Kohtulahend

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 12.novembri 2013 otsusega süüdi tunnistada Aleksandr Safronov KarS § 184 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 1 (üks) kuu ja 15 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada KarS § 68 lg 1 alusel alates Aleksandr Safronovi kinnipidamisest, so alates 13.05.2013. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud ja ärakandmata tähtajalisest vangistusest, so vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud Aleksandr Safronovi suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Safronov temale määratud 3-(kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7742). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Aleksandr Safronovit järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXXXXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt määrata Aleksandr Safronovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 7 kohaselt määrata Aleksandr Safronovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. KarS § 74 lg 4 kohaselt kohustada Aleksandr Safronovit käitumiskontrolli ajal tasuma riigituludesse KarS § 84 alusel esitatud asenduskonfiskeerimisnõue 3000 (kolm) tuhat eurot, mis tuleb täita Aleksandr Safronovile määratud katseaja jooksul. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksandr Safronovile määratud 3-aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.11.2013. Vastavalt KarS § 75 lg 5 sätetele peatub KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Aleksandr Safonovi suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel. Aleksandr Safronovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 3, 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel: • kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti) eurot; • sundraha 800 (kaheksasada) eurot esimese astme kuriteo toimepanemise eest; • väärismetalltoote ekspertiisi (ekspertiisiakt nr U 2-29) tegemisel tekkinud kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; • narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-AN0644) tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; so kokku 932 (üheksasada kolmkümmend kaks) eurot ja 45 (nelikümmend viis) senti eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest •

Asitõendite osas tegi maakohus muuhulgas ka järgmised otsustused: - EKEI keemiaosakonnas hoiustatud narkootilised aineid kuuluvad KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjadejärgsele hävitamisele. - 13.05.2013 sõiduautost Audi A6 reg nr-ga XXXXXX sündmuskoha vaatluse käigus leitud 2tk pabernutsakut, millede sees kokku 3tk minigrip kilekotti; 14.05.2013 sõiduauto Audi A6 läbiotsimisel leitud katkine kummikinnas ja kummikinda tükk, salvrätik puruga, kilekott, mille sees kummikindad, kilekott, mille sees digitaalne kaal; 14.05.2013 Aleksandr Safronovi elukohast Tallinn, XXXXXX läbiotsimisel leitud minigrip kilekott, millede sees tühjad minigrip kilekotid, mis asuvad kriminaalasja juures, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le

- 14.05.2013 Tallinnas, Vana-Narva mnt Iru bussipeatuse lähistel asuvast metsatukast sündmuskoha vaatluse käigus leitud salvrätinutsak ja selles olnud kaks kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. - 14.05.2013 Edgar Plendiškise kasutuses olnud sõiduauto BMW läbiotsimisel leitud kaks mobiiltelefoni koos kõnekaartidega; 14.05.2013 kahtlustatava Edgar Plendiškise elukohast XXXXXX läbiotsimisel leitud kilekott, mille sees kilekotid, kilekott, mille sees kasutatud kummikindad, salvrätikud, karp, mille sees salvrätikunutsakud, millede sees minigrip kilekotid, plastiktops, mille sees on valge pulbriline aine, kohviveski, karp, mille sees kummikindad, kaalud, minigrip kilekott ja kilekott, millede sees tühjad minigrip kilekotid, sõidukite süütevõtmed ja signalisatsioonpuldid, mobiiltelefonid koos kõnekaartidega, kilekott, mille sees kilepakendid, millede sees kilekotid, märkmik ja A4 paber märkmetega, mis asuvad kriminaalasja juures, samuti kriminaalasja juures asuv kumminui konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. Sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud sõiduki registreerimistunnistused tuleb eeskirjadejärgseks hävitamiseks saata Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna büroole XXXXXX. - 13.05.2013 Ilja Jatsenko juurest tema kinnipidamisel leitud pabernutsak ja selle sees olnud viis minigrip kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4. - 15.07.2013 Anton Kovaljovi juurest kahtlustatavana kinnipidamisel leitud mobiiltelefonid ja Sim kaardid; 15.07.2013 A. Kovaljov kasutuses olnud sõiduautost Mercedes-Benz läbiotsimisel leitud kalendermärkmik, mobiiltelefonid, sim-kaardid ja kõnekaardiümbrised; 15.07.2013 A. Kovaljovi elukohast XXXXXX läbiotsimisel leitud sim-kaardi ümbrised, paberilehed märkmetega, kviitung, lennubroneeringud, foto, mobiiltelefonid ja sim-kaardid ning kalendermärkmik, mis asuvad kriminaalasja juures, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le

6000 (kuus tuhat) eurot ja konfiskeerida riigituludesse Riigiprokuratuuri tagatiskontole nõude katteks kantud rahasumma 3000 (kolm tuhat) eurot. Kõnealune rahasumma tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXX SEB pank või nr XXXXXX Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Safronov, 1-13-9252, laiendatud konfiskeerimise asendamine, ositi tasumine“. Ülejäänud rahasumma, so 3000 (kolm tuhat) eurot, kohustub Aleksandr Safronov tasuma katseaja jooksul. - Aleksandr Safronovi kinnipidamise leitud ja äravõetud ning Harju Maakohtu 19.09.2013 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja Põhja Prefektuuri finantsbüroo kassasse hoiule antud käekett vabastada aresti alt ja tagastada see KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel selle seaduslikule valdajale, so Aleksandr Safonovile, hoiustades selle Aleksandr Safronovi kinnipidamiskohas Aleksandr Safronovi isiklike asjade hulgas.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav ei nõustu apellatsioonis sellega, et temalt on välja mõistetud DNA ekspertiisi kulud. Tema DNA jälgi ei ole leitud üheltki pakendilt ning seetõttu leiab, et temale on ekspertiisi kulude tasumise kohustus pandud põhjendamatult Ka ei nõustu süüdistatav sellega, et temalt on välja mõistetud väärismetalli ekspertiisi kulu. Tegemist on standardse ekspertiisiga, mida tehakse igas kulla vastuvõtu kohas tasuta. Süüdistatav ei ole nõus maakohtu otsustusega hävitada tema mobiiltelefon, millise ta oli unustanud V.Rudenko sõiduautosse BMW. Temal on olemas selle mobiiltelefoni soetamise dokumendid, millised ta võib ka vajadusel esitada. Varem ei ole ta seda avaldanud, sest oli kindel, et telefon temale tagastatakse. See telefon ei ole kuidagi seotud kuriteoga ning on temale väga tähtis nagu ka selles salvestatud telefoninumbrid. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 18.detsembrist 2013.a määrati apellatsioon läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti aega oma kirjalike seisukohtade esitamiseks kuni 3.jaanuarini 2014.a. Prokuröri hinnangul on Harju Maakohtu otsus A. Safronovi apellatsioonis käsitletud osas seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus süüdimõistetu apellatsiooni rahuldamiseks. Esmalt leiab A. Safronov, et Harju Maakohus on temalt ebaseaduslikult välja mõistnud DNA ekspertiisikulu. Harju Maakohtu otsusega A. Safronovilt DNA ekspertiisi kulusid pole välja mõistetud, seega on apellatsioon nimetatud osas alusetu. Teiseks leiab A. Safronov, et Harju Maakohus on temalt ebaseaduslikult välja mõistnud väärismetalltoote ekspertiisi kulu summas 48 eurot. Prokurör leiab, et nimetatud ekspertiisi läbiviimine kriminaalmenetluse raames oli vajalik tuvastamaks A. Safronovi valdusest leitud ehete väärtust ning nende valmistamismaterjali, samuti tuvastamaks seda, kas A. Safronov võis kuritegude toimepanemisega teenida kriminaaltulu. Arvesse võttes asjaolu, et A. Safronov nõustus käesolevas

kriminaalasjas kokkuleppe sõlmimisel riigituludesse kandma kuritegelikul teel saadud vara asenduskonfiskeerimiseks sularaha, ei eitanud A. Safronov ka ise kuriteo läbi rikastumist. Seega oli tema võimaliku kriminaaltulu tuvastamine kriminaalmenetluse raames tõepoolest vajalik. Prokuröri hinnangul sai vaidlusaluse ehte väärtusele hinnangu anda ainult mitteõiguslikke eriteadmisi omav isik, seega oli kuldehete väärtuse hindamine ekspertiisiga seaduslik ja põhjendatud, Harju Maakohus on menetluskulud A. Safronovilt KrMS §175 lg 1 p 3 alusel välja mõistnud. Viimasena vaidlustab A. Safronov talle kuuluva, A. Rudenko kasutuses olnud sõiduautost BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX leitud telefoni IPhone konfiskeerimise ja hävitamise leides, et kuivõrd tegemist oli tema poolt seaduslikult omandatud telefoniga, pole selle konfiskeerimine kohtuotsusega õiguspärane. Prokurör nimetatud seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid (jälitustoimingu protokoll) kinnitavad, et A. Safronov kasutas mobiiltelefoni aktiivsel suhtlemisel kuriteokaaslase Anton Rudenkoga, muu hulgas viitavad menetluse käigus pealtkuulatud telefonikõned varjatult narkootilise aine omandamise kokkuleppimisele. Oma kuriteokaaslastega (A. Kolpakovi ja A. Rudenkoga) suhtlemiseks on A. Safronov tulenevalt menetluse raames teostatud kõnedeeristusest ja jälitusprotokollist kasutanud just apellatsioonis nimetatud telefoni abonendiga nr XXXXXX. Seega on kohus õigustatult lugenud nimetatud telefoni kuriteo toimepanemise vahendiks ning võtnud nimetatud asitõendi osas korrektse menetlusotsuse vastu juhindudes KrMS §126. Oluline on märkida, et apellatsioonis nimetatud mobiiltelefoni konfiskeerimisega on kokkuleppe sõlmimisel nõustunud A. Safronov ka ise ning seega on ta terve kohtumenetluse vältel olnud teadlik asjaolust, et mobiiltelefon konfiskeeritakse ja hävitatakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni väidetega, toimiku materjalidega ja esitatud kirjalike seisukohtadega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

sissetulekuid oli keti väärtuse ning valmistamismaterjali kindlakstegemiseks määratud ekspertiis. Ekspertiisi maksumus on 48 eurot. Kohtuotsusega vabastati prokuröri ettepanekul kett aresti alt ja tagastati süüdistatavale. Nagu nähtub prokuröri kirjalikust seisukohast sai see võimalikuks seetõttu, et süüdistatav nõustus asenduskonfiskeerimise kohaldamisega summas 6000 eurot. Kohtukolleegium leiab, et isegi kui tunnistada sellist vajadust, et kohtueelse uurimise käigus teostatakse isikult äravõetud esemete osas ekspertiis tuvastamaks, kas tegemist on väärismetalliga, siis käesoleval juhul ei ole alust selle ekspertiisi maksumust välja mõista süüdistatavalt. Esiteks, on Riigikohus oma mitmetes lahendites tunnistanud ekspertiisikulude väljamõistmise põhjendatust süüdistavalt vaid siis, kui see on teostatud juhul, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud (3-1-1121-13; 3-1-1-120-12). Tõendamiseseme asjaolud on loetletud KrMS prg.-s 61 ja arestimisele või konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuse kindlakstegemine ei kuulu sellesse loetellu. Teiseks, käesoleval juhul ei ole kohtuotsusega seda vara, mille väärtuse kindlakstegemiseks oli riik kulutanud 48 eurot, süüdistatavalt konfiskeeritud. Kolmandaks, süüdistatav nõustus sõlmitud kokkuleppe alusel tasuma n.ö. konfiskeerimise asendamise eesmärgil riigile 6000 eurot, mis kohtukolleegiumi arvates katab ka nimetatud ekspertiisikulu, eriti olukorras, kus prokuratuur ei ole püüdnudki tõendada, et selline summa kriminaaltuluna üldse n.ö. süüdistatava käest läbi käis.

83-2 tähenduses (sest teadmata päritolu vara puhul pole karistusõigusliku konfiskeerimise eeldused tuvastatavad), vaid riigi poolt vara omandamise erialusega, mis on olemuslikult võrreldav vara hõivamisega AÕS § 96 ja KrMS § 126 lg 3 tähenduses. Kohtukolleegium on ka seisukohal, et selliseid asitõendeid, millistel puudub igasugune väärtus ei tule enne nende hävitamisotsustuse tegemist konfiskeerida. Kohtukolleegiumi arvates puudub vajadus eelnevaks konfiskeerimiseks ja see on pigem segadust tekitav näiteks selliste asitõendite puhul nagu maakohtu otsuse resolutiivosas on seda tehtud järgmiselt. 13.05.2013 sõiduautost Audi A6 reg nr-ga XXXXXX sündmuskoha vaatluse käigus leitud 2tk pabernutsakut, millede sees kokku 3tk minigrip kilekotti; 14.05.2013 sõiduauto Audi A6 läbiotsimisel leitud katkine kummikinnas ja kummikinda tükk, salvrätik puruga, kilekott, mille sees kummikindad, kilekott, 14.05.2013 Aleksandr Safronovi elukohast XXXXXX läbiotsimisel leitud minigrip kilekott, millede sees tühjad minigrip kilekotid (p.56). 14.05.2013 A. Rudenko elukohast

XXXXXX

läbiotsimisel leitud sõiduki registreerimistunnistus, 2tk arvet, mis asuvad kriminaalasja juures (p.57). 14.05.2013 Tallinnas, Vana-Narva mnt Iru bussipeatuse lähistel asuvast metsatukast sündmuskoha vaatluse käigus leitud salvrätinutsak ja selles olnud kaks kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures(p.58). 14.05.2013 Edgar Plendiškise elukohast XXXXXX läbiotsimisel leitud kilekott, mille sees kilekotid, kilekott, mille sees kasutatud kummikindad, salvrätikud, karp, mille sees salvrätikunutsakud, millede sees minigrip kilekotid, plastiktops, mille sees on valge pulbriline aine, karp, mille sees kummikindad, minigrip kilekott ja kilekott, millede sees tühjad minigrip kilekotid, kilekott, mille sees kilepakendid, millede sees kilekotid, märkmik ja A4 paber märkmetega, kumminui (.p.59) 13.05.2013 Ilja Jatsenko juurest tema kinnipidamisel leitud pabernutsak ja selle sees olnud viis minigrip kilekotti(p.60). 09.07.2013. Aleksandr Šerbani juurest kahtlustatavana kinnipidamisel leitud fooliumvoldikud ja elukohast 09.07.2013 läbiotsimise käigus leitud salvrätik, mille sees olid fooliumvoldikud, minigrip kilekott, mille sees fooliumvoldikud, 2 fooliumpaberirulli, valmis lõigatud fooliumitükid, minigrip kilekott; Arkadi Kolpakovi juurest 09.07.2013 kinnipidamisel leitud fooliumvoldik, Arkadi Kolpakovi elukohast 09.07.2013 läbiotsimisel leitud kilekott, mille sees sinist värvi kummid, tühjad minigrip kilekotid (p.62). 01.05.2013 kahtlustatav Jevgeni Rõzovi poolt maha sülitatud fooliumpaberist nutsakas, mille sees 19 fooliumvoldikut (p.63). Samas, kui kohus otsustab konfiskeerida, kas siis personaalse varana KarS prg. 83 alusel või kindlakstegemata omaniku varana KrMS prg. 126 lg 2 alusel vara, millel on siiski olemas mingigi väärtus – näiteks nagu seda on mobiiltelefonid – siis ei saa kohus teha samaaegselt kohe vara hävitamisotsustust. Vara konfiskeerimine tähendab selle riigi omandisse minemist (KarS prg. 85 lg 1 ) ning seda reguleeriva korra (Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord) kohaselt antakse konfiskeeritud vara (2.ptk) või hävitamisele kuuluv asitõend (3.ptk) üle vastavale maavalitsusele, kes otsustab konfiskeeritud vara n.ö. edasise saatuse - võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest

saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise – samuti vastavalt nimetatud korrale ja sellise vara võõrandamist reguleerivale Riigivara seadusele. Riigivaraseaduse prg. 1 lg 2 kohaselt on riigivaraks riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Eelöeldu on pelgalt ringkonnakohtu seisukoht, milline tugineb nii KrMS prg. 126 ja prg. 412-1 sõnastusele ja nimelt, et vara konfiskeerimine ja hävitamine on kaks eraldiseisvat otsustust ning loogiliselt peaks olema selliste otsustuste üheaegne tegemine ühe ja sama vara suhtes välistatud. Ehk siis absoluutselt ebavajalik on väärtusetute asjade konfiskeerimine e. n.ö. riigi vara hulka arvamine enne nende hävitamisele kuulumise otsustamist ja põhjendamatu on ka väärtust omavate asjade konfiskeerimisotsustuse tegemisega koos kohe e. enne nende riigile reaalselt üleandmist nende hävitamise otsustamine. Põhimõtteliselt toetab sellist kohtukolleegiumi arusaama ka Riigikohtu otsus 31-1-14-07 p.11, kus Riigikohus märgib, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). Samas ei saa eitada Riigikohtu tõlgendust, milline justkui oleks siiski vastupidine (Riigikohus oma otsuses 3-1-1-51-13 p.10) ringkonnakohtu arusaamale käsitletavas küsimusese e. Riigikohus on selgitanud, et ei tohi hävitada ühtegi asja, mida ei ole eelnevalt riigile üle antud. Maakohtu otsus on selles osas viimativiidatud Riigikohtu seisukohaga kooskõlas ning selles osas maakohtu otsustuste muutmist seetõttu kohtukolleegium vajalikuks ei pea.

ettevõetavate meetmete loetelus. A.Safronovile ei olnud ka väidetavalt temale kuuluva mobiiletelefoni konfiskeerimine ja/või hävitamine üllatuseks, sest selline otsustus on prokuröri poolt esitatud juba kokkuleppes, millele A.Safronov alla kirjutas. Seega on ta terve kohtumenetluse vältel olnud teadlik asjaolust, et mobiiltelefon konfiskeeritakse ja hävitatakse. Teiseks, olenemata, kellele vaidlusalune mobiiltelefon kuulub, on selle tagastamine välistatud, kuna tegemist on kuriteo toimepanemise vahendiga. A. Rudenko kasutuses olnud sõiduautost BMW X5 reg.nr-ga XXXXXX leitud telefoni IPhone kasutas A.Safronov aktiivsel suhtlemisel oma kuriteokaaslastega ning selle konfiskeerimine on olenemata sellest, kas tegemist on konfiskeerimisega konkreetselt adresaadilt (KarS prg.83) või kui tuvastamata omanikult konfiskeerimisega (KrMS prg. 126 lg 2) põhjendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.191;337 lg 1 p.2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt A.Safronovilt väljamõistetud menetluskulude osas ja teeb täpsustused kohtuotsuse resolutiivosas, millised ei raskenda süüdistavate olukorda.

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.