pulk Apacer, mis on hoiul MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas – tagastada Andrei Leppikule kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon 2 tk – mobiiltelefon Samsung GT-E1202 DUOS, IMEI koodidega 35313558825925 ja 35313558825923, koos sim- kaardiga nr EE2112122297135; mobiiltelefon Samsung GT-E1200m IMEI 351791062317010 – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel; sülearvuti 1 tk Pacard bell nr NXC1QEL0012171A6B81601 ja MTA UO Ida talituse Jõhvi osakonnas hoiul olevad sülearvuti HP ProBook 450 seeria nr 2CEE3491YGD ja Sülearvuti Pacard bell nr NXCOYEL0022171B65E1601– konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel; Xx OÜ dokumendid (10.10.2014, 13.10.2014, 20.10.2014 kassa sissetuleku orderid AS-lt Xx; 30.09.2014 arve nr 30092014-12 AS-le Xx); Xx OÜ dokumendid (arved Xx OÜ-le, xx OÜ-le); xxx OÜ dokumendid (2014.a arved Xx OÜ-le); OÜ xxx 2013.a arved xxx OÜ-le; xxx OÜ 2013.a arve Xx OÜ-le – lisada kriminaalasja materjalide juurde; xxx OÜ 2013.a arved Xx OÜ-le, xxx OÜ-le, Xx OÜ-le; Xx OÜ 2014.a arved Xx OÜle ja xxx OÜ-le; Pärnu Maakohtu kohtumäärus Xx OÜ-le (võlgniku esindaja VV); EAS-i kiri VVile (Xx OÜ); Xx OÜ dokumendid (01.10.2014, 15.10.2014 kassa sissetuleku orderid OÜ-lt Xx, 01.10.2014 arve nr 01102014-3 ja 15.10.2014 arve nr 15102014-1 OÜ-le Xx), xxx OÜ 14.10.2014 arve nr 100034 OÜ-le Xx; RJ nimele internetipanga parool ja kasutaja nimi valgel paberil; VN nimekaart, Swedbank teleteenuste leping OÜ-ga Xx (kasutaja RJ), 05.05.2014 sissemakseorder Krediidipanka Andrei Leppiku nimelt Rahandusministeeriumile (riigilõiv eri nr 235NAT) xxx OÜ kaks 2013.a arvet OÜ-le xxx ja xxx OÜ-le; xxx OÜ arved nr 0157 kuupäevadega 21.09.2013 ning 30.09.2013 OÜ-le xxx; Nordea panga (kaart nr 8258594709) netipanga paroolid koos Xx OÜ (reg kood xxx) ja Nordea Bank AB

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

OÜ TERRASPORT

RESOLUTSIOON

SWEDBANK

NORDEA

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

2.9 OÜ BCC G.S.P.

A010.

KM 20%

14R006

14R017

14R018

14R019

14R028

14R032

14R037

14R041

14S008

14S010

14S012

14S028

14S041

14S047

14S048

14S049

14S050

14S051

KOKKU

KM 20%

KM 20%