Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.09.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-9253
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev kokkuleppel
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Anton Kovaljov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
viibimiskoht Viru Vangla
isikukood
38504070266,
Karistuse kandmise algus 15.07.2013 ja lõpp 15.01.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg
23.08.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta ANTON KOVALJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Anton Kovaljovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Harju Maakohtu 12.11.2013 otsusega tunnistati Anton Kovaljov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 15.07.2013. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas märgib prokurör, et teadaolevatel asjaoludel ei välista prokuratuur, vaatamata vangla seisukohale, Anton Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Iseloomustuses on märgitud registreeritud aadress, kuid elektrooniline valve on xxxx. Ta palus kontaktisikut, et ta parandaks iseloomustuses andmed ja saadaks õige kohtusse. Sissekirjutuse aadress on ema aadress, kuid ta elab juba aastaid elukaaslasega xxxx. Palju on aega mööda läinud, ta on muutnud oma väärtushinnanguid ja on kindel, et ei pöördu enam teelt kõrvale. Tema peres kasvab laps, kes on vaja kooliks ette valmistada. On aru saanud oma tegude tagajärgedest ja et noorus oli kuritegude põhjuseks. Ta lõpetas 9. klassi, omandas abikoka eriala, läbis eesti keele A1 taseme ja palus end suunata kööki tööle. Narkootikumidesse suhtub ta negatiivselt ning ei tarbi enam neid. Ta ütles seda ka kontaktisikule, kes teatas, et saab iseloomustusse kirjutada ainult, et ta eitab narkootikumide tarvitamist. Selgitab, et ei ole kunagi vahele jäänud narkojoobes ja ta on peale kooli lõpetamist proovinud vaid paar korda. Elukaaslane ja lapsed tulevad tema juurde pikaajalistele kohtumistele, ta helistab neile. Tal oli katseaeg, mille läbis edukalt. On vanglas koristustöödel osalenud. Kaitsja leiab, et kuigi kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangla oma iseloomustuses ei toeta, siis prokurör toetab. Teadaolevalt toetab vangla ennetähtaegset vabanemist vaid siis, kui uute kuritegude toimepanemise protsent on kas 10 või 20. Sellist lähenemist on kritiseeritud, kuna selle hindamine tehakse mingi arvutiprogrammi abil, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid, näiteks inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuritegude koosseis. Selline metoodika ei vasta Eestis kehtivale kohtupraktikale, sest igaüks ja iga kuritegu on individuaalne. Vangla mitte toetamine tugineb ainult selle programmi analüüsil ja tõenäoliselt ei võta see arvutiprogramm aluseks positiivseid näitajaid. Maa- ja ringkonnakohtu praktikas ei võta kohtud ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Samale arvamusele tuginedes tuleb jätta tähelepanuta ka see, et kinnipeetav on kõrgohtlik. Seda enam, et aastal 2015 oli ta ohtlik, kuid kolme aasta pärast on muutnud kõrgohtlikuks vaatamata sellele, et vangistuse ajal ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud, distsiplinaarkaristused puuduvad ja eelmised karistused on kustunud. Käesoleval juhul on isikul vabaduses olemas kindel elukoht, perekond ja garanteeritud töökoht. Tööandja sõnul võetakse teda esialgu tööle klienditeenindajana ja varustajana, edaspidi autovärvijana, kuid see vajab aega ja praktikat. Tähelepanuväärne on see, et kinnipeetav on vangistuse ajal aktiivselt tegelnud enda arendamisega, ta lõpetas 9. klassi, omandas eriala ja õppis riigikeelt. Mitmel vestlusel on kinnitanud ja andnud selgitusi väärtustest ning otsustanud õiguskuuleka eluviisis suunas.
Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 asunud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul selline tingimus kinnipeetaval on täidetud. Vangla iseloomustusest tulenevalt on Anton Kovlajov vanglas töötanud majandustöödel, mida ta ka kohtuistungil kinnitas. Eelkõige viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetav ei ole kohanenud vangla subkultuuriga, kuna teadaolevalt subkultuuriga kohanenud isikud keelduvad majandustöödel osalemast. Kinnipeetaval on vabaduses toeks abikaasa ja laps, kellega ta pidevalt suhtleb ning abikaasa ja lapsed käivad kokkusaamistel. Ta on kindlalt otsustanud, et ei soovi edaspidi kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Käesolevas asjas on vangla ennetähtaegset vabastamist mittetoetava arvamuse esitamisel tuginenud varasemale karistatusele, kuigi need karistused on kustunud. Seega on kinnipeetav kriminaalkorras korras karistatud ühel korral. Varasemalt on tema suhtes kohaldatud kateaega KarS § 73 alusel ning katseaajal ei pannud ta toime uusi kuritegusid. Seega puuduvad alused järeldada, et katseaja kohaldamisega karistus oma eesmärki ei saavuta. Seda enam, et käesoleval juhul, kui kohus vabastab Anton Kovaljovi ennetähtaegselt, siis teda allutatakse kriminaalhooldusele või isegi elektroonilisele valvele. Seega vangistuse eesmärki on käesoleval juhul võimalik saavutada ka katseaja ja lisakohustuste määramisega. Seda enam, et vangla iseloomustusest tulenevalt kinnipeetav mõistab, et kuritegelikust käitumisest loobumine eeldab vajaduste ja väärtushinnangute korrigeerimist, millele ongi kriminaalhooldus toeks. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Anton Kovaljov ära kandnud üle 5 aasta 1 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda. Kinnipeetav pani toime raske rahvatervisevastase narkokuriteo, mis oli ettekavatsetud ning mille eesmärgiks oli saada kerget tulu kergema elu nimel. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx ja seega ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks, oli tal enda sõnul ka enne vangistust sissetulek, millega oleks ära elanud, kuid iseloomustuse kohaselt ta tunnistas, et läks ahneks ja tahtis rohkem, mistõttu pani toime kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Seega ei vähenda garanteeritud töökoha olemasolu kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Enda sõnul saab ta aru, kuidas ringkond mõjutab tema käitumist, mistõttu ei soovi ta enam endise tutvusringkonnaga suhelda. Samas on kuritegu toime pandud grupis ning tema vend on samuti kriminaalkorras narkokuriteo toimepanemise eest karistatud. Positiivsena võib välja tuua, et peale eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise läbivaatamist 2017. aasta maikuus, on kinnipeetav lisaks varasematele täitmiskavas
ettenähtud tegevustele omandanud abikoka eriala ja riigikeele A2 taseme, samuti on vestelnud psühholoogiga kuritegude põhjustest, elustiili muutmise ja reeglite järgimise vajadusest. Kinnipeetaval puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on kindel elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus hakkab elama koos elukaaslase ja alaealiste lastega. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuna kohus ei ole eeltoodud asjaoludele tuginedes käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaja võimeline edukalt läbima, jätab kohus Anton Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2018 kohtumääruse
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.